Harku Vallavalitsuse vaie Riigi Tugiteenuste Keskuse finantskorrektsiooni otsusele nr 11.3-1/26/2533

Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

Riigi Tugiteenuste Keskus

Tiina Richter

[email protected]

Teie 15.05.2026 nr 11.3-1/26/2533

Meie kuupäev digiallkirjas nr 5-2/2650-1

Harku Vallavalitsuse vaie Riigi Tugiteenuste Keskuse finantskorrektsiooni otsusele nr 11.3-

1/26/2533

Vaide esitaja: Harku Vallavalitsus

Aadress: Teenuste 2, Tabasalu

e-post: [email protected]

tel: 600 3848

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) edastas Harku Vallavalitsusele (edaspidi ka

kui vallavalitsus, hankija, vaide esitaja) 15.05.2026 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.3-

1/26/2533 (edaspidi otsus, registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris nr 5-2/2650), mis

puudutab Harku Vallavalitsuse projekti nr 2021-2027.4.09.24-0075 „Sotsiaalteenuste

kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine Harku vallas“.  

Otsuse kohaselt on finantskorrektsiooni põhjuseks riigihankes nr 287612 „Harku Vallavalitsuse 2

sõiduauto täisteenusrent“ esinenud järgmised rikkumised:

1. Samalaadsete asjade ostud on jaotatud üksikhangeteks ja nende eeldatavad maksumused

on jäetud summeerimata, millega on rikutud RHS § 28 lg 1 ja 2 (I rikkumine);

2. Korraldatud on lihthange, kuid hanke maksumus ületab avatud menetluse piirmäära ning

sellega on rikutud RHS § 23 lg 2 p 1, § 24 lg 1 p 2 ja § 14 lg 2 p 1 (II rikkumine).

Otsusega otsustas rakendusüksus kohaldada rikkumisele 10% finantskorrektsiooni määra.

Otsuse kohaselt võib sellele esitada vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai või oleks

pidanud otsusest teada saama. Eelnevast tulenevalt on vaie esitatud tähtaegselt.

HMS § 71 lg 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud vabadusi, esitada vaide.

HMS § 72 lg 1 p 1 ja p 3 kohaselt võib vaidemenetluse korras nõuda haldusakti

kehtetuks tunnistamist; ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või

toimingu sooritamiseks.

Käesolevaga esitab vallavalitsus vaide RTK 15.05.2026 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.3-

1/26/2533 kehtetuks tunnistamiseks tervikuna järgmises:

1. rikkumiste tuvastamine (rikkumine I ja II);

2. 10% finantskorrektsioonimäära kohaldamine;

3. projekti abikõlbulike kulude vähendamine.

Vallavalitsus kinnitab HMS § 76 lg 2 p 6 kohaselt, et vaieldavad asjas ei toimu

kohtumenetlust, samuti puudub jõustunud kohtuotsus.

Vaide esitaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et vaidlustatud 15.05.2026 otsus nr 11.3-1/26/2533 ei

ole õiguspärane haldusakt, kuivõrd see ei vasta kogu ulatuses HMS § 54, § 55 ega § 56 sätestatud

nõuetele. Otsus ei ole antud kooskõlas kehtiva õigusega, pole proportsionaalne ning on

kaalutlusvigadega: otsus põhineb liiga formaalselt RHS § 28 tõlgendusel, oletuslikul maksumuse

arvestusel, oletuslikul finantsmõjul ja ebapiisaval proportsionaalsuse

hindamisel finantskorrektsioonimäära määramisel. RTK ei ole rikkumise tuvastamise menetluses

asjaolusid arvestanud ega õigesti hinnanud, mistõttu on jõutud valedele lõppjäreldustele ning

vääralt vähendatud projekti abikõlbulikke kulusid:

• otsusest ei ole võimalik tuvastada selle õiguspärasust, kuivõrd RTK on oluliselt ja

fundamentaalselt rikkunud uurimis- ja haldusakti põhjendamiskohustust. RTK ei ole

esitanud piisavaid ja kontrollitavaid põhjendusi, mis võimaldaksid vaide esitajal mõista,

kuidas on rikkumised tuvastatud ning miks on jõutud järelduseni, et need õigustavad

finantskorrektsiooni kohaldamist. Juba eeltoodu tõttu ainuüksi tuleb otsus kehtetuks

tunnistada;

• otsuse põhjendused on olulises osas üldsõnalised ja deklaratiivsed ega sisalda konkreetset

analüüsi konkreetse juhtumi asjaolude kohta. Lisaks eelnevale tugineb otsus mitmel juhul

hüpoteetilistele ja oletuslikele kaalutlustele (nt võimalik suurem konkurents või soodsam

hind), ilma et oleks esitatud objektiivseid tõendeid või analüüsi, mis kinnitaks sellise mõju

tegelikku või tõenäolist esinemist. Selline põhjendamine ei võimalda vaide esitajal hinnata

otsuse õiguspärasust ega selle aluseks olevate järelduste põhjendatust;

• otsusest ei nähtu, et RTK oleks nõuetekohaselt kaalunud võimalikke leebemaid meetmeid

(nt madalama finantskorrektsioonimäära kohaldamine), ega ole põhjendanud, miks valitud

10% finantskorrektsioonmäär on konkreetsetes asjaoludes proportsionaalne ja vajalik.

Vallavalitsus põhjendab käesolevat vaiet järgmiselt:

A. Vaide esitaja vastuväited etteheidetavate rikkumiste osas

A.1. I rikkumine: RTK on RHS § 28 kohaldamisel lähtunud kitsast tõlgendusest (otsuse

punktid 26-33)

A.1.1. RTK on ekslikult ja lihtsustatult leidnud, et riigihanked viitenr 276833 ja 287612 kujutavad

endast sama liiki hankeid, mille maksumused tulnuks summeerida. RTK on otsuses ignoreerinud,

jätnud käsitlemata hankija korduvaid selgitusi ja põhjendusi, et hangitud sõidukid olid erinevateks

eesmärkideks ning iseloomuga. Vallavalitsus on varasemalt korduvalt selgitanud ja põhjendanud,

et tegemist ei ole olnud funktsionaalselt koostoimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike

asjade hankimisega. Hankija on käesoleval juhul otsustanud, et RH 276833 käigus hangitud

täisteenusrent ja RH 287612 raames tehtud soetuste puhul ei ole tegemist üksikhanke osadega,

vaid eraldiseisvate üksikhangetega, kuivõrd need ei ole omavahel asendatavad, seotud ega koos

kasutatavad, mistõttu ei ole hankija hangete eeldatavaid maksumusi summeerinud.

A.1.2. RTK on oma otsusest nähtuvalt lähtunud pelgalt asjaolust, et mõlema hanke puhul on

tegemist sõidukite täisteenusrendiga ning need hankemenetlused on läbi viidud samal

eelarveaastal, kuid ei ole analüüsinud ega põhjendanud, lähtudes kas ja miks moodustavad

erinevate struktuuriüksuste poolt erinevate eesmärkidega hanked majandusliku ja

funktsionaalse terviku või kas hanked on olemuslikult ja tekkepõhiselt

seotud. Juba sõidukite hankimise eesmärkide erinevus tähendab, et tegemist ei ole funktsionaalse

tervikuga. Otsuses on välja toodud, et hankija on põhjendanud eraldi hangete läbiviimist erineva

kasutusotstarbe, rahastuse, projektipõhisuse, kasutusperioodi, töötajate ja sihtgrupi

erinevusega ning ühe sõiduki invakohandusega. Eelnevast lähtuvalt on vaide esitaja omalt poolt

esitanud argumente ja põhjendusi, miks läbiviidud hanked ei moodusta funktsionaalset

tervikut ning ei ole olemuslikult seotud. Ometigi on RTK asunud lakooniliselt ja lihtsustatult,

hindamata tegelikke asjaolusid, seisukohale, hankija põhjendusi eirates, et antud põhjendused ja

selgitused on olnud ebapiisavad, sest need ei ole sõnaselgelt sätestatud RHS §-s 28.

A.1.3. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande kohaselt tähendab riigihanke

õigusvastane osadeks jaotamine, et üksikhanke läbiviimiseks, st „olemuslikult kokku kuuluvate”

asjade, teenuste ja ehitustööde tellimiseks sõlmitakse enam kui üks hankeleping ning eeldatava

maksumuse määramisel arvestati nende lepingute maksumust eraldi. Üksikhankena tuleb käsitada

eelkõige selliste asjade ostmist ja teenuste või ehitustööde tellimist, mis funktsionaalselt toimivad

koos või on vajalikud sama eesmärgi saavutamiseks. Hankija on korduvalt selgitanud, et RH

287612 oli ajaliselt oluliselt piiratum (15 ja 17 kuud) kui RH 276833 (60 kuud), rahastatud eraldi

allikast ning seotud konkreetse sihtgrupi, projekti ja tegevusega, mis eristab seda vallavalitsuse n-

ö tavapärasest haldustegevusest. Lisaks muudab ühe sõiduki invakohandus hanke olemust ja

sihtotstarvet ning eristab tavapäraste teenistusautode rendist. RTK oleks seda kõike pidanud

otsuse tegemisel arvesse võtma ning analüüsima. FKO otsusest nähtub vaid, et RTK on

seisukohale jõudnud lähtudes pelgalt asjaolust, et tegemist on sõidukite täisteenusrendi

hankimistega, kuid ei ole põhjendanud, miks ja kuidas on need funktsionaalselt koos toimivad või

vajalikud sama eesmärgi saavutamiseks, kuigi vaide esitaja on varasemalt läbivalt põhjendanud,

et need hanked seda ei ole. Vallavalitsus selgitab veel kord, et RH 276833 kohaselt hankis autosid

Harku Vallavalitsuse haldusosakond vallavalitsuse teenistujatele teenistusülesannete

täitmiseks. RH 287612 hangiti aga sõidukeid iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete

sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamiseks. Seda hankis Harku Vallavalitsuse sotsiaal-

ja tervishoiuosakond. RTK ei ole hinnanud sisuliselt, kas konkreetsel juhul võis tegemist olla

sisuliselt eraldiseisvate hankimisotsustega. Samuti puudub põhjendus, miks ei ole RTK käesoleval

juhul arvesse võtnud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/24/EL, 26. veebruar 2014,

riigihangete kohta (edaspidi direktiiv), artikkel 5 punkti 2 teisest lõigust tulenevat, et maksumust

võib hinnata üksuse tasandil, kui üksus on sõltumatult vastutav oma riigihanke või selle teatavate

kategooriate eest. Harku Vallavalitsuse 08.10.2024 määruse nr 9 “Harku valla hankekord1” § 7

lõike 2 kohaselt esitavad osakonnajuhatajad eelarveaasta hankeplaani koostamiseks oma osakonna

ja valdkonna riigihanke vajadused. See ilmestab, et sõltumata sellest, et tegemist on ühe asutusega,

vastutab iga osakond eraldi enda valdkonnas eelarveaastal läbiviidavate riigihangete eest. Nende

hangete puhul ei ole tegemist funktsionaalselt koos toimivate ja/või sama eesmärgi saavutamiseks

läbiviidud hangetega.

A.1.4. Vaide esitaja on seisukohal, et RTK on otsuses lähtunud liigsest üldistusest ning ei ole

eristanud kahes erinevas hankes hangitud täisteenusrendi sisu ning sõidukite

kasutusotstarvet. Otsuse punktides 26-33 toodud põhjendused lähtuvad vaid sellest, et kuivõrd

mõlema hanke puhul on tegemist sõidukite täisteenusrendiga, kuuluvad lepingute maksumused

automaatselt kokku. HMS § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel

lähtunud. Käesoleval juhul on RTK lähtunud liiga kitsast ja formaalsest lähenemisest hanke

esemele, pole analüüsinud ega arvestanud kahe erineva hanke funktsionaalset

seost, mistap on RTK jõudnud valele järeldusele, et tegemist ei ole olnud üksikhangetega

ning on rikkunud nii asjaolude igakülgse uurimise- kui haldusakti põhjendamiskohustust.

1 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/407022025023?leiaKehtiv.

A.2. II rikkumine (otsuse punktid 34-41): väär eeldatava maksumuse määramine

A.2.1. RTK on otsuses II rikkumise põhjendustes lähtunud üldistustest ja paljasõnalistest

väidetest ning tuginenud n-ö maksimaalsetele võimalikele variantidele. RHS § 3 sätestatu eeldab,

et otsuses oleks välja toodud ja analüüsitud konkreetne rikkumine ja selle mõju. RTK ei ole

otsusest nähtuvalt tuvastanud, et hankemenetluses oli konkurents tegelikult piiratud või, et

pakkujate ring oli ebapiisav. Eelnevast tulenevalt ei ole RHS § 3 üldpõhimõtete väidetav

rikkumine otsusega tõendatud ning pelgalt hüpoteetilistele võimalustele tuginedes hankija

osas rahalise mõjuga otsuse tegemiseks ei ole õige.

A.2.2. RTK on otsuse punktides 35 ja 36 toonud välja, et hankija pidi ette arvestama kõikide

võimalike samalaadsete teenustega ning olema hanke ettevalmistamisel piisavalt hoolas. Hankija

on olnud hankemenetluse ettevalmistamisel piisavalt hoolas ja on seisukohal, et hoolsuskohustust

ei saa hinnata tagantjärele, arvestades hiljem ilmnenud asjaolusid. Hanke ettevalmistamisel ei

olnud objektiivselt põhjendatud käsitleda projekti raames kavandatud teenust osana varasemast

hankest. RHS ei kohusta hankijat liitma kõiki samaliigilisi, kuid sisuliselt eraldiseisvaid teenuseid

üheks hankeks, kui need ei moodusta funktsionaalset ega majanduslikku tervikut. Direktiivi

artikkel 5 punkti 3 kohaselt ei tohi riigihanke eeldatava maksumuse arvutamise meetodi valik olla

seotud kavatsusega jätta hankeleping direktiivi kohaldamisalast välja. Üksikhanget ei jaotata seega

osadeks selliselt, et hoitakse ära selle kuulumine direktiivi kohaldamisalasse, välja arvatud juhul,

kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Vaide esitaja ei ole hankelepingu eeldatava

maksumuse arvutamisel lähtunud kavatsusest hankeleping direktiivi kohaldamisalast välja jätta,

RTK ei ole seda tõendanud. Vaide esitaja on seisukohal, et kahe eraldi üksikhanke läbiviimine oli

käesoleval juhul kõiki asjaolusid arvesse võttes põhjendatud.

A.2.3. Hankija on RTK-le varasemates selgitustes öelnud, et hanke ettevalmistamisel lähtuti

võimalusest hankelepingu pikendamiseks või sõidukite väljaostmiseks, seetõttu nähti selline

võimalus ette ka alusdokumentides arvestades, et hilisemalt ei ole võimalik vastavaid võimalusi ja

tingimusi dokumentides ette näha. Pakkumuste avamisel aga selgus, et maksumus on väljaostu või

pikendamise jaoks liiga kõrge, mistõttu vallavalitsus loobus koheselt võimalusest hankelepingu

pikendamiseks või väljaostmiseks. RHS ei sätesta hankijale kohustust igal juhul hankemenetlus

kehtetuks tunnistada ning olukorras, kus ühemõttelist piirmäära ületamist ei ole toimunud,

kuivõrd see sõltus lepingu hüpoteetiliste, hankijapoolse tahteavaldusega tingimuste

realiseerumisest, st sellega ei saanud pakkujad automaatselt arvestada, ei saa hankijale ette heita

kohustuse rikkumist menetluse kehtetuks tunnistamisel. Hankija on hankelepingute

sõlmimisel lähtunud heas usus tehtud kaalutletud otsusest, RTK järeldus lepingu sõlmimise

õigusvastasuse kohta põhineb vaieldavatel ja oletuslikel eeldustel eeldatava maksumuse

kohta, mistõttu ei ole rikkumise tuvastamine piisavalt põhjendatud. Kui hankija jaoks ei

olnud hankelepingu pikendamine realistlik ega väljaost reaalselt kavandatud, ei saa pelgalt

lepingulisi võimalusi automaatselt eeldatava maksumuse määramise rikkumisena

arvestada. RTK ei ole otsuses arvestanud hankija argumente reaalse edasise tegevuse osas,

mistõttu on otsus II rikkumise osas põhjendamata.

B. Korrektsioonimäära põhjendamatus ja ebaproportsionaalsus (otsuse punktid 42-58)

B.1. RTK on rikkumise I korrektsioonimäära määramisel sisuliselt ühes punktis (48) kaheksast

kolmes lauses ja rikkumise II puhul kahes punktis (55 ja 56) seitsmest kuues lauses esitanud

omapoolse põhjenduse, mille alusel peab põhjendatuks 10% finantskorrektsioonimäära

kohaldamist. Lausete väikeset arvust sõltumata, ei ole ka nende sisu sedavõrd kaalukas, mis

võimaldaks RTK-l asuda otsuses väljendatud lõppseisukohtadele. Otsusest ei nähtu, et RTK

oleks hinnanud tehtava finantskorrektsiooni proportsionaalsust, võttes arvesse väidetavate

eeskirjade eiramise olemust, keerukust ning eeldatavalt tekitatud rahalist kahju. Isegi, kui

kahju konkreetset suurust ei ole võimalik välja arvestada, tuleb sellise kaalutlusõiguse alusel

finantskorrektsiooni tegemisel jälgitavalt ära näidata, et eeskirjade eiramisega kaasnev

potentsiaalne kahjulik mõju liidu eelarvevahenditele on üldjoontes samaväärne või suurem

kui finantskorrektsiooni tulemusena tagasi nõutav summa. Euroopa Liidu eelarvele kahju

tekkimise võimalikkuse hindamisel on asjakohane võtta arvesse ka seda, kui tõenäoliseks

saab pidada, et potentsiaalsed pakkujad jätsid hankes osalemata hankemenetluse liigi

tõttu. Seega tuli RTK-l otsuses mh arvestada ka asjaoludega, et ettevõtjatel

puudus hoopiski tegelik huvi hankemenetluses osaleda ja pakkumus esitada. Seda aga tehtud

pole.

B.2. Kohtupraktika kohaselt peab otsuse tegemiseks pädev asutus hindama proportsionaalsust

kaalutlusõiguse alusel ning seda veenvalt tehtavas finantskorrektsiooni otsuses põhjendama.

Finantskorrektsiooni kohaldamise eesmärk ei ole õigusrikkuja karistamine, vaid alusetult saadu

tagasinõudmine. Otsusest ei selgu ega ole arusaadav, millistel juhtudel oleks olnud põhjendatud

kohaldada 5% või 2% määra ja miks see käesoleval juhul ei saanud kõne alla tulla. Asjakohane ei

ole ka RTK „ähvardav“ viide 25% või 100% finantskorrektsiooni määradele, kuivõrd kohaldavat

määra tuleb põhjendada konkreetse kaasuse asjaoludest lähtuvalt, mitte läbi selle, milline võib olla

suurem või suurim finantskorrektsioonimäär. Kohaldatava korrektsiooni lõpliku summa

kindlaksmääramiseks on tingimata vaja teha konkreetse juhtumi üksikasjalik analüüs, millega

võetakse arvesse kõiki erisusi, mille poolest tuvastatud eeskirjade eiramine skaala koostamisel

arvesse võetud teguritest erineb ja mille tõttu võib olla põhjendatud suurema või vastupidi,

vähendatud korrektsiooni kohaldamine. Seda ei ole RTK oma otsuses teinud.

B.3. RTK ei ole otsuses kergendavaid asjaolusid kaalunud ega arvestanud, kuigi hankija avaldas

hanketeate (st viis hankemenetluse läbi riigihangete registri kaudu, menetlus oli läbipaistev), tagas

hankemenetluses isikute konkurentsi (lihthankemenetlus on sama ligipääsetav kui avatud

hankemenetlus), hankes osales mitu pakkujat, hankija ei ole teadlikult ja tahtlikult eiranud RHS

sätestatut ning on lähtunud hanke ettevalmistamisel suulisest turu-uuringust. Käesoleval juhul

puuduvad RTK-l mistahes tõendid ning on ebausutav, et avatud hankemenetluse asemel

lihthankemenetlusena läbiviidud hankemenetluses ei saanud hulk potentsiaalseid pakkujaid

osaleda või avatud hankemenetlusena läbiviidud hankes oleks hankija jaoks kujunenud madalam

lõpphind. RTK säärased väited on spekulatiivsed ja üldsõnalised, kuivõrd hankest huvitatud

ettevõtted teadsid hankest (hanke juurde registreerus 5 ettevõtet) ning ka pakkumuse esitas mitu

pakkujat. Puudub tõend, et avatud hankemenetlus oleks toonud „parema“ tulemuse. Hankija on

seisukohal, et faktiliselt oli konkurents lihthankemenetluses tagatud ning RTK otsusest ei

nähtu veenvaid kaalutlusi, mis võimaldaksid vaide esitajal mõista konkreetse

finantskorrektsioonimäära määramise põhjendusi, miks on vajalik ja mõõdukas

kohaldada nii rikkumistes eraldi kui kogu hanke suhtes 10% finantskorrektsiooni

määra. Otsusest ei nähtu, et oleks tuvastatud tegelikku ega isegi piisavalt põhjendatud

potentsiaalset finantskahju.

C. Ärakuulamisel esitatuga sisuline mittearvestamine, põhjendamata jätmine

C.1. Vaide esitaja on seisukohal, et kuigi vallavalitsusele tagati ärakuulamisõigus, ei ole vaide

esitaja 08.04.2026 arvamusi ja vastuväiteid otsuse tegemisel sisuliselt arvestatud. Kuigi vaide

esitaja on juriidiliselt üks hankija (üks asutus), peab hindama hankemenetluste

korraldamisel siinjuures tegelikku otsustusautonoomiat, osakondade eelarvete eraldatust ning

eesmärkide sõltumatust. RTK ei ole eelnevat oma otsuses sisuliselt analüüsinud, vaid

järeldanud automaatselt, et osakondi ei saa käsitada iseseisvate hankijatena. Vaide esitaja

hinnangul ei ole tõsiseltvõetav argument, et riigihangete registris ei ole hankijana eraldi ära

märgitud vallavalitsuse vastavaid osakondi, mistõttu ei ole osakondi käsitletud iseseisvate

hankijatena. Eelneva järelduse tõsikindlaks aluseks ei saa olla vastava märke olemasolu

riigihangete registris, vaid hankija selgitus just selle kohta, kuidas on eelarve ning hangete

ettevalmistus-läbiviimine organisatsiooniliselt korraldatud, sh asjaolu, et iga osakond

vastutab iseseisvalt enda valdkonna hangete ettevalmistamise eest.

C.2. RTK ei ole otsuses ka pärast ärakuulamist põhjendanud, miks just 10%

finantskorrektsioonimäär käesoleval juhul kohane ja põhjendatud on. Isegi, kui rikkumine peaks

esinema, on 10% määr käesoleval juhul asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.

C.3. Samuti ei ole RTK sisuliselt välja toonud konkreetses lihthankemenetluses seda, mis

võrreldes avatud hankemenetlusega oleks olnud pakkujate jaoks piiravam. Vaide esitajale ei nähtu

ega ole otsusest mõistetav RTK jõudmine seisukohale, et on „piisav usutav võimalus“ võimaliku

konkurentsi ja finantsmõju kohta. Need väited on blanketsed, mitte sisuliselt konkreetsete

asjaoludega seotud ning nendeni ei ole vähemalt konkreetsete asjaolude kaalumisena jõuda. Vaide

esitaja kordab veel kord, et otsese rahalise mõjuga otsused ei saa üdinisti tugineda

vaid usutavatele ja hüpoteetilistele võimalustele, kuivõrd omavad otsuste

adressaatidele otseseid negatiivseid tagajärgi. Seetõttu peavad otsused olema igakülgselt kaalutud,

uuritud ning põhjendatud lähtudes just selle konkreetse juhtumi asjaoludest. Käesoleval juhul on

RTK rikkunud nii uurimis-, kaalumis- kui põhjendamiskohustust.

D. Vaide esitaja nõue

Lähtudes eeltoodust palub vaide esitaja:

1. Tunnistada RTK 15.05.2026 otsus nr 11.3-1/26/2533 kehtetuks.

2. Juhul, kui vaie jääb eelnevas punktis 1 nimetatud nõudes rahuldamata,

kohustada RTK-d asja uuesti läbi vaatama ja asja uuesti otsustama, arvestades vaide

esitaja poolt nii varasemalt menetluse käigus esitatud kui käesolevas vaides

toodud põhjendusi, ning rikkumise tuvastamise korral kohaldada väiksemat

finantskorrektsiooni määra.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erik Sandla

vallavanem