Põhipuhkuse nõude aegumisest. Igapäevase ja iganädalase puhkeaja reguleerimisest.

_______________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Pr Liis Tõnismaa

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 08.03.2024

[email protected] Meie 30.03.2024 nr 3003/2024

[email protected]

Põhipuhkuse nõude aegumisest. Igapäevase ja iganädalase puhkeaja reguleerimisest.

Täname võimaluse eest avaldada arvamust töölepingu seaduse § 68 lõige 6 muutmise

kohta, mis reguleerib põhipuhkuse aegumist.

Selgitate, et muudatused on tingitud Euroopa Kohtu otsustest C-120/21, C-518/20 ja

C-727/20. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) hinnangul tuleb olla

väga ettevaatlik Euroopa Kohtu otsustest tuleneva põhjusega seaduse muutmiseks, sest

need juhtumid lähtuvad väga konkreetsetest faktilistest olukordadest. Selliseid olukordi on

keeruline üldistada kõikidele juhtudele.

Muudatuse kohaselt ei aegu põhipuhkuse nõue pärast selle aegumise tähtaja lõppemist,

kui tööandja ei võimaldanud töötajal puhkust kasutada. Sellisel juhul taotleb töötaja

puhkuse kasutamist esimesel võimalusel. Siin ei ole tegemist nõude aegumise

peatumisega, vaid on sätestatud, et see nõue ei aegu. Kui töötajal jätkuvalt ei õnnestu seda

puhkust kasutada, siis saamata jäänud puhkus hüvitatakse töölepingu lõppemisel. See võib

töölepingu pooltele sobida, aga mitte töötaja tervisele. Järelikult ei ole see ilmselgelt

eesmärgipärane ja parim seadusandlik valik. Puhkuse kasutamine on vajalik ju ennekõike

töötaja tervise huvides.

Seetõttu tuleb eelnõu muuta ja sätestada lisatähtaeg, mille jooksul puhkus tuleb ära

kasutada. Kui selle aja jooksul seda puhkust ära ei kasutata, siis see puhkusenõue ikkagi

aegub. Tegemist võiks olla erandliku puhkusenõude aegumise tähtaja pikenemisega, mille

tulemusel võiks nõude aegumine lükkuda edasi näiteks 6 kuu võrra. Selle aegumise tähtaja

pikenemise perioodi sisse jääb aeg, millal tuleb koostada vastava kalendriaasta puhkuste

ajakava ja nii saab ka selle puhkuse lisada puhkuste ajagraafikusse.

Eelnõus ei ole puhkuse aegumisega seoses välja pakutud head lahendust ka juhuks, kui

töötaja on ajutiselt töövõimetu. Eelnõu kohaselt peatub siis puhkusenõude aegumine.

Kuna haigestumine ja selle sagedus ei ole plaanipärane tegevus, muudab eelpoolnimetatud

aegumise peatumine puhkuste aegumise arvestuse keerulisemaks ja samuti väheneb

selgus kasutamata puhkuste osas. Sarnaselt puhkuse kasutamise mittevõimaldamisega

võiks ka siin kaaluda puhkusenõude aegumise pikendamist 6 kuu võrra, kui ajutise

töövõimetuse tõttu ei olnud töötajal võimalik oma puhkust kasutada.

Seega võiks töölepingu seaduse muudetavasse sättesse lisada uue lause näites järgmises

sõnastuses: „Põhipuhkuse nõue aegub kuue kuu jooksul arvates käesolevas lõikes

nimetatud tähtaja lõppemisest, kui tööandja ei võimaldanud töötajal puhkust kasutada või

kui puhkuse kasutamine ei olnud võimalik töötaja ajutise töövõimetuse tõttu“. Sellise

sõnastuse juures jääb siiski probleemiks faktilise olukorra tuvastamine. Ühe aasta pikkune

põhipuhkuse aegumistähtaeg on suhteliselt pikk ja üldjuhul peaks selle aja jooksul olema

võimalik leida perioode puhkuse kasutamiseks.

Ühtlasi juhin tähelepanu et õiguskindluse tagamiseks on otstarbekas seadusi muuta

võimalikult harva. Seega on sama eelnõuga mõistlik lahendada ka igapäevase ja

iganädalase puhkeaja küsimus mille osas riik on otsustamise praegu edasi lükanud ja

delegeerinud jälgimise rakendusasutusele (Tööinspektsioon). See teema tõusetus samuti

Euroopa Kohtu poolt õiguse tõlgendamisel. (Euroopa Kohtu 2. märtsil 2023. a otsus

C‑477/21).

Meile kohalduvad EL miinimumnõuded, mille kohaselt tööandja peab tagama, et töötajate

keskmine iganädalane tööaeg (sh ületunnitöö) ei ületa 48 tundi kuni 4 kuu pikkuse

võrdlusperioodi jooksul. Lisaks sellele peab tööandja tagama oma töötajatele vähemalt 11-

tunnise järjestikuse igapäevase puhkeaja ja vähemalt 24-tunnise katkestamatu iganädalase

puhkeaja iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta, kuni kahe nädala pikkuse võrdlusperioodi

jooksul.

Eesti õiguses on iganädalase katkematu puhkeaja miinimum 36 tundi. Seega mahume

töötajale katkematu puhkeaja andmisel EL õiguse ja viidatud kohtulahendi piiridesse ka siis,

kui täiendame töölepingu seadust regulatsiooniga, et igapäevase puhkeaja ja iganädalase

puhkeaja kestus liitmisel peab olema vähemalt 36 tundi.

Arvestades probleeme, mida toob kaasa meie õigusesse viidatud Euroopa Kohtu lahendi

ülevõtmine ja asjaolu, et tegelikult töötajate kaitsele suunatud kohtulahend toob kaasa

hoopis töötajate õiguste kahjustamise (vähendatakse töötajate koormusi, väheneb töötaja

reaalsissetulek ning töötaja hakkab seda kompenseerima mitme tööandja juures

töötamisega mida kõnealune kohtulahend kuidagi ei piira).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Ille Nakurt-Murumaa EVEA president Koostas: M. Sepp, [email protected]