Kiri

NAKKUS-HAIGUSED Info klientidele ja külalistele lihtsas keeles

Käesoleva trükise loomist rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames

3

Mis on nakkus-haigused? Nakkus-haigused on sellised haigused, mis nakkavad haigelt inimeselt teistele.

See tähendab, et kui üks inimene on haige, võivad ka teised tema lähedal haigeks jääda.

Nakkus-haigused on näiteks: koroona ja gripp.

Nakkus-haigusi tekitavad pisikud. Näiteks: bakterid ja viirused.

Pisikud on väga väikesed, palja silmaga neid ei näe.

Nakkus-haigused levivad tavaliselt nii: • aevastamisel ja köhimisel satuvad pisikud õhku • õhust langevad pisikud pindadele • saastunud pindade puutumisel saame pisikud oma kätele • kätega kanname pisikuid laiali

Sellepärast tuleb käed ja pinnad hoida puhtana.

Kuidas vältida nakkus-haigusi? Pese käsi! Kui vaja, puhasta käsi deso-ainega.

deso-aine ehk desinfitseerimise vahend – vedel puhastus-vahend, mis tapab pisikuid

desinfitseerimine – puhastamine vahendiga, mis tapab pisikuid

4

Millal peab käsi pesema?

enne söömist

pärast tualeti kasutamist

3. 4.

pärast nina nuuskamist, köhimist, aevastamist

pärast loomade silitamist

5. 6.

pärast prügikoti välja viimist või pärast prügi puutumist

alati, kui käed on mustad

7. 8.

1. 2.õuest tuppa tulles

enne söögi valmistamist

5

Kuidas peab käsi pesema? tee käed märjaks

puhasta küüne-alused

loputa käsi voolava vee all

hõõru käsi hoolikalt

tee käed seebiseks või vahuseks

tee puhtaks sõrmede vahed

pese peo-pesad ja käe-seljad

kuivata käed korralikult

1.

5.

7.

3.

2.

4.

6.

8.

pärast tualeti kasutamist

pärast loomade silitamist

alati, kui käed on mustad

enne söögi valmistamist

6

Käte puhastamine ehk desinfitseerimine Kui ei ole võimalik käsi pesta, võib käsi puhastada deso-ainega. Näiteks: kaupluses, arsti juures, piknikul, reisil.

Deso-aine on vedel puhastus-vahend, mis tapab pisikuid.

Selle kohta öeldakse ka: anti-septikum.

Käte puhastamine deso-ainega on käte desinfitseerimine.

Selle kohta öeldakse ka: käte antiseptika.

Külalised Palun desinfitseerige oma käed • kui tulete tuppa • enne ja pärast külastatava abistamist

(pesemisel, söömisel, riietumisel jne) • enne majast lahkumist • enne ja pärast isikukaitse-vahendite kasutamist

Näiteks: enne maski ette panemist ja pärast maski ära võtmist

deso-aine ehk desinfitseerimise vahend – vedel puhastus-vahend, mis tapab pisikuid

desinfitseerimine – puhastamine vahendiga, mis tapab pisikuid

7

Kuidas käsi desinfitseerida? Deso-aine on tavaliselt pumbaga pudelis.

Vajuta 1 kord pumbale, siis tuleb pudelist õige kogus deso-ainet.

Mõnikord on deso-aine automaatses dosaatoris.

Siis tuleb panna käed deso-aine purgi alla ja kätele tuleb õige kogus deso-ainet.

Hõõru käsi nii, nagu käsi pestes, kuni käed on kuivad.

Nüüd ongi käed puhtad.

1.

5.

2.

6.

3.

7.

4.

8.

8

Pindade puhastamine Puhasta asju ja pindu, mida puudutad sageli: • telefon • arvuti klaviatuur ja ekraan

Pane tähele! Elektroonika ei tohi märjaks saada! • televiisori pult • prillid ja päikeseprillid • kindad • võtmed • ukselingid • trepi käsipuud • lülitid • kapiuksed ja kapinupud • kodumasinad (nupud, käe-pidemed) • auto rool, käigukang, ukselingid ja armatuur • lapsevankri, ratastooli või rulaatori käepidemed

Kasuta puhastamiseks mõeldud niiskeid salvrätikuid või pane puhastus-ainet majapidamis-paberile.

Pärast kasutamist viska salvrätik või paber minema.

Kui kasutad riidest puhastus-lappe, pane lapp kohe pärast puhastamist pessu.

9

Mida teha, kui oled haigeks jäänud? Kui tunned end haigena, räägi sellest mõnele töötajale. Näiteks: hooldaja, tegevus-juhendaja, õde.

Töötaja annab sulle ravimeid, mida on soovitanud perearst.

Kui sul on mõni nakkus-haigus, näiteks: gripp või koroona, siis pead püsima oma toas.

Mitte kuhugi minna ei tohi, ühtegi külalist vastu võtta ei tohi.

Kui oled haige, võid ka teisi nakatada.

Selleks, et kiiresti terveks saada, tuleb palju puhata ja magada, juua sooja jooki ja ravida ennast arsti õpetuse järgi.

10

Kuidas köhida ja aevastada nii, et keegi teine haigeks ei jääks? Ka haige inimene peab mõnikord suhtlema teiste inimestega.

Kui köhid või aevastad: • pööra oma nägu teistest eemale • kata nina ja suu paber-taskurätikuga • viska paber-taskurätik kohe pärast kasutamist prügikotti • pese käed puhtaks või puhasta käed deso-ainega

deso-aine ehk desinfitseerimise vahend – vedel puhastus-vahend, mis tapab pisikuid

desinfitseerimine – puhastamine vahendiga, mis tapab pisikuid

11

Taskurätik või paber-taskurätik on vajalik, et pisikud ei leviks tervele inimesele.

Kui sul ei ole taskurätikut, kata oma suu ja nina varrukaga.

Kui köhid või aevastad oma pihku, jäävad pisikud sinu kätele.

Sel juhul tuleb käed kohe puhtaks pesta, vee ja seebiga, sest muidu levitad pisikuid teistele. Kui võimalik, kanna maski.

12

Millal tuleb kanda maski? Maski peab kandma teiste inimeste lähedal, kui ise köhid ja aevastad.

Maski võib kanda, kui käid kohtades, kus on palju inimesi ja mõned neist võivad olla haiged. Näiteks: bussis, haiglas, lennujaamas.

Kuidas maski õigesti ette panna? Mask peab tihedalt kinni katma suu ja nina.

Mask pannakse ette puhaste kätega.

Võta mask kätte nii, et traadiga serv jääb ülespoole ja sinine pool väljapoole. Vajuta traat nina-juurele, pane maski kummid kõrvade taha. Tõmba maski voldid sirgeks. Mask peab katma nina ja suu. Maski kandmise ajal puuduta maski nii vähe kui võimalik. Maski ei võeta rääkimise ajaks eest ära.

13

Kuidas maski ei tohi kanda: Mask ei tohi olla lõua all või rippuda ühe kõrva küljes.

Maski ei tohi kanda üle 4 tunni. Mask tuleb uue maski vastu vahetada kohe, kui oled mitu korda aevastanud ja köhinud ja mask on seest niiske.

Kuidas maski ära võtta? Võta mõlema käega kinni maski kummidest, mis on kõrva taga.

Tõmba mask näost eemale, nii et see ei puutuks vastu kaela ega riideid.

14

Vaktsineerimine Gripi ja koroona vastu saab ennast vaktsineerida.

Vaktsineerimine ei aita alati terveks jääda, see võib aidata haigust kergemini põdeda ja hoida ära tüsistused.

Kui soovid end vaktsineerida, pöördu arsti, õe või teiste töötajate poole.

Teksti toimetas lihtsasse keelde MTÜ Vaimupuu. Testisid: AS Kaunase Kodu, SA Maarja Küla

Infektsioonikontrollialase toimepidevuse

ja riskijuhtimise metoodika

hoolekandeasutustele

JUHENDMATERJAL

Toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika loomist rahastatakse

liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames

2

TUNNUSTUS

Juhendi koostamise peakoordinaator:

Sven Jablonski, MindUp Systems OÜ

Toimepidevuse ja riskijuhtimise ekspert

Juhendi koostamisel osalesid ekspertiisi ja nõuga:

Signe Juhkam, Terviseamet

Peaspetsialist (REACT-EU)

nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Andrei Petuhhov, Terviseamet

REACT-EU projektijuht

nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Suur tänu hoolekandeasutuste juhtidele ja töötajatele, kes jagasid häid praktikaid:

Heli Kaer, SA Hooldekodu Saaremaa Valss

Yulia Khoreva, Narva Sotsiaaltöö Keskus

Anne Nook, Põlva valla hooldekodu

Jaanika Luus, Iru Hooldekodu

Marilin Vaksman, Benita Kodu AS

Terje Teder, SA Koeru Hooldekeskus

Sirje Bammer, Väike-Maarja hooldekodu

Meelis Mälberg, Südamekodud AS

Soovituslik viitamine:

Terviseamet. Infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika

JUHENDMATERJAL, 2023

Käesolev töö on valminud Terviseameti ja OÜ Mindup Systems 28.03.2023 sõlmitud

töövõtulepingu 4.2-3.1/1634 alusel. Teenust rahastatakse Terviseameti ja Euroopa

3

Sotsiaalfondi projektist „Euroopa Sotsiaalfondi vahendid REACT-EU COVID-19 mõjude

leevendamiseks“.

Kõik õigused kuuluvad Terviseametile.

Seda dokumenti võib ilma loata kasutada ja uuesti trükkida üksnes autoriõiguste valdaja

selgesõnalise loaga.

4

KUIDAS ANTUD JUHENDIT KASUTADA?

Käesolev juhendmaterjal on loodud selleks, et anda väljaspool kodu osutatava

ööpäevaringse üld- ja erihoolekandeteenust pakkuva asutuse juhtkonnale ja

töötajatele põhiteadmisi infektsiooni ennetamise ja tõrje korraldamisel.

Juhend on koostatud „Infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise

metoodika“ taustamaterjali põhjal [13]. Juhendi tuuma moodustab WHO ekspertide

poolt tervishoiuteenuse osutajatele koostatud infektsioonikontrolli juhend [12] ja

erinevad valdkondlikud õigusaktid ning Terviseameti juhised [10; 11].

Juhend on üles ehitatud informeerival ja headel praktikatel põhineval viisil ning iga

nõude/soovituse juures on ära toodud ka viited olulisematele õigusaktidele.

Tähistused

Viide olulisematele õigusaktidele

Baasinfo/taustamaterjal

Hea praktika või soovitus

5

SISUKORD

SISUKORD ............................................................................................................................................................ 5

MÕISTED ............................................................................................................................................................. 6

LÜHENDID ........................................................................................................................................................... 7

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................... 8

PÕHIKOMPONENT 1: INFEKTSIOONIKONTROLLI KAVA .......................................................................... 10

PÕHIKOMPONENT 2: IK JUHISED................................................................................................................. 12

PÕHIKOMPONENT 3: IK HARIDUS JA KOOLITUS ....................................................................................... 28

PÕHIKOMPONENT 4: TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD INFEKTSIOONIDE SEIRE .... 35

PÕHIKOMPONENT 5: IK KAVA JÄRELEVALVE JA TAGASISIDE SEIRE ..................................................... 38

PÕHIKOMPONENT 6: TÖÖKOORMUS, PERSONAL JA VOODIKOHTADE TÄITUVUS ........................... 44

PÕHIKOMPONENT 7: IK NÕUETELE VASTAV SISEKESKKOND, MATERJALID JA SEADMED............... 46

TESTKÜSIMUSTIK ............................................................................................................................................. 57

VIITED ................................................................................................................................................................ 60

ÕIGUSAKTIDE NIMEKIRI ................................................................................................................................. 61

6

MÕISTED

Klient – käesolevas metoodikas hoolekandeasutuses teenuse saajana viibiv isik, alternatiivne mõiste on

hoolealune.

Elutähtis teenus – teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab

vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat

teenust käsitletakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu

ja muu sellisega.

Erihoolekandeteenus – teenus, mis on mõeldud inimestele, kes oma vaimse tervise tõttu vajavad

igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet, mida osutab erihoolekande

tegevusjuhendaja, ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande

abimeetmetega.

Hoolekandeasutus – käesolevas metoodikas kui ööpäevaringset üldhooldusteenust ja/või

ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutav asutus.

Infektsioonikontroll – süsteemne tegevuste kogum, mille eesmärk on hoida ära või peatada

nakkushaiguste ehk mikroorganismide poolt tekitatud haiguste levik tervishoiuteenuste osutamisel.

Toimepidevus – võime kohaneda muutuste, väljakutsetega ja erinevate riskitasemetega, et hoida

hoolduse kõrget kvaliteeditaset ja viia ellu asutuse eesmärgid.

Üldhooldusteenus – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise

keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või

elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt

toime tulla.

Üldhuviteenus – olulise infrastruktuuriga seotud teenus, mille kättesaadavusest sõltuvad valdava

enamuse isikute toimetulek, elukvaliteet ning riigi majanduskeskkond ja julgeolek. Elutähtsat teenust

osutav ettevõtja ja seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse

valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja

kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust või muud samalaadset teenust, on

üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja (edaspidi „üldhuviteenuse osutaja“).

7

LÜHENDID

IK – infektsioonikontroll

IKV – isikukaitsevahendid

WHO – World Health Organisation (Maailma Terviseorganisatsioon)

8

SISSEJUHATUS

Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2022. a novembri seisuga 162 tegevuskohta, sh 13

päevahoiu- ja intervallhoiuteenuse osutajat, kes pakuvad ööpäevaringset üldhooldusteenust

väljaspool kodu. Statistikaameti andmete põhjal osutati 2022. aastal üldhooldusteenust

14495 inimesele ja erihoolekandeteenuseid 6894 inimesele.

Käesolev juhendmaterjal on loodud selleks, et anda väljaspool kodu osutatavat

ööpäevaringset üld- ja erihoolekandeteenust (edaspidi „hoolekandeasutus“) pakkuva asutuse

juhtkonnale ja töötajatele põhiteadmised infektsiooni ennetamise ja tõrje korraldamisel.

Juhendi väljatöötamisel kasutati materjale dokumendist „Infektsioonikontrolli (edaspidi „IK“)

alase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika taustamaterjal“ [13] ja muudest allikatest.

Head praktikad selgitati välja kohtumistel hoolekandeasutuste juhtidega.

Taustamaterjalis seati eesmärgiks koondada kõik olulised IK alased nõuded ühte juhendisse,

töötada välja lihtne enesehindamise tööriist ning tuues kokku erinevate hoolekandeasutuste

kogemused, jagada parimaid praktikaid. Selleks analüüsiti WHO ekspertide koostatud

juhendmaterjali [12] infektsioonikontrolli korraldamiseks tervishoiuasutustes, WHO

infektsioonikontrolli miinimumnõudeid mittestatsionaarravi osutavates tervishoiuasutustes

[6], teadustööd, milles uuriti, kui palju ja milliseid WHO soovitusi erinevate riikide

hoolekandeasutuste infektsioonikontrolli juhendites rakendatakse [4] ning kolme riigi

(Kanada [7], Hispaania [1], Ühendkuningriik [2]) spetsiaalselt hoolekandeasutustele loodud

infektsioonikontrolli juhendeid.

Pärast esmase analüüsi koostamist, milles selgitati välja, millised võiksid olla need WHO

nõuded/soovitused, mida on mõistlik hoolekandeasutuse IK-s rakendada, analüüsiti neid

nõudeid Eesti vastava õigusruumi kontekstis ning vajadusel viidi sisse kas nõude/soovituse

parandus, lükati soovitus põhjendusega tagasi või tekkis nõudeid/soovitusi juurde.

9

Kokku tuvastati 52 olulist tegevust/nõuet/soovitust, mis jagunevad seitsmesse (7) WHO

põhikomponendi kategooriasse, millele hoolekandeasutused oma IK alases tegevuses

tähelepanu pöörama peaksid.

Kõik hoolekandeasutused peavad teadvustama, et antud nimekiri tegevustest ei ole lõplik ja

uusi nõudeid/soovitusi võib edasises praktikas ja poliitika kujundamises juurde tulla ning

olemasolevad võivad muutuda. Lisaks on Terviseametil õigus kriisiolukorras, hädaolukorras

või eriolukorras ühepoolselt rakendada täiendavaid meetmeid ja kohustusi

hoolekandeasutustele infektsioonide ennetamiseks ja tõrjeks.

Antud juhend on mõeldud ennekõike abistavaks materjaliks nii hoolekandeasutuste juhtidele

kui ka töötajatele.

Järgnevalt on ära toodud kõik olulised infektsioonikontrollialased nõuded koos näidetega

sellest, kuidas erinevad Eesti hoolekandeasutused neid nõudeid rakendavad.

10

PÕHIKOMPONENT 1: INFEKTSIOONIKONTROLLI KAVA

Asutuses töötab üks või mitu inimest, kelle ülesanne on jälgida tööohutuse ja

töötervishoiu riskianalüüsis ja tegevuskavades välja toodud IK alaste nõuete

täitmist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §12, §13

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, §6, §22, §24

Otseselt ei sätesta ükski õigusakt, kui palju peab olema vastutajaid või kuidas

hoolekandeasutuse juht töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, nakkushaiguste ennetamise ja

tõrje seaduse ning muude õigusaktide nõudeid täidab ja täitmist jälgib.

Nii Ontario (Kanada) [7] kui Ühendkuningriigi [2] hoolekandeasutuste IK juhendite koostajad

soovitavad tõsiselt kaaluda võimalust, et asutuses on määratud konkreetne inimene või

inimesed, kelle ülesanne on jälgida kõikide IK nõuete täitmist, sh viia läbi teste, aeg-ajalt

füüsiliselt kontrollida nõuete täitmist ja teha asutuse juhile olukorrast ettekandeid.

Head praktikad:

- Narva Sotsiaaltöökeskuses on õde see isik, kes vastutab IK nõuete rakendamise ja

täitmise eest. Talle alluvad nii hooldusjuht kui ka haldusspetsialist, kes omakorda

kontrollivad nõuete täitmist oma vastutusalas.

- Hooldekodus Saaremaa Valss on vastutus jagatud valdkonnapõhiselt. Õde vastutab

õendusabis kehtestatud nõuete täitmise eest, haldusjuht ja hooldusjuht oma

vastutusalas kehtestatud IK nõuete täitmise eest.

- Imastu Hooldekodus vastutab nõuete täitmise eest hooldekodu juht ja iga valdkonna

juht omakorda oma vastutusalas.

11

Valdkonna (õendusabi, hooldus, haldus vms) vastutavatel töötajatel on piisavalt

aega tegeleda riskianalüüsis ja tegevuskavas väljatoodud IK alaste tegevuste

rakendamise ja jälgimisega.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §12, §13

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, §6

Otseselt ei reguleeri ükski õigusakt, millise töökoormuse ulatuses peavad vastutavad isikud IK

alaste tegevuste jälgimist korraldama. Asutuse juhil on kohustus tagada nõuete täitmine ning

kuidas ta seda teeb, on asutuse juhi ainupädevuses. Nii WHO [12], Ontario (Kanada) [7],

Ühendkuningriigi [2] kui Hispaania [1] hoolekandeasutuste juhendmaterjalides on rõhutatud,

et IK kava täitmise eest vastutavatele isikutele peab juhtkonna poolt olema tagatud piisavalt

aega ja tuge oma ülesannete elluviimiseks.

Lahendust, kus kogu IK alase tegevuse kontrollimine ja rakendamine on ühe töötaja õlgadel,

on mõistlik rakendada väiksemates hoolekandeasutustes. Suuremates asutustes on mõistlik

vastutuse hajutamine valdkondade kaupa – õendusabiteenus, toitlustus, haldus, hooldus.

Asutusel, milles osutatakse õendusabiteenust, on piisavalt kiire ligipääs

laboriuuringute tulemustele.

Tervishoiuteenuse korraldamise seadus, §25

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, §6

Sotsiaalhoolekande seadus, §102

Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimused, §4

Enamik hoolekandeasutusi pakub ka tervishoiuteenuseid. Teenuse nimi on väljaspool kodu

osutatava üldhooldusteenuse õendusteenus, mille osutamist reguleerib tervishoiuteenuse

korraldamise seadus, ja seda rahastab Tervisekassa, seejuures ei pruugi teenuse osutaja

alluda hoolekandeasutuse juhile. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele peab

ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagama iseseisva õendusabi kättesaadavuse 40

teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas.

12

Koduõendusteenuse hulka kuuluvad lisaks paljudele muudele tervist säilitavatele ja haigusi

ennetavatele tegevustele ka laboratoorsete uuringute jaoks materjalide võtmine ja

laboriuuringute tegemine.

Testimist, sh proovide (veeproovid, pindade proovid jne) võtmist korraldavad

hoolekandeasutused ise ja proove võtavad ning hindavad laborid. Ette on nähtud proovivõtu

sagedus, proovide arv ja muud olulised tegevused. Terviseametil on õigus teha

kontrolltestimisi.

Ontario (Kanada) [7] hoolekandeasutustele mõeldud juhistes on heade praktikatena välja

toodud järgmised soovitused:

- IK eest vastutajatel peab olema juurdepääs akrediteeritud mikrobioloogialaborile,

mille testide tulemustele kiire ligipääs võimaldab asutuse juhil saada eelhoiatuse

oluliste mikroorganismide levikute eest ja pakkuda austusele õigeaegselt abi

seireteabega.

PÕHIKOMPONENT 2: IK JUHISED

Asutusel on IK juhiste rakendamiseks vajalikud teadmised ja vahendid.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §12, §133

Juhendite koostamine on Terviseameti kui pädeva asutuse nakkushaiguste osakonna

põhimäärusest tulenev ülesanne, rakendamine aga hoolekandeasutuse juhi kui tööandja

kohustus.

Põhimääruse järgi on osakonna ülesanded antud juhendipunkti kontekstis järgmised:

- töötab välja nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje põhisuunad;

- korraldab tervishoiuteenuse osutamisega seotud infektsioonide seiret ning juhendab

haiglate nakkustõrje juhendite kooskõlastamist;

- juhendab ja koordineerib tegevusi haiguspuhangute esinemisel;

13

- osaleb juhendmaterjalide koostamisel ja õppuste läbiviimisel epidemioloogilise

valmisoleku tagamiseks;

- tagab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje teemalise teavitustegevuse, sh koostab

vajalikud juhised ja juhendmaterjalid.

Tegemist on omavahelise koostöö küsimusega. Terviseametil on kohustus tagada

maksimaalselt mõistlikud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje meetmed riigis, kuid kõik

nõuded ning uued tegevused on hoolekandeasutustes seotud ressurssidega – inimesed, aeg,

raha.

Soovitused asutusele:

- Kui asutuses ei ole vajalikku eksperti (õde) juhise rakendamiseks, siis on võimalik

saada see teisest hoolekandeasutusest, haiglast või Terviseametist.

- Kui asutuses ei ole raha juhiste rakendamiseks, siis peaks hoolekandeasutus esmalt

pöörduma kohaliku omavalitsuse poole.

Asutuses on saadaval standardabinõude juhend, mis sisaldab töötaja tervise

kaitse, kliendi tervise kaitse, kätehügieeni, köhaetiketi, isikukaitsevahendite

(IKV) kasutamise, tööriietega seotud tegevuste, diagnostika- ja

hooldusvahendite puhastuse, ruumide igapäevase puhastamise,

pesupesemise ja -käitlemise juhiseid.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §12, §121, §13

Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, §5, §6, §7,

§141

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded, §8, §9, §11, §12, §13

Töötajate tervis

- Hingamisteede infektsiooni haigustunnustega töötaja ei tohi tulla tööle, tööl

haigestudes jääb esimesel võimalusel töölt kõrvale. Haigestumisest tuleb teavitada

vahetut juhti.

14

- Haigustunnustega töötaja pöördub esimesel võimalusel perearsti või pereõe poole ja

jääb arsti otsuseni töölt eemale (haiguslehe väljastamiseni või terveks tunnistamiseni).

SARS-CoV-2 või sarnase hingamisteede infektsiooni proovi võtmise vajaduse otsustab

perearst.

Kliendi tervis

- Hingamisteede infektsioonide haigustunnustega klientide tervislikku seisundit tuleb

jälgida. Vajadusel tuleb mõõta kehatemperatuuri, sest nad ise ei pruugi tajuda ega olla

suutelised oma esmastest haigusnähtudest märku andma. Tulemused tuleb

dokumenteerida.

- Vanemaealistel inimestel võivad hingamisteede infektsioonid kulgeda atüüpiliselt. Neil

võib puududa palavik, köha, õhupuudus ning nad ei pruugi kaevata maitse- ja

lõhnatundlikkuse muutust. Haigustunnusteks võivad olla näiteks uimasus,

segadusseisund, isutus, kõhulahtisus ja oksendamine.

Head praktikad:

- Hooldajatel on hoolduskärus kaasas töölehed, kus on kirjas täpsed protseduurid ja

tegevused konkreetse kliendiga.

- Kui hooldaja näeb või kahtlustab, et klient on kas loid, nohune, köhib või on

tavapärasest kehvema olekuga, teeb ta kohe töölehele märke õe teavitamiseks pärast

protseduuride lõppu.

Kätehügieen

- Eesti ravijuhendi töögrupp [3] toob välja, et hoolekandeasutuse töötaja käed võivad

saastuda mikroorganismidega pärast lähikokkupuudet kliendi, pindade, vahendite ja

seadmetega või ka teiste töötajatega. Nõuetekohane kätehügieen on oluline tegevus

tervishoiutekkeliste infektsioonide ennetamisel, sest vähendab mikroorganismide

ülekandumist.

- Antiseptikumi dosaatorid tuleb paigutada ohutusnõudeid järgides erinevatesse

kohtadesse (nt tualetti, pesuruumidesse, välisukse lähedusse, võimalusel klientide

ruumidesse).

15

- Kui käte antiseptikumi pole kliendi ruumi võimalik panna, siis kannab töötaja seda

kaasas.

- Käte antiseptikumide ja käte vedelseepide pudelite taastäitmine pole saastumisriski

tõttu lubatud.

- Klientidele tuleb regulaarselt meelde tuletada kätepesu/antiseptikat ja vajadusel neid

juhendada.

- Sõrmuste, käekettide, -kellade ja -võrude kandmine tööl ei ole lubatud.

- Küüned peavad olema terved, puhtad ja hooldatud.

- Küüne pikkus ei tohi ületada sõrmeotsa.

- Lakitud küüned, kunstküüned, püsigeellakk ja küünekaunistused ei ole lubatud.

- Käte nahk ja küünevallid peavad olema põletikuvabad. Kätel olevad haavad tuleb katta

veekindla plaastriga.

Käsi pestakse alati:

- kui need on silmaga nähtavalt saastunud,

- enne söömist,

- pärast WC kasutamist,

- pärast kliendi abistamist tualetitoimingutel.

Kätepesutehnika:

- jälgida, et riided ei puutuks kokku kraanikausiga;

- kasutada 3-5 ml seepi ning sooja jooksvat vett;

- hõõruda käsi ja randmeid seebiga intensiivselt 30 sekundi jooksul;

- erilist tähelepanu pöörata küünealustele, sõrmeotstele, pöialdele ja sõrmevahedele;

- loputada hoolikalt rohke voolava veega;

- kuivatada käed ja randmed ühekordse paberrätikuga;

- sulgeda kraan küünarnuki või paberrätiku abil.

Käte antiseptika tehakse alati:

- enne ja pärast käte kontakti kliendiga;

- enne ja pärast kinnaste kasutamist;

16

- kaitsekinda purunemisel: tuleb eemaldada kaitsekindad, teha käte antiseptika ja alles

siis panna kätte uued kaitsekindad;

- saastunud kehapiirkonna puudutamise järgselt enne sama kliendi teiste

kehapiirkondade puudutamist;

- pärast käte kontakti pindade ja esemetega kliendi lähiümbruses (voodiääred, potitool,

öökapp, pult, valguslülitid, rulaator jne);

- enne ja pärast täiendavate isikukaitsevahendite kasutamist.

Käte antiseptika tehnika:

- kanda kuivadele kätele 3 ml antiseptikumi;

- hõõruda käsi kuni nende kuivamiseni (15–30 sekundit);

- erilist tähelepanu pöörata sõrmeotstele, pöialdele ja sõrmevahedele;

- enne kinnaste kätte panemist peavad käed olema kuivad.

Kätepesu ja sellele järgnev käte antiseptika tehakse alati:

- kui kliendil esinevad seedetrakti infektsioonile viitavad haigustunnused (iiveldamine,

oksendamine, kõhulahtisus).

Kätehügieen köögis

- Veenduge, et kõik toiduga tegelevad töötajad kasutavad tõhusat kätepesutehnikat:

• kööki sisenemisel, nt pärast pausi või tualetis käimist;

• enne valmistoidu käitlemist;

• pärast jäätmete käitlemist;

• pärast kokkupuudet toore liha/linnuliha/kala, munade ja puhastamata puu-/

juurviljadega;

• pärast prügikastide tühjendamist;

• pärast puhastustoiminguid;

• pärast söömist, joomist, suitsetamist või telefoni kasutamist;

• pärast haava katsumist või sidemete vahetamist;

• pärast tualeti kasutamist;

• pärast nina nuuskamist, aevastamist või köhimist.

17

- Kui teenuse osutamise raames toimub toidu valmistamine koos kliendiga, siis õpetage

kliendile tõhusat kätepesutehnikat.

- Tagage, et kätepesujaamu on mugav kasutada, neis on sooja vett, seepi ja piisavalt

ühekordseid kuivatusrätikuid.

- Segisti suletakse paberrätikuga, et vältida käte uuesti saastumist.

- Kui arvate, et keegi töötajatest ei pesnud käsi, ehkki oleks pidanud seda tegema, laske

tal kohe käed puhtaks pesta.

- Rõhutage käte pesemise olulisust, kui töötatakse toiduga.

- Tõhustage kontrolli töötajate üle, kuni olete kindel, et töötajate kätepesutavad on

paranenud. [5; 8; 9]

Köhaetikett

- Köhides või aevastades tuleb pöörata pea teistest eemale, katta nina ja suu ühekordse

salvrätikuga või selle puudumisel varrukaga.

- Pärast aevastamist või köhimist tuleb pesta käed vee ja seebiga või teha käte

antiseptika.

IKV kasutamine

- Riskianalüüsist tulenevalt võib asutuse juht olukorras, kui hingamisteede

infektsioonidesse nakatumine on tõusnud, soovitada töötajatel kanda kaitsemaski.

- Kui töötajad kannavad kaitsemaski, siis peab arvestama, et kirurgilist maski tuleb

vahetada, kui see on niiskunud või on olnud näol 3 tundi.

- Kirurgiline mask peab kogu kandmise aja katma nina ja suu, st mask ei tohi ripneda

lõua all.

- Kui kirurgiline mask on eemaldatud, siis tuleb see ära visata, teha käte antiseptika ja

vajadusel võtta uus kirurgiline mask.

- Ühekordset kilepõlle peab töötaja kandma oma tööriietuse kaitsmiseks iga tegevuse

ajal, kus on otsene kokkupuude kliendi ja tema lähiümbrusega.

- Enne ja pärast isikukaitsevahendite kasutamist tuleb teha käte antiseptika.

- Isikukaitsevahendite kasutuselevõtmise järjekord: kilepõll, kirurgiline mask,

kaitsekindad.

- Isikukaitsevahendite eemaldamise järjekord: kaitsekindad, kilepõll, kirurgiline mask.

18

- Standardabinõuna tuleb isikukaitsevahendid (kilepõll, kaitsekindad) võtta kasutusele

enne vahetut kokkupuudet kliendiga. Kui klient on isolatsioonis, tuleb

isikukaitsevahendid võtta kasutusele enne kliendi ruumi sisenemist.

Kaitsekinnaste kasutuspõhimõtted:

- Kaitsekindad on tegevusepõhised, seega vaid ühekordseks kasutamiseks.

- Samade kaitsekinnastega ei siirduta ühe kliendi juurest teise juurde.

- Samade kaitsekinnastega ei puudutata pärast kliendi saastunud kehapiirkonnaga

tegelemist sama kliendi puhast kehapiirkonda.

- Samade kinnastega ei siirduta puhastamisel ühest ruumist teise.

- Kinnastatud kätega ei puudutata kasutusel olevaid isikukaitsevahendeid (nt ees olevat

kaitsemaski, seljas olevat kaitsekitlit).

- Kaitsekinnaste saastumisel tuleb need ära võtta, teha käte antiseptika ning vajadusel

panna kätte uued kaitsekindad.

- Kaitsekindaid ei tohi pesta ega antiseptikumiga töödelda.

- Katkised kaitsekindad tuleb viivitamatult välja vahetada.

- Kasutatud kaitsekindad tuleb ära võtta nii, et need võimalikult vähe saastaksid

ümbruskonda ja nahka.

- Kinnastatud kätega ei liiguta avalikes ruumides, koridorides, personalitoas jne.

- Vahetult enne kaitsekinnaste kasutamist pole soovitatav kasutada kätekreeme ega -

salve.

Kaitsekindaid kantakse alati:

- kui on kokkupuuteoht vere ja/või teiste kehavedelikega;

- kui on kontakt haavade ja limaskestadega;

- trahheostoomi, epitsüstostoomi jne hooldusel;

- kontaktisolatsiooni korral (nt kõhulahtisus, sügelised);

- hooldustoimingutel;

- siibrite, potitoolide ja uriinianumate tühjendamisel;

- jäätmete käitlemisel;

- eritiseplekkide eemaldamisel;

- ruumide puhastamisel.

19

Kaitsekindaid ei ole vaja kanda:

- telefoni kasutamisel,

- dokumentatsiooni täitmisel,

- toidu jagamisel ja kasutatud nõude ära toomisel.

Tööriietus

- Töötaja välimus peab olema korrektne ning töötaja peab iga päev järgima isiklikku

hügieeni.

- Töötaja juuksed peavad olema puhtad ja hooldatud. Pikad juuksed tuleb kinni siduda

või katta.

- Töötajad peavad kandma tööriietust, mille olemasolu, pesemise, nõuetekohase

kasutamise ja korrashoiu eest vastutab tööandja.

- Tööriietus peab olema lühikeste või kolmveerandvarrukatega, et oleks võimalik

korralikult kätehügieeni teha. Tööriietus peab olema alati puhas, terve ja õiges

suuruses. Tööriietust tuleb vahetada pärast iga tööpäeva (määrdumise korral kohe).

- Kasutatud tööriided tuleb saata pesumajja või alternatiivina pesta spetsiaalses

hooldekandeasutuse pesumasinas 60 kraadi juures, seejärel kuivatada kuivatis või

kuivatusruumis.

- Jalas kantakse sokke või sukki. Tööjalanõud peavad olema pestavad või hõlpsasti

puhastatavad ning soovitatavalt ergonoomilised.

Diagnostika- ja hooldusvahendite puhastus

- Diagnostika- ja hooldusvahendid tuleb peale iga kasutuskorda ja ruumist välja toomist

puhastada ja desinfitseerida.

- Kui on võimalus kasutada neid vahendeid kliendipõhiselt, siis piisab puhastamisest

kord ööpäevas.

20

Ruumide igapäevane puhastamine

- Personal, kes tegeleb ruumide puhastamise ja desinfitseerimisega, peab olema

koolitatud puhastus- ja desinfitseerimisainete kasutamise (lahustamine, säilitamine) ja

puhastamise läbiviimise osas.

- Puhastamiseks on tuleb soetada õiged koristustarvikud ja -tekstiilid.

Koristustekstiilidest eelistada kontaktpindade puhastamiseks võimalusel

korduvkasutatavaid puhastuslappe. Kui võimalik, kasutada värvikoode, mille

eesmärgiks on selgelt eristada, millise lapiga millist pinda puhastada.

- Desinfitseerimiseks kasutada ühekordseid lappe. Põrandate niiskeks koristuseks

soetada pestavad mopid.

- Koristustekstiilide arvu planeerimisel arvestada kontaktpindade puhul lappide

voltimise tehnikat, see tähendab, et ühel lapil on mitu puhast külge, millega on

võimalik erinevaid pindu puhastada (iga pind puhta küljega). Koristustekstiilid on alati

ruumipõhised. Ühe ruumi jaoks planeerida põrandapesuks üks mopp, tualettruumi

jaoks alati eraldi mopp.

- Koristustarvikud (mopivarred, alused/kaabitsad jne) peavad olema kergesti

puhastatavad. Võimaluse korral eelistada kaabitsat, millega enne põrandapesu kokku

pühkida sellele kogunenud prügi ning seejärel kasutada koos kinnitatava mopiga

põrandapesuks.

- Vältida veega ämbrite kasutamist ruumide puhastamisel. Juhul kui neid siiski

kasutatakse, tuleb vett vahetada ja ämbrit puhastada pärast iga ruumi puhastamist.

Eelistada lappide ja moppide niisutamist niisutuspudeliga.

- Ruumide puhastamiseks kasutada neutraalse pH-ga puhastusainet ning

tualettruumide puhastamiseks nõrgalt happelise pH-ga puhastusainet. Puhastusainete

töölahuste valmispanekuks kasutada niisutuspudeleid või klappkorgiga pudeleid.

Vältida pritspudelite kasutamist.

- Puhastamise sagedus üks kord päevas on piisav ja õigusaktist tulenev kohustus.

Oluline on kõik pinnad puhastada niisutatud lapiga hõõrudes ja sagedamini

kasutatavad kontaktpinnad (nt ukselingid, käepidemed, käsipuud) pärast puhastamist

vajaduse korral täiendavalt desinfitseerida.

- Enne ruumide puhastamist valida ning panna valmis puhtad kaasavõetavad

koristustekstiilid ja koristustarvikud. Niisutada lapid ja mopid.

21

- Ruumi puhastamisel järgida tööpõhimõtet puhtamatelt pindadelt mustematele.

- Kõik ruumi puhastamisel kasutatud korduvkasutusega puhastuslapid ja mopid pesta

pesumasinas 60–90 kraadi juures. Ühekordsed puhastuslapid tuleb ära visata.

Veel häid praktikad:

- Puhastusteenindajate ja hooldajate ruumides on üksikasjalikud juhised, kuidas ja

millisel temperatuuril puhastusvahendeid pesta.

- Puhastusteenindajate ja hooldajate ruumides on üksikasjalikud juhised, millist ainet

millises kontsentratsioonis ja millisel pinnal kasutada.

- Puhastusteenindajatel ja hooldajatel on kärus kaasas selge juhis või tabel, kus on ära

toodud iga puhastatava objekti puhastusintervall, kasutatav vahend ja

puhastustoimingu meetod.

- Lihtne ja selge on kasutada süsteemi, kus iga pinna jaoks on eri värvi lapp.

Pesupesemine ja -käitlemine

- Kasutatud voodipesu koguda kokku ja saata pesemiseks pesumajja või pesta

hoolekandeasutuse pesuruumis. Pesu tuleb pesta vähemalt 60 kraadi juures.

- Klientide isiklik pesu tuleb pesta pesumasinas eraldi teistest tekstiilidest vastavalt riidel

olevale tootja märgistusele.

- Pesu transport ei vaja eritingimusi, kuid must pesu tuleb puhtast pesust eraldi hoida.

Asutuses on saadaval jäätmete käitlemise eeskiri koos selgete lühijuhistega, sh

võimalike nakkusohtlike jäätmete tekkimise kohtades.

Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, §6

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, §24

Toiduseadus, §26, §30

- Jäätmed koguda vastavalt asutuses väljatöötatud jäätmehoolduseeskirjale.

- Koguda eraldi segaolmejäätmed, segapakendid, papp- ja kartongijäätmed.

- Eraldi tuleb sorteerida ohtlikud jäätmed (erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed,

patareid, luminestsentslambid jne).

22

- Erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmetena tuleb eraldi koguda kehavedelikega

küllastunud materjalid ja teravad-torkivad esemed.

Soovitused köögijäätmete käitlemiseks [5; 8]:

- osta piisav hulk suletavaid jäätmenõusid (soovitavalt jalaga avatavad);

- määrata jäätmenõude tühjendamise kord ja sagedus – nt vähemalt tööpäeva lõpus,

vajadusel (täitumise korral) tihedamini;

- kehtestada jäätmenõude puhastamise kord, meetod ja sagedused – nt kord nädalas

põhjalik pesu ja desinfitseerimine – ning selle eest vastutaja – nt puhastusteenindaja.

Lisada jäätmenõude ja mahutite puhastamise, pesemise ja desinfitseerimise kord

ettevõtte pesemise ja desinfitseerimise plaani;

- kui asutus ise ei tühjenda jäätmekonteinereid, siis lisada jäätmeplaani juurde koopia

lepingust jäätmete äraveo eest vastutajaga, kus on kirjas ka jäätmekonteinerite

tühjendamise sagedus;

- kui asutuses tekib loomseid kõrvalsaadusi, siis tuleb neid koguda, registreerida,

säilitada ja väljastada vastava korra kohaselt;

- jäätmekäitlusplaani osas kirjeldada kõiki jäätmekäitlusega seotud tegevusi.

Asutuse kätehügieeni punktides (antiseptikumide jaamad ja kätepesukohad)

on saadaval ja nähtavalt selged kätehügieeni juhendid.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §121

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, §24

Tööandjal on kohustus tegeleda ennetustegevusega, mille hulka kuuluvad mh järgmised

ennetuspõhimõtted:

- riskide tekkimise vältimine;

- vältimatute riskide hindamine;

- riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende

vähendamine vastuvõetava tasemeni;

- ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele.

23

Tööandjal on kohustus luua tööaladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht, töötajatele

võimalikult nakkusohutud tööolud ning tagada nakkusohutusnõuete täitmine töötamiskohal.

Kätehügieeni nõuete täitmine on üks olulisemaid infektsioonide ennetamise ja leviku

vähendamise meetmeid ning sellele tuleb suurt rõhku pöörata. Ka Eesti ravijuhendi

koostanud eksperdid annavad kätehügieeni tagamisele tugeva positiivse soovituse.

Kätehügieen on tõhus ja toimiv vaid siis, kui seda korralikult teha. Üks võimalus selle

parandamiseks on välja töötada lihtsad ja selged juhised kätehügieeniks ja panna need

nähtavale kohale nii töötajate kui ka klientide jaoks.

Head praktikad:

- selgete piltide ja hästi loetavate (sh klientidele arusaadavas keeles) juhendite

paigaldamine igale poole, kus on kraanikauss ja antiseptikumi dosaator või

antiseptikumi kasutamise koht.

Asutusel on nakkustunnustega kliendi või klientide isolatsiooniabinõude

juhend.

Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, §3, §6

Nakkusohtliku või nakkuskahtlusega kliendi paigutamine või klientide

kohortimine.

- Ägeda hingamisteede infektsiooni/kahtluse korral suunata klient isolatsiooni omaette

tualettruumiga eluruumi.

- Kliendi haigestumisest teavitada tema perearsti või pereõde, vajaduse korral teha talle

antigeeni kiirtest.

- Vajadusel võib ühte tuppa paigutada mitu ägeda hingamisteede infektsiooni

diagnoosiga klienti. Kontaktsed kliendid peaksid võimalusel olema eraldi ruumides.

24

- Haiguspuhangute (3 või enam nakatunut) korral võib luua tsoonid vastavalt asutuse

võimalustele. Erinevaid tsoone saab tekitada mitmel moel – erinevad korrused, ühe

koridori piires jagada koridor osadeks jne.

- Tsoonide loomisel võib abi saamiseks pöörduda Terviseameti poole.

- Isolatsioonitsoonis viibivatele klientidele peavad olema teistest tsoonidest eraldi

tualett- ja pesuruumid. Selliste ruumide puudumisel tuleb tagada palatisse potitool ja

kaaluda võimalust teha pesemistoimingud kliendi ruumis. Üldpesu korral planeerida

neile klientidele eraldi pesemise aeg ja mõelda läbi liikumise logistika.

- Ägeda hingamisteede infektsiooniga kliendi ruum või isolatsioonitsoon tähistada

sildiga.

- Puhangu ajal tuleb viiruse leviku vältimiseks kõigil klientidel püsida ainult oma

ruumides, ühistegevusi läbi ei viida.

- Klientidele tuleb neile arusaadaval viisil selgitada, miks nad peavad haiguspuhangu

ajal ainult oma ruumis viibima. Kui ägeda hindamisteede infektsiooniga klient või

kontaktne peab oma ruumist lahkuma, peab ta kandma kirurgilist maski.

- Võimalusel tagada ruumis TV, raadio, ajalehed, raamatud jms, et kliendil oleks võimalik

oma aega sisustada.

- Isoleerimisel tuleb kõigile tagada ohutu keskkond, arvestades nt psühhiaatriliste vm

diagnoosiga klientide vajadustega.

- Koostöös kohaliku omavalitsusega planeerida vajaduse korral alternatiivse

teenuseosutamiskoha kasutuselevõtmine ägeda hingamisteede infektsiooni puhangu

ajal.

- Aktiivravihaiglast või õendushaiglast kliendi tagasi toomine asutusse võib toimuda

lähtuvalt raviarsti otsusest: kliendid, kes ei vaja isolatsiooni, lähevad tsooni „PUHAS“;

kliendid, kes vajavad isolatsiooni, lähevad tsooni „ISOLATSIOON“. Kui asutuses

puudub isolatsioonitsoon, siis sellesse asutusse isolatsiooni vajavaid kliente suunata ei

tohi.

- Ägeda hingamisteede infektsiooni juhtude esinemisel asutuses uusi kliente vastu ei

võeta ning olemasolevaid kliente teise hoolekandeasutusse suunata ei tohi. Samuti on

soovitatav kehtestada külastuspiirang.

25

IKV kasutamine

- Enne ja pärast IKV kasutamist teha käte antiseptika.

- Tööl vajalik tööriietus, mida on võimalik pärast tööpäeva lõppu pesta.

- Hoolekandeasutusel peab olema vähemalt 1 kuu IKV varu.

- Töötajad peavad olema koolitatud isikukaitsevahendeid kasutama.

- Isikukaitsevahendite kasutuselevõtu ja eemaldamise kohad peavad olema selgelt

tähistatud.

Asutus testib või kontrollib muul moel personali valmisolekut

isolatsiooniabinõude rakendamiseks.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, §22, §24

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §8, §13

Otseselt ei nõua ükski õigusakt, et tööandja peab isolatsiooniabinõude rakendamise

valmisolekut kontrollima või testima, kuid tööandja on kohustatud kontrollima töötervishoiu ja

tööohutuse nõuete täitmist ning looma tööaladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht,

töötajatele võimalikult nakkusohutud tööolud, tagama nakkusohutusnõuete täitmise

töötamiskohal, vältima haigustekitajate levikut toorme või valmistoodangu käitlemisel ning

hoolitsema nakkusohtlike jäätmete kahjutustamise eest.

Võimalusi, kuidas testida või kontrollida, kas töötajad on kõigest aru saanud ja oskavad

toimida isolatsiooniabinõude rakendamise korral, on mitmeid.

Kõige levinum ja odavam meetod on esitada suvalisel ajal suulisi küsimusi. IK eest vastutav

isik või asutuse juht esitab suusõnaliselt, nt puhkeruumis või kliendi toas, töötajatele küsimusi.

See eeldab, et eelnevalt on küsimused kirjalikult fikseeritud, et hiljem vastustele tuginedes

teha järeldusi kas täiendavate meeldetuletuskoolituste planeerimiseks, juhendite

täiustamiseks või muu protsessi parendamiseks. Selline viis ei nõua muid ressursse peale

küsimuste ettevalmistamisele ning hilisemale järelduste ja parendusvajaduste

väljaselgitamisele kuluva aja.

26

Kõige kallim meetod, kuid see-eest kõige tõhusam nii õppimise kui parenduskohtade

väljaselgitamise mõttes, on korraldada praktiline õppus, kus imiteeritakse väga ägeda

hingamisteede infektsiooni avastamist ning sellele järgnevaid protseduure maksimaalselt

praktilises võtmes.

Asutuses kontrollitakse kehtestatud isolatsiooniabinõudest kinnipidamist (kui

isolatsiooniabinõud on kehtestatud).

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, §22, §24,

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §8, §121, §13

Haiguspuhangu ajal on kriitiliselt oluline, et kõiki isolatsiooniabinõusid täidetaks kehtestatud

mahus. Piisab ühest hooletust reeglitest kõrvalekaldumisest ja kogu töö võib olla asjatu ning

tagajärjed võivad olla fataalsed.

Tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Kõikide tööde

korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna

riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning

sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud

ning jälgima tööhügieeni nõuete täitmist. Nakkushaiguste tõrje nõudeid on kohustatud

täitma nii tervishoiutöötaja, tervisekaitseametnik, nakkushaiguse levialal viibiv isik kui ka

teised oma tööülesannete tõttu nakkushaiguste tõrjega seotud isikud.

Tööandja on kohustatud:

1) looma tööaladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht, töötajatele võimalikult

nakkusohutud tööolud;

2) tagama nakkusohutusnõuete täitmise töötamiskohal;

3) tagama punktis 1 nimetatud tööalade töötajate immuniseerimise ja vajadusel ennetava

ravi;

4) lubama töötajal nakkushaiguse või haiguskandluse avastamiseks käia tööajal

terviseuuringul või vältimatu abi korras immuniseerimisel;

5) vältima haigustekitajate levikut toorme või valmistoodangu käitlemisel;

6) hoolitsema nakkusohtlike jäätmete kahjutustamise eest.

27

On oluline, et hoolekandeasutuses on selgelt kirjas, kes ja kuidas isolatsiooniabinõude

rakendamisel nõuete täitmist jälgib ning millised on need abivahendid, mis aitavad

isolatsiooniruumides töötavatele töötajatele meelde tuletada, mida on vaja teha enne ruumi

sisenemist, mida ruumis sees ning kuidas toimida isolatsiooniruumist väljumisel.

Isolatsiooniabinõude kehtestamisel on erinevad tsoonid selgelt tähistatud.

Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, §6

Tegemist on õigusaktidest tuleneva kohustusega. Kui bioloogilistest ohuteguritest tulenevat

ohtu pole võimalik kõrvaldada, tuleb töötajate terviseriski vähendada võimalikult madala

tasemeni, märgistada bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud piirkonnad töökeskkonnas ning

paigaldada vajalikesse kohtadesse hoiatusmärk „Bioloogiline oht“.

Näiteks: Covid-19 pandeemia alguses rakendati Covid-19 kui eriti ohtlikku nakkushaigusesse

nakatumiste korral tervishoiu- ja hoolekandeasutustes järgmisi tsoone:

Tsoon Kliendid

PUHAS TSOON Hingamisteede infektsiooni haigusnähtudeta, negatiivse

testitulemusega (sh tuleb testida ka vaktsineerituid ja

läbipõdenuid).

KONTAKTSETE TSOON Ägeda hingamisteede infektsiooni sümptomitega või

positiivse testitulemusega kliendi lähikontaktsed.

ISOLATSIOONI TSOON Ägeda hingamisteede infektsiooni sümptomitega või

positiivse testitulemusega kliendid, kes ei vaja

hospitaliseerimist.

Tsoonide moodustamise vajadus sõltub suuresti infektsioonist ja ka hoolekandeasutuse

võimalustest tsoone luua. Ühtseid soovitusi välja tuua on keeruline. Nakkuspuhangutest

teavitada Terviseametit ning kooskõlastada isolatsioonitsoonide loomise vajadus.

Häid praktikaid:

28

- Kliendi tuba määratakse isolatsioonitoaks ehk isolatsioonitsooniks ja hoone

osa/korrus/tiib määratakse kohordi tsooniks.

- Erinevate tsoonide uksed on selgelt tähistatud ja ustel on mõlemal pool selged

tegevusjuhised / nimekirjad tegevustest ja tegevuste järjekordadest, et töötajad ei

unustaks kohustuslikke tegevusi.

IK juhiste muutmisesse ja rakendamisse on kaasatud ka hooldustöötajad,

puhastusteenindajad ja muud töötajad.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §12

IK juhised Eestis koostab ja uuendab Terviseamet koostöös vastavate ekspertidega.

Hoolekandeasutuse vastutuseks on peamiselt juhiste rakendamine. Tööandja ja töötajad on

kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Tööandja konsulteerib töötajate või

töötajate esindajaga küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parendamise abinõude

kavandamist, juhendamise ja väljaõppe ning töötervishoiuteenuse osutamise korraldamist,

päästetööde ja esmaabi korraldust ning uue tehnoloogia ja uute töövahendite valikut ja

rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ja kaasab töötajad

kavandatu elluviimisesse.

Nii WHO [12], Ontario (Kanada) [7], Hispaania [1] kui Ühendkuningriigi [2]

hoolekandeasutustele juhendmaterjale koostavad ekspertgrupid tõdevad, et IK on asutuses

võimalik tagada ainult siis, kui kõik teavad nõudeid ja vastutavad nende nõuete täitmise eest.

Seega on kõikide töötajate kaasamine kriitilise tähtsusega – alates toiduainete tarnijatest kuni

õdedeni välja.

PÕHIKOMPONENT 3: IK ALANE HARIDUS JA KOOLITUS

Kõik töötajad läbivad enne tööle asumist tööandjapoolse juhendamise.

Töötervishoiu ja tööohutus seadus, §133

29

Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega, mille järgi tööandja juhendab töötajat enne

tööle asumist. Juhendamise käigus tehakse eelkõige teatavaks ettevõtte töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded, töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas töötaja

töökeskkonna ohutegurid, terviseriskid ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavad

abinõud, tehtava töö ja kasutatavate töövahendite ohutusnõuded, ühis- ja

isikukaitsevahendite kasutamine, keskkonna saastamisest hoidumise juhised. Tööandja

korraldab töötajale töökohal väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks, võttes muu hulgas

arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust.

Eesti ravijuhendi töögrupp [3] leidis, et IK standardnõuete alased teadmised on vajalikud

kõikidele hoolekandeasutuse töötajatele. Töörühma arvates võib töötaja IK alaseid teadmisi

tööle asumisel kontrollida testiga, milles hinnatakse teadmisi kätehügieeni,

isikukaitsevahendite, vaktsineerimise jms kohta ning heade tulemuste puhul pole täielik

koolitus vajalik.

Head praktikad:

- Juhendamise viib läbi vastava valdkonna kogenud töötaja, kes lisaks dokumentides

kirjas olevale annab edasi ka oma kogemusi ja nippe. See võimaldab uuel töötajal end

kohe kindlamalt tunda. Lisaks tagab see, et uus töötaja on suure tõenäosusega endale

nõuded üldises pildis selgeks saanud ja tema allkirjal on ka tegelikku kaalu.

- Tasub kaaluda peale juhendamise lõppu kasvõi suuliselt mõne kontrollküsimuse

esitamist, et näha, kas suures pildis on uus töötaja nõuetest aru saanud.

- Väga hea meetod, kuidas olulisemad nõuded uuele töötajale selgeks teha, on

automaattegevuste mällu söövitamine. Hea näide on kätehügieen – kui lasta uuel

töötajal korduvalt ja korduvalt kätepesu ja antiseptika läbi teha, siis muutub see

standardiks nii, et ta ise selle peale ei mõtle.

- Kindlasti peaks alustava töötaja esmane juhendamine sisaldama ka praktilisi sooritusi,

nt voodikohakoolitust.

Kõik asutuse töötajad läbivad korduskoolituse juhul, kui muutub töötaja

tööülesanne, ta hakkab kasutama uut töövahendit või tehnoloogiat.

Töötervishoiu ja tööohutus seadus, §133

30

Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega, mille järgi tööandja peab töötaja juhendamist

ja väljaõpet vajalikus osas ja mahus kordama juhtudel, kui muutub ettevõtte töötervishoiu ja

tööohutuse korraldus, muutuvad töötaja tööülesanded või tööandja annab töötaja kasutusse

uue töövahendi või tehnoloogia, töötaja on pikka aega töölt eemal viibinud, töötaja rikkus

tööohutuse nõudeid ja see põhjustas või oleks võinud põhjustada õnnetusjuhtumi.

Head praktikad:

- Kui jagada IK alane koolitus kaheks – IK nõuded tavaolukorras ja IK alane tegevus

haiguspuhangute korral – ja korraldada esimene osa koolitusest esimesel poolaastal ja

teine osa teisel poolaastal, võimaldab see antud punkti lihtsamalt siduda ülejäänud IK

alase täienduskoolitusega ja eraldiseisev ühekordne koolitus ei pruugi olla

ilmtingimata vajalik.

- Uue tehnoloogia (nt puhastusseadmed) kasutuselevõtmisel teeb uue tehnoloogia

pakkuja kõikidele töötajatele koolituspäeva (teoreetiline + praktiline), koostab selged

juhendid ja muu olulise dokumentatsiooni (mis võiks olla kohe ka nõudena

hankedokumentides sees).

Kõik asutuse töötajad läbivad vähemalt kord aastas spetsiaalse IK alase

meeldetuletuskoolituse.

Töötervishoiu ja tööohutus seadus, §133

Otseselt ei sätesta ükski õigusakt, kui tihti meeldetuletuskoolitusi või sarnaseid koolitusi teha

tuleb. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi korraldab tööandja töötajale töökohal

väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks, võttes muu hulgas arvesse töötaja töö eripära ja

ohtlikkust.

Tööandja peab töötaja juhendamist ja väljaõpet vajalikus osas ja mahus kordama juhtudel, kui

muutub ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldus, muutuvad töötaja tööülesanded või

tööandja annab töötaja kasutusse uue töövahendi või tehnoloogia, töötaja on pikka aega

töölt eemal viibinud, töötaja rikkus tööohutuse nõudeid ja see põhjustas või oleks võinud

põhjustada õnnetusjuhtumi.

31

Eesti ravijuhendi koostamise töörühm [3] toob välja, et töötajale võib tööleasumisel kohe IK

alase koolituse teha. Töörühm leidis, et testi/koolitust peaks tegema regulaarselt, kuid mitte

harvem kui 5 aasta tagant. Töörühm võttis samuti arvesse, et standardnõuete alane

test/koolitus peab vastama töö iseloomule. Viimane tähendab, et kuigi erinevaid ametirühmi

esindavad töötajad (nt arstid, õed, hooldustöötajad) peavad tundma kõiki IK standardnõuete

alateemasid (kätehügieen, isikukaitsevahendid jne), siis sõltub ametirühmast, millise teema

osas neid rohkem või vähem koolitatakse.

Head praktikad:

- Kõik töötajad võiksid vähemalt kord aastas ja võimalusel enne nakkushaiguste leviku

tipphooaega (nt ülemiste hingamisteede ägedad nakkushaigused) läbida IK alase

meeldetuletuskoolituse, milles käsitletakse ja korratakse üle standardsed

ettevaatusabinõud, haiguste esmaste ilmingute tuvastamine jne.

- Koolitused võiksid olla eelnevalt planeeritud ja kajastatud asutuse koolitusplaanis. See

võimaldab töötajatel aegsasti oma tegevusi planeerida.

- Võimalusel kaasata koolituse läbiviimisse asutuseväliseid isikuid ja/või Terviseamet, et

iga koolitus oleks lisaks baasosale ka uuem ja huvitavam.

- Kindlasti tuleks koolitustesse kaasata kõik asutuse töötajad ning võimalusel ka

kliendid.

- Kindlasti tasub tõsiselt kaaluda puhastusteenindajatele mõeldud spetsiaalset koolitust.

Töötajaid koolitatakse nii teoreetilist kui praktiliselt, sh asjaomasele töötajale

toimub ka praktiline voodikohakoolitus.

Töötervishoiu ja tööohutus seadus, §133

Otseselt ei kohusta ükski õigusakt voodikohakoolitusi või sarnase detailsusastmega koolitusi

tegema, kuid tööandja on kohustatud korraldama töötajale töökohal väljaõppe ohutute

töövõtete omandamiseks, võttes muu hulgas arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust.

Hooldustöötaja peamine roll on tagada klientidele vajaminev abi, tugi ning hooldus vastavalt

hooldusplaanile ning vähemalt osa sellest tööst (voodikesksete puhul suurem osa) on seotud

voodikohaga.

32

Ohutute töövõtete aluseks on nii teoreetiline kui ka praktiline õpe ja kõige efektiivsema õppe

saavad läbi viia vaid need inimesed, kes ise seda tööd teevad.

Parim praktika on, kui koolitusi viivad läbi oma ala profid. Uute tehnoloogiate ja seadmete

puhul on oma ala profid need, kes neid tarnivad, ja seega on uute tehnoloogiate

kasutuselevõtmisel väga hea, kui seda teevad just vastava tehnoloogia tarnijad.

Olemasolevate võtete ja meetodite ning tehnoloogiate kasutamise suurimad asjatundjad on

töötajad, kes igapäevaselt seda tööd teevad.

IK alaste koolituste läbiviijaks on kõige mõistlikum kutsuda samas asutuses töötav õde,

Terviseameti ekspert või lähima haigla IK ekspert.

Klientidele viiakse läbi infopäevi kätehügieeni ja köhaetiketi täitmise olulisuse

kohta.

Otsest õigusaktidest tulenevat nõuet Eestis kehtestatud ei ole. Nii Ontario (Kanada) [7],

Hispaania [1] kui Ühendkuningriigi [2] juhiste koostajad rõhutavad klientide kaasamise

olulisust, kuna kliendilt kliendile on peamine infektsioonide levimise viis.

Eesti ravijuhendi koostamise töörühm [3] annab sellele tegevusele praktilise soovituse.

Praktilise soovituse andmisel võttis töörühm arvesse, et hoolekandeasutuses viibivatel

klientidel ning nende külastajatel on oluline roll tervishoiutekkelisi infektsioone põhjustavate

mikroorganismide leviku vähendamises, mistõttu on tähtis kaasata nad IK nõuete järgimisse.

Töörühm leidis, et kliendile ja külastajale tuleb eelkõige anda infot kätehügieeni toimingute ja

isikukaitsevahendite kandmise olulisuse kohta.

Head praktikad:

- Pakkuda klientidele ja külalistele kätehügieeni vahendeid. Dosaatorid ja maskid

võiksid asuda hoone peasissepääsu juures. Lisaks peaksid dosaatorid olema

söögiruumides ning võimalusel iga toa juures.

- Julgustage kliente tegema kätehügieeni toiminguid saabumisel, enne söömist ja enne

toast lahkumist ning vajaduse korral abistage neid.

33

- Üks töötaja võiks seista söögiruumi ukse juues ja tuletada klientidele meelde

antiseptikumi kasutamist ning vajaduse korral seda ette näidata.

Klientide lähedastele saadetakse juhiseid või juhendatakse neid muul moel

tegema kätehügieeni ja järgima köhaetiketti ning selgitatakse, kuidas toimida

haigussümptomite ilmnemisel.

Otsest õigusaktidest tulenevat nõuet kehtestatud ei ole. Nii Ontario (Kanada) [7], Hispaania

[1] kui Ühendkuningriigi [2] juhiste koostajad rõhutavad klientide kaasamise olulisust, kuna

peamine infektsioonide levimise viis on lähedaselt kliendile ning edasi kliendilt kliendile.

Eesti ravijuhendi töörühm [3] annab sellele tegevusele praktilise soovituse. Soovituse

andmisel võttis töörühm arvesse, et hoolekandeasutuses viibivatel klientidel ning nende

külastajatel on oluline roll tervishoiutekkelisi infektsioone põhjustavate mikroorganismide

leviku vähendamises, mistõttu on tähtis kaasata nad IK nõuete järgimisse. Töörühm leidis, et

kliendile ja külastajale tuleb eelkõige anda infot kätehügieeni toimingute ja

isikukaitsevahendite kandmise olulisuse kohta.

Head praktikad:

- Klientide lähedasi saab „harida“ kodulehel ning sotsiaalmeedia lehtedel edastatud

teabe teel.

- Võimalik on panna peasissepääsu juurde suur teavitustahvel koos palvega täita

kätehügieeni ja köhaetiketi nõudeid ning võimalusel kasutada maski.

- Väga oluline on, et kliendi lähedane ei tuleks hoolekandeasutusse

haigussümptomitega. Kui võimalik, tagada kliendi lähedase ja kliendi kontakt teistest

klientidest eemalt, nt kohtumiste toas, peasissekäigu juures olevas ruumiosas või

võimalusel väljas.

- Kui kliendi lähedased peavad kliendi juurde minekuks läbima ruumi või ruumiosa, kus

on teised kliendid, paluge külastajail kanda maski.

34

Asutus võimaldab töötajate vaktsineerimist, kui see on neile kohustuslik, või

motiveerib töötajate vaktsineerimist, kui see ei ole kohustuslik.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, §24

Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, §6

Kui bioloogilistest ohuteguritest tulenevat ohtu pole võimalik kõrvaldada, tagab tööandja

vaktsineerimisvõimaluse töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille

vastu on olemas tõhus vaktsiin.

Vaktsineerimise kasulikkust hindas Eesti ravijuhendi koostamise töörühm [3] kaudse

tõendusmaterjali põhjal, kus üksikjuhtuuringutes ning nende põhjal tehtud ülevaateartiklites

näidati, et vaktsiinvälditavad haigused levisid tervishoiutöötajatelt patsientidele.

Lisaks kliendi kaitsmise aspektile hindas töörühm tervishoiutöötaja enda tervise kaitsmist,

viidates vere ja kehavedelikega kokkupuute ohuga tervishoiutöötaja märkimisväärsele

tööalasele riskile haigestuda B-hepatiiti.

Arvestades potentsiaalselt kulu, väga madala tõendatuse astmega tõendusmaterjali, ühtse

vaktsineerimissüsteemi puudumist hetkel, kuid siiski võimalikku kasu vaktsiinvälditavatesse

haigustesse mittehaigestumise näol, andis töörühm nõrga positiivse soovituse

hooldekodutöötajate vaktsineerimiseks.

Eesti ravijuhendi koostajate soovitused hoolekandeasutuste töötajatele:

Hepatiit B Vaktsineerige töötajaid (kes puutuvad kokku kliendi verega): • kes ei ole saanud dokumenteeritult täielikku vaktsineerimiskuuri ehk 3 doosi, • kellel ei ole seroloogilist tõendust vaktsineerimise või põdemise

kohta.

Vaktsineerige 3 doosiga intervalliga 0, 1 ja 6 kuud. 1-2 kuud pärast kolmandat doosi kontrollige anti-HBs hulka. Kui anti-HBs hulk on <10 mIU/ml, konsulteerige infektsioonhaiguste arstiga.

Gripp Vaktsineerige igal aastal ühe doosiga.

COVID-19 Vaktsineerige vastavalt riiklikele juhistele.

35

Läkaköha (Tdap vaktsiin)

Läkaköha haigusjuhtude korral hooldekodus vaktsineerige

lähikontaktseid.

Difteeriateetanus Vaktsineerige töötajaid vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale iga

10 aasta tagant.

Asutus motiveerib kliente soostuma vaktsineerimisega.

Otsest õigusaktidest tulenevat kohustust ei ole, kuid riskirühma vaktsineerimine, eriti kui on

olemas tõhus ja toimiv vaktsiin, on tõhus ja toimiv ennetusmeede hoidmaks ära nakatumise

kiiret levikut ja enneaegseid surmasid.

Riskirühma (kuhu kuuluvad kõik inimesed teatud vanusest) vaktsineerimist korraldab

Terviseamet riikliku immuniseerimiskava alusel. Hoolekandeasutuse kliente immuniseerib

tervishoiuteenuse osutaja kliendi soovil.

Tihti võib kliendi soov või tahteavaldus jääda toppama kas teadmatuse, unustamise või

kahtluse ja kõhkluste või muu põhjuse taha. Seega on hoolekandeasutuse juhil ja töötajatel

tähtis roll klientide teavitamise ja motiveerimise korraldamisel.

Head praktikad on:

- tuntud eksperdi kutsumine infopäevale,

- klientide ja nende lähedaste erapooletu teavitamine / info jagamine vaktsineerimise

plussidest ja miinustest,

- vaktsineeritutele tasuta kultuuriüritustel osalemise korraldamine (nt teatri- või

kontserdikülastus),

- muude hüvede pakkumine.

PÕHIKOMPONENT 4: TERVISHOIUTEENUSTE

OSUTAMISEGA SEOTUD INFEKTSIOONIDE SEIRE

36

Asutuse juhil on olemas statistika, kui palju ja milliseid infektsioone tema

asutuses aastate lõikes esinenud on, sh hingamisteede ning naha ja pehmete

kudede infektsioone.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §121

Otseselt ei ole öeldud, et hoolekandeasutuse juht peab täpselt teadma, kui palju ja milliseid

infektsioone tema juhitavas asutuses aastate lõikes esinenud on, kuid tööandjal on

töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenev kohustus tegeleda ennetustegevusega, mille

hulka kuulub ennetustegevuse meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide

vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse

ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.

Nende meetmete hulka kuuluvad muu hulgas:

1) riskide tekkimise vältimine,

2) vältimatute riskide hindamine,

3) riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, siis nende

vähendamine vastuvõetava tasemeni.

Seega kaudselt – selleks, et planeerida ja rakendada IK ennetavaid meetmeid, peaks asutuse

juht vähemalt teadma infektsioonide trende, millisel tasemel on infektsioonide esinemine, kas

erinevad infektsioonid on languses või tõusutrendis – viimasel juhul planeerida

vastumeetmeid.

Pea kõik lisanduvad meetmed nõuavad täiendavat ressurssi, mis omakorda tähendab, et need

ressursid peaksid olema selgelt suunatud just soovitud tulemuse saavutamiseks. Kui asutuse

juht teab, et ülemiste hingamisteede infektsioonide levik on tema asutuses suur (see on iga

asutuse juhi enda otsustada, mida tähendab „suur“), siis saab ta hakata planeerima

vastumeetmeid olukorra ohjamiseks. (NB! Kindlasti konsulteerida vastumeetmete

rakendamisel Terviseametiga.)

37

Asutuses on määratud isik või isikud, kelle ülesanne on infektsioonide seire

korraldamine.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, §6

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §12

Otseselt ei nõua ükski õigusakt, et hoolekandeasutus peab tervishoiuteenuse osutamisega

seotud infektsioone seirama, kuid kuna ennetustegevus on tööandja kohustus, siis on eraldi

isikute määramine mõistlik soovitus. Oluline ei ole niivõrd teada täpseid arve, vaid oluline on

teada trende: kas ja millised infektsioonid on tõusutrendis ning vajavad vastumeetmeid ning

millised on langustrendis – nendega tegelemine nõuab vähem ressursse.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses on tervishoiuteenuse osutajale, kelleks on ka

hoolekandeasutuses töötav õde, seatud mitmeid ülesandeid, mis on seotud ka infektsioonide

seirega (tuvastamine, teavitamine, nõustamine, registreerimine jne). Seega on mõistlik, et

asutuse juhile annab seireandmeid asutuses õendusabiteenust osutav õde.

Ka töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb, et teenuseosutajad, kes töötavad ühes

töökeskkonnas, teavitavad üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ja tagavad, et nende

tegevus ei ohusta töötegijaid. Kui hoolekandeasutuses ei osutata väljaspool kodu osutatava

üldhooldusteenuse õendusteenust, siis tuleb leida muud lahendused ja sõlmida muud

kokkulepped, see aga jääb oma keerukuse tõttu käesolevast juhendist hetkel välja.

Asutuses tehakse järelevalvet infektsioonhaiguste puhangute (nt noroviiruse,

gripi, Covid-SARS-2, tuberkuloosi) üle.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, §6

Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega, mille järgi tervishoiutöötaja teavitab

registreerimisele kuuluvate nakkushaigusjuhtude korral Terviseametit nakkushaiguskahtlusest,

haiguse diagnoosimisest, haige nakatumise asjaoludest ja laboriuuringute tulemustest.

38

PÕHIKOMPONENT 5: IK KAVA JÄRELEVALVE JA

TAGASISIDE SEIRE

Asutuse juhtkond või seire eest vastutav isik või isikud teostavad töötervishoiu

ja tööohutuse ning muudest nõuetest kinnipidamise üle seiret konkreetse

plaani järgi.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §121, §13

Ükski õigusakt ei kohusta seireplaani koostama, kuid tööandja peab kontrollima töötervishoiu

ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Kõikide tööde korral, kus esineb bioloogiliste

ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks

määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski

töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud ning jälgima tööhügieeni

nõuete täitmist. Ka on tööandjal töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenev kohustus

tegeleda ennetustegevusega, mille hulka kuulub meetmete kavandamine ja rakendamine

terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja

kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.

Iga asutuse juht teeb ise oma juhtimisotsused, kuid sellise plaani olemasolu on väga

soovitatav, kuna võib kokkuvõttes säästa aega ja ressursse.

Miinimum, mida seireplaan sisaldada võiks, on:

- kätehügieeni nõuete täitmine,

- IKV kasutamise nõuete täitmine,

- keskkonna puhastamise nõuete täitmine,

- toiduohutuse ja veekvaliteedi nõuete täitmine,

- jäätmekäitlusnõuete täitmine,

- riietuse, sh tööriietuse kasutamise nõuete täitmine.

Plaan ei pea olema mahukas dokument. Plaanis võiksid olla kirjas vähemalt järgmised

punktid:

39

- kes milliste nõuete täitmise eest vastutab,

- kui tihti ja milliseid seirevõtteid kasutatakse,

- tulemuste fikseerimise korraldamine.

Head praktikad:

- Haldusjuht kontrollib keskkonna puhtust ja juhenditest, sh jäätmekäitlusjuhendist

kinnipidamist. Keskkonna puhtuse, tööriietuse ning IKV kasutamise visuaalset seiret

teostab pidevalt, 3 korda nädalas teeb pistelist kohtvaatluskontrolli ruumide

puhastamise töövõtete üle ning 1 kord kuus teeb kõikidele puhastustöötajatele

suulise testi isolatsiooninõuete täitmise kohta. Jäätmekäitlusnõuete üle teostab

pistelist kontrolli, kuid mitte harvem kui kord nädalas. Tagasisidet annab töötajatele

kohe ning tõsisemad puudused fikseerib tööarvutis seire kataloogis oma valdkonna

alamkataloogis.

- Köögi toimimise eest vastutav isik teostab seiret köögis ja toitlustusruumides

kehtestatud nõuete täitmise üle, sh vastutab joogivee ning pindade õigeaegse

testimise korraldamise ning jäätmekäitlusnõuete täitmise eest.

- Õde teostab seiret tervishoiuteenuse osutamisega seotud nõuete täitmise üle (IKV,

kätehügieen, tööriided, ruumide puhtus, diagnostika- ja hooldusvahendite puhtus,

ohtlike jäätmete käitluse nõuded). Näiteks kätehügieeni nõuete täitmise seireks

fikseeritakse plaanis, et õde seisab 10 min klientide tubade koridoris ja jälgib, kui

paljud töötajad toast väljudes kasutavad antiseptikumi. Või kui paljud kliendid enne

söögisaali minemist kasutavad antiseptikumi.

- Hooldusjuht teostab kontrolli hooldajate tegevuse ja nõuetest kinnipidamise üle

(tööriided, IKV, kätehügieen, köhaetikett, tegevused isolatsiooniabinõude

rakendamisel jne).

Asutuse juhtkond või vastutav isik jälgib vähemalt visuaalselt kätehügieeni

juhendi täitmist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §13

Tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Kõikide tööde

korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna

40

riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning

sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud

ning jälgima tööhügieeni nõuete täitmist.

Kätehügieeni nõuete täitmise seire on üsna lihtne ja odav, kuid võib anda väga häid tulemusi.

Seda saab teha nii visuaalselt, teoreetiliselt kui ka praktiliselt.

Visuaalne meetod:

- Seista klientide tubade koridoris ja jälgida, kui paljud töötajad kasutavad kliendi toast

väljudes antiseptikumi.

- Seista söögisaalis ja jälgida, kui paljud kliendid kasutavad enne sööma minemist

antiseptikumi.

Teoreetilised meetodid:

- Paluda hooldajal kirjeldada kätehügieeni nõudeid isolatsiooniabinõude rakendamise

korral.

- Paluda puhastusteenindajal kirjeldada kätehügieeni nõudeid pärast kliendi

hügieeniruumi puhastamist.

Praktiline meetod:

- Paluda hooldajal või puhastusteenindajal näidata ette, kuidas ta peseb käsi vee ja

seebiga.

Asutuse juhtkond või vastutav isik jälgib vähemalt visuaalselt ruumide

puhastamise juhendi/nõuete rakendamist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §13

Tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Kõikide tööde

korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna

riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning

sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud

ennetusabinõud, töötajate nakatumise vältimiseks peab tööandja kasutusele võtma vajalikud

puhastus- ja desinfitseerimisprotseduurid ning jälgima tööhügieeni nõuete täitmist.

41

Visuaalne meetod:

- Asutuse ruumides ringi liikudes näeb kohe, kas kusagil on nähtavat mustust.

- Kliendi toa puhastamise juures viibides saab jälgida puhastusprotseduuride

läbiviimist.

Teoreetiline meetod:

- Paluda puhastusteenindajal kirjeldada kliendi hügieeniruumi puhastustoimingute

järjekorda, kasutatavaid vahendeid ning mida hooldaja kliendi hügieeniruumis teha ei

tohi.

Asutuses toimub diagnostika- ja hooldusvahendite puhastamise nõuete

täitmise seire.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §13

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, §6

Tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Kõikide tööde

korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna

riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning

sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud

ennetusabinõud; töötajate nakatumise vältimiseks peab tööandja kasutusele võtma vajalikud

puhastus- ja desinfitseerimisprotseduurid ning jälgima tööhügieeni nõuete täitmist.

Tervishoiutöötaja peab täitma nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse nõudeid, sh

tagama puhtad töövahendid.

Asutuses toimub ohtlike jäätmete käitluse nõuete täitmise seire.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §13

Tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Kõikide tööde

korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna

riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning

42

sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud

ennetusabinõud, töötajate nakatumise vältimiseks peab tööandja kasutusele võtma vajalikud

puhastus- ja desinfitseerimisprotseduurid ning jälgima tööhügieeni nõuete täitmist.

Visuaalne meetod:

- Kas eri värvi ja/või erinevalt tähistatud prügikastis on need jäätmed, mis sinna

kuuluvad?

- Hooldusprotsessi ajal jälgida, kuhu protseduuri läbiviijad viskavad teravad ja

kehavedelikega määrdunud jäätmed.

Head praktikad:

- Asutuses on igal pool avalikes kohtades kasutusel neljased prügikastid, mille peal on

selge, piltidega selgitus nendest jäätmetest, mida tohib konkreetsesse prügikasti

visata.

- Kuna teravaid jäätmeid ja kehavedelikke sisaldavad jäätmed tekivad vaid hooldajatel

ja õdedel, on neil oma kärus alati kaasas vastavad selgelt tähistatud konteinerid.

Asutuse juhtkond või vastutav isik jälgib köögis vähemalt visuaalselt

kätehügieeni, IKV kasutamise, toiduainete gruppide hoidmise, tööriiete

kasutamise, pindade puhastamise ja kööginõude puhtuse nõuetest

kinnipidamist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §13

Toiduseadus, §26, §34

Tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Käitleja on

kohustatud kontrollima toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust (edaspidi „enesekontroll“)

ning rakendama abinõud selle tagamiseks. Rakendatavaid abinõusid kirjeldatakse

enesekontrolliplaanis. [5; 8]

Head praktikad:

43

- Vastutav isik jälgib köögis toimuvat visuaalselt ning puuduste korral annab kohest

tagasisidet.

- Vastutav isik palub töötajal selgitada, kuidas toimub erinevate toormete käitlemine ja

hilisem pindade ning seadmete puhastamine (nt kanaliha käitlemine jne).

- Vastutav isik palub töötajal ette näidata, kuidas töötaja teostab kätehügieeni.

Asutuse juhtkond või vastutav isik jälgib vähemalt visuaalselt IKV kasutamise

korra rakendamist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §13

Tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Kõikide tööde

korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna

riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning

sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud

ennetusabinõud; töötajate nakatumise vältimiseks peab tööandja kasutusele võtma vajalikud

puhastus- ja desinfitseerimisprotseduurid ning jälgima tööhügieeni nõuete täitmist.

Head praktikad:

- IKV kasutamise jälgimine on üks lihtsamaid seiremeetodeid, sest visuaalne vaatlus

annab kohe tagasisidet selle kohta, kas IKV kasutamise korda rakendatakse korrektselt

või ei. Seega peaksid kõik töötajad olema koolitatud mitte ainult ise

isikukaitsevahendeid korralikult kasutama, vaid ka juhtima tähelepanu kolleegi

puudulikule IKV kasutamisele.

- Vastutav isik saab lisaks teha suulisi teste, nt kinnaste kasutamise kohta – millal tuleb

kaitsekindaid kanda, kui tihti tuleb neid vahetada, kuhu panna kasutatud kaitsekindad

jne.

-

Asutuse juhtkond või vastutav isik jälgib vähemalt visuaalselt riietuse, sh

tööriietuse kasutamise korra rakendamist oma asutuses.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, §13

44

Tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Kõikide tööde

korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna

riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning

sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud

ennetusabinõud, töötajate nakatumise vältimiseks peab tööandja kasutusele võtma vajalikud

puhastus- ja desinfitseerimisprotseduurid ning jälgima tööhügieeni nõuete täitmist.

Head praktikad:

- Nagu IKV puhul, on ka tööriietuse kandmise visuaalne kontroll kiire ja kohese

tagasiside andmise võimalusega. On mõistlik ja ohutu organisatsioonikultuuri

normaalne osa, et kõik töötajad mitte ainult ei jälgi ise nõuete täitmist, vaid vajaduse

korral juhivad kolleegide tähelepanu puudustele.

PÕHIKOMPONENT 6: TÖÖKOORMUS, PERSONAL JA

VOODIKOHTADE TÄITUVUS

Asutuses on vähemalt 1 hooldustöötaja (tase 3 ja/või 4) kuni 36 teenusesaaja

kohta ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt üks hooldustöötaja või

abihooldustöötaja kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse

tunni jooksul; erihoolekandeteenuse osutamise juures peab olema nõutud arv

tegevusjuhendajaid.

Sotsiaalhoolekande seadus, §86

Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele, §3

Tegemist on õigusaktist tuleneva kohustusega. Nõuded väljaspool kodu osutatavale

ööpäevaringsele üldhooldusteenusele seab selged nõuded personali arvule ja pädevusele,

sätestades, et teenuseosutaja tagab teenuse osutamise tegevuskohas vähemalt ühe

hooldustöötaja kohaloleku kuni 36 teenusesaaja kohta ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt ühe

45

hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohaloleku kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel ajal 12

järjestikuse tunni jooksul (nõue hakkab kehtima 01.07.2026).

Sotsiaalhoolekande seaduse järgi võib erihoolekandeteenust osutada tegevusjuhendaja, kes

on läbinud vajaliku erialase väljaõppe või omab sobivat kutse- või kõrgharidust.

Asutuses on olemas plaan juhuks, kui hooldustöötajad ei ole võimelised oma

tööd tegema (nt on haiged).

Ükski õigusakt otseselt ei nõua, et hoolekandeasutusel peab olema plaan juhuks, kui

hooldustöötajaid ei ole piisavalt, kuid selleks, et hoolekandeteenust osutada, on kohustus

tagada teatud arv töötajaid.

Head praktikad:

- Hoolekandeasutusel on omavalitsusega kokkulepe, et kui tekib personaliprobleem

ning hoolekandeasutusel endal puudub võimekus see lahendada, korraldatakse

koostöös omavalitsusega kohe kampaania vabatahtlike leidmiseks, kellele prioriteetse

tegevusena tehakse tervisekontroll, seejärel vormistatakse abihooldajaks ning

tutvustatakse kõiki vajalikke dokumente.

- Eriti hea praktika on juba valmis internetiplatvorm, kus vabatahtlik esitab oma

andmed, allkirjastab tahteavalduse, tutvub juba kõikide dokumentidega ja ka

riskidega ning alles siis suunatakse ta tervisekontrolli ning viiakse läbi muud

protseduurid.

46

Kõik toitu ja joogivett käitlevad või nende käitlemisvahenditega kokku

puutuvad ning toidu ja joogivee käitlemisruume puhastavad töötajad,

abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad, tervishoiutöötajad

ning teised patsiendiga vahetult kokku puutuvad tervishoiuasutuse töötajad,

kliendiga vahetult kokku puutuvad ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad ning

praktikat sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased peavad

omama kehtivat tervisetõendit.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, §13

Tegemist on õigusaktist tuleneva kohustusega.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus nõuab tervisetõendit nakkushaiguste läbimise

kohta järgmistelt töötajatelt:

- toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toidu ja joogiveega

või nende käitlemisvahenditega kokku puutuvad töötajad, samuti toidu ja joogivee

käitlemisruume puhastavad töötajad;

- abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad,

- tervishoiutöötajad ning teised patsiendiga vahetult kokku puutuvad tervishoiuasutuse

töötajad,

- kliendiga vahetult kokku puutuvad ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad,

- praktikat sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad.

PÕHIKOMPONENT 7: IK NÕUETELE VASTAV

SISEKESKKOND, MATERJALID JA SEADMED

Kõikidel klientidel on pidev juurdepääs kvaliteetsele joogiveele ja joogivee

ohutust kontrollitakse vähemalt kord aastas.

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded, §9

Veeseadus, §85

47

Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded,

§9

Toiduseadus, §32

Tegemist on õigusaktidest tulenevate nõuetega. Kvaliteetne ja testitud joogivesi peab

klientidele olema alati kättesaadav. Hoolekandeasutus kui joogivee käitleja peab vähemalt

kord aastas korraldama joogivee proovi võtmise.

Head praktikad:

- Kraanivesi

- Maitsega kraanivesi (nt marjade, kurgikoorte, maitsetaimedega maitsestatud

kraanivesi) üldkasutatavates kohtades

- Veeautomaadid ja/või pudelivesi

Asutusel on alternatiivne ohutu joogivee tagamise võimalus või toimiv plaan

selle tagamiseks juhuks, kui peamine teenuse allikas katkeb.

Otseselt plaani kui dokumendi olemasolu ükski õigusakt ei nõua, kuid õigusaktidest

tulenevaid kohustusi peab täitma ka kriisiolukordade ajal. Olgu selleks veeteenuse,

elektrienergia teenuse või muu kriitilise teenuse katkemine. Lisaks joomisele on vett vaja ka

söögi tegemiseks, hügieenitoiminguteks, puhastamiseks jne.

Head praktikad:

- Veeautomaadid ja kokkulepe pudelivee tarnijatega, mis tagab ohutu joogivee

vähemalt 48 tunniks.

- Koostöö omavalitsusega, mille kohaselt veeteenust kui elutähtsat teenust korraldav

asutus või kui lihtsalt üldhuviteenuse korraldamist tagav asutus tagab pikemaajalise

veeteenuse katkestuse korral hoolekandeasutusele prioriteetse ülesandena ohutu

joogivee.

- Kokkulepe omavalitsusega, mille kohaselt hoolekandeasutus peab tagama ohutu

joogivee 48 tunniks ja kui katkestus kestab kauem, tagab ohutu joogivee omavalitsus.

48

- Selge plaan, kuidas kogutakse joogivett, kui on teenuse katkemise oht, või kuidas

korraldatakse joogivee kättesaadavus pikaajaliselt, rakendades piiranguid tavapärases

joogiveele juurdepääsus.

Asutuses on vähemalt kaks WC-potti kümne voodikoha kohta,

erihoolekandeteenuse osutamisel üks valamuga tualettruum kuni kümne isiku

kohta.

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded, §8

Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile, §4

Tegemist on õigusaktidest tuleneva nõudega, mille järgi peab asutuses olema vähemalt kaks

WC-potti kümne voodikoha kohta. Töötajatele peab olema eraldi WC.

Erihoolekandeteenuse osutamise korral on kohustuslik üks ühe valamuga tualettruum kuni 10

kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku kohta, välja

arvatud uriini absorbeerivaid abivahendeid kasutavad isikud.

Asutuses on vähemalt üks valamu nelja voodikoha kohta.

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded, §8

Tegemist on õigusaktidest tuleneva nõudega, mille järgi peab asutuses olema vähemalt üks

valamu nelja voodikoha kohta.

Kõikides tualettruumides on käte pesemise ja kuivatamise võimalus.

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded, §8

Tegemist on õigusaktidest tuleneva nõudega, mille järgi peab kõikides tualettruumides

olema käte pesemise ja kuivatamise võimalus.

Käte pesemiseks sobivad kõige paremini seebid ja soe vesi. Seebi valikul on asutuse juhi

enda otsustada, kas kasutatakse vedelseepi, mis on soovitatav, kuna võimaldab kohe

doseerida õiges koguses pesuainet, või tavalist seepi. See sõltub osaliselt ka kliendi enda

49

soovidest – paljud kliendid on harjunud tavalise seebiga ja on juhtumeid, kus tavalise seebi

asemel vedelseebi andmine viib selleni, et klient üldse seepi ei kasuta.

Anda võib järgmisi praktilisi soovitusi:

- kui vähegi võimalik, eelistage vedelseepi seebidosaatoris;

- kui klient on harjunud kasutama tavalist seepi ja on oht, et ta ei võta vedelseepi omaks,

siis kasutage tavalist seepi.

Asutusel on ööpäevaringselt tagatud soojaveevarustus, milles on vähemalt 45-

kraadine vesi.

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded, §8

Tegemist on õigusaktidest tuleneva nõudega, mille järgi peab asutusel olema ööpäev läbi

tagatud soojaveevarustus, milles on vähemalt 45-kraadine vesi.

Asutusel on alternatiivne soojaveevarustuse võimalus, toimiv plaan või muu

meetod hügieeni tagamiseks juhuks, kui peamine teenuse allikas katkeb.

Otseselt plaani kui dokumendi olemasolu ükski õigusakt ei nõua, kuid õigusaktidest

tulenevaid kohustusi peab täitma ka kriisiolukordade ajal. Olgu selleks

kanalisatsiooniteenuse, soojavee- või veeteenuse, elektrienergia teenuse või muu kriitilise

teenuse katkemine.

Head praktikad:

- Koostöö omavalitsusega, mis pikemaajalise sooja vee katkestuse korral tagab

hoolekandeasutusele prioriteetse teenuse taastamise.

- Eraldi kaasaskantavate gaasiballoonidega gaasipliit, millel lisaks toidu tegemisele

saab keeta vett nii hügieenitoiminguteks kui joogivee ohutumaks tegemiseks.

- Oma soojaveeboiler (koos alternatiivse elektrienergia tagamisega).

- Võimalik on tellida mobiilne välisaun vm sarnane võimalus sooja pesuvee tagamiseks.

50

Asutuses on vähemalt üks pesemiskoht kümne voodikoha kohta,

erihoolekandeteenuse osutamisel üks duši või vanniga pesemisruum kuni

kümne isiku kohta.

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded, §8

Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumidele, §4

Tegemist on õigusaktidest tuleneva nõudega, mille järgi peab asutuses olema vähemalt üks

pesemiskoht kümne voodikoha kohta.

Köögis on olemas kätepesu võimalus koos vedelseebi ja käte kuivatamise

võimalusega.

Toiduseadus, §26

Kõikide õigusaktidest otseselt tulenevate hügieeninõuete alus tuleneb toiduseadusest, mille

järgi peavad kõik toidu käitlejad täitma toiduhügieeni nõudeid.

On väga tähtis, et töötajad järgivad isikliku hügieeni häid tavasid, sest sel moel takistatakse

bakterite levimist toidule. Iga isik, kes töötab toidukäitlemisalas, peab hoidma kõrgel tasemel

isiklikku puhtust ning kandma sobivat puhast riietust ja vajaduse korral kaitseriietust. Töötajad

peavad alati enne toidu valmistamist pesema käsi, sest see on üks tõhusaimaid viise takistada

toidumürgitust põhjustavate bakterite levimist.

Asutusel on olemas alternatiivne energiaallikas vähemalt oluliste ruumide ja

tehnosõlmede elektrienergiaga varustamiseks ning alternatiivse kütte- ja

energiaallika ühendamise võimalus või vähemalt plaan alternatiivse

energiaallika ja kütte saamiseks.

Otseselt plaani kui dokumendi olemasolu ükski õigusakt ei nõua, kuid õigusaktidest

tulenevaid kohustusi peab täitma ka kriisiolukordade ajal. Olgu selleks

kanalisatsiooniteenuse, soojavee või veeteenuse, elektrienergia teenuse või muu kriitilise

teenuse katkemine.

51

Olenevalt asutusest, osutatavatest teenustest ja sõltuvatest teenustest võiks kriitiliselt

vajalikeks lugeda järgmisi teenuseid/seadmeid:

- toasoe;

- joogivesi ja toidu valmistamiseks sobilik vesi;

- valgustus (med. ruumid, hügieeniruumid, klientide toad jne);

- toit, sh soe toit (siia alla kuulub säilitamine, valmistamine, soojas hoidmine);

- pesuvesi (keskkonna puhastamine, köögiseadmete ja toidunõude puhastamine jne);

- tuleohutusseadmed (ATS, turvavalgustus);

- elektrilised meditsiiniseadmed (hapnikumasin jne);

- 1 pesumasin puhastusvahendite (mopid, lapid, riided jne) pesemiseks.

Head praktikad:

- Miinimumplaan peaks olema, et asutus on kaardistanud kõik olulised tarbijad, kes on

möödapääsmatult vajalikud klientidele parima võimaliku teenuse tagamiseks, ning

koostöös elektrikäidu korraldajaga on need tarbijad koondatud peakilbis nii, et nad

oleksid kas ühes kohas ja/või selgelt tähistatud. Lisaks on vajalik tagada selgelt

tähistatud generaatori ühendamise võimalus ning ümberlülitus.

- Koostöö omavalitsusega, mille kohaselt elektrienergia teenuse katkemise korral

koostöös elektrienergia teenuse taastamist korraldava asutusega taastatakse

elektrienergia hoolekandeasutuses esmajärjekorras.

- Oma elektrigeneraator, piisav kogus kütust (min 48h jaoks), isik, kes oskab

generaatorit kasutada ja hooldada, ning võimalus ühendada generaatori hoone

elektrisüsteemi. Minimaalne vajadus on tagada elektrienergia esmajoones

sanitaarsõlme (toasoe, külm vesi, soe vesi), olulise valgustuse, olulise pliidi (oma

teisaldatavate gaasiballoonidega gaasipliit on parem variant, kuna tööstuslikud

elektripliidid tarbivad väga palju elektrit), pesumasina jaoks.

- Selge kirjalik kokkulepe generaatori omajaga (nt omavalitsus) või rentimisega tegeleva

ettevõttega, kes tarnib vajaliku elektrigeneraatori koos täis paagiga ettenähtud kohta.

Sellise plaani toimimise eelduseks on, et asutuses on võimalik generaator ühendada ja

on olemas isik, kes oskab generaatorit kasutada ning hooldada.

- Päikeseenergia tootmise võimalus koos oma elektrienergia salvestamise võimalusega.

52

Kõikides kliendi hooldusega seotud tegevuskohtades on kättesaadavad

kätehügieeni vahendid (käte antiseptikum ja/või vesi, seep ja ühekordsed

kätekuivatuspaberid). Antiseptika punktid on lisaks õe vastuvõtuteenuse

kohtadele ka söögisaalis, köögis, pesuruumides, koridorides ja hoone

sissepääsu juures.

Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele,

aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele, §72

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded, §8

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, §24

Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, §7

Nõuded tulenevad mitmest õigusaktist, mille alusel on Terviseamet kui pädev asutus

koostanud soovituse. Tööandja peab töötajate võimaliku nakatumise vältimiseks võtma

tarvitusele erinevad tööhügieeni abinõud, mille hulka kuulub ka kohustus anda töötajate

kasutusse duššidega varustatud pesemisruumid, antiseptilised nahapuhastusvahendid ning

vajaduse korral paigaldama silmadušid.

Eesti ravijuhendi töögrupp [3] toob välja, et hooldekodutöötaja käed võivad saastuda

mikroorganismidega pärast lähikokkupuudet patsiendi, pindade, vahendite ja seadmetega

või ka teiste tervishoiuasutuse/hooldekodu töötajatega. Nõuetekohane kätehügieen on

oluline tervishoiutekkeste infektsioonide ennetamisel, sest vähendab mikroorganismide

ülekandumist. Kõikides tualettruumides peab olema käte pesemise ja kuivatamise võimalus.

Head praktikad:

- Antiseptikumi dosaatorid paigutada erinevatesse kohtadesse (nt tualetti,

pesuruumidesse, välisukse lähedusse, võimalusel klientide ruumidesse), järgides

ohutusnõudeid.

- Kui pole võimalik panna käte antiseptikumi kliendi ruumi või mistahes muusse ruumi

nähtavale kohale, siis kannab töötaja seda kaasas.

- Käte antiseptikumide ja käte vedelseepide pudelite taastäitmine pole saastumisriski

tõttu lubatud.

53

Magamistubades on loomulik ventilatsioon.

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded, §9

Tegemist on õigusaktist tuleneva nõudega, mille järgi loomulik või sundventilatsioon peab

tagama küllaldase õhuvahetuse kõikides ruumides. Magamistubades peab olema ka loomulik

ventilatsioon.

Head praktikad:

- Kõige odavam viis loomuliku ventilatsiooni tagamiseks on paigaldada manuaalsed

värskeõhuklapid. Kõige kliendisõbralikum variant on paigaldada eraldiseisev

elektriline sissepuhke/väljatõmbeventilaator, mis vastavalt andurilt saadud infole kas

annab õhku tuppa juurde või kui CO2 või niiskussisaldus on liiga suur, siis tõmbab õhu

välja.

Hoones või hooneosas on tagastusõhuga ventilatsioonisüsteem, mida saab

täielikult välisõhule ümber lülitada või mille abil on võimalik suurendada

välisõhu osakaalu vähemalt 50%-ni ja parandada väljatõmbeõhu filtreerimist

samale tasemele välisõhu filtreerimisega.

Ventileerimise ja tuulutamise nõuded hoolekandeasutusele, §3

Tegemist on õigusaktist tuleneva kohustusega, mille järgi juhul, kui ruumitemperatuuri

tagamiseks ei ole ventilatsiooniagregaadi täielikult välisõhule ümberlülitamine võimalik,

suurendatakse välisõhu osakaalu vähemalt 50 protsendini sissepuhkeõhust ja parandatakse

väljatõmbeõhu filtreerimist samale tasemele välisõhu filtreerimisega.

Asutuses on üheinimesetoad või ruumid sarnaste patogeenidega patsientide

kohortimiseks ja vajaduse korral, st kui isolatsioonitubade arv on ebapiisav,

isolatsioonitsoonide moodustamiseks.

Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, §4

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, §7, §22, §24

Nakkushaiguste tõrje nõuded terves ulatuses

54

Otseselt ei ole öeldud, et asutuses peavad isolatsioonitoad või üheinimesetoad olema, kuid

asutuse juhi kohustus on tagada töötajate ning klientide elu ja tervise kaitse ning täita

nakkushaiguste tõrje nõudeid, kus on ära toodud ka haige isoleerimise ja tõrje tegevused.

Tööandjal on kohustus määrata kindlaks tegevuskava bioloogilistest ohuteguritest tuleneva

õnnetusohu puhuks. Isolatsiooniruumides, kus viibivad 3. või 4. ohurühma bioloogiliste

ohuteguritega nakatunud või nakkuskahtlusega kliendid, tuleb rakendada eriabinõusid.

Nii Ontario (Kanada) [7], Ühendkuningriigi [2] kui Hispaania [1] hoolekandeasutuste

juhendmaterjalides on rõhutatud, et kohortimine, kui isolatsioonitoad või üksikud toad ei ole

vabad, on üks olulisemaid ja kõige kiiremaid meetodeid nakkushaiguse leviku tõkestamisel,

sh eriti siis, kui ei ole täpselt teada, mis nakkushaigusega tegemist on ja mille kaudu see levib.

Head praktikad:

- Eesti hoolekandeasutustes on levinud ja end tõestanud praktika kahetasandiline

isolatsiooniabinõude rakendamine:

a) kliendi tuba kui peamine isolatsioonituba; b) hoone tiib, hooneosa või korrus, kus

klient elab, on eraldi kohort.

- Tsoonide ustel on selgelt eraldi tähistatud tsooni nimetus koos selgete

tegevusjuhistega ja kõik töötajad teavad, kuidas erinevates tsoonides käituda.

- Kohordis töötavad vaid ühed ja samad inimesed, kes on infektsiooni vastu

vaktsineeritud, töötajate ristkasutust ei toimu.

- Kliendi üleviimine spetsiaalsesse eraldi tuppa peaks olema erimeede ja väga hästi läbi

mõeldud, kuna see mõjub väga tugevalt kliendi psüühikale (mis omakorda võib

vähendada kliendi organismi vastupanuvõimet) ja ka ümberpaigutamine ise

suurendab infektsiooni leviku riski.

Asutusel on suuremate probleemideta toimiv reoveekanalisatsioon.

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded, §11

Tegemist on õigusaktidest tuleneva nõudega, mille järgi peab hoolekandeasutuses olema

reoveekanalisatsioon.

55

Asutusel on olemas alternatiivne lahendus või plaan juhuks, kui

kanalisatsiooniteenused ei tööta.

Otseselt plaani kui dokumendi olemasolu ükski õigusakt ei nõua, kuid õigusaktidest

tulenevaid kohustusi peab täitma ka kriisiolukordade ajal. Olgu selleks

kanalisatsiooniteenuse, soojavee või veeteenuse, elektrienergia teenuse või muu kriitilise

teenuse katkemine.

Head praktikad:

- Koostöö omavalitsusega, mis tagab pikemaajalise kanalisatsiooniteenuse katkestuse

korral hoolekandeasutusele prioriteetse teenuse taastamise.

- Neile klientidele, kes on võimelised kasutama välitualetti, on mõistlik tellida välitualett.

Neile, kes seda ei suuda, tuleb hügieen tagada alternatiivsel moel, kasutades kas

niiskeid rätikuid, mähkmeid, siibreid, potte.

Asutuses on eri liiki jäätmete käitlemiseks olemas vajalikud lepingud.

Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, §24

Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, §6

Asutuses koguda eraldi segaolmejäätmeid, segapakendeid, papp-ja kartongijäätmeid.

- Eraldi tuleb sorteerida ohtlikud jäätmed (erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed,

patareid, luminestsentslambid jne).

- Erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmetena tuleb eraldi koguda kehavedelikega

küllastunud materjalid ja teravad-torkivad esemed.

Asutuse töötervishoiu riskianalüüs ja tegevuskava sisaldavad kõiki eelpool

nimetatud IK alaseid tegevusi.

Nõudeid on palju ja iga asutuse juht korraldab oma tööd ise. Kõiki käesolevas juhendis

sisalduvaid punkte võib tinglikult pidada infektsioonikontrolli plaaniks.

56

Käesoleva juhendi autor annab järgmise soovituse:

- Koostage töötervishoiu riskianalüüs ja tegevuskava selle juhendi punktide järgi. See

aitab teil struktureerida ja planeerida kogu IK alast tegevust ning tagab, et ükski nõue

ei jää täitmata. Samuti aitab struktureeritud kava planeerida seiret ja koolitusi, mis

omakorda võib säästa aega – tegevused on teadlikult planeeritud ja kogu ressurss

(inimesed, raha, aeg) läheb kõige kriitilisemate ja olulisemate tegevuste elluviimiseks.

57

TESTKÜSIMUSTIK

Kas asutuses on 1 või mitu inimest, kelle ülesanne on jälgida riskianalüüsis ja tegevuskavades välja toodud IK alaste nõuete täitmist? Kas valdkonna (õendusabi, hooldus, haldus vms) vastutavatel on piisavalt aega tegeleda riskianalüüsis ja tegevuskavas väljatoodud IK alaste tegevuste rakendamise ja jälgimisega?

Kui asutuses osutatakse õendusabiteenust, siis kas tervishoiuteenuse osutajal on piisavalt kiire ligipääs labori tulemustele? Kas asutuse riskianalüüs ja tegevuskava sisaldavad IK alaseid tegevusi?

Kas asutuse töötajatel on juhiste rakendamiseks vajalikud teadmised ja vahendid?

Kas asutuses on saadaval standardabinõude juhend, mis sisaldab töötaja tervise kaitse, kliendi (klientide) tervise kaitse, kätehügieeni, köhaetiketi, IKV kasutamise, tööriietega seotud tegevuste, diagnostika- ja hooldusvahendite puhastamise, ruumide igapäevase puhastamise, pesupesemise ja -käitlemise juhiseid?

Kas asutuses on saadaval võimalike nakkusohtlike jäätmete käitlemise juhised koos selgete lühijuhistega võimalike nakkusohtlike jäätmete tekkimise kohtades? Kas asutuse kätehügieeni punktides (nii antiseptikumide jaamad kui kätepesukohad) on saadaval ja nähtaval kohal selged kätehügieeni juhised?

Kas asutusel on nakkustunnustega kliendi või klientide isolatsiooniabinõude juhend? Kas asutus testib või kontrollib muul moel personali valmisolekut isolatsiooniabinõude rakendamiseks?

Kas asutuses kontrollitakse kehtestatud isolatsiooniabinõudest kinnipidamist (kui isolatsiooniabinõud on kehtestatud)?

Kui isolatsiooniabinõud on kehtestatud, kas erinevad tsoonid on selgelt tähistatud?

Kas IK juhiste muutmisesse ja rakendamisse on kaasatud ka hooldustöötajad, puhastusteenindajad ja muud haldustöötajad?

Kas kõik töötajad läbivad enne tööle asumist tööandjapoolse juhendamise? Kas kõik töötajad läbivad korduskoolituse juhul, kui muutub töötaja ülesanne, ta hakkab kasutama uut töövahendit või tehnoloogiat? Kas kõik töötajad läbivad vähemalt kord aastas spetsiaalse IK alase meeldetuletuskoolituse?

Kas töötajaid koolitatakse nii teoreetiliselt kui praktiliselt, sh toimub asjaomasele töötajale ka praktiline voodikohakoolitus?

Kas klientidele viiakse läbi infopäevi kätehügieeni ja köhaetiketi täitmise olulisuse kohta? Kas klientide lähedastele saadetakse juhiseid või juhendatakse neid muul moel tegema kätehügieeni ja järgima köhaetiketti ning selgitatakse, kuidas toimida haigussümptomite ilmnemisel? Kas asutus motiveerib töötajate vaktsineerimist, kui see ei ole kohustuslik? Kas asutus võimaldab töötaja vaktsineerimist, kui see on talle kohustuslik? Kas asutus motiveerib kliente soostuma vaktsineerimisega?

Kas asutuse juhil on statistika, kui palju ja milliseid infektsioone tema asutuses oli aasta lõikes? Kas asutuses on määratud isik või isikud, kelle ülesanne on infektsioonide seire korraldamine? Kas asutuses tehakse järelevalvet infektsioonhaiguste puhangute (nt noroviiruse, gripi, Covid- SARS-2, tuberkuloosi) üle? Kas asutuse juhtkond või seire eest vastutav isik või vastutavad isikud teostavad töötervishoiu ja tööohutuse ning muudest nõuetest kinnipidamise üle seiret konkreetse plaani järgi?

58

Kas asutuses toimub vähemalt visuaalne kätehügieeni nõuete täitmise seire?

Kas asutuses toimub tubade puhastamise nõuete täitmise seire?

Kas asutuses toimub diagnostika- ja hooldusvahendite puhastamise nõuete täitmise seire? Kas jälgite vähemalt visuaalselt ohtlike jäätmete käitlemise juhendi rakendamist oma asutuses?

Kas jälgite oma asutuses vähemalt visuaalselt köögis enesekontrolli plaani hügieeni osa täitmist? Kas jälgite vähemalt visuaalselt IKV kasutamise korra rakendamist oma asutuses?

Kas jälgite vähemalt visuaalselt riietuse, sh tööriietuse kasutamise korra rakendamist oma asutuses? Kas asutuses on vähemalt 1 hooldustöötaja (tase 3 ja/või 4) kuni 36 teenusesaaja kohta ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt üks hooldustöötaja või abihooldustöötaja kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul; erihoolekandeteenuse osutamise juures peab olema nõutud arv tegevusjuhendajaid? Kas asutuses on olemas plaan juhuks, kui hooldustöötajad ei ole võimelised oma tööd tegema (nt on haiged)?

Kas kõik toitu ja joogivett käitlevad või nende käitlemisvahenditega kokku puutuvad ning toidu ja joogivee käitlemisruume puhastavad töötajad, abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad, tervishoiutöötajad ning teised patsiendiga vahetult kokku puutuvad tervishoiuasutuse töötajad, kliendiga vahetult kokku puutuvad ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad ning praktikat sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased omavad kehtivat tervisetõendit?

Kas kõikidel klientidel on pidev juurdepääs ohutule joogiveele? Kas joogivee ohutust kontrollitakse vähemalt kord aastas?

Kas asutusel on alternatiivne ohutu joogivee tagamise võimalus või toimiv plaan selle tagamiseks juhul, kui peamine teenuse allikas katkeb? Kas asutuses on vähemalt 2 WC-potti kümne voodikoha kohta, erihoolekandeteenuse osutamisel 1 valamuga tualettruum kuni kümne isiku kohta? Kas asutuses on vähemalt 1 valamu nelja voodikoha kohta?

Kas kõikides tualettruumides on käte pesemise ja kuivatamise võimalus? Kas asutusele on ööpäevaringselt tagatud soojaveevarustus, milles on vähemalt 45-kraadine vesi?

Kas asutusel on alternatiivne soojaveevarustuse võimalus või toimiv plaan või muu meetod hügieeni tagamiseks juhuks, kui peamine teenuse allikas katkeb?

Kas asutuses on vähemalt 1 pesemiskoht kümne voodikoha kohta, erihoolekandeteenuse osutamisel üks duši või vanniga pesemisruum kuni kümne kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku kohta? Kas köögis on olemas kätepesu võimalus koos vedelseebi ja käte kuivatamise võimalusega? Kas asutusel on olemas alternatiivne energiaallikas vähemalt oluliste ruumide ja tehnosõlmede elektrienergiaga varustamiseks koos kütuse ja alternatiivse energiaallika ühendamise võimalusega või vähemalt plaan alternatiivse energiaallika ja kütuse saamiseks? Kas kõikides klientide hooldusega seotud tegevuskohtades on kättesaadavad kätehügieeni vahendid (käte antiseptikum ja/või vesi, seep ja ühekordsed kätekuivatuspaberid)? Kas antiseptika punktid on peale õe vastuvõtuteenuse kohtade ka söögisaalis, köögis, pesuruumides, koridorides ja hoone sissepääsu juures?

Kas magamistubades on loomulik ventilatsioon? Kui hoones või hooneosas on tagastusõhuga ventilatsioonisüsteem, siis kas seda saab

59

täielikult välisõhule ümber lülitada või kui mitte, siis kas välisõhu osakaalu saab suurendada vähemalt 50%-ni ja parandada väljatõmbeõhu filtreerimist samale tasemele välisõhu filtreerimisega? Kas teil on üheinimesetoad või ruumid sarnaste patogeenidega patsientide kohortimiseks ja vajaduse korral, st kui isolatsioonitubade arv on ebapiisav, isolatsioonitsoonide moodustamiseks?

Kas asutusel on suuremate probleemideta toimiv reoveekanalisatsioon? Kas asutusel on olemas alternatiivne lahendus või plaan juhuks, kui kanalisatsiooniteenus ei tööta? Kas asutuses on eri liiki jäätmete käitlemiseks olemas vajalikud lepingud?

60

VIITED

1. Bouza et al. Infection control in long term care institutions for the elderly: A reflection

document on the situation in Spain. 2023

2. Department of Health (England) and the Health Protection Agency in conjunction with

the Care Quality Commission. Prevention and control of infection in care homes – an

information resource. 2013

3. Infektsioonikontrolli standardnõuded. Eesti Haigekassa. 2022.

4. Lee et al. 2019 Effectiveness and core components of infection prevention and control

programmes in long-term care facilities: a systematic review

5. Maaeluministeerium on 2019. aastal tellinud töö „Ohutu toitlustamine – toidu ohutu

valmistamise juhend

6. Minimum requirements for infection prevention and control. Geneva: World Health

Organization; 2019. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO

7. Ontario Agency for Health Protection and Promotion (Public Health Ontario). Infection

prevention and control for long-term care homes: summary of key principles and best

practices. Toronto, ON: Queen’s Printer for Ontario; 2020

8. Põllumajandus- ja Toiduamet 2021. Ettevõtte enesekontrolli plaan

9. Põllumajandus- ja Toiduamet. Listeria monocytogenes`e tuvastamiseks

toidutöötlemisaladelt ja seadmetelt proovide võtmise juhend

10. Terviseamet 08.10.2020 „Standardnõuded hoolekandeasutuses teenuse osutamiseks

ja külastuste korraldamiseks, COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks“

11. Terviseameti „Hoolekandeasutuse personali ja klientide tegevusjuhis COVID-19

pandeemia tingimustes“

61

12. World Health Organization 2016. Guidelines on core components of infection

prevention and control programmes at the national and acute health care facility level.

ISBN 978-92-4-154992-9 ©

13. Infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika „Väljaspool kodu

osutatavat ööpäevaringset üld- ja erihoolekandeteenust hooldusteenust pakkuva

asutuse toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika“ etapp nr 2. TAUSTAMATERJAL.

Õigusaktide nimekiri

Riigikogu 08.02.2017. a „Hädaolukorra seadus“

Riigikogu 09.12.2015. a „Sotsiaalhoolekande seadus“

Riigikogu 12.02.2003. a „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus“

Riigikogu 09.05.2001. a „Tervishoiuteenuste korraldamise seadus“

Riigikogu 16.06.1999. a „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“

Riigikogu 25.02.1999. a „Toiduseadus“

Riigikogu 14.06.1995. a „Rahvatervise seadus“

Vabariigi Valitsuse 05.05.2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud

töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“

Majandus- ja taristuministri 02.04.2020 a määrus nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone ja

sisekliima tagamisega mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise nõuded“

Sotsiaalkaitseministri 19.06.2023. a määrus nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale

ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“

Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded

erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“

Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrus 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid“

Sotsiaalministri 13.08.2010. a määrus nr 56 „Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt

osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele“

Sotsiaalministri 19.08.2004. a määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded“

Sotsiaalministri 31.10.2003. a määrus nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“

Sotsiaalministri 03.04.2002. a määrus nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse

tervisekaitsenõuded“

62

Terviseameti põhimäärus

Terviseameti nakkushaiguste osakonna põhimäärus