MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts
Saaja: Siseministeerium
Saaja e-post:
[email protected]
Kuupäev: 14.06.2026
Viide: Teie 25.05.2026 kiri nr 1-6/3466-1
Arvamus politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta
Lugupeetud siseminister
MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts (registrikood 80359548) on tutvunud politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga ning esitab järgmised seisukohad.
Üldine hinnang
Toetame eelnõu eesmärki tugevdada riigi kriisivalmidust vabatahtlike merepäästjate kaasamise kaudu. Kriisirolliga vabatahtliku merepäästja õigusliku staatuse loomine on vajalik ja pikalt oodatud samm. See annab vabatahtlikele selge õigusliku aluse, kaitseb neid tööõiguslikes suhetes ning loob võimaluse tagada kriisi ajal panustavatele vabatahtlikele vajalikud sotsiaalsed tagatised ja hüvitised.
Peame oluliseks, et riik looks kriisideks täiendava reservvõimekuse. Samas leiame, et kriisireservi loomine ei tohi toimuda olemasoleva piirkondliku merepäästevõimekuse arvelt. Riigi kriisivalmiduse tugevdamise kõrval tuleb tagada ka kohaliku otsingu- ja päästeteenuse jätkuvus, sest just piirkondlikud vabatahtlikud merepäästeüksused moodustavad suure osa Eesti rannikualade ja saarte esmase reageerimise võimekusest.
Märkused eelnõu kohta
1. Vabatahtliku merepäästeorganisatsiooni roll kriisi ajal
Eelnõu kohaselt toimub kriisirolli määramine Politsei- ja Piirivalveameti ning üksikisiku vahel, kuid vabatahtlike merepäästjate tegevus on korraldatud ühingute kaudu, mille käsutuses on veesõidukid, sidevahendid, päästevarustus, väljaõppesüsteem ning operatiivjuhtimise struktuur.
Leiame, et kriisirolli rakendamisel peaks Politsei- ja Piirivalveamet teavitama ka asjaomast vabatahtlikku merepäästeorganisatsiooni. See on oluline olukorras, kus osa liikmetest võib samaaegselt omada muid riigikaitselisi või kriisiaegseid kohustusi ning kus organisatsioon peab säilitama oma võimekuse teenindada tavapärast vastutuspiirkonda.
Seda küsimust oleks otstarbekas täpsustada rakendusaktides.
2. Varustuse kasutamine kriisi ajal
Eelnõu ei reguleeri, kas ja millistel tingimustel võib kriisirolliga vabatahtlik merepäästja kasutada kriisi lahendamisel ühingule kuuluvaid veesõidukeid ja muid vahendeid.
Praktikas ei ole merepäästet võimalik teostada üksnes inimressursi abil. Otsingu- ja päästetöö merel eeldab sobivaid veesõidukeid, navigatsiooniseadmeid, sidevahendeid ja päästevarustust.
Palume rakendusaktides selgelt sätestada:
• vabatahtlike organisatsioonide vara kasutamise alused;
• vastutuse ja kindlustuskaitse korraldus;
• kulude hüvitamise põhimõtted;
• võimalike kahjustuste kompenseerimise kord.
Õiguslik selgus selles küsimuses on kriisiolukorras vältimatu.
3. Otsingu- ja päästeteenuse jätkuvus kriisi ajal
Juhime tähelepanu, et eelnõu ei taga otsingu- ja päästeteenuse piirkondlikku jätkuvust kriisiolukorras.
Riigi pakutud lahendus – uute vabatahtlike kiirkoolitamine vähemalt 20-tunnise väljaõppe alusel – suurendab küll reageerijate üldist arvu, kuid ei asenda väljaõppinud merepäästjat elupäästesituatsioonis.
Veesõiduki opereerimist, otsinguplaneerimist, meeskonnatööd, pinnalpäästevõtteid ega keerukate mereolude hindamist ei ole võimalik sellise väljaõppe mahuga omandada samal tasemel nagu tavapärase väljaõppe käigus.
Lisaks ei välista eelnõu, et ka kriisiolukorras kiirkoolituse läbinud isikutele määratakse kriisiroll. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus kogenud vabatahtlikud viiakse kriisireservi koosseisu ning nende asemel jääb piirkondlikku võimekust tagama oluliselt väiksema kogemusega personal.
Meie hinnangul on see vastuolus eelnõu ühe peamise eesmärgiga tagada kriitiliste teenuste toimepidevus ja elanikkonna kaitse.
4. Kriisiaja väljaõppe korraldamine
Eelnõust ei selgu üheselt, kes vastutab § 1086 lõike 3¹ alusel läbiviidava kriisiolukorra aegse väljaõppe korraldamise eest.
Samuti jääb ebaselgeks:
• kes koolitab uusi vabatahtlikke;
• milliste standardite alusel toimub väljaõpe;
• kes hindab pädevust;
• kas kiirkoolituse läbinud isikud jäävad kohaliku üksuse kasutusse või suunatakse nad kriisireservi koosseisu.
Palume need küsimused rakendusaktides selgelt reguleerida.
Ettepanekud eelnõu täiendamiseks
1. Piirkondliku merepäästevõimekuse säilitamise põhimõte
Leiame, et kriisirolliga vabatahtlike kaasamisel tuleb seaduses või rakendusaktides sätestada põhimõte, mille kohaselt hinnatakse enne kriisireservi rakendamist mõju piirkondlikule otsingu- ja päästevõimekusele.
Kriisireservi rakendamine ei tohiks viia olukorrani, kus piirkonna tavapärane reageerimisvõime langeb alla minimaalselt vajaliku taseme.
2. Kogenud päästeressursi säilitamine üksustes
Rakendusaktides võiks sätestada põhimõtte, et tunnustatud vabatahtlikus merepäästeüksuses säilib ka kriisiolukorras piisav arv kõrgema pädevusega liikmeid, sealhulgas vähemalt üks II astme pädevusega meeskonnajuht, kes tagab üksuse võime iseseisvalt otsingu- ja päästetöid teha.
3. Mõju hindamine kriisireservi rakendamisel
Kriisirolliga vabatahtlike kaasamise ettepaneku koostamisel tuleks hinnata lisaks riiklikule vajadusele ka mõju kohaliku tasandi päästevõimekusele.
Kriisireservi eesmärk peaks olema riigi koguvõimekuse suurendamine, mitte olemasoleva piirkondliku võimekuse ümberpaigutamine viisil, mis jätab osa piirkondi senisest nõrgemasse olukorda.
4. Vabatahtlike organisatsioonide kaasamine
Vabatahtlik merepäästevõimekus tugineb suurel määral ühingute poolt hallatavale taristule, veesõidukitele, varustusele ja juhtimissüsteemidele.
Seetõttu teeme ettepaneku kaasata asjaomased vabatahtlikud organisatsioonid kriisirollide planeerimise, rakendamise ja teavitamise protsessi.
5. Saarte ja rannikupiirkondade erisuste arvestamine
Eriti oluline on arvestada saarte ja äärealade eripäraga. Saaremaa, Ruhnu, Abruka ja teiste väikesaarteni ei ole võimalik kriisiolukorras kiiresti täiendavaid ressursse ümber paigutada.
Seetõttu võib kohaliku vabatahtliku merepäästevõimekuse vähenemine mõjutada otseselt inimelude kaitset ning abi kättesaadavust piirkonnas.
Leiame, et kriisireservi loomisel tuleb tagada, et saartele ja rannikupiirkondadele jääb alles piisav operatiivne võimekus ka olukorras, kus osa vabatahtlikest kaasatakse riiklikku kriisireservi.
Kokkuvõte
Mõistame eelnõu eesmärki tugevdada riigi kriisivalmidust ning toetame kriisirolliga vabatahtliku merepäästja õigusliku raamistiku loomist.
Samas leiame, et eelnõu ei täida praegusel kujul veel täielikult oma eesmärki tagada jätkusuutlik merepäästeteenus kriisiolukorras kogu Eesti territooriumil.
Eelnõu loob mehhanismi olemasolevate vabatahtlike kaasamiseks riiklikku kriisireservi, kuid ei sisalda piisavaid tagatisi selle kohta, kuidas säilib kohalike merepäästeüksuste reageerimisvõimekus pärast nende liikmete kaasamist kriisireservi.
Meie hinnangul peab kriisireservi loomise kõrval olema tagatud ka piirkondliku otsingu- ja päästeteenuse järjepidevus. Riigi kriisivalmiduse tugevdamine ei tohiks toimuda olemasoleva merepäästevõimekuse nõrgenemise hinnaga.
Oleme valmis osalema eelnõu edasises menetluses ning pakkuma merepääste valdkonna praktilist kogemust nii rakendusaktide koostamisel kui ka kriisiaegse väljaõppe sisu kujundamisel, et leida lahendus, mis tugevdab riigi kriisivalmidust ilma olemasolevat merepäästevõimekust kahjustamata.
Lugupidamisega
Maidu Lempu
Juhatuse esimees
MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts
[email protected]
+372 503 6825