| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 14.06.2026 |
| Sünkroonitud | 16.06.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung esmaspäev, 8.06.2026 kell 11.10 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Riigikogu maaelukomisjoni
istungi protokoll nr 159
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 08. juuni 2026
Algus 11.10, lõpp 13.28
Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)
Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Andrus Seeme, Toomas Uibo
Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi
(nõunik)
Puudusid: Siim Pohlak ja Maido Ruusmann
Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja
Sigmar Suu, sama osakonna nõunik Kaire Märtin ja õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson;
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Joonas Plaan; MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Heino
Vipp; Läänemaa Rannakalanduse Selts MTÜ tegevjuht Airi Läänemets; Liivi Lahe
Kalanduskogu MTÜ tegevjuht Esta Tamm ja Arne Taggo (2. päevakorrapunkt); Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu valdkonna juht
Kadri Kaugerand ja sama osakonna nõunik Hedvig Liblikas ning õigusosakonna nõunik
Katrin Tuula; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar;
Loomaarstide Koja esindaja Tiina Toomet; Eestimaa Loomakaitse Liidu esindajad Pille Tees,
Piret Tees ja Kristi Metsa (3. päevakorrapunkt); Riigikogu infonõunik Maiki Vaikla (1.–4.
päevakorrapunkt).
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine: arutelu
huvigruppidega
3. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse
eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine: arutelu huvigruppidega
4. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Vaadati läbi 17. töönädala (08.–14.06.2026) töökava.
Komisjoni istung esmaspäev, 8.06.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
2
seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine: arutelu
huvigruppidega
3. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse
eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine: arutelu huvigruppidega
4. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung teisipäev, 9.06.2026 kell 14.00
1. Ülevaade erimärgistatud diiselkütuse kasutamisest põllumajandustööde jaoks kohandatud
veoautodes
2. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Urmas Kruuse, Toomas Uibo).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine: arutelu
huvigruppidega
Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning märkis, et tänase kohtumise
eesmärk on kuulata ära huvigruppide seisukohad eelnõu 887 SE kohta. Tegemist on esimese
kaasamisistungiga ning arutelu lõpus ei tee komisjon menetluslikke otsuseid eelnõu kohta.
Eelnõu teine lugemine on planeeritud sügisistungjärku. Ta andis sõna külalistele.
Airi Läänemets andis ülevaaterannapiirkondade ettepanekutest eelnõu 887 SE kohta (lisa 1).
Ta märkis, et eelnõuga viiakse mõned volitusnormid Vabariigi Valitsuse tasandilt ministri
tasandile. Muudatused puudutavad kalapüügi tingimusi, andmete kogumist, lubade
regulatsiooni ja kaalumisnõudeid. Ta kahtles, kas eelnõuga tehtavad volitusnormide
muudatused on kooskõlas põhiseadusega. Rannapiirkondade hinnangul kaasnevad
delegeerimisega teatud riskid. Kaluritel puudub kindlus, milliseid nõudeid võidakse tulevikus
määrusega kehtestada. Rannapiirkondade hinnangul suureneb muudatusega sõltuvus
täitevvõimu kaalutlusotsustest ja väheneb poliitiline kontroll. Eelnõu kohaselt võib minister
määrata kogutavate andmete liigid ja mahu, kuid ebaselgeks on jäänud haldus- ja
aruandluskohustuse ulatus. Praegu toimuvad Euroopa Liidu (EL) tasandil arutelud
kaalumisnõuete üle ning veel ei ole selge, millised nõuded tulevikus kehtestatakse. Kala
kaalumine toimub ka väikesadamates ja lautrikohtades, mis on olulised just rannakaluritele.
Seaduseelnõu seletuskirjas on välja toodud investeeringutoetused suursadamatele ning täna
pole teada, kas uuel finantsperioodil toetatakse ka väikesadamaid. Kaalumisnõuded
mõjutavad otseselt kalurite töökorraldust. Kaluritele tekivad lisakulud (nt kütusele) ning
arvestada tuleb ka ohuriskiga, kui ohtlike ilmastikutingimuste korral tuleb kaalumiseks liikuda
kaugematesse sadamatesse. Kutselistele kaluritele kehtestatakse kohustused seaduses.
Harrastuskalurite puhul jäetakse aga ministrile lai otsustusruum andmete kogumise ja nõuete
kehtestamisel. Eelnõu ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ning selles ei arvestata
piisavalt Eesti rannakalanduse eripäradega. Rannapiirkondade peamine mure on, et olulised
sisulised otsused viiakse määruse tasandile.
Kõneleja tutvustas rannapiirkondade ettepanekuid ja täiendavaid soovitusi maaelukomisjonile
(lisa 1). Ta märkis, et kaalumisnõuete põhimõtted, ulatus ja peamised erandid tuleks sätestada
seaduse tasandil. Ministri volitused tuleks piirata üksnes tehniliste küsimustega. Taristu
puudumisel tuleb ette näha mõistlik üleminekuperiood, täiendada mõjuhinnangut
väikesadamate ja lautrikohtade analüüsiga ning laiendada toetusmeetmeid väikesadamatele ja
kaluritele. Lisaks võiks küsida eelnõule hinnangut õiguskantslerilt, kellelt on võimalik juba
eelnõu menetlemise etapis saada arvamus, kas eelnõu on põhiseadusega kooskõlas.
Aruteludesse tuleb kaasata rannapiirkondade esindajad.
Joonas Plaan tutvustas Eestimaa Looduse Fondi esitatud ettepanekuid. Ta märkis, et fond
toetab eelnõu üldist eesmärki – ajakohastada kalanduskontrolli, tõhustada kala päritolu ja
tarneahela jälgitavust ning tugevdada järelevalvet ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata
kalapüügi tõkestamiseks. Fond mõistab kalurite õigustatud muresid seoses taristu ja
3
toetustega. Fond ei toeta erandite kehtestamist, mis muudaksid kala päritolu jälgimise
kontrollimatuks. Kõneleja juhtis tähelepanu kalapüügi andmete esitamise volitusnormile.
Eelnõu § 1 punktis 51 on ette nähtud võimalus nõuda harrastuskalapüügi andmete esitamist
juhul, kui selline vajadus tuleneb ELi õigusaktist. See volitusnorm võib jääda liiga kitsaks.
Harrastuskalapüük võib avaldada olulist mõju ka sellistele kalavarudele, mille kohta EL
andmete esitamist ei nõua. Eesti seisukohalt võivad olla olulised ka nt koha, ahvena või
meriforelli andmed. Teiseks juhtis kõneleja tähelepanu transpordidokumendi erandile (kuni
25 km kaugus lossimiskohast). Nimetatud erand vajab täpsustamist. On vaja selgust, kuidas
kontrollitakse kala liikumist lossimiskohast esimese käitleja või ladustamiskohani, kas
tehakse riskipõhist järelevalvet ning kas Keskkonnaametil on piisav ja operatiivne ligipääs
elektroonilistele päritolu- ja püügiandmetele. Ta juhtis tähelepanu ka oma tarbeks ostmise
erandile. Eelnõu kohaselt väheneb merest püütud kala oma tarbeks ostmise erand 10
kilogrammini, kuid sama nõue võiks laieneda ka teistele veekogudele, sh sise- ja
piiriveekogudele, kus praegu kehtib 30 kilogrammi piir. Fond soovitab ühtlustada oma tarbeks
ostetava kala koguse piirmäära 10 kilogrammini nii merel kui ka sise- ja piiriveekogudel.
Sigmar Suu märkis, et õigusloomeprotsessis läbib eelnõu juriidilise ja keelelise ekspertiisi
ning kahel korral ka Justiits- ja Digiministeeriumi kooskõlastusringi. Lõppastmes on
presidendil õigus jätta seadus välja kuulutamata, kui ta leiab, et seadus on vastuolus
põhiseadusega. Ta selgitas volitusnormi puudutavat märkust. Eelnõuga ei muudeta
otsustustasandeid, vaid täpsustatakse volitusnormi regulatsiooniala. Ta vastas harrastajate ja
kutseliste kalurite väidetava ebavõrdse kohtlemise märkusele, et võrdselt tuleb kohelda
võrreldavaid olukordi. Kutselise kalapüügi puhul on tegemist majandustegevusega, mille
mahud on suured. Harrastuspüügi puhul on tegemist väikeste mahtudega. Lisaks on nimetatud
sektorite sihtrühmad/kliendid erinevad. Seetõttu erinevad kutselise kalapüügi ja
harrastuspüügi reeglid/nõuded, kuid nende lõppeesmärk on mõlemal juhul sama – tagada
kalavarude ja -püügi jätkusuutlikkus.
Kaire Märtin tänas huvigruppe ettepanekute esitamise eest. Ta kinnitas, et volitusnormide
tasemed jäävad samaks ning kõik senised ministri määrused jäävad ka edaspidi ministri
määruste tasemele. Kutselise kalapüügi puhul jääb andmete esitamise kord sisuliselt samaks,
v.a kaitsealuste liikide kohta kogutavad täiendavad andmed, mis jõustuvad rannapüügis alates
2028. aastast. Edaspidi tuleb kaitsealuste liikide puhul lisaks märkida, millises seisundis isend
tagasi lasti – kas elusalt, surnult või vigastatult. Kontrollimääruse jõustumisel hakatakse kõiki
andmeid esitama elektrooniliselt. Täpsustatud on asukoha jälgimise volitusnormi. Merel
toimuva rannapüügi puhul jõustub asukoha jälgimise kohustus alates 2028. aastast. Alla 9
meetri pikkustele laevadele on ette nähtud erand, kui nad püüavad territoriaalvetes ja
püügireis ei kesta üle 24 tunni. Sellisel juhul rakendub asukoha jälgimise nõue 2030. aastal.
Eelnõuga muudetakse kaalumise volitusnormi. Ta juhtis tähelepanu sellele, et juba praegu on
ministril õigus täpsustada kaalumise nõudeid. Järgmisest aastast tuleb sadamas kala kaaluda
liigiti. Kehtivas seaduses on sätestatud, et kui kapten või kalur on ühtlasi ka kaaluja,
võrdsustatakse kalapüügiluba kaalumisloaga. Samuti on kavas ette näha erandid, mis
võimaldavad kaalumist sadamas ja tööstustes. Ta nõustus, et ELi kaalumise määrus on praegu
veel koostamisel. Seetõttu antakse ministrile volitusnorm juhuks, kui tekib vajadus mõnda
küsimust määrusega täpsustada.
Sigmar Suu kommenteeris toetustega seonduvat. Ta märkis, et kogukonna juhitud kohaliku
arengu toetuse meetme raames on võimalik arendada väikesadamaid. Suurema koormusega
sadamate jaoks on välja töötatud eraldi meede.
Esta Tamm juhtis tähelepanu, et strateegiates on kirjas, millistele sadamatele on võimalik
saada toetust. Samas on nt Pärnumaal mitmeid lossimiskohti, kus lossitakse märkimisväärses
koguses kala, kuid toetust saavad taotleda üksnes teatud sadamad, mis on strateegias
määratletud. Seega ei vasta tõele, et iga sadam saab taotleda toetust.
Arne Taggo märkis, et rannakalurid soovivad kaalumise nõuete osas suuremat selgust.
Rannakalurid soovivad sel teemal kohtuda ministeeriumi esindajatega.
Sigmar Suu avaldas arvamust, et iga sadam ei vaja investeeringuid ega peakski toetust
4
saama, sest mõningatel juhtudel on kalurid ise leidnud kaalumiseks vajalikud lahendused. Ta
nõustus, et tegevusgruppide tööd suunavad strateegiad, kuid neid on võimalik vajaduse korral
muuta. Paljud tegevusgrupid ongi juba alustanud strateegiate muutmist või on seda juba
teinud.
Kaire Märtin lisas kaalumise volitusnormi küsimuse kohta, et vajaduse korral saab nõudeid
täpsustada ministri määrusega. Suvel on plaanis kohtuda rannakaluritega, et arutada
kaalumisega seonduvat. Kontrollimäärus loob üldise raamistiku, mille kohaselt tuleb üldjuhul
kogu kalasaak sadamas kaaluda liigiti. Ta nõustus Eestimaa Looduse Fondi tähelepanekuga,
et volitusnorm on kitsalt seotud üksnes ELi määratud kalaliikide (tursk, ahven) andmete
esitamise kohustusega. See nimekiri laieneb 2030. aastal. Ta nõustus, et teatud olukordades
võib osutuda vajalikuks koguda andmeid ka kohalike kalaliikide (nt koha, ahven) kohta.
Veodokumendi erandi kohta selgitas ta, et varem kehtis erand kuni 20 kilomeetri kaugusele,
nüüd on see viidud 25 kilomeetrini. See ei tähenda siiski, et kala päritolu ei peaks tõendama.
Oma tarbeks ostmise 10 kg erandit kohaldatakse ELi õiguse järgi üksnes merepüügil, kuid
kontrollimääruse kohaselt tuleb kala päritolu tõendada alates 10 kilogrammist nii merel kui ka
sise- ja piiriveekogudel. See tähendab, et kui sise- või piiriveekogudel müüakse üle kümne
kilogrammi kala, peab moodustama kalaliikide kaupa partiid.
Arne Taggo küsis, kas Eestis kehtivad veodokumentide osas topeltstandardid ja kust tuleb
kala, mille kohta puudub veodokument. Ta märkis, et kaluri iga tegevus kajastub PERKis
reaalajas. Ta uuris, mille alusel kehtestatakse 25 km erand.
Kaire Märtin selgitas, et kui kala veetakse kaugemale kui 25 km, tuleb esitada veodokument.
Ta lisas, et kalur deklareerib saagi ning kala edasise liikumise korral tuleb esitada kala
päritolutõend. Kuni 25 kilomeetri ulatuses kehtib erand, mille järgi veodokumenti esitama ei
pea. Täna on see piir 20 kilomeetrit.
Arne Taggo küsis, miks on piiriks just 25 kilomeetrit. Ta oli seisukohal, et teatud kalaliikide
kohta (nt mudil) ei peaks veodokumenti üldse vormistama.
Kaire Märtin vastas, et nõue tuleneb ELi õigusest.
Arne Taggo oli seisukohal, et veodokumendi käsitluses tuleks eristada siseriiklikke ja
rahvusvaheliselt reguleeritud kalaliike.
Kaire Märtin vastas, et sellist võimalust ei ole.
Urmas Kruuse märkis, et ministeeriumi esindajad kohtuvad huvigruppide esindajatega, et
arutada läbi istungil tõstatatud küsimused. Maaelukomisjon soovib saada ülevaadet arutelust
ning seejärel jätkub eelnõu menetlemine Riigikogus. Ta tänas külalisi konstruktiivse arutelu ja
küsimustele vastamise eest.
3. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise
seaduse eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine: arutelu huvigruppidega
Urmas Kruuse märkis, et päevakorrapunkti arutelu eesmärk on kuulata ära huvigruppide
seisukohad eelnõu 899 SE kohta ning komisjon ei tee arutelu lõpus otsuseid. Tegemist on
esimese kaasamisistungiga. Ta andis sõna külalistele.
Meeli Lindsaar märkis, etEesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ei esitanud eelnõu
kooskõlastusringil märkusi, kuna eelnõu puudutas peamiselt lemmikloomi ning koda tegeleb
eelkõige põllumajandusloomadega. Samas käsitleb eelnõu karistusi, mis puudutavad
põllumajandusloomade pidajaid, mistõttu pöörduti eelnõu menetluse käigus maaelukomisjoni
poole. Kõneleja andis ülevaate EPKK seisukohtadest eelnõu 899 SE kohta (lisa 2). Ta märkis,
et koda toetab loomade heaolu parandavaid tegevusi ning on seisukohal, et tahtlikke rikkumisi
tuleb karistada. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et loomakaitseseaduse alusel määratavaid
karistusi ei ole muudetud pikka aega. Koda ei nõustu karistusmäära järsu tõusuga. Eelnõu
kohaselt tõuseb juriidilise isiku karistusmäär sada korda ehk 3200 eurolt 320 tuh eurole ning
trahvimäärad on seotud müügituluga, mitte kasumiga. Põllumajandusettevõtete müügitulu ja
kasum erinevad oluliselt, s.t müügitulu ei võrdu kasumiga. Näiteks kui ettevõtte käive on 2
mln € ja kasum ligikaudu 40 tuh €, moodustab 3200 € suurune trahv kasumist umbes 8%. Kui
5
samale juriidilisele isikule määrata maksimaalne 320 tuh € suurune trahv, moodustaks see
kasumist umbes 800%. Eesti keskmise põllumajandustootja sissetulek koos toetustega on
ligikaudu 210 tuh € ning arvestuslik netokasum umbes 36 tuh €. Seega on kasum üheksa
korda väiksem kui kavandatav maksimaalne trahvimäär. Kui ettevõttele määratakse
maksimaalne trahv, võib see tähendada ettevõtluse lõppemist. Eestis on palju väikeseid ja
keskmise suurusega põllumajandusettevõtteid ning enamik neist sõltub toetustest. Kavandatav
trahvimäär ei arvesta loomakasvatuse struktuuri. Kui ettevõtte aastane netokasum jääb
ligikaudu 30 000–40 000 € piiridesse, ei ole 320 tuh € suurune maksimaalne trahv
proportsionaalne. Tekib küsimus, kas senised karistused ei toimi. Seletuskirjas on märgitud, et
alates 2014. aastast on algatatud kaheksa väärteomenetlust, kuid 2021.–2025. aastate kohta
andmed puuduvad. Lisaks puudub seletuskirjas ülevaade korduvatest rikkumistest ning
analüüs määratud trahvide mõjust. Ta juhtis tähelepanu, et loomakaitseseadus on seotud PRIA
toetustega. Kui loomapidaja rikub loomakaitseseaduses sätestatud nõudeid, võib väiksema
rikkumise korral toetust vähendada ning raskema rikkumise korral toetusest sootuks ilma
jääda. Menetluste arvu põhjal võib järeldada, et järelevalve võiks olla parem ning
väärteomenetlusi tuleks algatada julgemalt. EPKK on seisukohal, et mõjuanalüüs ei toeta
karistusmäärade 100-kordset tõusu. Karistusmäärasid tuleb tõsta mõõdukalt, põhjendatult ja
diferentseeritult, võttes arvesse rikkumise raskusastet ning ettevõtte suurust. Ühe võimalusena
võiks kaaluda protsendipõhist karistusmäära. Kui eesmärk on ühtlustada loomakaitseseaduse
ja veterinaarseaduse karistusmäärad, tuleks trahvimäärasid tõsta kümme, mitte sada korda.
Eestimaa Loomakaitse Liidu esindajad näitasid videot kutsikavabrikust ning andsid ülevaate
liidu seisukohtadest eelnõu 899 SE kohta (lisa 3).
Kristi Metsa märkis, et videos näidatud kutsikavabrik tegutses aastaid, vaatamata
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) korduvatele kontrollidele. Liit toetab trahvimäärade
tõstmist ega näe probleemi eelnõus kavandatud trahvimäärade suuruses. Samas ei lahenda
eelnõu kutsikavabrikutega seotud probleeme. Ta selgitas, et Eestis põhineb loomakaitse
suures osas vabatahtlikul tööl ja seda rahastatakse inimeste annetustest. Riigipoolne toetus on
sisuliselt olematu. Eelnõuga pannakse MTÜ-dele lisaks senistele vabatahtlikult kantud
kohustustele uued koormised. Täiendavad nõuded võivad viia MTÜ-de tegevuse
lõpetamiseni. Eelnõuga nähakse ette kindla veterinaararsti nõue. Ta selgitas, et MTÜ-de
hoiukodud asuvad üle Eesti. Kui igal MTÜ-l peab olema leping ühe kindla veterinaararstiga,
tekib küsimus, kas Eestis leidub veterinaararste, kes oleksid valmis sõitma hoiukodude vahel
üle kogu riigi. Küsimus on ka rahalistes vahendites, sest annetusi kogutakse eelkõige abi
vajava looma raviks. Ta väljendas imestust, et Loomaarstide Koda on seisukohal, et
seadusega tuleks tagada veterinaararstidele tulu teenimise võimalus. MTÜ-d ravivad loomi
annetuste toel. Raske on ette kujutada, kuidas tuleks koguda annetusi konkreetse
veterinaararsti töötasu maksmiseks.
Kõneleja lisas, et eelnõu esialgne eesmärk oli lahendada kutsikavabrikute ja ebaseadusliku
loomaveoga seotud probleeme, kuid eelnõu neid küsimusi ei lahenda. Täna on probleemiks
pigem PTA ebapiisav järelevalve. Lisaks on küsimusi tekitanud kasside ruuminõuded.
Väidetakse, et ühes ruumis võib hoida kuni kuut kassi ning ruumis peab olema seitse
liivakasti. Kassidega tegelevad MTÜ-d tunnevad kasside käitumise eripärasid ega pane
teadlikult kokku kasse, keda ei tohi koos pidada. Liidu hinnangul ei ole põhjendatud, miks
seitse liivakasti on parem kui viis. Küsimus ei ole üksnes liivakastide arvus, vaid selles, kui
hästi neid koristatakse, millised on kasside pidamistingimused, kuidas loomi söödetakse ja
joodetakse, kuidas jälgitakse nende tervist, kuidas tegeletakse sotsialiseerimisega ning kuidas
korraldatakse kodude leidmist ja järelkontrolli.
Kristi Metsa sõnul on liit seisukohal, et ükski koer ei peaks elama ketis. Eelnõu lahendab
koerte ketis pidamise probleemi vaid osaliselt. Liit on seisukohal, et koera liikumisruum peab
olema vähemalt 40 ruutmeetrit. Liit ei nõustu ministeeriumi pakutud aedikute minimaalsete
suurustega. Liidu hinnangul ei ole mõistlik kehtestada aediku miinimumnõudeid looma
suuruse järgi. Eelnõuga nähakse ette nõue, et koeraga tuleb jalutada kaks korda päevas, kuid
tegelikus elus ei ole võimalik selle täitmist kontrollida.
6
Kristi Metsa lisas, et puudub mõjuhinnang MTÜ-dele kaasnevate täiendavate rahaliste
kohustuste kohta. Täna ei ole andmeid selle kohta, kui palju loomi on MTÜ-de hoole all või
kui palju loomi nad on päästnud. Loomakaitsjad tegelevad vabatahtliku tööga ning neid ei
tohiks karistada ebamõistlike kohustustega. Kui MTÜ-d lõpetavad tegevuse, jääb loomade
päästmine üksnes varjupaikade kanda, kuid ka varjupaikade võimalused ja ruumid on piiratud.
Kui varjupaikades ei ole piisavalt kohti, võib suureneda loomade eutaneerimine. Muutus saab
toimuda üksnes siis, kui järelevalve muutub tõhusamaks, s.t rikkumiste korral algatatakse
menetlus. Liidu abiga on likvideeritud mitu kutsikavabrikut ning vabrikust päästetud loomad
on leidnud endale uued kodud. Kui eelnõu vastuvõtmise tõttu peaksid MTÜ-d tegevuse
lõpetama, tekib küsimus, mis saab tänavalt leitud loomadest. Sellisel juhul võib suureneda
hulkuvate loomade arv, kasvada oht inimeste ja teiste lemmikloomade turvalisusele ning
halveneda loomade heaolu. Loomakaitsjaid ei tohi karistada loomade päästmise eest.
Vastupidi, seadus peaks toetama loomakaitset ja aitama seda arendada.
Urmas Kruuse tegi ettepaneku pikendada maaelukomisjoni istungit. Komisjoniliikmed
nõustusid pikendamisega konsensusega.
Tiina Toomet märkis, et loomaarstidel on hea ülevaade tänavalt päästetud loomade arvust,
sest suur osa neist tuuakse loomaarsti juurde kontrolli. Tema hinnangul tuleks vahendeid
suunata ka ennetusse. Ta lisas, et Loomaarstide Kojal ei ole eelnõule märkusi ning koja
hinnangul on eelnõuga kavandatavad muudatused vajalikud. Tänases arutelus kerkisid esile
järelevalve, karistuste ja loomadega tegelevate inimeste kontrollimise küsimused. Eelnevatest
ettekannetest võib järeldada, et järelevalve ei toimi piisavalt hästi, mistõttu tuleb läbi mõelda,
kuidas seda parandada. Järelevalve saab toimida selge ja toimiva õigusraamistiku alusel, mis
sätestab nõuded, mida loomapidaja peab täitma ja mille täitmist saab kontrollida. Koja
hinnangul eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse neid nõudeid. Kõneleja selgitas patoloogilise
kogumise ehk hoarding’u häiret. Loomade kontekstis tähendab hoarding loomade kogumist
ja pidamist sellises ulatuses, kus inimene ei suuda neile tagada minimaalset hoolt. See
põhjustab loomadele kannatusi ja terviseprobleeme. Patoloogilise kogumise häirega inimene
võib soovida loomadele head, kuid tegelikkuses põhjustab ta neile kannatusi. Ta nõustus
eelkõnelejatega, et kutsikavabrikuid tuleb rangelt kontrollida.
Urmas Kruuse märkis, et loomakaitsjate hinnangul on ühe kindla veterinaararsti nõue
MTÜ-de jaoks koormav. Ta küsis Loomaarstide Koja esindajalt, milline on loomaarstide
seisukoht selles küsimuses.
Tiina Toomet vastas, et lähtuda tuleb eelkõige loomade heaolust. Inimene võib soovida
loomale head, kuid võib teadmatusest tegutseda valesti. Eriti oluline on vältida
nakkushaiguste levikut. Nakkushaigustega võitlemine ning loomade vaktsineerimine ja
kiibistamine on veterinaararsti töö.
Kristi Metsa märkis, et ka praegu viiakse tänavalt päästetud loomad veterinaararsti juurde
kontrolli. Tema sõnul ei pea selleks olema üks kindel veterinaararst. Tänapäeval on võimalus
kasutada nt mobiilseid veterinaarteenuseid. MTÜ-d ei vaja ühte kindlat veterinaararsti.
Tiina Toomet vastas, et kui kõik juba nii toimib, ei ole muretsemiseks põhjust.
Urmas Kruuse palus ministeeriumi esindajatel kommenteerida eelnõu kohta tehtud märkusi.
Hedvig Liblikas tänas esitatud ettepanekute eest. Ta märkis, et eelkõnelejad tõid välja, et
MTÜ-d peavad edaspidi hakkama annetusi küsima veterinaararsti töötasu katmiseks. Seda
pole vaja teha ning annetusi saab jätkuvalt küsida loomapõhiselt. Ministeerium lähtub
Euroopa Parlamendis 28. aprillil 2026. aastal vastu võetud seisukohast, mille eesmärk on
võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb koerte ja kasside heaolu ja
nende jälgitavust. Dokumendis rõhutatakse, et varjupaikades tuleb pöörata tähelepanu
nakkushaiguste ennetamisele. Ta märkis, et bioturvalisuse alla kuulub muu hulgas
parasiiditõrje. Parasiiditõrjevahendid on erinevad ning osa neist on retseptiravimid, mida saab
väljastada üksnes veterinaararst. Määruses käsitletakse ka traumasid ja rünnakutest
põhjustatud hammustusi, samuti töötajate teadlikkust ja inimeste kaitset. Oluline on osata ära
tunda ohtlike nakkushaiguste kliinilisi tunnuseid, neist teavitada ning tagada loomade
õigeaegne vaktsineerimine. Ühes varjupaigas võidakse anda loomale suukaudset ussirohtu,
7
teises aga kasutada turjatilku. Üks kindel veterinaararst aitaks tagada paindlikkuse. See ei
tähenda, et veterinaararst peaks käima üle vaatamas kõiki hoiukodusid. Tema ülesanne on
aidata korraldada haiguste ennetamist nii varjupaigas kui ka hoiukodudes, sh toetada
profülaktiliste ravimite hankimist, selgitada nende kasutamist ning anda vajaduse korral
esmast nõu. Kui hoiukodus oleval loomal tekib terviseprobleem, näiteks oksendamine või
kõhulahtisus, ei pruugi see vajada kliinikusse pöördumist. Küll aga peab olema võimalik
pidada nõu spetsialistiga. Kui hoiukodus on kuus kassi ja üks neist on äsja tänavalt püütud, on
soovitused teistsugused kui olukorras, kus kõik kuus kassi on samas kodus juba pikalt elanud.
Kõneleja juhtis tähelepanu sellele, et ministeerium ei vastuta PTA tegevuse ega tegevusetuse
eest. Seadusandja ülesanne on anda sekkumiseks vajalikud tööriistad. Praegu kehtib
vabatahtlikele loomapäästeorganisatsioonidele teavitamiskohustus, kuid mitmed MTÜd ei ole
seda täitnud. Ta nõustus, et riigil puudub ülevaade MTÜdest ja nende hoole all olevatest
loomadest. Selleks kehtestatakse tegevusloa nõue. Tegemist on ühekordse ja tasuta
loataotlusega. Ta selgitas, et karantiiniruum ei tähenda alati eraldi ruumi. Kui hoiukodus ei
ole teisi loomi, võib päästetud looma hoida karantiinis samas hoiukodus. Uuel omanikul peab
olema võimalus loomaga enne tema koju võtmist tutvuda. Üldine eesmärk on, et igal loomal
oleks varjupaigas ja hoiukodus hea olla. Kassidele tuleb tagada piisav arv liivakaste, et nende
elukeskkond vastaks loomupärastele vajadustele.
Ta kommenteeris eelnõuga kavandatavat karistusmäärade tõstmist. Karistus tuleb määrata
proportsionaalselt. Ettevõtja ei saa ega tohi arvestada sellega, et rikkumine ja sellele järgnev
karistus on tavapärane tegevuskulu. Ta nõustus, et karistusmäärasid tõstetakse
märkimisväärselt, kuid rõhutas, et maksimaalset karistust ei määrata ilma süütegu
analüüsimata. Ta nõustus, et kehtivaid karistusi ei ole piisavalt rakendatud.
Kõneleja selgitas koerte ketis pidamise keeluga seonduvat. Ministeerium ei soovi asendada
koera ketis pidamist looma puuris pidamisega. Ka Ühendkuningriigis ja Rootsis on koerte
ketis pidamine seadusega keelatud, kuid minimaalseid aedikute suurusi ei ole kehtestatud.
Hetkel tundub 40-ruutmeetrine miinimumnõue ebapiisav, kuid ministeerium on valmis
arutama aediku suurusega seonduvat. Ta rõhutas, et miinimumnõue ei tähenda, et sellest
suuremat aedikut ei tohi ehitada.
Kristi Metsa märkis, et praktikuna ei näe ta võimalust, et suur koer peaks viibima väiksemas
kui 40-ruutmeetrises aedikus. Arvestada tuleb ka sellega, et aedikusse peab mahtuma kuut.
Kui koera ketis pidamisel peab olema tagatud 40 ruutmeetri suurune liikumisruum, peaks
sama põhimõtet järgima ka aediku puhul. Ta lisas, et kasside varjupaigas peab iga looma
kohta olema ette nähtud vähemalt üks ruutmeeter. Ühe võimaliku lahendusena võiks
suurendada ühe looma kohta nõutavat pinda.
Pille Tees leidis, et MTÜdele tegevusloa nõude kehtestamine ei ole põhjendatud üksnes
põhjusel, et tegutsevatest MTÜdest soovitakse saada parem ülevaade. PTA järelevalve ei
toimi piisavalt ning eelnõu ei lahenda tegelikke probleeme. Kõneleja lisas, et veterinaararsti
nõudest saadakse erinevalt aru. Ta palus täpsustada, kuidas hakkab veterinaararsti nõue
praktikas toimima ning kas on teada, milliseid kulusid see MTÜdele kaasa toob.
Hedvig Liblikas tõi näiteks koerakatku juhtumi, mille korral peab veterinaararst tagama
piirkonnas koerte vaktsineerimise katku vastu. Kui on kahtlus marutaudile või muule
ohtlikule viirushaigusele, mis võib levida inimestele või teistele loomadele, ei tohiks sellise
loomaga kliinikusse minna. Ministeerium ei reguleeri, millise lepingu alusel veterinaararst
kaasatakse.
Pille Tees küsis, kas veterinaararsti nõue on mõistlik nende MTÜde puhul, kelle hoiukodud
asuvad eri paikades ja kellel puudub keskne rajatis. Tema hinnangul ei ole selge, miks peab
vastutav veterinaararst olema märgitud tegevusloal ja olema MTÜ palgal üksnes selleks, et
teha parasiiditõrjet või reageerida katkujuhtumitele. Ta lisas, et sama eesmärki oleks võimalik
saavutada vähem piiravate meetmetega.
Meeli Lindsaar märkis, et kõik rikkumised tuleb fikseerida ning neile peavad järgnema
karistused. PTA on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi allasutus ning ministeerium
saab suunata ameti tegevust. Ta märkis, et eelnõu kohaselt on juriidilise isiku (sh MTÜ)
8
maksimaalne karistusmäär 320 tuh €. Koda leiab, et selline karistusmäära tõus on liiga järsk.
Koda toetab ühe kindla veterinaararsti nõude kehtestamist. Ta tõi näite, et igal farmil peab
olema sõlmitud leping loomaarstiga, kuid see ei tähenda, et farm ei tohi kasutada ka teisi
loomaarste. Lemmikloomad võivad levitada haigusi, mis võivad nakatada ka
põllumajandusloomi.
Urmas Kruuse tegi arutelust kokkuvõtte. Loomakaitsjad viitasid, et mõni MTÜ võib pärast
seaduse jõustumist oma tegevuse lõpetada. Tema hinnangul on see osaliselt paratamatu
protsess ning alles jäävad tugevamad ja paremini toimivad hoiukodud. Arutamist vajavad
järgmised teemad:
• aediku suuruse nõuded;
• veterinaararstiga koostöö tegemise vormid;
• karistusmäärad ning nende võimalik diferentseerimine.
Komisjoni esimees lisas, et eelnõu 899 SE menetlemine jätkub ning enne eelnõu teist
lugemist püütakse lahtiseks jäänud küsimustes leida töörühmades osapooli rahuldavad
lahendused.
Hedvig Liblikas märkis, et igat juhtumit on keeruline ette näha, mistõttu on karistuste
diferentseerimine keeruline.
Kristi Metsa lisas, et täna tõstetakse karistusmäärasid peaaegu igas valdkonnas. Kui ettevõte
või MTÜ piinab looma või seab looma elu ohtu, tuleb sellise ettevõtte või MTÜ tegevus
lõpetada.
Piret Tees juhtis tähelepanu, et veterinaararsti nõude sisu selgitatakse rakendusaktis, kus on
kirjas, et veterinaararst otsustab ja tagab vajalikud toimingud. Seega eeldab lepingu
sõlmimine tasulist teenust. Arvesse ei ole võetud hoiukoduvõrgustiku toimimismudelit.
Urmas Kruuse tänas külalisi sisuka arutelu ja küsimustele vastamise eest.
4. Info ja muud küsimused
Infot ja muid küsimusi ei olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Lokk
protokollija
Eelnõu 887 SE
täiendavad
ettepanekud
Maaelukomisjonile
Rannapiirkondade ettepanekud
08.06.26 Tallinn
Eelnõu muudab otsustustasandit –
mitmed senised Vabariigi Valitsuse
pädevused viiakse ministrile.
Muudatus puudutab kalapüügi tingimusi,
andmete kogumist, lubade regulatsiooni
ning kaalumisnõudeid.
Tegemist ei ole üksnes tehnilise
ümberkorraldusega, vaid sisulise võimu
ümberjaotamisega.
Põhiseaduslik raamistik
Põhiseaduse § 65 koosmõjus §-dega 1 ja
3 eeldab, et olulised õigusi ja kohustusi
mõjutavad küsimused otsustatakse
seaduse tasandil.
Täitevvõimule võib anda volitusi üksnes
piisavalt selgelt piiritletud ulatuses.
Praegune eelnõu ei määra mitmes
valdkonnas piisavalt täpselt regulatsiooni
sisu ega piire.
Delegeerimisega seotud
riskid
Kalurid ei saa ette näha, millised nõuded
võivad tulevikus määrusega kehtestuda.
Õiguslik kindlus väheneb, sest sisulised
reeglid võivad muutuda ilma seaduse
muutmiseta.
Suureneb sõltuvus täitevvõimu
kaalutlusotsustest.
Andmete kogumise
regulatsioon
Eelnõu kohaselt võib minister määrata
kogutavate andmete liigid ja mahu.
Seadus ei sätesta selgeid piire ega
raamistikku.
Ettevõtjatele jääb ebaselgeks tulevaste
haldus- ja aruandluskohustuste ulatus.
Kala kaalumise nõuded –
kehtiv olukord
Kehtiv seadus sisaldab ministri volitust
kehtestada täiendavaid
kaalumisnõudeid.
Volituse ulatus on olnud selgelt piiritletud
ning seotud tehniliste küsimuste ja EL
õigusest tulenevate eranditega.
Kaluritele on olnud arusaadav, millises
raamistikus nõudeid kehtestatakse.
Kala kaalumise nõuded –
kavandatav muudatus
Eelnõu jätab kaalumisnõuete sisulise
kujundamise ministri määruse tasandile.
Euroopa Liidu vastavad reeglid on samal
ajal alles kujunemisjärgus.
Seetõttu ei ole tegemist senise
volitusnormi jätkamise, vaid selle sisulise
laiendamisega.
Rannapüügi tegelikud
tingimused
Seletuskiri lähtub eeldusest, et kaalumine
toimub sadamates, kus on vajalik taristu.
Praktikas toimub suur osa rannapüügi
lossimistest väikestes sadamates ja
lautrikohtades.
Paljudel neist puudub kaalumiseks vajalik
taristu ning nad ei kvalifitseeru
investeeringutoetustele.
Majanduslik mõju kaluritele
Kaalumisnõuded mõjutavad otseselt
ettevõtjate töökorraldust.
Võivad kaasneda täiendavad
investeeringud seadmetesse ja
protsessidesse.
Tekivad võimalikud lisakulud ning
halduskoormuse kasv.
Majanduslik mõju kaluritele
Kaalumise kohustus võib sundida
kalureid liikuma kaugematesse
sadamatesse.
Suureneb kütusekulu ja tööaeg.
Kasvavad meresõidu- ja tööohutuse
riskid.
Halveneda võib saagi kvaliteet ja
väheneda ettevõtluse tasuvus.
Võrdse kohtlemise küsimus
Eelnõu tekitab küsimuse erinevate
kalurite gruppide võrdsest kohtlemisest.
Kutselistele kaluritele kehtestatakse
ulatuslikud kohustused ettevõtjatena.
Harrastuskalurite puhul jäetakse ministrile
lai otsustusruum andmete kogumise ja
nõuete kehtestamisel.
Selline lähenemine võib viia ebavõrdse
kohtlemise olukorrani.
Proportsionaalsuse
probleem
Tekkinud olukord ei ole kooskõlas võrdse
kohtlemise põhimõttega.
Puudub piisav arvestamine Eesti
rannakalanduse eripäradega.
Majanduslik jätkusuutlikkus
Kõrged ja kõikuvad kütusehinnad
suurendavad lisakohustuste mõju.
Väikesadamatele ega kaluritele ei ole
ette nähtud piisavaid toetusi
kaalumisseadmete soetamiseks.
Kohustus kehtestatakse kõigile, kuid selle
täitmise võimalused ei ole võrdselt
tagatud.
Rannapiirkondade peamine
mure
Olulised sisulised otsused viiakse seaduse
tasandilt määruste tasandile.
Õigusliku selguse ja etteennustatavuse
tase väheneb.
Puudub piisav kindlus, et tulevased
kohustused jäävad proportsionaalseks.
Rannapiirkondade
ettepanekud
Sätestada seaduses kaalumise nõuete
põhimõtted, ulatus ja peamised erandid.
Piirata ministri volitused üksnes tehniliste
küsimustega.
Näha ette mõistlik üleminekuperiood taristu
puudumise korral.
Täiendada mõjuhinnangut väikesadamate
ja lautrikohtade analüüsiga.
Laiendada toetusmeetmeid väiksematele
sadamatele ja kaluritele.
Täiendavad soovitused
Maaelukomisjonile
Küsida eelnõule hinnangut
õiguskantslerilt enne lõplike otsuste
tegemist.
Kaasata Maaelukomisjoni aruteludesse
rannapiirkondade esindajad.
Tagada, et sektori seisukohad oleksid
aruteludes võrdselt esindatud.
EPKK SEISUKOHT LOOMAKAITSESEADUSE JA VETERINAARSEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU 899 SE
1.04.2025
8. juuni 2026
EPKK SEISUKOHT
Toetame:
✓ loomade heaolu eesmärki ja tegevusi heaolu parandamiseks
✓ tahtlike rikkumiste karistamist
✓ karistusmäärade perioodilist ülevaatamist
AGA me ei pea piisavalt põhjendatuks:
✗ juriidilise isiku maksimaalse trahvimäära tõstmist 100 korda ehk
✗ 3 200 eurolt 320 000 euroni
Eesmärk on õige, küsimus on meetme proportsionaalsuses.
KARISTUSMÄÄRAD
Karistusmäärade tõusu põhjendatakse:
• määrad on olnud muutumata ligi kümme aastat,
• ei ole enam piisavalt heidutavad,
• veterinaarseaduse alusel on osad trahvid juba täna kümme korda kõrgemad kui loomakaitseseaduses.
Muudatused puudutavad järgmisi rikkumisi:
• loomapidamisnõuete rikkumine;
• looma suhtes lubamatu teo toimepanemine;
• loomade võistluse ja avaliku näitamise nõuete
rikkumine;
• looma vedamise nõuete rikkumine;
• looma tapmise või hukkamise nõuete rikkumine;
• looma ravimise ja veterinaarse menetluse nõuete
rikkumine;
• loomkatse loata tegemine või nõuete rikkumine;
• loomapidamise keelu rikkumine.
MAJANDUSLIK PÕHJENDUS - EBAKORREKTNE
Trahvi põhjendatakse müügitulu, mitte kasumiga
Seletuskirjas on märgitud, et 2005. aastal oli sektori müügitulu ca 330 000 eurot.
Müügitulu ≠ kasum
Näide: ettevõtte käive 2 mln € ja kasum 40 000 €
3200 € = 8% kasumist
320 000 € = 800% kasumist
Eesti keskmise põllumajandustootja sissetulekud koos toetustega u 210 700 eurot ja arvestuslik netokasum umbes 36 600 eurot ettevõtte kohta, mis on ligi 9 korda väiksem kui eelnõus kavandatav maksimaalne trahv 320 000 eurot.
ERIPALGELINE LOOMAKASVATUS loomakasvatus Ettevõtte keskmine profiil Majapidamiste
suurus keskmiselt
Selgitus
Seakasvatus Vähe ettevõtteid, väga kapitalimahukas
tootmine, suured farmid
1205,5 loomühikut Kõrge käive ei tähenda kõrget
kasumit; suur laenukoormus ja sööda
hinnast sõltuvus
Piimaveised Suured investeeringud lautadesse ja
tehnikasse.
238 loomühikut Käive suur, kuid kasumlikkus sõltub
piimahinnast ja sisendkuludest
Lihaveised Väiksem käive hektari kohta 39 loomühikut Sageli toetusest suurem sõltuvus
Lambad Palju väikeseid, pereettevõtteid ja
hobitalusid
10,8 loomühikut Väiksem tootmismaht ja piiratud
tulubaas, sõltuvus toetustest.
Linnukasvatus Väga spetsialiseerunud tootmine Suured investeeringud
Allikas: METK, FSDN andmed
EI ARVESTA LOOMAKASVATUSE STRUKTUURIGA
Loomakasvatussektor on väga erinev
• palju väikeseid ja keskmise suurusega karjasid,
• palju pereettevõtteid,
• kasumlikkus sõltub turust ja toetustest,
EPKK hinnangul:
➢Ühesugune 320 000-eurone trahviraamistik ei arvesta ettevõtete erinevat suurust ja majanduslikku võimekust.
➢320 000 euro suurune maksimaalne trahv võib väiksema või keskmise loomakasvataja jaoks tähendada sisuliselt ettevõtte lõpetamist, isegi juhul kui rikkumine ei olnud tahtlik või süsteemne.
➢Kui Eesti keskmise põllumajandusettevõtte arvestuslik netokasum on suurusjärgus 30 000–40 000 eurot aastas, siis kuidas on hinnatud 320 000 euro suuruse maksimaalse trahvi proportsionaalsust erinevate loomakasvatussektorite ettevõtete suhtes?
KAS SENISED KARISTUSED EI TOIMI? Seletuskirjas toodud andmed:
2014 – 1 menetlus
2016 – 4 menetlust
2020 – 3 menetlust
2021–2025.a andmed menetluste kohta puuduvada
Lisaks ei ole seletuskirjas hinnatud:
opuudub korduvrikkumiste statistika - kas eelpool toodud menetlustes on korduvaid rikkumisi?
o puudub analüüs määratud trahvide mõjust;
oEi ole esitatud tõendeid, et loomapidajad maksavad trahvi ära ja jätkavad rikkumistega;
oLoKS-i seotust PRIA toetustega.
Kas senised karistused ei toimi või oleks õigem küsida, miks need ei toimi?
LIIGA JÄRSKU, LIIGA KÕRGEKS EPKK hinnangul
•ei toeta mõjuanalüüs ega ka rikkumiste tegelik statistika nii suurt karistusmäärade tõstmist.
•tuleks karistusmäärasid tõsta mõõdukalt ja põhjendatult
• tuleks mõelda karistusmäärade diferentseerimisele:
rikkumise raskuse järgi;
ettevõtte suuruse järgi.
Kui soov on ühtlustada loomakaitseseadus ja veterinaarseaduse karistusmäärad, siis tuleks trahvimäärad tõsta 10 korda, mitte 100 korda.
Loomade heaolu eesmärk on õige. Kuid kas 100-kordne trahvitõus on piisavalt põhjendatud, vajalik ja proportsionaalne?
Tänan tähelepanu eest!
Riigikogu maaelukomisjoni
istungi protokoll nr 159
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 08. juuni 2026
Algus 11.10, lõpp 13.28
Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)
Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Andrus Seeme, Toomas Uibo
Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi
(nõunik)
Puudusid: Siim Pohlak ja Maido Ruusmann
Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja
Sigmar Suu, sama osakonna nõunik Kaire Märtin ja õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson;
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Joonas Plaan; MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Heino
Vipp; Läänemaa Rannakalanduse Selts MTÜ tegevjuht Airi Läänemets; Liivi Lahe
Kalanduskogu MTÜ tegevjuht Esta Tamm ja Arne Taggo (2. päevakorrapunkt); Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu valdkonna juht
Kadri Kaugerand ja sama osakonna nõunik Hedvig Liblikas ning õigusosakonna nõunik
Katrin Tuula; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar;
Loomaarstide Koja esindaja Tiina Toomet; Eestimaa Loomakaitse Liidu esindajad Pille Tees,
Piret Tees ja Kristi Metsa (3. päevakorrapunkt); Riigikogu infonõunik Maiki Vaikla (1.–4.
päevakorrapunkt).
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine: arutelu
huvigruppidega
3. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse
eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine: arutelu huvigruppidega
4. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Vaadati läbi 17. töönädala (08.–14.06.2026) töökava.
Komisjoni istung esmaspäev, 8.06.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
2
seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine: arutelu
huvigruppidega
3. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse
eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine: arutelu huvigruppidega
4. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung teisipäev, 9.06.2026 kell 14.00
1. Ülevaade erimärgistatud diiselkütuse kasutamisest põllumajandustööde jaoks kohandatud
veoautodes
2. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Urmas Kruuse, Toomas Uibo).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine: arutelu
huvigruppidega
Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning märkis, et tänase kohtumise
eesmärk on kuulata ära huvigruppide seisukohad eelnõu 887 SE kohta. Tegemist on esimese
kaasamisistungiga ning arutelu lõpus ei tee komisjon menetluslikke otsuseid eelnõu kohta.
Eelnõu teine lugemine on planeeritud sügisistungjärku. Ta andis sõna külalistele.
Airi Läänemets andis ülevaaterannapiirkondade ettepanekutest eelnõu 887 SE kohta (lisa 1).
Ta märkis, et eelnõuga viiakse mõned volitusnormid Vabariigi Valitsuse tasandilt ministri
tasandile. Muudatused puudutavad kalapüügi tingimusi, andmete kogumist, lubade
regulatsiooni ja kaalumisnõudeid. Ta kahtles, kas eelnõuga tehtavad volitusnormide
muudatused on kooskõlas põhiseadusega. Rannapiirkondade hinnangul kaasnevad
delegeerimisega teatud riskid. Kaluritel puudub kindlus, milliseid nõudeid võidakse tulevikus
määrusega kehtestada. Rannapiirkondade hinnangul suureneb muudatusega sõltuvus
täitevvõimu kaalutlusotsustest ja väheneb poliitiline kontroll. Eelnõu kohaselt võib minister
määrata kogutavate andmete liigid ja mahu, kuid ebaselgeks on jäänud haldus- ja
aruandluskohustuse ulatus. Praegu toimuvad Euroopa Liidu (EL) tasandil arutelud
kaalumisnõuete üle ning veel ei ole selge, millised nõuded tulevikus kehtestatakse. Kala
kaalumine toimub ka väikesadamates ja lautrikohtades, mis on olulised just rannakaluritele.
Seaduseelnõu seletuskirjas on välja toodud investeeringutoetused suursadamatele ning täna
pole teada, kas uuel finantsperioodil toetatakse ka väikesadamaid. Kaalumisnõuded
mõjutavad otseselt kalurite töökorraldust. Kaluritele tekivad lisakulud (nt kütusele) ning
arvestada tuleb ka ohuriskiga, kui ohtlike ilmastikutingimuste korral tuleb kaalumiseks liikuda
kaugematesse sadamatesse. Kutselistele kaluritele kehtestatakse kohustused seaduses.
Harrastuskalurite puhul jäetakse aga ministrile lai otsustusruum andmete kogumise ja nõuete
kehtestamisel. Eelnõu ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ning selles ei arvestata
piisavalt Eesti rannakalanduse eripäradega. Rannapiirkondade peamine mure on, et olulised
sisulised otsused viiakse määruse tasandile.
Kõneleja tutvustas rannapiirkondade ettepanekuid ja täiendavaid soovitusi maaelukomisjonile
(lisa 1). Ta märkis, et kaalumisnõuete põhimõtted, ulatus ja peamised erandid tuleks sätestada
seaduse tasandil. Ministri volitused tuleks piirata üksnes tehniliste küsimustega. Taristu
puudumisel tuleb ette näha mõistlik üleminekuperiood, täiendada mõjuhinnangut
väikesadamate ja lautrikohtade analüüsiga ning laiendada toetusmeetmeid väikesadamatele ja
kaluritele. Lisaks võiks küsida eelnõule hinnangut õiguskantslerilt, kellelt on võimalik juba
eelnõu menetlemise etapis saada arvamus, kas eelnõu on põhiseadusega kooskõlas.
Aruteludesse tuleb kaasata rannapiirkondade esindajad.
Joonas Plaan tutvustas Eestimaa Looduse Fondi esitatud ettepanekuid. Ta märkis, et fond
toetab eelnõu üldist eesmärki – ajakohastada kalanduskontrolli, tõhustada kala päritolu ja
tarneahela jälgitavust ning tugevdada järelevalvet ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata
kalapüügi tõkestamiseks. Fond mõistab kalurite õigustatud muresid seoses taristu ja
3
toetustega. Fond ei toeta erandite kehtestamist, mis muudaksid kala päritolu jälgimise
kontrollimatuks. Kõneleja juhtis tähelepanu kalapüügi andmete esitamise volitusnormile.
Eelnõu § 1 punktis 51 on ette nähtud võimalus nõuda harrastuskalapüügi andmete esitamist
juhul, kui selline vajadus tuleneb ELi õigusaktist. See volitusnorm võib jääda liiga kitsaks.
Harrastuskalapüük võib avaldada olulist mõju ka sellistele kalavarudele, mille kohta EL
andmete esitamist ei nõua. Eesti seisukohalt võivad olla olulised ka nt koha, ahvena või
meriforelli andmed. Teiseks juhtis kõneleja tähelepanu transpordidokumendi erandile (kuni
25 km kaugus lossimiskohast). Nimetatud erand vajab täpsustamist. On vaja selgust, kuidas
kontrollitakse kala liikumist lossimiskohast esimese käitleja või ladustamiskohani, kas
tehakse riskipõhist järelevalvet ning kas Keskkonnaametil on piisav ja operatiivne ligipääs
elektroonilistele päritolu- ja püügiandmetele. Ta juhtis tähelepanu ka oma tarbeks ostmise
erandile. Eelnõu kohaselt väheneb merest püütud kala oma tarbeks ostmise erand 10
kilogrammini, kuid sama nõue võiks laieneda ka teistele veekogudele, sh sise- ja
piiriveekogudele, kus praegu kehtib 30 kilogrammi piir. Fond soovitab ühtlustada oma tarbeks
ostetava kala koguse piirmäära 10 kilogrammini nii merel kui ka sise- ja piiriveekogudel.
Sigmar Suu märkis, et õigusloomeprotsessis läbib eelnõu juriidilise ja keelelise ekspertiisi
ning kahel korral ka Justiits- ja Digiministeeriumi kooskõlastusringi. Lõppastmes on
presidendil õigus jätta seadus välja kuulutamata, kui ta leiab, et seadus on vastuolus
põhiseadusega. Ta selgitas volitusnormi puudutavat märkust. Eelnõuga ei muudeta
otsustustasandeid, vaid täpsustatakse volitusnormi regulatsiooniala. Ta vastas harrastajate ja
kutseliste kalurite väidetava ebavõrdse kohtlemise märkusele, et võrdselt tuleb kohelda
võrreldavaid olukordi. Kutselise kalapüügi puhul on tegemist majandustegevusega, mille
mahud on suured. Harrastuspüügi puhul on tegemist väikeste mahtudega. Lisaks on nimetatud
sektorite sihtrühmad/kliendid erinevad. Seetõttu erinevad kutselise kalapüügi ja
harrastuspüügi reeglid/nõuded, kuid nende lõppeesmärk on mõlemal juhul sama – tagada
kalavarude ja -püügi jätkusuutlikkus.
Kaire Märtin tänas huvigruppe ettepanekute esitamise eest. Ta kinnitas, et volitusnormide
tasemed jäävad samaks ning kõik senised ministri määrused jäävad ka edaspidi ministri
määruste tasemele. Kutselise kalapüügi puhul jääb andmete esitamise kord sisuliselt samaks,
v.a kaitsealuste liikide kohta kogutavad täiendavad andmed, mis jõustuvad rannapüügis alates
2028. aastast. Edaspidi tuleb kaitsealuste liikide puhul lisaks märkida, millises seisundis isend
tagasi lasti – kas elusalt, surnult või vigastatult. Kontrollimääruse jõustumisel hakatakse kõiki
andmeid esitama elektrooniliselt. Täpsustatud on asukoha jälgimise volitusnormi. Merel
toimuva rannapüügi puhul jõustub asukoha jälgimise kohustus alates 2028. aastast. Alla 9
meetri pikkustele laevadele on ette nähtud erand, kui nad püüavad territoriaalvetes ja
püügireis ei kesta üle 24 tunni. Sellisel juhul rakendub asukoha jälgimise nõue 2030. aastal.
Eelnõuga muudetakse kaalumise volitusnormi. Ta juhtis tähelepanu sellele, et juba praegu on
ministril õigus täpsustada kaalumise nõudeid. Järgmisest aastast tuleb sadamas kala kaaluda
liigiti. Kehtivas seaduses on sätestatud, et kui kapten või kalur on ühtlasi ka kaaluja,
võrdsustatakse kalapüügiluba kaalumisloaga. Samuti on kavas ette näha erandid, mis
võimaldavad kaalumist sadamas ja tööstustes. Ta nõustus, et ELi kaalumise määrus on praegu
veel koostamisel. Seetõttu antakse ministrile volitusnorm juhuks, kui tekib vajadus mõnda
küsimust määrusega täpsustada.
Sigmar Suu kommenteeris toetustega seonduvat. Ta märkis, et kogukonna juhitud kohaliku
arengu toetuse meetme raames on võimalik arendada väikesadamaid. Suurema koormusega
sadamate jaoks on välja töötatud eraldi meede.
Esta Tamm juhtis tähelepanu, et strateegiates on kirjas, millistele sadamatele on võimalik
saada toetust. Samas on nt Pärnumaal mitmeid lossimiskohti, kus lossitakse märkimisväärses
koguses kala, kuid toetust saavad taotleda üksnes teatud sadamad, mis on strateegias
määratletud. Seega ei vasta tõele, et iga sadam saab taotleda toetust.
Arne Taggo märkis, et rannakalurid soovivad kaalumise nõuete osas suuremat selgust.
Rannakalurid soovivad sel teemal kohtuda ministeeriumi esindajatega.
Sigmar Suu avaldas arvamust, et iga sadam ei vaja investeeringuid ega peakski toetust
4
saama, sest mõningatel juhtudel on kalurid ise leidnud kaalumiseks vajalikud lahendused. Ta
nõustus, et tegevusgruppide tööd suunavad strateegiad, kuid neid on võimalik vajaduse korral
muuta. Paljud tegevusgrupid ongi juba alustanud strateegiate muutmist või on seda juba
teinud.
Kaire Märtin lisas kaalumise volitusnormi küsimuse kohta, et vajaduse korral saab nõudeid
täpsustada ministri määrusega. Suvel on plaanis kohtuda rannakaluritega, et arutada
kaalumisega seonduvat. Kontrollimäärus loob üldise raamistiku, mille kohaselt tuleb üldjuhul
kogu kalasaak sadamas kaaluda liigiti. Ta nõustus Eestimaa Looduse Fondi tähelepanekuga,
et volitusnorm on kitsalt seotud üksnes ELi määratud kalaliikide (tursk, ahven) andmete
esitamise kohustusega. See nimekiri laieneb 2030. aastal. Ta nõustus, et teatud olukordades
võib osutuda vajalikuks koguda andmeid ka kohalike kalaliikide (nt koha, ahven) kohta.
Veodokumendi erandi kohta selgitas ta, et varem kehtis erand kuni 20 kilomeetri kaugusele,
nüüd on see viidud 25 kilomeetrini. See ei tähenda siiski, et kala päritolu ei peaks tõendama.
Oma tarbeks ostmise 10 kg erandit kohaldatakse ELi õiguse järgi üksnes merepüügil, kuid
kontrollimääruse kohaselt tuleb kala päritolu tõendada alates 10 kilogrammist nii merel kui ka
sise- ja piiriveekogudel. See tähendab, et kui sise- või piiriveekogudel müüakse üle kümne
kilogrammi kala, peab moodustama kalaliikide kaupa partiid.
Arne Taggo küsis, kas Eestis kehtivad veodokumentide osas topeltstandardid ja kust tuleb
kala, mille kohta puudub veodokument. Ta märkis, et kaluri iga tegevus kajastub PERKis
reaalajas. Ta uuris, mille alusel kehtestatakse 25 km erand.
Kaire Märtin selgitas, et kui kala veetakse kaugemale kui 25 km, tuleb esitada veodokument.
Ta lisas, et kalur deklareerib saagi ning kala edasise liikumise korral tuleb esitada kala
päritolutõend. Kuni 25 kilomeetri ulatuses kehtib erand, mille järgi veodokumenti esitama ei
pea. Täna on see piir 20 kilomeetrit.
Arne Taggo küsis, miks on piiriks just 25 kilomeetrit. Ta oli seisukohal, et teatud kalaliikide
kohta (nt mudil) ei peaks veodokumenti üldse vormistama.
Kaire Märtin vastas, et nõue tuleneb ELi õigusest.
Arne Taggo oli seisukohal, et veodokumendi käsitluses tuleks eristada siseriiklikke ja
rahvusvaheliselt reguleeritud kalaliike.
Kaire Märtin vastas, et sellist võimalust ei ole.
Urmas Kruuse märkis, et ministeeriumi esindajad kohtuvad huvigruppide esindajatega, et
arutada läbi istungil tõstatatud küsimused. Maaelukomisjon soovib saada ülevaadet arutelust
ning seejärel jätkub eelnõu menetlemine Riigikogus. Ta tänas külalisi konstruktiivse arutelu ja
küsimustele vastamise eest.
3. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise
seaduse eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine: arutelu huvigruppidega
Urmas Kruuse märkis, et päevakorrapunkti arutelu eesmärk on kuulata ära huvigruppide
seisukohad eelnõu 899 SE kohta ning komisjon ei tee arutelu lõpus otsuseid. Tegemist on
esimese kaasamisistungiga. Ta andis sõna külalistele.
Meeli Lindsaar märkis, etEesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ei esitanud eelnõu
kooskõlastusringil märkusi, kuna eelnõu puudutas peamiselt lemmikloomi ning koda tegeleb
eelkõige põllumajandusloomadega. Samas käsitleb eelnõu karistusi, mis puudutavad
põllumajandusloomade pidajaid, mistõttu pöörduti eelnõu menetluse käigus maaelukomisjoni
poole. Kõneleja andis ülevaate EPKK seisukohtadest eelnõu 899 SE kohta (lisa 2). Ta märkis,
et koda toetab loomade heaolu parandavaid tegevusi ning on seisukohal, et tahtlikke rikkumisi
tuleb karistada. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et loomakaitseseaduse alusel määratavaid
karistusi ei ole muudetud pikka aega. Koda ei nõustu karistusmäära järsu tõusuga. Eelnõu
kohaselt tõuseb juriidilise isiku karistusmäär sada korda ehk 3200 eurolt 320 tuh eurole ning
trahvimäärad on seotud müügituluga, mitte kasumiga. Põllumajandusettevõtete müügitulu ja
kasum erinevad oluliselt, s.t müügitulu ei võrdu kasumiga. Näiteks kui ettevõtte käive on 2
mln € ja kasum ligikaudu 40 tuh €, moodustab 3200 € suurune trahv kasumist umbes 8%. Kui
5
samale juriidilisele isikule määrata maksimaalne 320 tuh € suurune trahv, moodustaks see
kasumist umbes 800%. Eesti keskmise põllumajandustootja sissetulek koos toetustega on
ligikaudu 210 tuh € ning arvestuslik netokasum umbes 36 tuh €. Seega on kasum üheksa
korda väiksem kui kavandatav maksimaalne trahvimäär. Kui ettevõttele määratakse
maksimaalne trahv, võib see tähendada ettevõtluse lõppemist. Eestis on palju väikeseid ja
keskmise suurusega põllumajandusettevõtteid ning enamik neist sõltub toetustest. Kavandatav
trahvimäär ei arvesta loomakasvatuse struktuuri. Kui ettevõtte aastane netokasum jääb
ligikaudu 30 000–40 000 € piiridesse, ei ole 320 tuh € suurune maksimaalne trahv
proportsionaalne. Tekib küsimus, kas senised karistused ei toimi. Seletuskirjas on märgitud, et
alates 2014. aastast on algatatud kaheksa väärteomenetlust, kuid 2021.–2025. aastate kohta
andmed puuduvad. Lisaks puudub seletuskirjas ülevaade korduvatest rikkumistest ning
analüüs määratud trahvide mõjust. Ta juhtis tähelepanu, et loomakaitseseadus on seotud PRIA
toetustega. Kui loomapidaja rikub loomakaitseseaduses sätestatud nõudeid, võib väiksema
rikkumise korral toetust vähendada ning raskema rikkumise korral toetusest sootuks ilma
jääda. Menetluste arvu põhjal võib järeldada, et järelevalve võiks olla parem ning
väärteomenetlusi tuleks algatada julgemalt. EPKK on seisukohal, et mõjuanalüüs ei toeta
karistusmäärade 100-kordset tõusu. Karistusmäärasid tuleb tõsta mõõdukalt, põhjendatult ja
diferentseeritult, võttes arvesse rikkumise raskusastet ning ettevõtte suurust. Ühe võimalusena
võiks kaaluda protsendipõhist karistusmäära. Kui eesmärk on ühtlustada loomakaitseseaduse
ja veterinaarseaduse karistusmäärad, tuleks trahvimäärasid tõsta kümme, mitte sada korda.
Eestimaa Loomakaitse Liidu esindajad näitasid videot kutsikavabrikust ning andsid ülevaate
liidu seisukohtadest eelnõu 899 SE kohta (lisa 3).
Kristi Metsa märkis, et videos näidatud kutsikavabrik tegutses aastaid, vaatamata
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) korduvatele kontrollidele. Liit toetab trahvimäärade
tõstmist ega näe probleemi eelnõus kavandatud trahvimäärade suuruses. Samas ei lahenda
eelnõu kutsikavabrikutega seotud probleeme. Ta selgitas, et Eestis põhineb loomakaitse
suures osas vabatahtlikul tööl ja seda rahastatakse inimeste annetustest. Riigipoolne toetus on
sisuliselt olematu. Eelnõuga pannakse MTÜ-dele lisaks senistele vabatahtlikult kantud
kohustustele uued koormised. Täiendavad nõuded võivad viia MTÜ-de tegevuse
lõpetamiseni. Eelnõuga nähakse ette kindla veterinaararsti nõue. Ta selgitas, et MTÜ-de
hoiukodud asuvad üle Eesti. Kui igal MTÜ-l peab olema leping ühe kindla veterinaararstiga,
tekib küsimus, kas Eestis leidub veterinaararste, kes oleksid valmis sõitma hoiukodude vahel
üle kogu riigi. Küsimus on ka rahalistes vahendites, sest annetusi kogutakse eelkõige abi
vajava looma raviks. Ta väljendas imestust, et Loomaarstide Koda on seisukohal, et
seadusega tuleks tagada veterinaararstidele tulu teenimise võimalus. MTÜ-d ravivad loomi
annetuste toel. Raske on ette kujutada, kuidas tuleks koguda annetusi konkreetse
veterinaararsti töötasu maksmiseks.
Kõneleja lisas, et eelnõu esialgne eesmärk oli lahendada kutsikavabrikute ja ebaseadusliku
loomaveoga seotud probleeme, kuid eelnõu neid küsimusi ei lahenda. Täna on probleemiks
pigem PTA ebapiisav järelevalve. Lisaks on küsimusi tekitanud kasside ruuminõuded.
Väidetakse, et ühes ruumis võib hoida kuni kuut kassi ning ruumis peab olema seitse
liivakasti. Kassidega tegelevad MTÜ-d tunnevad kasside käitumise eripärasid ega pane
teadlikult kokku kasse, keda ei tohi koos pidada. Liidu hinnangul ei ole põhjendatud, miks
seitse liivakasti on parem kui viis. Küsimus ei ole üksnes liivakastide arvus, vaid selles, kui
hästi neid koristatakse, millised on kasside pidamistingimused, kuidas loomi söödetakse ja
joodetakse, kuidas jälgitakse nende tervist, kuidas tegeletakse sotsialiseerimisega ning kuidas
korraldatakse kodude leidmist ja järelkontrolli.
Kristi Metsa sõnul on liit seisukohal, et ükski koer ei peaks elama ketis. Eelnõu lahendab
koerte ketis pidamise probleemi vaid osaliselt. Liit on seisukohal, et koera liikumisruum peab
olema vähemalt 40 ruutmeetrit. Liit ei nõustu ministeeriumi pakutud aedikute minimaalsete
suurustega. Liidu hinnangul ei ole mõistlik kehtestada aediku miinimumnõudeid looma
suuruse järgi. Eelnõuga nähakse ette nõue, et koeraga tuleb jalutada kaks korda päevas, kuid
tegelikus elus ei ole võimalik selle täitmist kontrollida.
6
Kristi Metsa lisas, et puudub mõjuhinnang MTÜ-dele kaasnevate täiendavate rahaliste
kohustuste kohta. Täna ei ole andmeid selle kohta, kui palju loomi on MTÜ-de hoole all või
kui palju loomi nad on päästnud. Loomakaitsjad tegelevad vabatahtliku tööga ning neid ei
tohiks karistada ebamõistlike kohustustega. Kui MTÜ-d lõpetavad tegevuse, jääb loomade
päästmine üksnes varjupaikade kanda, kuid ka varjupaikade võimalused ja ruumid on piiratud.
Kui varjupaikades ei ole piisavalt kohti, võib suureneda loomade eutaneerimine. Muutus saab
toimuda üksnes siis, kui järelevalve muutub tõhusamaks, s.t rikkumiste korral algatatakse
menetlus. Liidu abiga on likvideeritud mitu kutsikavabrikut ning vabrikust päästetud loomad
on leidnud endale uued kodud. Kui eelnõu vastuvõtmise tõttu peaksid MTÜ-d tegevuse
lõpetama, tekib küsimus, mis saab tänavalt leitud loomadest. Sellisel juhul võib suureneda
hulkuvate loomade arv, kasvada oht inimeste ja teiste lemmikloomade turvalisusele ning
halveneda loomade heaolu. Loomakaitsjaid ei tohi karistada loomade päästmise eest.
Vastupidi, seadus peaks toetama loomakaitset ja aitama seda arendada.
Urmas Kruuse tegi ettepaneku pikendada maaelukomisjoni istungit. Komisjoniliikmed
nõustusid pikendamisega konsensusega.
Tiina Toomet märkis, et loomaarstidel on hea ülevaade tänavalt päästetud loomade arvust,
sest suur osa neist tuuakse loomaarsti juurde kontrolli. Tema hinnangul tuleks vahendeid
suunata ka ennetusse. Ta lisas, et Loomaarstide Kojal ei ole eelnõule märkusi ning koja
hinnangul on eelnõuga kavandatavad muudatused vajalikud. Tänases arutelus kerkisid esile
järelevalve, karistuste ja loomadega tegelevate inimeste kontrollimise küsimused. Eelnevatest
ettekannetest võib järeldada, et järelevalve ei toimi piisavalt hästi, mistõttu tuleb läbi mõelda,
kuidas seda parandada. Järelevalve saab toimida selge ja toimiva õigusraamistiku alusel, mis
sätestab nõuded, mida loomapidaja peab täitma ja mille täitmist saab kontrollida. Koja
hinnangul eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse neid nõudeid. Kõneleja selgitas patoloogilise
kogumise ehk hoarding’u häiret. Loomade kontekstis tähendab hoarding loomade kogumist
ja pidamist sellises ulatuses, kus inimene ei suuda neile tagada minimaalset hoolt. See
põhjustab loomadele kannatusi ja terviseprobleeme. Patoloogilise kogumise häirega inimene
võib soovida loomadele head, kuid tegelikkuses põhjustab ta neile kannatusi. Ta nõustus
eelkõnelejatega, et kutsikavabrikuid tuleb rangelt kontrollida.
Urmas Kruuse märkis, et loomakaitsjate hinnangul on ühe kindla veterinaararsti nõue
MTÜ-de jaoks koormav. Ta küsis Loomaarstide Koja esindajalt, milline on loomaarstide
seisukoht selles küsimuses.
Tiina Toomet vastas, et lähtuda tuleb eelkõige loomade heaolust. Inimene võib soovida
loomale head, kuid võib teadmatusest tegutseda valesti. Eriti oluline on vältida
nakkushaiguste levikut. Nakkushaigustega võitlemine ning loomade vaktsineerimine ja
kiibistamine on veterinaararsti töö.
Kristi Metsa märkis, et ka praegu viiakse tänavalt päästetud loomad veterinaararsti juurde
kontrolli. Tema sõnul ei pea selleks olema üks kindel veterinaararst. Tänapäeval on võimalus
kasutada nt mobiilseid veterinaarteenuseid. MTÜ-d ei vaja ühte kindlat veterinaararsti.
Tiina Toomet vastas, et kui kõik juba nii toimib, ei ole muretsemiseks põhjust.
Urmas Kruuse palus ministeeriumi esindajatel kommenteerida eelnõu kohta tehtud märkusi.
Hedvig Liblikas tänas esitatud ettepanekute eest. Ta märkis, et eelkõnelejad tõid välja, et
MTÜ-d peavad edaspidi hakkama annetusi küsima veterinaararsti töötasu katmiseks. Seda
pole vaja teha ning annetusi saab jätkuvalt küsida loomapõhiselt. Ministeerium lähtub
Euroopa Parlamendis 28. aprillil 2026. aastal vastu võetud seisukohast, mille eesmärk on
võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb koerte ja kasside heaolu ja
nende jälgitavust. Dokumendis rõhutatakse, et varjupaikades tuleb pöörata tähelepanu
nakkushaiguste ennetamisele. Ta märkis, et bioturvalisuse alla kuulub muu hulgas
parasiiditõrje. Parasiiditõrjevahendid on erinevad ning osa neist on retseptiravimid, mida saab
väljastada üksnes veterinaararst. Määruses käsitletakse ka traumasid ja rünnakutest
põhjustatud hammustusi, samuti töötajate teadlikkust ja inimeste kaitset. Oluline on osata ära
tunda ohtlike nakkushaiguste kliinilisi tunnuseid, neist teavitada ning tagada loomade
õigeaegne vaktsineerimine. Ühes varjupaigas võidakse anda loomale suukaudset ussirohtu,
7
teises aga kasutada turjatilku. Üks kindel veterinaararst aitaks tagada paindlikkuse. See ei
tähenda, et veterinaararst peaks käima üle vaatamas kõiki hoiukodusid. Tema ülesanne on
aidata korraldada haiguste ennetamist nii varjupaigas kui ka hoiukodudes, sh toetada
profülaktiliste ravimite hankimist, selgitada nende kasutamist ning anda vajaduse korral
esmast nõu. Kui hoiukodus oleval loomal tekib terviseprobleem, näiteks oksendamine või
kõhulahtisus, ei pruugi see vajada kliinikusse pöördumist. Küll aga peab olema võimalik
pidada nõu spetsialistiga. Kui hoiukodus on kuus kassi ja üks neist on äsja tänavalt püütud, on
soovitused teistsugused kui olukorras, kus kõik kuus kassi on samas kodus juba pikalt elanud.
Kõneleja juhtis tähelepanu sellele, et ministeerium ei vastuta PTA tegevuse ega tegevusetuse
eest. Seadusandja ülesanne on anda sekkumiseks vajalikud tööriistad. Praegu kehtib
vabatahtlikele loomapäästeorganisatsioonidele teavitamiskohustus, kuid mitmed MTÜd ei ole
seda täitnud. Ta nõustus, et riigil puudub ülevaade MTÜdest ja nende hoole all olevatest
loomadest. Selleks kehtestatakse tegevusloa nõue. Tegemist on ühekordse ja tasuta
loataotlusega. Ta selgitas, et karantiiniruum ei tähenda alati eraldi ruumi. Kui hoiukodus ei
ole teisi loomi, võib päästetud looma hoida karantiinis samas hoiukodus. Uuel omanikul peab
olema võimalus loomaga enne tema koju võtmist tutvuda. Üldine eesmärk on, et igal loomal
oleks varjupaigas ja hoiukodus hea olla. Kassidele tuleb tagada piisav arv liivakaste, et nende
elukeskkond vastaks loomupärastele vajadustele.
Ta kommenteeris eelnõuga kavandatavat karistusmäärade tõstmist. Karistus tuleb määrata
proportsionaalselt. Ettevõtja ei saa ega tohi arvestada sellega, et rikkumine ja sellele järgnev
karistus on tavapärane tegevuskulu. Ta nõustus, et karistusmäärasid tõstetakse
märkimisväärselt, kuid rõhutas, et maksimaalset karistust ei määrata ilma süütegu
analüüsimata. Ta nõustus, et kehtivaid karistusi ei ole piisavalt rakendatud.
Kõneleja selgitas koerte ketis pidamise keeluga seonduvat. Ministeerium ei soovi asendada
koera ketis pidamist looma puuris pidamisega. Ka Ühendkuningriigis ja Rootsis on koerte
ketis pidamine seadusega keelatud, kuid minimaalseid aedikute suurusi ei ole kehtestatud.
Hetkel tundub 40-ruutmeetrine miinimumnõue ebapiisav, kuid ministeerium on valmis
arutama aediku suurusega seonduvat. Ta rõhutas, et miinimumnõue ei tähenda, et sellest
suuremat aedikut ei tohi ehitada.
Kristi Metsa märkis, et praktikuna ei näe ta võimalust, et suur koer peaks viibima väiksemas
kui 40-ruutmeetrises aedikus. Arvestada tuleb ka sellega, et aedikusse peab mahtuma kuut.
Kui koera ketis pidamisel peab olema tagatud 40 ruutmeetri suurune liikumisruum, peaks
sama põhimõtet järgima ka aediku puhul. Ta lisas, et kasside varjupaigas peab iga looma
kohta olema ette nähtud vähemalt üks ruutmeeter. Ühe võimaliku lahendusena võiks
suurendada ühe looma kohta nõutavat pinda.
Pille Tees leidis, et MTÜdele tegevusloa nõude kehtestamine ei ole põhjendatud üksnes
põhjusel, et tegutsevatest MTÜdest soovitakse saada parem ülevaade. PTA järelevalve ei
toimi piisavalt ning eelnõu ei lahenda tegelikke probleeme. Kõneleja lisas, et veterinaararsti
nõudest saadakse erinevalt aru. Ta palus täpsustada, kuidas hakkab veterinaararsti nõue
praktikas toimima ning kas on teada, milliseid kulusid see MTÜdele kaasa toob.
Hedvig Liblikas tõi näiteks koerakatku juhtumi, mille korral peab veterinaararst tagama
piirkonnas koerte vaktsineerimise katku vastu. Kui on kahtlus marutaudile või muule
ohtlikule viirushaigusele, mis võib levida inimestele või teistele loomadele, ei tohiks sellise
loomaga kliinikusse minna. Ministeerium ei reguleeri, millise lepingu alusel veterinaararst
kaasatakse.
Pille Tees küsis, kas veterinaararsti nõue on mõistlik nende MTÜde puhul, kelle hoiukodud
asuvad eri paikades ja kellel puudub keskne rajatis. Tema hinnangul ei ole selge, miks peab
vastutav veterinaararst olema märgitud tegevusloal ja olema MTÜ palgal üksnes selleks, et
teha parasiiditõrjet või reageerida katkujuhtumitele. Ta lisas, et sama eesmärki oleks võimalik
saavutada vähem piiravate meetmetega.
Meeli Lindsaar märkis, et kõik rikkumised tuleb fikseerida ning neile peavad järgnema
karistused. PTA on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi allasutus ning ministeerium
saab suunata ameti tegevust. Ta märkis, et eelnõu kohaselt on juriidilise isiku (sh MTÜ)
8
maksimaalne karistusmäär 320 tuh €. Koda leiab, et selline karistusmäära tõus on liiga järsk.
Koda toetab ühe kindla veterinaararsti nõude kehtestamist. Ta tõi näite, et igal farmil peab
olema sõlmitud leping loomaarstiga, kuid see ei tähenda, et farm ei tohi kasutada ka teisi
loomaarste. Lemmikloomad võivad levitada haigusi, mis võivad nakatada ka
põllumajandusloomi.
Urmas Kruuse tegi arutelust kokkuvõtte. Loomakaitsjad viitasid, et mõni MTÜ võib pärast
seaduse jõustumist oma tegevuse lõpetada. Tema hinnangul on see osaliselt paratamatu
protsess ning alles jäävad tugevamad ja paremini toimivad hoiukodud. Arutamist vajavad
järgmised teemad:
• aediku suuruse nõuded;
• veterinaararstiga koostöö tegemise vormid;
• karistusmäärad ning nende võimalik diferentseerimine.
Komisjoni esimees lisas, et eelnõu 899 SE menetlemine jätkub ning enne eelnõu teist
lugemist püütakse lahtiseks jäänud küsimustes leida töörühmades osapooli rahuldavad
lahendused.
Hedvig Liblikas märkis, et igat juhtumit on keeruline ette näha, mistõttu on karistuste
diferentseerimine keeruline.
Kristi Metsa lisas, et täna tõstetakse karistusmäärasid peaaegu igas valdkonnas. Kui ettevõte
või MTÜ piinab looma või seab looma elu ohtu, tuleb sellise ettevõtte või MTÜ tegevus
lõpetada.
Piret Tees juhtis tähelepanu, et veterinaararsti nõude sisu selgitatakse rakendusaktis, kus on
kirjas, et veterinaararst otsustab ja tagab vajalikud toimingud. Seega eeldab lepingu
sõlmimine tasulist teenust. Arvesse ei ole võetud hoiukoduvõrgustiku toimimismudelit.
Urmas Kruuse tänas külalisi sisuka arutelu ja küsimustele vastamise eest.
4. Info ja muud küsimused
Infot ja muid küsimusi ei olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Lokk
protokollija