Eesti Kunstnike Liidu kohta

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 27.05.2026 nr 7-1.2/26-01101-2

Riigikantselei

[email protected] Meie 13.06.2026 nr 1-7/601-2

Riigikogu liikme Jaanus Karilaiu esitatud

kirjalik küsimus kultuuriministrile (KK 553)

Lugupeetud Jaanus Karilaid

Tänan teid küsimuste eest.

Kultuuriministeerium on alustanud haldusjärelevalvet toetuste kasutamise üle Eesti Kunstnike

Liidus (EKL). Meie eksperdid teevad loomeliiduga tihedat koostööd, mis on veel praegusel

hetkel pooleli.

2026. aastal on Kultuuriministeerium MTÜle Eesti Kunstnike Liit eraldanud raha järgmiselt:

Riigi raha eraldamine

MTÜ-le EKL välja

makstud summa 2026 MTÜ-st EKL

seisuga 30.05.2026

välja makstud

Jääk

Kunstnikupalkadeks 607 559 202 520 405 039

Loometoetusteks 348 849 214 781 134 068

Galeriide tegevustoetus 30 000 30 000 0

Kokku 986 408 447 301 539 107

2025. a loometoetuste jääk

(stipendiumiteks) 29 611,95

0 29 611,95

Galeriide tegevuskulud on aastaringselt regulaarsed ning aasta esimese 5 kuuga on

Kultuuriministeeriumi toetus nelja Vanalinnas asuva galerii tegevuse toetuseks ära kasutatud.

Kunstnikupalkadest on EKL-il vaja välja maksta veel 7 kuu palgad. Seisuga 30.05.2026 on

maksumaksja rahast välja maksmata 56%, enamik neist kunstnikupalgad.

Eesti Kunstnike Liit on mittetulundusühing, kes on muuhulgas loovisikute ja loomeliitude seaduse

(LLS) alusel tunnustatud loomeliiduna. Loomeliitude seadusest tulenevaks kohustuseks on

liikmetele anda loometoetusi ja -stipendiume. Liidul on tänase seisuga 999 liiget. Kunstnike liit on

kunstivaldkonna keskne ja üks Eesti suuremaid loomeliite, kes kaitseb oma liikmete huve ka

loometaristu ülalpidamise kaudu, liidule kuuluvad mitmed ateljeekompleksid Tallinnas ja Muhu

saarel. Ateljeeruumide rent kunstnikele on liidu peamine omatulu allikas. Kahtlemata on toimunu

suur löök kogu kiirelt arenevale ja arvukale loomevaldkonnale.

Juhul, kui MTÜ Eesti Kunstnike Liit ei täida endale võetud kohustust loometoetuste maksmisel,

on loometoetuse saajal õigus pöörduda Kultuuriministeeriumi poole. Haldusjärelevalve tulemuste

selgumise järel saame anda hinnangu, kas ja millises ulatuses võib liit olla eksinud toetuste

kasutamise reeglite vastu. Ka loomepalkade maksmine riigieelarvelisest toetusest on riigi ja

mittetulundusühingu vahelise lepingu alusel Eesti Kunstnike Liidu kohustus. Liit on täna astumas

samme oma kohustuste täitmiseks, näiteks kaaludes laenu võtmist. See tähendab, et hetkel ei ole

meile teadaolevalt ühegi toetuse ega loomepalga maksmine küsimuse all. Milline on loomeliidu

jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis või kas kuriteo toimepanijatelt on võimalik välja nõuda

kahju kandmist, selgub aja jooksul.

Loomeliidud tegutsevad iseseisvate mittetulundusühingutena ning peavad oma tegevuses järgima

kehtivat õigust, sh raamatupidamise seadust ja lepingulisi kohustusi. Kultuuriministeeriumi roll

on toetuste eraldajana eelkõige tagada vahendite sihipärane kasutamine kokkulepitud tingimustel,

mitte korraldada organisatsioonide igapäevast juhtimist või sisemisi tööprotsesse. LLS alusel

tegutseb Eestis 17 loomeliitu, mis on väga erineva suuruse ja juhtimisega. Järelevalve

loometoetuste vahendite kasutamise üle käib aruandluse põhiselt, ministeeriumil on õigus läbi viia

asutustes ka täiendavaid kontrolle. Eesti Kunstnike Liidu tegevust kontrolliti haldusjärelevalve

käigus viimati 2017. aastal. Viimatised korralised haldusjärelevalved teistes loomeliitudes

toimusid 2019. Tol ajahetkel keskenduti loometoetuste menetlemise vastavuse hindamisele LLS

§16 tingimustele. Teisisõnu hinnati, kas isik, kes taotles ja kellele toetust välja maksti, on

õigustatud loometoetust saama.

Oleme algatanud erakorralise haldusjärelevalve (kultuuriministri 29.05.2026 käskkiri nr 87),

millega soovime saada loometoetuste ja kunstnikupalgaga seonduvalt ülevaadet MTÜ

toimimisest, finantskontrollist, infoturbe meetmetest, reguleerivatest sisekordadest ning nende

vastavusest kehtivatele õigusaktidele, sealhulgas, kas tagatud on vara ja isikuandmete kaitse ja

töötlemise vastavus. Liit on meie andmetel tellimas ka sõltumatut hinnangut juhatuse

hoolsuskohustuse asjus.

Et nii uurimine kui ka järelevalve ning analüüsi protsessid on alles käimas, ei ole praegu võimalik

hinnata ei konkreetse mittetulundusühingu ega laiemalt ühegi muu organisatsiooni vastutust või

anda hinnanguid töökorraldusele. Abistamaks vabakonda korraldame 11. juunil kõigile

loomeliitudele ja muudele kultuuriministeeriumi, kultuurkapitali ja Eesti Olümpiakomitee kaudu

toetusi saavatele kultuuri- ja spordivaldkonna vabaühendustele teabepäeva „Ole IT-vaatlik ja

hoolitse oma raha eest.”

Teiste loomeliitude osas lähtumegi hetkel just teadlikkuse tõstmisest ning ei plaani lauskontrollide

algatamist. Kindlasti on vabaühendused juhtunust oma järeldused teinud ning ministeerium saab

neid edaspidi ennekõike toetada just teadmiste ja oskuste arendamisega. Siinjuures tunnustan ka

EKL-i juhte antud juhtumi lahendamisel, mis on olnud avatud, läbipaistev ning seepärast ka heaks

õppetunniks kõikidele teistele.

Pankade rolli ja õiguse osas, näiteks kas takistada mingitel kontodel makseid, kui need hälbivad

tavapärasest käitumisest, kujundab poliitikat Rahandusministeerium, järelevalvet pankade üle

teostab Finantsinspektsioon. Valitsus on juba esitanud Riigikogule eelnõu, mis annab pankadele

rohkem võimalusi finantspettuste ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks. Eelnõu eesmärk

on anda pankadele selgem õigus kahtlasi tehinguid ajutiselt peatada, seeläbi pettusi ning

võimalikke rikkumisi kiiremini ennetada ja kahju ära hoida. Eelnõu läbis juba õiguskomisjoni

istungi ning selle I lugemine on planeeritud 16. juuni 2026 täiskogu istungile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Asta Trummel 628 2223

[email protected]

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 27.05.2026 nr 7-1.2/26-01101-2

Riigikantselei

[email protected] Meie 13.06.2026 nr 1-7/601-2

Riigikogu liikme Jaanus Karilaiu esitatud

kirjalik küsimus kultuuriministrile (KK 553)

Lugupeetud Jaanus Karilaid

Tänan teid küsimuste eest.

Kultuuriministeerium on alustanud haldusjärelevalvet toetuste kasutamise üle Eesti Kunstnike

Liidus (EKL). Meie eksperdid teevad loomeliiduga tihedat koostööd, mis on veel praegusel

hetkel pooleli.

2026. aastal on Kultuuriministeerium MTÜle Eesti Kunstnike Liit eraldanud raha järgmiselt:

Riigi raha eraldamine

MTÜ-le EKL välja

makstud summa 2026 MTÜ-st EKL

seisuga 30.05.2026

välja makstud

Jääk

Kunstnikupalkadeks 607 559 202 520 405 039

Loometoetusteks 348 849 214 781 134 068

Galeriide tegevustoetus 30 000 30 000 0

Kokku 986 408 447 301 539 107

2025. a loometoetuste jääk

(stipendiumiteks) 29 611,95

0 29 611,95

Galeriide tegevuskulud on aastaringselt regulaarsed ning aasta esimese 5 kuuga on

Kultuuriministeeriumi toetus nelja Vanalinnas asuva galerii tegevuse toetuseks ära kasutatud.

Kunstnikupalkadest on EKL-il vaja välja maksta veel 7 kuu palgad. Seisuga 30.05.2026 on

maksumaksja rahast välja maksmata 56%, enamik neist kunstnikupalgad.

Eesti Kunstnike Liit on mittetulundusühing, kes on muuhulgas loovisikute ja loomeliitude seaduse

(LLS) alusel tunnustatud loomeliiduna. Loomeliitude seadusest tulenevaks kohustuseks on

liikmetele anda loometoetusi ja -stipendiume. Liidul on tänase seisuga 999 liiget. Kunstnike liit on

kunstivaldkonna keskne ja üks Eesti suuremaid loomeliite, kes kaitseb oma liikmete huve ka

loometaristu ülalpidamise kaudu, liidule kuuluvad mitmed ateljeekompleksid Tallinnas ja Muhu

saarel. Ateljeeruumide rent kunstnikele on liidu peamine omatulu allikas. Kahtlemata on toimunu

suur löök kogu kiirelt arenevale ja arvukale loomevaldkonnale.

Juhul, kui MTÜ Eesti Kunstnike Liit ei täida endale võetud kohustust loometoetuste maksmisel,

on loometoetuse saajal õigus pöörduda Kultuuriministeeriumi poole. Haldusjärelevalve tulemuste

selgumise järel saame anda hinnangu, kas ja millises ulatuses võib liit olla eksinud toetuste

kasutamise reeglite vastu. Ka loomepalkade maksmine riigieelarvelisest toetusest on riigi ja

mittetulundusühingu vahelise lepingu alusel Eesti Kunstnike Liidu kohustus. Liit on täna astumas

samme oma kohustuste täitmiseks, näiteks kaaludes laenu võtmist. See tähendab, et hetkel ei ole

meile teadaolevalt ühegi toetuse ega loomepalga maksmine küsimuse all. Milline on loomeliidu

jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis või kas kuriteo toimepanijatelt on võimalik välja nõuda

kahju kandmist, selgub aja jooksul.

Loomeliidud tegutsevad iseseisvate mittetulundusühingutena ning peavad oma tegevuses järgima

kehtivat õigust, sh raamatupidamise seadust ja lepingulisi kohustusi. Kultuuriministeeriumi roll

on toetuste eraldajana eelkõige tagada vahendite sihipärane kasutamine kokkulepitud tingimustel,

mitte korraldada organisatsioonide igapäevast juhtimist või sisemisi tööprotsesse. LLS alusel

tegutseb Eestis 17 loomeliitu, mis on väga erineva suuruse ja juhtimisega. Järelevalve

loometoetuste vahendite kasutamise üle käib aruandluse põhiselt, ministeeriumil on õigus läbi viia

asutustes ka täiendavaid kontrolle. Eesti Kunstnike Liidu tegevust kontrolliti haldusjärelevalve

käigus viimati 2017. aastal. Viimatised korralised haldusjärelevalved teistes loomeliitudes

toimusid 2019. Tol ajahetkel keskenduti loometoetuste menetlemise vastavuse hindamisele LLS

§16 tingimustele. Teisisõnu hinnati, kas isik, kes taotles ja kellele toetust välja maksti, on

õigustatud loometoetust saama.

Oleme algatanud erakorralise haldusjärelevalve (kultuuriministri 29.05.2026 käskkiri nr 87),

millega soovime saada loometoetuste ja kunstnikupalgaga seonduvalt ülevaadet MTÜ

toimimisest, finantskontrollist, infoturbe meetmetest, reguleerivatest sisekordadest ning nende

vastavusest kehtivatele õigusaktidele, sealhulgas, kas tagatud on vara ja isikuandmete kaitse ja

töötlemise vastavus. Liit on meie andmetel tellimas ka sõltumatut hinnangut juhatuse

hoolsuskohustuse asjus.

Et nii uurimine kui ka järelevalve ning analüüsi protsessid on alles käimas, ei ole praegu võimalik

hinnata ei konkreetse mittetulundusühingu ega laiemalt ühegi muu organisatsiooni vastutust või

anda hinnanguid töökorraldusele. Abistamaks vabakonda korraldame 11. juunil kõigile

loomeliitudele ja muudele kultuuriministeeriumi, kultuurkapitali ja Eesti Olümpiakomitee kaudu

toetusi saavatele kultuuri- ja spordivaldkonna vabaühendustele teabepäeva „Ole IT-vaatlik ja

hoolitse oma raha eest.”

Teiste loomeliitude osas lähtumegi hetkel just teadlikkuse tõstmisest ning ei plaani lauskontrollide

algatamist. Kindlasti on vabaühendused juhtunust oma järeldused teinud ning ministeerium saab

neid edaspidi ennekõike toetada just teadmiste ja oskuste arendamisega. Siinjuures tunnustan ka

EKL-i juhte antud juhtumi lahendamisel, mis on olnud avatud, läbipaistev ning seepärast ka heaks

õppetunniks kõikidele teistele.

Pankade rolli ja õiguse osas, näiteks kas takistada mingitel kontodel makseid, kui need hälbivad

tavapärasest käitumisest, kujundab poliitikat Rahandusministeerium, järelevalvet pankade üle

teostab Finantsinspektsioon. Valitsus on juba esitanud Riigikogule eelnõu, mis annab pankadele

rohkem võimalusi finantspettuste ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks. Eelnõu eesmärk

on anda pankadele selgem õigus kahtlasi tehinguid ajutiselt peatada, seeläbi pettusi ning

võimalikke rikkumisi kiiremini ennetada ja kahju ära hoida. Eelnõu läbis juba õiguskomisjoni

istungi ning selle I lugemine on planeeritud 16. juuni 2026 täiskogu istungile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Asta Trummel 628 2223

[email protected]