Riigikogu seisukoht Euroopa Liidu tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu kohta - COM(2026) 100

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 166

Eesti, videosild Reede, 5. juuni 2026

Algus 9.00, lõpp 10.32

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd,

Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido

Ruusmann ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: taristuminister Kuldar Leis ning Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander

Salmu ning välissuhete osakonna nõunik Viktoria Sitnik, Justiits- ja Digiministeeriumi

Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö osakonna nõunik Sandra Kaljumäe (1. päevakorrapunkt);

Rahandusministeeriumi nõunik Märten Ross, Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik

Annika Varik (2. päevakorrapunkt); taristuminister Kuldar Leis, Kliimaministeeriumi

elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo, energia- ja ressursitõhususe

valdkonna juht Riina Tamm ja välissuhete osakonna nõunik Rahel Kelus (3. päevakorrapunkt);

Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur (4.

päevakorrapunkt); Riigikantselei strateegiabüroo innovatsioonivaldkonna nõunik Regina

Tagger, julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Keaty Siivelt ja Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Ülle Hanson (5. päevakorrapunkt); Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek, ettevõtluskeskkonna ja

tööstuse osakonna nõunik Pedro Pokk, EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik

Evelin Tõnisson, Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse

valdkonnajuht Liisi Pajuste ning keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna

Vahter (6. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris

Meiesaar (1.–7. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud Karin

Zereen ja Erik Marksoo (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi

nõunik Ingel Pilviste (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik

Age Inkinen (6. päevakorrapunkt)

Päevakord:

6. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse

meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks

strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL)

2024/3110  – COM(2026) 100

VÄLJAVÕTE

6. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse

meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks

strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja

(EL) 2024/3110  – COM(2026) 100

Kaspar Peek andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, millega kehtestatakse

meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks

strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL)

2024/3110  – COM(2026) 100. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tööstusvaldkonna juht sõnas, et tööstuse osakaal Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktis

on viimase 25 aasta jooksul vähenenud 17%-lt 14%-le ning energiamahukate tööstuste

tootmine on ligikaudu viimase seitsme aasta jooksul kahanenud ligi 20%. Samal ajal on

suurenenud sõltuvus kolmandatest riikidest, näiteks elektrisõidukite väärtusahelas on Hiina

päritolu komponente neli korda enam kui sisepõlemismootoriga sõidukites ning Hiinast pärineb

50% Euroopa Liidus kasutatavatest akudest, 94% päikeseenergia moodulitest ja 50%

inverteritest. Kavandatava määrusega soovitakse anda riigihangetes paindlikult eeliseid

Euroopa Liidu päritolu ja madala CO2-heitega toodetele, säilitades võimaluse eelistada muid

tooteid juhul, kui Euroopa Liidu tooteid hankes ei osale või kui nende hind ületab teiste

pakkumuste hinda vähemalt 25%. Täpsustati Euroopa Liidu päritolu määratlust, sealhulgas

vabakaubanduslepingutega hõlmatud riikide käsitlust, kehtestatakse strateegilistes sektorites

välisinvesteeringute sõelumise kriteeriumid ning nähakse ette tööstusprojektide loamenetluste

lihtsustamine ja digitaliseerimine, et kiirendada investeeringute ja tootmise käivitamist

Euroopas.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. Komisjoni otsus oli

konsensuslik.

Peeter Tali sõnas, et kui Euroopa eelistab rohelise energia või madala tootmispõhise

süsinikuheitega tooteid, võib see suurendada sõltuvust kolmandatest riikidest, eelkõige Hiinast,

juhul kui Euroopa tootjad ei suuda samaväärset tootmisvõimekust tagada. Sellisel juhul võib

Euroopa kliimapoliitika toetada väliste tootjate konkurentsieelist. P. Tali küsis, kas selles

nähakse riski.

Kaspar Peek vastas, et teatavad riskid on olemas, kuid Euroopa rohelise energia kättesaadavus

on piisav ning selle kasutamist tõendavad sertifikaadid ei ole üldjuhul kulukad. Seetõttu ei

mõjuta pruuni ega rohelise energia kasutamine tootmises Euroopa konkurentsivõimet otseselt

negatiivselt.

Urve Tiidus küsis, kas on määratud tase, mida saavutada ja tähtaeg, millal selleni jõuda.

Kaspar Peek vastas, et 20%-ni tööstuse toodanguga sisemajanduse koguproduktist soovitakse

jõuda 2040. aastaks.

Pedro Pokk täpsustas, et ambitsioon on seatud 2035. aastaks ning selle saavutamine sõltub

sellest, kui kiiresti suudab Euroopa suurendada tootmist määrusega hõlmatud sektorites.

Euroopa Komisjoni hinnangul on eesmärk saavutatav.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega.

VÄLJAVÕTE

Otsustati:

6.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali,

Kadri Tali, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 166

Eesti, videosild Reede, 5. juuni 2026

Algus 9.00, lõpp 10.32

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd,

Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido

Ruusmann ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: taristuminister Kuldar Leis ning Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander

Salmu ning välissuhete osakonna nõunik Viktoria Sitnik, Justiits- ja Digiministeeriumi

Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö osakonna nõunik Sandra Kaljumäe (1. päevakorrapunkt);

Rahandusministeeriumi nõunik Märten Ross, Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik

Annika Varik (2. päevakorrapunkt); taristuminister Kuldar Leis, Kliimaministeeriumi

elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo, energia- ja ressursitõhususe

valdkonna juht Riina Tamm ja välissuhete osakonna nõunik Rahel Kelus (3. päevakorrapunkt);

Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur (4.

päevakorrapunkt); Riigikantselei strateegiabüroo innovatsioonivaldkonna nõunik Regina

Tagger, julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Keaty Siivelt ja Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Ülle Hanson (5. päevakorrapunkt); Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek, ettevõtluskeskkonna ja

tööstuse osakonna nõunik Pedro Pokk, EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik

Evelin Tõnisson, Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse

valdkonnajuht Liisi Pajuste ning keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna

Vahter (6. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris

Meiesaar (1.–7. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud Karin

Zereen ja Erik Marksoo (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi

nõunik Ingel Pilviste (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik

Age Inkinen (6. päevakorrapunkt)

Päevakord:

6. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse

meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks

strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL)

2024/3110  – COM(2026) 100

VÄLJAVÕTE

6. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse

meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks

strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja

(EL) 2024/3110  – COM(2026) 100

Kaspar Peek andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, millega kehtestatakse

meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks

strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL)

2024/3110  – COM(2026) 100. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tööstusvaldkonna juht sõnas, et tööstuse osakaal Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktis

on viimase 25 aasta jooksul vähenenud 17%-lt 14%-le ning energiamahukate tööstuste

tootmine on ligikaudu viimase seitsme aasta jooksul kahanenud ligi 20%. Samal ajal on

suurenenud sõltuvus kolmandatest riikidest, näiteks elektrisõidukite väärtusahelas on Hiina

päritolu komponente neli korda enam kui sisepõlemismootoriga sõidukites ning Hiinast pärineb

50% Euroopa Liidus kasutatavatest akudest, 94% päikeseenergia moodulitest ja 50%

inverteritest. Kavandatava määrusega soovitakse anda riigihangetes paindlikult eeliseid

Euroopa Liidu päritolu ja madala CO2-heitega toodetele, säilitades võimaluse eelistada muid

tooteid juhul, kui Euroopa Liidu tooteid hankes ei osale või kui nende hind ületab teiste

pakkumuste hinda vähemalt 25%. Täpsustati Euroopa Liidu päritolu määratlust, sealhulgas

vabakaubanduslepingutega hõlmatud riikide käsitlust, kehtestatakse strateegilistes sektorites

välisinvesteeringute sõelumise kriteeriumid ning nähakse ette tööstusprojektide loamenetluste

lihtsustamine ja digitaliseerimine, et kiirendada investeeringute ja tootmise käivitamist

Euroopas.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. Komisjoni otsus oli

konsensuslik.

Peeter Tali sõnas, et kui Euroopa eelistab rohelise energia või madala tootmispõhise

süsinikuheitega tooteid, võib see suurendada sõltuvust kolmandatest riikidest, eelkõige Hiinast,

juhul kui Euroopa tootjad ei suuda samaväärset tootmisvõimekust tagada. Sellisel juhul võib

Euroopa kliimapoliitika toetada väliste tootjate konkurentsieelist. P. Tali küsis, kas selles

nähakse riski.

Kaspar Peek vastas, et teatavad riskid on olemas, kuid Euroopa rohelise energia kättesaadavus

on piisav ning selle kasutamist tõendavad sertifikaadid ei ole üldjuhul kulukad. Seetõttu ei

mõjuta pruuni ega rohelise energia kasutamine tootmises Euroopa konkurentsivõimet otseselt

negatiivselt.

Urve Tiidus küsis, kas on määratud tase, mida saavutada ja tähtaeg, millal selleni jõuda.

Kaspar Peek vastas, et 20%-ni tööstuse toodanguga sisemajanduse koguproduktist soovitakse

jõuda 2040. aastaks.

Pedro Pokk täpsustas, et ambitsioon on seatud 2035. aastaks ning selle saavutamine sõltub

sellest, kui kiiresti suudab Euroopa suurendada tootmist määrusega hõlmatud sektorites.

Euroopa Komisjoni hinnangul on eesmärk saavutatav.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega.

VÄLJAVÕTE

Otsustati:

6.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali,

Kadri Tali, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant