Harjumaa Anija vald Soodla-Kõrvemaa kergliiklustee projekteerimistingimustest

ļ»æSaatja: <[email protected]>

Saadetud: 03.07.2023 10:05

Adressaat: <[email protected]>

Teema: 7-4/967 Vastuskiri avalikustamisel laekunud ettepanekutele

Manused: Vastuskiri avalikustamisel laekunud ettepanekutele.asice

Tere

Edastan vastuskirja nr 7-4/967 Anija vallavalitsuselt.

Lugupidamisega

Kristiina Kari

registripidaja-referent

Anija Vallavalitsus

6 199 002; 555 130 80

KÜ nimi Kinnistu

omaniku nimi Ettepanek/arvamus KOV-i vastus

Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile

soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud

menetlusena, meie nõuded on menetluse sisendiks. JJT kavandamisel tuleb

aluseks võtta Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskirjas toodud

põhimõtted (lk 58), mille punktis 5 sätestab :“Sõidutee lähedal kulgev

kergliiklustee tuleb rajada sarnase või parema kattega kui on sõidutee, et

tagada selle reaalne kasutamine“.

Võttes aluseks EhS ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr

106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“

(edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti

koostamiseks.

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis

vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole

riigiteed ning vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. Palume saata

eskiislahendus arvamuse andmiseks [email protected].

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee

ehitusprojekti koostamise (ja valgustuse projekteerimise) pädevus.

4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.

5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole

riigitee alust maad. Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes

teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee toimivuse tagamiseks (nt teekatte

laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).

6. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada

isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa

võõrandamiseks. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT

ja/või tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms)

ning esitada projekti koosseisus eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide

koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ

2 (4)

plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.

7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt

majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses

toodule arvestada järgnevaga.

7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a

kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“.

7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min

20 m laiuses. Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik

toimiva sademevee ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks

ja kontrollimiseks.

7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning

hinnata truupide seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada

seletuskirja.

7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise

mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

8. Kui JJT projekteeritakse riigitee muldele, siis tuleb teostada geoloogilised

uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri

24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad

nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt

112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m

(võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning

vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja

turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud

pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja

niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile. Puuraukude kava

kooskõlastada Transpordiametiga täiendavalt.

9. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel

olevate tee- ja valgustusprojektidega.

10. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee

kilometraažiga (tee nr, nimetus, asukoha km).

11. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS §

71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning

tõmbekeskustega nii, et moodustuks terviklik teedevõrk.

13. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mille laius määrata vastavalt

kergliiklustaristu kavandamise juhendile https://transpordiamet.ee/riigiteede-

juhendid#kergliiklusteed.

14. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on

Transpordiameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja

kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama projekteerimistaseme

kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel lõikudel

(äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega

(olemasolev hoonestus).

15. Riigitee alusele maale JJT või selle ühendusteede kavandamisel tuleb

ette näha asfaltbetoonkate, et tagada kergliiklustee reaalne kasutamine

(Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskiri lk 58 punkt 5).

16. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad. Vajadusel kavandada

kesksaar, künnis või muud liikluse rahustamise meetmed.

17. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav

nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel 7.10). Kavandada nähtavust piiravate

takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

18. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib

kavandada üksnes põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja

uued ristumiskohad tähistada eri värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade

loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.

19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee

katete taastamine.

3 (4)

Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.

20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva

maanteega (kinnistu piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud

jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-elementide kaugused sõidutee

välimisest servast/ teljest.

21. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee

liikluskorraldusega moodustama terviklahenduse. Joonisel näidata teel

olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja projekteeritud uued

liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel lähtuda

„Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.

22. Projekti koosseisus koostada JJT pikiprofiil määruse nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“ § 26 nõutud mahus.

23. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada

vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vee piki- ja

põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast

ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste

ja sügiseste üleujutustega.

24. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse

Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale

sõiduteele langeda heledust rohkem kui Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja

Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid maksimaalseid

heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee

valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.

25. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse

ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised,

veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04

cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab

standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

26. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt

standardile CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside

valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide

optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

27. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel

Eesti

Vabariik,

volitatud

asutus

Transpordiam

et

11133 Soodla tee Lisatud projekteerimistingimustesse. Arvestatakse

võimalusel ja vajadusel. 15. Maakonnaplaneeringu

kohane põhimõte on üldine ja ei ole antud kontekstis

kohane, kuna tegemist on teega, mis on mõeldud

esialgu olukorra parendamiseks ja matkateede

asendamiseks ja ei ole otstarbekas ega sobilik

asfaltteena. Hiljem on võimalik asfsalteerida. 22.

Maantee normidekohane pikiprofiili koostamine ei ole

vajalik, kuna kavandatav kergliiklustee peab järgima

olemasolevat reljeefi ja on vett läbilaskev. 24-31.

valgustust ei projekteerita.

Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile

soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud

menetlusena, meie nõuded on menetluse sisendiks. JJT kavandamisel tuleb

aluseks võtta Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskirjas toodud

põhimõtted (lk 58), mille punktis 5 sätestab :“Sõidutee lähedal kulgev

kergliiklustee tuleb rajada sarnase või parema kattega kui on sõidutee, et

tagada selle reaalne kasutamine“.

Võttes aluseks EhS ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr

106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“

(edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti

koostamiseks.

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis

vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole

riigiteed ning vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. Palume saata

eskiislahendus arvamuse andmiseks [email protected].

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee

ehitusprojekti koostamise (ja valgustuse projekteerimise) pädevus.

4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.

5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole

riigitee alust maad. Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes

teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee toimivuse tagamiseks (nt teekatte

laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).

6. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada

isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa

võõrandamiseks. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT

ja/või tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms)

ning esitada projekti koosseisus eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide

koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ

2 (4)

plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.

7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt

majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses

toodule arvestada järgnevaga.

7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a

kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“.

7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min

20 m laiuses. Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik

toimiva sademevee ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks

ja kontrollimiseks.

7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning

hinnata truupide seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada

seletuskirja.

7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise

mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

8. Kui JJT projekteeritakse riigitee muldele, siis tuleb teostada geoloogilised

uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri

24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad

nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt

112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m

(võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning

vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja

turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud

pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja

niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile. Puuraukude kava

kooskõlastada Transpordiametiga täiendavalt.

9. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel

olevate tee- ja valgustusprojektidega.

10. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee

kilometraažiga (tee nr, nimetus, asukoha km).

11. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS §

71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning

tõmbekeskustega nii, et moodustuks terviklik teedevõrk.

13. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mille laius määrata vastavalt

kergliiklustaristu kavandamise juhendile https://transpordiamet.ee/riigiteede-

juhendid#kergliiklusteed.

14. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on

Transpordiameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja

kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama projekteerimistaseme

kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel lõikudel

(äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega

(olemasolev hoonestus).

15. Riigitee alusele maale JJT või selle ühendusteede kavandamisel tuleb

ette näha asfaltbetoonkate, et tagada kergliiklustee reaalne kasutamine

(Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskiri lk 58 punkt 5).

16. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad. Vajadusel kavandada

kesksaar, künnis või muud liikluse rahustamise meetmed.

17. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav

nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel 7.10). Kavandada nähtavust piiravate

takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

18. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib

kavandada üksnes põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja

uued ristumiskohad tähistada eri värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade

loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.

19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee

katete taastamine.

3 (4)

Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.

20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva

maanteega (kinnistu piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud

jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-elementide kaugused sõidutee

välimisest servast/ teljest.

21. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee

liikluskorraldusega moodustama terviklahenduse. Joonisel näidata teel

olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja projekteeritud uued

liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel lähtuda

„Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.

22. Projekti koosseisus koostada JJT pikiprofiil määruse nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“ § 26 nõutud mahus.

23. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada

vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vee piki- ja

põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast

ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste

ja sügiseste üleujutustega.

24. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse

Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale

sõiduteele langeda heledust rohkem kui Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja

Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid maksimaalseid

heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee

valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.

25. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse

ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised,

veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04

cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab

standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

26. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt

standardile CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside

valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide

optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

27. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel

Eesti

Vabariik,

volitatud

asutus

Transpordiam

et

11133 Soodla tee Lisatud projekteerimistingimustesse. Arvestatakse

võimalusel ja vajadusel. 15. Maakonnaplaneeringu

kohane põhimõte on üldine ja ei ole antud kontekstis

kohane, kuna tegemist on teega, mis on mõeldud

esialgu olukorra parendamiseks ja matkateede

asendamiseks ja ei ole otstarbekas ega sobilik

asfaltteena. Hiljem on võimalik asfsalteerida. 22.

Maantee normidekohane pikiprofiili koostamine ei ole

vajalik, kuna kavandatav kergliiklustee peab järgima

olemasolevat reljeefi ja on vett läbilaskev. 24-31.

valgustust ei projekteerita.

Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile

soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud

menetlusena, meie nõuded on menetluse sisendiks. JJT kavandamisel tuleb

aluseks võtta Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskirjas toodud

põhimõtted (lk 58), mille punktis 5 sätestab :“Sõidutee lähedal kulgev

kergliiklustee tuleb rajada sarnase või parema kattega kui on sõidutee, et

tagada selle reaalne kasutamine“.

Võttes aluseks EhS ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr

106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“

(edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti

koostamiseks.

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis

vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole

riigiteed ning vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. Palume saata

eskiislahendus arvamuse andmiseks [email protected].

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee

ehitusprojekti koostamise (ja valgustuse projekteerimise) pädevus.

4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.

5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole

riigitee alust maad. Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes

teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee toimivuse tagamiseks (nt teekatte

laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).

6. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada

isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa

võõrandamiseks. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT

ja/või tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms)

ning esitada projekti koosseisus eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide

koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ

2 (4)

plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.

7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt

majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses

toodule arvestada järgnevaga.

7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a

kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“.

7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min

20 m laiuses. Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik

toimiva sademevee ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks

ja kontrollimiseks.

7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning

hinnata truupide seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada

seletuskirja.

7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise

mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

8. Kui JJT projekteeritakse riigitee muldele, siis tuleb teostada geoloogilised

uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri

24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad

nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt

112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m

(võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning

vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja

turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud

pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja

niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile. Puuraukude kava

kooskõlastada Transpordiametiga täiendavalt.

9. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel

olevate tee- ja valgustusprojektidega.

10. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee

kilometraažiga (tee nr, nimetus, asukoha km).

11. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS §

71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning

tõmbekeskustega nii, et moodustuks terviklik teedevõrk.

13. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mille laius määrata vastavalt

kergliiklustaristu kavandamise juhendile https://transpordiamet.ee/riigiteede-

juhendid#kergliiklusteed.

14. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on

Transpordiameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja

kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama projekteerimistaseme

kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel lõikudel

(äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega

(olemasolev hoonestus).

15. Riigitee alusele maale JJT või selle ühendusteede kavandamisel tuleb

ette näha asfaltbetoonkate, et tagada kergliiklustee reaalne kasutamine

(Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskiri lk 58 punkt 5).

16. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad. Vajadusel kavandada

kesksaar, künnis või muud liikluse rahustamise meetmed.

17. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav

nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel 7.10). Kavandada nähtavust piiravate

takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

18. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib

kavandada üksnes põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja

uued ristumiskohad tähistada eri värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade

loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.

19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee

katete taastamine.

3 (4)

Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.

20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva

maanteega (kinnistu piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud

jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-elementide kaugused sõidutee

välimisest servast/ teljest.

21. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee

liikluskorraldusega moodustama terviklahenduse. Joonisel näidata teel

olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja projekteeritud uued

liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel lähtuda

„Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.

22. Projekti koosseisus koostada JJT pikiprofiil määruse nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“ § 26 nõutud mahus.

23. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada

vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vee piki- ja

põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast

ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste

ja sügiseste üleujutustega.

24. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse

Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale

sõiduteele langeda heledust rohkem kui Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja

Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid maksimaalseid

heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee

valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.

25. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse

ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised,

veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04

cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab

standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

26. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt

standardile CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside

valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide

optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

27. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel

Eesti

Vabariik,

volitatud

asutus

Transpordiam

et

11133 Soodla tee Lisatud projekteerimistingimustesse. Arvestatakse

võimalusel ja vajadusel. 15. Maakonnaplaneeringu

kohane põhimõte on üldine ja ei ole antud kontekstis

kohane, kuna tegemist on teega, mis on mõeldud

esialgu olukorra parendamiseks ja matkateede

asendamiseks ja ei ole otstarbekas ega sobilik

asfaltteena. Hiljem on võimalik asfsalteerida. 22.

Maantee normidekohane pikiprofiili koostamine ei ole

vajalik, kuna kavandatav kergliiklustee peab järgima

olemasolevat reljeefi ja on vett läbilaskev. 24-31.

valgustust ei projekteerita.

Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile

soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud

menetlusena, meie nõuded on menetluse sisendiks. JJT kavandamisel tuleb

aluseks võtta Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskirjas toodud

põhimõtted (lk 58), mille punktis 5 sätestab :“Sõidutee lähedal kulgev

kergliiklustee tuleb rajada sarnase või parema kattega kui on sõidutee, et

tagada selle reaalne kasutamine“.

Võttes aluseks EhS ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr

106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“

(edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti

koostamiseks.

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis

vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole

riigiteed ning vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. Palume saata

eskiislahendus arvamuse andmiseks [email protected].

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee

ehitusprojekti koostamise (ja valgustuse projekteerimise) pädevus.

4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.

5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole

riigitee alust maad. Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes

teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee toimivuse tagamiseks (nt teekatte

laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).

6. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada

isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa

võõrandamiseks. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT

ja/või tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms)

ning esitada projekti koosseisus eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide

koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ

2 (4)

plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.

7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt

majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses

toodule arvestada järgnevaga.

7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a

kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“.

7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min

20 m laiuses. Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik

toimiva sademevee ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks

ja kontrollimiseks.

7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning

hinnata truupide seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada

seletuskirja.

7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise

mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

8. Kui JJT projekteeritakse riigitee muldele, siis tuleb teostada geoloogilised

uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri

24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad

nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt

112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m

(võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning

vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja

turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud

pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja

niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile. Puuraukude kava

kooskõlastada Transpordiametiga täiendavalt.

9. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel

olevate tee- ja valgustusprojektidega.

10. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee

kilometraažiga (tee nr, nimetus, asukoha km).

11. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS §

71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning

tõmbekeskustega nii, et moodustuks terviklik teedevõrk.

13. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mille laius määrata vastavalt

kergliiklustaristu kavandamise juhendile https://transpordiamet.ee/riigiteede-

juhendid#kergliiklusteed.

14. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on

Transpordiameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja

kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama projekteerimistaseme

kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel lõikudel

(äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega

(olemasolev hoonestus).

15. Riigitee alusele maale JJT või selle ühendusteede kavandamisel tuleb

ette näha asfaltbetoonkate, et tagada kergliiklustee reaalne kasutamine

(Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskiri lk 58 punkt 5).

16. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad. Vajadusel kavandada

kesksaar, künnis või muud liikluse rahustamise meetmed.

17. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav

nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel 7.10). Kavandada nähtavust piiravate

takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

18. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib

kavandada üksnes põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja

uued ristumiskohad tähistada eri värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade

loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.

19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee

katete taastamine.

3 (4)

Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.

20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva

maanteega (kinnistu piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud

jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-elementide kaugused sõidutee

välimisest servast/ teljest.

21. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee

liikluskorraldusega moodustama terviklahenduse. Joonisel näidata teel

olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja projekteeritud uued

liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel lähtuda

„Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.

22. Projekti koosseisus koostada JJT pikiprofiil määruse nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“ § 26 nõutud mahus.

23. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada

vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vee piki- ja

põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast

ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste

ja sügiseste üleujutustega.

24. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse

Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale

sõiduteele langeda heledust rohkem kui Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja

Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid maksimaalseid

heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee

valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.

25. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse

ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised,

veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04

cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab

standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

26. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt

standardile CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside

valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide

optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

27. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel

Eesti

Vabariik,

volitatud

asutus

Transpordiam

et

11133 Soodla tee Lisatud projekteerimistingimustesse. Arvestatakse

võimalusel ja vajadusel. 15. Maakonnaplaneeringu

kohane põhimõte on üldine ja ei ole antud kontekstis

kohane, kuna tegemist on teega, mis on mõeldud

esialgu olukorra parendamiseks ja matkateede

asendamiseks ja ei ole otstarbekas ega sobilik

asfaltteena. Hiljem on võimalik asfsalteerida. 22.

Maantee normidekohane pikiprofiili koostamine ei ole

vajalik, kuna kavandatav kergliiklustee peab järgima

olemasolevat reljeefi ja on vett läbilaskev. 24-31.

valgustust ei projekteerita.

Ees-Ahtama Toomas Prikk Ei nõustu. Minu arvates puudub vajadus sellele Täname arvamuse eest. Vajadus on selgunud Anija

valla üldplaneeringu, arenguklava ja valla eelarve

koostamiste käigus ettepanekute alusel. Lisaks ka

Soodla harjutusvälja mõjude kompenseerimise

ettepanekute käigus. Ootame teilt ettepanekuid trassi

asukohale Ees-Ahtama kinnistu servas.

Metsa, Raudoja Eesti

Vabariik,

volitatud

asutus Maa-

amet

Kergtee projekteeritakse riigi omandis oleva Metsa kinnisasja (tunnus

14001:001:1037) lõunaserva. Metsa kinnisasja riigivara valitseja on

Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Lisaks läbib kergtee

katastrisse kantud Raudoja maaüksust (tunnus 14101:001:0328), mille osas

on maareform lõpule viimata. Maa-ameti reformimata maade

kaardirakendusse lisatud info kohaselt viiakse maaüksusel läbi kinnisasjaga

liitmiseks sobiva maa erastamine (riba). Palume kohalikul omavalitsusel välja

selgitada projekti alas oleva reformimata maa-ala osas maa erastamise

ja/või tagastamise taotluste olemasolu. Kui maaüksuse osas on esitatud

taotlused, siis õigustatud isikute olemasolul palume kaasata vastavad isikud.

Lisaks selgitame, et reformimata maale kavandatud töid on võimalik

teostada ja ehitamisega alustada alles pärast reformimata maal maareformi

läbiviimist. Palume alustada vastavate toimingutega esimesel võimalusel.

Maa-amet nõustub projekteerimistingimuste andmisega, tingimusel, et

projekti koostamisel tagatakse Metsa kinnisasjale juurdepääsutee ning

projekt edastatakse Maa-ametile seisukoha andmiseks. Palume lisada

projektile krundijaotuskava joonised või joonised, milles on näidatud

projekteeritud kitsenduse pindala.

Juhul kui projekti valmimise ajaks ei ole Raudoja maaüksuse osas

maareform lõpule viidud, palume lisada projekti materjalidele kohaliku

omavalitsuse väljastatud allkirjastatud õiend projekti alas oleva reformimata

maa-ala osas esitatud maa erastamise ja/või tagastamise taotluste

olemasolu või nende puudumise kohta ning selgitused taotluste lahendamise

Lisatud projekteerimistingimustesse. Võimalusel

peatada Metsa kinnistu võõrandamise menetlus kuni

kergliiklustee asukoht on selgunud. Raudoja kinnistu

taotleme võimalusel munitsipaalomandisse.

Anija metskond

63, Anija

metskond 64,

Anija metskond

159, Anija

metskond 68,

Anija metskond

69, Anija

metskond 71,

Anija metskond

72, Anija

Eesti Vabariik

(RMK)

Tutvunud Soodla kergliiklustee projekteerimistingimuste taotluse

materjalidega kooskõlastab RMK projekteerimistingimuste väljastamise RMK

hallatava maa osas tingimusel, et kergliiklustee kavandatakse üksnes

olemasolevatele pinnasteedele ja radadele. Uute pinnasteede kavandamine

ei ole RMK jaoks vastuvõetav. Lisaks on RMK seisukohal, et vahetult Piibe

maantee servas tuleks kergliiklustee projekteerida olemasolevale

transpordimaale. Maantee ääres ohutuse tagamiseks on võimalik vastavalt

vajadusele kavandada erinevaid teepiirdeid.

Lisatud projekteerimistingimustesse. Arvestatakse

võimalusel. Ohutuse ja hoolduse tagamiseks ning

maantee projekteerimisnormide kohaselt peab

maantee serva ja kergliiklustee vahele jääma 10 m,

kus vähegi võimalik, seega valdavalt ei ole võimalik

kergliiklusteed transpordimaale rajada.

Liivakalda Õie Õismaa Palun vastust järgmistele küsimustele:

1. Kui suur maa-ala läheb kergliiklustee kasutusse katastriüksusest nr

14001:002:0890?

2. Mis on selle kergliiklustee avalik huvi?

Hetkel jääb täiesti selgusetuks kelle huvides see ehitatakse.

3. Kui suurt kasutuskoormust sellele kergliiklus teele planeeritakse?

4. Kuidas on tagatud, kergliiklustee ja selle ümbruse koristamine prahist

mida inimesed tavaliselt maha jätavad?

5. Kas kergliiklusteed hakatakse lumest puhastama ka talvel?

6. Kuidas on hinnatud suurenenud inimeste hulgast tulenevat tuleohtu ja mis

on planeeringus ette nähtud selle riski leevendusmeetmetena?

Praktikas on meie kinnistul ja selle lähialas mitu kohta, kus harrastatakse

omavolilist telkimist ja ka lõkke tegemist. Selline käitumine suurendab

Kõrvemaa ja Soodla niigi tuleohtlike metsade tuleohtu veelgi ja mõjutab

otseselt turvalisust minu kinnistul.

7. Mis on planeeringus ette nähtud, vältimaks, et seda kergliiklusteed

hakatakse kasutama mootorsõidukitega (ATV, Enduuro Mootorattad jne)?

Praktika näitab, et suvel on selliseid palju ja täna satuvad nad meile üsna

sagedasti ka õuealale.

8. Hüvitis - Milliseid hüvitisi vald pakub?

Vastavalt Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses toodule on nii

sundvalduse kui ka sundvõõrandamise puhul omanikul õigus saada hüvitist.

Antud ettepaneku puhul saame täna välja tuua vähemalt 3 asjaolu mille

valguses tunneme, et õiglane hüvitis on asjakohane ja 1 mis sõltub

planeeringust.

A. Meie käsutatav maavaldus väheneb ja maal on parku väärtus.

B. Maa väheneb Metsamaa arvelt ja metsal on väärtus. Tegemist on küll

noore metsaga ja seepärast saame rääkida tulevikus saamata jäänud tulust.

C. Elamumaa mürakoormus suureneb - Piibe maantee ja elamu vahele jääb

vähem müra summutavat metsa.

D. Kui tuleohu risk, lume ja prahi koristamise koormus jääb kinnistu omaniku

kanda, siis selle eest hüvitis ei saa olla ühekordne.

Vastused. 1. Ligikaudu 906 m2; 2. Kohalik avalik huvi

on eelkõige fikseeritud üldplaneeringus. Tegemist on

üldplaneeringu elluviimisega. Lisaks on Anija valla

arengukavas ja volikogu poolt 2023.aasta eelarves.

Teed kavandatakse külaelanike ja ka võimalike

matkajate jaoks ohutuks liikumiseks. 3. Eeldatavalt

keskmiselt päevas 10 inimest. 4. Vallavalitsus

korraldab regulaarse hoolduse ja lisaks võib alati

teatada kui on märgata et midagi on korrast ära.

5.Selgitatakse veel projekteerimise käigus, tõenäoliselt

on talvel kasutatav suusarajana. 6. Analoogne kasutus

teiste metsadega. Puhkekohad tehakse selleks

ettevalmistatud kohtadesse, ilma puudeta aladele.

Riiklikud meetmed ja piirangud. Päästeamet,

veevõtukohad. 7. Eraldi meetmeid ei projekteerita.

Olukord on analoogne teiste metsateedega.Hiljem

reguleeritakse siis kui mootorsõidukitega tekitatakse

häiringuid. 8. Anija vald ei paku rahalist hüvitist.

Tegemist on eelkõige valla elanike elu parendamisega

ja piirkonna väärtuse tõstmisega nende enda jaoks.

Hüvitisena on võimalik asendusistutused vmt, mis

näidatakse ära projektis. A. Kinnisvara maaklerid

väidavad, et krundile ulatuv kergliiklustee pigem tõstab

maa väärtust. B. Kõik likvideeritavad puud saate

endale kui projekti kooskõlastamisel selle tingimuse

seate. Samuti on mõeldav uute puude istutamine

kergliiklustee äärde või teile sobivasse kohta. C. Teie

maal võetakse hinnanguliselt 7 m laiuselt koridorilt

puud, mis ei mõjuta müra suurust oluliselt. D. Hoolduse

ja korrashoiu korraldab vallavalitsus.

Nurmemaa,

Nurme,

Kasemaa,

Suvila tee

Juta Tõnisson Mittenõustumise põhjus on privaatsuse ja turvalisuse vähenemine ning

kinnisvarahinnahinna langus. Selle kompenseerib osaliselt 2m kõrgune

piirdeaed kogu kinnistute ulatuses koos liugväravatega. Tuleb teha mõlemaid

osapooli rahuldav aiaprojekt ja seejärel saab nõusoleku anda pärast tööde

Kinnisvara väärtus pigem tõuseb, kuna on rohkem

võimalusi liikumiseks. Väike kasutus, oma küla

elanikud. Sellise aia rajamine on ebaproportsionaalne

antud kontekstis.

Oja, Ojamaa Jaan Võlli

Maire Tiivel

Kõige mõjusam põhjus keeldumiseks on privaatsuse oluline vähenemine ja

kinnisvara väärtuse langus.

Väheneb turvalisus. Palun vastust küsimusele, kes esitas taotluse ja millal

see täpselt esitati. Kas on kaalutud ka alternatiivseid võimalusi, mis ei läheks

läbi meie maa(tee paralleelselt maanteega).

Kas on olemas uuringuid, kes ja kui paljud seda teed kasutaks. Pigem

suurimaks probleemiks kohalikele on bussiliikluse puudumine. Häirib väga

lühike etteteatamise aeg1.

Kinnisvara väärtus pigem tõuseb, kuna on rohkem

võimalusi liikumiseks. Väike kasutus, oma küla

elanikud. Taotluse esitas Anija vallavalitsus. Kaalutud

on ka teisi variante. Maantee servas kergliiklustee

projekteerimine on seotud suurema hulga piirangute ja

kitsendustega. Eeldatav kasutuskoormus on

keskmiselt 10 inimest päevas. Praegune etapp ongi

esimene eeltegevus, midagi ei rajata veel.

Saeveski tee Aleksandr

Stoljarov

Planeeringuga ei nõustu, kuna see rikub minu õigusi (projekti nr 370496), ei

ole nõus sellega, et kasutate minu erateed uues DP-s, palun kasutage RMK

maad (14001:002:0336 ), kui plaanite uut teed ehitada.Pildil olevas lisatud

failis näen, et Teie uus DP ei sisalda vana teega lõiku Allika talu

(14001:002:2850) ja Jõeoru talu (14001:001:1190) vastas (fail lisatud). . Minu

kruntiselsel pole olukord hästi näha Teie pildis . Palun saada joonis on

kvaliteetsem (DWG versioon), praegu ma näen, et teie joonis, minu krunti,

eratee Saeveski tee ( 14001:001:1145 ) , on teie detailplaneeringus sees.

Teie ettepanekut koridori osas kaalutakse

projekteerimise käigus. Tuleb arvestada, et valida

puudest vaba ala. Praeguses etapis ei ole täpsemat

joonist.

Sae Toivo

Mugamäe

Ei ole nõus välja pakutud kergliiklustee trassi koridoriga, mis kasutab vana

Piibe maanteed ja läbib Sae

kinnistut. Sobiv kergliiklustee trassi koridor peaks antud lõigus paiknema

Piibe maantee ääres.

Mõistlik oleks terves ulatuses viia kergliiklustee Piibe maantee äärde.

Teie ettepanekut koridori osas kaalutakse

projekteerimise käigus. Tuleb arvestada, et valida

puudest vaba ala.

Jõeääre Erik Peet,

Helina Peet

Erik Peet. Olen nõus kavandatava kergliiklusteega tingimusel, et rajatav tee

jääb 10-13m piiridesse Piibe mnt äärest nagu meile varasemalt

projekteerimistingimustes on öeldud ning istepinki või muud puhkekohta ei

rajata Jõeääre krundile või vaatega krundile.

Palun, et võimalusel kergliiklustee viidaks üle Raudoja veehoidla poolsele

küljele, kuna see on odavam lahendus kui sügava oru läbimine ning vaade

on tee kasutajale ilusam. Helina Peet:Olen nõus kergliiklustee rajamisega

kui see jääb lubatult 10-13m maantee servast. Kergliiklustee rajamisel võiks

eelistada, et Raudoja jõe ületamiseks minnakse kergliiklusteega teisele

poole teed, et lihtsustada kõrge kalda ületamist (tee ületamine Raudoja

kinnistult Raudoja veehoidla poolele). Ei ole nõus pingi paigaldamisega

Jõeääre kinnistule.

Projekteerimistingimuste menetluse käigus on küsitud

ja selgitatud, et teisele poole teed ei ole võimalik rajada

uut avalikku teed mitmel põhjusel. 1. Seal kehtib

sanitaarkaitseala, kuhu uut avalikku teed ei lubata. 2.

Uue turvalise avaliku ülekäigukoha rajamine on

ebaotstarbekalt kulukas antud kohas. Pinki ei

projekteeri teie kinnistule.

Uus-Keldrimäe Triinu Allipere Mina püüaksin ikka kaaluda läbi võimalust maantee ületamiseks Raudoja jõe

juures. Seal on muidu reaalselt kolm pikka silda vaja kitsaskohtade

lahendamiseks. Silda on kallis ehitada (kui üldse Keskkonnaamet loa annab)

ja oluliselt keerulisem hooldada. Üle maantee minnes saab kaasa haaratud

Raudoja veehoidla kallasraja ilusa vaate ning lisaks 4 talu jagu teekasutajaid.

Tallinna Vee töötajad (veehoidla hooldajad) ja need 4 talu inimesed käivad

nagunii selle koha peal üle maantee. See ei muuda turvalisust mingilgi

määral, küll aga hoiab oluliselt kokku projekteerimise aega ja rajamise raha.

Projekteerimistingimuste menetluse käigus on küsitud

ja selgitatud, et teisele poole teed ei ole võimalik rajada

uut avalikku teed kunal. 1. Seal kehtib

sanitaarkaitseala, kuhu uut avalikku teed ei lubata. 2.

Uue turvalise avaliku ülekäigukoha rajamine on

ebaotstarbekalt kulukas antud kohas.

Raudoja kõrtsitaluViljar Robas Mina ei ole nõus kavandatuga! Soovin ,et minu krunt jääb puutumata

kergliiklusteest, Teie kavandi järgi on minul teel ees topelt aed kus

kasvatame ja kopeldame hobuseid ja nemad vajavad seda krundi osa

kindlasti endale, veel jääks teele ette väike metsatukake kus pesitsevad

linnud ja meile on see väikeseks müratõkkeks.

Pakun enda poolse kavandina välja teha tee teisele poole maanteed,

Raudoja veehoidla ja maantee vahele, kuna enne Raudoja kõrtsitalu

kinnistut ongi tee kavandatud sinna.

Teiseks pakun välja teha kergliiklustee kinnistuaia ja maantee vahele, minu

poolest kasvõi kohe aiast.

Teie soovid on registreeritud ja arvestatakse

võimalusel projekteerimisel. Kui metsatukake jääb

kergliiklustee koridori, siis nähakse ette asendusistutus

teie poolt pakutavasse kohta. Kui piirdeaed jääb

kergliiklustee koridori, siis see tõstetakse ümber teie

poolt pakutavasse kohta. Projekteerimistingimuste

menetluse käigus on küsitud ja selgitatud, et teisele

poole teed ei ole võimalik rajada uut avalikku teed

kuna. 1. Seal kehtib sanitaarkaitseala, kuhu uut

avalikku teed ei lubata. 2. Uue turvalise ülekäigukoha

rajamine maanteele on ebaotstarbekalt kulukas.

Oti Ingrid Ott Nõustun.

Metsaääre Heiko Pihla Nõustun.

Pihlaka Tarvi

Pihlakas,

Kristel Praun

Tahaks täpsemalt aru saada, mis osas minu kinnistut puudutab Üks võimalik teekoridor jäi algselt teie kinnistule.

Raudoja

veehaare

hüdrosõlm

AKTSIASELT

S TALLINNA

VESI

(registrikood

10257326)

Projekteerimistingimustesse lisada järgnevad AS-i Tallinna Vesi poolsed

tingimused:

1. Kergliiklustee projekteerida põhja poole Piibe mnt. AS Tallinna Vesi ei ole

nõus lõuna poole Piibe mnt kergliiklustee rajamisega, kuna see tähendaks

sanitaarkaitsealasse ehitamist.

2. Projekteerimisel arvestada sanitaarkaitsealale kehtivate eripiirangute ja

nõuetega.

3. Projekteerimise käigus tagada Raudoja veehoidlast ülevoolukaevust

algava truubi säilimine.

4. Projektlahendus tuleb kooskõlastada AS-iga Tallinna Vesi.

Kooskõlastustingimused lisatud

projekteerimistingimustesse.

HARJU MAAKOND

ANIJA VALLAVALITSUS

__________________________________________________________________________________________________

F. R. Kreutzwaldi tn 6 Telefon: 619 9000 Konto EE391010002018897002

74307 Kehra linn E-post: [email protected] SEB Pank

Reg nr 75018816 Konto EE922200001120120102

Swedbank

Vastavalt nimekirjale Meie: 30.06.2023 nr 7-4/967

Vastuskiri avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutele

Anija vallavalitsus esitas teile juunis 2023 a. kooskõlastamiseks või kaasamiseks Soodla

kergliiklustee projekteerimistingimuste eelnõu ehitisregistri kaudu. Täname Teid, et esitasite

kooskõlastuse tingimusi, ettepanekuid ja arvamusi vastavalt oma pädevusele.

Esitatud kooskõlastuse tingimused, ettepanekud ja arvamused ning kohaliku omavalitsuse vastused

on koondatud koondtabelisse. Koondtabelis esitatud omavalitsuse vastused omavad vastuskirja

tähendust esitatud ettepanekutele. Rõhutame, et tegemist on projekteerimistingimuste etapiga, mis on

esimene samm edasisele projekteerimisele. Täpne teekoridor ei ole paigas.

Lisa: Ettepanekute ja vastuste koondtabel.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Riivo Noor

Vallavanem

Inga Vainu

5272963

[email protected]