Justiits- ja digiministri 07.01.2026 käskkirja nr 2 „Justiits- ja Digiministeeriumi ning tema valitsemisala asutuste 2026. aasta eelarve kinnitamine“ muutmine II

MINISTRI KÄSKKIRI

Ministri 07.01.2026 käskkirja nr 2 „Justiits- ja Digiministeeriumi ning tema valitsemisala asutuste 2026. aasta eelarve kinnitamine“ muutmine II Riigieelarve seaduse § 31 lõike 2 ja § 591 lõike 1, 2026. aasta riigieelarve seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 1 ja 9, Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 11, Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 6 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 ”Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine” kinnitatud „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse“ punkti 18 alapunktide 1 ja 10, rahandusministri 02.05.2025 käskkirja nr 30 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest“, rahandusministri 02.12.2025 käskkirja nr 87 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest“, rahandusministri 09.03.2026 käskkirja nr 21 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest“, rahandusministri 04.05.2026 käskkirja nr 34 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest“ ning rahandusministri 12.05.2026 käskkirja nr 39 „Raha eraldamine Vabariigi Valituse reservi sihtotstarbelistest vahenditest“ alusel: 1. Muudan ministri 07.01.2026 käskkirja nr 2 „Justiits- ja Digiministeeriumi ja tema valitsemisala

asutuste 2026. aasta eelarve kinnitamine“ (edaspidi nimetatud „käskkiri“) järgmiselt: 1.1. Käskkirja pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Justiits- ja Digiministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2026. aasta eelarve kinnitamine, 2025. aasta eelarve vahendite ülekandmine 2026. aastasse“.

1.2. Käskkirja punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5. „Kanda 2025. eelarveaastal kasutamata jäänud vahendid 2026. eelarveaastasse summas 22 655 821 eurot (lisa 12)“.

1.3. Käskkirjas asendatakse lisad 1-12 lisadega käesoleva käskkirja sõnastuses (lisatud). 2. Valitsemisala asutuste juhtidel kinnitada asutuse 2026. aasta eelarve detailne jaotus majandusliku

sisu lõikes. 3. Kinnitatud dokumendid esitada kahe nädala jooksul arvates käskkirja jõustumisest: 3.1. Riigi Tugiteenuste Keskusele e-posti aadressile [email protected]; 3.2. Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve- ja strateegiatalituse vastavale finantsanalüütikule e-posti

aadressil [email protected] või [email protected]. (allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: Lisa 1 – Justiits- ja Digiministeeriumi 2026. aasta eelarve Lisa 2 – Prokuratuuri 2026. aasta eelarve Lisa 3 – Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 2026. aasta eelarve Lisa 4 – Registrite ja Infosüsteemide Keskuse 2026. aasta eelarve Lisa 5 – I ja II astme kohtute 2026. aasta eelarved Lisa 6 – Vanglate 2026. aasta eelarved Lisa 7 – Andmekaitse Inspektsiooni 2026. aasta eelarve

15.06.2026 nr 46

2

Lisa 8 – Patendiameti 2026. aasta eelarve Lisa 9 – Konkurentsiameti 2026. aasta eelarve Lisa 10 – Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 2026. aasta eelarve Lisa 11 – Riigi Infosüsteemi Ameti 2026. aasta eelarve Lisa 12 – 2025. aasta riigieelarve piirmääraga vahendite (liik 20) kasutamata eelarve ülekandmine (eurodes)

MINISTRI KÄSKKIRI

Ministri 07.01.2026 käskkirja nr 2 „Justiits- ja Digiministeeriumi ning tema valitsemisala asutuste 2026. aasta eelarve kinnitamine“ muutmine II Riigieelarve seaduse § 31 lõike 2 ja § 591 lõike 1, 2026. aasta riigieelarve seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 1 ja 9, Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 11, Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 6 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 ”Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine” kinnitatud „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse“ punkti 18 alapunktide 1 ja 10, rahandusministri 02.05.2025 käskkirja nr 30 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest“, rahandusministri 02.12.2025 käskkirja nr 87 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest“, rahandusministri 09.03.2026 käskkirja nr 21 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest“, rahandusministri 04.05.2026 käskkirja nr 34 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest“ ning rahandusministri 12.05.2026 käskkirja nr 39 „Raha eraldamine Vabariigi Valituse reservi sihtotstarbelistest vahenditest“ alusel: 1. Muudan ministri 07.01.2026 käskkirja nr 2 „Justiits- ja Digiministeeriumi ja tema valitsemisala

asutuste 2026. aasta eelarve kinnitamine“ (edaspidi nimetatud „käskkiri“) järgmiselt: 1.1. Käskkirja pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Justiits- ja Digiministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2026. aasta eelarve kinnitamine, 2025. aasta eelarve vahendite ülekandmine 2026. aastasse“.

1.2. Käskkirja punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5. „Kanda 2025. eelarveaastal kasutamata jäänud vahendid 2026. eelarveaastasse summas 22 655 821 eurot (lisa 12)“.

1.3. Käskkirjas asendatakse lisad 1-12 lisadega käesoleva käskkirja sõnastuses (lisatud). 2. Valitsemisala asutuste juhtidel kinnitada asutuse 2026. aasta eelarve detailne jaotus majandusliku

sisu lõikes. 3. Kinnitatud dokumendid esitada kahe nädala jooksul arvates käskkirja jõustumisest: 3.1. Riigi Tugiteenuste Keskusele e-posti aadressile [email protected]; 3.2. Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve- ja strateegiatalituse vastavale finantsanalüütikule e-posti

aadressil [email protected] või [email protected]. (allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: Lisa 1 – Justiits- ja Digiministeeriumi 2026. aasta eelarve Lisa 2 – Prokuratuuri 2026. aasta eelarve Lisa 3 – Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 2026. aasta eelarve Lisa 4 – Registrite ja Infosüsteemide Keskuse 2026. aasta eelarve Lisa 5 – I ja II astme kohtute 2026. aasta eelarved Lisa 6 – Vanglate 2026. aasta eelarved Lisa 7 – Andmekaitse Inspektsiooni 2026. aasta eelarve

15.06.2026 nr 46

2

Lisa 8 – Patendiameti 2026. aasta eelarve Lisa 9 – Konkurentsiameti 2026. aasta eelarve Lisa 10 – Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 2026. aasta eelarve Lisa 11 – Riigi Infosüsteemi Ameti 2026. aasta eelarve Lisa 12 – 2025. aasta riigieelarve piirmääraga vahendite (liik 20) kasutamata eelarve ülekandmine (eurodes)

1

Seletuskiri justiits- ja digiministri 07.01.2026 käskkirja nr 2 „Justiits- ja Digiministeeriumi ning tema

valitsemisala asutuste 2026. aasta eelarve kinnitamine" muutmise juurde

Vastavalt riigieelarve seaduse § 591 tähendab riigieelarve vahendite ülekandmine nende kasutamise

tähtaja pikendamist ühe eelarveaasta võrra. Riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord on

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu

ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning

riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 11-13.

Käskkirjaga muudetakse justiits- ja digiministri 07.01.2026 käskkirja nr 2 „Justiits- ja Digiministeeriumi

ning tema valitsemisala asutuste 2026. aasta eelarve kinnitamine“. Käskkirja lisas 12 on kajastatud

2025. aasta riigieelarve piirmääraga vahendite (liik 20) kasutamata eelarve ülekandmine. Käskkirja lisas

näidatakse kulude suurenemine negatiivse märgiga ning kulude vähenemine positiivse märgiga.

Ülevaade Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala 2025. aasta piirmääraga vahendite eelarvest

Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) valitsemisala 2025. aasta piirmääraga eelarve koos 2024.

aastast üle toodud vahendite (30,4 mln eurot), lisaeelarve (4,4 mln eurot) ja VV sihtotstarbelisest

reservist (2,8 mln eurot) saadud vahenditega on 265 mln eurot. Piirmääraga eelarve

täitmine on 240,4 mln eurot ehk eelarvest kasutati ära 91%. Kasutamata jäi piirmääraga

vahendeid 24,4 mln eurot, mis moodustab 9% valitsemisala eelarvest. 2026. aastasse on võimalik üle

kanda 22,7 mln eurot, sh 2,2 mln eurot viidi üle erakorraliselt jaanuaris. Kasutamata jäänud eelarvest

jäetakse 2026. aastasse üle kandmata kokku 1,7 mln eurot, sh VV sihtotstarbelisest reservist 2024.

aastal eraldatud vahendid (0,4 mln eurot), mida ei saa enam üle kanda ja Riigi Kinnisvara AS (edaspidi

RKAS) kinnistukulude eelarve jääk (1,3 mln eurot).

JDMi valitsemisala kulude eelarve on 2025. aasta riigieelarve seaduses kinnitatud 2 tulemusvaldkonna

ja 14 programmi tegevuse lõikes.

Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK

Tulemusvaldkonna lõplik piirmääraga eelarve 2025. aastal oli 168,5 mln eurot, millest suurima

eelarvega tegevused olid “Karistuste täideviimise korraldamine“ (43%) ja “Õigusemõistmise ja

õigusteenuste tagamine “ (30%). Asutustest olid kõige suurema eelarvega vanglad (40,7%) ja kohtud

(20,2%).

Tulemusvaldkonna lõplik eelarve suurenes algselt planeerituga võrreldes 8,2 mln euro võrra järgnevatel

põhjustel:

 2024. aastast ülekantud vahendid suurendasid kulude eelarvet 10,1 mln euro võrra;

 2025. aasta riigi lisaeelarve seaduse muudatustest tulenevalt vähenes kulude eelarve kokku 2,5

miljonit eurot, sh suunati kinnisvarainvesteeringutesse Kalaranna 28 rajatava kommunismi ja

vene imperialismi kuritegude teadmuskeskuse investeeringute katteks vastavalt Vabariigi

Valitsuse 07.07.2025 nr 122 otsusele 1 miljon eurot, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile elutsükli

2

lõppu jõudnud tehnika vahetuseks (massispektromeeter (QTOF) ja vedelikkromatograaf (HPLC)

0,43 miljonit eurot, generaatorite soetuseks tagamaks Prokuratuuri toimepidavus 0,2 miljonit

eurot, kohtuhaldus- ja eelarvemudelile ülemineku käivitamiseks 0,5 miljonit eurot 2026.

aastaks, Pärnu kohtusaalide ehitustöödeks kokku hoitava pinna arvelt 0,06 miljonit

eurot ning muud väiksemad muudatused;

 Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldati 0,6 miljonit eurot kohtutele

õigusemõistmise tagamiseks.

2025. aasta piirmääraga eelarve täitmine oli 164 mln eurot, mis moodustas lõplikust eelarvest 97,4%.

Kasutamata jäi 4,3 mln eurot, millest omakorda on võimalik 2026. aastasse üle kanda 3,7 mln eurot.

Piirmääraga eelarvest jäid vahendid kasutamata peamiselt seetõttu, et osa planeeritud tegevusi ei

jõutud aasta jooksul ellu viia ning need lükkusid järgmisesse aastasse. Seda mõjutasid eelkõige

hankemenetluste ja arenduste viibimine (nt hangetele ei tulnud pakkumisi), samuti vanglate

teenistujate liikumine ning täitmata ametikohad, mille tõttu jäi tööjõukulude kasutus kavandatust

väiksemaks. Lisaks viidi osa koolitusi ja rahvusvahelisi tegevusi läbi planeeritust väiksemas mahus,

pooleliolevad kohtuasjad ei lõppenud. 2026. aastal kasutatakse need vahendid edasi lükatud tegevuste

elluviimiseks, sealhulgas arenduste lõpetamiseks, õigusabi ja toetuste maksmiseks ning koolituste

läbiviimiseks. Enamus kuludest on kohustustega kaetud ning tegemist ajas edasi lükkunud ja

konkreetsete tegevustega seotud jääkidega.

Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm

Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine

Programmi tegevuse eelarvest jäi kasutamata 0,6 mln eurot, millest üle saab kanda 0,1 mln eurot. Üle

jääb kandmata RKAS kulude osa. Jääk tekkis peamiselt seetõttu, et osa toetusi ja kulusid kasutati

planeeritust väiksemas mahus, näiteks jäid osaliselt välja maksmata stipendiumid (nt üliõpilaste

teadustööde preemiad ja Õigusloomeakadeemia stipendiumid) ning mõned toetused kasutati

väiksemas ulatuses. Samuti mõjutas jääki töötajate liikumine ja täitmata ametikohad, mille tõttu jäi

tööjõukulude kasutus kavandatust väiksemaks. Lisaks kujunesid mõned kulud, näiteks liikmemaksud,

planeeritust väiksemaks, mistõttu jäi osa vahendeid kasutamata. 2026. aastal kasutatakse jääke

eelkõige samade tegevuste jätkamiseks, sealhulgas stipendiumite väljamaksmiseks, toetuste

maksmiseks ning liikmemaksude tasumiseks. Samuti suunatakse vahendid töötajatega seotud kulude

katteks ja tegevuste täielikuks elluviimiseks, mis 2025. aastal osaliselt edasi lükkusid.

Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine

Programmi tegevuse eelarvest jäi kasutamata 0,4 mln eurot. Jääk tekkis peamiselt töötajate liikumise

tõttu Konkurentsiametis ja Andmekaitse Inspektsioonis, mille tulemusena jäi planeeritust vähemaks

koolitusi, lähetusi ning ära jäi ka mitu suuremat üritust ja uuringut. Lisaks kujunesid mitmed kulud

planeeritust väiksemaks, sh osa liikmemaksudest. 2026. aastal kasutatakse vahendeid eelkõige

registrite ja arendustegevuste elluviimiseks ning töötajatega seotud kulude katteks. Samuti

finantseeritakse ära jäänud tegevused (nt koolitused ja üritused).

Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine

3

Programmi tegevuse eelarvest jäi kasutamata 0,9 mln eurot, peamiselt Prokuratuuri ja Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi tegevustest. Jääk tekkis tegevuste ümberkorraldamise, töökoormuse

muutuste ning personalimuutuste tõttu, mistõttu lükati osa rahvusvahelisi kohtumisi ja tegevusi edasi.

Lisaks käivitus osa tegevusi (nt stipendiumiprogramm) hiljem kui planeeritud. 2026. aastal kasutatakse

vahendeid kohtumiste korraldamiseks, stipendiumite väljamaksmiseks ning töötajatega seotud kulude

katteks. Samuti kaetakse rahvusvahelise koostöö tegevused, mis 2025. aastal edasi lükkusid.

Karistuste täideviimise korraldamine

Programmi tegevuse eelarvest jäi kasutamata 1 mln eurot, peamiselt vanglate tegevustest, millest üle

saab kanda 0,9 mln eurot. Jääk tekkis peamiselt koolituste ära jäämise ning täitmata ametikohtade

tõttu (värbamisraskused ning probleem teenistuses olevate töötajate hoidmisega (just vanglaametnike

osas)), mille tõttu jäi tööjõukulude kasutus plaanitust väiksemaks. Lisaks oli jäägi tekkimise põhjuseks

prognoositust kõrgem puudumiste määr, mida mõjutasid eelkõige haigus- ja hoolduslehed ning

tasustamata puudumised. 2026. aastal kasutatakse vahendeid hüvede paketi laiendamiseks,

suunatakse nõuete katteks (osaline töövõimekaotus), koolituste läbiviimiseks ning samuti kaetakse

tööjõukulud, mis on seotud lisandunud ülesannetega.

Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine

Programmi tegevuse eelarvest jäi kasutamata 1,4 mln eurot, peamiselt kohtute tegevustest, millest

saab üle kanda 1,1 mln eurot. Üle jääb kandmata RKAS kulude osa ning tulenevalt programmipuu

muudatustest liigub 0,2 mln eurot tegevusele „Kesksete IT-teenuste osutamine“. Jääk tekkis mitme

teguri koosmõjul, sh töötajate liikumisest ja täitmata ametikohtadest, mille tõttu jäi tööjõukulude

kasutus väiksemaks. Lisaks viibisid mõned hanked ja analüüside, uuringute tellimised või lükkusid

arendused edasi. 2026. aastal kasutatakse vahendeid arenduste lõpetamiseks, kriisivalmiduse seotud

kulude katteks, õigusabi finantseerimiseks ning turvateenistuse moodustamisega kaasnevate kulude

katteks. Samuti viiakse ellu tegevused, mis 2025. aastal osaliselt edasi lükkusid.

Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele (alates 2026. a Kesksete IT-teenuste

osutamine)

Programmi tegevuse eelarvest jäi kasutamata 41 tuh eurot, aga tulenevalt programmipuu muudatusest

kandub uuele tegevusele üle 0,3 mln eurot Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi RIK) eelarves

(tegevuselt “Õigusemõistmine ja õigusteenuste tagamine 0,2 mln eurot ning tegevustelt

“Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus” ja “Karistuste täideviimise

korraldamine“ 0,1 mln eurot). Jääk tekkis IT-teenuste arendamise ja juurutamisega seotud tegevuste

nihkumisest ajaliselt järgmisse eelarveperioodi. Osa kulusid ei realiseerunud planeeritud mahus ka

seetõttu, et klientasutuste vajadused ja ajakavad muutusid aasta jooksul. Hanked on läbiviidud ja

lepingud sõlmitud, jääke kasutatakse järgmises perioodis infosüsteemide (dokumendihaldussüsteem,

kriminaalhooldussüsteem) arendamise ja osutamise jätkamiseks.

Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND

Tulemusvaldkonna lõplik piirmääraga eelarve 2025. aastal oli 81,6 mln eurot, millest suurima eelarvega

tegevused olid “Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ (73,4%) ja “Küberturvalisuse tagamine“

4

(18,3%). Asutustest olid kõige suurema eelarvega Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus

(edaspidi RIT) (42,6%) ja Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA) (41,6%).

Tulemusvaldkonna lõplik piirmääraga eelarve suurenes algselt planeerituga võrreldes 14,5 mln euro

võrra järgnevatel põhjustel:

 2024. aastast ülekantud vahendid suurendasid kulude eelarvet 15 mln euro võrra;

 2025. aasta riigi lisaeelarve seaduse muudatustest tulenevalt vähenes kulude eelarve kokku 2,5

mln eurot, sh suunati

 Riigikogu Kantselei poolt RIA eelarvesse 1,9 mln eurot valimiste infosüsteemi

arendamiseks;

 0,1 mln eurot Rahandusministeeriumi poolt RITi arvutitöökoha alusteenuse, serveri

alustaristu teenuse ning nendega seotud tugiteenuste osutamiseks;

 0,1 mln eurot RITile Muinsuskaitseametile osutatud teenuste eest, eelkõige

kultuurimälestiste registri ja muuseumide infosüsteemi majutus-, haldus- ja

arenduskulude katteks;

 vahendeid ümber 1,2 mln eurot tulenevalt küberreservi projektide arenduseplaanide

ja prioriteetide ümberhindamisest ja mitmete küberturbe projektide arenduste

viibimisest

 1 mln eurot digiriigi pilve kolimiseks, millega parandatakse väljapoole Eesti

territooriumi riigi võtmetähtsusega IT-teenuste varundamist;

 2,4 mln eurot teadus- ja arendustegevuste vahendeid 2026. aastasse;

 0,2 mln eurot kuludest IT investeeringutesse (automaatse kirjutustõlgi lahenduse ja

Eesti Keele Instituudi avalike veebiteenuste ligipääsetavuse arendusteks);

 Tulemusvaldkondade vaheliste muudatuste tõttu suurenes kulude eelarve 0,2 mln

euro võrra.

 Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldati 2 mln eurot Riigi keskse

infoturbe/küberturvalisuse tagamiseks ja intsidentide seiramiseks, andmesaatkonna

majutatavate infosüsteemide ja andmekogude kasvuga ja turvalisusega seotud kulude

katmiseks ning riigikaitseülesannete täitmiseks vajalikud infosüsteemide ja andmekogude

pilvekõlbulikuks tegemiseks.

2025. aasta piirmääraga eelarve täitmine oli 65,9 mln eurot, mis moodustas lõplikust eelarvest 81%.

Kasutamata jäi 15,7 mln eurot, millest omakorda on võimalik üle kanda 15,3 mln eurot.

Digiühiskonna tulemusvaldkonnas on kasutamata vahendite jääk kokku 15,7 mln eurot, millest suurim

osa – umbes 13,7 miljonit eurot – on seotud digiriigi alusbaasi arendustega. Tegemist on eelkõige RIT

IT-arenduste ja hangete läbiviimisel tekkinud viivitustega. Lisaks mõjutasid jääki koostööpartnerite

tööjõupuudus ning asjaolu, et mitmed projektid osutusid planeeritust odavamaks. Väiksemad jäägid

on seotud ka sellega, et personaliliikumise tõttu jäid osa koolitused, üritused ja muud tegevused

ajutiselt tegemata. Enamus kuludest on kohustustega kaetud ning tegemist ajas edasi lükkunud ja

konkreetsete tegevustega seotud jääkidega.

Digiühiskonna programm

5

Digiriigi arenguhüpped (alates 2026. aastast Personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste

arendamine)

Programmi tegevuse eelarvest jäi kasutamata 0,2 mln eurot. Jääk tekkis peamiselt seetõttu, et osa

planeeritud arendusi toimus oodatust aeglasemalt ning nende kulud nihkusid järgmisesse

eelarveaastasse (turvatestimised, litsentsid, tootetoed). Tekkinud jäägid kantakse üle ning kasutatakse

järgmises perioodis pooleliolevate arenduste lõpuleviimiseks. Vahendid suunatakse digiriigi uute

lahenduste ja teenuste arendamisse, et saavutada programmi eesmärkideks seatud arenguhüpped.

Digiriigi alusbaasi kindlustamine (alates 2026. aastast on jagunenud kolmeks tegevuseks: Digiriigi

teenuste ja platvormide tagamine, Andmepõhise ühiskonna arendamine, Personaalse riigi ja

kasutajakesksete teenuste arendamine)

Programmi tegevuse eelarvest jäi kasutamata 13,7 mln eurot, peamiselt RIT tegevustest, millest saab

üle kanda 13,3 mln eurot (tulenevalt programmipuu muudatustest liigub osa jäägist teistele

tegevustele). Osa eelarvejäägist on seotud RIT klientide poolt lisateenuste tellimiseks eraldatud

vahenditega, mida ei kasutatud 2025. aastal kogumahus, kokku u 0,5 mln eurot. Samuti ei ole RIT-i

arvutitöökohateenusele ute klientide liitumine ning olemasolevate klientide üleminek uuele ATK

standardile ja pilveteenustele läinud päris algse plaani järgi. Sellega seotud kulud ei realiseerunud 2025.

aastal kavandatud mahus ning lükkusid järgmisse perioodi. Migreerimine puudutab lisaks riist- ja

tarkvarale otseselt ka infoturbeteenuseid, mis on mahupõhised (nt logimine), turbeteste ja SEC

arendusi. Tegevused jätkuvad ja sellega kaasnevad ühekordsed kulud tuleb katta 2026. aastal. ATK

kasutajate nõukoda tegi 20. jaanuaril 2026 otsuse, et RIT-i 2025. aasta eelarvejääki kasutatakse aastatel

2027-2029 ATK teenuste puudujäägi katmiseks, mis tuleneb standardteenuse tegeliku kulu (1900 eurot

töökoha kohta) ja uutele klientidele rakendatava hinnataseme (1500 eurot töökoha kohta)

erinevusest. Samuti lükkus osade hangete tarne ja sellest tulenevalt ka tegelikud kulud edasi

järgmisesse aastasse (nt RIKS generaator), mistõttu jäi osa vahendeid kasutamata. Kuna tegemist on

mahukate hangetega, jätkub nende tegevuste elluviimine ka 2026. aastal. Ülejäänud vahendid

kasutatakse järgmisel aastal samade digiriigi teenuste ja platvormide arenduste lõpuleviimiseks ning

olemasoleva taristu töökindluse tagamiseks. Lisaks suunatakse vahendid kriitilise digitaristu, sealhulgas

turvalise kõneside- ja satelliitside arendustega seotud investeeringuteks, kus tekkepõhiste kulude teke

on nihkunud järgmisse perioodi.

Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine (alates 2026.a Riikliku küberturvalisuse

tagamine)

Programmi tegevuse eelarvest jäi kasutamata 0,4 mln eurot. Jääk tekkis peamiselt seetõttu, et osa

planeeritud tegevusi jäi ellu viimata või lükkus edasi täitmata ametikohtade tõttu. Samuti kaeti mitmed

kulud, näiteks koolitustega seotud väljaminekud, muudest sihtotstarbelistest vahenditest, mistõttu

põhieelarvest vahendeid ei kasutatud. Osa tegevusi, sh üritused, uuringud ja koostööprojektid, ei

realiseerunud planeeritud mahus või ajaraamis. Tekkinud jäägid kantakse üle järgmisesse perioodi ning

kasutatakse edasi lükatud tegevuste elluviimiseks (KÜDI kursuste finantseerimine).

Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine (alates 2026. a Riikliku küberturvalisuse

tagamine)

Programmi tegevuse eelarvest jäi kasutamata 0,5 mln eurot, peamiselt RIA tegevustest. Jääk tekkis

olulises osas ettemakstud periodiseeritud litsentside kuludest, mis kajastuvad tekkepõhiselt eelarve

6

täitmisena litsentside kehtimise aastal ning EL toetuse (Euroopa küberkompetentsikeskuse Eesti

koordinatsioonikeskuse jätkusuutlikkuse tagamise tegevused) omaosaluse eelarvevahenditest, mis on

eraldatud RIAle ette pikemaks perioodiks kui eelarvesaasta. Tegevused jätkuvad 2026. aastal.

Küberturvalisuse tagamine (alates 2026. a Riikliku küberturvalisuse tagamine)

Programmi tegevuse eelarvest jäi kasutamata 0,7 mln eurot, peamiselt RIA tegevustest. Jääk tekkis

olulises osas seetõttu, et osa kavandatud tegevusi ja hankeid ei realiseerunud planeeritud mahus või

tekkepõhised kulud lükkusid ajaliselt järgmisse eelarveaastasse (nt ettemakstud periodiseeritud

litsentside kulud, mis kajastuvad tekkepõhiselt eelarve täitmisena litsentside kehtimise aastal). Samuti

mõjutas jäägi teket VV sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendite kasutamine majandusjulgeoleku

ja elutähtsate teenuste (ETO) kuludeks. 2025. aastal viidi läbi võtmetähtsusega elutähtsate teenuste

osutajate turvatestimisi ja koolitamisi, tegevused jätkuvad 2026. aastal.

Sidevaldkonna regulatiivse keskkonna tagamine (alates 2026. a Sidevaldkonna õigusruumi

tagamine)

Programmi tegevuse eelarvest jäi kasutamata 0,06 mln eurot. Jääk tekkis peamiselt seetõttu, et

kavandatud tegevuste ja liikmemaksude tegelik maht ja maksumus kujunesid osaliselt esialgsest

planeeritust väiksemaks (sideettevõtjate kulude hüvitamine, loobuti ETSi liikmemaksust), lisaks

väiksema lähetuste, meeskonnaürituste mahu ja edasi lükkunud koolituste tõttu. Tekkinud jäägid

kantakse üle ning kasutatakse järgmises perioodis edasi lükatud tegevuste elluviimiseks. Vahendid

suunatakse sidevaldkonna regulatiivse keskkonna arendamisse ja ajakohastamisse, et tagada turu

toimimine ja vastavus kehtivatele nõuetele.

Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude väljaarendamine (alates 2026. a Sidevaldkonna

õigusruumi tagamine)

Programmi tegevuse eelarvest jäi kasutamata 0,05 mln eurot. Jääk tekkis peamiselt töötajate liikumise

tõttu, mille tulemusena kujunes lähetuste ja meeskonnaürituste tegelik maht kavandatust väiksemaks

ning osa koolitusi lükkus järgmisse eelarveperioodi. Tekkinud vahendid suunatakse järgmisel aastal

edasi lükatud tegevuste elluviimiseks ning tähtajaliste töölepingutega seotud kulude katmiseks.

5G-taristu ja -teenuste arendamine (alates 2026. a Sidevaldkonna õigusruumi tagamine)

Programmi tegevuse eelarvest jäi kasutamata 0,05 mln eurot. Jääk tekkis struktuurimuudatustest

tingitud teenistujate liikumise tõttu, mille tulemusena kujunesid lähetuste ja ürituste mahud

kavandatust väiksemaks ning mitmed koolitused lükkusid järgmisse eelarveaastasse. Tekkinud

vahendid suunatakse järgmisel perioodil ellu viimata jäänud tegevuste finantseerimiseks ning

töötajatega seotud kulude katmiseks.

INVESTEERINGUD

Valitsemisala investeeringute lõplikuks piirmääraga eelarveks kujunes 2025. aastal 14,7 mln eurot,

sellest 3,7 mln eurot olid 2024. aastast ülekantud vahendid.Kõige olulisemas mahus on IT

investeeringuid (75,5%). Eelarvet täideti 10,4 mln euro ulatuses ning jäägiks kujunes 4,3 mln eurot.

2026. aastasse kantakse üle 3,6 mln eurot. Vanglatele eraldatud toimepidavuse vahenditest

7

tagastatakse 0,3 mln eurot (objektikood IN004000, IN004080), sest soetus (vanglale generaator) läks

planeeritust odavamaks

Investeeringute tegevuse eelarve jääk tekkis peamiselt seetõttu, et mitmete planeeritud IT- ja

digitaristu investeeringute elluviimine lükkus ajaliselt järgmisse eelarveaastasse. Näiteks sõltus osa

investeeringutest hangete õnnestumisest, tarne tähtaegadest ning tehniliste lahenduste

täpsustumisest, mistõttu ei olnud võimalik kavandatud kulusid aasta jooksul täielikult realiseerida. Osa

investeeringuid on oma olemuselt mitmeaastased ning nende rahastamine ja realiseerimine jaotub

mitme aasta peale, mis tähendab, et kulud nihkuvad loomulikult järgmisse perioodi. Tekkinud

eelarvejäägid kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse ning kasutatakse juba alustatud

investeeringute lõpuleviimiseks ja uute hangete elluviimiseks. Vahendid suunatakse eelkõige riigi

keskse digitaristu, infosüsteemide töökindluse ja turvalisuse parandamisse, sealhulgas seadmete

soetusse, teenuste arendamisse ning kriitiliste IT-lahenduste uuendamisse. Lisaks võimaldab jääkide

kasutamine järgneval aastal tagada investeeringute järjepideva elluviimise ja vältida olukordi, kus

strateegilised arendused peaksid ajutiste rahapuuduste tõttu katkema.

IT investeeringute (objektikood IN002000) kasutamata eelarve 2,6 mln eurot koosneb peamiselt RITi

(1,1 mln eurot), RIA (1,1 mln eurot) ja RIKi (0,2 mln eurot) jäägist. 2026. aastasse kantakse üle 2,2 mln

eurot.

RIT investeeringute vahendid jäid kasutamata peamiselt hangete ja tarnetega seotud viivituste tõttu.

Riigiülese serverite ja võrguseadmete hanke vaidlustamise tõttu nihkus hanke ajakava ligikaudu poole

aasta võrra edasi ning leping sõlmiti alles 2025. aasta detsembris. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik

planeeritud soetusi 2025. aastal ellu viia ning need viiakse lõpule 2026. aastal, sh serverite ja

võrguseadmete soetus summas 1,7 mln eurot ning Riigipilv2 S3 serverite soetus summas 1,2 mln eurot.

Lisaks täpsustus andmesalvestuse tarkvara hanke sisu, mille tulemusena osutus investeering ühekordse

kulu asemel mitmeaastaseks ning jaotub perioodile 2026–2030, summas ca 211 tuhat eurot aastas.

Tekkinud jäägid kantakse üle ning kasutatakse nimetatud investeeringute elluviimiseks vastavalt

uuendatud ajakavale.

RIA investeeringute vahendid on kavandatud 2025. aastal alustatud hankelepingute alusel tellitavate

IT-arendustööde elluviimiseks, mille tegevused jätkuvad 2026. aastal. Vastavalt sõlmitud lepingutele

viiakse järgmisel perioodil ellu mitmed olulised arendused, sealhulgas salvestusserverite soetamine

ning erinevate digiteenuste edasiarendused (EITS portaali arendused, sündmusteenused, eesti.ee

platvorm, riiklik postkast, pääsuõiguste süsteem, riigiportaal, andmenõusolekuteenus ja andmejälgija

ning X-tee arendused). Tegemist on mitmeaastaste arendustöödega, mille elluviimine toimub kooskõlas

hankelepingutes sätestatud ajakavaga. Vahendid suunatakse arenduste jätkamiseks ja lõpuleviimiseks,

tagades riigi kesksete digiteenuste töökindluse ja edasiarengu.

RIKil on lepingud sõlmitud dokumendihaldussüsteemi (DHS) ja kinnistusraamatu menetlustarkvara

infosüsteemi (KRIS5) arendamiseks, tööd jätkuvad 2026. aastal.

JDM kuludest suunati 1 mln eurot kinnisvarainvesteeringutesse (objektikood IN030012) Kalaranna 28

rajatava kommunismi ja vene imperialismi kuritegude teadmuskeskuse investeeringute katteks

vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.07.2025 nr 122 otsusele. RKAS poolt läbi viidava kinnisvarainvesteeringu

ettevalmistustöödega alustati 2025. aastal, hanke tulemused selguvad ja tööd valmivad 2026. aastal.

8

Masinate ja seadmete (objektikood IN004000) kasutamata eelarve 0,2 mln eurot sisaldab

Prokuratuurile planeeritud generaatori soetust. Generaatori soetamiseks vajalik hange on läbiviidud,

tarne toimub 2026. aastal.

VV sihtotstarbelisest reservist süsteemide pilvekõlbulikuks muutmiseks eraldatud vahendite

(objektikood SR030087) 0,2 mln eurot kasutamisel tekkis RITil jääk, sest vahendid laekusid aasta lõpus

ja ei olnud võimalik planeeritud tegevustega 2025. aastal alustada. Vahendid kantakse üle ja suunatakse

2026. aastal vastavate arendustegevuste elluviimiseks.