Ametnike liikumine eraettevõtetesse

Hr Kristen Michal
Peaminister
15. juuni 2026.a.

KIRJALIK KÜSIMUS
Ametnike liikumine eraettevõtetesse

Austatud peaminister!

Viimastel aastatel on riik suunanud märkimisväärseid eelarvevahendeid sellistesse valdkondadesse nagu energeetika ja kaitse tööstus. Samaaegselt võib täheldada tendentsi, kus endised kõrged ametnikud ja riigiteenistujad asuvad pärast riigiteenistusest lahkumist tööle just nendes valdkondades tegutsevatesse eraettevõtetesse.
Loomulikult ei ole üleminek avalikust sektorist erasektorisse iseenesest seaduserikkumine. Samuti puuduvad kohtulahendid, mis võimaldaksid väita, et konkreetsed isikud on kasutanud oma ametiseisundit uute tööandjate huvides. Siiski tuleb tõdeda, et selline praktika loob ilmse huvide konflikti riski.
Endised ametnikud omavad teenistuslikku teavet, teadmisi riigi plaanidest, arusaamist otsustusmehhanismidest ning säilitavad isiklikud kontaktid riigiasutustes. Seda kõike võidakse potentsiaalselt kasutada üksikute ettevõtete konkurentsieeliste saavutamiseks riigihangetel ja eelarvevahendite jaotamisel.
Paljudes riikides tegutsevad selliste riskide vähendamiseks nn jahutusperioodid, mille jooksul on endistel ametnikel keelatud töötada ettevõtetes, mille tegevus on otseselt seotud nende varasemate ametikohustustega.

Seoses sellega palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Milliseid konkreetseid meetmeid rakendatakse Eestis selle vältimiseks, et endised ametnikud kasutaksid riigiasutustes töötamise ajal saadud teenistuslikku teavet uute tööandjate huvides?
2. Kuidas kontrollib riik endiste ametnike isiklike sidemete ja kontaktide võimalikku kasutamist, mis omandati riigiteenistuse ajal, et eraettevõtted saaksid soodsaid riigihankeid?
3. Kas valitsus peab olemasolevaid huvide konflikti vältimise mehhanisme piisavaks? Kui jah, siis millistele hinnangutele ja uuringutele see järeldus tugineb?
4. Kas valitsus on kaalunud kohustusliku piiranguperioodi (jahutusperioodi) kehtestamist endistele kõrgetele ametnikele enne nende töölevõtmist ettevõtetes, mis tegutsevad valdkondades, mille eest nad varem riigiteenistuses vastutasid?
5. Kui sellist võimalust ei kaaluta, siis kuidas saab valitsus ühiskonnale garanteerida, et endised ametnikud ei kasuta teenistuslikku teavet ja oma sidemeid uutele tööandjatele eeliste tagamiseks riigihangete saamisel?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige

Hr Kristen Michal
Peaminister
15. juuni 2026.a.

KIRJALIK KÜSIMUS
Ametnike liikumine eraettevõtetesse

Austatud peaminister!

Viimastel aastatel on riik suunanud märkimisväärseid eelarvevahendeid sellistesse valdkondadesse nagu energeetika ja kaitse tööstus. Samaaegselt võib täheldada tendentsi, kus endised kõrged ametnikud ja riigiteenistujad asuvad pärast riigiteenistusest lahkumist tööle just nendes valdkondades tegutsevatesse eraettevõtetesse.
Loomulikult ei ole üleminek avalikust sektorist erasektorisse iseenesest seaduserikkumine. Samuti puuduvad kohtulahendid, mis võimaldaksid väita, et konkreetsed isikud on kasutanud oma ametiseisundit uute tööandjate huvides. Siiski tuleb tõdeda, et selline praktika loob ilmse huvide konflikti riski.
Endised ametnikud omavad teenistuslikku teavet, teadmisi riigi plaanidest, arusaamist otsustusmehhanismidest ning säilitavad isiklikud kontaktid riigiasutustes. Seda kõike võidakse potentsiaalselt kasutada üksikute ettevõtete konkurentsieeliste saavutamiseks riigihangetel ja eelarvevahendite jaotamisel.
Paljudes riikides tegutsevad selliste riskide vähendamiseks nn jahutusperioodid, mille jooksul on endistel ametnikel keelatud töötada ettevõtetes, mille tegevus on otseselt seotud nende varasemate ametikohustustega.

Seoses sellega palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Milliseid konkreetseid meetmeid rakendatakse Eestis selle vältimiseks, et endised ametnikud kasutaksid riigiasutustes töötamise ajal saadud teenistuslikku teavet uute tööandjate huvides?
2. Kuidas kontrollib riik endiste ametnike isiklike sidemete ja kontaktide võimalikku kasutamist, mis omandati riigiteenistuse ajal, et eraettevõtted saaksid soodsaid riigihankeid?
3. Kas valitsus peab olemasolevaid huvide konflikti vältimise mehhanisme piisavaks? Kui jah, siis millistele hinnangutele ja uuringutele see järeldus tugineb?
4. Kas valitsus on kaalunud kohustusliku piiranguperioodi (jahutusperioodi) kehtestamist endistele kõrgetele ametnikele enne nende töölevõtmist ettevõtetes, mis tegutsevad valdkondades, mille eest nad varem riigiteenistuses vastutasid?
5. Kui sellist võimalust ei kaaluta, siis kuidas saab valitsus ühiskonnale garanteerida, et endised ametnikud ei kasuta teenistuslikku teavet ja oma sidemeid uutele tööandjatele eeliste tagamiseks riigihangete saamisel?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige

Hr Kristen Michal
Peaminister
15. juuni 2026.a.

KIRJALIK KÜSIMUS
Ametnike liikumine eraettevõtetesse

Austatud peaminister!

Viimastel aastatel on riik suunanud märkimisväärseid eelarvevahendeid sellistesse valdkondadesse nagu energeetika ja kaitse tööstus. Samaaegselt võib täheldada tendentsi, kus endised kõrged ametnikud ja riigiteenistujad asuvad pärast riigiteenistusest lahkumist tööle just nendes valdkondades tegutsevatesse eraettevõtetesse.
Loomulikult ei ole üleminek avalikust sektorist erasektorisse iseenesest seaduserikkumine. Samuti puuduvad kohtulahendid, mis võimaldaksid väita, et konkreetsed isikud on kasutanud oma ametiseisundit uute tööandjate huvides. Siiski tuleb tõdeda, et selline praktika loob ilmse huvide konflikti riski.
Endised ametnikud omavad teenistuslikku teavet, teadmisi riigi plaanidest, arusaamist otsustusmehhanismidest ning säilitavad isiklikud kontaktid riigiasutustes. Seda kõike võidakse potentsiaalselt kasutada üksikute ettevõtete konkurentsieeliste saavutamiseks riigihangetel ja eelarvevahendite jaotamisel.
Paljudes riikides tegutsevad selliste riskide vähendamiseks nn jahutusperioodid, mille jooksul on endistel ametnikel keelatud töötada ettevõtetes, mille tegevus on otseselt seotud nende varasemate ametikohustustega.

Seoses sellega palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Milliseid konkreetseid meetmeid rakendatakse Eestis selle vältimiseks, et endised ametnikud kasutaksid riigiasutustes töötamise ajal saadud teenistuslikku teavet uute tööandjate huvides?
2. Kuidas kontrollib riik endiste ametnike isiklike sidemete ja kontaktide võimalikku kasutamist, mis omandati riigiteenistuse ajal, et eraettevõtted saaksid soodsaid riigihankeid?
3. Kas valitsus peab olemasolevaid huvide konflikti vältimise mehhanisme piisavaks? Kui jah, siis millistele hinnangutele ja uuringutele see järeldus tugineb?
4. Kas valitsus on kaalunud kohustusliku piiranguperioodi (jahutusperioodi) kehtestamist endistele kõrgetele ametnikele enne nende töölevõtmist ettevõtetes, mis tegutsevad valdkondades, mille eest nad varem riigiteenistuses vastutasid?
5. Kui sellist võimalust ei kaaluta, siis kuidas saab valitsus ühiskonnale garanteerida, et endised ametnikud ei kasuta teenistuslikku teavet ja oma sidemeid uutele tööandjatele eeliste tagamiseks riigihangete saamisel?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige