| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 2-4/JAJK/15-3 |
| Registreeritud | 15.06.2026 |
| Sünkroonitud | 16.06.2026 |
| Liik | Aruanne |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | JAJK aruanded ja ülevaated 15. koosseis |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Riigikogu XV koosseisu julgeolekuasutuste järelevalve
erikomisjoni tegevuse ülevaade
(19.06.2025–18.06.2026)
Tallinn 18.06.2026 nr 2-4/JAJK/15-3
Julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) § 36 lõike 5 kohaselt esitab Riigikogu
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon (edaspidi komisjon) vähemalt üks kord aastas
Riigikogule ülevaate komisjoni tegevusest ning julgeoleku- ja jälitusasutuste järelevalvest.
Komisjoni järelevalveülesanded tulenevad JAS §-st 36, kriminaalmenetluse seadustiku §-
st 12615, elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) §-st 113, Eestit okupeerinud riikide
julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või
nendega koostööd teinud isikute arvele võtmise ja avalikustamise korra seaduse §-st 11 ning
Kaitseväe korralduse seaduse §-st 42 „Kaitseväeluure koordineerimine ja järelevalve“.
Komisjon kontrollib Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti tegevuse vastavust Eesti Vabariigi
põhiseadusele, kriminaalmenetluse seadustikule, riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seadusele ning teistele õigusaktidele.
Alates 2018. aastast teostab komisjon järelevalvet Kaitseväe luurekeskuse tegevuse üle.
Käesolevas ülevaates käsitletakse komisjoni järgmisi ülesandeid ja funktsioone:
I. Parlamentaarne järelevalve
II. Julgeolekuasutuste eelarvete arutelud
III. Seadusjärgne peaministri regulaarse aruande kuulamine parlamentaarse
järelevalve korras
IV. Parlamentaarsed kuulamised ja järelevalve valitsuse tegevuse üle
V. Kodanike avaldused
VI. Välissuhtlus
VII. Muud küsimused
Komisjoni istungid
Aruandeperioodil toimus 37 komisjoni istungit, sealhulgas kuus erakorralist istungit ja viis
väljasõiduistungit.
Komisjon kohtus julgeolekuasutuste ja jälitusasutuste järelevalve käigus järgmiste ministrite ja
ametnikega:
‒ peaministriga – 1 korral;
‒ kaitseministriga – 2 korral;
‒ Välisluureameti peadirektoriga – 5 korral;
‒ Kaitseväe luurekeskuse ülemaga – 2 korral;
‒ Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna asekantsleriga – 1 korral;
‒ riigi peaprokuröriga – 3 korral;
‒ juhtiv riigiprokuröriga – 1 korral;
‒ siseministriga – 2 korral;
2
‒ Siseministeeriumi asekantsleriga – 2 korral;
‒ Kaitsepolitseiameti peadirektoriga – 4 korral;
‒ Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjaga – 1 korral
‒ Politsei- ja Piirivalveameti ning Siseministeeriumi esindajatega – 2 korral;
‒ Maksu- ja Tolliameti peadirektori ning uurimisosakonna juhatajaga – 2 korral;
‒ Õiguskantsleri õiguskorra kaitse osakonna töötajatega – 1 korral;
‒ Justiits- ja Digiministeeriumi asekantsleriga -1 korral;
‒ Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektoriga – 1 korral;
‒ Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoriga – 1 korral.
I. Parlamentaarne järelevalve
ESS § 113 järgi peavad sideettevõtjad võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusele juurdepääsu
sidevõrgule jälitustoimingu tegemiseks või sõnumi saladuse õiguse piiramiseks. Selleks peab
sideettevõtja võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusel valida sõnumid ning tagama nende
ülekandmise nimetatud asutuse tsentraalsesse või kaasaskantavasse jälgimisseadmesse
muutmata kujul ja reaalajas.
Alates 1. jaanuarist 2005 on sideettevõtjad kohustatud tagama tsentraalse jälgimisseadme abil
tehtud toimingute kohta sõltumatute logifailide (toimingu aeg, liik, objekt ja number) säilimise
vähemalt viis aastat. Regulaarselt kontrollib sideettevõtjate logifaile Riigiprokuratuur, täites
ESS § 113 lõikes 8 ettenähtud kohustusi.
Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 12615 lõike 2 kohaselt esitavad jälitus- ja
julgeolekuasutused kvartaalsed ülevaated kohtu luba nõudvate jälitustoimingute aruanded.
Nimetatud aruanded on kehtestatud kaua aega tagasi ja vajaksid kaasajastamist, oleksid
loetavamad ning arusaadavamad. Komisjoni liikmed kohtusid Siseministeeriumi ning Politsei-
ja Piirivalveameti esindajatega. Arutelu päädis otsusega, et edaspidi esitab Siseministeerium
komisjonile kaks korda aastas põhjaliku aruande koos selgitustega.
Komisjonile on edastatud riigiprokuröri ülevaade jälitusasutustes 2025. aastal tehtud
pealtkuulamiste seaduslikkuse kontrollist. Kontrolli põhitähelepanu oli suunatud logifailide
olemasolu ja logifailide kaudu tuvastatud pealtkuulamise seaduslikkusele. Kõik kontrollitud
pealtkuulamised olid tehtud kohtumääruse alusel ja selles lubatud tähtaegadel.
ESS § 133 lõike 1 kohaselt teostab elektroonilise side valdkonna riiklikku järelevalvet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).
ESS § 113 lõike 81 kohaselt on TTJA-l õigus komisjoni ja sideettevõtja esindaja juuresolekul
sideettevõtja tegevuse üle järelevalve teostamiseks tutvuda sõnumi tsentraalsesse
jälgimisseadmesse ülekandmise korral säilinud logifailidega.
3
Komisjon kohtus Keskkriminaalpolitseis järelevalve teostamise käigus politseitöö töövõtetega.
Mõistmaks sisulisemalt politseitöö olemust ja hinnates ka selle tulemit.
Kontrollkäigud on osa komisjoni tegevusest, et regulaarselt teostada parlamentaarset
järelevalvet.
II. Julgeolekuasutuste eelarvete arutelud
Kaitsepolitseiameti peadirektor andis kohtumisel (JAS § 36 lg 2 kohaselt) ülevaate 2025. aasta
eelarve täitmisest ning 2026. aasta eelarve vajadustest ja prioriteetidest. Selgitades, millised on
organisatsiooni põhilised ülesanded, millele enamik ressurssi kulub. Seejärel vastas
Kaitsepolitseiameti peadirektor komisjoni liikmete küsimustele.
Välisluureameti peadirektor andis kohtumisel ülevaate 2025. aasta eelarve täitmisest,
2026. aasta eelarvetaotlustest ja ameti prioriteetidest ning vastas komisjoni liikmete
küsimustele.
III. Seadusjärgne peaministri regulaarse aruande kuulamine parlamentaarse
järelevalve korras
JAS § 36 lõike 2 kohaselt teavitavad peaminister ja asjaomane minister komisjoni
julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusest ning järelevalvest nende tegevuse üle,
sealhulgas esitavad vähemalt kord kuue kuu jooksul ülevaate nimetatud teemal.
Kohtumisel peaminister sõnas, kuigi peaministril on seadusest tulenev kohustus kord aastas
anda komisjonile ülevaade julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevuse üle teostatavast
järelevalvest, puudub peaministril julgeolekuasutuste üle otsene järelevalve teostamise roll.
Vastav pädevus kuulub kaitseministrile, siseministrile, õiguskantslerile, riigikontrolörile,
kohtutele ning parlamentaarse järelevalve korras Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve
erikomisjonile, kellel on vahetu roll ning sisuline võimalus tutvuda protseduuride ja praktikaga
nimetatud küsimustes. Siseminister edastas komisjonile ülevaate jälitustegevuse statistikast ja
ülevaate numbrituvastuskaamerate kasutamist reguleerivate protseduuride õiguslikest
muudatustest. Maikuus edastas justiits- ja digiminister Vabariigi Valitsusele ülevaate
elektroonilise side seaduse muutmisest sideandmete säilitamise küsimustes.
Kohtumise teises osas keskenduti julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo tegevusele ja
peaministri rollile julgeolekuasutuste tegevuse üle järelevalve teostamisel.
Koordinatsioonibüroo peamised ülesanded on peaministri nõustamine julgeoleku, riigikaitse ja
kriisireguleerimise küsimustes, ametkondade ülese koostöö koordineerimine ning Vabariigi
Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamine.
Kohtumisel osalesid Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor ning
nõunik, kes andsid ülevaate arengutest valdkonna võtmedokumentide koostamisel ja
uuendamisel ning vastasid komisjoni liikmete küsimustele.
4
IV. Parlamentaarsed kuulamised ja järelevalve valitsuse tegevuse üle
Kaitsepolitseiameti kuulamised
Kaitsepolitseiametiga kohtus komisjon viiel korral.
Esimesel kohtumisel andis Kaitsepolitseiameti peadirektor ülevaate julgeolekuolukorrast riigis
ning vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Kohtumisel siseministriga saadi ülevaade Siseministeeriumi valdkonna, sealhulgas Politsei- ja
Piirivalveameti 2025. aasta eelarve vajadustest, samuti Kaitsepolitseiameti 2025. aasta eelarve
täitmisest ning 2026. aasta eelarvest ja prioriteetidest. 2025. aasta eelarve täidetakse vastavalt
plaanile. Kaitsepolitseiameti eelarve projektis on arvestatud ameti arengu ja võimekuse kasvuga
ning amet on suuteline ees seisvaid ülesandeid täitma. Minister vastas komisjoni liikmete
küsimustele, mis puudutasid asutuse prioriteete. Komisjon veendus, et eelarve võimaldab täita
ettenähtud tööülesandeid ja lahendamist vajavad probleemid saavad lahendatud.
Komisjoni töös osales Siseministeeriumi asekantsler.
Teisel kohtumisel andis Kaitsepolitseiameti peadirektor ülevaate 2025. aasta eelarve täitmisest
ning 2026. aasta eelarve prioriteetidest. Peadirektor vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Kolmandal kohtumisel andis Kaitsepolitseiameti peadirektor ülevaate julgeolekuolukorrast
ning Kaitsepolitseiameti tegevusest julgeolekuohtude ennetamisel ja nendega võitlemisel.
Peadirektor keskendus ülevaates Vene mõjutustegevusele Eesti venekeelsete noorte suunal, mis
on liikunud sotsiaalmeediasse, Venemaa luure tegevusele, eestikeelsele haridusele
üleminekule, regiooni Venemaa elektrivõrgust lahti ühendamisele, eelseisvatele valimistele,
ning Vene õigeusu kiriku tegevusele Eestis.
Teisel kohtumisel siseministriga selgitas minister lühidalt jälitustegevuse järelevalve korraldust
oma vastutusalas.
Teiseks teemaks oli numbrituvastuskaamerate kasutamise seaduslikkus. Nimetatud teemast
andis ülevaate Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja arenduse alal. Riigikogu
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile edastatakse kontrolli tulemused.
Neljandal kohtumisel tegi komisjon väljasõiduistungi Kaitsepolitseiametisse. Komisjoni
liikmetele esitati ülevaade julgeolekuolukorrast ja tutvustati lõpetatud jälitustoimikuid.
Peadirektor vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Viiendal kohtumisel Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjaga oli teemaks sideandmete
kogumine. Kohtumine oli mõeldud parema lahenduse leidmiseks valdkonnas ning oli esimene,
kus iga osaleja andis lühiülevaate oma asutusest lähtuvalt.
Välisluureameti ja Kaitseväe luurekeskuse kuulamised
Välisluureameti ja Kaitseväe luurekeskusega kohtus komisjon kokku kuuel korral.
Esimesel kohtumisel Kaitseväe luurekeskusega sai komisjon ülevaate julgeolekuolukorrast.
Luurekeskuse ülem vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Teisel kohtumisel andis Välisluureameti peadirektor ülevaate Välisluureameti 2025. aasta
eelarve täitmisest, samuti 2026. aasta eelarve vajadustest ja prioriteetidest. Peadirektor vastas
komisjoni liikmete küsimustele.
Kohtumisel kaitseministriga arutati Kaitseministeeriumi valitsemisala julgeoleku- ja
jälitusasutuste tegevust, järelevalvet nende ametkondade üle ning edasist koostööd
5
julgeolekuasutuste vahel. Koosolekul osalesid kaitseminister ja Kaitseministeeriumi poliitika
planeerimise osakonna juhataja asetäitja. Mõlemad vastasid komisjoni liikmete küsimustele.
Kolmandal kohtumisel tegi komisjon väljasõiduistungi Välisluureametisse. Välisluureameti
peadirektor andis ülevaate Eesti-vastasest hübriidtegevusest ja üldise rahulolematuse
akumuleerumisest ning sõjaolukorrast Ukrainas. Peadirektor vastas komisjoni liikmete
küsimustele.
Neljandal kohtumisel andsid Välisluureameti esindajad ülevaate Venemaa agressioonist
Ukraina vastu, Hiina suhetest Venemaaga ja vastandamisest Läänega, Hiina tehnoloogia
levikust ja püüdest Läänes sellest sõltuvust tekitada. Välisluureameti peadirektor vastas
komisjoni liikmete küsimustele.
Viiendal kohtumisel andis Kaitseväe luurekeskuse ülem ülevaate julgeolekuolukorrast Eestis ja
välismaal. Seejärel tutvustas ta 2025. aasta eelarve täitmist, 2026. aasta eelarvelisi prioriteete
ja vajadusi ning asutuse järelevalvet puudutavaid aspekte. Luurekeskuse ülem vastas komisjoni
liikmete küsimustele.
Kuuendal kohtumisel andis Kaitseväe luurekeskuse ülem ülevaate julgeolekuolukorra
arengutest Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina vahel.
Luurekeskuse ülem vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Kohtumine Õiguskantsleri õiguskorra kaitse osakonna töötajatega
Õiguskorra kaitse osakonna ametnikud kirjeldasid osakonna tööd, jälitustegevuse ja teabehanke
järelevalvet ning tulemusi. Kontrolli käigus vaadeldakse lubade põhistamist, toimingute
vastavust lubadele ning kolmandate isikute teavitamist. Edastatud informatsioon võeti
teadmiseks.
Arutelu lõpetuseks lepiti kokku Õiguskantseri ja komisjoni esindajate osalemine 7.-8.
septemberil 2026 Helsingis toimuval Põhja-Balti luurevaldkonna parlamentaarse ja seadusliku
järelevalve koostöö teemalisel konverentsil.
Riigi peaprokuröri kuulamine
Esimesel kohtumisel riigi peaprokuröriga jätkati järelevalve teemadega. Kuna riigi peaprokurör
oli asunud oma kohuseid täitma alles hiljuti, andis ta lühikese ülevaate tööst prokuratuuris. Riigi
peaprokurör vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Teisel kohtumisel arutleti parlamentaarse järelevalve küsimusi, mis olid eelmisel kohtumisel
uuesti üles tulnud ja jäänud vastuseta. Peaprokurör vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Kohtumisel osales Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse osakonna juht.
Kolmandal kohtumisel komisjonis arutati sideandmete kasutamise ja säilitamise küsimuste üle.
Justiits- ja Digiministeeriumil on valminud elektroonilise side seaduse uus sideandmete
kasutamise ja säilitamise kord. Kohtumisel osales peaprokurör, kes esitles oma vaadet
sideandmetest.
6
Maksu- ja Tolliameti kuulamine
Maksu- ja Tolliametiuurimisosakonna juhataja ja sisekontrolli osakonna juhataja andsid
ülevaate numbrituvastussüsteemi ja täitmisregistri kasutamisest ning sisekontrolli meetmetest.
Numbrituvastussüsteemi eesmärgiks on jälgida sõidukite ja kaupade liikumist salakaubanduse
ja maksupettuste tõkestamiseks. Süsteem ei tuvasta isikuid ega kogu ning töötle isikuandmeid.
Täitmisregister on ametile oluliseks kontrolli-, riskihindamise ja täitemeetmete tööriistaks.
Peale täitmisregistri kasutamise piiramist alates 14. juuli 2025 on kriminaalmenetluse raames
pankadele tehtavate päringute 3-5 päevane ooteaeg pikenenud ühele kuule.
Esindajad selgitasid, et mõlemad süsteemid on olulised ja aitavad ametil oma tööd kiiremini,
säästlikumalt ja tõhusamalt teha ning vastasid komisjoni liikmete küsimustele.
Komisjoni väljasõiduistung toimus Maksu- ja Tolliametisse, et näha, kuidas töötab
numbrituvastussüsteem ning kuidas toimib Maksu- ja Tolliametis järelevalve, ettekirjutused,
sisekontrolli töö. Uurimise juht vastas komisjoni liikmete küsimustele. Väljasõiduistung oli
hästi ette valmistatud ja täitis oma ülesande.
Justiits- ja Digiministeeriumi asekantsleri kuulamine
Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate asekantsler ja sisekontrolli juht andsid ülevaate
vanglateenistuse prioriteetidest, eelarvest, läbiviidud jälitustoimingutest ning üldisest
julgeolekuolukorrast vanglates 2025. aastal. Suurim probleem on narkootiliste ainete käitlus.
Karistuspoliitika reformimise tulemina on kinnipeetavate arv Eestis aastatega kahanenud.
Kuritegelike grupeeringute osalised on kohtu poolt mõistetud vanglatesse.
Justiits- ja Digiministeeriumis kaalutakse vabade vanglakohtade rentimist teistele riikidele.
Võimalik kahepoolne leping kirjutatakse alla Rootsi riigiga 600 vangi vahetuseks. Asekantsler
ja sisekontrolli juht vastasid komisjoni liikmete küsimustele.
Kohtumine Politsei- ja Piirivalveametiga
Komisjon kohtus Politsei- ja Piirivalveameti lennusalgaga väljasõiduistungil Tallinna
lennujaama.
Lennusalga juht tutvustas lennusalga tegevust, kasutuses olevaid lennuvahendeid, selgitas
murekohti ning esitas ettepanekuid olukorra parandamiseks. Lennusalgaga põhiülesandeks on
otsingu ja päästetööd. Lennukid on tegevad ka Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalve agentuuri
FRONTEX missioonidel.
Ettepanekud olukorra parandamiseks on edastatud Lennusalgale ja Siseministeeriumile.
Küsimustele vastasid nii Lennusalga juht kui piirivalveosakonna juht.
7
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühisistung
Komisjonide ühine väljasõiduistung toimus 20. novembril 2025 Riigikantseleisse, kus
Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo ning Siseministeeriumi
valitsemisala asutuse esindajad tutvustasid strateegilist ohuhinnangut ning vastasid
komisjonide liikmete küsimustele. Lepiti kokku, et arutelu käigus tõstatatud teemad, mis
vajavad detailsemat ülevaadet, käsitletakse edaspidi riigikaitsekomisjoni istungil.
Kohtumine õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste, sideettevõtete ning advokatuuri
esindajatega
Sideandmete kasutamise ja säilitamise teemaline istung toimus ministeeriumite, õiguskaitse- ja
julgeolekuasutuste, sideettevõtete ning advokatuuri esindajatega.
Istungi eesmärgiks oli kõigi asjassepuutuvate osapooltega arutada sideandmete kasutamist ja
säilitamist, fikseerida olukord ning saada ülevaade senisest praktikast ja võimalikest
probleemkohtadest.
V. Kodanike avaldused
Aruandeperioodil laekusid komisjonile kolme kodaniku avaldused. Komisjon vastas kõikidele
kodanikele selgitavalt, nõustades avaldajaid nende probleemidele vastuse leidmisel. Suures
osas puudutasid kirjad jõustunud kohtulahendeid, millega avalduste esitajad ei olnud
nõustunud, või lihtsalt meediaväljaannetes kajastatud juhtumeid ja inimesi, kelle nime on hea
või halva sõnaga mainitud. Kirjutas ka kordvalt pöördunud kodanik, kes seekord otsis
probleemi lahendust Riigikogu juhatuselt. Komisjon selgitas vastustes, et ei sekku kohtute
õigusmõistmisse ega anna hinnangut ega kommentaare asjades, milles on läbi viidud
süüteomenetlus või on jõustunud kohtuotsus.
VI. Välissuhtlus
Komisjoni kohtumine toimus 19. mail 2025 Soome parlamendi luure järelevalve komitee
esimehega. Kohtumisel osalesid sama komitee nõunik, ombudsman, Soome suursaadik ja
saatkonna esimene sekretär. Komisjoni esimees Maris Lauri tutvustas komisjoni tööd ja vastas
külaliste paljudele küsimustele, mis puudutasid julgeolekuvaldkonda. Soome-poolne külaskäik
oli tingitud asjaolust, et 7.–8. septembril 2026. aastal toimub Helsingis Põhja- ja Baltimaade
ülene konverents julgeolekuvaldkonda puudutavates küsimustes. Kutse konverentsile on
saabunud. Eestist on kutsutud Õiguskantsler ja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni
esimees.
VII. Muud küsimused
Komisjon väljastas aruandeperioodil Euroopa Liidu ja NATO vastava tasemega riigisaladuse
loa viiele ministrile ja seitsmele Riigikogu liikmele.
8
Komisjoni koosseis
Komisjoni kuulub kaheksa liiget.
Komisjoni esimees: Maris Lauri (RE)
Komisjoni aseesimees: Aivar Kokk (Isamaa)
Liikmed: Raimond Kaljulaid (SDE)
Ando Kiviberg (Eesti 200)
Rene Kokk (EKRE)
Lauri Laats (KE)
Juku-Kalle Raid (Eesti 200)
Mart Võrklaev (RE)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
komisjoni esimees
1
Riigikogu XV koosseisu julgeolekuasutuste järelevalve
erikomisjoni tegevuse ülevaade
(19.06.2025–18.06.2026)
Tallinn 18.06.2026 nr 2-4/JAJK/15-3
Julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) § 36 lõike 5 kohaselt esitab Riigikogu
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon (edaspidi komisjon) vähemalt üks kord aastas
Riigikogule ülevaate komisjoni tegevusest ning julgeoleku- ja jälitusasutuste järelevalvest.
Komisjoni järelevalveülesanded tulenevad JAS §-st 36, kriminaalmenetluse seadustiku §-
st 12615, elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) §-st 113, Eestit okupeerinud riikide
julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või
nendega koostööd teinud isikute arvele võtmise ja avalikustamise korra seaduse §-st 11 ning
Kaitseväe korralduse seaduse §-st 42 „Kaitseväeluure koordineerimine ja järelevalve“.
Komisjon kontrollib Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti tegevuse vastavust Eesti Vabariigi
põhiseadusele, kriminaalmenetluse seadustikule, riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seadusele ning teistele õigusaktidele.
Alates 2018. aastast teostab komisjon järelevalvet Kaitseväe luurekeskuse tegevuse üle.
Käesolevas ülevaates käsitletakse komisjoni järgmisi ülesandeid ja funktsioone:
I. Parlamentaarne järelevalve
II. Julgeolekuasutuste eelarvete arutelud
III. Seadusjärgne peaministri regulaarse aruande kuulamine parlamentaarse
järelevalve korras
IV. Parlamentaarsed kuulamised ja järelevalve valitsuse tegevuse üle
V. Kodanike avaldused
VI. Välissuhtlus
VII. Muud küsimused
Komisjoni istungid
Aruandeperioodil toimus 37 komisjoni istungit, sealhulgas kuus erakorralist istungit ja viis
väljasõiduistungit.
Komisjon kohtus julgeolekuasutuste ja jälitusasutuste järelevalve käigus järgmiste ministrite ja
ametnikega:
‒ peaministriga – 1 korral;
‒ kaitseministriga – 2 korral;
‒ Välisluureameti peadirektoriga – 5 korral;
‒ Kaitseväe luurekeskuse ülemaga – 2 korral;
‒ Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna asekantsleriga – 1 korral;
‒ riigi peaprokuröriga – 3 korral;
‒ juhtiv riigiprokuröriga – 1 korral;
‒ siseministriga – 2 korral;
2
‒ Siseministeeriumi asekantsleriga – 2 korral;
‒ Kaitsepolitseiameti peadirektoriga – 4 korral;
‒ Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjaga – 1 korral
‒ Politsei- ja Piirivalveameti ning Siseministeeriumi esindajatega – 2 korral;
‒ Maksu- ja Tolliameti peadirektori ning uurimisosakonna juhatajaga – 2 korral;
‒ Õiguskantsleri õiguskorra kaitse osakonna töötajatega – 1 korral;
‒ Justiits- ja Digiministeeriumi asekantsleriga -1 korral;
‒ Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektoriga – 1 korral;
‒ Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoriga – 1 korral.
I. Parlamentaarne järelevalve
ESS § 113 järgi peavad sideettevõtjad võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusele juurdepääsu
sidevõrgule jälitustoimingu tegemiseks või sõnumi saladuse õiguse piiramiseks. Selleks peab
sideettevõtja võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusel valida sõnumid ning tagama nende
ülekandmise nimetatud asutuse tsentraalsesse või kaasaskantavasse jälgimisseadmesse
muutmata kujul ja reaalajas.
Alates 1. jaanuarist 2005 on sideettevõtjad kohustatud tagama tsentraalse jälgimisseadme abil
tehtud toimingute kohta sõltumatute logifailide (toimingu aeg, liik, objekt ja number) säilimise
vähemalt viis aastat. Regulaarselt kontrollib sideettevõtjate logifaile Riigiprokuratuur, täites
ESS § 113 lõikes 8 ettenähtud kohustusi.
Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 12615 lõike 2 kohaselt esitavad jälitus- ja
julgeolekuasutused kvartaalsed ülevaated kohtu luba nõudvate jälitustoimingute aruanded.
Nimetatud aruanded on kehtestatud kaua aega tagasi ja vajaksid kaasajastamist, oleksid
loetavamad ning arusaadavamad. Komisjoni liikmed kohtusid Siseministeeriumi ning Politsei-
ja Piirivalveameti esindajatega. Arutelu päädis otsusega, et edaspidi esitab Siseministeerium
komisjonile kaks korda aastas põhjaliku aruande koos selgitustega.
Komisjonile on edastatud riigiprokuröri ülevaade jälitusasutustes 2025. aastal tehtud
pealtkuulamiste seaduslikkuse kontrollist. Kontrolli põhitähelepanu oli suunatud logifailide
olemasolu ja logifailide kaudu tuvastatud pealtkuulamise seaduslikkusele. Kõik kontrollitud
pealtkuulamised olid tehtud kohtumääruse alusel ja selles lubatud tähtaegadel.
ESS § 133 lõike 1 kohaselt teostab elektroonilise side valdkonna riiklikku järelevalvet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).
ESS § 113 lõike 81 kohaselt on TTJA-l õigus komisjoni ja sideettevõtja esindaja juuresolekul
sideettevõtja tegevuse üle järelevalve teostamiseks tutvuda sõnumi tsentraalsesse
jälgimisseadmesse ülekandmise korral säilinud logifailidega.
3
Komisjon kohtus Keskkriminaalpolitseis järelevalve teostamise käigus politseitöö töövõtetega.
Mõistmaks sisulisemalt politseitöö olemust ja hinnates ka selle tulemit.
Kontrollkäigud on osa komisjoni tegevusest, et regulaarselt teostada parlamentaarset
järelevalvet.
II. Julgeolekuasutuste eelarvete arutelud
Kaitsepolitseiameti peadirektor andis kohtumisel (JAS § 36 lg 2 kohaselt) ülevaate 2025. aasta
eelarve täitmisest ning 2026. aasta eelarve vajadustest ja prioriteetidest. Selgitades, millised on
organisatsiooni põhilised ülesanded, millele enamik ressurssi kulub. Seejärel vastas
Kaitsepolitseiameti peadirektor komisjoni liikmete küsimustele.
Välisluureameti peadirektor andis kohtumisel ülevaate 2025. aasta eelarve täitmisest,
2026. aasta eelarvetaotlustest ja ameti prioriteetidest ning vastas komisjoni liikmete
küsimustele.
III. Seadusjärgne peaministri regulaarse aruande kuulamine parlamentaarse
järelevalve korras
JAS § 36 lõike 2 kohaselt teavitavad peaminister ja asjaomane minister komisjoni
julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusest ning järelevalvest nende tegevuse üle,
sealhulgas esitavad vähemalt kord kuue kuu jooksul ülevaate nimetatud teemal.
Kohtumisel peaminister sõnas, kuigi peaministril on seadusest tulenev kohustus kord aastas
anda komisjonile ülevaade julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevuse üle teostatavast
järelevalvest, puudub peaministril julgeolekuasutuste üle otsene järelevalve teostamise roll.
Vastav pädevus kuulub kaitseministrile, siseministrile, õiguskantslerile, riigikontrolörile,
kohtutele ning parlamentaarse järelevalve korras Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve
erikomisjonile, kellel on vahetu roll ning sisuline võimalus tutvuda protseduuride ja praktikaga
nimetatud küsimustes. Siseminister edastas komisjonile ülevaate jälitustegevuse statistikast ja
ülevaate numbrituvastuskaamerate kasutamist reguleerivate protseduuride õiguslikest
muudatustest. Maikuus edastas justiits- ja digiminister Vabariigi Valitsusele ülevaate
elektroonilise side seaduse muutmisest sideandmete säilitamise küsimustes.
Kohtumise teises osas keskenduti julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo tegevusele ja
peaministri rollile julgeolekuasutuste tegevuse üle järelevalve teostamisel.
Koordinatsioonibüroo peamised ülesanded on peaministri nõustamine julgeoleku, riigikaitse ja
kriisireguleerimise küsimustes, ametkondade ülese koostöö koordineerimine ning Vabariigi
Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamine.
Kohtumisel osalesid Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor ning
nõunik, kes andsid ülevaate arengutest valdkonna võtmedokumentide koostamisel ja
uuendamisel ning vastasid komisjoni liikmete küsimustele.
4
IV. Parlamentaarsed kuulamised ja järelevalve valitsuse tegevuse üle
Kaitsepolitseiameti kuulamised
Kaitsepolitseiametiga kohtus komisjon viiel korral.
Esimesel kohtumisel andis Kaitsepolitseiameti peadirektor ülevaate julgeolekuolukorrast riigis
ning vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Kohtumisel siseministriga saadi ülevaade Siseministeeriumi valdkonna, sealhulgas Politsei- ja
Piirivalveameti 2025. aasta eelarve vajadustest, samuti Kaitsepolitseiameti 2025. aasta eelarve
täitmisest ning 2026. aasta eelarvest ja prioriteetidest. 2025. aasta eelarve täidetakse vastavalt
plaanile. Kaitsepolitseiameti eelarve projektis on arvestatud ameti arengu ja võimekuse kasvuga
ning amet on suuteline ees seisvaid ülesandeid täitma. Minister vastas komisjoni liikmete
küsimustele, mis puudutasid asutuse prioriteete. Komisjon veendus, et eelarve võimaldab täita
ettenähtud tööülesandeid ja lahendamist vajavad probleemid saavad lahendatud.
Komisjoni töös osales Siseministeeriumi asekantsler.
Teisel kohtumisel andis Kaitsepolitseiameti peadirektor ülevaate 2025. aasta eelarve täitmisest
ning 2026. aasta eelarve prioriteetidest. Peadirektor vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Kolmandal kohtumisel andis Kaitsepolitseiameti peadirektor ülevaate julgeolekuolukorrast
ning Kaitsepolitseiameti tegevusest julgeolekuohtude ennetamisel ja nendega võitlemisel.
Peadirektor keskendus ülevaates Vene mõjutustegevusele Eesti venekeelsete noorte suunal, mis
on liikunud sotsiaalmeediasse, Venemaa luure tegevusele, eestikeelsele haridusele
üleminekule, regiooni Venemaa elektrivõrgust lahti ühendamisele, eelseisvatele valimistele,
ning Vene õigeusu kiriku tegevusele Eestis.
Teisel kohtumisel siseministriga selgitas minister lühidalt jälitustegevuse järelevalve korraldust
oma vastutusalas.
Teiseks teemaks oli numbrituvastuskaamerate kasutamise seaduslikkus. Nimetatud teemast
andis ülevaate Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja arenduse alal. Riigikogu
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile edastatakse kontrolli tulemused.
Neljandal kohtumisel tegi komisjon väljasõiduistungi Kaitsepolitseiametisse. Komisjoni
liikmetele esitati ülevaade julgeolekuolukorrast ja tutvustati lõpetatud jälitustoimikuid.
Peadirektor vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Viiendal kohtumisel Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjaga oli teemaks sideandmete
kogumine. Kohtumine oli mõeldud parema lahenduse leidmiseks valdkonnas ning oli esimene,
kus iga osaleja andis lühiülevaate oma asutusest lähtuvalt.
Välisluureameti ja Kaitseväe luurekeskuse kuulamised
Välisluureameti ja Kaitseväe luurekeskusega kohtus komisjon kokku kuuel korral.
Esimesel kohtumisel Kaitseväe luurekeskusega sai komisjon ülevaate julgeolekuolukorrast.
Luurekeskuse ülem vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Teisel kohtumisel andis Välisluureameti peadirektor ülevaate Välisluureameti 2025. aasta
eelarve täitmisest, samuti 2026. aasta eelarve vajadustest ja prioriteetidest. Peadirektor vastas
komisjoni liikmete küsimustele.
Kohtumisel kaitseministriga arutati Kaitseministeeriumi valitsemisala julgeoleku- ja
jälitusasutuste tegevust, järelevalvet nende ametkondade üle ning edasist koostööd
5
julgeolekuasutuste vahel. Koosolekul osalesid kaitseminister ja Kaitseministeeriumi poliitika
planeerimise osakonna juhataja asetäitja. Mõlemad vastasid komisjoni liikmete küsimustele.
Kolmandal kohtumisel tegi komisjon väljasõiduistungi Välisluureametisse. Välisluureameti
peadirektor andis ülevaate Eesti-vastasest hübriidtegevusest ja üldise rahulolematuse
akumuleerumisest ning sõjaolukorrast Ukrainas. Peadirektor vastas komisjoni liikmete
küsimustele.
Neljandal kohtumisel andsid Välisluureameti esindajad ülevaate Venemaa agressioonist
Ukraina vastu, Hiina suhetest Venemaaga ja vastandamisest Läänega, Hiina tehnoloogia
levikust ja püüdest Läänes sellest sõltuvust tekitada. Välisluureameti peadirektor vastas
komisjoni liikmete küsimustele.
Viiendal kohtumisel andis Kaitseväe luurekeskuse ülem ülevaate julgeolekuolukorrast Eestis ja
välismaal. Seejärel tutvustas ta 2025. aasta eelarve täitmist, 2026. aasta eelarvelisi prioriteete
ja vajadusi ning asutuse järelevalvet puudutavaid aspekte. Luurekeskuse ülem vastas komisjoni
liikmete küsimustele.
Kuuendal kohtumisel andis Kaitseväe luurekeskuse ülem ülevaate julgeolekuolukorra
arengutest Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina vahel.
Luurekeskuse ülem vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Kohtumine Õiguskantsleri õiguskorra kaitse osakonna töötajatega
Õiguskorra kaitse osakonna ametnikud kirjeldasid osakonna tööd, jälitustegevuse ja teabehanke
järelevalvet ning tulemusi. Kontrolli käigus vaadeldakse lubade põhistamist, toimingute
vastavust lubadele ning kolmandate isikute teavitamist. Edastatud informatsioon võeti
teadmiseks.
Arutelu lõpetuseks lepiti kokku Õiguskantseri ja komisjoni esindajate osalemine 7.-8.
septemberil 2026 Helsingis toimuval Põhja-Balti luurevaldkonna parlamentaarse ja seadusliku
järelevalve koostöö teemalisel konverentsil.
Riigi peaprokuröri kuulamine
Esimesel kohtumisel riigi peaprokuröriga jätkati järelevalve teemadega. Kuna riigi peaprokurör
oli asunud oma kohuseid täitma alles hiljuti, andis ta lühikese ülevaate tööst prokuratuuris. Riigi
peaprokurör vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Teisel kohtumisel arutleti parlamentaarse järelevalve küsimusi, mis olid eelmisel kohtumisel
uuesti üles tulnud ja jäänud vastuseta. Peaprokurör vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Kohtumisel osales Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse osakonna juht.
Kolmandal kohtumisel komisjonis arutati sideandmete kasutamise ja säilitamise küsimuste üle.
Justiits- ja Digiministeeriumil on valminud elektroonilise side seaduse uus sideandmete
kasutamise ja säilitamise kord. Kohtumisel osales peaprokurör, kes esitles oma vaadet
sideandmetest.
6
Maksu- ja Tolliameti kuulamine
Maksu- ja Tolliametiuurimisosakonna juhataja ja sisekontrolli osakonna juhataja andsid
ülevaate numbrituvastussüsteemi ja täitmisregistri kasutamisest ning sisekontrolli meetmetest.
Numbrituvastussüsteemi eesmärgiks on jälgida sõidukite ja kaupade liikumist salakaubanduse
ja maksupettuste tõkestamiseks. Süsteem ei tuvasta isikuid ega kogu ning töötle isikuandmeid.
Täitmisregister on ametile oluliseks kontrolli-, riskihindamise ja täitemeetmete tööriistaks.
Peale täitmisregistri kasutamise piiramist alates 14. juuli 2025 on kriminaalmenetluse raames
pankadele tehtavate päringute 3-5 päevane ooteaeg pikenenud ühele kuule.
Esindajad selgitasid, et mõlemad süsteemid on olulised ja aitavad ametil oma tööd kiiremini,
säästlikumalt ja tõhusamalt teha ning vastasid komisjoni liikmete küsimustele.
Komisjoni väljasõiduistung toimus Maksu- ja Tolliametisse, et näha, kuidas töötab
numbrituvastussüsteem ning kuidas toimib Maksu- ja Tolliametis järelevalve, ettekirjutused,
sisekontrolli töö. Uurimise juht vastas komisjoni liikmete küsimustele. Väljasõiduistung oli
hästi ette valmistatud ja täitis oma ülesande.
Justiits- ja Digiministeeriumi asekantsleri kuulamine
Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate asekantsler ja sisekontrolli juht andsid ülevaate
vanglateenistuse prioriteetidest, eelarvest, läbiviidud jälitustoimingutest ning üldisest
julgeolekuolukorrast vanglates 2025. aastal. Suurim probleem on narkootiliste ainete käitlus.
Karistuspoliitika reformimise tulemina on kinnipeetavate arv Eestis aastatega kahanenud.
Kuritegelike grupeeringute osalised on kohtu poolt mõistetud vanglatesse.
Justiits- ja Digiministeeriumis kaalutakse vabade vanglakohtade rentimist teistele riikidele.
Võimalik kahepoolne leping kirjutatakse alla Rootsi riigiga 600 vangi vahetuseks. Asekantsler
ja sisekontrolli juht vastasid komisjoni liikmete küsimustele.
Kohtumine Politsei- ja Piirivalveametiga
Komisjon kohtus Politsei- ja Piirivalveameti lennusalgaga väljasõiduistungil Tallinna
lennujaama.
Lennusalga juht tutvustas lennusalga tegevust, kasutuses olevaid lennuvahendeid, selgitas
murekohti ning esitas ettepanekuid olukorra parandamiseks. Lennusalgaga põhiülesandeks on
otsingu ja päästetööd. Lennukid on tegevad ka Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalve agentuuri
FRONTEX missioonidel.
Ettepanekud olukorra parandamiseks on edastatud Lennusalgale ja Siseministeeriumile.
Küsimustele vastasid nii Lennusalga juht kui piirivalveosakonna juht.
7
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühisistung
Komisjonide ühine väljasõiduistung toimus 20. novembril 2025 Riigikantseleisse, kus
Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo ning Siseministeeriumi
valitsemisala asutuse esindajad tutvustasid strateegilist ohuhinnangut ning vastasid
komisjonide liikmete küsimustele. Lepiti kokku, et arutelu käigus tõstatatud teemad, mis
vajavad detailsemat ülevaadet, käsitletakse edaspidi riigikaitsekomisjoni istungil.
Kohtumine õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste, sideettevõtete ning advokatuuri
esindajatega
Sideandmete kasutamise ja säilitamise teemaline istung toimus ministeeriumite, õiguskaitse- ja
julgeolekuasutuste, sideettevõtete ning advokatuuri esindajatega.
Istungi eesmärgiks oli kõigi asjassepuutuvate osapooltega arutada sideandmete kasutamist ja
säilitamist, fikseerida olukord ning saada ülevaade senisest praktikast ja võimalikest
probleemkohtadest.
V. Kodanike avaldused
Aruandeperioodil laekusid komisjonile kolme kodaniku avaldused. Komisjon vastas kõikidele
kodanikele selgitavalt, nõustades avaldajaid nende probleemidele vastuse leidmisel. Suures
osas puudutasid kirjad jõustunud kohtulahendeid, millega avalduste esitajad ei olnud
nõustunud, või lihtsalt meediaväljaannetes kajastatud juhtumeid ja inimesi, kelle nime on hea
või halva sõnaga mainitud. Kirjutas ka kordvalt pöördunud kodanik, kes seekord otsis
probleemi lahendust Riigikogu juhatuselt. Komisjon selgitas vastustes, et ei sekku kohtute
õigusmõistmisse ega anna hinnangut ega kommentaare asjades, milles on läbi viidud
süüteomenetlus või on jõustunud kohtuotsus.
VI. Välissuhtlus
Komisjoni kohtumine toimus 19. mail 2025 Soome parlamendi luure järelevalve komitee
esimehega. Kohtumisel osalesid sama komitee nõunik, ombudsman, Soome suursaadik ja
saatkonna esimene sekretär. Komisjoni esimees Maris Lauri tutvustas komisjoni tööd ja vastas
külaliste paljudele küsimustele, mis puudutasid julgeolekuvaldkonda. Soome-poolne külaskäik
oli tingitud asjaolust, et 7.–8. septembril 2026. aastal toimub Helsingis Põhja- ja Baltimaade
ülene konverents julgeolekuvaldkonda puudutavates küsimustes. Kutse konverentsile on
saabunud. Eestist on kutsutud Õiguskantsler ja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni
esimees.
VII. Muud küsimused
Komisjon väljastas aruandeperioodil Euroopa Liidu ja NATO vastava tasemega riigisaladuse
loa viiele ministrile ja seitsmele Riigikogu liikmele.
8
Komisjoni koosseis
Komisjoni kuulub kaheksa liiget.
Komisjoni esimees: Maris Lauri (RE)
Komisjoni aseesimees: Aivar Kokk (Isamaa)
Liikmed: Raimond Kaljulaid (SDE)
Ando Kiviberg (Eesti 200)
Rene Kokk (EKRE)
Lauri Laats (KE)
Juku-Kalle Raid (Eesti 200)
Mart Võrklaev (RE)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
komisjoni esimees