| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 4-1/4653 |
| Registreeritud | 15.06.2026 |
| Sünkroonitud | 16.06.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 4 Finantstegevus |
| Sari | 4-1 Finantsplaneerimise, eelarve ja majandusarvestusega seotud kirjavahetus |
| Toimik | 4-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium, K. J., R. K. |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium, K. J., R. K. |
| Vastutaja | Regina Vällik (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Üldosakond, Eelarve- ja strateegiatalitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Digiühiskonna programm 2027–2030
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2
Hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused ......................................................................................... 4
Programmi eesmärk ja mõõdikud ........................................................................................................... 7
Rahastamiskava perioodiks 2027–2030 .................................................................................................. 7
Programmi tegevused ja tegevuste täitmise analüüs ............................................................................. 9
Tegevus 1. Digiriigi juhtimine ja kesksed e-teenused ......................................................................... 9
Tegevus 2. Andmepõhisus ja tehisaru ............................................................................................... 11
Tegevus 3. Riigi keskne digitaristu ..................................................................................................... 13
Tegevus 4. Küberturvalisus ................................................................................................................ 15
Tegevus 5. Sideturg ja ühendused..................................................................................................... 17
Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................................ 19
LISA 1. 2025. a programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine ................................................. 20
LISA 2. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 22
Tulemusvaldkond Digiühiskond
Tulemusvaldkonna eesmärk Eestis on inimkeskne, usaldusväärne, tõhus, nutikas ja hukukindel digiühiskond. Eesti digiriigi õigusruum, tehnoloogia ja andmete kasutus aitavad kaitsta inimeste põhiõigusi ja muuta nende elu lihtsamaks, majanduse globaalselt konkurentsivõimelisemaks ning ühiskonna toimimise sidusamaks ja kaasavamaks.
Valdkonna arengukava Digiühiskonna arengukava 2035
Programmi nimi Digiühiskonna programm
Programmi eesmärk Eestis on inimkeskne, usaldusväärne, tõhus, nutikas ja hukukindel digiühiskond. Eesti digiriigi õigusruum, tehnoloogia ja andmete kasutus aitavad kaitsta inimeste põhiõigus ja muuta nende elu lihtsamaks, majanduse globaalselt konkurentsivõimelisemaks ning ühiskonna toimimise sidusamaks ja kaasavamaks. Eesti digiriik toetub usaldusele, riigipoolse andmekasutuse kontrollitavusele, koostööle, avatusele, heale andmekirjaoskusele, laialt omaks võetud digipädevustele ning digiteemade tippkompetentsidele avalikus sektoris.
Elluviimise periood 2027-2030
Peavastutaja Justiits- ja Digiministeerium
Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) Riigiside Sihtasutus (RIKS) Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK)
2
Sissejuhatus
Digiühiskonna programm on ainus digiühiskonna tulemusvaldkonna programm ning koostatud valdkondliku arengukava Eesti Digiühiskond 20351 (DÜAK) elluviimiseks. Programmis kavandatud tegevused aitavad saavutada arengukava eesmärke digiriigi, andmete ja tehisaru, küberturvalisuse ja ühenduvuse valdkondades. Tegevuste jaotus järgib arengukava ülesehitust ja valdkonna eest vastutavate asekantslerite vastutusvaldkondi.
Programmi tegevustega tagatakse, et Eestis oleks turvaline, personaalne, krativäeline digiriik, kus inimeste vabadused on hoitud ning andmed ja tehisaru kasutus nende enda kontrolli all. Eesti digiriik toetub usaldusele, laialt omaks võetud digipädevustele ja tippkompetentsile ning selle vundamendiks on turvaline ja usaldusväärne küberruum ning ülikiired ühendused.
Programmi tegevustega tagatakse, et inimestel oleks kontroll oma andmete üle, suhtlus riigiga oleks mugav, teenustega rahulolu kõrge ning digiriigi areng strateegiliselt juhitud, tõhus ja jätkusuutlik. Tegevused hõlmavad andmete ja tehisaru süsteemset rakendamist riigis, lähtudes seejuures vabaduse hoidmise, usaldusväärsuse ning läbipaistvuse põhimõtetest. Küberturvalisuse valdkonna tegevuste eesmärgiks on inimeste usalduse säilitamine e-teenuste vastu ning turvalise küberruumi tagamine. Programmi tegevused toetavad riikliku küberturvalisuse sihipärast juhtimist ning tugevdavad kogu ühiskonna võimekust küberohte ennetada ja neile kiiresti reageerida. Ühenduvuse valdkonnas on tegevuste eesmärgiks taskukohase ja kiire interneti kättesaadavus üle kogu Eesti. Programmi eesmärkide saavutamise, mõõdikute seire ja rahaliste vahendite planeerimise eest vastutab Justiits- ja Digiministeerium, kuid programmi eesmärkide täitmisesse panustavad ka mitmed teised osapooled vastavalt DÜAK-is toodud rollijaotusele.
Programmi koostamisel on arvestatud 2025. a juunis kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (VVTP) eesmärkidega, sh tehisaru süsteemne ja laialdane kasutuselevõtt, andmepõhine valitsemine, küberturvalisuse tagamine, riigi IT konsolideerimine, turvaliste ja töökindlate digiteenuste arendamine, andmejälgija kohustuslik rakendamine, andmevärav, riigiäpp, hukukindlus, arvutusvõimekuse, numbriliikuvus, keskne arvutitöökoht, kesksete teenuste ja komponentide kasutuselevõtt, riigi keskse koolitusplatvormi ning postkvantkrüptograafia.
Programmiga aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide2 saavutamisele.
Programm panustab mitmesse riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 strateegilisse sihti, enim aga majanduse ja riigivalitsemise sihtidesse. Programm panustab enim strateegia „Eesti 2035“ muutustesse:
Majandus ja kliima: kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi läbi uute tehnoloogiate ja digipädevuste arendamise, ettevõtjate ja riigi koostöö suurendamise ja kiire interneti kättesaadavuse parandamise;
Riigivalitsemine: suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise; parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust; parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse andmemajanduse ja digiidentiteedi arendamise, sidevõrkude turvalisuse ja varustuskindluse ning küberturvalisuse tagamisega; konsolideerime riigiasutuste tugitegevusi.
1 Digiühiskonna arengukava 2035 | Justiits- ja Digiministeerium2 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng
3
Arengukava on rahastatud ja rahastatakse edaspidi nii riigieelarvelistest kui ka välisvahenditest, sh struktuurifondide vahenditest. 2026. aastal valmistatakse ette 2028. aastal algava Euroopa Liidu (ELi) uue rahastusperioodi taotlusi, mille käigus selguvad edasised võimalused tegevuste rahastamiseks.
Muudatused
Programmi struktuuri on muudetud, et tagada kooskõla justiits- ja digiministeeriumi valitsemisala juhtimisstruktuuriga ning uuendatud DÜAK-iga. Võrreldes perioodiga 2026-2029 on muudetud ja vähendatud programmi tegevuste jaotust ja nimetusi3.
Tabel 1. Programmi tegevuste jaotuse võrdlus eelmise perioodiga4.
Programm 2026–2029 Programm 2027–2030
Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND
Digiühiskonna programm
Arengukava alaeesmärk I: Turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik
1. Personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste arendamine
1. Digiriigi juhtimine ja kesksed e-teenused
2. Andmepõhise ühiskonna arendamine 2. Riigi keskne digitaristu
3. Digiriigi teenuste ja platvormide tagamine
4. Digiriigi arengu juhtimine ja koordineerimine
Arengukava alaeesmärk II: Maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev tehisaru kasutav riik
3. Andmepõhisus ja tehisaru
Arengukava alaeesmärk III: Turvaline ja kaitstud küberruum
5. Riikliku küberturvalisuse tagamine 4. Küberturvalisus
Arengukava alaeesmärk IV: Ülikiirete ühendustega Eesti
6. Sidevaldkonna regulatiivse keskkonna tagamine 5. Sideturg ja ühendused
3 Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30.04.2026 istungil 4 Võrreldes perioodiga 2026-2029 on kokku tõstetud programmi tegevused personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste arendamine ning digiriigi arengu juhtimine ja koordineerimine. Lisaks on digiriigi juhtimise ja kesksete e-teenuste tegevusse liidetud varasemalt õigusriigi tulemusvaldkonna programmis olnud Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) ülesanded ning andmekaitsepoliitika ja Andmekaitse Inspektsiooni teenused tõsteti digiühiskonna programmist tagasi õigusriigi programmi. Uuest Digiühiskonna arengukavast 2035 lähtuvalt on programmi läbivalt uuendatud (sh tegevuste nimetused, eesmärgi kirjeldused, mõõdikud).
4
Hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused
Digiriigi arendamise eesmärgiks on tagada Eesti maksumaksjale turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik. Järgnevate aastate eesmärk on kujundada kasutajakeskne, kiiresti arenev ja kuluefektiivne digiriik, mida juhitakse strateegiliselt üleriigilise vaatega.5 Ühe mõõdikuna vaadeldakse DÜAKis avalike digiteenustega rahulolu, mille 2025. aasta koondväärtus oli 87%, mis on võrreldes 2024. aastaga tõusnud 2,15% (2024. aasta tase 84,85%). Eraisikute rahulolu avalike digiteenustega oli 2025. aastal 85,1% ning ettevõtjate rahulolu 88,6%, seega üldine rahulolu digiteenustega on püsinud kõrgena ning ka võrdluses teiste riikidega on Eesti avalike teenuste kasutajate rahulolu EL riikide seas üks kõrgemaid6. Digiriigi teenuste arendamisel astuti möödunud aastal sisuline samm edasi sündmusteenuste tervikliku arendamise suunas. Valminud on Eesti äpp mobiilirakendus, mis koondab täna ligi 50 teenust ning jõustus ka õiguslik alus Riigiäpi kaudu isikusamasust tõendava kontrollpäringu tegemiseks. 2025. aasta lõpuks on kasutusel 10 elusündmusteenust, mida külastati aasta jooksul kokku üle 478 000 korra, kusjuures üle poole abielulahutuse ja nime muutmise avaldustest esitatakse digitaalselt. Muudeti avaliku teabe seadust, millega loodi andmekogu andmenõusolekute ja volituste haldamiseks, nii et inimene saab anda, vaadata ja tagasi võtta oma nõusolekuid ühes kohas ning ettevõtja hallata oma volitusi. Samal ajal algas riigi IKT konsolideerimine, mille käigus viiakse enamik avaliku sektori asutustest hiljemalt 2027. aasta alguses üle ühtsele arvutitöökoha teenusele, mis vähendab kulusid ja tõstab küberturvalisust. 2026.aastal esitatakse Vabariigi Valitsusele ka konkreetsed ettepanekud riigi IT-majade konsolideerimiseks.
Selge juhtimisraamistik ja teadlik erasektori kaasamine loovad eeldused GovTech ökosüsteemi ja IKT sektori ekspordi kasvuks ning digiriigi pikaajaliseks kestlikkuseks. Julgeolekuolukord on toonud esile digiriigi haavatavused ning vajaduse tugevdada toimepidevust: teenused ja taristu peavad toimima ka kriisiolukordades ning olema nii küber- ja füüsiliste ohtude eest kaitstud. Kuna alustaristu on kohati vananenud kriitilise piirini, on oluline tegeleda süsteemselt tehnilise võla vähendamisega.
Digioskuste valdkonnas on oluline pakkuda aja- ja asjakohaseid koolitusi. Jätkub Digiriigi Akadeemia arendamine keskseks avaliku sektori e-koolituse platvormiks; 08.04.2026 seisuga on platvormil 42 350 kasutajat ja 23 asutust majutavad seal oma e-kursusi. Samuti käivitati koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga üle-eestiline algatus, mille raames koolitatakse raamatukoguhoidjaid õpetama kohalikes raamatukogudes inimestele tehisaru kasutamise põhioskusi.
Andmete ja tehisaru valdkonnas tugevdati 2025. aastal Eesti tehisaru arendamise võimekust mitme olulise sammuga: käivitati tehisaru testkeskkond avaliku ja erasektori toetamiseks, investeeriti 2,4 miljonit eurot kõrgjõudlusega arvutusvõimekusse, Eesti keelse keelekorpuse maht on kasvanud tänaseks 15 miljardi sõnani ning defineeriti 30 suure kasutushuviga andmekogu, millele seatakse selged taaskasutatavuse nõuded. Nii möödunud aastal kui edaspidi on fookuses andmete ja tehisaru süsteemse kasutuselevõtu toetamine avalikus sektoris, sealhulgas valitsemisalade nõustamine, ühiste põhimõtete ja suuniste kujundamine ning kesksete võimekuste ettevalmistamine. Edasiseks on vaja senisest enam keskseid investeeringuid, praktilist tuge asutustele ning selgemat tervikvaadet, et viia andmete ja tehisaru kasutamine üksikutest algatustest süsteemse muutuseni. Loomisel on algoritmide register, mis annab ülevaadet avalikes teenustes ja avaliku sektori otsustusprotsessides kasutatavatest algoritmidest. Muudetakse avaliku teabe seadust, millega muutub andmejälgija kasutamine avalikus sektoris kohustuslikuks ning inimesel tekib selge ja mugav võimalus riigiportaalis näha, kes, millal ja
5 Hetkeolukorda ilmestab Riigikontrolli 2025. a ülevaade, mis näitab, et riigi IT-kulud on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, samal ajal kui investeeringute osakaal on vähenenud ning suurenenud on süsteemide ülalpidamise ja tööjõukulud: Riigiasutuste IT-kulud ja -investeeringud on kuue aastaga kahekordistunud | Riigikontroll 6 OECD värske uuring: Eesti avalikud teenused on Euroopa tipus – 82% elanikest on rahul | Justiits- ja Digiministeerium
5
miks on riiklikes andmekogudes tema andmeid vaadanud. Eesti osaleb Euroopa Komisjoni gigatehase hankemenetluses, eesmärgiga suurendada riigi arvutusvõimekust.
Küberturvalisuse mõõdiku järgi oli 2025. aastal inimeste usaldus avalike e-teenuste vastu 94,5 protsenti, mis on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 2,7% (2024. a tase 91,8%) ning arvestades ohupilti on see märkimisväärne tulemus. Eesti e-teenused on toiminud tõsisemate häireteta ja üldine toimepidevus on paranenud. 2025. aastal keskenduti küberturvalisuse arendamisel sellele, et Eesti digiriik püsiks usaldusväärne, toimepidev ja kooskõlas kiiresti areneva ELi õigusruumiga. Fookuses olid nii strateegilised raamistikud kui ka praktilised sammud, mis aitavad eri osapooltel turvanõudeid paremini mõista ja neid kasutusele võtta. Oluliseks verstapostiks oli küberturvalisuse seaduse muudatus, millega võeti üle ELi küberturvalisuse (NIS2) direktiiv. Tegeleti ka ennetustööga. Järgnevate aastate eesmärk on tugevdada riiklikku julgeolekut küberturvalisuse seire ja keskse küberkaitsevõime tõhustamise kaudu, ühiskonna kerksuse suurendamine ning küberoskuste ja -teadlikkuse tõstmine.
Ühenduvuse parandamine on tõusutrendis ja nõuab pidevaid tegevusi. 2025. aasta lõpuks oli 82% Eesti ettevõtetest ja kodumajapidamistest võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega võrkudega. Eesti riigi julgeolek ja ühiskonna toimimine sõltub andmesidest, kuid praegune taristu on füüsiliste ja hübriidohtude suhtes haavatav (nt Läänemere piirkonnas merealuste kaablite kahjustused; GPS- signaali häired). Väljakutseks on ka mobiilside "valged alad", seda eriti piiri- ja hõredalt asustatud aladel, kus erasektoril puudub äriline huvi investeerida väga suure läbilaskevõimega võrkudesse. Järgnevate aastate eesmärk on tagada Eestis üleriigiline ülikiire ja toimepidev sideühendus, mis muu hulgas aluseks majanduse digipööretele, nutikale tööstusele ja julgeolekule. Eesmärk on katta peamised transpordikoridorid ja valged alad (sh eelkõige idapiir) 5G-ga, rajada juurdepääsuvõrgud lõpptarbijani ning tugevdada kriitilise sidetaristu füüsilist kaitset ja autonoomsust.
Sellest lähtuvalt on olulisemad fookused/väljakutsed järgmistel aastatel:
Riigi IKT-taristu toimepidevuse ja hukukindluse saavutamine, et Eesti digiriik toimiks igas olukorras.
Keskne IKT juhtimine ja riigi IT konsolideerimine, et tagada riigis majanduslike võimalustega sobituv efektiivne ja jätkusuutlik IKT-korraldus.
Andmete ja tehisaru laialdane süsteemne kasutuselevõtt ning suveräänse arvutusvõimekuse tagamine, et tõhustada riigihaldust ning kujundada Eesti andmete väärindamise ja targa kasutamise toel juhtiva tehisarupõhise avaliku halduse kvaliteediga riigiks maailmas.
Digiühiskonna arenguks vajalike digioskuste, sh AI ja andmekirjaoskuse ja ekspertide järelkasvu tagamine ning killustatuse ja dubleerimise vähendamine keskse koolitusplatvormi ja –raamistiku kaudu.
Küberturvalisuse tagamine olukorras, kus küberohtude kiire kasv ja süvenev ristsõltuvus digilahendustest nõuavad senisest tugevamat, kiiremat, ennetavat ning riskipõhist küberturvalisuse juhtimist.
Üleriigilise kiire ja usaldusväärse sideühenduse ning sidetaristu toimepidevuse tagamine, et vähendada digilõhet ja majanduslikku mahajäämust maapiirkondades ning panustada riigi julgeolekusse ja kriisikindlusesse.
Olulised tegevused – otsene sisend riigi eelarvestrateegia dokumenti
Viiakse läbi üleriigiline IKT-reform, mille raames konsolideeritakse IT-teenuseid ning –maju eesmärgiga parandada üleriigilist IT-korraldust: tugevdada äritellija rolli, vähendada dubleerimist IT-teenustes, suurendada erasektori panust ning suunata kõik valitsemisalad üleriigiliselt jagatud baasteenustele.
Alustatakse kriitilise tehisaru taristu loomist, et tagada võimekus töödelda Eestis ja Eesti kontrolli all kriitiliste teenuste, julgeoleku- ja kaitsevaldkonna tundlikke andmeid. Riigi enda kontrollitav taristu on vajalik toimepidevuse, andmesuveräänsuse ja kriisikindluse tagamiseks, juhul kui sõltumine välistest pilve- või arvutusteenustest ei ole piisav ega aktsepteeritav.
6
Eesti digiriigi toimepidevuse (hukukindluse) tagamiseks muudetakse kriitilised teenused pilves käideldavaks, et need oleksid võimelised toimima väljaspool Eesti territooriumi olukorras, kus kohalik taristu ei ole kättesaadav või on häiritud.
Jätkatakse Digiriigi Akadeemia platvormi muutmist keskseks koolitusplatvormiks kõikide avaliku sektori poolt pakutavate e-koolituste ning õppematerjalide jaoks. Elanikkonnas tehisaru kasutamiseks vajalike oskuste arendamiseks koolitatakse raamatukoguhoidjaid õpetama kohalikes raamatukogudes inimestele tehisaru kasutamise põhioskusi.
Tugevdatakse riigi keskset küberkaitsevõimet ja küberruumi toimepidevust, et ennetada ja kiiremini tõkestada küberohte, parandada riigiülest nähtavust ja seiret. Toetakse elutähtsate teenuste ning kriitilise taristu kaitset läbi riigiülese küberolukorrapildi loomise ning intsidentide lahendamise. Suurendatakse ühiskonna küberkerksust, sh läbi riskipõhise juhtimise, ennetustegevuste ja õppuste. Edendatakse küberteadlikkust ja -oskusi, tulevikutehnoloogiate riskijuhtimist, postkvantkrüptograafiaks valmistumist ning küberturvalisuse õigusruumi arendamist.
Laiendatakse kiire interneti kättesaadavust maapiirkondades, kasutades Euroopa Regionaalarengufondist rahastatavad toetusmeetmeid nii juurdepääsuvõrkude rajamiseks maapiirkondades kui ka 5G võrkude rajamiseks peamistele transpordikoridoridele. Kogueelarve kahe toetusmeetme peale kokku on ca 54,36 miljonit eurot, sealjuures on ette nähtud juurdepääsuvõrkude toetamiseks 45 miljonit eurot ja 5G võrkude rajamiseks peamistel transpordikoridoridel 9,36 miljonit eurot.
7
Programmi eesmärk ja mõõdikud
Kuna tulemusvaldkonnas koostatakse üks programm, on tulemusvaldkonna ja programmi eesmärgid
samad ning DÜAKis toodud mõõdikuid ei dubleerita.
Programmi eesmärk
Eestis on inimkeskne, usaldusväärne, tõhus, nutikas ja hukukindel digiühiskond. Eesti digiriigi õigus-
ruum, tehnoloogia ja andmete kasutus aitavad kaitsta inimeste põhiõigus ja muuta nende elu
lihtsamaks, majanduse globaalselt konkurentsivõimelisemaks ning ühiskonna toimimise sidusamaks ja
kaasavamaks. Eesti digiriik toetub usaldusele, riigipoolse andmekasutuse kontrollitavusele, koostööle,
avatusele, heale andmekirjaoskusele, laialt omaks võetud digipädevustele ning digiteemade
tippkompetentsidele avalikus sektoris.
8
Rahastamiskava perioodiks 2027–2030
Tabel 2. Rahastamiskava (tuhandetes eurodes, kulud amortisatsiooniga)
Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos
2027 2028 2029 2030
Digiühiskonna programm 182 165 159 965 132 088 101 419 Andmepõhisus ja tehisaru 8 845 5 898 4 663 3 291 Digiriigi juhtimine ja kesksed e- teenused
66 389 44 406 35 997 24 870
Küberturvalisus 21 527 19 507 16 588 16 187 Riigi keskne digitaristu 66 293 66 030 60 640 55 941 Sideturg ja ühendused 19 111 24 124 14 200 1 130
9
Programmi tegevused ja tegevuste täitmise analüüs
Tegevus 1. Digiriigi juhtimine ja kesksed e-teenused
Tabel 2. Programmi tegevuse mõõdikud
Tegevuse
eesmärk
Eesti digiriigis on turvalised, personaalsed, inimese poolt lubatud määral proaktiivsed ja sündmuspõhised avalikud teenused. Teenuste endi korraldus on pragmaatiline ja mõistlik, tuginetakse tõhusale andmekorraldusele ning IKT- juhtimine on keskselt koordineeritud. Tagatud on selge ja vabadusi hoidev õigusruum, elanikkonna digipädevuste pidev aja- ja asjakohastamine, tugevad eksperdid ning nende järelkasv.
Programmi tegevuse all on Justiits- ja Digiministeeriumi riigiülese suunitlusega teenused, sh avaliku sektori digimuutuste võimendamiseks, IKT-oskuste arendamiseks jm.
Programmi tegevuse all on Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti ja Registrite ja Infosüsteemide Keskuse teenused.
Tegevuse
mõõdikud
2024
(tegelik)
2025
(tegelik
2025
(sihtase)
2027
(sihtase)
2028
(sihttase)
2029
(sihttase)
2030
(sihttase)
IT- investeeringut e osakaal üleriigilisest IT-eelarvest Allikas: JDM
- 32% - 34% 36% 38%
40%
Võrreldes perioodiga 2026-2029 on uuest DÜAK 2035-st lähtuvalt muudetud programmi tegevuse mõõdikut.
Programmi tegevuse täitmine
Digiriigi teenuste arendamisel astuti 2025. aastal sisuline samm edasi sündmusteenuste tervikliku arendamise suunas, keskendudes nii teenuste kättesaadavuse laiendamisele kui ka nende kvaliteedi, sidususe ja kasutajakesksuse suurendamisele. Aasta lõpuks jõudis riigiportaali eesti.ee kaudu kasutajateni 10 sündmusteenust, sealhulgas nii uued teenused (nt vabatahtlikuks saamine ja nime muutmine) kui ka mitmed teenused, kus loodi andmevahetuse ja staatuse kuvamise võimekus (nt abielu, lahutus ja kaitseväekohustus). Sündmusteenuseid külastati 2025. aasta jooksul kokku üle 419 000 korra. Paralleelselt teenuste arendamisega kujundati sündmusteenuste visioon ja tegevuskava ning käivitati süsteemne töö erinevates võtmevaldkondades, sh juhtimismudeli, rahastusloogika, õigusraamistiku ja kommunikatsiooni arendamisel. Märgiline edasiminek oli avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu valmimine, millega loodi andmekogu, mis võimaldab nii andmenõusolekute kui ka volituste haldust, mis võimaldab inimestel anda, vaadata ja tagasi võtta oma nõusolekuid ühes kohas. Volituste haldamise süsteemis on ettevõtjal võimalik anda, muuta ja tagasi võtta oma volitusi. Töötati välja sündmusteenuste majandusliku mõju hindamise metoodika. Digioskuste arendamiseks on Digiriigi Akadeemia e-koolitustega liitunud 23 asutust e-koolituste pakkujana ning üle 42 000 registreeritud kasutaja. Aasta jooksul lisandus mitmeid koolitusi digipädevuste arendamiseks, mis on kõigile kättesaadavad, nt algoritmi kallutatuse ja generatiivse tehisaru koolitused, ELi andmemajanduse ABC, digiteenuste juhtimise kompetentside programm. Lisaks on platvormi kaudu kättesaadavad muud e-koolitused, nt elanikkonnakaitse koolitus, mis on kättesaadav kogu elanikkonnale ning mille läbimine on avalikule sektorile kohustuslik.
10
Programmi tegevused
Arendatakse edasi sündmusteenuseid, mis muudavad riigiga suhtlemise ja asjaajamise oluliselt lihtsamaks ja proaktiivsemaks, riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu ja rahulolu e-teenustega suureneb.
Uuendatakse riigiüleste kesksete digiteenuste teekaarti, pakkudes järjest enam kasutajasõbralikke ja kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi ühtlustamaks lõppkasutajate (elanikud ja ettevõtjad) asjaajamist riigiga ning vähendamaks sarnaste funktsionaalsuste dubleerimist erinevates haldusalades. Laiendatakse riikliku postkasti kasutuselevõttu, et suunata järjest enam suhtlust, teavitusi ja ametlikud riikliku info kättetoimetamised kesksesse postkastiteenusesse. Lisaks laiendatakse kontaktandmete mooduli kasutuselevõttu erinevates riigi poolt pakutavates teenustes, et inimesed ei peaks oma kontaktandmeid esitama korduvalt.
Avalike teenuste kättesaadavuse ja personaliseeritud kasutajakogemuse pakkumiseks jätkatakse riigiportaali ja riigiäpi arendamisega.
Tagatakse IKT-valdkonna terviklik ning jätkusuutlik juhtimine. Selleks töötatakse välja IKT- juhtimisraamistik, sh finantsilise ülevaade (nii planeerimises kui ka kuludes), töötatakse välja metoodika, kuidas hallata riigi teenuste portfelli koos põhimõõdikutega (rahulolu, kiirus, teenuse opereerimise kulu) ning hallatakse ja maandatakse riske.
Valmistatakse ette ning alustatakse üleriigilist IKT-reformi, mille raames konsolideeritakse IT- teenuseid ning –maju eesmärgiga parandada üleriigilist IT-töökorraldust: tugevdada äritellija rolli, vähendada dubleerimist IT-teenustes ning suunata kõik valitsemisalad üleriigiliselt jagatud baasteenustele.
Jätkatakse keskse platvormi Euroopa Ühtne Digivärav (Single Digital Gateway e SDG) arendamist ja liidestuste laiendamist, et toetada piiriüleste teenuste toimimist.
Edendatakse rahvusvahelist koostööd ning andmevahetust ja toetatakse Eesti tehnoloogiate ning oskuste eksporti, laiendades koostööd rahvusvahelisele tasandile ning luues ühiseid lahendusi ELi ja lähiriikidega.
Tagatakse digiühiskonna arenguks vajalike digioskuste ja -kompetentside järjepidev ja süsteemne arendamine. Täiendatakse avaliku sektori töötajate digiteadmisi ja -oskusi ning jätkatakse Digiriigi Akadeemia platvormi muutmist keskseks koolitusplatvormiks kõikide avaliku sektori poolt pakutavate e-koolituste ning õppematerjalide jaoks. Koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga koolitatakse raamatukoguhoidjaid õpetama kohalikes raamatukogudes Digiriigi Akadeemias olevate materjalide alusel inimestele tehisaru kasutamise põhioskusi.
Riigiüleste kesksete teenuste ning valdkondlike digipöörete rahastuse kaudu SF 2021-2027 vahenditest toetatakse kesksete teenuste arendamist ja rakendamist ning valitsemisalade digipöörete elluviimist. RES protsessi raames koordineeritakse ja koostatakse riigieelarveliste täiendavate vajaduste ülevaade Vabariigi Valitsusele.
Muudetakse valdkonna õigusakte ja kaitstakse Eesti seisukohti õigusaktide läbirääkimisel riigisiseselt kui EL tasandil eesmärgiga, et digiriigi teenused, arhitektuur ning innovatsioon saaksid tuge nii Eesti kui ka ELi seaduslikest alustest. Luuakse vajalik õigusraamistik, alused, selged rollid ning vastutused vajalikes teemades.
11
Tegevus 2. Andmepõhisus ja tehisaru
Tabel 3. Programmi tegevuse mõõdikud
Tegevuse
eesmärk
Eestis rakendatakse andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ning eluvaldkondades. Andmekorraldus ja tehisaru kasutus on usaldusväärne ja läbipaistev ning olemas on kohapealne taristu andmete ja tehisaru turvaliseks töötlemiseks.
Programmi tegevuse all on Justiits- ja Digiministeeriumi ja Riigi Infosüsteemi Ameti teenused. Lisaks panustavad programmi eesmärkide saavutamisse Eesti Keele Instituut ja Statistikaamet.
Tegevuse
mõõdikud
2024
(tegelik)
2025
(tegelik
2025
(sihtase)
2027
(sihtase)
2028
(sihttase)
2029
(sihttase)
2030
(sihttase)
Tehisaru
kasutuselevõtt
keskvalitsuses
ja kohaliku
omavalitsuse
üksustes
Allikas: JDM
- 50,8% - 55% 65% 70% 75%
Riigisisene
tehisaru
arvutus-
võimsus*
- 214
GPU - - - - ≥ 3000 GPU
Võrreldes perioodiga 2026-2029 on uuest DÜAK 2035-st lähtuvalt muudetud programmi tegevuse mõõdikuid. *sihttasemed täpsustuvad 2027. a teises pooles
Programmi tegevuse täitmine
Andmete ja tehisaru valdkonnas liiguti selgelt eesmärgi poole kujundada Eestist maailma kõige vabam andme- ja tehisarupõhine riik. Fookuses oli süsteemne andmete ja tehisaru kasutuselevõtu toetamine avalikus sektoris, sealhulgas valitsemisalade nõustamine, ühiste põhimõtete ja suuniste kujundamine ning kesksete võimekuste loomine. Vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ning Statistikaameti korraldatud andmevaldkonna hetkeseisu kaardistusele oli 2025. aastal tehisaru vähemalt planeerimisel või piloteerimisel 44% avaliku sektori asutustest.7
Peamised fookusteemad olid andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, andmemajanduse edendamine, tehisarulahenduste kasutuselevõtu toetamine. Lansseeriti andmete teabevärav, kuhu lisandus aasta jooksul enam kui 3000 andmestikku, defineeriti 30 eriti suure kasutushuviga andmekogu ning nende taaskasutatavuse tingimused, jätkati andmekirjelduste koostamise ja andmekvaliteedi haldamise praktilise toe pakkumisega asutustele. Riik investeeris 2.4 mln eurot kõrgjõudlusega arvutusvõimekusse (Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur), mis võimaldab avaliku sektori asutusel kontrollitud keskkonnas tehisarumudeleid treenida, arendada ja jooksutada. Loodi Eesti andmeruumide pikaajaline plaan koos andmeruumide referentsmudeliga8 ning alustati Eestis käimasolevate andmeruumide algatuste kaardistamisega. Toetati keeletehnoloogia projektide realiseerimist ning keelekorpuse suurendamist. Eesti keele korpuse maht kasvanud 15 miljardi sõnani, mis on 2024. aastaga võrreldes neljakordne tõus ning võimaldab arendada täpsemaid ja
7 KOV-id, ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, muud asutused, põhiseaduslikud institutsioonid, sihtasutused. Vt lähemalt: Andmevaldkonna hetkeseis 8 Andmeruumid | Kratid
12
usaldusväärsemaid eestikeelseid tehisaru lahendusi, sh juturoboteid. Oluline samm oli nõusolekupõhise andmejagamise edasiarendamine: avaliku teabe seaduse muudatus lõi õigusliku aluse andmenõusolekuteenusele, mis võimaldab inimese loal jagada andmeid riiklikest andmekogudest erasektorile, suurendades kontrolli oma andmete üle ja toetades uute andmepõhiste teenuste teket. 2025. a lõpus avaldati aruanne riigi arvutusvõimekuse olemasolevast ressursist ja vajadustest, mis annab esimest korda tervikliku ülevaate Eesti riigisisese arvutusvõimekuse hetkeseisust ja vajadustest 2030. aastaks.9
Programmi tegevused:
Programmi tegevused toetavad digiriigi viimist järgmisele arengutasemele, arvestades peamisi arengukava eesmärke – andmepõhine ühiskond, tehisaru laialdane kasutuselevõtt ning põhimõte „vaba inimese vaba valik“.
Riigi andmete taaskasutuse ning andmepõhise poliitikakujundamise võimaldamiseks toetatakse asutusi andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisel, sh jätkatakse andmete teabevärava arendamist ning asutustele keskse toe pakkumist andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamisel. Juurdepääsupiiranguga andmete kasutamise võimaldamiseks jätkatakse privaatsust tagavate tehnoloogiate arendamist. Andmemajanduse toetamiseks luuakse toetusmeetmed andme- ja tehisarupõhiste teenuste arendamiseks era- ja avalikule sektorile.
Luuakse vajalikud regulatiivsed võimekused ja stiimulid, sh keskne rakenduslik tugi kiirendamaks Eestis usaldusväärse ja turvalise tehisaru arendamist ja kasutuselevõttu. Selleks arendatakse tehnilist ja regulatiivset testkeskkonda, toetatakse tehisaru kasutusjuhtude kavandamist ja juurutamist ning tagatakse vajalik baastaristu, sh Eestis asuv kõrgjõudlusega arvutusvõimekus, kvaliteetsed andmed, eesti keele tehnoloogia ja korduvkasutatavad tehisaru komponendid. Alustatakse ELi tehisintellekti määruse ülevõtmist tagamaks usaldusväärsus ja inimkesksus tehisaru rakendamisel.
Jätkatakse nõusolekupõhise andmevahetuse toetamist, arendatakse edasi andmejälgijat ning muudetakse avaliku teabe seadust, millega muutub andmejälgija kasutamine avalikus sektoris kohustuslikuks - igal inimesel tekib selge ja mugav võimalus riigiportaalis näha, kes, millal ja miks on riiklikes andmekogudes tema andmeid vaadanud.
Avaliku sektori töötajate jaoks jätkatakse andmete valdkonna sisekoolitajate programmiga.
9 Eesti digiriigi püsimiseks on vaja tugevdada kohalikku arvutusvõimekust | Justiits- ja Digiministeerium
13
Tegevus 3. Riigi keskne digitaristu
Tabel 4. Programmi tegevuse mõõdikud
Tegevuse eesmärk
Eesti digiriigi platvormid on tulevikukindlad. Programmi tegevuse all on Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse ning Riigiside Sihtasutuse teenused.
Tegevuse
mõõdikud
2024
(tegelik)
2025
(tegelik
2025
(sihtase)
2027
(sihtase)
2028
(sihttase)
2029
(sihttase)
2030 (sihttase)
Riigi arvutitöökoha kaasaegsel teenusel olevate asutuste arv, tk Allikas: RIT
10 50 50 105 139 150
150
Väljapool Eesti Vabariigi piire pilvteenuste peale viidud kriitiliste info- süsteemide ja andmekogude arv
- - - 60 80 100
120
Võrreldes perioodiga 2026-2029 on uuest DÜAK 2035-st lähtuvalt lisatud uus mõõdik, millega kaudu mõõdetakse kriitiliste infosüsteemide ja andmekogude arvu, mis on käideldavad väljaspool Eesti territooriumi (hukukindlus).
Programmi tegevuse täitmine
2025. a astuti oluline samm eesmärgi suunas, et kriitilised teenused toimiksid ning oleksid inimestele ja ettevõtetele kättesaadavad ka kriisiolukorras. Koostati kriitiliste teenuste pilvekõlblikuks muutmise ja pilves käideldavaks tegemise ajakava ja tegevusplaan, ning loetelu riigiülestest kriitilistest teenustest (andmekogud ja neid teenindavad süsteemid), mis peavad muutuma käideldavaks väljaspool Eesti territooriumi ehk olema hukukindlad. Lisaks migreeriti Riigipilv 1.0 teenuse kliendid Riigipilv 2.0 teenusele, mis võimaldab kasutada Riigipilve teenust ka väljapool Eestit asuvas EU-andmekeskuses. Alustati Riigipilve teenusele platvormteenuse (PaaS) kihi arendamisega ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) alustas avalike pilvteenuste (Amazon AWS ja Microsoft Azure) vahendamisega. Jätkus kesksetele arvutitöökohtadele üleminek - uuendatud arvutitöökoha standardteenusele oli 2025 a. lõpuks viidud 7000 kasutajat (50 asutust 70-st). Teenuste käideldavuse tagamiseks korraldati erinevaid õppuseid, suurima mastaabiga oli neist “Pilvepõnts 2025”, millesse oli kaasatud kogu RIT personal ja kliendid. Riigiside valdkonnas valmis Eesti sidetaristu valge raamat.
Programmi tegevused
Eesmärgi saavutamiseks keskendutakse perioodil 2027–2030 digitaristu toimepidevusele ja turvalisusele, tehnilise võla vähendamisele ning riigiüleste platvormide kestlikule arendusele. Fookuses on riigi digitaristu hajutamine ja taastumisvõime, pilve- ja hübriidlahenduste küps areng, kriitiliste teenuste töökindluse tõstmine ning uute tehnoloogiariskide (sh kvanttehnoloogiad ja tehisaru kasutus) arvestamine taristu arendamisel.
Tagatakse digiriigi kesksete platvormide (X-tee, eID, autentimine/autoriseerimine, logimine jms) ja kriitiliste infosüsteemide töökindel ülalhoid ning järjepidev areng, sh tehnilise võla süsteemne
14
vähendamine, elutsüklijuhtimine, arhitektuuriline korrastamine ja infoturbe nõuete pidev ajakohastamine.
Eesti digiriigi toimepidevuse tagamiseks jätkatakse tööd selle nimel, et üleriigilised kriitilised teenused oleksid pilves käideldavad ning võimelised vajadusel toimima väljaspool Eestit.
Kesksete IT alusteenuste raames jätkatakse arvutitöökoha ja servertaristu teenuste konsolideerimist ning teenusejuhtimise kvaliteedi tõstmist (sh ühised teenuslepped, mõõdikud ja seire). Kiirendatakse turvaliste pilve- ja hübriidlahenduste kasutuselevõttu ning arendatakse riigipilve, et kriitilised teenused oleksid pilvekõlbulikud ja taastatavad ka ulatusliku häire korral.
Elektroonilise identiteedi valdkonnas arendatakse ja hoitakse toimekindlana riiklikke eID lahendusi ning tagatakse Euroopa digiidentiteeditasku (EUDI Wallet) lahenduse rakendamine ja koostoime. Lisaks piiriülese kasutatavuse kasvule keskendutakse ka identiteedi- ja usaldusteenuste turvalisuse, kasutajamugavuse, seadmete mitmekesisuse ja uute krüptograafiliste riskide (sh kvantvalmidus) tuvastamisele.
Alustatakse kriitilise tehisaru taristu loomist, et tagada võimekus töödelda Eestis ja Eesti kontrolli all olevate kriitiliste teenuste, julgeoleku- ja kaitsevaldkonna tundlikke andmeid. Riigi enda kontrollitav taristu on vajalik toimepidevuse, andmesuveräänsuse ja kriisikindluse tagamiseks olukordades, kus sõltumine välistest pilve- või arvutusteenustest ei ole piisav ega aktsepteeritav. Järgmisel perioodil kavandatakse ja käivitatakse vajalikud arendused ja investeeringud, et luua riigile kriitiliste tehisaru teenuste arendamiseks ja kasutamiseks vajalik baastaristu.
Piloteeritakse tehisintellekti tööriistade süsteemset juurutamist töökohateenustes, et parandada avaliku sektori tööprotsesside tõhusust ja avalike teenuste kvaliteeti. Selleks hinnatakse tehisaru töövahendite kasutusjuhtude mõju, andmekaitse-, küberturbe- ja õigusriske ning luuakse tingimused, mille alusel saab tehisaru tööriistu turvaliselt ja vastutustundlikult kasutada. Kavandatakse ja viiakse läbi vajalikud analüüsid, koostatakse juhised, juurutatakse tehnilised lahendused ja muud kasutuselevõtuks vajalikud tegevused, et toetada tööprotsesside automatiseerimist, halduskoormuse vähendamist ja kvaliteetsemate avalike teenuste pakkumist.
Arendatakse ja hoitakse töös riigiside ning kriitilise side taristu lahendusi (RIKS), sh satelliitandmeside ja turvalise lauatelefonside võimekused, et toetada riigi toimimist kriisiolukordades. Tugevdatakse sidelahenduste autonoomsust, varustuskindlust ja operatiivset kasutatavust ning tagatakse teenuste integreeritus kriisijuhtimise ja toimepidevuse raamistikuga.
15
Tegevus 4. Küberturvalisus
Tabel 5. Programmi tegevuse mõõdikud
Tegevuse eesmärk
Eestis on turvaline ja usaldusväärne küberruum. Eesti küberruumi kaitse suudab kohaneda kiirete muutustega ja hõlmab kogu ühiskonda, pidades vastu nii geopoliitilisele survele kui ka tehnoloogia kiirest arengust tulenevatele riskidele. Programmi tegevuse all on Justiits- ja Digiministeeriumi ja Riigi Infosüsteemi Ameti teenused.
Tegevuse
mõõdikud
2024
(tegelik)
2025
(tegelik
2025
(sihtase)
2027
(sihtase)
2028
(sihttase)
2029
(sihttase)
2030
(sihttase)
Eesti EU-CSI küberindeks Allikas: ENISA
65,72*** - 70 70 75 75
Kõrgem kui
ELi keskmine
(u > 75%)
Programmi tegevuse täitmine
Küberturvalisuse arendamisel keskenduti 2025. a sellele, et Eesti digiriik püsiks usaldusväärne, toimepidev ja kooskõlas kiiresti areneva ELi õigusruumiga. Muudeti küberturvalisuse seadust, millega võeti minimaalses võimalikus mahus üle ELi küberturvalisuse (NIS2) direktiiv ning lihtsustati 1200 mikro- ja väikese organisatsiooni (<50 töötaja) küberturvalisuse nõudeid.
Valmis postkvant-krüptograafia teekaart, mis annab selge suuna, kuidas valmistuda krüptograafiliste algoritmide vahetuseks olukorras, kus kvantarvutite areng muudab senised lahendused ebapiisavaks. Ennetuses on oluline roll järjepidevusel, mistõttu jätkati mitmete varasemate tegevustega ka 2025. aastal, sh õpitubadega vanemaealistele ning viidi läbi suurem ennetuskampaania ettevõtetele, et nad oskaks küberruumis varitsevaid ohte ära tunda ja end nende eest kaitsta. Tehti kättesaadavaks küberteadlikkuse platvormi Kübertest uus versioon, mis võeti kasutusele enam kui 426 asutuses; aasta lõpuks oli teadmisi täiendanud üle 31 900 inimese. Lisaks valmistati ette ja mängiti osapooltega läbi NATO/RK CMX õppus. Need tegevused loovad aluse järgmiste aastate fookustele: riiklik küberturvalisuse juhtimine on ennetav, riskipõhine ja tervikvaatega ning toetab elutähtsate teenuste, kriitilise taristu ja avalike digiteenuste kaitset, küberintsidentide kiiret ennetamist ja tõkestamist, ühiskonna küberkerksust ning valmisolekut uute tehnoloogiate, sealhulgas tehisaru ja kvanttehnoloogiate, riskide haldamiseks.
Programmi tegevused
Riiklik küberturvalisuse juhtimine peab olema digiteenuste turvalisemaks muutmisel läbivalt intsidente ja kriise ennetav. Seetõttu tuleb samaaegselt tugevdada regulatsioonide rakendamist, juhtimistasandi vastutust, kriitiliste teenuste ja taristu kaitset, küberohtude varajast tuvastamist, ühiskonna teadlikkust, küberoskusi ning tulevikutehnoloogiate riskide juhtimist. Tuleb arendada küberoskusi kõigis vanuserühmades, täiustada keskselt pakutavaid kaitseteenuseid, tõhustada koostööd erasektoriga ning jätkata küberhügieeni ja -turvalisuse alal senisest sihistatumat laiapindset ennetustööd. Strateegiline fookus on suunatud eelkõige julgeoleku ja turvalisuse kindlustamisele.
Järgnevatel aastatel ühtlustatakse kehtivaid riigikaitselisi, küberturvalisust ja andmekaitset reguleerivaid õigusakte. Riiklikust julgeolekust ja küberohupildist lähtuvalt on prioriteediks elutähtsate teenuste seire tõhustamine, toimepidevuse taseme tõstmine ning tuleviku- ja kriisikindluse suurendamine. Selleks kehtestatakse infoturbealased ja IT-teenuste korraldamise miinimumnõuded, tugevdatakse küberkilpi, arendatakse ja testitakse küberreservi ning rakendatakse tulevikutehnoloogiate riskihindamise tulemustel põhinevaid meetmeid.
16
Tagatakse küberturbekohustuste proportsionaalsus ja eesmärgipärasus, arvestades rahvusvahelisi trende, ohupilti ja julgeolekuolukorda. Ajakohastatakse Eesti Infoturbestandardit (E-ITS).
Rakendatakse EL küberturvalisuse õigusaktidest (sh NIS2 direktiiv, ELi küberturvalisuse määrus) ja teistest digitaalse vastupanuvõime algatustest tulenevaid kohustusi.
Küberohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks koondatakse terviklik Eesti ohupilt, tugevdatakse riigiülest küberolukorra juhtimist ja seiret ning luuakse riiklik küberjuhtimiskeskus.
Suurendatakse kriitiliste teenuste, elutähtsa taristu ja avalike digiteenuste toimepidevust ning küberkerksust õppuste, nõustamise, turvatestimise, riskianalüüside jt meetmete kaudu.
Jätkatakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga küber- ja infoturbe oskuste integreerimiseks kõikides haridustasemetes ja õppevaldkondades, arvestades tulevikusuundi, sh tehisintellekti, küberi ning kvanttehnoloogia oskuste vajadust. Jätkatakse küberteadlikkuse süsteemset tõstmist kõigis vanuserühmades ja sihtrühmades, sh Kübertesti edasiarendamise, Digiriigi Akadeemia e-koolituste ja ennetuskampaaniate kaudu.
Analüüsitakse kübervaldkonnas tulevikutehnoloogiate, sh tehisaru ja kvanttehnoloogiate kasutuselevõttu, kaardistatakse tulevikutehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasnevad riskid ning töötatakse välja vajalikud meetmed nende tehnoloogiate turvaliseks ja eesmärgipäraseks rakendamiseks.
Tugevdatakse koostööd teadusasutustega ning toetatakse ettevõtete teadus- ja arendustegevust, et kiirendada uute küberturbelahenduste väljatöötamist ja katsetamist, tuua teadmust kiiremini praktikasse, kasvatades küberturvalisuse sektori konkurentsivõimet ja ekspordipotentsiaali.
Toetatakse Eesti küberturvalisuse valdkonna teaduse, innovatsiooni, tehnoloogiaarenduse ja järelkasvu.
Toetatakse keskselt tehisaru rakenduste usaldusväärsuse hindamist ja turvalist kasutuselevõttu, et aidata asutustel hinnata tehisaru- ja pilvteenuste sobivust, andmekaitse- ja infoturbenõuete täitmist, teenusepakkujate usaldusväärsust ning valida vajalikud maandamismeetmed.
Toetatakse küberturvalisuse taseme tõusu, pakkudes rahastust turvameetmete rakendamiseks, riskijuhtimise ja toimepidevuse parandamiseks ning haavatavuste vähendamiseks.
Jätkatakse aktiivset rahvusvahelist koostööd info ja kogemuste vahetamiseks, et tugevdada suhteid ja usaldust küberrünnakute heidutamisel ja omistamisel. Lisaks ELi protsessides osalemisele panustatakse ka globaalsete arengute kujundamisse.
17
Tegevus 5. Sideturg ja ühendused
Tabel 6. Programmi tegevuse mõõdikud
Tegevuse
eesmärk
Kõikjal Eestis on tagatud ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus.
Programmi tegevuse all on Justiits- ja Digiministeeriumi teenused, sh toetused.
Tegevuse
mõõdikud
2024
(tegelik)
2025
(tegelik
2025
(sihtase)
2027
(sihtase)
2028
(sihttase)
2029
(sihttase)
2030 (sihttase)
Eesti kodumajapida miste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühen dusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s, % Allikas: TTJA
81% 82% 82% 86% 88% 89%
100%
Rajatud
sidemastid
transpordikori
doride
valgetel
aladel, tk
0 0 0 5 12 12
11
Programmi tegevuse täitmine
Ühenduvuse parandamiseks valmistati ette toetusmeede 9,37 miljoni euro ulatuses, millega rajatakse ligi 50 uut mobiilimasti Eesti peamiste transpordikoridoride äärde, sh eelkõige nende teede ja raudteede piirkondadesse, kus seni olnud leviga probleeme. Lõppes lairiba juurdepääsuvõrkude toetusmeede, mille tulemusel rajati valguskaabelvõrk üle Eesti 7585 kasutuses olevatele hoonetele.
Toetati uue merekaabli rajamist Rootsi ja Eesti vahele Euroopa Ühendamise rahastu Digitaalsest Fondist, mis eraldas projektile 15,7 miljonit eurot toetust, mis suurendab oluliselt Eesti välisühenduste toimepidevust. Projekt valmib 2027. aastal.
Uuendati Eesti raadiosagedusplaani ning raadioseadmete regulatsiooni. Sellega luuakse soodsad eeldused uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks, mis on oluline nii digiriigi toimimiseks kui ka majanduse tehnoloogilise konkurentsivõime tugevdamiseks. Alustati ka numbriliikuvuse kiirendamise võimaluste analüüsimisega. Kiirem numbriliikuvus soodustab konkurentsi sideettevõtjate vahel ning parandab seeläbi tarbijatele pakutavate teenuste hinnataset ja kvaliteeti.
Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muudatustega tagati ELi gigabititaristu määruse rakendamine, mis soodustab erinevate taristuliikide koosehitamist kulude kokkuhoiuks. Näiteks projekteeritakse ja rajatakse taristu trasse ühiselt elektri- ja sidetaristu jaoks. Võrkude ehitamise kulu moodustab olulise
18
osa sideteenuse pakkumise kuludest ja see mõjutab nii sideteenuse kättesaadavust kui tarbija hindu. Tarbija jaoks paraneb sideteenuse kättesaadavus ja selle kvaliteet, kuna uute võrkude kaudu pakutakse kiiremaid andmesideühendusi.
Programmi tegevused
Tagatakse, et regulatiivne keskkond püsiks võimalikult stabiilsena ja tasakaalustatuna ning soodustaks erinevate osapoolte koostööd baastaristu rajamisel, sh turutõrkepiirkondades. Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks vajalik sagedusressurss on kiiresti ja tõhusalt turule eraldatud.
Toetatakse sideettevõtjate investeeringuid, et nad rajaks turutõrkepiirkondadesse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrke – Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatakse juurdepääsuvõrkude rajamist 45 miljoni euroga.
Toetatakse sideettevõtjaid Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) täiendava mobiilside taristu (sidemastid ja nende ühendus lairiba baasvõrguga) rajamisel. Täiendavat mobiilside taristu rajamist toetatakse kohtades, kus olemasolev passiivne taristu ei võimalda 5G ühendust tagada.
Eesti peamistel transpordikoridoride valgetel aladel 5G ühenduse tagamiseks on vajadus rajada ca 125 sidemasti. Euroopa Regionaalarengu Fondist on 5G transpordikoridoridele planeeritud toetuse suurus 9 370 000 miljonit eurot, mille eest saab hinnanguliselt rajada ca 50 sidemasti. Meetme edukaks elluviimiseks tehakse koostööd Maa- ja Ruumiameti ning Riigimetsa Majandamise Keskusega.
19
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi koostaja ja vastutaja on justiits- ja digiministeerium justiits- ja digiministri juhtimisel. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Digiühiskonna arengukavast 2035 ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi raames.
Programmi juhtimiskorralduses on peamine ülesanne tagada eri valdkondade ja asutuste eesmärkide ja tegevuste sünergia, sest digiühiskonna areng (sh eelkõige 2035. aasta visiooni elluviimine) sõltub paljude osaliste samasuunalisest pingutusest. Et tagada vajalik kooskõla, koostöö koordineerimine ja ühtne infoväli, on arengukava juhtimiskorraldus ja selle eri tasandid kavandatult järgnevalt:
1. Programmi iga-aastaste fookuste arutelu, vajaduse korral jooksvate muutuste, arutelude ja heakskiitmise eest vastutab justiits- ja digiministeeriumi digiarengu valdkond.
2. Digiühiskonna arengukava juhtrühm annab arengukava eest vastutavale ministrile soovitusi vajaduseks arengukava muuta või lõpetada, samuti soovitusi programmide algatamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks, toetudes kord aastas koostatavale tulemusvaldkonna aruandele10. Lisaks teeb juhtrühm vajadusel hindamiste ja tõhustamiskavade koostamise ettepanekuid.
3. Justiits- ja digiministeeriumi kantsler juhib Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni küberjulgeoleku nõukogu, mille ülesanne on aidata kaasa ametkondade koostöö toimimisele ja teha järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide elluviimise üle.
4. Digivaldkonna asekantslerid koordineerivad juhtrühma tööd, annavad juhtrühmale ülevaate programmist ning juhivad arutelu võimalike muudatuste tegemise osas, toetudes digiriigi nõukoja, küberturvalisuse nõukoja ja ühenduvuse nõukoja sisendile.
5. Alalised temaatilised töörühmad ja võrgustikud (nt riigi IT-juhtrühm, arhitektuurinõukogu) või ajutised, sh valdkondade-, sektorite- ja asutuste ülesed rühmad vastutavad tegevuste sisu täpsema kavandamise ja elluviimise, vastava koordineerimise ja korraldamise eest ning teevad ettepanekuid uute tegevuste algatamiseks või seniste kohendamiseks.
Tulemusvaldkond on seotud ka teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonnaga, täpsemalt ettevõtluskeskkonna programmiga. Osad tulemusvaldkonna rakenduslikest teenustest jäävad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Sellised teenused on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti teenused:
küberturbe sertifitseerimine;
elektroonilise side tegevus- ja kasutusõiguse andmine;
elektroonilise side tururegulatsioon;
raadiosageduste ja numeratsiooni pikaajaline planeerimine ning
elektroonilise side ja digielemente sisaldavate toodete järelevalve.
Lisaks hõlmab TTJA ettevõtluse valdkonna järelevalve teenus ka digilahenduste ligipääsetavuse järelevalvet. Nende teenuste eelarvet kajastatakse ja antakse tulemustest aru teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna ettevõtluskeskkonna programmis.
10 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuspõhise riigieelarve materjalid, sh programmid ja tulemusaruanded leiab: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline- juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve
20
LISA 1. 2025. a programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine
Tabel 7. Programmi ja programmi tegevuste 2025. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine
Digiühiskonna programm 159 704 139 242 104 991
5G-taristu ja -teenuste
arendamine 6 827 106 58
Digiriigi alusbaasi kindlustamine 99 524 96 937 69 932
Digiriigi arenguhüpped 4 995 4 514 5 061
Küberturvalisuse tagamine 15 054 20 911 17 185
Riikliku küberturvalisuse
juhtimine ja koordineerimine 1 711 2 787 1 606
Sidevaldkonna regulatiivse
keskkonna tagamine 610 787 726
Suundumuste, riskide ja mõjude
analüüsivõime arendamine 1 539 4 878 2 149
Väga suure läbilaskevõimega
juurdepääsuvõrkude
väljaarendamine
29 445 8 323 8 275
Justiits- ja Digiministeeriumi „Digiühiskond“ tulemusvaldkonna lõplik eelarve 2025. aastal oli 139,2 miljonit eurot, millest suurima eelarvega tegevused on “Digiriigi alusbaasi kindlustamine” (70%) ja “Küberturvalisuse tagamine “ (15%).
Tulemusvaldkonna lõplikust eelarvest moodustasid 59% piirmääraga vahendid, 24% välistoetused, 11% tuludest sõltuvad kulud ning 6% muu.
Tulemusvaldkonna lõplik eelarve vähenes algselt planeerituga võrreldes 20,5 miljoni euro võrra järgnevatel põhjustel:
2024. aastast ülekantud vahendid suurendasid kulude eelarvet 15 miljoni euro võrra;
2025. aasta riigi lisaeelarve seaduse muudatustest tulenevalt vähenes kulude eelarve kokku 2,5 miljonit eurot, sh suunati RIA ja RIT eelarvetesse mitmest allikast vahendeid peamiselt IT-teenuste, infosüsteemide arenduse ja tugiteenuste katteks, sh valimiste infosüsteemi (1,9 mln eurot) ja riigi pilvelahenduste (1,2 mln eurot) tugevdamiseks. Oluline osa vahenditest (üle 2 mln euro) viiakse 2027. aastasse seoses projektiplaanide muutuste, arenduste viibimise ja teadus- ning arendustegevuste ajastusega. Lisaks suunatakse 1,2 mln eurot kuludest investeeringuteks, et arendada edasi näiteks automaatset kirjutustõlget ja muid IT-lahendusi (varasemalt kuludesse planeeritud vahendid tuleb tööde iseloomu tõttu käsitleda investeeringutena);
Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldati 2 mln eurot Riigi keskse infoturbe/küberturvalisuse tagamiseks ja intsidentide seiramiseks, andmesaatkonna majutatavate infosüsteemide ja andmekogude kasvuga ja turvalisusega seotud kulude katmiseks ning riigikaitseülesannete täitmiseks vajalikud infosüsteemide ja andmekogude pilvekõlbulikuks tegemiseks;
välisvahendite lõplik eelarve vähenes 45,4 miljoni euro võrra võrreldes planeerituga. Sidetaristu meetmete, sh avalike taotlusvooru tingimuste väljatöötamine ja rakendamine on võtnud aega tulenevalt eeltingimuste täitmisele, riigiabi reeglite, kuludest sõltumatu rahastuskeemi (FNLC) ja
21
kaitsevaldkonna kärpe ReArm kooskõlastamisele ja läbirääkimise protsessile Euroopa Komisjoniga kulunud aja tõttu;
majandustegevusest laekuva tulu arvelt tehtavate ehk tuludest sõltuvate kulude eelarve suurenes 10,4 miljoni euro võrra, millest 2024. aastast toodi üle 9,4 miljonit eurot. Omatulu jääk tekkis peamiselt RIT riigipilve varasemate investeeringute amortisatsioonist, kuna seadmete elukaare algusaastatel ei olnud veel suurt asendusinvesteeringute vajadust. Lähiaastatel kasutatakse vahendeid seadmete järkjärguliseks uuendamiseks. Lisaks on omatulu jääk kujunenud riigivõrgu teenustest ning seda on sihipäraselt kogutud tulevaste investeeringute katteks. Jääk suunatakse riigivõrgu seadmete uuendamisse perioodil 2026–2029, et tagada teenuste töökindlus ja kvaliteet.
2025. aasta eelarve täitmine moodustas lõplikust eelarvest 75% (105 miljonit eurot), kuid piirmääraga eelarvet kasutati ära 81% (65,9 miljonit eurot). Piirmääraga vahendite eelarvet jäi kasutamata 15,7 miljonit eurot, välisvahendeid 11,9 mln eurot, majandustegevusest laekunud tulude arvelt tehtavaid kulusid 10,6 miljonit eurot ja mitterahaliste kulude eelarvet (amortisatsioon) täideti üle 3,9 miljon eurot.
Piirmääraga eelarve kasutamata vahendite jäägist moodustavad suurima osa (13,7 miljonit eurot) digiriigi alusbaasi arenduste tegevused. Tegemist on eelkõige RITi kasutamata vahenditega. Jääk tekkis peamiselt seetõttu, et klientide liitumine, üleminek ATK standardile ja pilveteenustele toimus plaanitust aeglasemalt ning kulud lükkusid edasi. Samuti mõjutasid jääki osaliselt kasutamata lisateenuste vahendid ja hangete viivitused. Tegevused jätkuvad 2026. aastal, mil kaetakse edasilükkunud ja ühekordsed kulud. Osa vahenditest kasutatakse pikemas perspektiivis ATK teenuste hinnavahe katmiseks ning ülejäänu suunatakse digiriigi arenduste ja taristu töökindluse tagamisse.
Lisaks mõjutasid jääki koostööpartnerite tööjõupuudus ning asjaolu, et projektid on osutunud planeeritust odavamaks. Väiksemad jäägid on seotud ka sellega, et personaliliikumise tõttu jäid osa koolitused, üritused ja muud tegevused ajutiselt tegemata.
Enamus kuludest on kohustustega kaetud ning tegemist ajas edasi lükkunud ja konkreetsete tegevustega seotud jääkidega.
22
LISA 2. Programmi teenuste kirjeldus
Planeerimistasand Eesmärk Kirjeldus Asutus
Programmi tegevus: Digiriigi juhtimine ja kesksed e-teenused Eesmärk: Eesti digiriigis on turvalised, personaalsed, inimese poolt lubatud määral proaktiivsed ja
sündmuspõhised avalikud teenused. Teenuste endi korraldus on pragmaatiline ja mõistlik, tuginetakse tõhusale andmekorraldusele ning IKT-juhtimine on keskselt koordineeritud. Tagatud on selge ja vabadusi
hoidev õigusruum, elanikkonna digipädevuste pidev aja- ja asjakohastamine, tugevad eksperdid ning nende järelkasv.
Digiriik ja kesksed e- teenused
Eesti digiriigis on turvalised, personaalsed, inimese poolt lubatud määral proaktiivsed ja sündmuspõhised avalikud teenused. Teenuste endi korraldus on pragmaatiline ja mõistlik, tuginetakse tõhusale andmekorraldusele ning IKT-juhtimine on keskselt koordineeritud. Tagatud on selge ja vabadusi hoidev õigusruum, elanikkonna digipädevuste pidev aja- ja asjakohastamine, tugevad eksperdid ning nende järelkasv.
IKT arengu juhtimine ning teenuste poliitikakujundamine ja elluviimine, digioskuste edendamist ja Digiriigi Akadeemia keskse õppeplatvormi pakkumist, digiriigi arengu strateegilist juhtimist ja väliskoostööd, õigusloomet ning avaliku sektori digimuutuste võimendamist (IKT rahastus).
JDM
Riigi kesksed digiteenused ja platvormid
Vähendada bürokraatiat ja lihtsustada inimeste suhtlust riigiga, pakkudes kaasaegseid, kasutajasõbralikke ja keskseid digilahendusi riigi avalike teenuste tarbimiseks.
Pakutakse erinevaid riiklikke digilahendusi, mis toetavad kasutajasõbralike ja tõhusate digiteenuste arendamist ja pakkumist, sh riigiportaal eesti.ee ja selle mobiilirakendus eesti.ee äpp, riiklik postkast, keskne volituste haldamise infosüsteem Pääsuke.
RIA
EL-ülesed andmevahetus- platvormid
Võimaldada asutustel kiiresti ja kulutõhusalt käivitada EL üleseid e- teenuseid, tagades turvalise ja automaatse andmevahetuse teiste liikmesriikidega ühtse koosvõimeplatvormi kaudu.
Platvormteenus, mis aitab asutustel teha oma e-teenused veebis kättesaadavaks EL piires ühtsetel alustel. Teenus võimaldab liidestunud asutustel vahetada teiste EL riikide pädevate asutustega menetluseks vajalikke tõendeid ja andmeid, nt Ühtse Digivärava (SDG) määruse kohaste teenuste puhul. Asutused saavad ligipääsu ELi Once Only Technical System (OOTS) tehnilisele võrgustikule ning väldivad mitmete tehniliste komponentide, nt eDelivery Access Pointi eraldi arendamist ja haldamist, vähendades seeläbi kulusid ning kiirendades piiriüleste e-teenuste kasutuselevõttu.
RIA
23
IT arendus ja haldus
Pakkuda IT-teenuseid vastavalt asutuse ja/või valitsemisala vajadustele
Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) osutab nii haldusala sisestele, kui ka välistele asutustele erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid.
RIK
Programmi tegevus: Andmepõhisus ja tehisaru Eesmärk: Eestis rakendatakse andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ning
eluvaldkondades. Andmekorraldus ja tehisaru kasutus on usaldusväärne ja läbipaistev ning olemas on kohapealne taristu andmete ja tehisaru turvaliseks töötlemiseks.
Andmete ja tehisaru poliitika
Eestis on loodud hästi toimiv keskkond andmete ja tehisaru laialdaseks kasutamiseks.
Andmete ja tehisaru valdkonna poliitikakujundamine ja elluviimine, sh andmehaldus, andmete avalikustamine ja taaskasutus, andmepõhine juhtimine, inimkeskne andmekorraldus ja tehisaru kasutuselevõtu toetamine.
JDM
Andmete taaskasutuse kesksed lahendused
Võimaldada riigis kvaliteetsetele andmetele tuginevate otsuste tegemist ja suurendada isikuandmete töötlemise läbipaistvust ning anda inimestele kontroll oma andmete kasutamise üle.
Teenus koondab erinevaid avaliku sektori andmete ühtsetel alustel haldamise, leitavuse ja taaskasutuse lahendusi nagu andmete teabevärav ja andmehalduse tarkvara RIHAKE ning riigis isikuandmete töötlemise läbipaistvust parendavaid ja inimesele oma andmete kasutamise üle suuremat kontrolli võimaldavaid lahendusi nagu andmejälgija ja andmenõusolekuteenus.
RIA
Kesksed tehisaru lahendused
Võimaldada avalikus sektoris tehisintellekti- ja keeletehnoloogia lahenduste kuluefektiivset rakendamist keskselt arendatud tehnoloogilise võimekuse kaudu.
Keskse infotehnoloogilise toe pakkumine tehisaru kasutuselevõtuks avalikus sektoris.
RIA
Programmi tegevus: Riigi keskne digitaristu Eesmärk: Eesti digiriigi platvormid on tulevikukindlad.
IKT taristu ja IT- alusteenused
Riigi IKT poliitika kujundamine taristu hukukindluse tagamiseks ning taristu ja platvormteenuste planeerimine. IT- baasteenuste osutamine on viidud üle kesksele teenuse korraldamisele ning riigiasutuste toimimiseks vajalik riigiside on tagatud.
Poliitikakujundamine eesmärgiga tagada digiriigi hukukindlus, kasutada keskselt pakutavaid taristu platvorme ning konsolideerida IT-alusteenuseid (sh RITi standardteenuste üleminek ning pilvteenustele ülemineku võimaldamine). Teenus toetab avaliku sektori asutuste koondamist kesksele IT- baasteenusele. Lisaks toetatakse Riigiside SA (RIKS) tegevust, kelle ülesanne on tagada riigiasutuste ja
JDM
24
teiste riigieelarveliste institutsioonide sidealane teenindamine ning operatiivraadioside-, andmekeskuste, satelliitside ja mereside- ning telefoniteenuste osutamine, haldus ja arendus.
Riigivõrk Tagada riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele töökindel ja turvaline andmeside- ja internetiühendus.
Andmeside- ja internetiteenust riigiasutustele ning KOVidele, erandjuhtudel ka riigi nimel avalikku teenust osutavatele juriidilistele isikutele. Samuti arendatakse teenuse toel andmekeskuse kasutusvõimalusi Luksemburgis.
RIA
Elektrooniline identiteet
Tagada eID ökosüsteemi koostoime ja selleks vajalikud kesksed eID teenused ja kompetentsid.
Tagatakse usaldusteenuste osutamise vastavus rahvusvahelistele nõuetele ja sertifikaatidele. RIA pakub ID1 võtmekandja tehnilist haldust ja mobiilse identiteedi lahendusi.
RIA
Andmevahetus- platvormid
Võimaldada turvalist ja tõestusväärtust tagavat andmevahetust ning vähendada riigis dubleerivaid arendusi.
Koondab nii riikliku turvalise andmevahetuskihi X-tee ja sellega seotud teenuste pakkumist kui ka riigis dubleerivate arenduste vältimise eesmärgil arenduste lähtekoodi ja funktsioonide avalikustamise teenuseid.
RIA
Kriitilised infosüsteemid
Tagada riigi otsustusprotsesside ja demokraatlike toimingute läbiviimine, pakkudes strateegiliselt kriitiliste valdkondade toimimiseks turvaliste, paindlike ja hukukindlate infosüsteemide arendus- ja haldusteenuseid.
Valimiste läbiviimiseks vajalikke platvorme ja infosüsteemide arendust ning eriplatvormide arendust (Riigikantselei Situatsioonikeskuse juures asuv laiapindse riigikaitse koostööplatvorm).
RIA
Standardiseeritud töökoha ja servertaristu teenused
IT-baasteenuste osutamine on viidud üle kesksele teenuse korraldamisele ning riigil on kompetents ja võimekus avalike pilveteenuste kasutamiseks. Keskne riigiülene pilvepõhine arvutitöökoht on kuluefektiivne, kaasaegne, turvaline ja tõrgeteta töötav ning võimaldab riigitöötajatel kasutajasõbralikult, toimekindlalt ja turvaliselt oma tööd teha. IT-valdkonna kohustuslikud kesksed hanked on teostatud.
Arvutitöökoha teenuste arendamine ja pakkumine ning standardiseeritud töökoha ja serveritaristu teenuseid (sh Riigipilve teenused). Kohustuslike kesksete hangete läbiviimine IT- valdkonnas vastavalt Vabariigi Valitsuse (VV) korraldusele ning vabatahtlike kesksete hangete läbiviimine vastavalt VV korraldusele ja kokkulepetele hankijatega.
RIT
Programmi tegevus: Küberturvalisus
25
Eesmärk: Eestis on turvaline ja usaldusväärne küberruum. Eesti küberruumi kaitse suudab kohaneda kiirete muutustega ja hõlmab kogu ühiskonda, pidades vastu nii geopoliitilisele survele kui ka tehnoloogia kiirest
arengust tulenevatele riskidele.
Küberkeskkond Riikliku küberturvalisuse arengut juhitakse sidusalt ja selgelt, kogu ühiskond on võimestatud küberohte ennetama ning neile kiiresti ja asjakohaselt reageerima, tehakse rahvusvahelist koostööd ja tagatakse ekspertide järelkasv.
Juhitakse riiklikku küberturvalisust, mh on tagatud valdkonna poliitikakujundamine, õigusloome, rahvusvaheline koostöö, Eesti võimete kaardistamine ja sobivate meetmete väljatöötamine.
JDM
Küberturvalisuse võimearendus
Tagatud on riikliku küberohupildi pakkumine ja analüüs ning selle pakkumine kõigile olulistele sihgruppidele, kriitiliste teenuste (ETO/OTO) küberturvalisuse kõrge tase ja teenuste toimepidevus, edendatud Eesti ja Euroopa küberturvalisuse tööstussektori, tehnoloogia, T&A ja järelkasvu arengut ning laiema avalikkuse teadlikkust küberohtudest ja -hügieenist. KüTSi kohuslaste tehnoloogiline vastupanuvõime on paranenud läbi baasturbenõuete laialdase rakendamise, oskusliku küberturvalisuse riskide halduse ja seaduste täitmise.
Infoturbe meetmete arendamine ja nõustamine, kriitilise infrastruktuuri küberkaitse ja kriisijuhtimine, küberruumi ohupilt ja laiapindne ennetus, rahvusvaheline koostöö ning Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teaduse arengu toetamist.
RIA
Haldus- ja riiklik järelevalve
Tagatud on RIA järelevalvepädevusse kuuluvate seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktides toodud nõuete korrektne täitmine ning usaldusteenuste korraldamine.
Tagatakse RIA kübervaldkonna haldus- ja riikliku järelevalve, vajadusel algatatakse väärteomenetlusi ning väljastatakse usaldusteenuste tegevuslubasid.
RIA
Operatiivne küberkaitse
Tagatud on olukorrateadlikkus küberruumis toimuvast ja riigi kriitiliste digiteenuste toimest, küberintsidendi teavituste vastuvõtmine, intsidendi käsitlemise tugi olulise või potentsiaalselt olulise mõjuga intsidentide puhul, küberohtude tõkestamine riiklikult tähtsa taristu suunal.
CERT-EE ja Küberjuhtimiskeskuse tegevused, mis tuvastab, jälgib ja lahendab Eesti arvutivõrkudes toimuvaid küberintsidente, teavitab ohtudest ning korraldab ennetustegevusi.
RIA
Programmi tegevus: Sideturg ja ühendused Eesmärk: Kõikjal Eestis on tagatud ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus.
Sidepoliitika Tagatud on ajakohane õigusruum, turutõrkepiirkondades on loodud liitumisvõimalus väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga ning Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga.
Valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamine, toetusmeetmete väljatöötamine riigiabi reeglite järgi ja toetuse andmise rakendamine.
JDM
Õigusriigi programm 2027–2030
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2
Hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused ......................................................................................... 3
Programmi eesmärk ja mõõdikud ........................................................................................................... 6
Rahastamiskava perioodiks 2027–2030 .................................................... Error! Bookmark not defined.
Programmi tegevused ja tegevuste täitmise analüüs ............................................................................. 7
Tegevus 1. Õigusriik ja õigusloome kvaliteet ....................................................................................... 8
Tegevus 2. Konkurentsivõimeline ärikeskkond .................................................................................. 11
Tegevus 3. Kriminaalpoliitika ja kuritegude ennetus.......................................................................... 13
Tegevus 4. Karistuste täideviimine..................................................................................................... 15
Tegevus 5. Õigusemõistmine ............................................................................................................. 17
Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................................ 20
LISA 1. 2025. a programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine ................................................. 21
LISA 2. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 23
Tulemusvaldkond Õigusriik
Tulemusvaldkonna eesmärk Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik
Valdkonna arengukava Valdkonna arengukava ei koostata, Vabariigi Valitsus on tulemusvaldkonna eesmärgid seadnud lähtuvalt poliitika põhialustest, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga
Programmi nimi Õigusriigi programm
Programmi eesmärk Loodud on tingimused ühiskonna efektiivseks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe
Elluviimise periood 2027-2030
Peavastutaja Justiits- ja Digiministeerium
Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)
Esimese ja teise astme kohtud, prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Patendiamet, Andmekaitse Inspektsioon, vanglad, Konkurentsiamet
Sissejuhatus
Tulemusvaldkonna eesmärgid on seatud lähtuvalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks loodud „Õigusriigi programm“ koosneb viiest tegevusest, mis on vahetult seotud riigi õigus- ja kriminaalpoliitika elluviimisega. Tegevusi viivad ellu Justiits- ja Digiministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Patendiamet, prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Konkurentsiamet, esimese ja teise astme kohtud ning vanglateenistus. Programmi eesmärkide saavutamise, mõõdikute seiramise ja rahaliste vahendite planeerimise eest vastutab Justiits- ja Digiministeerium. Mitmed strateegilised eesmärgid on sõnastatud Riigikogu poolt heaks kiidetavates poliitika põhialustes, õigusriigi tulemusvaldkonna arengut suunavad õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 ning vanglateenistuse strateegia 2025-2029. Programm aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärke.
Õiguskaare digitaliseerimine, s.o justiitssüsteemi infosüsteemide arendamine selliselt, et kogu protsess on terve elukaare ulatuses digitaalne (strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi muutus B).
Õiguspoliitiline suund püüdleb selle poole, et Eesti õiguskeskkond oleks nüüdisaegne, paindlik, atraktiivne, bürokraatiat vähendav ja konkurentsivõimeline („Eesti 2035“ majanduse sihi muutus C).
Vägivaldsete kuritegude vähendamiseks viiakse ellu vägivalla ennetamise kokkulepet, otsitakse võimalusi taasühiskonnastamise tõhustamiseks, noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks ning arendatakse välja usaldusväärne retsidiivsuse ja eluolu monitooringu süsteem („Eesti 2035“ rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse (inimese) sihi muutus C).
Programm keskendub selge ja tervikliku õigusruumi kujundamisele, kus inimeste põhiõigused on tagatud ja kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe. Muudatused programmi struktuuris Võrreldes perioodiga 2026-2029 on programmis tehtud järgmised muudatused:
andmekaitsepoliitika ja Andmekaitse Inspektsiooni teenused tõsteti digiühiskonna programmist tagasi õigusriigi programmi;
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ülesanded programmi tegevuse “Kesksete IT-teenuste osutamine” raamistikus viidi digiühiskonna programmi teenuseks;
ühtlustati tervikuna programmi ja programmi tegevuste nimetusi ja eesmärkide sõnastusi.
Hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused
Õiguskord peab olema süsteemne, selge ja ajas arenev. Selle stabiilsus aitab tagada, et inimesed ja organisatsioonid mõistavad kehtivaid norme ning suudavad neid järgida. Hästi toimiv õiguskeskkond toetab Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, inimeste heaolu, ühiskonna turvalisust ja riigi suutlikkust pakkuda uuenduslikke lahendusi. Riik peab muutuma kodanikule lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Selleks tuleb jätkata õiguskaare digitaliseerimist, arendada digitaalseid töökeskkondi ning parandada andmete kättesaadavust ja -vahetust. Masinloetavate andmete laiem kasutamine aitab vähendada kulusid ja muuta poliitikakujundamine andmepõhisemaks. Õigusloomepoliitika peab olema kaasav, ettenähtav ja teadmuspõhine. Uute regulatsioonide loomisel tuleb vältida ülereguleerimist ning hinnata nii muudatuste mõju kui ka nende tegelikku rakendumist. Eesmärk on vähendada ettevõtjate, mittetulundussektori ja inimeste halduskoormust ning tagada, et iga uus kohustus oleks põhjendatud, proportsionaalne ja ajakohane. Riigi institutsionaalne ülesehitus peab olema selge, paindlik ja kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav. Riigiasutuste töö korraldamine ning suhtlus inimese ja riigi vahel peab muutuma lihtsamaks ja tõhusamaks, et parandada ka Eesti positsiooni rahvusvahelistes võrdlustes. Eesti peab jätkuvalt aktiivselt osalema Euroopa Liidu ja rahvusvahelises õigusloomes ning rakendama seal hea õigusloome põhimõtteid. Oluline ülesanne on Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine ja rakendamine, mis moodustab suure osa ministeeriumi igapäevasest tööst. Õiguskeskkond peab kaitsma perekonna- ja eraelu puutumatust ning teisi põhiõigusi. Ettevõtluskeskkond peab olema arusaadav, lihtne ja tehnoloogiliselt nutikas. Riigi ülesanne on toetada ausat konkurentsi, kaitsta intellektuaalset omandit ning ennetada tegevusi, mis võivad konkurentsi kahjustada. Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada õigusrikkumisi ning kohelda õigusrikkujaid mõjusalt. Eesti peab olema turvaline – see on ka elanike poolt enim väljendatud ootus riigile ning on selliselt väljendatud strateegias „Eesti 2035“1. Ühelt poolt peavad olema tagatud ohvrite vajadused ning teiselt poolt toetatud õigusrikkuja naasmine õiguskuulekale teele. Samuti peab tagama õiguskaitsetöötajate (sh kohtud, prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI)) võimekuse kasvu ning süüteomenetluse digitaliseerimise. Oluline on investeerida nii EKEI seadmetesse kaasaegsete uurimismeetodite kasutamiseks kui ka teadus- ja arendustegevusse. Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on tõenduspõhisus ja tervishoiu-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri- ja spordisüsteemide koostöö nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil – kriminaaljustiitssüsteem üksi ei suuda kuritegusid ennetada ja kahjusid vähendada. Kogukondliku sekkumiseta ei ole võimalik pakkuda ravi ja nõustamist sõltlastest õigusrikkujatele. Samuti ei ole võimalik tagada kooliturvalisust, kui haridussüsteemil pole ressurssi koolikiusamise vastaste programmide läbiviimiseks või haridus- ja kultuurisüsteemil pole võimalust pakkuda huvi- ja spordiringe. Kuritegevuse ennetamine ning sellest tuleneva kahju vähendamine peab olema riiklikult juhitud, ent kohalikul tasandil ellu viidud ning toimuma koostöös partneritega. Kuritegevuse määr on viimase 20 aasta jooksul poole võrra vähenenud – aastas registreeritakse umbes 28 000 kuritegu (2024 aastal: 28 345; 2025. aastal: 28 033), tõusuteel on varavastased kuriteod (varguste arv oli 2025. aastal suurim pärast 2015. aastat) ja kelmused. Samas on Eesti inimeste mure kuritegevuse pärast oma riigis üsna väike. Eestis peab vaid 2% inimestest kuritegevust suureks mureks, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 9% (ulatudes riigiti 22%)2. Kuigi kinnipeetavate ning tapmiste ja
1 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid 2 https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/3378
mõrvade arv on jõudsalt langenud3, siis on Eesti kinnipeetavate ning tapmiste suhtarvud Euroopa mõistes võrdlemisi kõrged4. Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et nii vangide kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav varustus ja konkurentsivõimeline tasu. Tähelepanu tuleb suunata korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele. Oluline on, et kriminaalkaristus keskenduks õigusrikkuja arendamisele nii, et ta oleks võimeline pärast karistuse ära kandmist iseseisvalt õiguskuulekat elu elama. Siin mängib rolli nii kogukondlike karistuste kui ka taastava õiguse laialdasem kasutamine ning vanglate ja kriminaalhoolduse rehabiliteerivad tegevused (sh vangistuse sisu, vabanemisjärgne tugi- ja majutusteenus). Avavanglate ja kriminaalhoolduse võimalused tuleb karistuse järgse õiguskuuleka käitumise kinnistamiseks täielikult ära kasutada. Ülaltoodusse panustab oluliselt see, kui inimesed saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud nii kohtus kui kohtuväliselt. Inimeste ootused on suurenemas ning ühiskonna muutused nõuavad õiguste jõustamisel teistsuguseid lahendusi. Mida tõhusam ja õiglasem on kohtupidamine ning mida kättesaadavamad ja tõhusamad on erinevate õiguselukutsete teenused (vandetõlgid, kohtutäiturid, advokatuur, notariaat, patendivolinikud, pankrotihaldurid) ja õigusabi, seda rahulolevamad on ühiskonna liikmed. Eestis on lihtsa ülesehitusega kohtusüsteem, milles puuduvad erikohtud, kuid kohtuasjade menetlus võib toimuda kuni kolmes kohtuastmes. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav üle riigi, kuid selleks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähem koormavaks. Kohtute tõhusat tööd toetab selge ja lihtne menetlusõigus, kohtunike suurem spetsialiseerumine ja normaalne töökoormus, samuti hästitoimivad digilahendused ning tugiteenused.
Olulised tegevused – otsene sisend riigi eelarvestrateegia dokumenti
Õigusriigi toimimise tõhustamiseks on oluline jätkata õiguskaare digitaliseerimist ja muuta digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikumaks ja kiiremaks. Jätkatakse uute töökeskkondade loomisega, mis tagavad menetlusteabe kättesaadavuse ja andmete vahetuse kogu õiguskaare ulatuses. Kriminaalmenetluse digitaliseerimine hõlmab kõiki asjaosalisi, alates politseist ja prokuratuurist ning lõpetades kohtute ja vanglatega.
Jätkame äriregistri ajakohastamist, et muuta see kasutajasõbralikumaks ja digiriigile sobivamaks. Selleks arendame majandusaasta aruande esitamise portaali nii, et äriühingute esitatud andmete põhjal muutuvad majandusaasta aruanded ca 90% ulatuses eeltäidetuks.
Peatame uue halduskoormuse juurdekasvu nii, et vältimatut uut halduskoormust lisava eelnõu korral koormust samal ajal ka vähendataks. Õigusloomes on jõustunud halduskoormuse tasakaalustamise reegel (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatus). Reegel kohaldub täitevvõimule ning seda tuleb rakendada kõigi õigustloovate aktide – nii seaduste kui ka määruste – koostamisel. 2025. aastal rakendati reeglit 34 seaduseelnõus (29%). Reegli eesmärk on tagada, et Vabariigi Valitsus kehtestaks inimestele ja ettevõtjatele uusi kohustusi üksnes siis, kui see on möödapääsmatult vajalik. Halduskoormuse tekkimise ennetamine on tõhusam ja kuluefektiivsem kui olemasoleva koormuse tagantjärele vähendamine.
Lõpusirgel on kohtureformi läbiviimine, mis hõlmab endas nii kohtuhaldusmudeli muutmist, kohtumenetluse tõhustamist kui kohtute struktuuri kaasajastamist. Oluline on suurendada
3 25.05.2026 seisuga oli Eesti vanglates kokku 1704 kinnipeetavat (vähenenud kümne aastaga ligi 1250 võrra), neist 452
vahistatuna. Tapmisi ja mõrvu koos katsetega registreeriti 2025. aastal 28 Tapmised ja mõrvad | Kuritegevus 2025 4 Prisonstudies.org; UNODC. https://data.unodc.org/#state:1
kohtute sõltumatust täitevvõimust, mille raames antakse kohtute haldusülesanded koos vastutuse ja tööks vajaliku paindlikkusega üle kohtutele ja vähendatakse kohtute vahelist killustumist ning kiirendatakse kohtute ja prokuratuuri tööd. Reformi sisuks on terviklikud muudatused kohtukorralduses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning kohtulõivudes, mille ühine eesmärk on muuta õigusemõistmine kiiremaks, selgemaks ja paremini toimivaks.
Jätkata tuleb täitemenetluse- ja maksejõuetusvaldkonna korrastamise ja kaasajastamisega, et kaasas käia muutuvate oludega ja pakkuda tõhusat menetlust. Lähiaastatel tuleb keskenduda vabakutsete (notarid, kohtutäiturid ja pankrotihaldurid) süsteemi jätkusuutlikkuse tagamisele. Eeskätt tuleb ajakohastada vabakutsete tasusüsteeme. Notariteenus peab olema kättesaadav kõigis Eesti piirkondades.
Lähiaastate sõlmküsimuseks on väheneva kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arvuga kohanemine ja vanglateenistuse tegevuse jätkuv efektiivsemaks muutmise, sh läbi e- lahenduste edasi arendamise. Seniste trendide jätkumisel tuleb vanglateenistusel oma tegevust veelgi konsolideerida. Vanglarendiga Rootsile antakse Tartu vangla välisriigi kinnipeetavate kasutusse.
Keskenduda tuleb suure kahjuga majanduskuritegude ja raske korruptsiooni vastasele võitlusele, laste ja noorte kaitsmisele narkokuritegevuse kahjuliku mõju eest, alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude vastasele võitlusele ning kriminaaltulu tuvastamisele, arestimisele ja konfiskeerimisele. Tegeleme noorte kuritegevuse ennetamisega, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist, sh toetame sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning rakendamist.
Oluline on sideandmete säilitamist ja kasutamist puudutavate regulatsioonide korrastamine, et tagada võimalused kriminaalmenetluses sideandmete kasutamiseks. Sideandmete puudumisel võivad avastamata või tõendamata jääda nt korruptsioonikuriteod, internetikuriteod, mõrvad, narkokuriteod, inim- ja relvakaubitsejad jne.
Programmi eesmärk ja mõõdikud
Tabel 1. Programmi eesmärgid ja mõõdikud.
Programmi eesmärk Loodud on tingimused ühiskonna efektiivseks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe
Programmi mõõdikud Tegelik Sihtase
Programmi mõõdikud 2023 2024 2025 2025 2027 2028 2029 2030
Koht Maailma vabaduse edetabelis Allikas: Freedom House
Staatus „vaba“
Staatus „vaba“
Staatus „vaba“
Staatus „vaba“
Staatus „vaba“
Staatus „vaba“
Staatus „vaba“
Staatus „vaba“
World Justice Project õigusriigi indeks Allikas: World Justice Project
0,82 0,82 0,82 >0,81 >0,81 >0,81 >0,81 >0,81
Eesti positsioon rahvusvahelises õigusriigi indeksis kriminaaljustiitssüsteemi alakategoorias Allikas: World Justice Project
9 9 9 <15 <15 <15 <15 <15
Kinnipeetavate arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
129 125 118 <140 <120 <110 <110 <110
Rahastamiskava perioodiks 2027–2030 Tabel 2. Rahastamiskava (tuhandetes eurodes, kulud amortisatsiooniga)
Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos
2027 2028 2029 2030
Programmi kulud 201 712 226 271 209 809 207 669 Karistuste täideviimine 75 716 75 622 75 395 74 967 Konkurentsivõimeline ärikeskkond 11 842 12 284 12 537 12 337 Kriminaalpoliitika ja kuritegude ennetus
40 116 59 061 39 545 38 233
Õigusemõistmine 65 360 70 619 73 646 73 546 Õigusriik ja õigusloome kvaliteet 8 679 8 684 8 686 8 586
Programmi tegevused ja tegevuste täitmise analüüs
Tegevus 1. Õigusriik ja õigusloome kvaliteet
Tabel 2. Programmi tegevuse mõõdikud
Tegevuse eesmärk Avalik ja eraõigus toetavad põhiõigusi, õigusriiki ning riigi ja ühiskonna toimimist. Õigusloome koordineerimisel tagatakse põhiseaduspärane õigusloome ning edendatakse andmepõhist ja kaasavat lähenemist.
Tegevuse mõõdikud
2024 (tegelik)
2025 (tegelik)
2025 (sihtase)
2027 (sihtase)
2028 (sihttase)
2029 (sihttase)
2030 (sihttase)
VTK kohustusega seaduseelnõu koostamisele eelneb VTK Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
62% 68% 65% 75% 80% 80% 80%
Olulise mõjuga eelnõude ja ilma VTKta koostatud eelnõude suhtes teostatakse järelhindamine Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
23% 14% 50% 70% 80% 80% 80%
Programmi tegevuse täitmine
Riigi- ja haldusõiguse valdkonna seadusloome ja institutsionaalne ülesehitus peab olema selge ja kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav, kooskõlas põhiseadusega ja õigusriiklike väärtustega, samuti Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega ning arvestama riigisisese ja teiste riikide parima praktikaga. Haldustegevus peab olema läbipaistev ja vastutustundlik ning tasakaalus riigi, ettevõtete ja kodanike huvide vahel. 2025. aasta peamised tegevused programmi eesmärkide täitmiseks olid järgmised:
Vabariigi Valitsuse algatusel viidi läbi määruste revisjon, kus ministeeriumid vaatasid läbi Riigi Teatajas avaldatud määrused. Tuvastati 313 määrust, mille puhul on võimalik vähendada inimeste, ettevõtete ja vabaühenduste halduskoormust ning 248 määrust, mida enam ei rakendata ja mille kehtetuks tunnistamine on põhjendatud. Selle tulemusel on plaanis ligikaudu 14 protsenti määrustest muuta või kehtetuks tunnistada.
HÕNTE muudatustega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel (niinimetatud „üks sisse, üks välja“ põhimõte). Selle kohaselt tuleb halduskoormust suurendavate nõuete kavandamisel ette näha ka halduskoormust vähendavaid muudatusi, et piirata uute bürokraatlike ja tõhusust pärssivate kohustuste juurdekasvu.
Jätkus riigi koosloome keskkonna – Sätla – arendamine. Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigikantselei koostöös loodav IT-lahendus koondab tulevikus õigusloomega seotud teabe ühte kohta ja katab terve õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Juba praegu on võimalik koostada täitevvõimu poolt algatatud eelnõusid Sätlas, mis võimaldab suuremat asutuste vahelist koostööd. Paralleelselt tehakse ettevalmistusi, et järgmisena saaks Sätlas alustada Euroopa Liidu algatuste kohta Eesti seisukohtade kujundamist.
Justiits- ja Digiministeerium on muutnud eelnõude kooskõlastamist rangemaks. Jätame eelnõu kooskõlastamata kui pole selgitatud Euroopa Liidu õiguse rangema ülevõtmise põhjuseid, põhiseaduspärasuse analüüs on jäetud tegemata või esitatud analüüs ei ole selgelt piisav, kui
eelnõu on vastuolus andmekaitseõiguse reeglitega või rakendamata on jäetud halduskoormuse tasakaalustamise reegel.
Jätkusid tegevused õigushariduse kvaliteedi tõstmiseks, sealhulgas õigusloomejuristide järelkasvuprogramm, mille eesmärk on toetada õigusloomevaldkonna juristide järelkasvu ja arendada praktiliste kogemuste kaudu õigusloomepädevusi koostöös ministeeriumide ning põhiseaduslike institutsioonidega.
Programmi tegevused
Programmi eesmärkidest tulenevalt on peamisteks tegevusteks:
Tagatakse selged ja tõhusad valitsuskorralduse ning haldusorganisatsiooni alused, pöörates erilist tähelepanu haldusjärelevalve toimimisele. Hoitakse põhiseaduslikku tasakaalu avaliku ja erasektori ülesannete jaotuses, vältides nii riigi tuumikfunktsioonide delegeerimist haldusvälistele isikutele kui ka riigi ülemäärast sekkumist valitsusvälisesse sfääri.
Tagatakse kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus, sealhulgas pööratakse tähelepanu automaatsete haldusaktide loomisele.
Tagatakse riikliku järelevalve ja korrakaitse normide vastavus kaasaegse ühiskonna vajadustele ning õigusriigi nõuetele. Riigi sekkuv tegevus peab olema täpselt kontrollitav ja põhiõigusi võimalikult vähe riivav. Riik ei tohi võtta endale ülemääraseid järelevalveülesandeid seal, kus inimene saab end tsiviilõiguslikult ise kaitsta.
Arendatakse koostööd Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikooli ja teiste ülikoolidega, et tagada õigusteaduse areng, õigushariduse kvaliteet ning juristide järelkasv.
Tänapäevasele infoühiskonnale sobiv õigusruum tagab isikuandmete ja salastatud teabe kaitse ning austab üksikisiku inimväärikust ja õigust eraelule, tagades riigi usaldusväärsuse andmete töötlemisel ja üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe levi.
Tagatakse isikuandmete kaitse, avaliku ja salastatud teabe ning muu andmehalduse õigusloome vastavus põhiseaduse ning EL-i ja rahvusvahelise õiguse nõuetele.
Õigusloomes määratletakse, millised andmekaitse normid tuleb kehtestada seaduses ja mida reguleerida muude meetmetega, näiteks privaatsust suurendavate tehnoloogiate abil.
Justiits- ja Digiministeeriumi ning Andmekaitse Inspektsiooni koostöös suunatakse isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse rakenduspraktikat.
Tõstetakse ühiskonna teadlikkust uute digitehnoloogiate toimimisest ja inimeste andmekaitseõigustest, selgitades inimkeskse andmehalduse põhimõtteid ning pakkudes juhendmaterjale ja koolitusi. Seejuures kasvab Andmekaitse Inspektsiooni roll ning edendatakse ekspertide koostööd avaliku sektori andmete juhtrühma õiguse alarühmas.
Eraõiguslike sotsiaalsete konfliktide lahendamine peab olema võimalik ka ilma liigse riigipoolse sekkumiseta. Õigusriigis peab olema tagatud perekonnaelu ja eraelu puutumatus ning omandiõiguse teostamise reeglistik.
Ühiskonna sujuvaks toimimiseks hoitakse tsiviil- ja ühinguõigus kooskõlas muutuva keskkonna ja majandusarengutega, tagades samal ajal stabiilse õigusraamistiku. Tsiviilõiguse, ühinguõiguse ja kohturegistrite küsimusi käsitletakse tervikliku teenusena alates õigusloomest kuni registriarendusteni.
Ühinguõigus kohandatakse muutuva majanduskeskkonna ja uute ärimudelitega ning koostöös huvigruppidega töötatakse välja vajalikud seadusmuudatused. Samal ajal vähendatakse äriregistriga seotud bürokraatiat ja laiendatakse automaatprotsesside kasutust.
Eraõiguslike kaubandussuhete reguleerimisel tagatakse tasakaal tarbijate ja ettevõtjate huvide vahel. Tarbijaõiguste arendamisel arvestatakse infotehnoloogia arengut, muutuvaid
kaubandustavasid ja Euroopa Liidu ühtseid reegleid, et tagada tarbijale tõhus kaitse ilma ettevõtjatele põhjendamatuid kohustusi seadmata.
Seaduseelnõude väljatöötamisel järgitakse omandi kaitse ja eraelu puutumatuse põhimõtteid. Vajadusel piiratakse andmetele ligipääsu, et kaitsta paremini isikuandmeid, eraelu ja riiklikku julgeolekut, säilitades samal ajal õiguskäibeks vajalike andmete avalikkuse ja kättesaadavuse.
Perekonnaõiguses lähtutakse põhiõigustest ning täpsustatakse lapse huvidest lähtumise põhimõttega seotud materiaal- ja menetlusõiguslikke norme. Õigusloomes järgitakse kokkulepitud õigusloomepoliitikat ja hea õigusloome tava.
Jälgitakse kokkulepitud õigusloomenõuete täitmist, eelkõige väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõude kooskõlastamisel. Erilist tähelepanu pööratakse väljatöötamiskavatsuste kvaliteedile, eelnõude põhiseaduspärasuse analüüsile, ühtsele keeletoimetamisele ja seaduste järelhindamisele.
Õigusloome nõudeid ja protsessi arendatakse järjepidevalt, et tagada ajakohased ja üheselt järgitavad reeglid, sealhulgas HÕNTE ja mõju hindamise metoodika juhendid.
Paindliku ja tõhusa õigusloome kaudu vähendatakse regulatiivset koormust inimestele ja ettevõtetele. Eesti õiguspõhimõtetest lähtudes kaitstakse Eesti huve uute Euroopa Liidu määruste ja direktiivide läbirääkimistel.
Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks rakendatakse tasakaalustamise reeglit: iga uue ettevõtjatele, vabaühendustele või inimestele lisanduva haldusnõude kehtestamisel vähendatakse olemasolevat halduskoormust.
Õigusloomejuriste koolitatakse nii õigusloomealastes kui ka valdkondlikes erialastes küsimustes. Jätkatakse õigusloomejuristide järelkasvuprogrammiga, et tagada järelkasv ja populariseerida õigusloomejuristi tööd. Edendatakse järjepidevat koostööd õigusloomejuristide, keeletoimetajate ja teiste oluliste partnerite vahel, sealhulgas Õiguskantsleri Kantselei, Riigikantselei, Riigikogu Kantselei ja Presidendi Kantselei.
Jätkatakse riigi koosloomekeskkonna Sätla arendamist, et koondada õigusloomeprotsess ühte keskkonda ning toetada kaasavat ja läbipaistvat õigusloomet.
Tegevus 2. Konkurentsivõimeline ärikeskkond
Tabel 3. Programmi tegevuse mõõdikud
Tegevuse eesmärk
Intellektuaalse omandi kaitse, reguleeritud turgude ja konkurentsijärelevalve on tagatud ning nende valdkondade teadlikkust tõstetakse. Kohtulikud registrid on usaldusväärsed, kättesaadavad ja toimivad tõhusalt.
Tegevuse mõõdikud
2024 (tegelik)
2025 (tegelik)
2025 (sihtase)
2027 (sihtase)
2028 (sihttase)
2029 (sihttase)
2030 (sihttase)
Ülemaailmne innovatsiooniind eks Global Innovation Index, Innovation Output5 näitaja koht edetabelis
16 15 ≤22 ≤22 ≤22 ≤22 ≤22
Maailma konkurentsivõi me edetabel (IMD World Competitiveness Ranking), äriseadusandlus e tõhusus6 (business legislation efficiency)
11 11 ≤8 ≤8 ≤8 ≤8 ≤8
Programmi tegevuse täitmine
Konkurentsiõiguse valdkonnas võeti 2025. aastal üle Euroopa Liidu konkurentsinormide direktiiv (ECN+ direktiiv), mis loob selgemad reeglid konkurentsijärelevalve tõhustamiseks. Järelevalvet viib konkurentsiamet läbi haldusmenetluses ning rahatrahvi määrab rikkumiste eest maakohus väärteomenetluses. Konkurentsiametile anti volitused Euroopa Komisjoni välisriigi subsiidiumide määruse rakendamiseks koondumiste kontrolli kontekstis, et hinnata kolmandatest riikidest saadud toetuste võimalikku turgu moonutavat mõju ja vajadusel seda piirata.
Jõustusid kinnistusraamatu seaduse muudatused, mis piiravad e-kinnistusraamatus päringute tegemist füüsilise isiku nime ja isikukoodi alusel, vähendades koduaadresside lihtsat leitavust internetis. Kinnistusraamat jääb avalikuks, kuid päringuid saab teha objekti aadressi, katastrinumbri või registriosa numbri järgi. Erandiks on muuhulgas ajakirjanikud, avalik sektor ja organisatsioonid, kellel on andmeid vaja oma ülesannete täitmiseks.
Arendati e-äriregistrit ettevõtjate teenuste lihtsustamiseks. Näiteks võeti kasutusele andmesilla teenus, mis võimaldab mikroettevõtjatel koostada majandusaasta aruanne majandustarkvara programmist edastatud andmete põhjal automaatselt. Ettevõtjal tuleb äriregistri portaalis aruanne üle
5 Indeksi koduleht: https://www.wipo.int/edocs/pubdocs/en/wipo_pub_gii_2020-appendix1.pdf
Mõõdiku selgitus GII indeksil on 2 alamindeksit:
1) Innovation Input: mõõdab elemente, mis võimaldavad innovaatilisi tegevusi.
2) Innovation Output: mõõdab innovaatiliste tegevuste tulemusi majanduses.
GII üldine skoor on nende kahe näitaja keskmine. Mõõdame Innovation Output näitajat, mis mõõdab innovaatiliste
tegevuste tulemusi ja väljundeid majanduses. 6 Indeksi koduleht: https://www.imd.org/centers/wcc/world-competitiveness-center/rankings/world-competitiveness-ranking/
vaadata, vajadusel täiendada, kinnitada ja registrile esitada. Lisaks muudeti e-äriregistris ettevõtte likvideerimise ja kustutamise protsess senisest selgemaks. Vajalik info koondati ühte kohta ning portaal juhendab ettevõtjat samm-sammult, sealhulgas rõhutab olulisi kohustusi (näiteks võlausaldajate õigeaegne teavitamine) ja annab teavitusi järgmiste etappide saabumisel, et vähendada vigade ja viivituste riski.
Programmi tegevused
Intellektuaalse omandi õigusraamistik toetab innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust, on ajakohane ja arvestab valdkonnas esinevaid erisuunalisi huve.
Autoriõiguse valdkonnas tagatakse ajakohane õigusraamistik ning seda arendatakse järjepidevalt koostöös valdkonna osapooltega, sealhulgas Kultuuriministeeriumi, õiguste omajate, advokatuuri, tolli, politsei, kohtute ja prokuratuuriga.
Tööstusomandi valdkonnas jätkub õigusraamistiku korrastamine ja arendamine, sealhulgas EL algatustest lähtudes, kooskõlas muutuvate majandustingimuste ja tehnoloogia arenguga ning koostöös asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega.
Autoriõiguse ja tööstusomandi valdkonnas tehakse koostööd rahvusvaheliste intellektuaalomandi organisatsioonide (WIPO, EPO), EL institutsioonide ekspertgruppide, EL intellektuaalomandi ameti (EUIPO) ning teiste riikide patendiametitega.
Patendiameti tegevus on suunatud õiguste omajate teadlikkuse suurendamisele, teenuste kvaliteedi parandamisele ning rakenduslike ülesannete tõhusamale täitmisele, sealhulgas autoriõiguse komisjoni tegevuse ümberkorraldamisele koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga.
Ausat ja moonutamata konkurentsi toetav õigusraamistik võimaldab ajakohaste meetmete rakendamist tõhusaks konkurentsijärelevalveks ja avaliku huvi kaitseks. Hästi toimiv konkurentsijärelevalve aitab tagada õiglast konkurentsikeskkonda ettevõtjatele, millest omakorda saavad kasu tarbijad.
Õigusraamistiku uuendamiseks kaasajastatakse koondumiste kontrolli aluseid ja norme.
Konkurentsiamet rakendab uuendatud õigusraamistikku. Kaasajastatud IT-lahenduste toel tõhustatakse järelevalvemenetlusi, teadlikkuse tõstmist ja ennetustegevust.
Konkurentsiõiguse valdkonnas edendatakse järjepidevat koostööd ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja teiste huvigruppidega.
Organisatsiooniliste muudatuste ja teenuspõhisele juhtimisele ülemineku fookus on selgetel vastutusaladel, läbipaistval töökorraldusel ja koostööl, et järelevalveprotsessid ning ameti teenused oleksid juhitavad, järjepidevad ja tulemuslikud.
Tõhusalt toimivad kohtulikud registrid pakuvad asjatundlikku teenust ning sõltumatut ja usaldusväärset infot konkurentsivõimelise ja läbipaistva ärikeskkonna tagamiseks.
Äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kinnistusraamatut ja kommertspandiregistrit arendatakse järjepidevalt ning lõimitakse teiste avaliku sektori teenustega.
Äriregistris uuendatakse ja muudetakse kasutajatele mugavamaks majandusaasta aruannete esitamine. Eesmärk on võimaldada automaatset aruandlust ja vähendada majandusaasta aruannete mittetähtaegset esitamist.
Äriregistri kannete tegemisel eelistatakse võimalikult lihtsaid ja automatiseeritud lahendusi, säilitades seejuures äriregistri andmete usaldusväärsuse.
Uuendatakse äriregistri ja kinnistusraamatu vananenud menetlustarkvara.
Laevakinnistusraamatu pidamine antakse üle Transpordiametile.
Tegevus 3. Kriminaalpoliitika ja kuritegude ennetus
Tabel 4. Programmi tegevuse mõõdikud
Tegevuse eesmärk Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ja uuringutel ning ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge. Kriminaaljustiitssüsteem on läbipaistev, tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning suudab avastada ka uusimaid kuriteoliike.
Tegevuse mõõdikud
2024 (tegelik)
2025 (tegelik)
2025 (sihtase)
2027 (sihtase)
2028 (sihttase)
2029 (sihttase)
2030 (sihttase)
Kuritegude arv Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
28 345 28 033 <26 000 <26 000 <26 000 <26 000 <26 000
Õigusrikkumistega kokku puutunud inimeste (ohvrite) arv Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
7% 8% <6% <6% <6% <6% <6%
Vägivaldsete surmade arv (tapmiste ja mõrva tagajärjel hukkunute arv) Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
18 19 <15 <11 <11 <11 <11
Programmi tegevuse täitmine
Kriminaalpoliitika valdkonnas jätkati 2025. aastal kriminaaljustiitssüsteemi tõhustamist, et see oleks digitaalne, kiire, sõltumatu ja ohvrisõbralik. Ekspertiisivaldkonnas jätkusid reoveeuuringud narkoainete seireks ning suurendati uuritavate asulate arvu, mis võimaldab jälgida narkootiliste ja psühhotroopsete ainete leviku trende. Seaduse- ja praktikamuudatuste sisendiks viidi läbi mitu olulist analüüsi, sealhulgas inimkaubanduse direktiivi uusversiooni, narkosurmade 2019–2022 andmete, enamlevinud kelmuskuritegude 2021–2024, alkoholi biomarkeri PEth kasutuspraktika ja tulemuste ning kinnipeetavate kasutajakogemuse kohta. Riigikogule esitati eelnõud nõusolekupõhise vägistamiskäsitluse, vanglarendi võimaldamise, korruptsioonivastase seaduse muutmise ja vaenukõne reguleerimise kohta.
Tähelepanu suunati korduvkuritegevuse vähendamisele ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häiretega seotud kuritegude ennetusele. Edukalt jätkati Euroopa Sotsiaalfond+ projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“, mille eesmärk on toetada 14–29-aastaste õigusrikkumistaustaga noorte osalemist ühiskonnaelus, iseseisvat toimetulekut ning jõudmist õppesse ja tööturule, et ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist.
Suure kahjuga majanduskuritegude ja raske korruptsiooni vastu võitlemiseks käivitati koos õiguskaitseasutustega projektid kuritegeliku tulu tõhusamaks konfiskeerimiseks ja korruptsiooni ennetamiseks. Valmis kriminaalstatistika avalik keskkond7. Lisaks jätkati õiguskaare digitaliseerimist, et arendada ja kasutusele võtta uusi töökeskkondi, mis tagavad menetlusteabe digitaalse kättesaadavuse ja andmevahetuse.
7 Kuritegevus 2025
Programmi tegevused
Viime ellu kriminaalpoliitika põhialustes kavandatud tegevusi, et ennetada eelkõige korduvkuritegevust. Hindame kriminaalpoliitika mõjusid sotsioloogiliste ja muude uuringute, suurandmete ning ametliku statistika abil. Samuti toetame individuaalsetest vajadustest lähtuvate kogukondlike karistuste rakendamist ning vangistusest vabanenutele tugi- ja majutusteenuste pakkumist.
Tegeleme õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse vähendamise ja ennetamisega koostöös kohalike omavalitsuste, vabasektori ja riigiasutustega, et vältida püsiva rikkumiskäitumise kujunemist. Seejuures soositakse kuni 21-aastaste noorte avavanglasse paigutamist ning seni kuni 21-aastastele mõeldud sekkumiste kasutamist ka kuni 29-aastaste noorte puhul.
Toetame sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning rakendamist, sealhulgas vaimse tervise häire taustaga õigusrikkujatele. Keskendume enim kahju põhjustavatele kuritegudele, nagu rasked vägivallakuriteod, inimkaubandus, lähisuhtevägivalla- ja alaealistevastased teod ning organiseeritud kuritegevus, majandus-, finants-, rahapesu-, küber-, korruptsiooni-, keskkonna-, tehnoloogia- ja narkokuriteod.
Kujundame karistus- ja kriminaalmenetlusõigust nii, et oleks tagatud menetlusosaliste põhiõiguste kaitse ja kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatus. Kriminaalkohtumenetluse uuendamise järel revisjonime kohtueelset ja -välist menetlust, et tagada kiire, tõhus, kvaliteetne ja inimesekeskne kriminaalmenetlus.
Toetame taastava õiguse rakendamist menetluse kõigis etappides, sealhulgas karistuse kandmise ajal ja järel, parandades teenuste kättesaadavust, juurutades vastavat organisatsioonikultuuri ning koolitades inimesi.
Seame ohvrite huvid menetluses esikohale ning kaasame nende kaitseks ka teised olulised asutused, näiteks sotsiaal- ja meditsiiniasutused. Süüdimõistetutelt väljamõistetud summasid ja konfiskeeritud vara kasutatakse sihipäraselt kuriteoennetuseks ja ohvrite toetamiseks.
Valmistume uute kuriteoliikide ennetamiseks ja neile reageerimiseks, sealhulgas tehisaruga seotud juhtumite puhul.
Automatiseerime kriminaalmenetluses kogutavate andmete analüüsi (juhtimislauad ja andmeanalüütika, andmelao JAAK edasised arendused) ning arendame avalikkusele suunatud statistikakeskkonda.
Arendame infosüsteeme, kohtuekspertiisi ja kohtueelse menetluse analüütilist võimekust, et kriminaalpoliitika püsiks tehnoloogiliselt õigusrikkujatest ees. Kriminaalmenetluse tõhustamiseks digitaliseerime õiguskaart, tugevdame kompetentse ja suurendame vajadusel inimressurssi.
Pöörame tähelepanu kuritegevuse tulususe vähendamisele ja kriminaaltulu äravõtmisele ning suurendame vara konfiskeerimise võimekust.
Tegevus 4. Karistuste täideviimine
Tabel 5. Programmi tegevuse mõõdikud
Tegevuse eesmärk Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv.
Tegevuse mõõdikud 2024
(tegelik) 2025
(tegelik) 2025
(sihtase) 2027
(sihtase)
2028 (sihttase)
2029 (sihttase)
2030 (sihttase)
Avavangla täituvus Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
88% 89% 80% 80% 80% 80% 80%
Vangide retsidiivsus 2 aasta jooksul peale vabanemist Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
30% 27% <35% <35% <35% <35% <35%
Edukalt kriminaalhoolduse läbinute osakaal
81% 83% 80% 80% 80% 80% 80%
Programmi tegevuse täitmine
Kinnipeetavate järkjärgulise vabanemise toetamiseks ja turvaliseks naasmiseks ühiskonda on Eesti vangistuspoliitikas olnud avavangla kasutamine oluliseks osaks. 2025. aastal püsis avavangla kohtade täituvus kõrgel tasemel, ligikaudu 90% lähedal. Vangide retsidiivsuse üldine trend on viimastel aastatel olnud mõõdukas languses, mis on seotud kriminaalhoolduse, sõltuvusravi ja teiste taasühiskonnastamist toetavate meetmete laiema rakendamisega.
2025. aastal võeti vanglates kasutusele mitmeid olulisi digilahendusi, mille eesmärk on suurendada vanglateenistuse töö tõhusust, tugevdada sisejulgeolekut ning toetada kinnipeetavate turvalist taasühiskonnastamist. Kõikides vanglates võeti kasutusele videokohtumiste portaal ning Tallinna vanglas rakendati automaatpääsla lahendus. Samuti viidi riskihindamise süsteem üle uuele platvormile ning arendati edasi vanglateenistuse e-teenuste keskkonda, et parandada teenuste kättesaadavust ja tööprotsesside toimivust.
Vanglarenditeenuse ettevalmistamisel keskenduti 2025. aastal Eesti ja Rootsi vahelise vanglarendileppe väljatöötamisele ning ratifitseerimise ettevalmistamisele. Samal ajal kavandati ümber Tartu vangla töökorraldus, tugevdati personali ning analüüsiti vanglataristu kasutust, et tagada vanglakohtade tõhus rakendamine.
Programmi tegevused
Vanglateenistuse järgnevate aastate suurimateks väljakutseteks on kohanemine riigieelarve kärbete, väheneva kinnipeetavate arvu ning samas kasvava vahistatute koguarvuga. Vanglateenistus tagab eraldatud eelarve piires igapäevaselt vanglakohti kuni 1700 kinnipeetavale (süüdimõistetud ja vahistatud) kolmes asukohas (Tallinn, Tartu, Jõhvi) ning korraldab arestimaja teenuse toimimise Tallinna, Tartu ja Viru vanglas. Karistuse kandmist jätkab avavanglas igapäevaselt ca 230 kinnipeetavat. Kriminaalhooldusametnike järelevalve võimekus on igapäevaselt kuni 3000 inimest ning vastuvõtud on tagatud igas maakonnas.
Vanglateenistuse peamine eesmärk on kohandada oma tegevust ja taristut vastavalt õigusrikkujate arvu (kinnipeetava, vahistatud, kriminaalhooldusalused) ja profiili muutustele. Lähtutakse eeldusest, et õigusrikkujate arv langeb ning vahistatute arv kasvab. Vanglate töö tugineb dünaamilise turvalisuse põhimõttele, kus prosotsiaalne ning professionaalne suhtlus õigusrikkujate ja personali vahel ning taastava õiguse ja traumateadliku lähenemise rakendamine toetavad inimliku ning kasutajakeskse karistusaja planeerimist ja ettevalmistust (võimalusel etapiviisiliseks) vabanemiseks. Taasühiskonnastamist toetavad haridus, tööoskuste arendamine, riigikeele õpe ning sotsiaalprogrammid koostöös haridusasutuste ning erinevate partneritega. Samuti tagatakse sõltuvus- ja vaimse tervise probleemide ravi ning nõustamine. Olulisel kohal on kriminaalhooldus, mille eesmärk on suurendada järelevalve all karistuse kandmise osakaalu ning vähendada korduvkuritegevust. Tõhusa karistuse täideviimise eelduseks on professionaalsete teenistujate olemasolu nii vanglateenistuses kui kriminaalhoolduses. Selleks arendatakse järjepidevalt teenistujate oskusi ja ajakohastatakse rolle ning kompetentse koostöös Vanglateenistuse kolledžiga. Tõhusat tööd toetavad kaasaegsed töövahendid ja piisav varustus, mis aitavad tagada vanglate turvalisust ja riigi sisejulgeolekut: vanglateenistus panustab laiapindsesse riigikaitsesse ning osutab ametiabi siseturvalisuse tagamisel. Strateegilise arendusena käivitatakse vanglarenditeenus, mille raames antakse Tartu Vangla kasutusse välisriigi kinnipeetavatele ja värvatakse ligikaudu 250 töötajat. Jätkub digitaalsete lahenduste ja tööprotsesside arendamine ning e-teenuste kasutamine suureneb. Vanglateenistuse juhtimine muutub üha tõenduspõhisemaks, tuginedes operatiivsetele reaalajas uuenevatele andmelaudadele. Vanglateenistuse tegevuse põhimõtted, strateegilised eesmärgid ning lähtealused on täpsemalt kirjeldatud dokumendis ’Vanglateenistuse strateegia 2025-2029’.
Tegevus 5. Õigusemõistmine
Tabel 6. Programmi tegevuse mõõdikud
Tegevuse eesmärk
Inimesed ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud. Kohtumenetlus toimib usaldusväärselt ja tõhusalt, õigusteenused ja õigusteave on usaldusväärsed ja kättesaadavad.
Tegevuse mõõdikud
2024 (tegelik)
2025 (tegelik)
2025 (sihtase)
2027 (sihtase)
2028 (sihttase)
2029 (sihttase)
2030 (sihttase)
Pikkade menetluste osakaal kohtutes Allikas: Justiits- ja Digiministe erium
Tsiviilasjad: HMK- 25,0%; PMK – 22,4%; TMK – 12,6%; VMK – 21,2%; Üldmenet- luses Kriminaalasj ad: HMK19,2%; PMK – 7,7%; TMK – 16,4%; VMK – 5,4%; Haldusasjad: TlnHK –8,4%; TrtHK – 26,7%
Tsiviilasjad: HMK- 28,6%; PMK – 19,4%; TMK – 13,6%; VMK – 20,9%; Üldmenet- luses Kriminaalasj ad: HMK – 7,8%; PMK – 5,6%; TMK – 10,7%; VMK – 6,9%; Haldusasjad: TlnHK – 11,1%; TrtHK – 27,6%
Rohkem kui aasta vanuseid tsiviil- ja haldusasju ning üldmenet- luses kriminaal- asju ei ole kohtutes menetluse s rohkem kui 10 %
Rohkem kui aasta vanuseid tsiviil- ja haldusasju ning üldmenet- luses kriminaal- asju ei ole kohtutes menetluse s rohkem kui 10 %
Rohkem kui aasta vanuseid tsiviil- ja haldusasju ning üldmenet- luses kriminaal- asju ei ole kohtutes menetluse s rohkem kui 10 %
Rohkem kui aasta vanuseid tsiviil- ja haldusasju ning üldmenet- luses kriminaal- asju ei ole kohtutes menetluse s rohkem kui 10 %
Rohkem kui aasta vanuseid tsiviil- ja haldusasju ning üldmenet- luses kriminaal- asju ei ole kohtutes menetluse s rohkem kui 10 %
Programmi tegevuse täitmine
2025. aastal panustati oluliselt sellesse, et inimesed ja ettevõtted saaksid oma õigusküsimused senisest efektiivsemalt lahendatud. Selleks valmistati ette kohtureformi tervikpakett kohtumenetluse kiirendamiseks. Pakett hõlmab seadusemuudatusi kohtumenetluse tõhustamiseks kõikides menetlusharudes, kohtu alluvusest õigusemõistmisega mitte seotud menetluste väljaviimist, kohtute vastutuse ja otsustusõiguse suurendamist kohtute arendamisel ja haldamisel, samuti kohtulõivude ajakohastamist.
2025. aastal võeti kohtutes kasutusele ka mitmeid olulisi digilahendusi, mille eesmärk on suurendada kohtute töö tõhusust. Nii näiteks võeti kasutusele AI-assistent, mis võimaldab kohtunikel ja kohtuametnikel senisest efektiivsemalt menetlusdokumente töödelda. Lisaks alustati ettevalmistustöödega uue kohtute infosüsteemi loomiseks, mille eesmärk on luua kaasaegsem platvorm ning pakkuda kasutajatele oluliselt paremat kasutusmugavust. Kaasaegsem tehniline lahendus võimaldab rakendada ajakohasemaid turvameetmeid, parandada andmekaitset ning tagada süsteemi suurem töökindlus. Lisaks aitab uus infosüsteem muuta kohtumenetlusega seotud toimingud kiiremaks ja tõhusamaks nii kohtutöötajate kui ka teiste kasutajate jaoks. Sellega luuakse tugevam ja turvalisem digikeskkond, mis toetab paremini õigussüsteemi igapäevast toimimist ning vastab paremini tänapäeva tehnoloogilistele ja turvanõuetele.
Õigusteenuste parema kättesaadavuse tagamiseks kujundati ümber senine esmanõustamise korraldus. Lisaks erivajadustega inimestele ja eakatele korraldab Justiits- ja Digiministeerium kiire ja lihtsa õigusinfo kättesaadavust alates 2025. aastast ka läbi õigusteabe juturoboti. Täiendavalt on tagatud professionaalse juristi nõustamisteenus läbi portaali juristaitab.ee
2025. aastal käivitati täitmisregister, mis annab täitemenetluse osalisele tervikliku ülevaate tema täitemenetlustest, võimaldab koguda ja avaldada täitestatistikat ning teha avalikult kättesaadavaks seaduses ettenähtud teavet.
Programmi tegevused
Kohtute ja õigusabi valdkond Kohus on õigusrahu viimane tagaja. Kuna kohtumenetlus on kulukas, tuleb arendada digilahendustel põhinevat ennetavat õigusabi ja kohtuväliseid vaidluste lahendamise võimalusi ning panustada süüteoennetusse, perelepitusse ja taastavasse õigusesse. Kui vaidlus või õigusrikkumine jõuab siiski kohtusse, peame tagama kättesaadava, asjatundliku ja kiire õigusemõistmise. Selleks rakendame kohtureformi, mille raames:
Tagame õigusemõistmise kättesaadavuse, eelkõige digiligipääsu laiendamise kaudu, ning uuendame pidevalt kohtute töökoormuse näitajaid.
Otsime võimalusi kohtumenetluse tõhustamiseks ja kulude vähendamiseks, sealhulgas valmistame ette vajalikud õigusloomealgatused, et kiirendada menetlusi kõigis menetlusharudes ja viia õigusemõistmisega mitteseotud menetlused kohtust välja.
Arendame digilahendusi andmepõhisteks menetlustoiminguteks, lähtudes andmete ühekordse sisestamise ja taaskasutamise põhimõttest, et muuta kohtumenetlus läbipaistvamaks ja vähendada halduskoormust.
Läheme süüteomenetluses üle digitaalsetele kohtutoimikutele.
Parandame õigusemõistmise läbipaistvust, eelkõige kohtuteabele parema digiligipääsu ning kohtulahendite, kohtutoimikute ja kohtuistungite avalikkuse selgemate ja ühtsemate reeglite kaudu.
Maksekäsu kiirmenetluses8 lahendatakse üle poole kohtusse jõudvatest tsiviilvaidlustest ning selle osakaal kasvab kiiremini kui hagiavalduste arv. Uuendame järjepidevalt maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi, et vähendada menetluse tehnilist tööd, suurendada automatiseeritust ja võtta kasutusele parimad tehnoloogilised lahendused. Tagame õigusabi kättesaadavuse inimestele, kelle õigused jääksid muidu majandusliku seisundi tõttu kaitseta. Selleks korraldab Justiits- ja Digiministeerium riigi õigusabi advokatuuri kaudu ning pakub riigi toetatud esmast õigusnõu. Muudame ligipääsu digitaalsetele õigusteenustele kasutajasõbralikumaks.
Tsiviiltäite- ja maksejõuetuse valdkond
Kaasajastame täitemenetluse õigusakte järjepidevalt, et tagada muutuvatele oludele ja majanduskeskkonnale vastavad tõhusad menetlused. Vajalikud seadusemuudatused töötame välja koostöös huvigruppidega.
Vaatame üle ja kaasajastame täitemenetluses sissetuleku arestimise regulatsiooni.
Alustame isikupõhise täite- ja maksejõuetusmenetluse kontseptsiooni loomist, et muuta võlaprobleemide lahendamine inimesele lihtsamaks ja tema olukorda arvestavamaks. Selleks kujundame täitemenetluse, võlanõustamise, võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse toimivaks tervikuks.
8 Maksekäsu kiirmenetlus võimaldab võlausaldajal saada hagimenetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja kuludega täitedokumendi ehk maksekäsu. Menetluse pooled on avaldaja (elatise puhul laps või lapsed koos esindajaga) ja võlgnik. Kohtuistungit ei toimu ning kohus lahendab avalduse kümne tööpäeva jooksul selle saamisest. Avaldaja võib esitada nõude ka hagimenetluses, kuid mitte samal ajal maksekäsu kiirmenetlusega. Avalduse esitamine peatab nõude aegumistähtaja. Nõue ei tohi ületada 8000 eurot koos kõrvalnõuetega, näiteks intresside ja viivistega.
Osaleme Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumi juhitavas mittemaksuliste riiginõuete halduse projektis, et analüüsida riiginõuete sundtäitmise ümberkorraldamise võimalusi.
Kaasajastame maksejõuetuse valdkonna menetlusnorme, arvestades ka EL-i algatustest tulenevaid vajadusi, et muuta menetlused tõhusamaks, kiiremaks, ökonoomsemaks ja menetlusosalistele otstarbekamaks.
Otsime võimalusi maksejõuetusmenetluse digiteerimiseks, et menetlust tõhustada ja muuta avalik teenus läbipaistvamaks.
Koostöös huvigruppidega analüüsime oksjonikeskkonna kasutusvõimaluste laiendamist ja uue platvormi arendamist, sest praegune tehniline lahendus on kriitiliselt vananenud.
Jätkame täitmisregistri arendamist, arvestades EL-i ja muid rahvusvahelisi arendusvajadusi, loome uusi teenuseid ning lõimime registri teiste avaliku sektori registrite ja teenustega.
Automatiseerime täitmisregistri andmete analüüsi ja teeme täitestatistika avalikkusele kättesaadavaks.
Vabakutsete valdkond
Jätkame koostöös vabakutsete esindusorganisatsioonidega õigusraamistike kaasajastamist ja arendamist, näiteks advokatuuriseaduse ajakohastamist.
Vaatame üle pankrotihalduri kutsetegevuse raamistiku, ajakohastame kutset ja kõrvaldame peamised kitsaskohad.
Ajakohastame vabakutsete tasusid ja tasustamissüsteeme, viies lõpule juba alustatud õigusloomelised tegevused, näiteks notari ja kohtutäituri tasu eelnõud.
Analüüsime vabakutsete, eelkõige kohtutäiturite ja pankrotihaldurite, kutsetegevuse järelevalve regulatsiooni piisavust ja ümberkorraldamise vajadust.
Korraldame vandetõlgi eksameid keelesuundadel, kus nende järele on praktiline vajadus. Riigi Teataja ja Ametlikud Teadaanded Uuendame pidevalt Riigi Teataja võrguväljaannet, et pakkuda kasutajatele paremaid võimalusi õigusteabe saamiseks, sealhulgas tehisaru abil. Kasutajaid kaasates muudame õigusteabe arusaadavamaks, lisame seonduvat lisateavet ning parandame õiguse muutumise jälgitavust ajas. Koondame Riigi Teatajasse jätkuvalt olulist õigusteavet, sealhulgas kohtuväliste menetluste ja EL-i õigusega seotud teavet. Samuti loome võimaluse lisada korporatiivseks kasutamiseks kommentaare ja arvamusi. Automatiseerime avaldamisprotsessi kaasaegsete IT-lahendustega, et vähendada käsitsi andmetöötlust ja säästa ressursse. Juurutame kriisiolukordadeks võimaluse kasutada ajakohaseid terviktekste ka võrguühenduseta. Teeme kättesaadavaks keeletehnoloogilised lahendused, sealhulgas seadustes määratletud terminite tähendused, ning osaleme õigusterminite tõlkeaparatuuri ja eesti keele keskse tõlkevärava arendamisel. Vältimaks üldsusele suunatud ametlike teadete asjatut avaldamist mitmes allikas, muudame Ametlikud Teadaanded keskseks ametlikuks kanaliks, millele saab muudes veebiallikates õiguskindlalt viidata. Koondame sinna üldsuse ja kogukonna teavitamiseks mõeldud teadaanded, analüüsime avaldatavate teadete hulka ja vajalikkust ning edendame Ametlike Teadaannete kasutamist.
Programmi juhtimiskorraldus
Programm on valminud koostöös asjaomaste haldusala asutustega justiits- ja digiministri juhtimisel. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga neljaks aastaks ning täpsustatakse iga-aastase riigieelarve protsessi käigus. Programm avalikustatakse ministeeriumi veebilehel pärast seda, kui minister on programmi kinnitanud Programmi elluviimisse panustavad kõik valitsemisala asutused ning tulemusinfo ja ressursside kasutamist seirab juhtkond jooksvalt. Andmed programmi eesmärkide saavutamise ja lõppenud eelarveaastal kasutatud vahendite kohta esitatakse järgmise aasta programmi eelnõus ning avaldatakse Rahandusministeeriumi riigi majandusaasta koondaruandes.
LISA 1. 2025. a programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine
Tabel 7. Programmi ja programmi tegevuste 2025. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine
Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm
207 535 279 399 215 641
Karistuste täideviimise korraldamine
71 728 79 101 76 458
Kesksete IT-teenuste osutamine 1 939 3 557 2 355
Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine
12 889 15 736 12 592
Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus
36 332 88 915 36 945
Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine
76 426 81 438 77 536
Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine
8 221 10 652 9 755
Justiits- ja Digiministeeriumi „Õigusriik“ tulemusvaldkonna lõplik eelarve 2025. aastal oli 280 miljonit eurot, millest suurima eelarvega tegevused on “Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine” (32%) ja “Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine “ (29%).
Tulemusvaldkonna lõplikust eelarvest moodustasid 60% piirmääraga vahendid, 20% välistoetused, 12% arvestuslikud vahendid, 5% tuludest sõltuvad kulud ning 3% muu.
Tulemusvaldkonna lõplik eelarve suurenes algselt planeerituga võrreldes 71,9 miljoni euro võrra järgnevatel põhjustel:
2024. aastast ülekantud vahendid suurendasid kulude eelarvet 10 miljoni euro võrra;
2025. aasta algul laekusid USAga sõlmitud koostööleppe alusel rahalised vahendid summas 48,8 miljonit eurot finantskuritegevuse, sealhulgas rahapesu, küberkuritegude ja terrorismi rahastamise ennetamise, avastamise ja uurimise tugevdamiseks.
2025. aasta riigi lisaeelarve seaduse muudatustest tulenevalt vähenes kulude eelarve kokku 2,5 miljonit eurot, sh suunati kinnisvarainvesteeringutesse Kalaranna 28 rajatava kommunismi ja vene imperialismi kuritegude teadmuskeskuse investeeringute katteks vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.07.2025 nr 122 otsusele 1 miljon eurot, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile elutsükli lõppu jõudnud tehnika vahetuseks (massispektromeeter ja vedelikkromatograaf 0,43 miljonit eurot, generaatorite soetuseks tagamaks Prokuratuuri toimepidavus 0,2 miljonit eurot, kohtuhaldus- ja eelarvemudelile ülemineku käivitamiseks 0,5 miljonit eurot 2026. aastaks, Pärnu kohtusaalide ehitustöödeks kokku hoitava pinna arvelt 0,06 miljonit eurot ning muud väiksemad muudatused;
Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldati 0,6 miljonit eurot kohtutele õigusemõistmise tagamiseks;
välisvahendite eelarve suurenes 4 miljoni euro võrra võrreldes esialgsega;
majandustegevusest laekuva tulu arvelt tehtavate ehk tuludest sõltuvate kulude eelarve suurenes 10,8 miljoni euro võrra, millest 2024. aastast toodi üle 4,3 miljonit eurot. Eelarve prognoosist oli oluliselt suurem laekumine vanglatel, mida suurendab Vanglate ettevõtluskeskuse majandustegevusest saadav tulu, mis jätkab likvideeritud Vanglatööstuse AS tegevust.
2025. aasta eelarve täitmine moodustas lõplikust eelarvest 77% (215,6 miljonit eurot), kuid piirmääraga eelarvet kasutati ära 97% (164 miljonit eurot). Kõige olulisem mõjutaja 2025. aastal olid laekunud välisvahendid, mida jäi enim kasutamata (51,7 miljonit eurot). Piirmääraga vahendite eelarvet jäi kasutamata 4,4 miljonit eurot, majandustegevusest laekunud tulude arvelt tehtavaid kulusid 6,9 miljonit eurot ja arvestuslike kulude eelarvet 1 miljon eurot.
Piirmääraga eelarvest jäid vahendid kasutamata peamiselt seetõttu, et osa planeeritud tegevusi ei jõutud aasta jooksul ellu viia ning need lükkusid järgmisesse aastasse. Seda mõjutasid eelkõige hankemenetluste ja arenduste viibimine (nt hangetele ei tulnud pakkumisi), samuti vanglate teenistujate liikumine ning täitmata ametikohad, mille tõttu jäi tööjõukulude kasutus kavandatust väiksemaks. Lisaks viidi osa koolitusi ja rahvusvahelisi tegevusi läbi planeeritust väiksemas mahus, pooleliolevad kohtuasjad ei lõppenud.
2026. aastal kasutatakse need vahendid edasi lükatud tegevuste elluviimiseks, sealhulgas arenduste lõpetamiseks, õigusabi ja toetuste maksmiseks ning koolituste läbiviimiseks.
Enamus kuludest on kohustustega kaetud ning tegemist ajas edasi lükkunud ja konkreetsete tegevustega seotud jääkidega.
LISA 2. Programmi teenuste kirjeldus
Lisa 2. Õigusriigi
programmi teenused 2027-2030.xlsx
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Jürgen Ligi Rahandusministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn
Meie 15.06.2026 nr 4-1/4653
Riigi eelarvestrateegia 2027-2030
Lugupeetud Jürgen Ligi
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr 112 " Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord" kinnitan, et ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekt ehk rahastamiskava on kuluarvestuse infosüsteemi sisestatud.
Lisaks esitame Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala programmide projektid ning õigusaktidest tulenevad lisavajadused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister
Lisa: 1. Digiühiskonna programm 2027-2030 2. Õigusriigi programm 2027-2030 3. Õigusaktidest tulenevate lisakulude taotlus
Regina Vällik 59819812 [email protected]