MAEK protokoll 09.06.2026

Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 160

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 09. juuni 2026

Algus 14.00, lõpp 15.52

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Siim Pohlak, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna

juhataja Kristel Maidre ja sama osakonna nõunik Erkki Miller, Rahandusministeeriumi

maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees, Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti peadirektor Margus Noormaa ning registrite ja teenuste osakonna

juhataja Kristi Võikar, Maksu- ja Tolliameti aktsiiside osakonna juhataja Jekaterina Nikitina

ja peaspetsialist Peeter-Tanel Orro (1. päevakorrapunkt); Riigikogu infonõunik Maiki Vaikla

(1.–2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Ülevaade erimärgistatud diiselkütuse kasutamisest põllumajandustööde jaoks kohandatud

veoautodes

2. Info ja muud küsimused

1. Ülevaade erimärgistatud diiselkütuse kasutamisest põllumajandustööde jaoks

kohandatud veoautodes

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning andis sõna Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi (REM) esindajatele.

Erkki Miller andis ülevaate vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

valmimisest (lisa 1). Ta märkis, et nimetatud eelnõu aluseks on Vabariigi Valitsuse

koalitsioonilepe 2025–2027, milles on märgitud (punkt 291): „Valitsuskoalitsioon jätkab

erimärgistatud diislikütuse soodustuse rakendamist põllumajandussektoris, et hoida meie

põllumajanduse positsiooni rahvusvahelises konkurentsis, lubades selle kasutamist nii

põllumajandustöödel kasutatavates kohandatud veoautodes kui ka erivajaduse korral

põllumajandust teenindavatel veokitel.“ Lisaks on eelnõul seos koalitsioonileppe peatüki 7.2

„Õigusriik“ üldiste põhimõtetega, milleks on ettevõtete, inimeste ja avaliku sektori

halduskoormuse ning bürokraatia vähendamine ja uue halduskoormuse pealekasvu

lõpetamine. Kõneleja andis ülevaate praegu kehtivast süsteemist ning märkis, et

erimärgistatud diislikütust (EDK) võib kasutada põllumajandustoodete tootmiseks

põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris, liikurmasinas ja kuivatis. Tegemist on

2

riigiabiga. EDK ostuõiguse saab põllumajandustoodete tootmisega tegelev juriidiline isik või

füüsilisest isikust ettevõtja. EDK ostmiseks peab olema ostuõigus.

Urmas Kruuse palus selgitada, mida tähendab mõiste „põllumajanduses kasutatav masin“.

Kas Euroopa Liidu (EL) õigus käsitleb selliseid masinaid laiemalt kui riigisisene õigus või on

käsitlus sama?

Erkki Miller vastas, et aluseks on võetud EL-i energia maksustamise direktiiv, milles on

nimetatud tegevusvaldkonnad, nt põllumajandustootmine. Ta lisas, et EDK-d on lubatud

kasutada põllumajandusmasinas. Põllumajandusmasinate loetelu ei tulene EL-i õigusest, vaid

on sätestatud Eesti õiguses.

Anti Allas küsis, kas kuivati kuulub põllumajandusmasina mõiste alla.

Erkki Miller kinnitas, et kuivatit käsitletakse põllumajandusmasinana.

Erkki Miller jätkas ettekandega ning andis ülevaate põllumajandusveokite määratlemise

protsessist. Ta märkis, et 2023. aastal pöördusid põllumajandusettevõtjad ja

põllumajandustehnika müüjad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole

ettepanekuga täiendada liiklusseadust põllumajandusveoki mõistega ning lubada sellistes

veokites kasutada erimärgistatud diislikütust. Ettepanekut ei võetud arvesse. Seejärel toimusid

arutelud Kliimaministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. 2024. aasta juulis koostas REM

seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse ning 2025. aasta septembris saadeti vedelkütuse

erimärgistamise seaduse muutmise eelnõu EIS-i kaudu kooskõlastusringile. Ministeerium

loobus põllumajandusveoki mõiste määratlemisest liiklusseaduses ja lähtus põhimõttest, et

erimärgistatud diislikütust võiks kasutada tegevuse ehk põllumajandustoodete tootmise järgi,

mis on kooskõlas ka EL-i energia maksustamise direktiiviga. Kõneleja tutvustas vedelkütuse

erimärgistamise seaduse muutmise eesmärke ja EIS-is esitatud märkusi. Ta märkis, et eelnõu

kohaselt on EDK-d lubatud kasutada põllumajandustoodete tootmiseks. Samas näeb eelnõu

ette piirangud: EDK kasutamist põllumajandustoodete tootmise eesmärgil ei loeta lubatuks

eelkõige sõiduautos, kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautos ega muus autos. Sisuliselt

piiratakse EDK kasutamine ettevõttesisese põllumajandustoodete tootmisega.

Urmas Kruuse küsis, milliseid masinaid peetakse silmas kuni 3500-kilogrammise

täismassiga veoauto all.

Erkki Miller vastas, et mõeldud on masinaid, mida ei saa kasutada põllumajandustootmiseks

(nt väikesed sõiduautod ja kaubikud).

Siim Pohlak küsis, kas üle 3500-kilogrammise täismassiga masinaid võib kasutada nt

viljaveoks ning kas neis on lubatud kasutada erimärgistatud diislikütust.

Erkki Miller selgitas, et mõte oli lubada üksnes ettevõttesisest vedu põldude ja ettevõtte

vahel, mitte kaubavedu ettevõttest nt terminali.

Urmas Kruuse küsis, kas EDK kasutamine on lubatud ka põllumajandusettevõtet

teenindavate ettevõtete masinates.

Erkki Miller vastas, et teoreetiliselt on see lubatud.

Erkki Miller jätkas ettekandega ning andis ülevaate tähelepanekutest (sh

Rahandusministeeriumi (RM) mitteametlikest ettepanekutest), mis saadi EIS-i

kooskõlastusringilt (lisa 1). Ta märkis, et üks RMi ettepanek puudutas automaatse ostuõiguse

andmise ülevaatamist (ühe hobuse näide).

Urmas Kruuse palus täpsustada, mida tähendab ühe hobuse näide.

Erkki Miller vastas, et kehtiva süsteemi kohaselt tekib ostuõigus põllumajandusega tegeleval

isikul, kellel on vähemalt ühe loomühiku jagu loomi.

Erkki Miller jätkas ettekandega ning selgitas, miks eelnõu jäi seisma (lisa 1). Ta märkis, et

arutelude käigus leiti vajadus leida lahendus EDK väärkasutuse vähendamiseks juba praegu

rakenduvas skeemis. Kõneleja tutvustas EDK väärkasutuse vähendamise ja kasutamise

laiendamise võimalusi. Ta märkis, et EDK kasutamise üle teevad järelevalvet Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ning Maksu- ja Tolliamet (MTA). PRIA kontrollib

ostuõiguse nõuete täitmist ning ametil on rikkumise korral võimalus nõuda tagasi riigiabi.

3

MTA kontrollib aktsiisisoodustuse sihipärast kasutamist. REM koostöös PRIA-ga analüüsis

2025. aasta andmete põhjal diislikütuse ostukoguseid. Kõneleja andis ülevaate nimetatud

analüüsi metoodikast ja tulemustest. Analüüsis hinnati, kuidas mõjutaksid võimalikud

koguselised piirmäärad senist ostukäitumist. Ta rõhutas, et tegemist on ostukoguste

analüüsiga ning EDK tegelikust kasutamisest ülevaade puudub. Analüüs hõlmas 2025. aastal

EDK ostuõigust omanud isikuid, nende ostukoguseid, kasutuses olnud põllumajandusmaad,

kasvatatavaid kultuure ning põllumajandusloomade andmeid loomühikutes. Analüüsi

tulemustest nähtus, et 2025. aastal osteti põllumajanduslikuks tegevuseks ligi 79 mln liitrit

erimärgistatud diislikütust. Arvutusliku piirkoguse võrdluses 2025. aasta ostukogusega jäi

piirkoguse piiresse 76% klientidest. Nende kasutuses oli 636 663 ha põllumajandusmaad, mis

moodustas 72% ostuõigusega klientide kasutuses olnud hektaritest. Samas oleksid need

kliendid saanud arvutuslikult osta kokku 121,1 mln liitrit. Aktsiisisoodustuse summa oli 28

mln €. Arvutuslikku piirkogust ületas 23% klientidest. Kui arvestada piirkogust ületanud

klientide seoseid isikutega, kes erimärgistatud diislikütust üldse ei ostnud, oli üle arvutusliku

koguse ostetud 6,5 mln liitrit ehk 8,2% põllumajanduses kasutatud erimärgistatud diislikütuse

ostudest. Sellele vastav aktsiisisoodustus oli 2,6 mln €.

Kõneleja märkis, et REM küsis põllumajandussektori esindusorganisatsioonidelt arvamust

EDK koguseliste piirangute kohta. Vastustest selgus, et üldiselt selliste piirangute

kehtestamist ei toetata. Põhjustena toodi välja, et kultuuripõhine eristamine ei ole piisav ning

kütusekulu ei sõltu üksnes hektaritest või loomühikutest. Piirangud võivad tekitada

kütusepuuduse ega arvesta piisavalt ilmastiku ja hooajalisusega. Samuti küsiti, millised

tegevused aitaksid väärkasutust vähendada. Vastustes nimetati riskipõhist järelevalvet,

andmete ristkontrolli, suurema riskiga juhtumite täpsemat kontrolli, digitaalsete andmete

kasutamist ning eraldi numbrimärkide kasutamist sõidukitel, mis kasutavad erimärgistatud

diislikütust. Kõneleja andis ülevaate, kuidas on lahendatud põllumajandusmasinates

kasutatava kütusega seonduv Lätis, Soomes ja Rootsis. Lätis on põllumajandusmasina ja

traktori mõiste määratletud liiklusseaduses. Soomes ja Rootsis toimib aktsiisitagastusega

skeem.

Kõneleja märkis, et eelnõu väljatöötamise käigus on arutatud võimalusi vähendada

erimärgistatud diislikütuse väärkasutust ja laiendada selle kasutamise võimalusi. Ühe

võimalusena on kaalutud diislikütuse koguseliste piirangute kehtestamist

põllumajanduskultuuride ja loomühikute alusel. Teise võimalusena on arutatud järelevalve

tõhustamist. Vajaduse korral võiks kaaluda ka PRIA-le täiendavate järelevalveülesannete

andmist. Lisaks oleks EDK kasutamise laiendamiseks võimalik teha vastav märge

liiklusregistri sõidukite andmebaasi. Ühe variandina on nimetatud ka satelliitjälgimissüsteemi

kasutamist, mida kasutatakse näiteks kalapüügis.

Andrus Seeme märkis, et praegu on erimärgistatud diislikütust lubatud kasutada ka

põllumajandusettevõttele osutatavatel teenustöödel. Ta küsis, kuidas rakenduksid võimalikud

koguselised piirmäärad teenustöödele.

Erkki Miller vastas, et teenustöödel erimärgistatud diislikütuse kasutamise võimalust ei ole

kavas kaotada. Kui kehtestada piirkogused, tuleb teenustöödele mõelda eraldi skeem.

Urmas Kruuse tundis huvi Vabariigi Valitsuse tegevuskavas ette nähtud EDK kasutamisega

seotud tähtaegade vastu.

Erkki Miller vastas, et mitu tähtaega on juba ületatud, sest tegemist on keerulise teemaga.

EDK kasutamise osas otsitakse jätkuvalt eri osapooli rahuldavaid lahendusi ja arutelud

jätkuvad.

Andrus Seeme küsis, kui palju müüdi Eestis EDK-d enne kehtiva süsteemi rakendumist. Ta

avaldas arvamust, et EDK kasutamine on sellest ajast oluliselt vähenenud.

Erkki Miller vastas, et EDK andmed on leitavad PRIA kodulehel. Ta selgitas, et 2023. aastal,

kui ostuõiguste skeem rakendus, vähenes EDK kasutus umbes 10 mln liitri võrra. Aastate

jooksul on see taas hakanud kasvama.

Anti Allas märkis, et enne kehtiva korra rakendamist oli ka väiksematel tegijatel, sealhulgas

4

eraisikutel, kes olid PRIA taotlejad, EDK ostuõigus. Ta küsis, kas REM on kaalunud

lahendust, mille kohaselt võiks väiksematele tegijatele anda EDK ostuõiguse, kui nad on

esitanud PRIA-le toetuse taotluse. Ta uuris, kas on analüüsitud, kui palju on selliseid isikuid,

kes tegelevad põllumajandustootmisega, kuid kellel puudub EDK ostuõigus.

Erkki Miller vastas, et ta ei oska sellele küsimusele vastata. Ta lisas, et ostuõigusega isikuid

on u 7500. Kui isikud taotlevad PRIA-st toetust, peaks neil üldjuhul olema ka EDK ostuõigus.

Kui toetust ei taotleta, võiks ühe võimalusena kaaluda ostuõiguse andmist taotluse alusel.

Urmas Kruuse märkis, et kui tegemist on toetusaluse maaga, peaks üldjuhul olema ka EDK

ostuõigus.

Erkki Miller täpsustas, et tegemist peab olema juriidilise või füüsilisest isikust ettevõtjaga.

Anti Allas tegi ettepaneku selgitada välja, kui palju on eraisikuid, kes taotlevad PRIA-st

toetusi, kuid kellel puudub EDK ostuõigus. Ta avaldas arvamust, et PRIA toetuse taotlus

näitab põllumajanduslikku tegevust, mistõttu võiks selle alusel kaaluda ka EDK ostuõiguse

saamist.

Jekaterina Nikitina andis ülevaate EDK kasutusala laiendamisest ja 1. jaanuaril 2023

jõustunud muudatusest, millega loodi õigustatud isikute register (lisa 2). Ta märkis, et

müüdud ja ostetud erimärgistatud diislikütuse koguste vahele võib sisuliselt panna

võrdusmärgi. Kuigi ettevõtjad võivad EDK-d ette varuda, ei ole need kogused kuigi suured.

Kõneleja selgitas, et enne 1. jaanuari 2023 võis EDK-d tanklast osta sisuliselt igaüks.

Tanklapidajal oli küll kohustus fikseerida, mis otstarbel EDK-d ostetakse, kuid sageli seda ei

tehtud. Pärast uue korra jõustumist vähenes esimesel aastal tarbimisse lubatud erimärgistatud

diislikütuse kogus 11 mln liitri võrra ning riigiabi vähenes ligikaudu 4 mln euro võrra. 2024.

ja 2025. aastal olid tarbimisse lubatud kogused samas suurusjärgus, mis näitab olukorra

stabiliseerumist. Ta lisas, et MTA teeb igal aastal ligikaudu 150–170 füüsilist kontrolli.

Rikkumised ei ole alati tahtlikud, vaid võivad tuleneda ka teadmatusest. Füüsilise kontrolli

tegemiseks tuleb esmalt tuvastada riskirühma kuuluvad isikud ning selles osas tehakse

koostööd PRIA-ga. Kõneleja nentis, et EDK kasutajad tõlgendavad seadust sageli laialt.

Näitena tõi ta juhtumi, kus ettevõte kasutas EDK-d puhtimisruumi kuivatamiseks. Nimetatud

tegevus ei ole otseselt seotud põllumajandustoodete tootmisega. Seetõttu on vaja täpset

regulatsiooni ja õigusselgust.

Kõneleja andis ülevaate EDK õigustatud kasutamise laiendamisega kaasnevatest riskidest.

Amet näeb peamise ohuna õigusselguse vähenemist, seda just kasutajate jaoks. Praegu ei ole

EDK-le kehtestatud koguselisi piiranguid, mistõttu saavad põllumajandustootjad seda osta

piiramatus koguses. MTA hinnangul võib selline olukord muutuda kontrollimatuks. Keeruline

on eristada masinaid, mida kasutatakse nii põllumajandustöödel kui ka erasõitudeks, nt

maastikuautot koos järelhaagisega. Ühel päeval võib sama sõidukit kasutada heina

transportimiseks ja teisel päeval erasõitudeks. Tegemist ei pruugi olla tahtliku rikkumisega

ning piiri tõmbamine on sageli keeruline. Kui täiendavaid piiranguid ei kehtestata, võib MTA

hinnangul suureneda bürokraatia mitte ainult riigi, vaid ka põllumajandustootjate jaoks.

Muudatus võib vähendada aktsiisimaksu laekumist riigieelarvesse ja suurendada ebaausat

konkurentsi. Kõneleja tutvustas võimalikke riskide maandamise meetmeid. Üks võimalus on

ostulimiidi kehtestamine. Üle tuleks vaadata EDK ostuõiguse kehtetuks tunnistamise alused.

Praegu on PRIA-l õigus tunnistada ostuõigus kehtetuks juriidilisel isikul kehtiva karistuse

korral. Sellest on aga võimalik mööda hiilida, näiteks asutades uue äriühingu, mille kaudu

saadakse uuesti EDK ostuõigus.

Andrus Seeme tegi ettepaneku kaaluda ühe võimalusena piirmäärade kehtestamist

põllumajanduslikele autodele.

Urmas Kruuse selgitas, et eesmärk on võimaldada EDK kasutamist suurtes traktorveokites,

mis kasutavad erirehve.

Jekaterina Nikitina vastas, et ettepanek vajab analüüsi. Ta märkis, et mida selgemalt on

sõnastatud EDK kasutusala ja kehtivad piirangud, seda lihtsam on nõudeid järgida

põllumajandustootjatel ning kontrolle teha järelevalveasutustel.

5

Toomas Uibo küsis, kas on kaalutud sektoripõhiste limiitide kehtestamist. Ta märkis, et

sektoripõhise statistika alusel oleks võimalik arvutada välja keskmine kütusekulu, mida saaks

kasutada limiidi määramisel.

Jekaterina Nikitina vastas, et sektoripõhiste limiitide puhul tuleb arvestada mitme erineva

muutujaga (nt ilm, kasutatav tehnika, põllutööde iseloom jne). Ta lisas, et järelevalveasutus

üldjuhul ei nõua riigiabi tagasi, sest kasutatud EDK kogust on keeruline kindlaks teha. Amet

piirdub üldjuhul trahviga. Ta lisas, et sektoripõhine ligikaudne keskmine kütusekulu on teada

ning vastavad andmed on olemas PRIA-l.

Lauri Lelumees lisas, et EL-i õiguse kohaselt tuleb eridiisel märgistada. Erimärgistamisest

oleks võimalik loobuda üksnes tagastussüsteemi rakendamise korral. Limiidipõhist lähenemist

rakendatakse Lätis ja Leedus. Selline süsteem aitaks vältida olukordi, kus alles aasta või kaks

hiljem selgub, et mõni kasutaja on tarbinud samalaadse tootjaga võrreldes kümme või

kakskümmend korda suurema koguse kütust. Tagantjärele on EDK kasutamist keeruline

tuvastada.

Anti Allas tegi ettepaneku võtta aluseks PRIA registris olevad loomühikud ja toetusalused

pindalad ning teha vastav arvutus. Tulemust tuleks võrrelda praegu ostetava erimärgistatud

diislikütuse kogusega. Sektoripõhise lähenemisega peavad olema nõus ka põllumajanduse

esindusorganisatsioonid.

Urmas Kruuse andis sõna PRIA esindajale.

Kristi Võikar täpsustas, et 2022. aastal müüdi 87,5 mln liitrit EDK-d. Esimesel aastal pärast

uue korra rakendumist vähenes müügikogus 76 mln liitrini, seega oli vahe 11,5 mln liitrit.

Eelmisel aastal jõuti 81,4 mln liitrini ning vahe oli ligikaudu 6 mln liitrit. PRIA on alates

2023. aastast teinud riskianalüüse. Kogutud andmete põhjal on leitud arvutuslikud

piirkogused. Koostöös MTA-ga on välja selgitatud suure riskiga ettevõtted. Istungil esitatud

ettepanekud vajavad täiendavat analüüsi ning selleks on vaja aega ja ressurssi. Kõneleja

märkis, et 99% ostuõigustest antakse automaatselt isikutele, kes on taotlenud pindalapõhiseid

toetusi või kelle loomühikud on registreeritud PRIA-s. Tema hinnangul võiks üle vaadata

lävendid. Selgust tuleb saada, kas ühe hektari maa või ühe loomühiku alusel peaks ikka saama

EDK ostuõiguse.

Jekaterina Nikitina sõnul teeb MTA riskianalüüse ning alustab rikkumise korral menetlust,

mille raames pöördutakse ettevõtte poole selgituste saamiseks. Ettevõtja võib põhjendada

erimärgistatud diislikütuse kasutamist, kuid selle tagantjärele kontrollimine on keeruline,

mistõttu väärkasutus võib jääda tõendamata. Rikkumise tuvastamine on kõige lihtsam

füüsilise kontrolli käigus.

Urmas Kruuse palus täpsustada MTA esitatud andmeid EDK kohta.

Jekaterina Nikitina selgitas, et andmed näitavad tarbimisse lubatud erimärgistatud

diislikütuse koguseid. Ta nõustus, et osa kütusest võib olla mahutites ladustatud ehk ette

varutud. REM ja PRIA esitasid aga EDK ostuandmed, mis kajastavad klientidele juba

müüdud koguseid.

Urmas Kruuse küsis, kuidas neid andmeid saab omavahel võrrelda. Ta märkis, et tarbimisse

lubatud kogus ei tähenda, et see samal aastal välja ostetakse.

Jekaterina Nikitina vastas, et suurusjärkude võrdluses ei ole MTA ning REM-i ja PRIA

andmetes suuri erinevusi. Tarbimisse lubatud erimärgistatud diislikütus ostetakse lõpuks

ikkagi välja.

Urmas Kruuse märkis, et väljaost võib kanduda järgmise aasta käibesse, mistõttu ei pruugi

tegemist olla konkreetse jooksva aasta analüüsiga. Ta palus selgitada REM-i tehtud analüüsi

ostukoguste kohta.

Kristel Maidre selgitas, et üks võrdlus põhines Läti ja Leedu piirkogustel. Kui nende riikide

andmetest sobivat piirkogust ei leitud, kasutati Eesti ekspertide hinnanguid. Analüüsist

nähtus, et arvutusliku piirkoguse sisse mahtus 76% klientidest ja 72% nende ostukogustest.

Need kliendid ostsid kokku 52,1 mln liitrit erimärgistatud diislikütust. Kui nad oleksid ostnud

kogu arvutusliku piirkoguse ulatuses, oleksid nad saanud osta 121 mln liitrit. See näitab, et

6

piirkoguste kehtestamine ilma tõhusa kontrollita võib väärkasutuse riski suurendada.

Urmas Kruuse küsis, milline oleks sellisel juhul riigi kulu. Ta märkis, et riik on juba kokku

hoidnud registri tööle rakendamisega. Piirkoguste kehtestamine võib kaasa tuua

ebaproportsionaalselt suure bürokraatia. Riskipõhine kontroll on väiksema halduskoormusega.

Tema hinnangul tuleks olukorra lahendamist alustada traktorautodest. Kui sõiduk sõidab

tavaliste rehvidega ja kasutab erimärgistatud diislikütust, on tegemist rikkumisega.

Traktorautod on tuvastatavad selgete füüsiliste tunnuste järgi. Kahjuks ei saanud tänasel

arutelul osaleda Transpordiameti esindaja. Kerkib küsimus, kui keeruline on registrisse teha

märge erirehvide kasutamise kohta.

Kristel Maidre vastas, et registrisse märke tegemine ei ole keeruline, kuid arvestama peab

kahte liiki veoautodega. Ühed on sellised, millel on erirehvid, mis võimaldavad vedada põllult

näiteks teravilja või silomassi. Teised on tavaliste rehvidega sõidukid, millel on

põllumajanduslikud pealisehitused, näiteks söödamikserid. Viimati nimetatud sõidukeid ei

tohiks süsteemist välistada. Koostöös Transpordiametiga otsiti võimalusi määratleda, millised

veokid võiksid süsteemi kuuluda. Lõpuks jõuti tagasi EL-i energia maksustamise direktiivi

juurde, mille kohaselt võib erimärgistatud diislikütust kasutada põllumajandustööde

tegemiseks. Kõneleja rõhutas, et küsimus ei ole üksnes erirehvides. Lisaks tuleb määrata, kes

kontrollib vastavate masinate registrisse kandmist ja tingimustele vastavust. Ta kommenteeris

erasõiduki kasutamist nii põllumajandustootmises kui ka erasõitudeks. Kui sõidukit

kasutatakse kahel otstarbel, ei saa selles kasutada erimärgistatud diislikütust. Kui regulatsioon

on selles osas ebaselge, tuleb seda täpsustada. Eelnõu väljatöötamise eesmärk ei ole

võimaldada erimärgistatud diislikütuse kasutamist mittepõllumajanduslikel töödel. EL-i

energia maksustamise direktiivi kohaselt võib soodusmääraga kütust kasutada üksnes

põllumajanduslikeks töödeks.

Urmas Kruuse märkis, et söödamikser on eriotstarbeline põllumajandusauto.

Kristel Maidre selgitas, et söödamikser võib olla jäiga või mittejäiga kinnitusega. Kui

tegemist on mittejäiga kinnitusega, tuleb siiski lähtuda samast kriteeriumist: veokiga ei tohi

teha töid, mis ei ole põllumajanduslikud. Piirmäärade juurde tagasi tulles märkis ta, et

analüüsist nähtus küllalt suur hulk kliente, kes kasutavad oluliselt rohkem kütust. Selleks et

piirmäärasid saaks rakendada limiitidena või järelevalve alusena, tuleb need ekspertidel üle

vaadata. Aruteludes põllumajandussektoriga on esile toodud hirm, et piirmääradega võidakse

hakata piirama põllumajandustootmist. Kütusekulu võib erineda näiteks sõltuvalt sellest, kas

põllul kasutatakse taimekaitsevahendit või füüsilist tõrjet. Põllul kasutatava kütuse kogus ei

sõltu üksnes sellest, kas kasvatatakse nisu, rapsi, tatart või söödakultuuri, vaid ka sellest,

milliseid töid põllul tehakse. Eesmärk on olnud, et põllumajandustootja saaks kasutada

põllumajandustootmiseks vajalikus koguses erimärgistatud diislikütust. Küsimus on selles,

kuidas maandada väärkasutuse riski ning kas seda saab teha riskipõhise või andmepõhise

järelevalve kaudu. Kütusekulu sõltub muu hulgas mullastikust ja ilmastikust, mistõttu võib

see oluliselt varieeruda.

Jekaterina Nikitina märkis, et üheks võimaluseks oleks väärkasutuse korral haldustrahvi

rakendamine. Lahendused ei saa rajaneda üksnes järelevalvele, sest ressurss on piiratud. Ta

selgitas riskipõhise lähenemise kitsaskohti. Väärkasutuse kahtluse korral suhtleb MTA

ettevõtjaga ning uurib, milleks EDK-d kasutati. Kui selgub, et EDK-d on kasutatud valel

otstarbel, palutakse ettevõttel esitada aktsiisideklaratsioon ja deklareerida aktsiisivahe. Kui

ettevõtja seda ei tee, võib amet algatada trahvi määramiseks süüteomenetluse.

Süüteomenetluses kehtivad teistsugused menetlusnõuded, nt ettevõtja võib keelduda selgituste

andmisest. See tähendab, et ametil ei pruugi olla alust ega tõendeid tema karistamiseks. See

on riskipõhise lähenemise kitsaskoht. Võimalik lahendus oleks haldustrahv, kuid praegu

sellist regulatsiooni ei ole.

Siim Pohlak märkis, et tuleb leida mõistlik tasakaal ning ettevõtte iga tegevust ei peaks liialt

kontrollima. Kontrollid suurendavad bürokraatiat.

Urmas Kruuse nõustus, et tuleb kaaluda erinevaid lahendusi ning hinnata, kui palju

bürokraatiat üks või teine lahendus kaasa toob. Riskipõhist lähenemist kasutatakse ka teistes

7

valdkondades. Digiriik peaks (super)andmebaaside põhjal suutma teha kontrolle automaatselt.

Tekib küsimus, kas ja kuidas peaks seadust muutma, et MTA saaks riskipõhise kontrolli

käigus EDK väärkasutuse korral ettevõtjat sanktsioneerida. Ta küsis, kuidas amet tõendab

EDK väärkasutust, kui ettevõtja keeldub selgituste andmisest.

Jekaterina Nikitina vastas, et sellisel juhul pöördutakse teiste isikute (nt krediidiasutuse või

naabri) poole ja kogutakse muid tõendeid. Kui amet ei suuda väärkasutatud EDK kogust

tuvastada või välja arvutada, jääb trahv määramata.

Urmas Kruuse märkis, et tekib vastuolu, kui vilja kuivatamiseks on EDK kasutamine

lubatud, kuid puhtimiseks mitte.

Lauri Lelumees märkis, et iga maksusoodustuse puhul on alati teatav hall ala. Mida täpsem

on seadus, seda lihtsam on teha järelevalvet. Praegu on seaduses konkreetselt kirjas, et EDK-d

võib kasutada kuivatis, ja seda luba tuleb kohaldada kitsalt. Maksuhaldur ei saa hakata ise

järeldama, et kui EDK-d on lubatud kasutada kuivatis, siis peaks see olema lubatud ka

puhtimisel. Kui soovitakse, et EDK-d kasutamise lubamist ka puhtimiseks, tuleks see selgelt

seaduses sätestada.

Kristel Maidre lisas, et seepärast jõutigi selleni, et EDK kasutamise regulatsioon ei saa

suunata konkreetsele tehnikale. Puhtimine on kindlasti üks osa põllumajanduslikest

tegevustest.

Urmas Kruuse märkis, et ministeerium peaks kohtuma EDK küsimustes erinevate

osapooltega ning arutama võimalikke lahendusi. Ta avaldas arvamust, et ennekõike tuleks

alustada traktorautodest, mis kasutavad erirehve. Eestis on palju suurettevõtteid võrreldes

Euroopa keskmisega. Muudatus aitaks hoida kokku nii ettevõtjatel kui ka riigil. Ta avaldas

lootust, et vastav seadusemuudatus saab tehtud selle valitsuse ajal.

Anti Allas avaldas arvamust, et aruteludesse tuleks kaasata ka põllumeeste

katusorganisatsioonid ning vaja on selgust, kas talunikud on nõus erirehvide lahendusega.

Praegu kasutatakse põldudel ka tavaliste rehvidega veokeid, mis veavad vilja või silo.

Urmas Kruuse märkis, et talunikud on olnud sellise lahendusega nõus.

Kristel Maidre sõnul on ministeerium ettevõtjatega sel teemal suhelnud. Erirehvide

kasutamise aruteludest jõuti pealisehitusega masinateni, mis kasutavad tavalisi rehve.

Urmas Kruuse märkis, et üheks võimaluseks on veel kasutada põllumajandusmasinatel

erimärgilisi numbrimärke.

Anti Allas avaldas arvamust, et lõpp-punkt võiks olla põllumehe enda ladu ning kui toodang

liigub laost müüki, siis ei ole tegemist põllumajandusliku tegevusega. Kui ettevõtjad on nõus

erirehvide kasutamise lahendusega, maandaks see ka EDK väärkasutamise riske.

Urmas Kruuse sõnul tuleb lisaks mõelda EDK väärkasutamise sanktsioneerimise

lahendustele.

Peeter-Tanel Orro juhtis tähelepanu, et seaduse kohaselt on väärkasutus faktipõhine. See,

mis tundub ebaloogiline, on seaduse silmis teisejärguline. Väärteo puhul võib pahatahtlik

rikkuja keelduda selgituste andmisest ning ameti ülesanne on tõendada EDK väärkasutamist.

Limiitide kehtestamine võiks olla üks lahendus.

Jekaterina Nikitina märkis, et üheks sanktsioneerimise võimaluseks oleksEDKostuõiguse

äravõtmine.

Urmas Kruuse tänas osapooli sisuka arutelu ja küsimustele vastamise eest. Ta märkis, et

komisjon ootab ministeeriumilt tagasisidet EDK teemalistest kohtumistest ja aruteludest kahe

nädala jooksul.

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

8

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (VKEMS)

Erkki Miller, Kristel Maidre

09.06.2026

Riigikogu maaelukomisjon

VVTP ülesanne

Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe 2025–2027 regionaalarengu, põllumajanduse ja toidutootmise peatüki alapeatükis 44 „Edendame põllumajandussektori konkurentsivõimet ja eksporti“ toodud tegevusega punktis 291: jätkame erimärgistatud diislikütuse soodustuse rakendamist põllumajandussektoris, et hoida meie põllumajanduse positsiooni rahvusvahelises konkurentsis. Lubame selle kasutamist nii põllumajandustöödel kasutatavates kohandatud veoautodes kui ka erivajaduse korral põllumajandust teenindavatel veokitel.

Lisaks on seos koalitsioonileppe peatükiga 7.2. „Õigusriik“ üldiste põhimõtetega, milleks on ettevõtete, inimeste ja avaliku sektori halduskoormuse ning bürokraatia vähendamine ja uue halduskoormuse pealekasvu lõpetamine.

VKEMS ehk 2023. a kehtiv skeem • EDK võib kasutada põllumajandustoodete tootmiseks

põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis

• Riigiabi • Põllumajandustoodete tootmisega tegelev juriidiline isik või

füüsilisest isikust ettevõtja • Ostmiseks peab olema ostuõigus

• taotluseta - EL ÜPP otsetoetus või pindalaga seotud maaelu arengu toetus, põllumajandusmaa, loomad;

• taotlusega – tegeleb taimekasvatusega, põllumajandusmaa, tehnika; • taotlusega – põllumajandusliku teenustööde osutaja, põllumajanduslik

tegevus, tehnika;

Põllumajandusveokid • 2023. a põllumajandusettevõtjate ja põllumajandustehnika

müüjate ettepanek MKM-ile täiendada liiklusseadust mõistega põllumajandusveok ja lubada selles kasutada EDK-d

• REM arutelud KLIM ja RM • 2024. a juulis VKEMS muutmise väljatöötamiskavatsus EISis -

põllumajandusveokite mõiste sätestamine ning teekasutustasust ja raskeveoki maksust välja jätmine

• 2025. a septembris VKEMS eelnõu EISis – kontseptuaalne muutus, EDK kasutamise rõhk põllumajandustoodete tootmisel ja masinate/seadmete loetelust loobumine

VKEMS muutmise eesmärgid

1) tõsta põllumajandussektori konkurentsivõimet ja võimaldada põllumajandustootjatel eriotstarbelist diislikütust kasutada ka põllumajandustoodete tootmiseks kasutatavates veoautodes jm tehnikas seadmata sellega täiendavat halduskoomust ettevõtjatele,

2) ajakohastada väärteo karistusmäärasid.

Ettepanek VKEMS muutmiseks (EISis 26.09.2025)

• Erimärgistatud diislikütust on lubatud kasutada põllumajandustoodete tootmiseks Jätame välja loetelu - masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis.

• Piirangud Eriotstarbelise diislikütuse põllumajandustoodete tootmise eesmärgil kasutamiseks ei loeta selle kasutamist eelkõige:

1) sõiduautos ja kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautos; 2) muus autos põllumajandusettevõtte asukohast kaugemal kui 65 kilomeetrit.

Sisuliselt piiratakse kasutamist ettevõttesisesteks põllumajandustoodetega tootmiseks tehtavateks töödeks.

• Juriidilistele isikutele trahvimäär eriotstarbelise diislikütuse väärkasutuse eest 3200 eurolt kuni 32 000 euroni.

Tähelepanekud EIS kooskõlastusringilt • EPKK

• muuta eelnõu punkti 4 selliselt, mis jätab välja tekstiosa „2) muus autos põllumajandusettevõtte asukohast kaugemal kui 65 kilomeetrit.“

• kümnekordne trahvimäärade tõstmine ei ole põhjendatud ning ka viiekordne määra suurendamine tagaks legaalse kasutuse.

• JustDigi • On tervitatav, et §-de 62 ning 65 karistusmäära on kavas korrigeerida, kuid meie

arvates tuleb seda määra muuta oluliselt kõrgemaks kui hetkel väljapakutud kuni 32 000 eurot. See määr jääb 2007. aastasse. KarS § 47 lõige 2 kohaselt on võimalik juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga.

• RM saatis tähelepanekud mitteametlikult ja KLIMiga arutlesime ETS2 teemadel. • Energia maksustamise direktiivi 2003/96/EÜ artikli 8 (2) a -„põllumajandustööd“ • Direktiiv 2023/959, lisa III - „põllumajandussõidukid“

RMi mitteametlikud tähelepanekud ja ettepanekud

• Vastuolu energiamaksustamise direktiiviga (2003/96/EÜ) • Väärkasutuse riski suurenemine • MTA järelevalve koormuse suurenemine • Eelnõu mõjud (kulud – tulud ehk aktsiisilaekumise vähenemine, järelevalve kulude

suurenemine)

Ettepanekud • Ostuõigusega isikule EDK koguseliste piirangute kehtestamine • Automaatse ostuõiguse andmise ülevaatamine (1 hobuse näide) • Erinevate ettevõtjate ostetud EDK hoiustamine erinevates mahutites • Ostuõiguse kehtetuks tunnistamise aluste täiendamine (EDK ebaseaduslik

edasimüük või kasutamine) • Aktsiisivahe tasumine - ebaseadusliku kasutamise korral nö faktipõhine trahv ehk

fikseeritud summa, olenemata kasutatud kogusest

Kokkuvõtvalt, miks jäi eelnõu seisma?

• Masinate, milles kasutada EDK, ühise kriteeriumi/kriteeriumite puudumine, mis tuvastaks sõiduki või muu masina ainult põllumajandusliku kasutuse.

• Lisanduv halduskoormus: • ettevõtjatele, kui seada koguselised piirangud + IT arendused • järelevalvele, kui neid mitte seada.

• Vajadus leida lahendus EDK väärkasutuse vähendamisele juba täna rakenduvas skeemis.

EDK väärkasutuse vähendamine ja kasutamise laiendamine

Järelevalve • PRIA - ostuõiguste nõuete täitmise üle

• Riigiabi tagasinõudmine • riigiabi andmine raskustes olevale ettevõtjale ei ole lubatud • riigiabi andmise reeglitest tuleneva nn Deggendorfi printsiibi täitmise üle, mis

tähendab, et uut abi ei tohi anda isikule, kellel on varem ebaseaduslikuks või siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi tagasi maksmata.

• MTA - aktsiisisoodustuse mittesihipärase kasutamise üle, nõuab ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasi

Mille põhjal hinnata EDK väärkasutust?

• MTA järelevalve andmed • PRIA iga-aastane riskianalüüs • EDK ostukoguste analüüs

Analüüs EDK 2025. a ostukoguste põhjal (1)

• Analüüsitud 2025. a EDK ostuõigust omavaid isikuid: nende EDK ostukogused, nende kasutuses oleva põllumajandusmaa ja kasvatatavate kultuuride ning põllumajandusloomade (loomühikud) andmeid.

• Koguselised piirmäärad erinevate kultuuride puhul - kasutatud kombinatsioonina Eesti ekspertide varasemaid ettepanekutest ning Läti ja Leedu piirkogustest. Võetud on kõige suuremad piirkogused nimetatud valikust.

• Loomakasvatuse puhul on koguseliseks piirmääraks 25 l/lü kohta, mesilaspere kohta 6,72 l.

• Võrreldud on kõigi isikute puhul piirmääradega arvutatud EDK koguseid nende isikute EDK ostukogustega.

• Analüüs ei võta arvesse klientide EDK tegelikku kasutust ja varusid.

l/ha Taliteraviljad 148 Suviteraviljad 148 Kaunviljad 148 Raps, rüps 148 Muud tehnilised kultuurid 148 Avamaa köögivili 306 Maasikas 229 Kartul 294 Söödajuurvili 199 Üheaastased söödakultuurid (+ seemnekasvatus)

125

Muu põllumaa (kesa) 120

Mitmeaastased söödakultuurid 180

Looduslikud rohumaad 125 Viljapuu ja marjaaiad (püsikultuurid)

312

Analüüs EDK ostukoguste põhjal (2) Kokkuvõte 2025. a EDK ostude kohta: • Ostuõigusega kliente 7575 (883 322 ha; 262 158 lü). • Osteti 78,9 mln l, põllumajanduslikuks tegevuseks. • Ostis 4293 klienti ehk 57%. • Ei ostnud 3282 (43%, 137 517 ha (16%), 55 683 lü (21%)) ostuõigusega klienti. • Arvutusliku piirkoguse võrdluses 2025 ostukogusega mahtusid piirkogusesse 3292

klienti (76%; 636 663 ha (72% ostuõigusega klientide ha arvust); 160 202 lü (61%)) kes ostisid EDK 52,1 mln l (66%, aktsiisisoodustus 21 mln eur ). Samas oleksid võinud need kliendid osta kokku 121,1 mln l ehk ostmata jääb 68,9 mln l. Aktsiisisoodustus 28 mln eur.

• Arvutusliku piirkoguse võrdluses 2025 ostukogusega ületasid piirkogust 1001 klienti (23%, 109 142 ha (12 %); 46 273 lü (18%)), kes ostsid 26,8 mln l (34%, aktsiisisoodustus 11 mln eur). Arvutuslikku piirkogust ületasid need kliendid 9,3 mln l mis on 11,8% kogu põllumajanduse EDK ostudest. Ületatud aktsiisisoodustus 3,7 mln eur. Kui arvestada arvutusliku piirkoguse ületanud klientide seoseid isikutega, kes ei ostnud üldse EDKd, siis on ostetud üle arvutusliku koguse 6,5 mln l, 8,2 % põllumajanduse EDK ostudest. Aktsiisisoodustus 2,6 mln eur.

Analüüs 2025. a EDK ostukoguste põhjal (3) Kliendid EDK Põllumajandusmaa Loomühikud

arv % kogus l % ha % %

EDK ostuõigus 7575 883 323 262 158

EDK ei ostnud 3282 43 0 137 517 16 55 683 21

EDK ostis 4293 57 78 980 474 100 745 806 84 206 476 79

Arvutuslikus piirkoguses 3292 77 52 124 959 66 636 663 72 160 202 61

Arvutusliku piirkoguse ületajad 1001 23 26 855 516 34 109 143 12 46 274 18

Aktsiisisoodustus Summa

Kokku 32 mln eurot

Arvestuslikus piirkoguses ostjatel 21 mln eurot

Arvestuslikku piirkogust ületanud ostjatel 11 mln eurot, sh 2,6 mln eurot võimalik väärkasutus

Analüüs EDK ostukoguste põhjal (4) Arvutuslike piirkoguseid ületanud kliendid

ha klientide arv ha keskmiselt ha loomühikud keskmine lü

arv ostetud EDK

kogus l üle

piirkoguse l

üle arvutusliku piikoguse %

kuni 5 118 333.5 2.8 485 4.1 386487 322557 832 5.1-10 109 800.6 7.3 796 7.3 482272 338080 363 10.1-20 113 1634.2 14.5 851 7.5 790492 523971 299 20.1-30 64 1557.0 24.3 478 7.5 828014 569208 357 30.1-40 50 1731.6 34.6 571 11.4 513782 244774 195 40.1-50 30 1360.9 45.4 676 22.5 392505 183223 187 50.1-60 24 1310.2 54.6 425 17.7 379872 174498 187 60.1-70 32 2081.3 65.0 825 25.8 536310 202861 162 70.1-80 19 1420.1 74.7 319 16.8 433549 212894 205 80.1-90 23 1947.1 84.7 221 9.6 500221 189839 166 90.1-100 23 2179.8 94.8 553 24.0 710323 372749 211 100.1-150 88 10936.0 124.3 3103 35.3 2659635 987371 159 150.1-200 40 6902.8 172.6 3196 79.9 1963556 845255 170 200.1-500 92 27891.3 303.2 7031 76.4 5971816 1657669 140 500.1… 51 46990.8 921.4 20908 410.0 9699565 2088726 128

Analüüs EDK ostukoguste põhjal (5)

LÜ grupid kliendid loomühikuid keskmiselt

loomühikuid ostetud EDK

kogus, l EDK kogus lü

kohta, l

üle arvutusliku piirkoguse, l

üle arvutusliku

piirkoguse % 0.1-20 74 299 4 125 404 419 117 809 3181 20.1-100 14 576 41 223 810 388 209 404 1338 100.1 -… 5 4893 979 169 106 35 46 789 168

Arvutuslikke piirkoguseid ületanud kliendid – omavad ainult loomad loomi, põllumajandusmaad ei oma

Põllumajandussektori esindusorganisatsioonide arvamus EDK koguseliste piirangute kohta (1)

Sektoriga konsulteerimine märts 2026

Põllumajandusettevõtete esindusorganisatsioonid ei toeta koguseliste piirangute kehtestamist. • Kultuuripõhine diferentseerimine ei ole piisav • Kütusekulu ei sõltu ha või lü arvust • Tekitab kütuse puudujäägi • Ei arvesta ilmastiku ja hooajalisuse mõju • Mõjutab kõrgema lisandväärtusega tootmist • Kütuse varumine nt kui hind on sobiv • Bürokraatlik • Huvi kogu koguse kasutamiseks ja sealt musta turu tekkimine • Piirmäärade ülevaatamine, erandite menetlemine, tootjatel suurema kütusevajaduse

põhjendamine

Põllumajandussektori esindusorganisatsioonide arvamus EDK koguseliste piirangute kohta (2)

• Millised tegevused aitaksid vähendada EDK väärkasutus põllumajanduse esindusorganisatsioonide hinnangul? • Riskipõhine järelevalve (MTA+PRIA) • Andmete ristkontroll (põllumajandusmaa, kasvatatavad kultuurid,

tootmisviis, masinad, kütuse osatud jne) • Sihitud auditid kõrgema riskiga juhtumitele • Digitaalsete andmete kasutamine seal kus võimalik • Eri värvi numbrimärgi kasutamine EDK kasutavatel sõidukitel

Läti põllumajandusmasintraktori näide • Jõustumine planeeritud 1. juuli 2026

• Liiklusseaduses, selgeks eristamiseks N-kategooria mootorsõidukitest, on lisatud uus määratlus põllumajandusmasintraktor.

• Vastavushindamine - põllumajandusmasintraktori võib registreerida traktor- tehnilise masinana ainult pärast individuaalset vastavushindamist, mis kehtib ainult Läti territooriumil.

• Põllumajandusmasintraktorid registreeritakse riiklikus traktoritehniliste masinate ja nende juhtide registris.

• Nõuded maksimaalsele kiirusele, massile, juhtimisõigusele jne.

• Õigus kasutada madalama maksumääraga diiselkütust.

Soomes ja Rootsis aktsiisitagastus

• Diiselkütus ostetakse tavapärase kütuse hinnaga • Diiselkütust kasutatakse põllumajandustoomiseks • Põllumajandustootjal on võimalus taotleda aktsiistagastust • Taotlusel märgitakse kogused, mille kohta aktsiisitagastust

taotletakse

Võimalused Väärkasutuse vähendamiseks 1) EDK koguseliste piirangute kehtestamine kasutatava põllumajandusmaa, põllumajanduskultuuride ja loomühikute põhjal

2) Järelevalve tõhustamine andmete põhjal - põllumajandusmaa, kasvatatavate kultuuride, loomakasvatusandmete ja põlluraamatu põhjal, vajadusel PRIAle riigiabi tagasi nõudmise õiguse andmine

EDK kasutamise laiendamiseks põllumajanduses kasutatavatele veoautodele • EDK kasutavate veoautode tuvastamine ja eraldi märkimine sõidukite andmebaasis • Satelliitjälgimissüsteem (näitena KPS § 69)?

Eriotstarbelise diislikütuse (EDK) kasutusala laiendamine Riigikogu maaelukomisjoni istung 09.06.2026

Jekaterina Nikitina Peeter-Tanel Orro

Aktsiiside osakonna juhataja Aktsiiside osakonna peaspetsialist

Tänane seis

• EDK õigustatud isikute register kasutusel alates 01.01.2023

• Mõju: turule suunatud EDK kogus vähenes 2023.a ca 11 mln liitrit; aktsiisivahe ca 4 mln €

• Ebaseaduslik EDK kasutamine ja edasimüük jätkub

• Õigustatud isikud kasutavad EDKd laiemalt kui VKEMS seda võimaldab (tahtlikult, aga ka teadmatusest)

2

102,8

91,7 83,1 81,5

2022 2023 2024 2025

Tarbimisse lubatud EDK kogused 2022-2025, mln ltr

Muudatusega kaasnevad probleemid

EDK õigustatud kasutuse laiendamine:

• Vähendab õigusselgust - õigustatud kasutuse hägustumine

• Süvendab väärkasutust

• Muudab EDK kasutamise kontrollimist ja rikkumiste menetlemist ebaefektiivseks

• Suurendab bürokraatiat - talunikel täiendav tõendamiskoormus

• Vähendab aktsiisimaksu laekumist riigi eelarvesse

• Suurendab ebaausat konkurentsi

3

Allikas: Elupuutalu Ratsamatkad MTÜ

4

Võimalikud riski maandamismeetmed

• Sarnane praktika teistes EL liikmesriikides

• Eestis pikaaegne praktika sarnases valdkonnas: aktsiisivabastus kaluritel

• Puudujäägi korral – täiendava koguse taotlemise õigus

Ostulimiitide kehtestamine:

Ostuõiguse kehtetuks tunnistamise regulatsiooni täiendamine

Täname tähelepanu eest

Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 160

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 09. juuni 2026

Algus 14.00, lõpp 15.52

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Siim Pohlak, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna

juhataja Kristel Maidre ja sama osakonna nõunik Erkki Miller, Rahandusministeeriumi

maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees, Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti peadirektor Margus Noormaa ning registrite ja teenuste osakonna

juhataja Kristi Võikar, Maksu- ja Tolliameti aktsiiside osakonna juhataja Jekaterina Nikitina

ja peaspetsialist Peeter-Tanel Orro (1. päevakorrapunkt); Riigikogu infonõunik Maiki Vaikla

(1.–2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Ülevaade erimärgistatud diiselkütuse kasutamisest põllumajandustööde jaoks kohandatud

veoautodes

2. Info ja muud küsimused

1. Ülevaade erimärgistatud diiselkütuse kasutamisest põllumajandustööde jaoks

kohandatud veoautodes

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning andis sõna Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi (REM) esindajatele.

Erkki Miller andis ülevaate vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

valmimisest (lisa 1). Ta märkis, et nimetatud eelnõu aluseks on Vabariigi Valitsuse

koalitsioonilepe 2025–2027, milles on märgitud (punkt 291): „Valitsuskoalitsioon jätkab

erimärgistatud diislikütuse soodustuse rakendamist põllumajandussektoris, et hoida meie

põllumajanduse positsiooni rahvusvahelises konkurentsis, lubades selle kasutamist nii

põllumajandustöödel kasutatavates kohandatud veoautodes kui ka erivajaduse korral

põllumajandust teenindavatel veokitel.“ Lisaks on eelnõul seos koalitsioonileppe peatüki 7.2

„Õigusriik“ üldiste põhimõtetega, milleks on ettevõtete, inimeste ja avaliku sektori

halduskoormuse ning bürokraatia vähendamine ja uue halduskoormuse pealekasvu

lõpetamine. Kõneleja andis ülevaate praegu kehtivast süsteemist ning märkis, et

erimärgistatud diislikütust (EDK) võib kasutada põllumajandustoodete tootmiseks

põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris, liikurmasinas ja kuivatis. Tegemist on

2

riigiabiga. EDK ostuõiguse saab põllumajandustoodete tootmisega tegelev juriidiline isik või

füüsilisest isikust ettevõtja. EDK ostmiseks peab olema ostuõigus.

Urmas Kruuse palus selgitada, mida tähendab mõiste „põllumajanduses kasutatav masin“.

Kas Euroopa Liidu (EL) õigus käsitleb selliseid masinaid laiemalt kui riigisisene õigus või on

käsitlus sama?

Erkki Miller vastas, et aluseks on võetud EL-i energia maksustamise direktiiv, milles on

nimetatud tegevusvaldkonnad, nt põllumajandustootmine. Ta lisas, et EDK-d on lubatud

kasutada põllumajandusmasinas. Põllumajandusmasinate loetelu ei tulene EL-i õigusest, vaid

on sätestatud Eesti õiguses.

Anti Allas küsis, kas kuivati kuulub põllumajandusmasina mõiste alla.

Erkki Miller kinnitas, et kuivatit käsitletakse põllumajandusmasinana.

Erkki Miller jätkas ettekandega ning andis ülevaate põllumajandusveokite määratlemise

protsessist. Ta märkis, et 2023. aastal pöördusid põllumajandusettevõtjad ja

põllumajandustehnika müüjad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole

ettepanekuga täiendada liiklusseadust põllumajandusveoki mõistega ning lubada sellistes

veokites kasutada erimärgistatud diislikütust. Ettepanekut ei võetud arvesse. Seejärel toimusid

arutelud Kliimaministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. 2024. aasta juulis koostas REM

seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse ning 2025. aasta septembris saadeti vedelkütuse

erimärgistamise seaduse muutmise eelnõu EIS-i kaudu kooskõlastusringile. Ministeerium

loobus põllumajandusveoki mõiste määratlemisest liiklusseaduses ja lähtus põhimõttest, et

erimärgistatud diislikütust võiks kasutada tegevuse ehk põllumajandustoodete tootmise järgi,

mis on kooskõlas ka EL-i energia maksustamise direktiiviga. Kõneleja tutvustas vedelkütuse

erimärgistamise seaduse muutmise eesmärke ja EIS-is esitatud märkusi. Ta märkis, et eelnõu

kohaselt on EDK-d lubatud kasutada põllumajandustoodete tootmiseks. Samas näeb eelnõu

ette piirangud: EDK kasutamist põllumajandustoodete tootmise eesmärgil ei loeta lubatuks

eelkõige sõiduautos, kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautos ega muus autos. Sisuliselt

piiratakse EDK kasutamine ettevõttesisese põllumajandustoodete tootmisega.

Urmas Kruuse küsis, milliseid masinaid peetakse silmas kuni 3500-kilogrammise

täismassiga veoauto all.

Erkki Miller vastas, et mõeldud on masinaid, mida ei saa kasutada põllumajandustootmiseks

(nt väikesed sõiduautod ja kaubikud).

Siim Pohlak küsis, kas üle 3500-kilogrammise täismassiga masinaid võib kasutada nt

viljaveoks ning kas neis on lubatud kasutada erimärgistatud diislikütust.

Erkki Miller selgitas, et mõte oli lubada üksnes ettevõttesisest vedu põldude ja ettevõtte

vahel, mitte kaubavedu ettevõttest nt terminali.

Urmas Kruuse küsis, kas EDK kasutamine on lubatud ka põllumajandusettevõtet

teenindavate ettevõtete masinates.

Erkki Miller vastas, et teoreetiliselt on see lubatud.

Erkki Miller jätkas ettekandega ning andis ülevaate tähelepanekutest (sh

Rahandusministeeriumi (RM) mitteametlikest ettepanekutest), mis saadi EIS-i

kooskõlastusringilt (lisa 1). Ta märkis, et üks RMi ettepanek puudutas automaatse ostuõiguse

andmise ülevaatamist (ühe hobuse näide).

Urmas Kruuse palus täpsustada, mida tähendab ühe hobuse näide.

Erkki Miller vastas, et kehtiva süsteemi kohaselt tekib ostuõigus põllumajandusega tegeleval

isikul, kellel on vähemalt ühe loomühiku jagu loomi.

Erkki Miller jätkas ettekandega ning selgitas, miks eelnõu jäi seisma (lisa 1). Ta märkis, et

arutelude käigus leiti vajadus leida lahendus EDK väärkasutuse vähendamiseks juba praegu

rakenduvas skeemis. Kõneleja tutvustas EDK väärkasutuse vähendamise ja kasutamise

laiendamise võimalusi. Ta märkis, et EDK kasutamise üle teevad järelevalvet Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ning Maksu- ja Tolliamet (MTA). PRIA kontrollib

ostuõiguse nõuete täitmist ning ametil on rikkumise korral võimalus nõuda tagasi riigiabi.

3

MTA kontrollib aktsiisisoodustuse sihipärast kasutamist. REM koostöös PRIA-ga analüüsis

2025. aasta andmete põhjal diislikütuse ostukoguseid. Kõneleja andis ülevaate nimetatud

analüüsi metoodikast ja tulemustest. Analüüsis hinnati, kuidas mõjutaksid võimalikud

koguselised piirmäärad senist ostukäitumist. Ta rõhutas, et tegemist on ostukoguste

analüüsiga ning EDK tegelikust kasutamisest ülevaade puudub. Analüüs hõlmas 2025. aastal

EDK ostuõigust omanud isikuid, nende ostukoguseid, kasutuses olnud põllumajandusmaad,

kasvatatavaid kultuure ning põllumajandusloomade andmeid loomühikutes. Analüüsi

tulemustest nähtus, et 2025. aastal osteti põllumajanduslikuks tegevuseks ligi 79 mln liitrit

erimärgistatud diislikütust. Arvutusliku piirkoguse võrdluses 2025. aasta ostukogusega jäi

piirkoguse piiresse 76% klientidest. Nende kasutuses oli 636 663 ha põllumajandusmaad, mis

moodustas 72% ostuõigusega klientide kasutuses olnud hektaritest. Samas oleksid need

kliendid saanud arvutuslikult osta kokku 121,1 mln liitrit. Aktsiisisoodustuse summa oli 28

mln €. Arvutuslikku piirkogust ületas 23% klientidest. Kui arvestada piirkogust ületanud

klientide seoseid isikutega, kes erimärgistatud diislikütust üldse ei ostnud, oli üle arvutusliku

koguse ostetud 6,5 mln liitrit ehk 8,2% põllumajanduses kasutatud erimärgistatud diislikütuse

ostudest. Sellele vastav aktsiisisoodustus oli 2,6 mln €.

Kõneleja märkis, et REM küsis põllumajandussektori esindusorganisatsioonidelt arvamust

EDK koguseliste piirangute kohta. Vastustest selgus, et üldiselt selliste piirangute

kehtestamist ei toetata. Põhjustena toodi välja, et kultuuripõhine eristamine ei ole piisav ning

kütusekulu ei sõltu üksnes hektaritest või loomühikutest. Piirangud võivad tekitada

kütusepuuduse ega arvesta piisavalt ilmastiku ja hooajalisusega. Samuti küsiti, millised

tegevused aitaksid väärkasutust vähendada. Vastustes nimetati riskipõhist järelevalvet,

andmete ristkontrolli, suurema riskiga juhtumite täpsemat kontrolli, digitaalsete andmete

kasutamist ning eraldi numbrimärkide kasutamist sõidukitel, mis kasutavad erimärgistatud

diislikütust. Kõneleja andis ülevaate, kuidas on lahendatud põllumajandusmasinates

kasutatava kütusega seonduv Lätis, Soomes ja Rootsis. Lätis on põllumajandusmasina ja

traktori mõiste määratletud liiklusseaduses. Soomes ja Rootsis toimib aktsiisitagastusega

skeem.

Kõneleja märkis, et eelnõu väljatöötamise käigus on arutatud võimalusi vähendada

erimärgistatud diislikütuse väärkasutust ja laiendada selle kasutamise võimalusi. Ühe

võimalusena on kaalutud diislikütuse koguseliste piirangute kehtestamist

põllumajanduskultuuride ja loomühikute alusel. Teise võimalusena on arutatud järelevalve

tõhustamist. Vajaduse korral võiks kaaluda ka PRIA-le täiendavate järelevalveülesannete

andmist. Lisaks oleks EDK kasutamise laiendamiseks võimalik teha vastav märge

liiklusregistri sõidukite andmebaasi. Ühe variandina on nimetatud ka satelliitjälgimissüsteemi

kasutamist, mida kasutatakse näiteks kalapüügis.

Andrus Seeme märkis, et praegu on erimärgistatud diislikütust lubatud kasutada ka

põllumajandusettevõttele osutatavatel teenustöödel. Ta küsis, kuidas rakenduksid võimalikud

koguselised piirmäärad teenustöödele.

Erkki Miller vastas, et teenustöödel erimärgistatud diislikütuse kasutamise võimalust ei ole

kavas kaotada. Kui kehtestada piirkogused, tuleb teenustöödele mõelda eraldi skeem.

Urmas Kruuse tundis huvi Vabariigi Valitsuse tegevuskavas ette nähtud EDK kasutamisega

seotud tähtaegade vastu.

Erkki Miller vastas, et mitu tähtaega on juba ületatud, sest tegemist on keerulise teemaga.

EDK kasutamise osas otsitakse jätkuvalt eri osapooli rahuldavaid lahendusi ja arutelud

jätkuvad.

Andrus Seeme küsis, kui palju müüdi Eestis EDK-d enne kehtiva süsteemi rakendumist. Ta

avaldas arvamust, et EDK kasutamine on sellest ajast oluliselt vähenenud.

Erkki Miller vastas, et EDK andmed on leitavad PRIA kodulehel. Ta selgitas, et 2023. aastal,

kui ostuõiguste skeem rakendus, vähenes EDK kasutus umbes 10 mln liitri võrra. Aastate

jooksul on see taas hakanud kasvama.

Anti Allas märkis, et enne kehtiva korra rakendamist oli ka väiksematel tegijatel, sealhulgas

4

eraisikutel, kes olid PRIA taotlejad, EDK ostuõigus. Ta küsis, kas REM on kaalunud

lahendust, mille kohaselt võiks väiksematele tegijatele anda EDK ostuõiguse, kui nad on

esitanud PRIA-le toetuse taotluse. Ta uuris, kas on analüüsitud, kui palju on selliseid isikuid,

kes tegelevad põllumajandustootmisega, kuid kellel puudub EDK ostuõigus.

Erkki Miller vastas, et ta ei oska sellele küsimusele vastata. Ta lisas, et ostuõigusega isikuid

on u 7500. Kui isikud taotlevad PRIA-st toetust, peaks neil üldjuhul olema ka EDK ostuõigus.

Kui toetust ei taotleta, võiks ühe võimalusena kaaluda ostuõiguse andmist taotluse alusel.

Urmas Kruuse märkis, et kui tegemist on toetusaluse maaga, peaks üldjuhul olema ka EDK

ostuõigus.

Erkki Miller täpsustas, et tegemist peab olema juriidilise või füüsilisest isikust ettevõtjaga.

Anti Allas tegi ettepaneku selgitada välja, kui palju on eraisikuid, kes taotlevad PRIA-st

toetusi, kuid kellel puudub EDK ostuõigus. Ta avaldas arvamust, et PRIA toetuse taotlus

näitab põllumajanduslikku tegevust, mistõttu võiks selle alusel kaaluda ka EDK ostuõiguse

saamist.

Jekaterina Nikitina andis ülevaate EDK kasutusala laiendamisest ja 1. jaanuaril 2023

jõustunud muudatusest, millega loodi õigustatud isikute register (lisa 2). Ta märkis, et

müüdud ja ostetud erimärgistatud diislikütuse koguste vahele võib sisuliselt panna

võrdusmärgi. Kuigi ettevõtjad võivad EDK-d ette varuda, ei ole need kogused kuigi suured.

Kõneleja selgitas, et enne 1. jaanuari 2023 võis EDK-d tanklast osta sisuliselt igaüks.

Tanklapidajal oli küll kohustus fikseerida, mis otstarbel EDK-d ostetakse, kuid sageli seda ei

tehtud. Pärast uue korra jõustumist vähenes esimesel aastal tarbimisse lubatud erimärgistatud

diislikütuse kogus 11 mln liitri võrra ning riigiabi vähenes ligikaudu 4 mln euro võrra. 2024.

ja 2025. aastal olid tarbimisse lubatud kogused samas suurusjärgus, mis näitab olukorra

stabiliseerumist. Ta lisas, et MTA teeb igal aastal ligikaudu 150–170 füüsilist kontrolli.

Rikkumised ei ole alati tahtlikud, vaid võivad tuleneda ka teadmatusest. Füüsilise kontrolli

tegemiseks tuleb esmalt tuvastada riskirühma kuuluvad isikud ning selles osas tehakse

koostööd PRIA-ga. Kõneleja nentis, et EDK kasutajad tõlgendavad seadust sageli laialt.

Näitena tõi ta juhtumi, kus ettevõte kasutas EDK-d puhtimisruumi kuivatamiseks. Nimetatud

tegevus ei ole otseselt seotud põllumajandustoodete tootmisega. Seetõttu on vaja täpset

regulatsiooni ja õigusselgust.

Kõneleja andis ülevaate EDK õigustatud kasutamise laiendamisega kaasnevatest riskidest.

Amet näeb peamise ohuna õigusselguse vähenemist, seda just kasutajate jaoks. Praegu ei ole

EDK-le kehtestatud koguselisi piiranguid, mistõttu saavad põllumajandustootjad seda osta

piiramatus koguses. MTA hinnangul võib selline olukord muutuda kontrollimatuks. Keeruline

on eristada masinaid, mida kasutatakse nii põllumajandustöödel kui ka erasõitudeks, nt

maastikuautot koos järelhaagisega. Ühel päeval võib sama sõidukit kasutada heina

transportimiseks ja teisel päeval erasõitudeks. Tegemist ei pruugi olla tahtliku rikkumisega

ning piiri tõmbamine on sageli keeruline. Kui täiendavaid piiranguid ei kehtestata, võib MTA

hinnangul suureneda bürokraatia mitte ainult riigi, vaid ka põllumajandustootjate jaoks.

Muudatus võib vähendada aktsiisimaksu laekumist riigieelarvesse ja suurendada ebaausat

konkurentsi. Kõneleja tutvustas võimalikke riskide maandamise meetmeid. Üks võimalus on

ostulimiidi kehtestamine. Üle tuleks vaadata EDK ostuõiguse kehtetuks tunnistamise alused.

Praegu on PRIA-l õigus tunnistada ostuõigus kehtetuks juriidilisel isikul kehtiva karistuse

korral. Sellest on aga võimalik mööda hiilida, näiteks asutades uue äriühingu, mille kaudu

saadakse uuesti EDK ostuõigus.

Andrus Seeme tegi ettepaneku kaaluda ühe võimalusena piirmäärade kehtestamist

põllumajanduslikele autodele.

Urmas Kruuse selgitas, et eesmärk on võimaldada EDK kasutamist suurtes traktorveokites,

mis kasutavad erirehve.

Jekaterina Nikitina vastas, et ettepanek vajab analüüsi. Ta märkis, et mida selgemalt on

sõnastatud EDK kasutusala ja kehtivad piirangud, seda lihtsam on nõudeid järgida

põllumajandustootjatel ning kontrolle teha järelevalveasutustel.

5

Toomas Uibo küsis, kas on kaalutud sektoripõhiste limiitide kehtestamist. Ta märkis, et

sektoripõhise statistika alusel oleks võimalik arvutada välja keskmine kütusekulu, mida saaks

kasutada limiidi määramisel.

Jekaterina Nikitina vastas, et sektoripõhiste limiitide puhul tuleb arvestada mitme erineva

muutujaga (nt ilm, kasutatav tehnika, põllutööde iseloom jne). Ta lisas, et järelevalveasutus

üldjuhul ei nõua riigiabi tagasi, sest kasutatud EDK kogust on keeruline kindlaks teha. Amet

piirdub üldjuhul trahviga. Ta lisas, et sektoripõhine ligikaudne keskmine kütusekulu on teada

ning vastavad andmed on olemas PRIA-l.

Lauri Lelumees lisas, et EL-i õiguse kohaselt tuleb eridiisel märgistada. Erimärgistamisest

oleks võimalik loobuda üksnes tagastussüsteemi rakendamise korral. Limiidipõhist lähenemist

rakendatakse Lätis ja Leedus. Selline süsteem aitaks vältida olukordi, kus alles aasta või kaks

hiljem selgub, et mõni kasutaja on tarbinud samalaadse tootjaga võrreldes kümme või

kakskümmend korda suurema koguse kütust. Tagantjärele on EDK kasutamist keeruline

tuvastada.

Anti Allas tegi ettepaneku võtta aluseks PRIA registris olevad loomühikud ja toetusalused

pindalad ning teha vastav arvutus. Tulemust tuleks võrrelda praegu ostetava erimärgistatud

diislikütuse kogusega. Sektoripõhise lähenemisega peavad olema nõus ka põllumajanduse

esindusorganisatsioonid.

Urmas Kruuse andis sõna PRIA esindajale.

Kristi Võikar täpsustas, et 2022. aastal müüdi 87,5 mln liitrit EDK-d. Esimesel aastal pärast

uue korra rakendumist vähenes müügikogus 76 mln liitrini, seega oli vahe 11,5 mln liitrit.

Eelmisel aastal jõuti 81,4 mln liitrini ning vahe oli ligikaudu 6 mln liitrit. PRIA on alates

2023. aastast teinud riskianalüüse. Kogutud andmete põhjal on leitud arvutuslikud

piirkogused. Koostöös MTA-ga on välja selgitatud suure riskiga ettevõtted. Istungil esitatud

ettepanekud vajavad täiendavat analüüsi ning selleks on vaja aega ja ressurssi. Kõneleja

märkis, et 99% ostuõigustest antakse automaatselt isikutele, kes on taotlenud pindalapõhiseid

toetusi või kelle loomühikud on registreeritud PRIA-s. Tema hinnangul võiks üle vaadata

lävendid. Selgust tuleb saada, kas ühe hektari maa või ühe loomühiku alusel peaks ikka saama

EDK ostuõiguse.

Jekaterina Nikitina sõnul teeb MTA riskianalüüse ning alustab rikkumise korral menetlust,

mille raames pöördutakse ettevõtte poole selgituste saamiseks. Ettevõtja võib põhjendada

erimärgistatud diislikütuse kasutamist, kuid selle tagantjärele kontrollimine on keeruline,

mistõttu väärkasutus võib jääda tõendamata. Rikkumise tuvastamine on kõige lihtsam

füüsilise kontrolli käigus.

Urmas Kruuse palus täpsustada MTA esitatud andmeid EDK kohta.

Jekaterina Nikitina selgitas, et andmed näitavad tarbimisse lubatud erimärgistatud

diislikütuse koguseid. Ta nõustus, et osa kütusest võib olla mahutites ladustatud ehk ette

varutud. REM ja PRIA esitasid aga EDK ostuandmed, mis kajastavad klientidele juba

müüdud koguseid.

Urmas Kruuse küsis, kuidas neid andmeid saab omavahel võrrelda. Ta märkis, et tarbimisse

lubatud kogus ei tähenda, et see samal aastal välja ostetakse.

Jekaterina Nikitina vastas, et suurusjärkude võrdluses ei ole MTA ning REM-i ja PRIA

andmetes suuri erinevusi. Tarbimisse lubatud erimärgistatud diislikütus ostetakse lõpuks

ikkagi välja.

Urmas Kruuse märkis, et väljaost võib kanduda järgmise aasta käibesse, mistõttu ei pruugi

tegemist olla konkreetse jooksva aasta analüüsiga. Ta palus selgitada REM-i tehtud analüüsi

ostukoguste kohta.

Kristel Maidre selgitas, et üks võrdlus põhines Läti ja Leedu piirkogustel. Kui nende riikide

andmetest sobivat piirkogust ei leitud, kasutati Eesti ekspertide hinnanguid. Analüüsist

nähtus, et arvutusliku piirkoguse sisse mahtus 76% klientidest ja 72% nende ostukogustest.

Need kliendid ostsid kokku 52,1 mln liitrit erimärgistatud diislikütust. Kui nad oleksid ostnud

kogu arvutusliku piirkoguse ulatuses, oleksid nad saanud osta 121 mln liitrit. See näitab, et

6

piirkoguste kehtestamine ilma tõhusa kontrollita võib väärkasutuse riski suurendada.

Urmas Kruuse küsis, milline oleks sellisel juhul riigi kulu. Ta märkis, et riik on juba kokku

hoidnud registri tööle rakendamisega. Piirkoguste kehtestamine võib kaasa tuua

ebaproportsionaalselt suure bürokraatia. Riskipõhine kontroll on väiksema halduskoormusega.

Tema hinnangul tuleks olukorra lahendamist alustada traktorautodest. Kui sõiduk sõidab

tavaliste rehvidega ja kasutab erimärgistatud diislikütust, on tegemist rikkumisega.

Traktorautod on tuvastatavad selgete füüsiliste tunnuste järgi. Kahjuks ei saanud tänasel

arutelul osaleda Transpordiameti esindaja. Kerkib küsimus, kui keeruline on registrisse teha

märge erirehvide kasutamise kohta.

Kristel Maidre vastas, et registrisse märke tegemine ei ole keeruline, kuid arvestama peab

kahte liiki veoautodega. Ühed on sellised, millel on erirehvid, mis võimaldavad vedada põllult

näiteks teravilja või silomassi. Teised on tavaliste rehvidega sõidukid, millel on

põllumajanduslikud pealisehitused, näiteks söödamikserid. Viimati nimetatud sõidukeid ei

tohiks süsteemist välistada. Koostöös Transpordiametiga otsiti võimalusi määratleda, millised

veokid võiksid süsteemi kuuluda. Lõpuks jõuti tagasi EL-i energia maksustamise direktiivi

juurde, mille kohaselt võib erimärgistatud diislikütust kasutada põllumajandustööde

tegemiseks. Kõneleja rõhutas, et küsimus ei ole üksnes erirehvides. Lisaks tuleb määrata, kes

kontrollib vastavate masinate registrisse kandmist ja tingimustele vastavust. Ta kommenteeris

erasõiduki kasutamist nii põllumajandustootmises kui ka erasõitudeks. Kui sõidukit

kasutatakse kahel otstarbel, ei saa selles kasutada erimärgistatud diislikütust. Kui regulatsioon

on selles osas ebaselge, tuleb seda täpsustada. Eelnõu väljatöötamise eesmärk ei ole

võimaldada erimärgistatud diislikütuse kasutamist mittepõllumajanduslikel töödel. EL-i

energia maksustamise direktiivi kohaselt võib soodusmääraga kütust kasutada üksnes

põllumajanduslikeks töödeks.

Urmas Kruuse märkis, et söödamikser on eriotstarbeline põllumajandusauto.

Kristel Maidre selgitas, et söödamikser võib olla jäiga või mittejäiga kinnitusega. Kui

tegemist on mittejäiga kinnitusega, tuleb siiski lähtuda samast kriteeriumist: veokiga ei tohi

teha töid, mis ei ole põllumajanduslikud. Piirmäärade juurde tagasi tulles märkis ta, et

analüüsist nähtus küllalt suur hulk kliente, kes kasutavad oluliselt rohkem kütust. Selleks et

piirmäärasid saaks rakendada limiitidena või järelevalve alusena, tuleb need ekspertidel üle

vaadata. Aruteludes põllumajandussektoriga on esile toodud hirm, et piirmääradega võidakse

hakata piirama põllumajandustootmist. Kütusekulu võib erineda näiteks sõltuvalt sellest, kas

põllul kasutatakse taimekaitsevahendit või füüsilist tõrjet. Põllul kasutatava kütuse kogus ei

sõltu üksnes sellest, kas kasvatatakse nisu, rapsi, tatart või söödakultuuri, vaid ka sellest,

milliseid töid põllul tehakse. Eesmärk on olnud, et põllumajandustootja saaks kasutada

põllumajandustootmiseks vajalikus koguses erimärgistatud diislikütust. Küsimus on selles,

kuidas maandada väärkasutuse riski ning kas seda saab teha riskipõhise või andmepõhise

järelevalve kaudu. Kütusekulu sõltub muu hulgas mullastikust ja ilmastikust, mistõttu võib

see oluliselt varieeruda.

Jekaterina Nikitina märkis, et üheks võimaluseks oleks väärkasutuse korral haldustrahvi

rakendamine. Lahendused ei saa rajaneda üksnes järelevalvele, sest ressurss on piiratud. Ta

selgitas riskipõhise lähenemise kitsaskohti. Väärkasutuse kahtluse korral suhtleb MTA

ettevõtjaga ning uurib, milleks EDK-d kasutati. Kui selgub, et EDK-d on kasutatud valel

otstarbel, palutakse ettevõttel esitada aktsiisideklaratsioon ja deklareerida aktsiisivahe. Kui

ettevõtja seda ei tee, võib amet algatada trahvi määramiseks süüteomenetluse.

Süüteomenetluses kehtivad teistsugused menetlusnõuded, nt ettevõtja võib keelduda selgituste

andmisest. See tähendab, et ametil ei pruugi olla alust ega tõendeid tema karistamiseks. See

on riskipõhise lähenemise kitsaskoht. Võimalik lahendus oleks haldustrahv, kuid praegu

sellist regulatsiooni ei ole.

Siim Pohlak märkis, et tuleb leida mõistlik tasakaal ning ettevõtte iga tegevust ei peaks liialt

kontrollima. Kontrollid suurendavad bürokraatiat.

Urmas Kruuse nõustus, et tuleb kaaluda erinevaid lahendusi ning hinnata, kui palju

bürokraatiat üks või teine lahendus kaasa toob. Riskipõhist lähenemist kasutatakse ka teistes

7

valdkondades. Digiriik peaks (super)andmebaaside põhjal suutma teha kontrolle automaatselt.

Tekib küsimus, kas ja kuidas peaks seadust muutma, et MTA saaks riskipõhise kontrolli

käigus EDK väärkasutuse korral ettevõtjat sanktsioneerida. Ta küsis, kuidas amet tõendab

EDK väärkasutust, kui ettevõtja keeldub selgituste andmisest.

Jekaterina Nikitina vastas, et sellisel juhul pöördutakse teiste isikute (nt krediidiasutuse või

naabri) poole ja kogutakse muid tõendeid. Kui amet ei suuda väärkasutatud EDK kogust

tuvastada või välja arvutada, jääb trahv määramata.

Urmas Kruuse märkis, et tekib vastuolu, kui vilja kuivatamiseks on EDK kasutamine

lubatud, kuid puhtimiseks mitte.

Lauri Lelumees märkis, et iga maksusoodustuse puhul on alati teatav hall ala. Mida täpsem

on seadus, seda lihtsam on teha järelevalvet. Praegu on seaduses konkreetselt kirjas, et EDK-d

võib kasutada kuivatis, ja seda luba tuleb kohaldada kitsalt. Maksuhaldur ei saa hakata ise

järeldama, et kui EDK-d on lubatud kasutada kuivatis, siis peaks see olema lubatud ka

puhtimisel. Kui soovitakse, et EDK-d kasutamise lubamist ka puhtimiseks, tuleks see selgelt

seaduses sätestada.

Kristel Maidre lisas, et seepärast jõutigi selleni, et EDK kasutamise regulatsioon ei saa

suunata konkreetsele tehnikale. Puhtimine on kindlasti üks osa põllumajanduslikest

tegevustest.

Urmas Kruuse märkis, et ministeerium peaks kohtuma EDK küsimustes erinevate

osapooltega ning arutama võimalikke lahendusi. Ta avaldas arvamust, et ennekõike tuleks

alustada traktorautodest, mis kasutavad erirehve. Eestis on palju suurettevõtteid võrreldes

Euroopa keskmisega. Muudatus aitaks hoida kokku nii ettevõtjatel kui ka riigil. Ta avaldas

lootust, et vastav seadusemuudatus saab tehtud selle valitsuse ajal.

Anti Allas avaldas arvamust, et aruteludesse tuleks kaasata ka põllumeeste

katusorganisatsioonid ning vaja on selgust, kas talunikud on nõus erirehvide lahendusega.

Praegu kasutatakse põldudel ka tavaliste rehvidega veokeid, mis veavad vilja või silo.

Urmas Kruuse märkis, et talunikud on olnud sellise lahendusega nõus.

Kristel Maidre sõnul on ministeerium ettevõtjatega sel teemal suhelnud. Erirehvide

kasutamise aruteludest jõuti pealisehitusega masinateni, mis kasutavad tavalisi rehve.

Urmas Kruuse märkis, et üheks võimaluseks on veel kasutada põllumajandusmasinatel

erimärgilisi numbrimärke.

Anti Allas avaldas arvamust, et lõpp-punkt võiks olla põllumehe enda ladu ning kui toodang

liigub laost müüki, siis ei ole tegemist põllumajandusliku tegevusega. Kui ettevõtjad on nõus

erirehvide kasutamise lahendusega, maandaks see ka EDK väärkasutamise riske.

Urmas Kruuse sõnul tuleb lisaks mõelda EDK väärkasutamise sanktsioneerimise

lahendustele.

Peeter-Tanel Orro juhtis tähelepanu, et seaduse kohaselt on väärkasutus faktipõhine. See,

mis tundub ebaloogiline, on seaduse silmis teisejärguline. Väärteo puhul võib pahatahtlik

rikkuja keelduda selgituste andmisest ning ameti ülesanne on tõendada EDK väärkasutamist.

Limiitide kehtestamine võiks olla üks lahendus.

Jekaterina Nikitina märkis, et üheks sanktsioneerimise võimaluseks oleksEDKostuõiguse

äravõtmine.

Urmas Kruuse tänas osapooli sisuka arutelu ja küsimustele vastamise eest. Ta märkis, et

komisjon ootab ministeeriumilt tagasisidet EDK teemalistest kohtumistest ja aruteludest kahe

nädala jooksul.

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

8

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija