Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26261000320

Lk 1 / 6

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS

Koostamise kuupäev ja koht: 10.06.2026, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kristel Kraun

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26261000320

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2

Kahtlustatava nimi, isikukood: xxxxxx xxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 29.03.2026

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles on xxxxxx xxxx-le esitatud

kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 29.03.2026 kuupäeval oma elukaaslase xxxxxx xxxxxxx-i

kehalises väärkohtlemises. Täpsemalt selles, et tema, 29.03.2026 kella 01.00 paiku oma

elukohas xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxxxx xxx x, lükkas enda

elukaaslast xxxxxx xxxxxxx-i peaga vastu uksepiita, põhjustades talle füüsilist valu pea

piirkonnas.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega: patrullpolitseinike vormikaamerate videosalvestiste ja

häirekeskuse kõne salvestise vaatlusprotokolliga, lähisuhtevägivalla infolehe, isiku läbivaatuse

protokolli ja fototabeliga, tunnistaja xxxxx xxxx ütluste, kannatanu xxxxxx xxxxxxx-i ütluste,

kahtlustatava xxxxx xxxx kinnipidamise protokolli ja ütlustega on tõendamist leidnud xxxxxx

xxxx poolt vägivallateo toimepanemine enda elukaaslase suhtes.

Kannatanu xxxxxx xxxxxxx rääkis enda ülekuulamisel, et temal ja xxxxx xxxx-l on kaks tütart

(xx-aastane xxxxx xxxx ja xx-aastane xxxxxx xxxx) ning koos on elatud 18 aastat. Lastega on

suhted head ning laste suhtes ei ole xxxxxx xxxx kunagi vägivaldne olnud. Xxxxxx xxxxxxx-i

sõnul on tal elukaaslasega läbisaamine olnud väga hea, ei ole esinenud tõsiseid probleeme, kuni

käesoleva ajani.

Kannatanu ütlustest selgub, et 28.03.2026 tuli xxxxxx xxxx vend xxxxx xxxx külla ning vennad

läksid garaaži grillima ja puid tegema. Garaažis tarvitasid mehed ka alkoholi. Xxxxxx xxxxxxx

ei tea, kui palju alkoholi oli tarvitatud, aga mingi hetk viis kannatanu neile ühe 1-liitrise

viinapudeli juurde.

Kella 22.00 ajal läks kannatanu xxxxx xxxx-le ja xxxxxx xxxx-le järgi ning tõi nad koju, kus

vennad tarvitasid alkoholi edasi umbes kella 23.00ni. Samal kellaajal läks ka xxxxxx xxxx

kannatanu kõrvale magama. Mingil hetkel ärkas xxxxxx xxxx üles, soovis minna tualetti, kuid

ta ei saanud mitte midagi aru. Ta läks akna juurde ning hakkas aknalinki puudutama, et aknast

välja urineerida. Kannatanu xxxxxx xxxxxxx näitas xxxxxx xxxx-le, kus tualett asub ning siis

muutus kahtlustatava käitumine aina konfliktsemaks ja ta hakkas kannatanut erinevates asjades

süüdistama. Seejärel tõstis xxxxxx xxxx kannatanu peale häält ning kannatanu juba teadis, et

sellises olukorras võib xxxxxx xxxx hakata asju lõhkuma. Kannatanu hakkas kartma, tahtis

ruumist ära minna, kuid selle peale lükkas xxxxxx xxxx oma elukaaslase peaga vastu ukse piita.

Lk 2 / 6

Xxxxxx xxxxxxx sai haiget ning muhu pähe. Haiglasse fikseerima kannatanu vigastusi ei

läinud. Peale lükkamist jooksis xxxxxx xxxxxxx elutuppa, xxxxxx xxxx venna xxxxx xxxx

juurde, kes veidi aega hiljem hoidis xxxxxx xxxx-t tagasi ning rahustas ta maha. Seejärel läks

xxxxxx xxxx magama.

Kui xxxxxx xxxx oli magama läinud, siis läks kannatanu enda tütre xxxxx-e tuppa ja rahustas

teda ning mingi hetk soovis tütar üksi olla. Xxxxx xxxx oli ka see, kes kutsus politsei. Kui

politsei tuli, viidi xxxxxx xxxx kaasa. Koju naastes oli xxxxxx xxxx rahulik ning kannatanule

jäi mulje, et kahtlustatav ei saanud aru, mida ta valesti teinud on. Xxxxxx xxxxxxx-i sõnul ei

mäleta xxxxxx xxxx juhtunust midagi ning ta on vabandanud kannatanu ees. Tütre xxxxx xxxx-

ga ei ole xxxxxx xxxx antud teemast rääkinud. Xxxxxx xxxxxxx on tütrega vestelnud.

02.04.2026 on kannatanu ülekuulamisel öelnud, et xxxxxx xxxx ei ole alkoholi tarvitanud ning

kodune olukord on hetkel rahulik.

30.03.2026 on tunnistaja xxxxx xxxx enda ülekuulamisel rääkinud, et antud sündmus leidis aset

ning ta rahustas venna maha ning xxxxxx läks magama. Xxxxx xxxx on öelnud, et kuulis xxxxx

xxxx häält ning sai aru, et laps ehmus ära, aga enda toast laps välja ei tulnud. Xxxxx xxxx ei

ole varasemalt sellist olukorda näinud ning tema jaoks oli see samuti ehmatav. Tema sõnul ei

ole xxxxxx xxxx üldse vägivaldne inimene ning arvab, et alkoholi tarvitamine oli sellise

käitumise tõukeks.

Xxxxxx xxxx on enda ülekuulamisel öelnud, et ta ei mäleta, kas ta on kuriteo toime pannud või

ei ole. Tunnistab koos vennaga alkoholi tarvitamist ning seda, et elukaaslane xxxxxx xxxxxxx

tõi neile alkoholi juurde. Xxxxxx xxxx ei mäleta täpselt, kui palju alkoholi ära sai joodud.

Xxxxxx xxxx mäletab, et kui nad koos vennaga tuppa läksid, siis oli väljas juba pime ning ta

läks magama. Järgmiseks mäletab, et politseinikud äratasid ta üles ja panid politseiautosse

istuma. Xxxxxx xxxx ei mäleta, et tal oleks olnud kellegagi konflikt ega ka seda, mida ta ise

politseile rääkis.

Xxxxxx xxxx tunnistab ülekuulamisel, et ta teeb endale vahel õhtuti viinakokteili, et paremini

uinuda, sest tal on uneprobleemid.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri konsultant Getter Varm on suhelnud telefonis xxxxxx xxxx-ga

ning mehe sõnul ta ei mäleta vägivallast midagi, kuid tal on kahju, kui selline asi juhtus ning et

tütar pealt kuulis. Xxxxxx xxxx avaldas kahetsust. Isik tunnistab, et käivitajaks oli liigne

alkoholi tarvitamine, tavaliselt ta ei tarvita sellistes kogustes alkoholi. Praeguseks on

elukaaslasega olukord hea ning tülisid ei ole olnud. Alkoholi tarvitab xxxxxx xxxx enda sõnul

harva, ainult magamise eesmärgil. Kurdab seljavalusid, mis ei lase magada. Väidetavalt talle

varasemalt väljakirjutatud unerohtudest ei ole olnud kasu, vaid rohte võttes oli tal väga raske

hommikuti ärgata ja terve päev oli uimane olla.

15.04.2026 suhtles Lõuna Ringkonnaprokuratuuri konsultant Getter Varm telefonis xxxxxx

xxxxxxxx-ga, kelle sõnul on jätkuvalt kodus rahulik ning elukaaslane tarvitab väga harva

alkoholi. Xxxxxx xxxxxxx-i sõnul tekitas varasemalt elukaaslases pingeid ka see, et tööd oli

vähe, seega sissetulek vähene, aga makse oli vaja maksta. Nüüdseks on tööga stabiilsem.

Tütrega ei ole xxxxxx xxxx vägivalla teemal rääkinud. Xxxxxx xxxxxxx-i jutu kohaselt ei soovi

ka tütar teemast rääkida. Perele on pakutud Ohvriabi teenust ning vajaduse ilmnemisel

pöörduvad nad sinna. Kannatanu ei soovi elukaaslase karistamist ega karmi kohtlemist, vaid

soovib, et elukaaslane saaks enda veast aru ning et midagi sellist enam ei korduks.

Lk 3 / 6

Uuesti suhtles konsultant xxxxxx xxxxxxxx-ga 03.06.2026 ning kannatanu sõnul on olukord

jätkuvalt väga meeldiv ja rahulik ning tülisid ei ole üldse olnud. Räägitakse asjadest rahulikult

ning xxxxxx xxxx on vähendanud ka magamise abistamiseks viinakokteilide joomist. Tema

sõnul on lapsega suhted stabiilsemad ning probleeme ei ole. Samuti on neil lastekaitsega

kokkulepe, et kui xxxxxx xxxxxxx märkab muutusi, siis ta pöördub lastekaitse poole.

Konsultant Getter Varm suhtles 04.06.2026 ka xxxxxx valla laste heaolu spetsialistiga kelle

sõnul on tema kolleeg teinud 19.05.2026 perekonna juurde kodukülastuse ning kodukülastuse

käigus oli näha, et õhkkond on rahulik ja stabiilne ning xxxxxx xxxx oli kaine. Kodukülastusel

suheldi ka tütre xxxxxx xxxx-ga, kelle sõnul on mõningal määral olnud mõlema vanema

alkoholi tarvitamist, aga tülisid ega sõnelusi ei ole esinenud. Laste heaolu spetsialist kinnitas,

et xxxxx xxxx-l on võimalus pöörduda vajadusel psühholoogi vastuvõtule.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxxx xxxx

suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202

sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib

prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur

ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.

Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav

prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka

proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine

juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-

04).

Kriminaalasjas on xxxxxx xxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb

karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p-d 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega

ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel

võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni, samuti tekitatud kahju liiki

ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet.

Nii kannatanu xxxxxx xxxxxxx-i kui ka kahtlustatava xxxxxx xxxx antud selgitustest nähtub,

et füüsiline konflikt sai alguse liigse alkoholi tarvitamise tõttu, mis vallandas juba olemasolevad

pinged seoses ebastabiilse töökorralduse, tervise probleemidega ja sissetuleku vähenemisega.

Kahtlustatav xxxxxx xxxx ei eita enda süüd, olgugi, et ta ei mäleta peale magama jäämist enam

midagi. Ta mõistab, millises osas on ta ise valesti käitunud ning on valmis peresuhete

parandamiseks pöörduma vägivallast loobumise nõustaja vastuvõtule, kes omakorda

motiveerib isikut tegelema enda emotsioonidega ja loobuma alkoholi tarvitamisest. Lisaks

analüüsitakse nõustajaga probleemkohti ning seda, kuidas probleemsetes olukordades

stabiilsemalt ja paremini toime tulla.

Xxxxxx xxxx poolt toimepandud teo puhul ei ole olnud tegemist ka sellise vägivallaaktiga,

millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Tänaseks on pooled ära leppinud, asjad omavahel

selgeks rääkinud ning jätkanud kooselu perena. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad

xxxxxx xxxx tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu,

Lk 4 / 6

et ta on nii ülekuulamisel kui ka prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas

ning väljendanud ka siirast kahetsust.

Prokuröri hinnangul puudub antud kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja

eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva

perevägivallaga või kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt

näinud alaealise pereliikme huvid.

Antud juhul on xxxxxx xxxx-le esitatud kahtlustus ühes episoodis enda elukaaslase kehalises

väärkohtlemises. Kuigi mitmeid aastaid tagasi on xxxxxx xxxx süüdi tunnistatud ka

liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, ei ole teda varasemalt vägivallakuritegude eest

karistatud ega tema suhtes ka kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud.

Kahtlustatav on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud sellest vajalikud järeldused, mis

annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Xxxxxx xxxx on valmis

peresuhete parandamiseks pöörduma vägivallast loobumise nõustaja vastuvõtule ning

alkoholitarvitamisega seoses ka vaimse tervise õe vastuvõtule, vajadusel läbima ravi.

Kuigi xxxxxx xxxx-le on esitatud kahtlustus vägivallaepisoodis, mille puhul ei olnud alaealine

laps küll vägivalla juures, kuid kuulis oma toas toimunut pealt, ei ole talle etteheidetud teo

puhul tema süü olnud suur ning seejuures kasutas ta vägivalda lühiaegselt, väheintensiivselt ega

põhjustanud sellega rasket tagajärge. Nagu juba öeldud, on pooled tänaseks leppinud ning

jätkanud ühist kooselu ning toetavad üksteist. Kannatanu sõnul on tal läbisaamine xxxxxx

xxxx-ga täna väga hea ning xxxxxx xxxx on lastega hooliv, ei ole kordagi laste vastu olnud

vägivaldne ning ta on vähendanud ka tunduvalt alkoholi tarvitamist.

Kannatanu ei soovi kriminaalmenetluse jätkamist ega xxxxxx xxxx kriminaalkorras

karistamist, vaid tahab, et kriminaalmenetlus ära lõpetatakse ning saaks juba elada edasi

rahulikult nii, et kriminaalasi on saanud kohtuvälise lahenduse. Ka alaealiste laste huvides on

oluline, et vanemate omavahelised suhted paraneksid, oleks vähem pingeid ja nad tekkinud

probleemidega tegeleksid ning et lastele oleks tagatud stabiilne ja turvaline kasvukeskkond.

Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul xxxxxx xxxx edaspidise õiguskuulekuse

tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid, mida ei saaks kasutada KrMS § 202

alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on teise astme

kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole

mõistlik isikut kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus (tingimisi

vangistus) ei lahenda probleeme, mis puudutavad poolte omavahelisi suhteid ja

konfliktolukordades toimetulekut. Xxxxxx xxxx edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole

tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt

õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26261000320 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

Lk 5 / 6

2.1) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxx 1 (ühe) aasta jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 10.06.2026

– 10.06.2027, hoiduma uute vägivallakuritegude toimepanemisest.

2.2) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxx 8 (kaheksa) kuu jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 10.06.2026

– 10.02.2027 pöörduma Lõuna-Eesti haigla AS vaimse tervise õe vastuvõtule

alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ning läbima esmase hindamise teenuse

meditsiiniasutusest saadud ajal. Teenusel osalemiseks peab xxxxxx xxxx käesoleva

määruse allkirjastamisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 17.06.2026,

registreerima ennast vaimse tervise õe vastuvõtule järgmistel kontaktidel: Lõuna-Eesti

haigla alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamise osakonna telefonil +372 786

8569.

Kinnituse vastuvõtule pöördumise ja esmase hindamise läbimise ning tulemuse kohta peab

xxxxxx xxxx esitama Lõuna Ringkonnaprokuratuuri konsultandile Getter Varmile hiljemalt

10.02.2027 e-posti teel aadressile [email protected].

2.3) KrMS 202 lg 2 p 4 alusel kohustub xxxxxx xxxx 10 (kümne) kuu jooksul, s.o

ajavahemikul 10.06.2026 – 10.04.2027, alluma ettenähtud alkoholitarvitamise häire

ravile, kui sellise vajaduse tuvastab alkoholitarvitamise häire ravi teenuse esmase

hindamise käigus vaimse tervise õde.

Xxxxxx xxxx on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku……………………..

Kinnituse ravivajaduse esinemisel ravil osalemise/läbimise kohta peab xxxxxx xxxx esitama

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri konsultandile Getter Varmile hiljemalt 10.04.2027 e-posti teel

aadressile [email protected].

2.4) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada xxxxxx xxxx-t pöörduma vägivallast loobumise

toetamise nõustaja Artur Usk vastuvõtule (tel: 58517028, e-

post: [email protected]). Xxxxxx xxxx on kohustatud võtma

nõustajaga ühendust 5 tööpäeva jooksul alates määruse allkirjastamisest. Kohtumised

toimuvad 5 kuu jooksul või kuni vajaduse äralangemiseni, mille üle otsustab nõustaja.

3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on

kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja

jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega

uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed:

andmeid ei kustutata.

7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

Lk 6 / 6

8. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata kannatanule xxxxxx xxxxxxx. Kahtlustatavale xxxxxx xxxx on

lõpetamise määrus üle antud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 10.06.2026.

9. Teadmiseks: Sotsiaalkindlustusametile [email protected]

10. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse koopia saamisest

menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul

taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Põhistatud

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul on

kannatanul õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt,

võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust

arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Kristel Kraun

abiprokurör

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse

lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja

toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et

kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS §

202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.

…………………………………………………………………………………………………

(nimi, allkiri, kuupäev)