Energeetikapoliitika

Hr Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister

15. juuni 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS
Energeetikapoliitika

Austatud minister!

Valitsuse energeetikapoliitika arutelude käigus tekib üha rohkem küsimusi vastuvõetavate otsuste järjepidevuse ja loogika kohta.
Valitsus on korduvalt väitnud, et tuuleenergia ulatuslik arendamine on vajalik Eesti odava elektriga varustamiseks. Kuid viimastel aastatel, mil aktiivselt ellu viidi tuuleparkide ehitusprojekte, on keskmine elektrihind tarbijatele oluliselt tõusnud. Seoses sellega tekib küsimus, kuivõrd on seatud eesmärgid saavutatud ja milliste arvutustega põhjendatakse lubadusi hindade langusest tulevikus.
Samal ajal deklareerib valitsus vajadust vähendada Eesti sõltuvust imporditavast fossiilkütusest. Riik kavatseb aga suunata umbes 1,5 miljardit eurot gaasielektrijaamade ehitamisse, mille töö sõltub otseselt imporditava kütuse tarnetest. Selline poliitika tundub vastuolulisena ja vajab täiendavaid selgitusi.
Samuti on korduvalt väidetud, et uute põlevkivielektrijaamade ehitamine ei ole majanduslikult otstarbekas, kuna nende maksumus ületab oluliselt gaasigeneratsiooni maksumuse. Samal ajal kaalutakse aga tuumaelektrijaama ehitamise võimalust, mille maksumus on olemasolevate hinnangute kohaselt oluliselt kõrgem nii gaasi- kui ka põlevkivigeneratsiooni omast võrreldava võimsuse korral.
Eeltoodust lähtuvalt palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Milliste konkreetsete arvutustega põhjendatakse väidet, et tuuleenergia edasine arendamine toob kaasa elektrienergia hinna languse lõpptarbijatele?
2. Kuidas selgitab valitsus vajadust investeerida umbes 1,5 miljardit eurot gaasielektrijaamade ehitamisse, arvestades deklareeritud eesmärki vähendada sõltuvust imporditavast fossiilkütusest?
3. Millised on võrreldavad hinnangud sama võimsusega gaasi-, põlevkivi- ja tuumaelektrijaamade kapitalikulutuste kohta, mida ministeerium otsuste tegemisel kasutab?
4. Milliseid kriteeriume kasutatakse erinevate generatsiooniliikide majandusliku otstarbekuse hindamiseks ja miks need kriteeriumid viivad uute põlevkivielektrijaamade ehitamisest loobumiseni, samal ajal kaaludes oluliselt kallimaid projekte?
5. Kas on tehtud analüüsi kehtivate ja kavandatavate energeetikapoliitika meetmete mõju kohta Eesti majanduse konkurentsivõimele ning elektrienergia hinna tasemele kodumajapidamistele ja ettevõtetele? Kui analüüs on tehtud, palun esitada selle peamised järeldused.
6. Milliseid meetmeid rakendab ministeerium huvide konflikti välistamiseks ja täieliku läbipaistvuse tagamiseks riiklike subsiidiumide jaotamisel, energeetikaprojektide toetamisel ning riigiabi saajate valikul energeetikasektoris?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige

Hr Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister

15. juuni 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS
Energeetikapoliitika

Austatud minister!

Valitsuse energeetikapoliitika arutelude käigus tekib üha rohkem küsimusi vastuvõetavate otsuste järjepidevuse ja loogika kohta.
Valitsus on korduvalt väitnud, et tuuleenergia ulatuslik arendamine on vajalik Eesti odava elektriga varustamiseks. Kuid viimastel aastatel, mil aktiivselt ellu viidi tuuleparkide ehitusprojekte, on keskmine elektrihind tarbijatele oluliselt tõusnud. Seoses sellega tekib küsimus, kuivõrd on seatud eesmärgid saavutatud ja milliste arvutustega põhjendatakse lubadusi hindade langusest tulevikus.
Samal ajal deklareerib valitsus vajadust vähendada Eesti sõltuvust imporditavast fossiilkütusest. Riik kavatseb aga suunata umbes 1,5 miljardit eurot gaasielektrijaamade ehitamisse, mille töö sõltub otseselt imporditava kütuse tarnetest. Selline poliitika tundub vastuolulisena ja vajab täiendavaid selgitusi.
Samuti on korduvalt väidetud, et uute põlevkivielektrijaamade ehitamine ei ole majanduslikult otstarbekas, kuna nende maksumus ületab oluliselt gaasigeneratsiooni maksumuse. Samal ajal kaalutakse aga tuumaelektrijaama ehitamise võimalust, mille maksumus on olemasolevate hinnangute kohaselt oluliselt kõrgem nii gaasi- kui ka põlevkivigeneratsiooni omast võrreldava võimsuse korral.
Eeltoodust lähtuvalt palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Milliste konkreetsete arvutustega põhjendatakse väidet, et tuuleenergia edasine arendamine toob kaasa elektrienergia hinna languse lõpptarbijatele?
2. Kuidas selgitab valitsus vajadust investeerida umbes 1,5 miljardit eurot gaasielektrijaamade ehitamisse, arvestades deklareeritud eesmärki vähendada sõltuvust imporditavast fossiilkütusest?
3. Millised on võrreldavad hinnangud sama võimsusega gaasi-, põlevkivi- ja tuumaelektrijaamade kapitalikulutuste kohta, mida ministeerium otsuste tegemisel kasutab?
4. Milliseid kriteeriume kasutatakse erinevate generatsiooniliikide majandusliku otstarbekuse hindamiseks ja miks need kriteeriumid viivad uute põlevkivielektrijaamade ehitamisest loobumiseni, samal ajal kaaludes oluliselt kallimaid projekte?
5. Kas on tehtud analüüsi kehtivate ja kavandatavate energeetikapoliitika meetmete mõju kohta Eesti majanduse konkurentsivõimele ning elektrienergia hinna tasemele kodumajapidamistele ja ettevõtetele? Kui analüüs on tehtud, palun esitada selle peamised järeldused.
6. Milliseid meetmeid rakendab ministeerium huvide konflikti välistamiseks ja täieliku läbipaistvuse tagamiseks riiklike subsiidiumide jaotamisel, energeetikaprojektide toetamisel ning riigiabi saajate valikul energeetikasektoris?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige

Hr Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister

15. juuni 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS
Energeetikapoliitika

Austatud minister!

Valitsuse energeetikapoliitika arutelude käigus tekib üha rohkem küsimusi vastuvõetavate otsuste järjepidevuse ja loogika kohta.
Valitsus on korduvalt väitnud, et tuuleenergia ulatuslik arendamine on vajalik Eesti odava elektriga varustamiseks. Kuid viimastel aastatel, mil aktiivselt ellu viidi tuuleparkide ehitusprojekte, on keskmine elektrihind tarbijatele oluliselt tõusnud. Seoses sellega tekib küsimus, kuivõrd on seatud eesmärgid saavutatud ja milliste arvutustega põhjendatakse lubadusi hindade langusest tulevikus.
Samal ajal deklareerib valitsus vajadust vähendada Eesti sõltuvust imporditavast fossiilkütusest. Riik kavatseb aga suunata umbes 1,5 miljardit eurot gaasielektrijaamade ehitamisse, mille töö sõltub otseselt imporditava kütuse tarnetest. Selline poliitika tundub vastuolulisena ja vajab täiendavaid selgitusi.
Samuti on korduvalt väidetud, et uute põlevkivielektrijaamade ehitamine ei ole majanduslikult otstarbekas, kuna nende maksumus ületab oluliselt gaasigeneratsiooni maksumuse. Samal ajal kaalutakse aga tuumaelektrijaama ehitamise võimalust, mille maksumus on olemasolevate hinnangute kohaselt oluliselt kõrgem nii gaasi- kui ka põlevkivigeneratsiooni omast võrreldava võimsuse korral.
Eeltoodust lähtuvalt palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Milliste konkreetsete arvutustega põhjendatakse väidet, et tuuleenergia edasine arendamine toob kaasa elektrienergia hinna languse lõpptarbijatele?
2. Kuidas selgitab valitsus vajadust investeerida umbes 1,5 miljardit eurot gaasielektrijaamade ehitamisse, arvestades deklareeritud eesmärki vähendada sõltuvust imporditavast fossiilkütusest?
3. Millised on võrreldavad hinnangud sama võimsusega gaasi-, põlevkivi- ja tuumaelektrijaamade kapitalikulutuste kohta, mida ministeerium otsuste tegemisel kasutab?
4. Milliseid kriteeriume kasutatakse erinevate generatsiooniliikide majandusliku otstarbekuse hindamiseks ja miks need kriteeriumid viivad uute põlevkivielektrijaamade ehitamisest loobumiseni, samal ajal kaaludes oluliselt kallimaid projekte?
5. Kas on tehtud analüüsi kehtivate ja kavandatavate energeetikapoliitika meetmete mõju kohta Eesti majanduse konkurentsivõimele ning elektrienergia hinna tasemele kodumajapidamistele ja ettevõtetele? Kui analüüs on tehtud, palun esitada selle peamised järeldused.
6. Milliseid meetmeid rakendab ministeerium huvide konflikti välistamiseks ja täieliku läbipaistvuse tagamiseks riiklike subsiidiumide jaotamisel, energeetikaprojektide toetamisel ning riigiabi saajate valikul energeetikasektoris?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige