Riigikogu seisukoht drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava - COM(2026) 81 kohta

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 166

Eesti, videosild Reede, 5. juuni 2026

Algus 9.00, lõpp 10.32

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd,

Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido

Ruusmann ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: taristuminister Kuldar Leis ning Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander

Salmu ning välissuhete osakonna nõunik Viktoria Sitnik, Justiits- ja Digiministeeriumi

Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö osakonna nõunik Sandra Kaljumäe (1. päevakorrapunkt);

Rahandusministeeriumi nõunik Märten Ross, Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik

Annika Varik (2. päevakorrapunkt); taristuminister Kuldar Leis, Kliimaministeeriumi

elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo, energia- ja ressursitõhususe

valdkonna juht Riina Tamm ja välissuhete osakonna nõunik Rahel Kelus (3. päevakorrapunkt);

Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur (4.

päevakorrapunkt); Riigikantselei strateegiabüroo innovatsioonivaldkonna nõunik Regina

Tagger, julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Keaty Siivelt ja Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Ülle Hanson (5. päevakorrapunkt); Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek, ettevõtluskeskkonna ja

tööstuse osakonna nõunik Pedro Pokk, EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik

Evelin Tõnisson, Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse

valdkonnajuht Liisi Pajuste ning keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna

Vahter (6. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris

Meiesaar (1.–7. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud Karin

Zereen ja Erik Marksoo (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi

nõunik Ingel Pilviste (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik

Age Inkinen (6. päevakorrapunkt)

Päevakord:

5. Seisukoha andmine: drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava osas –

COM(2026) 81

5. Seisukoha andmine: drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava osas –

VÄLJAVÕTE

COM(2026) 81

Regina Tagger andis ülevaate drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava osas –

COM(2026) 81. Riigikantselei strateegiabüroo innovatsioonivaldkonna nõunik sõnas, et Eesti

seisukohad Euroopa Komisjoni drooni- ja droonitõrje tegevuskava kohta koostati koostöös

ministeeriumide, ettevõtete, liitude ja akadeemiatega. Seisukohad on kooskõlas valmimisel

oleva Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealuste ja teekaardiga 2026–2030 ning

Euroopa Komisjoni algatustega. Eesti peab oluliseks väikeettevõtete toetamist ja tööstuse

testimisvõimekuse arendamist, sealhulgas idapiiri piirkonna testimisvõimaluste kasutamist.

Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki arendada testimistaristut ja satelliitkeskusi.

Regulatsioonide osas leiame, et droonide käitamise ja registreerimise nõuete laiendamise eel

tuleb hinnata mõju, tehnilist teostatavust ning andmete kogumise, jagamise ja kasutamise

võimekust. Samuti peame oluliseks elutähtsa ja kriitilise taristu kaitset, sealhulgas merealuse

taristu valdkonnas koostööprogrammides osalemist. Eesti toetab integreeritud õhuseire

arendamist piiriüleses koostöös kooskõlas NATO standarditega ning liikmesriikide

koostööprojekte idapiiri seire ja droonitõrje tugevdamiseks.

Ülle Hanson lisas, et jätkuaruteludes Euroopa Liidu tasandil lähtume varasematest

seisukohtadest, eelkõige rahastusinstrumentide ja mitmeaastase finantsraamistiku vahendite

kavandamisel..

Vladimir Arhipov andis ülevaate riigikaitsekomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada põhimõtteliselt Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti määruse

eelnõu kohta. Tulenevalt riigikaitsekomisjoni 18.05.2026 istungil toimunud arutelust tegi

riigikaitsekomisjon ettepaneku kaaluda Eesti seisukohtadesse nelja täpsustuse lisamist.

Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Urve Tiidus küsis, milline on tõenäosus, et Eestisse rajatakse testimisüksus.

Regina Tagger vastas, et ligikaudu kuu aja taguse info kohaselt on DG HOME’i droonitõrje

eksperdirühm loonud Belgias testkeskuse. Järgnevatel aastatel kavandatakse üle Euroopa eri

asukohti, kliimavöötmeid ja võimekusi arvestavaid satelliitkeskusi, kuid konkreetseid asukohti

ei ole seni kindlaks määratud. Eesti näeb idapiiri ja Balti riikide kontekstis vajadust arendada

elektroonilise sõjapidamise tehnoloogiate testimisvõimekust. Satelliitkeskuste edasiste

arutelude kohta täpsem info praegu puudub.

Peeter Tali märkis, et seisukohti täpsustati selliselt, et sõnastus muudeti Ida-Euroopa riikide

asemel Euroopa Liidu idapiiri riikideks. Kõneleja hinnangul on testimiskeskuse paiknemine

põhjendatud riikides, kus droonioht ja GNSS-signaali häirimine on vahetult tajutavad, eelkõige

Soomes, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas või Rumeenias.

Peeter Tali tegi ettepaneku põhimõtteliselt toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti võttes

arvesse riigikaitsekomisjoni arvamust muuta Vabariigi Valitsuse seisukohti 1.2; 1.8 ja 1.13

ning lisada Vabariigi Valitsuse seisukohtadesse punkt 1.14.

Otsustati:

5.1. Põhimõtteliselt toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti võttes arvesse riigikaitsekomisjoni

arvamust muuta Vabariigi Valitsuse seisukohti 1.2; 1.8 ja 1.13 ning lisada Vabariigi Valitsuse

seisukohtadesse punkt 1.14 (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin

Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus, Luisa Värk).

Läbirääkijatel lähtuda Vabariigi Valitsuse seisukohtadest võttes arvesse Euroopa Liidu asjade

komisjoni muudatused:

VÄLJAVÕTE

1.1 Toetame droonide ja droonivastaste süsteemide Euroopa tehnoloogilise ja tööstusliku

võimekuse tugevdamist. Euroopa Liidu rahastusvahendid peavad olema ligipääsetavad ka

väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja iduettevõtjatele ning toetama kogu

arendusahelat alates teadus- ja arendustegevusest kuni tööstusliku kasutuselevõtuni.

1.2 Toetame Euroopa Liidu rahastusvahendite toel drooni- ja droonitõrjetehnoloogiate

testimis-, valideerimis- ja sertifitseerimisvõimekuse arendamist liikmesriikides.

Testimiskeskuste võrgustik peab kujunema regionaalselt tasakaalustatult, et vältida

vastavate võimekuste koondumist üksnes valitud riikidesse. Toetame vähemalt ühe

strateegilise tähtsusega testimis- ja arenduskeskuse paiknemist Euroopa Liidu idapiiri

riikides eesmärgiga arvestada piirkonna julgeolekuriskide ja vajadustega ning tagada

ettevõtjatele, teadusasutustele ja avalikule sektorile ligipääs tarkvara, riistvara ja

elektroonilise sõjapidamise võimekuste testimisele realistlikes operatiivtingimustes.

1.3 Peame oluliseks Euroopa Liidu droonide liikluskorralduse raamistiku (U-space)

kiiremat ja ühtlasemat rakendamist Euroopa Liidus, et toetada droonide ohutut,

automatiseeritud ja kergesti laiendatavat käitamist. Selleks on vajalikud selged Euroopa

Liidu rakendusmeetmed ja praktiline tugi liikmesriikidele, aga ka kontseptsiooni

väljatöötamine universaalseteks teenusteks, mida rakendada väljaspool U-space’i

raamistikku ning piloodi otsest vaatevälja.

1.4 Toetame mehitamata õhusõiduki süsteemide geograafiliste piirkondade teabe

kättesaadavuse parandamist ja geotarastamise tehniliste nõuete väljatöötamist, mis aitaksid

vältida nõuetele vastavate droonide tahtmatut käitumist ja nende sisenemist geograafilistele

piirangualadele.

1.5 Toetame droonikäitajate registreerimise ja droonide kaugtuvastamise arendamist

eesmärgiga parandada jälgitavust ja järelevalvet, kuid esmalt tuleks keskenduda kehtivate

nõuete paremale rakendamisele. Teeme ettepaneku täiendada Euroopa Liidu

alusregulatsioone sättega, mis kohustaks kõigis liikmesriikides drooni käitajat ja pilooti

siduma temale väljastatud käitaja või piloodi andmed või muud vajalikud isikuandmed

drooni identifitseerimisseadmega. Enne registreerimis- ja identifitseerimisnõuete

võimalikku laiendamist väiksematele droonidele on vajalik koos liikmesriikidega hinnata

selle mõjusid ja tehnilist teostatavust ning tagada andmete kogumise, jagamise ja

kasutamise suutlikkus.

1.6 Toetame elutähtsa taristu droonirünnakutele vastupidavuse testimist ning peame

vajalikuks riskipõhist lähenemist droonikaitse- ja -tõrjemeetmete rakendamisel. Toetame

Euroopa Liidu tasandil mittesiduvate juhiste väljatöötamist elutähtsa taristu kaitseks, mis

kirjeldaksid nii võimalikke passiivseid lahendusi nagu võrkude paigaldamine kui ka

aktiivseid lahendusi, näiteks side segamine.

1.7 Toetame meredomeeni olukorrateadlikkuse ühist tugevdamist, et avastada ja tõrjuda

peal- ja allveedroonidega seotud ohte, kasutades selleks muu hulgas droonitehnoloogiat.

Peame oluliseks Euroopa Komisjoni kavandatava algatuse elluviimist, arvestades muu

hulgas Läänemere piirkonna julgeoleku eripära ja kriitilise meretaristu kaitse vajadust.

1.8 Peame põhjendatuks, et tegevuskava hõlmab lisaks õhust raskematele mehitamata

õhusõidukitele ka õhupalle. Droonivastased meetmed, eeskätt seire- ja tuvastuslahendused,

peavad käsitlema ka selliseid lennuvahendeid. Toetame selliste ohtude käsitlemist

terviklikus valmisoleku ja hübriidohtudele reageerimise raamistikus.

1.9 Toetame droonitegevuse integreeritud õhuseire arendamist ja selleks asjakohaste

andmete integreerimist ühtsetesse kuvamissüsteemidesse, drooniintsidentide teabevahetuse

VÄLJAVÕTE

tugevdamist ning avastamis-, jälgimis- ja tuvastusvõime sidumist riiklike piirivalve- ja

julgeolekusüsteemidega. Peame oluliseks, et lähenemine oleks tehnoloogianeutraalne ning

toetaks koostalitlusvõimet nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, sealhulgas vastavuses

NATO standarditega.

1.10 Toetame mobiilsidevõrkudel põhinevate droonide avastamise lahenduste järkjärgulist

kasutuselevõttu, sealhulgas ühendatud ja ühendamata (nt õhupallid) droonide

tuvastamiseks. Samas peame oluliseks, et enne õiguslike muudatuste tegemist selgitatakse

põhjaliku tehnilise analüüsi käigus välja vajalikud tehnilised tingimused, küberturvalisuse

nõuded ja võimalik mõju sidevõrkude tavapärasele toimimisele.

1.11 Toetame tsiviil- ja militaarvaldkonna koostöö tugevdamist drooniohtude käsitlemisel

ühisõppuste, selgete koostööprotokollide, ühtlustatud andmevormingute ning praktiliste

juhiste kaudu, mis toetaksid valimisoleku ja koostalitlusvõime arendamist.

1.12 Rõhutame, et Euroopa kaitsevalmiduse tugevdamisel drooniohtude tõrjumiseks on

vajalik suurendada Euroopa Liidu eelarvelist toetust liikmesriikidele droonide ja

droonitõrje prioriteetses võimevaldkonnas, sealhulgas tuginedes loodavatele Euroopa

ühishuviprojektidele, eelkõige drooni ja droonitõrje ning idapiiri kaitse

ühishuviprojektidele (Eastern Flank Watch). Toetame Ukrainaga drooniliidu algatuse

käivitamist, et kasutada ära Ukraina kogemusi ja tööstusbaasi.

1.13 Toetame droonidega seotud õppekavade arendamist, inseneeriale ja robootikale

suunatud õppe alustamist võimalikult varases haridusastmes ning liikmesriikide vahelist

koostööd ühtsete väljaõppe mudelite kujundamisel.

1.14Eesti toetab võimaluste loomist, et droonivaldkonna õppekavade, kompetentsikeskuste

ja regionaalsete testimisvõimekuste arendamiseks oleks võimalik taotleda sihipärast

rahastust nii olemasolevatest Euroopa Liidu programmidest kui ka järgmise eelarveperioodi

vahenditest.

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 166

Eesti, videosild Reede, 5. juuni 2026

Algus 9.00, lõpp 10.32

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd,

Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido

Ruusmann ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: taristuminister Kuldar Leis ning Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander

Salmu ning välissuhete osakonna nõunik Viktoria Sitnik, Justiits- ja Digiministeeriumi

Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö osakonna nõunik Sandra Kaljumäe (1. päevakorrapunkt);

Rahandusministeeriumi nõunik Märten Ross, Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik

Annika Varik (2. päevakorrapunkt); taristuminister Kuldar Leis, Kliimaministeeriumi

elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo, energia- ja ressursitõhususe

valdkonna juht Riina Tamm ja välissuhete osakonna nõunik Rahel Kelus (3. päevakorrapunkt);

Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur (4.

päevakorrapunkt); Riigikantselei strateegiabüroo innovatsioonivaldkonna nõunik Regina

Tagger, julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Keaty Siivelt ja Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Ülle Hanson (5. päevakorrapunkt); Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek, ettevõtluskeskkonna ja

tööstuse osakonna nõunik Pedro Pokk, EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik

Evelin Tõnisson, Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse

valdkonnajuht Liisi Pajuste ning keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna

Vahter (6. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris

Meiesaar (1.–7. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud Karin

Zereen ja Erik Marksoo (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi

nõunik Ingel Pilviste (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik

Age Inkinen (6. päevakorrapunkt)

Päevakord:

5. Seisukoha andmine: drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava osas –

COM(2026) 81

5. Seisukoha andmine: drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava osas –

VÄLJAVÕTE

COM(2026) 81

Regina Tagger andis ülevaate drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava osas –

COM(2026) 81. Riigikantselei strateegiabüroo innovatsioonivaldkonna nõunik sõnas, et Eesti

seisukohad Euroopa Komisjoni drooni- ja droonitõrje tegevuskava kohta koostati koostöös

ministeeriumide, ettevõtete, liitude ja akadeemiatega. Seisukohad on kooskõlas valmimisel

oleva Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealuste ja teekaardiga 2026–2030 ning

Euroopa Komisjoni algatustega. Eesti peab oluliseks väikeettevõtete toetamist ja tööstuse

testimisvõimekuse arendamist, sealhulgas idapiiri piirkonna testimisvõimaluste kasutamist.

Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki arendada testimistaristut ja satelliitkeskusi.

Regulatsioonide osas leiame, et droonide käitamise ja registreerimise nõuete laiendamise eel

tuleb hinnata mõju, tehnilist teostatavust ning andmete kogumise, jagamise ja kasutamise

võimekust. Samuti peame oluliseks elutähtsa ja kriitilise taristu kaitset, sealhulgas merealuse

taristu valdkonnas koostööprogrammides osalemist. Eesti toetab integreeritud õhuseire

arendamist piiriüleses koostöös kooskõlas NATO standarditega ning liikmesriikide

koostööprojekte idapiiri seire ja droonitõrje tugevdamiseks.

Ülle Hanson lisas, et jätkuaruteludes Euroopa Liidu tasandil lähtume varasematest

seisukohtadest, eelkõige rahastusinstrumentide ja mitmeaastase finantsraamistiku vahendite

kavandamisel..

Vladimir Arhipov andis ülevaate riigikaitsekomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada põhimõtteliselt Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti määruse

eelnõu kohta. Tulenevalt riigikaitsekomisjoni 18.05.2026 istungil toimunud arutelust tegi

riigikaitsekomisjon ettepaneku kaaluda Eesti seisukohtadesse nelja täpsustuse lisamist.

Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Urve Tiidus küsis, milline on tõenäosus, et Eestisse rajatakse testimisüksus.

Regina Tagger vastas, et ligikaudu kuu aja taguse info kohaselt on DG HOME’i droonitõrje

eksperdirühm loonud Belgias testkeskuse. Järgnevatel aastatel kavandatakse üle Euroopa eri

asukohti, kliimavöötmeid ja võimekusi arvestavaid satelliitkeskusi, kuid konkreetseid asukohti

ei ole seni kindlaks määratud. Eesti näeb idapiiri ja Balti riikide kontekstis vajadust arendada

elektroonilise sõjapidamise tehnoloogiate testimisvõimekust. Satelliitkeskuste edasiste

arutelude kohta täpsem info praegu puudub.

Peeter Tali märkis, et seisukohti täpsustati selliselt, et sõnastus muudeti Ida-Euroopa riikide

asemel Euroopa Liidu idapiiri riikideks. Kõneleja hinnangul on testimiskeskuse paiknemine

põhjendatud riikides, kus droonioht ja GNSS-signaali häirimine on vahetult tajutavad, eelkõige

Soomes, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas või Rumeenias.

Peeter Tali tegi ettepaneku põhimõtteliselt toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti võttes

arvesse riigikaitsekomisjoni arvamust muuta Vabariigi Valitsuse seisukohti 1.2; 1.8 ja 1.13

ning lisada Vabariigi Valitsuse seisukohtadesse punkt 1.14.

Otsustati:

5.1. Põhimõtteliselt toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti võttes arvesse riigikaitsekomisjoni

arvamust muuta Vabariigi Valitsuse seisukohti 1.2; 1.8 ja 1.13 ning lisada Vabariigi Valitsuse

seisukohtadesse punkt 1.14 (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin

Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus, Luisa Värk).

Läbirääkijatel lähtuda Vabariigi Valitsuse seisukohtadest võttes arvesse Euroopa Liidu asjade

komisjoni muudatused:

VÄLJAVÕTE

1.1 Toetame droonide ja droonivastaste süsteemide Euroopa tehnoloogilise ja tööstusliku

võimekuse tugevdamist. Euroopa Liidu rahastusvahendid peavad olema ligipääsetavad ka

väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja iduettevõtjatele ning toetama kogu

arendusahelat alates teadus- ja arendustegevusest kuni tööstusliku kasutuselevõtuni.

1.2 Toetame Euroopa Liidu rahastusvahendite toel drooni- ja droonitõrjetehnoloogiate

testimis-, valideerimis- ja sertifitseerimisvõimekuse arendamist liikmesriikides.

Testimiskeskuste võrgustik peab kujunema regionaalselt tasakaalustatult, et vältida

vastavate võimekuste koondumist üksnes valitud riikidesse. Toetame vähemalt ühe

strateegilise tähtsusega testimis- ja arenduskeskuse paiknemist Euroopa Liidu idapiiri

riikides eesmärgiga arvestada piirkonna julgeolekuriskide ja vajadustega ning tagada

ettevõtjatele, teadusasutustele ja avalikule sektorile ligipääs tarkvara, riistvara ja

elektroonilise sõjapidamise võimekuste testimisele realistlikes operatiivtingimustes.

1.3 Peame oluliseks Euroopa Liidu droonide liikluskorralduse raamistiku (U-space)

kiiremat ja ühtlasemat rakendamist Euroopa Liidus, et toetada droonide ohutut,

automatiseeritud ja kergesti laiendatavat käitamist. Selleks on vajalikud selged Euroopa

Liidu rakendusmeetmed ja praktiline tugi liikmesriikidele, aga ka kontseptsiooni

väljatöötamine universaalseteks teenusteks, mida rakendada väljaspool U-space’i

raamistikku ning piloodi otsest vaatevälja.

1.4 Toetame mehitamata õhusõiduki süsteemide geograafiliste piirkondade teabe

kättesaadavuse parandamist ja geotarastamise tehniliste nõuete väljatöötamist, mis aitaksid

vältida nõuetele vastavate droonide tahtmatut käitumist ja nende sisenemist geograafilistele

piirangualadele.

1.5 Toetame droonikäitajate registreerimise ja droonide kaugtuvastamise arendamist

eesmärgiga parandada jälgitavust ja järelevalvet, kuid esmalt tuleks keskenduda kehtivate

nõuete paremale rakendamisele. Teeme ettepaneku täiendada Euroopa Liidu

alusregulatsioone sättega, mis kohustaks kõigis liikmesriikides drooni käitajat ja pilooti

siduma temale väljastatud käitaja või piloodi andmed või muud vajalikud isikuandmed

drooni identifitseerimisseadmega. Enne registreerimis- ja identifitseerimisnõuete

võimalikku laiendamist väiksematele droonidele on vajalik koos liikmesriikidega hinnata

selle mõjusid ja tehnilist teostatavust ning tagada andmete kogumise, jagamise ja

kasutamise suutlikkus.

1.6 Toetame elutähtsa taristu droonirünnakutele vastupidavuse testimist ning peame

vajalikuks riskipõhist lähenemist droonikaitse- ja -tõrjemeetmete rakendamisel. Toetame

Euroopa Liidu tasandil mittesiduvate juhiste väljatöötamist elutähtsa taristu kaitseks, mis

kirjeldaksid nii võimalikke passiivseid lahendusi nagu võrkude paigaldamine kui ka

aktiivseid lahendusi, näiteks side segamine.

1.7 Toetame meredomeeni olukorrateadlikkuse ühist tugevdamist, et avastada ja tõrjuda

peal- ja allveedroonidega seotud ohte, kasutades selleks muu hulgas droonitehnoloogiat.

Peame oluliseks Euroopa Komisjoni kavandatava algatuse elluviimist, arvestades muu

hulgas Läänemere piirkonna julgeoleku eripära ja kriitilise meretaristu kaitse vajadust.

1.8 Peame põhjendatuks, et tegevuskava hõlmab lisaks õhust raskematele mehitamata

õhusõidukitele ka õhupalle. Droonivastased meetmed, eeskätt seire- ja tuvastuslahendused,

peavad käsitlema ka selliseid lennuvahendeid. Toetame selliste ohtude käsitlemist

terviklikus valmisoleku ja hübriidohtudele reageerimise raamistikus.

1.9 Toetame droonitegevuse integreeritud õhuseire arendamist ja selleks asjakohaste

andmete integreerimist ühtsetesse kuvamissüsteemidesse, drooniintsidentide teabevahetuse

VÄLJAVÕTE

tugevdamist ning avastamis-, jälgimis- ja tuvastusvõime sidumist riiklike piirivalve- ja

julgeolekusüsteemidega. Peame oluliseks, et lähenemine oleks tehnoloogianeutraalne ning

toetaks koostalitlusvõimet nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, sealhulgas vastavuses

NATO standarditega.

1.10 Toetame mobiilsidevõrkudel põhinevate droonide avastamise lahenduste järkjärgulist

kasutuselevõttu, sealhulgas ühendatud ja ühendamata (nt õhupallid) droonide

tuvastamiseks. Samas peame oluliseks, et enne õiguslike muudatuste tegemist selgitatakse

põhjaliku tehnilise analüüsi käigus välja vajalikud tehnilised tingimused, küberturvalisuse

nõuded ja võimalik mõju sidevõrkude tavapärasele toimimisele.

1.11 Toetame tsiviil- ja militaarvaldkonna koostöö tugevdamist drooniohtude käsitlemisel

ühisõppuste, selgete koostööprotokollide, ühtlustatud andmevormingute ning praktiliste

juhiste kaudu, mis toetaksid valimisoleku ja koostalitlusvõime arendamist.

1.12 Rõhutame, et Euroopa kaitsevalmiduse tugevdamisel drooniohtude tõrjumiseks on

vajalik suurendada Euroopa Liidu eelarvelist toetust liikmesriikidele droonide ja

droonitõrje prioriteetses võimevaldkonnas, sealhulgas tuginedes loodavatele Euroopa

ühishuviprojektidele, eelkõige drooni ja droonitõrje ning idapiiri kaitse

ühishuviprojektidele (Eastern Flank Watch). Toetame Ukrainaga drooniliidu algatuse

käivitamist, et kasutada ära Ukraina kogemusi ja tööstusbaasi.

1.13 Toetame droonidega seotud õppekavade arendamist, inseneeriale ja robootikale

suunatud õppe alustamist võimalikult varases haridusastmes ning liikmesriikide vahelist

koostööd ühtsete väljaõppe mudelite kujundamisel.

1.14Eesti toetab võimaluste loomist, et droonivaldkonna õppekavade, kompetentsikeskuste

ja regionaalsete testimisvõimekuste arendamiseks oleks võimalik taotleda sihipärast

rahastust nii olemasolevatest Euroopa Liidu programmidest kui ka järgmise eelarveperioodi

vahenditest.

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant