Selgitustaotlus

Lugupeetud Riigi Infosüsteemi Amet

Pöördume Teie poole palvega saada selgitusi küberturvalisuse seaduse (KüTS) rakendamise ja tõlgendamise kohta alljärgnevatel teemadel.

KüTSi § 3 alusel loetakse ülioluliseks ja oluliseks teatud ettevõtjad. KüTS § 3 lg 2 p 8, lg 3, lg 4 p 8 ja lg 5 kohaselt on teatud ettevõtjad KüTS-i kohaldumisalas, kui ettevõtja puhul on täidetud sektori, töötajate arvu ja finantsnäitaja kriteerium.

1. Mõiste „töötaja“ alla kuuluvad isikud

KüTS ei täpsusta, kuidas tuleb mõista mõistet „töötaja“ seaduse tähenduses.

KüTS-i seletuskirjas viidatakse „VKEde määratlust käsitlevale teatmikule“, mille kohaselt võib töötajate hulka arvata ka omanikke-tegevjuhte ning teatavad isikud (nt praktikandid või rasedus- ja sünnitus- või hoolduspuhkusel viibijad) võivad olla töötajate arvestusest välistatud. Samas nähtub teatmikust, et töötajate määratlemisel tuleb lähtuda liikmesriigi tööõigusest. Erinevalt VKEde teatmikust on Eesti töölepingu seaduse alusel omanikud ja tegevjuhid töötajad siis, kui nendega on sõlmitud tööleping.

Sellest tulenevalt palume selgitada:

• kas KüTS-i tähenduses tuleb töötajate mõiste sisustamisel lähtuda Eesti töölepingu seadusest?
• kas ja millistel tingimustel arvestatakse KüTS-i tähenduses töötajate hulka omanikke-tegevjuhte ja ettevõtte korrapärases tegevuses osalevaid partnereid, kes saavad ettevõttest rahalist kasu?
• kas praktikandid ning rasedus- ja sünnitus- või hoolduspuhkusel viibivad isikud tuleb KüTS-i tähenduses töötajate hulka arvata?

2.  Töötajate arvu aasta tööühikute arvestamine

KüTS ei täpsusta, kuidas tuleb arvutada töötajate arvu seaduse tähenduses. Nii KüTS seletuskirja kui VKE teatmiku kohaselt väljendatakse töötajate arvu aasta tööühikutes (ATÜ), kus vaatlusaasta jooksul täiskohaga töötaja arvestatakse ühe ühikuna ning osalise tööajaga või hooajatöötaja arvestatakse ATÜ murdosana. KüTSi seletuskiri ei ava, kuidas toimub sellise töötajate arvestamine murdosana.

Sellest tulenevalt palume selgitada:

• kuidas täpselt arvutada töötajate arvu aasta tööühikuid (ATÜ) ning ATÜ murdosasid?
• milliseid andmeid ja perioodi tuleb ATÜ arvutamisel arvesse võtta?

3. Töötajate arvu ja finantsnäitajate kriteeriumite koosmõju

KüTS-i grammatilise tõlgenduse järgi peab olema täidetud nii töötajate arv kui ka vähemalt üks finantsnäitaja. Näiteks KüTS-i kohaselt on oluline üksus „üksus, kes ei ole ülioluline üksus, kuid kellel on /.../ majandusaasta jooksul 50 või rohkem töötajat ja kelle aastabilansimaht või aastakäive ületab 10 miljonit eurot ning kelle tegevusala on nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 3“. Sarnane sõnastus on ka KüTS-i üliolulise üksuse definitsioonis.

KüTS-i seletuskirjas on toodud üks näide, mille kohaselt piisab töötajate arvu kriteeriumite täitmisest KüTS-i kohaldumiseks, isegi kui ükski finantsnäitaja ei ole täidetud. Samuti on toodud näide, mille kohaselt piisab mõlema finantsnäitaja (aastabilansimahu ja aastakäibe) samaaegsest ületamisest, isegi kui töötajate arvu kriteerium ei ole täidetud

Sellest tulenevalt palume selgitada:

• kas KüTS-i kohaldumiseks peab lisaks töötajate arvu kriteeriumi täitmisele olema täidetud ka vähemalt üks finantsnäitaja (aastakäive või bilansimaht) või piisab üksnes töötajate arvu kriteeriumi täitmisest?
• kas KüTS-i kohaldumiseks piisab mõlema finantsnäitaja (aastakäive ja bilansimaht) täitmisest, st kui mõlemad finantsnäitajad on täidetud, kohaldub ettevõtjale KüTS sõltumata töötajate arvust?

Arvestades eeltoodut palume Teil esitada vastused selgitustaotlusele. Täname Teid ette vastuste eest.

Lugupidamisega