Arvamus kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (sideandmete säilitamine ja kasutamine) eelnõu kohta

Riigikohtu arvamus1 kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku,

elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (sideandmete säilitamine

ja kasutamine) eelnõu kohta

Eelnõuga tehtavad muudatused näivad üldjoontes arvestavat nii Euroopa Kohtu asjasse

puutuvat praktikat (eelkõige 6. oktoobri 2020. a otsus liidetud asjades nr C-511/18, C-512/18

ja C-520/18 ning 30. aprilli 2024. a otsus asjas nr C-470/21) kui ka Riigikohtu 18. juuni 2021. a

otsuses nr 1-16-6179/111, 20. märtsi 2026. a otsuses nr 1-23-1551/97 ja 27. aprilli 2026. a

otsuses nr 1-24-4898/33 väljendatud seisukohti sideandmete säilitamisel ja kriminaalasjades

tõendina kasutamisel. Arvamuse andmiseks jäetud lühikese tähtaja tingimustes teeme eelnõu

kohta järgmised tähelepanekud.

Eelnõu § 1 p 1:

KrMS § 901 pealkirja muutmise vajadus jääb arusaamatuks. Paragrahvi pealkirja kehtivas

redaktsioonis nähakse ette andmete nõudmine sideettevõtjalt. Missuguseid andmeid selle sätte

alusel nõuda saab, selgub sätte sisust, pealkirja koormamine konkreetsete andmeliikide

nimetustega ei ole vajalik. Lisaks kõneldakse uue redaktsiooni pealkirjas

„identifitseerimistunnustega seotud andmetest“, eelnõuga loodav ESS § 1112 räägib aga

„lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikest andmetest“. Tarbetu segaduse vältimiseks peaks

mõistekasutus erinevates seadustes olema järjepidev.

Ekslik on eelnõu seletuskirjas (lk 5) väljendatud arusaam, et KrMS § 215 alusel saab menetleja

esitada päringuid mingite „muude andmete“ – eelnõu konteksti arvestades ilmselt ikka

sideandmete – osas, mis ei ole hõlmatud KrMS §-ga 901. KrMS §-d 32 ja 215 ei anna

uurimisasutustele juurdepääsu andmetele, mille nõudmist ja väljastamist piiravad muud

õigusnormid (vt nt RKKK 08.06.2026, 1-22-7314/268, p 22). Sideandmete

kriminaalmenetluses tõendamise eesmärgil välja nõudmist reguleerib ammendavalt

KrMS § 901.

Eelnõu § 1 p 2:

ESS-i praegu kehtiv redaktsioon ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete mõistet ei sisalda, see

termin on kasutusele võetud kohtupraktika järgi. Eelnõus ja seletuskirjas kasutatakse

vaheldumisi määratlusi „ärilisel eesmärgil töödeldavad andmed“ ja „ärilisel eesmärgil

säilitatavad andmed“, selgitamata täpselt nende vahekorda ja võimalikku erinevust. Seaduse

süstemaatikat järgides mõeldakse ärilisel eesmärgil säilitatavate (ja töödeldavate?) andmete all

ilmselt ESS § 102 lg-s 1 nimetatud teavet. See, et menetleja saaks KrMS § 901 lg 2 alusel nõuda

just ESS § 102 lg-s 1 loetletud andmeid, on võimalik järeldada ESS-ist viiteliselt erinevate

sätete koosmõjus ja eelnõu seletuskirja abil. Seaduse kesksed mõisted tuleks hilisemate

vaidluste vältimiseks defineerida siiski seaduses, kuna seletuskirjal ei ole seadusjõudu.

Öeldut tuleks silmas pidada ka KrMS § 901 lg 2 muutmisel, kuna eelnõu tekstist jääb lõppastmes

selgusetuks, missugust teavet selle normi alusel sideettevõtjalt ikkagi nõuda saab – kas üksnes

ESS § 102 lg-s 1 loetletud andmeid või lisaks ka eelnõu kohases ESS § 1111 lg 1 p-s 1 nimetatud

ehk prokuratuuri määruse alusel säilitatavaid andmeid. Kui eelnõu jõustuks praeguses

sõnastuses (välja saaks nõuda vaid ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid), siis oleks välistatud

ESS § 1111 alusel säilitatud andmete väljanõudmine.

Eelnõust ja seletuskirjast ei ole üheselt selge seegi, kas tegelik eesmärk on võimaldada

KrMS § 901 lg 2 alusel välja nõuda ka ESS § 1111 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel (st seoses kõrgendatud

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult

kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.

või vahetu ohuga PPA või julgeolekuasutuse ettekirjutusel) säilitatavat teavet (vt ka allpool

märkust eelnõu § 3 p 7 kohta). Kui KrMS § 901 lg 2 peaks sõnastatama nii, et välja saab nõuda

just ESS § 1111 lg 2 p 1 alusel säilitatavat teavet, siis tuleb teadvustada järgmist: juhul kui

näiteks isikuvastase, riigivastase või üldohtliku kuriteo puhul on menetluse algjärgus palunud

sideettevõtjalt andmete säilitamist PPA või julgeolekuasutus p-de 2 või 3 alusel ja mitte

prokuratuur p 1 alusel ning andmete ärilisel eesmärgil säilitamise aeg on möödas, siis ei pruugi

saada seda teavet hiljem kriminaalasjas tõendina kasutada.

Normitehniliselt oleks korrektne lg 2 teine lause sõnastada sarnaselt KrMS teiste normidega (nt

KrMS § 12 lg 2, § 55 lg 1, § 268 lg 2), kus kohtumenetluses esitatud taotluse või lahendatava

küsimuse otsustab kohus poolte taotlusel või omal algatusel.

Eelnõu § 2 p 2:

Kehtiv VTMS § 312 lg 2 lubab väärteomenetluses teha sideandmete üksikpäringu (ühe

sideseansi andmed). Muudetud lõige eelnõus räägib üldiselt mistahes ärilisel eesmärgil

säilitatavatest andmetest. Miks on plaanis kaotada üksikpäringu tingimus, seletuskirjast ei nähtu

(vrd ESS § 1141: tsiviilkohtumenetluses üksikpäring jääb). VTMS § 312 lg 3 uus sõnastus

säilitab küll vältimatu vajaduse nõude, aga asendab üksikpäringu kitsenduse väärteo eest

ettenähtud sanktsiooni ülemmääraga. Puudub igasugune selgitus ja mõjuanalüüs selle kohta,

milline (sh kui ulatuslik) on pakutud muudatuse praktiline mõju sideandmete päringute

tegemisele, vastavus tegelikule tõendamisvajadusele ning kooskõla EL õigusega.

Eelnõu § 3 p 7:

Eelnõus pakutud kujul ESS § 1112 (lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete säilitamine)

sätestamist on põhjendatud mh viitega RKKKo 1-24-4898 p-le 29. Siinkohal peame vajalikuks

juhtida eelnõu väljatöötaja tähelepanu sellele, et Riigikohus väljendas nimetatud seisukohta

konkreetse kriminaalasja tehiolusid arvestades. Kas igal konkreetsel juhul on tegu EK praktika

mõttes üksnes lõppkasutaja identiteedi-, mitte tavapäraste liiklusandmetega, sõltub andmete

olemusest, mahust jm kaasuse asjaoludest. Lisaks on EK praktika pidevas arengus, näiteks on

sideettevõtjalt IP-aadresside küsimise ja süüteomenetluses kasutamise lubatavuse teemaga

seotud pooleliolev eelotsusetaotlus asjas nr C-427/25 (Uffida).

Loodava ESS §-ga 1113 nähakse ette andmete säilitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärgil.

ESS 1113 lg 6 sätestab, et selle paragrahvi alusel säilitatavaid andmeid võib (sideettevõtja?)

avaldada üksnes julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud alustel ja korras.

Eelnõu seletuskiri (lk 8) aga jätab lahtiseks, mida tähendab see, et ESS § 1113 alusel säilitatavad

andmed on eelkõige seotud julgeolekuasutuste ülesannete täitmisega. Eelnõu ega seletuskiri ei

anna selget vastust küsimusele, kas julgeolekuolekukaalutlustel säilitatavad sideandmed võivad

jõuda tõendina kriminaalmenetlusse näiteks KrMS § 63 lg 11 kaudu. Samuti vajaks

läbimõtlemist ja selgitamist ESS § 1113 lg 6 seos JAS §-ga 32.

Eelnõu §-le 3 (elektroonilise side seaduse muutmine) järgneb § 5 (kaitseväe korralduse

seaduse muutmine), mitte § 4.

Eelnõu § 17:

Paragrahvi teises lauses tehtud viide seaduse § 3 p-le 8 on ekslik, viitama peaks p-le 7.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiits- ja digiministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse

seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (sideandmete

säilitamine ja kasutamine) eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus sideandmete säilitamine ja kasutamine eelnõu kohta

Teie 29.05.2026 nr 8-1/4286-1

Meie 15.06.2026 nr 6-6/26-53