Arvamuse edastamine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Teie 26.05.2026 nr 8-1/4192-1 Meie 15.06.2026 nr 2.3-4/26/2213-2

Arvamuse avaldamine eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks korrakaitseseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Inspektsioonil on

alljärgnevad tähelepanekud eelnõu osas.

1. Teatud juhtudel võivad sideettevõtted muutuda muuks kui avaliku korra eest vastutavaks isikuks

KorS § 16 tähenduses (koosmõjus ESS § 87 lg 1 p-ga 9). Selline olukord võib tekkida näiteks

juhul, kui mõnel veebilehel on avaldatud ulatuslikult õigusliku aluseta isikuandmeid (või näiteks

ka siis, kui kutsutakse üles tarbijaid eksitavate toodete/teenuste ostmiseks/ tarbimiseks) ja tekib

vajadus veebileht internetist eemaldada, aga mille serverid asuvad välismaal või mille pidaja pole

teada või ei tee järelevalveasutusega koostööd. Sellisel juhul muutub sideettevõtja muuks isikuks

KorS § 16 tähenduses ja järelevalveasutus saab teha sideettevõtjale ettekirjutuse korrarikkumise

lõpetamiseks. Sisuliselt saab sideettevõtja tõkestada oma teenuse tarbijatele sellele konkreetsele

veebilehele ligipääsu. Kuigi välismaalt või VPN-i kaudu saab veebilehele jätkuvalt ligi, muutuks

enamikule tavapärastest Eestis viibivatest inimestest veebileht kättesaamatuks. Andmekaitse

asjades võib teoreetiliselt selliseid olukordi tulla ette teisigi, kus korra rikkumine tuleb lõpetada

just mõne muu kui avaliku korra eest vastutava isiku abil ja seda eelkõige digitaalses maailmas.

Kavandatav KorS § 16 lg 3 näeb ette, et korrakaitsekohustuse täitmine ei tohi kesta kauem kui

kaheksa tundi ööpäevas. Muudatused näivad olevat sõnastatud üksnes politseilise tegevuse vaatest

ja kõrvale on jäetud kõik sellised korrarikkumised, mis ei ole seotud kriisiolukorra või vahetu

sunni kasutamisega. Kavandatav ajaline piirang kitsendab oluliselt varasemaid võimalusi ja

arvestades eeltoodud näidet, kaotaks sisuliselt ühe meetme korrarikkumisele reageerimiseks ära.

Teisalt on eelnõu seletuskirja sissejuhatuses märgitud, et tehnoloogia areng on loonud uudseid

võimalusi, mille kasutamine riiklikus järelevalves aitaks oluliselt kaasa järelevalve efektiivsusele.

See aga ei lähe kokku kavandatava ajalise piiranguga, mis pärsib järelevalve efektiivsust

digitaalses maailmas. Seetõttu tuleks kaaluda eelnõus erisuse loomist olukordadele, kus ei ole

tegemist kriisiolukorraga või vahetu sunni kasutamisega.

2. Kavandatavad KorS § 341 lg 5 ja § 342 lg 7 näevad ette, et korrakaitseorgan võib mehitamata

sõiduki või kehalähedase salvestusseadmega loodud salvestist kasutada õppetöö või koolituse

läbiviimisel. Salvestise ettevalmistamisel õppetöös kasutamiseks tuleb järgida IKS §-s 6 sätestatud

nõudeid.

Esmalt jääb arusaamatuks kavandatava muudatuse seos IKS §-iga 6. IKS § 6 reguleerib

isikuandmete töötlemist teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ega reguleeri

isikuandmete töötlemist õppetöös.

2 (3)

TAIKS § 2 lg 1 sätestab, et teadus- ja arendustegevuse on uudne, loominguline, ettemääramatu

tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on

saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks,

rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks. Seega teadustegevuse tunnusteks on: uudsus,

loomingulisus, tulemuse ettemääramatus, süstemaatilisus, ülekantavus ja/või korratavus. Mõiste

„teadus- ja arendustegevus” tähendab sellega tegelejate kõiki sihipäraseid toiminguid, mille

eesmärk on uute teadmiste loomine, see on korraldatud ja juhitud ning sellel on kindlad eesmärgid

ja eeldatavad tulemused.1 Kokkuvõttes on teadusuuring piiritletud eesmärgipärane loominguline

protsess millegi uue saavutamiseks. Teadus- ja arendustegevus erineb tavapärasest õpetamisest ja

muust tööalasest tegevusest oma uudsuse poolest.2

Videosalvestise ettevalmistamine õppetöös kasutamiseks ei vasta seega teadusuuringu

määratlusele ning koolitustegevuse eesmärgil isikuandmete töötlemist ei saa seetõttu käsitleda

teadusuuringu vajadusteks tehtava isikuandmete töötlemisena IKS § 6 mõttes. Kui tegemist ei ole

uuringuga IKS § 6 mõistes, siis peab eriliiki isikuandmete töötlemiseks lisaks IKÜM art 6 lg-s 1

sätestatud õiguslikule alusele lisanduma ka IKÜM art 9 lg-s 2 sätestatud erand eriliiki

isikuandmete töötlemise keelust. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole välja toodud, milline on kohane

IKÜM art 9 lg 2 toodud eriliiki isikuandmete töötlemise õiguslik alus.

Isegi, kui nõustuda, et IKS § 6 nõuded on videosalvestise kui koolitusmaterjali ettevalmistamisel

kohaldatavad, on paragrahvi rakendamine ebaselge, st millises ulatuses ja millised konkreetsed

IKS § 6 sätted antud juhul kohalduvad.

IKS § 6 lg 3 p 2 näeb ette, et andmesubjekti nõusolekuta võib isikuandmeid uuringu eesmärgil

töödelda, kui teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks

ülekaalukas avalik huvi. AKI mõistab, et ülekaaluka avaliku huvi olemasolu peab nö uuringu tegija

igal konkreetsel juhul põhjendama. Siiski ei nähtu eelnõu seletuskirjast, et eelnõu koostamisel

oleks analüüsitud tingimusi, mil ülekaaluka avaliku huvi olemasolu võiks jaatada või kas selliseid

olukordi võiks eelduslikult üldse esineda.

IKS § 6 lg 4 sätestab eetikakomitee kontrollikohustuse, kui salvestis sisaldab eriliiki andmeid.

Milline on sellisel juhul asjaomase valdkonna eetikakomitee? Või on videosalvestis võrdsustatud

IKS § 6 lg-s 5 sätestatud täidesaatva riigivõimu poliitika kujundamise eesmärgil läbiviidava

uuringuga, tuleb kooskõlastada AKI-ga ning eriliiki isikuandmete töötlemisel otsustab AKI

eetikakomiteega konsulteerimise vajaduse üle?

AKI hinnangul tuleb põhjalikult läbi mõelda ning eelnõus ja seletuskirjas täpsustada, kas või mil

viisil ja ulatuses on IKS § 6 nõudeid kavandatud andmetöötlusele reaalselt võimalik rakendada.

Teiseks on eelnõus ette nähtud, et salvestist võib kasutada õppetöö või koolituse läbiviimisel, kui

korrakaitseorgan tagab, et salvestisel olevad isikuandmed on pseudonüümitud või samaväärset

andmekaitset võimaldaval kujul. Pseudonüümitud isikuandmete töötlemisele kehtivad kõik

IKÜM-ist tulenevad nõuded. Muu hulgas peab isikuandmete töötlemine olema kooskõlas IKÜM

art 5 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega.

IKÜM art 5 lg 1 p a sätestab läbipaistvuse põhimõtte. Läbipaistvuse põhimõte eeldab, et nende

isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning

selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Kõnealune põhimõte puudutab eelkõige andmesubjektide teavitamist

vastutava töötleja identiteedist ning töötlemise eesmärgist ja täiendavast teabest, et tagada

asjaomaste füüsiliste isikute suhtes õiglane ja läbipaistev töötlemine ning nende õigus saada neid

puudutavate isikuandmete töötlemise kohta kinnitust ja sõnumeid.3 IKÜM-i läbipaistvust

kohaldatakse eelkõige andmesubjektide õiguste suhtes. IKÜM art-s 12 on sätestatud üldeeskirjad, 1 Frascati käsiraamat 2015, p 2.12 2 Frascati käsiraamat 2015, p 2.76 3 IKÜM pp 39

3 (3)

mida kohaldatakse järgmise suhtes: teabe andmine andmesubjektidele (art 13–14 alusel);

andmesubjektide teavitamine seoses nende õiguste kasutamisega (art 15–22 alusel) ja teavitamine

seoses isikuandmetega seotud rikkumistega (art 34).4 IKÜM art-d 13 ja 14 sisaldavad sätet, mis

näeb ette, et vastutav töötleja teavitab andmesubjekti juhul, kui ta kavatseb tema isikuandmeid

edasi töödelda muul eesmärgil kui see, milleks neid koguti/saadi. Kui see on nii, „esitab vastutav

töötleja andmesubjektile enne andmete edasist töötlemist teabe kõnealuse muu eesmärgi kohta ja

muu asjakohase lõikes 2 osutatud täiendava teabe“. Kõnealustes sätetes rakendatakse konkreetselt

IKÜM art 5 lg 1 p-s b toodud põhimõtet, mille kohaselt isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt

kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende

eesmärkidega vastuolus.5 Eelnõust ei selgu, mil viisil tagatakse läbipaistvus isikuandmete

töötlemisel videosalvestiste kasutamisel koolitamiseks.

IKÜM art 5 lg 1 p e sätestab isikuandmete säilitamise piirangu. Eelnõu seletuskirjas on

väljendatud, et isikuandmete töötlemise üheks põhimõtteks on andmete säilitamise piiritletus, st

andmeid ei saa säilitada igavesti6. Samas ei selgu eelnõust, kui kaua konkreetset salvestist võib

kasutada, st kas koolituseks kasutavates videotes sisalduvate isikuandmete töötlemine, sh

säilitamine võib toimuda tähtajatult.

Lisaks, eelnõu seletuskirja kohaselt salvestisele juurdepääsu õigust eelnõukohase seadusega ei

reguleerita, sest see on reguleeritud muudes õigusaktides, eelkõige IKS-is ja IKÜM-is. Eelnõuga

ei kitsendata andmesubjekti õigust pääseda ligi tema kohta käivatele andmetele.7 Palun selgitada

selle seisukoha seost KorS §-s 13 sätestatuga, mille kohaselt võib korrakaitseorgan IKÜM art 23

alusel piirata IKÜM artiklites 12–22 ja 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust,

kui see on vajalik riikliku järelevalve teostamiseks ning kui selline piirang austab põhiõiguste ja -

vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne8.

Eelnõust ei nähtu analüüsi selle kohta, et kas, kellele ja mis tingimustel väljastatakse IKÜM art 15

alusel salvestise koopia isikuandmete töötlemisest ning kui korrakaitseorgan ei väljasta salvestise

koopiat, siis peavad need piirangud olema seaduse tasandil IKÜM art 23 lg 2 kohaselt täpselt

reguleeritud. Andmesubjekti õiguste piiramiseks peavad olema selged alused, selguma peab

piirangute ulatus, kestus jms.

Samuti pole eelnõu seletuskirjas analüüsitud, et kas õppetöös ei oleks võimalik kasutada salvestisi,

mis on täilikult anonüümseks tehtud.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehispeadirektor Andres Kudrjavtsev

[email protected]

627 4109

4 Artikli 29 töörühm Suunised määruse 2016/679 kohase läbipaistvuse kohta Vastu võetud 29. novembril 2017.

Viimati muudetud ja muudatused vastu võetud 11. aprillil 2018, p 7 5 samas, p 45 6 Eelnõu seletuskiri, lk 10 7 Eelnõu seletuskiri, lk 11 8 Abistavaid juhiseid leiab: EAKN Suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes Versioon 2.0

Vastu võetud 29. jaanuaril 2020

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Teie 26.05.2026 nr 8-1/4192-1 Meie 15.06.2026 nr 2.3-4/26/2213-2

Arvamuse avaldamine eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks korrakaitseseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Inspektsioonil on

alljärgnevad tähelepanekud eelnõu osas.

1. Teatud juhtudel võivad sideettevõtted muutuda muuks kui avaliku korra eest vastutavaks isikuks

KorS § 16 tähenduses (koosmõjus ESS § 87 lg 1 p-ga 9). Selline olukord võib tekkida näiteks

juhul, kui mõnel veebilehel on avaldatud ulatuslikult õigusliku aluseta isikuandmeid (või näiteks

ka siis, kui kutsutakse üles tarbijaid eksitavate toodete/teenuste ostmiseks/ tarbimiseks) ja tekib

vajadus veebileht internetist eemaldada, aga mille serverid asuvad välismaal või mille pidaja pole

teada või ei tee järelevalveasutusega koostööd. Sellisel juhul muutub sideettevõtja muuks isikuks

KorS § 16 tähenduses ja järelevalveasutus saab teha sideettevõtjale ettekirjutuse korrarikkumise

lõpetamiseks. Sisuliselt saab sideettevõtja tõkestada oma teenuse tarbijatele sellele konkreetsele

veebilehele ligipääsu. Kuigi välismaalt või VPN-i kaudu saab veebilehele jätkuvalt ligi, muutuks

enamikule tavapärastest Eestis viibivatest inimestest veebileht kättesaamatuks. Andmekaitse

asjades võib teoreetiliselt selliseid olukordi tulla ette teisigi, kus korra rikkumine tuleb lõpetada

just mõne muu kui avaliku korra eest vastutava isiku abil ja seda eelkõige digitaalses maailmas.

Kavandatav KorS § 16 lg 3 näeb ette, et korrakaitsekohustuse täitmine ei tohi kesta kauem kui

kaheksa tundi ööpäevas. Muudatused näivad olevat sõnastatud üksnes politseilise tegevuse vaatest

ja kõrvale on jäetud kõik sellised korrarikkumised, mis ei ole seotud kriisiolukorra või vahetu

sunni kasutamisega. Kavandatav ajaline piirang kitsendab oluliselt varasemaid võimalusi ja

arvestades eeltoodud näidet, kaotaks sisuliselt ühe meetme korrarikkumisele reageerimiseks ära.

Teisalt on eelnõu seletuskirja sissejuhatuses märgitud, et tehnoloogia areng on loonud uudseid

võimalusi, mille kasutamine riiklikus järelevalves aitaks oluliselt kaasa järelevalve efektiivsusele.

See aga ei lähe kokku kavandatava ajalise piiranguga, mis pärsib järelevalve efektiivsust

digitaalses maailmas. Seetõttu tuleks kaaluda eelnõus erisuse loomist olukordadele, kus ei ole

tegemist kriisiolukorraga või vahetu sunni kasutamisega.

2. Kavandatavad KorS § 341 lg 5 ja § 342 lg 7 näevad ette, et korrakaitseorgan võib mehitamata

sõiduki või kehalähedase salvestusseadmega loodud salvestist kasutada õppetöö või koolituse

läbiviimisel. Salvestise ettevalmistamisel õppetöös kasutamiseks tuleb järgida IKS §-s 6 sätestatud

nõudeid.

Esmalt jääb arusaamatuks kavandatava muudatuse seos IKS §-iga 6. IKS § 6 reguleerib

isikuandmete töötlemist teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ega reguleeri

isikuandmete töötlemist õppetöös.

2 (3)

TAIKS § 2 lg 1 sätestab, et teadus- ja arendustegevuse on uudne, loominguline, ettemääramatu

tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on

saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks,

rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks. Seega teadustegevuse tunnusteks on: uudsus,

loomingulisus, tulemuse ettemääramatus, süstemaatilisus, ülekantavus ja/või korratavus. Mõiste

„teadus- ja arendustegevus” tähendab sellega tegelejate kõiki sihipäraseid toiminguid, mille

eesmärk on uute teadmiste loomine, see on korraldatud ja juhitud ning sellel on kindlad eesmärgid

ja eeldatavad tulemused.1 Kokkuvõttes on teadusuuring piiritletud eesmärgipärane loominguline

protsess millegi uue saavutamiseks. Teadus- ja arendustegevus erineb tavapärasest õpetamisest ja

muust tööalasest tegevusest oma uudsuse poolest.2

Videosalvestise ettevalmistamine õppetöös kasutamiseks ei vasta seega teadusuuringu

määratlusele ning koolitustegevuse eesmärgil isikuandmete töötlemist ei saa seetõttu käsitleda

teadusuuringu vajadusteks tehtava isikuandmete töötlemisena IKS § 6 mõttes. Kui tegemist ei ole

uuringuga IKS § 6 mõistes, siis peab eriliiki isikuandmete töötlemiseks lisaks IKÜM art 6 lg-s 1

sätestatud õiguslikule alusele lisanduma ka IKÜM art 9 lg-s 2 sätestatud erand eriliiki

isikuandmete töötlemise keelust. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole välja toodud, milline on kohane

IKÜM art 9 lg 2 toodud eriliiki isikuandmete töötlemise õiguslik alus.

Isegi, kui nõustuda, et IKS § 6 nõuded on videosalvestise kui koolitusmaterjali ettevalmistamisel

kohaldatavad, on paragrahvi rakendamine ebaselge, st millises ulatuses ja millised konkreetsed

IKS § 6 sätted antud juhul kohalduvad.

IKS § 6 lg 3 p 2 näeb ette, et andmesubjekti nõusolekuta võib isikuandmeid uuringu eesmärgil

töödelda, kui teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks

ülekaalukas avalik huvi. AKI mõistab, et ülekaaluka avaliku huvi olemasolu peab nö uuringu tegija

igal konkreetsel juhul põhjendama. Siiski ei nähtu eelnõu seletuskirjast, et eelnõu koostamisel

oleks analüüsitud tingimusi, mil ülekaaluka avaliku huvi olemasolu võiks jaatada või kas selliseid

olukordi võiks eelduslikult üldse esineda.

IKS § 6 lg 4 sätestab eetikakomitee kontrollikohustuse, kui salvestis sisaldab eriliiki andmeid.

Milline on sellisel juhul asjaomase valdkonna eetikakomitee? Või on videosalvestis võrdsustatud

IKS § 6 lg-s 5 sätestatud täidesaatva riigivõimu poliitika kujundamise eesmärgil läbiviidava

uuringuga, tuleb kooskõlastada AKI-ga ning eriliiki isikuandmete töötlemisel otsustab AKI

eetikakomiteega konsulteerimise vajaduse üle?

AKI hinnangul tuleb põhjalikult läbi mõelda ning eelnõus ja seletuskirjas täpsustada, kas või mil

viisil ja ulatuses on IKS § 6 nõudeid kavandatud andmetöötlusele reaalselt võimalik rakendada.

Teiseks on eelnõus ette nähtud, et salvestist võib kasutada õppetöö või koolituse läbiviimisel, kui

korrakaitseorgan tagab, et salvestisel olevad isikuandmed on pseudonüümitud või samaväärset

andmekaitset võimaldaval kujul. Pseudonüümitud isikuandmete töötlemisele kehtivad kõik

IKÜM-ist tulenevad nõuded. Muu hulgas peab isikuandmete töötlemine olema kooskõlas IKÜM

art 5 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega.

IKÜM art 5 lg 1 p a sätestab läbipaistvuse põhimõtte. Läbipaistvuse põhimõte eeldab, et nende

isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning

selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Kõnealune põhimõte puudutab eelkõige andmesubjektide teavitamist

vastutava töötleja identiteedist ning töötlemise eesmärgist ja täiendavast teabest, et tagada

asjaomaste füüsiliste isikute suhtes õiglane ja läbipaistev töötlemine ning nende õigus saada neid

puudutavate isikuandmete töötlemise kohta kinnitust ja sõnumeid.3 IKÜM-i läbipaistvust

kohaldatakse eelkõige andmesubjektide õiguste suhtes. IKÜM art-s 12 on sätestatud üldeeskirjad, 1 Frascati käsiraamat 2015, p 2.12 2 Frascati käsiraamat 2015, p 2.76 3 IKÜM pp 39

3 (3)

mida kohaldatakse järgmise suhtes: teabe andmine andmesubjektidele (art 13–14 alusel);

andmesubjektide teavitamine seoses nende õiguste kasutamisega (art 15–22 alusel) ja teavitamine

seoses isikuandmetega seotud rikkumistega (art 34).4 IKÜM art-d 13 ja 14 sisaldavad sätet, mis

näeb ette, et vastutav töötleja teavitab andmesubjekti juhul, kui ta kavatseb tema isikuandmeid

edasi töödelda muul eesmärgil kui see, milleks neid koguti/saadi. Kui see on nii, „esitab vastutav

töötleja andmesubjektile enne andmete edasist töötlemist teabe kõnealuse muu eesmärgi kohta ja

muu asjakohase lõikes 2 osutatud täiendava teabe“. Kõnealustes sätetes rakendatakse konkreetselt

IKÜM art 5 lg 1 p-s b toodud põhimõtet, mille kohaselt isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt

kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende

eesmärkidega vastuolus.5 Eelnõust ei selgu, mil viisil tagatakse läbipaistvus isikuandmete

töötlemisel videosalvestiste kasutamisel koolitamiseks.

IKÜM art 5 lg 1 p e sätestab isikuandmete säilitamise piirangu. Eelnõu seletuskirjas on

väljendatud, et isikuandmete töötlemise üheks põhimõtteks on andmete säilitamise piiritletus, st

andmeid ei saa säilitada igavesti6. Samas ei selgu eelnõust, kui kaua konkreetset salvestist võib

kasutada, st kas koolituseks kasutavates videotes sisalduvate isikuandmete töötlemine, sh

säilitamine võib toimuda tähtajatult.

Lisaks, eelnõu seletuskirja kohaselt salvestisele juurdepääsu õigust eelnõukohase seadusega ei

reguleerita, sest see on reguleeritud muudes õigusaktides, eelkõige IKS-is ja IKÜM-is. Eelnõuga

ei kitsendata andmesubjekti õigust pääseda ligi tema kohta käivatele andmetele.7 Palun selgitada

selle seisukoha seost KorS §-s 13 sätestatuga, mille kohaselt võib korrakaitseorgan IKÜM art 23

alusel piirata IKÜM artiklites 12–22 ja 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust,

kui see on vajalik riikliku järelevalve teostamiseks ning kui selline piirang austab põhiõiguste ja -

vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne8.

Eelnõust ei nähtu analüüsi selle kohta, et kas, kellele ja mis tingimustel väljastatakse IKÜM art 15

alusel salvestise koopia isikuandmete töötlemisest ning kui korrakaitseorgan ei väljasta salvestise

koopiat, siis peavad need piirangud olema seaduse tasandil IKÜM art 23 lg 2 kohaselt täpselt

reguleeritud. Andmesubjekti õiguste piiramiseks peavad olema selged alused, selguma peab

piirangute ulatus, kestus jms.

Samuti pole eelnõu seletuskirjas analüüsitud, et kas õppetöös ei oleks võimalik kasutada salvestisi,

mis on täilikult anonüümseks tehtud.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehispeadirektor Andres Kudrjavtsev

[email protected]

627 4109

4 Artikli 29 töörühm Suunised määruse 2016/679 kohase läbipaistvuse kohta Vastu võetud 29. novembril 2017.

Viimati muudetud ja muudatused vastu võetud 11. aprillil 2018, p 7 5 samas, p 45 6 Eelnõu seletuskiri, lk 10 7 Eelnõu seletuskiri, lk 11 8 Abistavaid juhiseid leiab: EAKN Suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes Versioon 2.0

Vastu võetud 29. jaanuaril 2020