Riigikogu seisukoht Euroopa Liidu 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku avaliku konsultatsiooni kohta

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 166

Eesti, videosild Reede, 5. juuni 2026

Algus 9.00, lõpp 10.32

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd,

Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido

Ruusmann ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: taristuminister Kuldar Leis ning Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander

Salmu ning välissuhete osakonna nõunik Viktoria Sitnik, Justiits- ja Digiministeeriumi

Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö osakonna nõunik Sandra Kaljumäe (1. päevakorrapunkt);

Rahandusministeeriumi nõunik Märten Ross, Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik

Annika Varik (2. päevakorrapunkt); taristuminister Kuldar Leis, Kliimaministeeriumi

elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo, energia- ja ressursitõhususe

valdkonna juht Riina Tamm ja välissuhete osakonna nõunik Rahel Kelus (3. päevakorrapunkt);

Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur (4.

päevakorrapunkt); Riigikantselei strateegiabüroo innovatsioonivaldkonna nõunik Regina

Tagger, julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Keaty Siivelt ja Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Ülle Hanson (5. päevakorrapunkt); Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek, ettevõtluskeskkonna ja

tööstuse osakonna nõunik Pedro Pokk, EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik

Evelin Tõnisson, Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse

valdkonnajuht Liisi Pajuste ning keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna

Vahter (6. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris

Meiesaar (1.–7. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud Karin

Zereen ja Erik Marksoo (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi

nõunik Ingel Pilviste (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik

Age Inkinen (6. päevakorrapunkt)

Päevakord:

3. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: Energiatõhusus – õigusraamistik pärast 2030.

aastat

3. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: Energiatõhusus – õigusraamistik pärast

VÄLJAVÕTE

2030. aastat

Kuldar Leis andis ülevaate avalikust konsultatsioonist: Energiatõhusus – õigusraamistik pärast

2030. aastat (Lisa 1). Taristuminister sõnas, et Euroopa Komisjon ootab tagasisidet kehtiva

energiatõhususe direktiivi kohta, et viia olemasolevad energiatõhususe direktiivi meetmed

kooskõlla 2040. aastaks Euroopa kliimamäärusega seatud eesmärkidega vähendada

kasvuhoonegaaside netoheidet 90% võrreldes 1990. aastaga. Tagasisidet palutakse direktiivi

senise rakendamise kohta, võimalike lisameetmete vajaduse ja halduskoormuse kohta. Uusi

2030. aasta järgseid energiatõhususe sihttasemeid, mõõdikuid, eesmärke ja kohustusi avaliku

konsultatsiooni raames ei esitata. Eesti seisukohad käsitlevad peamiselt riikliku paindlikkuse

lisamist Euroopa Liidu energiatõhususe eesmärkide ja avaliku sektori hoonete

rekonstrueerimise kohustuse täitmisel ning laiema lähenemise vajadust, sealhulgas suuremat

kooskõla energiajulgeoleku, taastuvenergia ja kliimaeesmärkidega. Kuigi konsultatsioon

puudutab vaid energiatõhususe direktiivi, võtab Eesti seisukoha ka hoonete energiatõhususe

direktiivi osas. Üldpõhimõttena toetab Eesti Euroopa Liidu energiatõhususe eesmärke pärast

2030. aastat, kuid peame vajalikuks oluliselt suuremat riiklikku paindlikkust eesmärkide

täitmisel. Liikmesriikide lähteolud nagu energiasüsteemid, hoonefond, majandus, kliima- ja

investeerimisvõimekus on väga erinevad ning ei ole omavahel võrreldavad. Samuti näeme

probleemi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamises, millele praktikas

puuduvad selged metoodikad, näiteks võrguarenduse või tööstuse või julgeolekuga seotud

investeeringute hindamiseks. Eesti leiab, et energiatõhusust tuleb hinnata koos

energiajulgeoleku, taastuvenergia ja kliimaeesmärkidega ning säilitada liikmesriikidele

võimalus valida kõige sobivamad energiasäästu saavutamise meetmed. Energiatõhususe

eesmärgid ei tohi takistada elektrifitseerimist, puhta tööstuse arengut ega kohalike

energialahenduste kasutamist. Lisaks on oluline tagada ka õigusaktide ülene ühtlus

energiatõhususe nõuete osas. Eesti jaoks puudutab üks kriitilisemaid küsimusi avaliku sektori

hoonete 3% rekonstrueerimiskohustust, mille täitmine tooks kaasa suure investeerimisvajaduse

ja halduskoormuse. Teeme ettepaneku rekonstrueerimiskohustuse baastaset regulaarselt üle

vaadata, arvestades avaliku sektori hoonete lammutamise, müügi ja teiste teguritega. Eesti

hinnangul peab raamistik võimaldama paindlikumat ja kulutõhusamat lähenemist, sealhulgas

osaliste rekonstrueerimiste arvestamist, mis tähendab hoonete energiatõhususe direktiivi

kohaste miinimumstandardite täitmist. Eesti seisukoht on, et ettevõtete kohustused peavad

lähtuma tegelikust energiatarbimisest ja olema proportsionaalsed. Me ei toeta dubleerivat

aruandlust olukorras, kui lihtsustatakse ESG- (inglise keeles environmental, social,

governance) nõudeid. Seetõttu ei toeta Eesti ka valgete sertifikaatide süsteemi kohustuslikuks

muutmist, kuna see suurendab ettevõtete halduskoormust. Avaliku konsultatsiooni raames

tõstatab Eesti taas hoonete energiatõhususe kestliku liikuvuse nõuete küsimuse, kus peame

oluliseks majandusliku mõistlikkuse ja tehnoloogiliste arengute arvestamist.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti. Komisjoni otsus oli

konsensuslik.

Urve Tiidus küsis selgitust valgete sertifikaatide olemuse kohta.

Ivo Jaanisoo vastas, et valge sertifikaat on turupõhine energiasäästu tõendamise mehhanism,

mida on rakendatud näiteks Prantsusmaal. See toimib suurematel turgudel, kus on palju

erinevaid energiatootjaid, kes on otsestes lepingulistes seostes suurte energiatarbijatega. Eestis

selline lahendus praktikas ei toimiks, kuna meie turg on liiga väike. Valge sertifikaat tähendab,

VÄLJAVÕTE

et kui energiamüüja suudab tõendada teatud hulga energia kokkuhoidu, siis saab ta selle eest

sertifikaate, millega vastaval börsil kaubelda. Teemat on analüüsinud Tallinna Tehnikaülikooli

eksperdid, kus selgus, et Eestis oleks see liigselt bürokraatlik ja ei tooks vajalikku tulemust.

Kaaluda võiks seda vaid üleeuroopaliselt või regioonipõhiselt, kuid mitte riigisiseselt.

Peeter Tali küsis, milline on tõenäosus, et võetakse arvesse Eesti skeptilisi ja mitte-toetavaid

seisukohti.

Kuldar Leis vastas, et loodetavasti jõutakse soovitud tulemusteni ning näiteks elektrilaadijate

osas on Eesti seisukohtadega liitumas ka teised liikmesriigid.

Ivo Jaanisoo lisas, et kuigi energiasäästukohustus on siseriiklikult juba üle võetud, siis

direktiivi ülevõtmisega sisustame seda konkreetsemate tegevustega. Teiste riikide praktikast

nähtub, et direktiivi ülevõtmine on keeruline ning tähtaegselt on seda suutnud teha vaid üksikud

riigid. Kuna tegemist on arvamusküsitlusega, millele järgneb tõenäoliselt Euroopa Komisjoni

eelnõu ja seejärel teised menetlusetapid, on igas etapis võimalus kaasa rääkimiseks.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 166

Eesti, videosild Reede, 5. juuni 2026

Algus 9.00, lõpp 10.32

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd,

Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido

Ruusmann ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: taristuminister Kuldar Leis ning Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander

Salmu ning välissuhete osakonna nõunik Viktoria Sitnik, Justiits- ja Digiministeeriumi

Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö osakonna nõunik Sandra Kaljumäe (1. päevakorrapunkt);

Rahandusministeeriumi nõunik Märten Ross, Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik

Annika Varik (2. päevakorrapunkt); taristuminister Kuldar Leis, Kliimaministeeriumi

elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo, energia- ja ressursitõhususe

valdkonna juht Riina Tamm ja välissuhete osakonna nõunik Rahel Kelus (3. päevakorrapunkt);

Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur (4.

päevakorrapunkt); Riigikantselei strateegiabüroo innovatsioonivaldkonna nõunik Regina

Tagger, julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Keaty Siivelt ja Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Ülle Hanson (5. päevakorrapunkt); Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek, ettevõtluskeskkonna ja

tööstuse osakonna nõunik Pedro Pokk, EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik

Evelin Tõnisson, Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse

valdkonnajuht Liisi Pajuste ning keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna

Vahter (6. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris

Meiesaar (1.–7. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud Karin

Zereen ja Erik Marksoo (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi

nõunik Ingel Pilviste (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik

Age Inkinen (6. päevakorrapunkt)

Päevakord:

3. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: Energiatõhusus – õigusraamistik pärast 2030.

aastat

3. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: Energiatõhusus – õigusraamistik pärast

VÄLJAVÕTE

2030. aastat

Kuldar Leis andis ülevaate avalikust konsultatsioonist: Energiatõhusus – õigusraamistik pärast

2030. aastat (Lisa 1). Taristuminister sõnas, et Euroopa Komisjon ootab tagasisidet kehtiva

energiatõhususe direktiivi kohta, et viia olemasolevad energiatõhususe direktiivi meetmed

kooskõlla 2040. aastaks Euroopa kliimamäärusega seatud eesmärkidega vähendada

kasvuhoonegaaside netoheidet 90% võrreldes 1990. aastaga. Tagasisidet palutakse direktiivi

senise rakendamise kohta, võimalike lisameetmete vajaduse ja halduskoormuse kohta. Uusi

2030. aasta järgseid energiatõhususe sihttasemeid, mõõdikuid, eesmärke ja kohustusi avaliku

konsultatsiooni raames ei esitata. Eesti seisukohad käsitlevad peamiselt riikliku paindlikkuse

lisamist Euroopa Liidu energiatõhususe eesmärkide ja avaliku sektori hoonete

rekonstrueerimise kohustuse täitmisel ning laiema lähenemise vajadust, sealhulgas suuremat

kooskõla energiajulgeoleku, taastuvenergia ja kliimaeesmärkidega. Kuigi konsultatsioon

puudutab vaid energiatõhususe direktiivi, võtab Eesti seisukoha ka hoonete energiatõhususe

direktiivi osas. Üldpõhimõttena toetab Eesti Euroopa Liidu energiatõhususe eesmärke pärast

2030. aastat, kuid peame vajalikuks oluliselt suuremat riiklikku paindlikkust eesmärkide

täitmisel. Liikmesriikide lähteolud nagu energiasüsteemid, hoonefond, majandus, kliima- ja

investeerimisvõimekus on väga erinevad ning ei ole omavahel võrreldavad. Samuti näeme

probleemi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamises, millele praktikas

puuduvad selged metoodikad, näiteks võrguarenduse või tööstuse või julgeolekuga seotud

investeeringute hindamiseks. Eesti leiab, et energiatõhusust tuleb hinnata koos

energiajulgeoleku, taastuvenergia ja kliimaeesmärkidega ning säilitada liikmesriikidele

võimalus valida kõige sobivamad energiasäästu saavutamise meetmed. Energiatõhususe

eesmärgid ei tohi takistada elektrifitseerimist, puhta tööstuse arengut ega kohalike

energialahenduste kasutamist. Lisaks on oluline tagada ka õigusaktide ülene ühtlus

energiatõhususe nõuete osas. Eesti jaoks puudutab üks kriitilisemaid küsimusi avaliku sektori

hoonete 3% rekonstrueerimiskohustust, mille täitmine tooks kaasa suure investeerimisvajaduse

ja halduskoormuse. Teeme ettepaneku rekonstrueerimiskohustuse baastaset regulaarselt üle

vaadata, arvestades avaliku sektori hoonete lammutamise, müügi ja teiste teguritega. Eesti

hinnangul peab raamistik võimaldama paindlikumat ja kulutõhusamat lähenemist, sealhulgas

osaliste rekonstrueerimiste arvestamist, mis tähendab hoonete energiatõhususe direktiivi

kohaste miinimumstandardite täitmist. Eesti seisukoht on, et ettevõtete kohustused peavad

lähtuma tegelikust energiatarbimisest ja olema proportsionaalsed. Me ei toeta dubleerivat

aruandlust olukorras, kui lihtsustatakse ESG- (inglise keeles environmental, social,

governance) nõudeid. Seetõttu ei toeta Eesti ka valgete sertifikaatide süsteemi kohustuslikuks

muutmist, kuna see suurendab ettevõtete halduskoormust. Avaliku konsultatsiooni raames

tõstatab Eesti taas hoonete energiatõhususe kestliku liikuvuse nõuete küsimuse, kus peame

oluliseks majandusliku mõistlikkuse ja tehnoloogiliste arengute arvestamist.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti. Komisjoni otsus oli

konsensuslik.

Urve Tiidus küsis selgitust valgete sertifikaatide olemuse kohta.

Ivo Jaanisoo vastas, et valge sertifikaat on turupõhine energiasäästu tõendamise mehhanism,

mida on rakendatud näiteks Prantsusmaal. See toimib suurematel turgudel, kus on palju

erinevaid energiatootjaid, kes on otsestes lepingulistes seostes suurte energiatarbijatega. Eestis

selline lahendus praktikas ei toimiks, kuna meie turg on liiga väike. Valge sertifikaat tähendab,

VÄLJAVÕTE

et kui energiamüüja suudab tõendada teatud hulga energia kokkuhoidu, siis saab ta selle eest

sertifikaate, millega vastaval börsil kaubelda. Teemat on analüüsinud Tallinna Tehnikaülikooli

eksperdid, kus selgus, et Eestis oleks see liigselt bürokraatlik ja ei tooks vajalikku tulemust.

Kaaluda võiks seda vaid üleeuroopaliselt või regioonipõhiselt, kuid mitte riigisiseselt.

Peeter Tali küsis, milline on tõenäosus, et võetakse arvesse Eesti skeptilisi ja mitte-toetavaid

seisukohti.

Kuldar Leis vastas, et loodetavasti jõutakse soovitud tulemusteni ning näiteks elektrilaadijate

osas on Eesti seisukohtadega liitumas ka teised liikmesriigid.

Ivo Jaanisoo lisas, et kuigi energiasäästukohustus on siseriiklikult juba üle võetud, siis

direktiivi ülevõtmisega sisustame seda konkreetsemate tegevustega. Teiste riikide praktikast

nähtub, et direktiivi ülevõtmine on keeruline ning tähtaegselt on seda suutnud teha vaid üksikud

riigid. Kuna tegemist on arvamusküsitlusega, millele järgneb tõenäoliselt Euroopa Komisjoni

eelnõu ja seejärel teised menetlusetapid, on igas etapis võimalus kaasa rääkimiseks.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant