VÄLK protokoll

Riigikogu väliskomisjoni

istungi protokoll nr 195

Tallinn, Toompea Teisipäev, 12. mai 2026

Algus 14.00, lõpp 16.20

Juhataja: Marko Mihkelson (esimees)

Protokollija: Kristiina Reinfeldt (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Henn Põlluaas, Juku-Kalle Raid, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Birgit Keerd-Leppik (nõunik-sekretariaadijuhataja), Ivar Mölder

(nõunik)

Puudusid: Mart Helme, Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross ja Urmas Reinsalu

Kutsutud: Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis Hannes Hanso, Välisministeeriumi Aasia,

Vaikse ookeani piirkonna, Lähis-Ida ja Aafrika osakonna 1. büroo (Aasia ja Vaikse ookeani

piirkonna büroo) direktor Mati Murd ja lauaülem Rahel Maloverjan ning Rahvusvahelise

Kaitseuuringute Keskuse nooremteadur Toomas Hanso (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Eesti huvide kaitse muutuvas maailmakorras: Hiina ja Ida-Aasia julgeolekuruum

2. Info ja muud küsimused

1. Eesti huvide kaitse muutuvas maailmakorras: Hiina ja Ida-Aasia julgeolekuruum

Marko Mihkelson sõnas, et käesolev arutelu keskendub Hiina ja Ida-Aasia

julgeolekuruumile, sealsetele arengutele ja nende mõjule Eesti julgeolekule ning Eesti

võimalikele valikutele.

Hannes Hanso andis ülevaate Hiina ja Ida-Aasia julgeolekuolukorrast ning tõi esile, et

piirkonna arenguid mõjutab lähiajal oluliselt Ameerika Ühendriikide presidendi Donald

Trumpi visiit Pekingisse. Tema sõnul on Hiina hoidnud mitmetes olulistes küsimustes,

sealhulgas Euroopa Liidu suunal, oma positsioone teadlikult ootel kuni selle kohtumise

tulemuseni. H. Hanso märkis, et Hiina ja Euroopa Liidu suhted on madalseisus ning Hiina

eelistab suhelda üksikute liikmesriikidega kahepoolselt, mitte Euroopa Liidu

institutsioonidega. Samuti käsitles ta Hiina ja Jaapani suhete järsku halvenemist seoses

Jaapani väljaütlemistega Taiwani küsimuses ning tõi esile, et diplomaatilised kontaktid kahe

riigi vahel on seejärel märgatavalt vähenenud. Ühe olulise arenguna nimetas ta ka Hiina ja

Põhja-Korea suhete uuesti soojenemist, mis väljendub muu hulgas transpordiühenduste

taastamises ja tihenevas poliitilises suhtluses, ning juhtis tähelepanu Hiina tegevusele Põhja-

Korea vastaste sanktsioonide järelevalvet teostavate lääneriikide laevade suhtes. Lisaks

kirjeldas Hanso Hiina mõju kasvu Lõuna-Hiina merel, sealhulgas tehissaarte rajamist, survet

Vietnamile ja Filipiinidele ning püüdu kehtestada kontroll vaidlusaluste merealade üle. Ta

2

rõhutas, et piirkonna julgeolek ja navigatsioonivabaduse tagamine on olulised ka

rahvusvahelise kaubanduse toimimise seisukohalt. H. Hanso käsitles ka Hiina ja Venemaa

suhteid ning märkis, et Hiina senine hoiak Venemaa agressiooni suhtes Ukraina vastu ei anna

alust eeldada sisulist muutust. Tema hinnangul peab Hiina suhteid Venemaaga strateegiliselt

oluliseks ega ole valmis neid ohverdama, samal ajal kui Ameerika Ühendriikide ja Hiina

vastasseis kujundab üha enam globaalset julgeolekukeskkonda.

Marko Mihkelson palus selgitada, miks peetakse Donald Trumpi ja Hiina juhtkonna

kohtumist oluliseks ning milliseid võimalikke arenguid või tulemusi võivad sellelt

kohtumiselt oodata nii hiinlased kui ka ameeriklased.

Hannes Hanso selgitas, et kohtumine on oluline eeskätt selle võimaliku mõju tõttu

maailmamajandusele ja rahvusvahelisele julgeolekule, kuna tegemist on kahe maailma

suurima majanduse vaheliste suhetega. Ta märkis, et Hiina üks peamisi huve on saada

Ameerika Ühendriikidelt Taiwani küsimuses sõnum, mida saaks tõlgendada vastuseisuna

Taiwani iseseisvusele. Samuti tõi ta esile kaubandussuhted, haruldaste muldmetallide

küsimuse, kõrgtehnoloogia valdkonna vastastikuse usaldamatuse ning Iraani teema võimalike

arutelupunktidena. H. Hanso sõnul on Hiina jaoks oluline, kuidas kujuneb kohtumise järel

edasine suhtlus, kuna sellest võivad sõltuda ka järgmised sammud suhetes Euroopa Liiduga.

Mati Murd märkis, et Hiina tegevus Ida-Aasias ja Lõuna-Hiina merel on osa laiemast

nägemusest uuest maailmakorrast, milles Hiina peab võrdväärseks vastaseks eeskätt

Ameerika Ühendriike. Ta tõdes, et Trumpi ja Hiina juhtkonna kohtumise tulemusi on

keeruline ette näha, kuid selle võimalik mõju võib olla ulatuslik. M. Murd rõhutas, et Ida-

Aasias tekkiv kriis mõjutaks Eestit tõenäoliselt rohkem, kui seni on teadvustatud, eeskätt

kaudsete majandusmõjude kaudu, mis avalduksid Eesti peamiste kaubanduspartnerite ja

globaalsete finantsturgude vahendusel. Ta selgitas, et välisministeerium on tellinud

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuselt raporti Taiwani kriisistsenaariumide

julgeolekumõjude kohta ning Tartu Ülikooli Aasia Keskuselt raporti nende majandusmõjude

kohta. Samuti märkis ta, et Hiina peamine huvi Eesti suunal on seotud Taiwaniga ning

sooviga, et Eesti hoiduks Taiwaniga suhtlemisest ja selle toetamisest.

Marko Mihkelson palus selgitada, kuidas paigutub Eesti Hiina vaates Euroopa Liidu, NATO

ja Taiwani küsimuse laiemasse konteksti ning kuidas hindab Hiina praegu Eesti ja Hiina

kahepoolsete suhete seisu.

Hannes Hanso sõnul jälgitakse tähelepanelikult Eesti seisukohti ja avalikke väljaütlemisi

Hiina jaoks tundlikes teemades ning tõlgendatakse Eesti samme sageli laiemas Euroopa Liidu,

NATO ja Ameerika Ühendriikide kontekstis. H. Hanso märkis, et Hiina ei pea mitmeid Eesti

ja teiste Euroopa riikide otsuseid täielikult iseseisvaks, vaid näeb nende taga sageli Ameerika

Ühendriikide mõju. Samas tõdes ta, et Hiina peab vajalikuks säilitada Eestiga kahepoolset

suhtlust ja dialoogi, sealhulgas kõrgel tasemel kohtumiste vormis. Euroopa Liidu ja Hiina

suhete kohta märkis ta, et need on tõsiselt halvenenud ning poliitiline suhtlus on muutunud

väga piiratud ja pingeliseks.

Marko Mihkelson märkis, et Euroopa Liidu ja Hiina suhete halvenemise põhjused vajavad

täiendavat selgitamist. Ta osutas vastuolule ühelt poolt pingeliste suhete ja teiselt poolt Hiina

jätkuva aktiivse suhtluse vahel mõne Euroopa riigiga. Samuti tõdes ta, et Hiina ei ole Euroopa

jaoks Venemaa vastases sõjas partner, vaid lähtub oma huvist kujundada maailmakorda

endale sobival viisil ning toetab selles kontekstis Venemaa tegevusele soodsat strateegilist

keskkonda.

Hannes Hanso selgitas, et Euroopa Liidu ja Hiina suhete pingestumist mõjutab ühelt poolt

Hiina suur majanduslik kaal mitme liikmesriigi jaoks ning teiselt poolt asjaolu, et mitmed

Hiina jaoks ebasoodsad kaubandus-, tööstus- ja julgeolekupoliitilised otsused kujundatakse

3

Euroopa Liidu tasandil. Tema sõnul eelistavad liikmesriigid sageli hoida kahepoolsetes

suhetes fookust praktilisel koostööl ning jätta keerulisemad küsimused Euroopa Liidu

institutsioonide lahendada, mistõttu tajub Hiina Brüsselit eraldi ja kriitilisema osapoolena. H.

Hanso märkis, et see piirab omakorda paljude liikmesriikide valmisolekut võtta Hiina suhtes

poliitiliselt jõulisemaid seisukohti.

Marko Mihkelson küsis, milline on praegune seis seoses Taiwani esinduse võimaliku

avamisega Eestis.

Mati Murd selgitas, et Taiwani esinduse avamise küsimuses ei ole praegu sisulist

edasiminekut toimunud.

Marko Mihkelson tõstatas ka küsimuse, kas Eestil on olemas poliitiline tahe jõuda

Taiwaniga lahenduseni, mis võimaldaks esinduse avamist Eestis märkides, et õiguslikud ja

praktilised takistused on põhimõtteliselt lahendatavad poliitilise otsuse olemasolul. Mati Murd rõhutas, et ilma Taiwani poole ametliku taotluseta esinduse registreerimiseks ei

ole võimalik menetlusega edasi liikuda.

Marko Mihkelson küsis seejärel, kas Taiwan on pärast Leedut avanud uusi esindusi ka

teistes riikides.

Mati Murd selgitas, et teadaolevalt ei ole Taiwan pärast Leedut avanud uusi esindusi uutes

riikides, küll aga on avatud olemasolevate esinduste harukontoreid. Ta lisas, et need

tegutsevad Taipei nime all.

Henn Põlluaas küsis, kuidas hinnata Ameerika Ühendriikide ja Hiina suhete edasist arengut

ning millist tulemust võiks oodata nende juhtide kohtumiselt, sealhulgas kas suhted liiguvad

suurema vastasseisu, pragmaatilise läbikäimise või mõne koostöövormi suunas.

Hannes Hanso selgitas, et pärast riigipeade varasemat kohtumist on mitmel tasandil

taastunud praktiline suhtlus ja töökanalid. H. Hanso hinnangul on uus kohtumine oluline

eeskätt seetõttu, et selle rahulik ja tsiviliseeritud kulg võimaldaks jätkata senist pragmaatilist

suhtlust ning annaks suurema kindluse ka majandus- ja investeerimisotsuste tegemiseks. Ta

lisas, et vaatamata strateegilisele vastasseisule on Ameerika Ühendriigid ja Hiina jätkuvalt

väga tihedalt seotud kaubanduse, investeeringute ja inimestevaheliste kontaktide kaudu.

Marko Mihkelson andis sõna Toomas Hansole.

Toomas Hanso andis ülevaate Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse koostatud raportist

Taiwani väina võimalike kriisistsenaariumide kohta. Ta selgitas Taiwani geostrateegilist

tähtsust Ameerika Ühendriikide jaoks, tuues esile saare keskse asukoha nn esimese saareahela

strateegias ning selle tähenduse Hiina heidutamisel Indo-Vaikse ookeani piirkonnas. Samuti

kirjeldas ta Taiwani geograafilisi eripärasid ja nende mõju võimalikele sõjalistele arengutele.

T. Hanso märkis, et Hiina peamised eesmärgid on vältida Taiwani iseseisvumist ja saavutada

Taiwani taasühendamine, mida Peking käsitleb oma keskse riikliku huvina. Ta tõi esile, et

Taiwani küsimus on seotud ka Hiina Rahvavabariigi 100. aastapäevaga 2049. aastal ning Xi

Jinpingi poliitiliste eesmärkidega. Võimaliku ajaraamistiku kohta märkis ta, et üheks

tundlikumaks perioodiks võib kujuneda ajavahemik 2027–2032, arvestades nii Xi Jinpingi

ametiaega, Taiwani sisepoliitilisi arenguid kui ka Hiina relvajõudude moderniseerimise

eesmärke. T. Hanso käsitles ka Venemaa ja Hiina suhete võimalikku mõju Taiwani väina

kriisistsenaariumidele märkides, et Venemaa on viimastel aastatel väljendanud Hiinale

tugevamat poliitilist toetust ning võimaliku eskalatsiooni korral võivad Euroopa julgeolekut

mõjutada nii Venemaa võimalik tegevus Euroopa suunal kui ka Hiina ja Venemaa

omavaheline koordineerimine. Raportis eristati nelja peamist stsenaariumit: jätkuv surve

4

hübriidmeetmetega, karantiin, blokaad ja täiemahuline sissetung. T. Hanso selgitas, et need

stsenaariumid võivad teineteiseks üle minna sõltuvalt Hiina tegevusest ja rahvusvahelisest

reaktsioonist. Ta tõi esile, et isegi piiratumad stsenaariumid võivad avaldada märkimisväärset

mõju globaalsele kaubandusele, energiaturgudele, finantsturgudele ja tarneahelatele. Eesti

vaates rõhutas ta eelkõige võimalikke mõjusid energiahindadele, pensionifondidele,

riigieelarvele ja kaitsekulutustele. Lisaks märkis ta, et ulatuslikum konflikt Taiwani ümber

mõjutaks nii Ameerika Ühendriikide globaalset rolli kui ka Hiina võimet jätkata Venemaa

toetamist, millel võiks olla otsene mõju julgeolekuolukorrale Ukrainas ja NATO idatiival.

Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu ühtsus võimaliku kriisi korral ei ole

iseenesestmõistetav, kuna liikmesriikide suhted Hiina ja Taiwaniga ning majanduslikud huvid

on erinevad.

Henn Põlluaas küsis, kas raporti põhjal võib järeldada, et konflikt Taiwani ümber on Hiina

vaates pikemas perspektiivis vältimatu.

Toomas Hanso vastas, et Hiina vaates oleks 2049. aastaks eesmärgi saavutamata jäämine

märk ebaõnnestumisest, kuna selleks ajaks peaks Taiwani küsimus olema lahendatud. Tema

sõnul sõltub konflikti välditavus eelkõige heidutuse usutavusest. Kui Hiina hinnangul muutub

võimaliku jõukasutuse hind piisavalt madalaks ja sõjaline ülekaal piirkonnas kasvab, suureneb

ka oht, et Peking peab jõulist lahendust realistlikuks võimaluseks.

Marko Mihkelson palus selgitada Hiina relvajõudude juhtkonnas toimunud muutusi ning

küsis, millist rolli võiks Taiwani sisepoliitikas mängida Kuomintangi võimalik võimuletulek

olukorras, kus osa avalikkusest võiks hakata sõja vältimiseks eelistama Hiinaga kompromissi.

Hannes Hanso selgitas, et Hiina relvajõudude juhtkonnas on viimastel aastatel toimunud

ulatuslikud puhastused, mida on ametlikult põhjendatud korruptsiooniga, kuid mille võimalike

tagamaade üle on põhjust oletada ka laiemat lojaalsus- ja võimuvõitluse mõõdet. Ta tõi esile,

et menetlused on jõudnud välja Hiina sõjalise juhtimise kõige kõrgemale tasandile ning

puudutanud ka endisi kaitseministreid ja sõjaväe keskkomisjoni juhtkonda. H. Hanso märkis,

et avalikkuse ette on jõudnud mitmeid tõsiseid korruptsioonijuhtumeid, sealhulgas sõjaliste

ametikohtade müük, ning seda teemat käsitletakse Hiinas varasemast palju teravamalt. Tema

sõnul ei ole praegu selge, kas puhastused nõrgestavad lühiajaliselt Hiina sõjalist võimekust

või võivad pikemas vaates seda hoopis tugevdada, kui juhtpositsioonidele tõusevad

pädevamad isikud.

Toomas Hanso lisas, et ühe võimaliku selgitusena Hiina sõjalise juhtkonna puhastustele on

viidatud ka erimeelsustele seoses Xi Jinpingi seatud ajajoonega, mille kohaselt peab

rahvavabastusarmee olema 2027. aastaks valmis Taiwani ründama. Ta märkis, et selle

käsitluse kohaselt võidi kõrvaldada juhid, kes seadsid seatud ajaraami või valmisoleku

kahtluse alla, kuid rõhutas, et tegemist on spekulatiivse tõlgendusega.

Marko Mihkelson märkis, et Kuomintangi juhtkonna sõnumid võivad mängida valijate

julgeolekuhirmudele ja deeskalatsiooni ootusele. Ta palus hinnata, kui realistlik on

stsenaarium, mille korral osa Taiwani avalikkusest hakkab toetama Hiinaga kokkuleppe

otsimist ning küsis ühtlasi, kui kindel on Ameerika Ühendriikide valmisolek sõltumata

Taiwani presidendist jätkata Taiwani kaitsmist osana laiemast saareahelate strateegiast.

Toomas Hanso vastas, et stsenaarium, mille korral Taiwan liiguks vabatahtlikult Hiinaga

ühinemise suunas, on praeguste arengute põhjal vähe tõenäoline. Ta tõi selle peamiste

takistustena esile Hongkongi kogemuse, mis on vähendanud usaldust mudeli „üks riik, kaks

süsteemi“ vastu, ning taiwanlaste identiteedi muutuse, mille kohaselt üha suurem osa

elanikest määratleb end üksnes taiwanlastena. T. Hanso märkis, et Kuomintang on küll

rõhutanud pingete vähendamise ja suhtluse vajadust, kuid ei ole esitanud selget kava Taiwani

ühendamiseks Hiinaga.

5

Toomas Hanso lisas, et Taiwani strateegiline tähtsus Ameerika Ühendriikide jaoks tuleneb ka

sellest, et saare kontrollimine mõjutab otseselt Hiina võimet väljuda sügavasse Vaiksesse

ookeani. Tema sõnul võimaldaks kontroll Taiwani üle Hiina allveelaevadel liikuda senisest

vabamalt sügavamatesse vetesse, mis muudaks Ameerika Ühendriikide jaoks Hiina sõjalise

tegevuse jälgimise ja heidutamise keerulisemaks.

Hannes Hanso märkis kommentaarina, et pingete kõrval tuleb arvestada ka Taiwani ja Hiina

vahel säilinud ulatuslike inimestevaheliste ning majanduslike sidemetega. Ta tõi esile

regulaarse reisimise kahe poole vahel, Taiwani elanike tiheda liikumise Hiinasse,

mandrihiinlaste töötamise Taiwanil, segaabielud ning Taiwani ettevõtete laialdase tegevuse

Hiinas.

Toomas Hanso lisas, et mitmed Taiwani ja Hiina vahelised ajaloolised, ühiskondlikud ja

majanduslikud sidemed on viimastel aastatel nõrgenenud. Ta viitas nii taiwanlaste identiteedi

muutumisele kui ka sellele, et Taiwan püüab oma investeeringuid Hiinast ümber suunata

teistesse riikidesse, pidades seda üha enam geopoliitiliseks prioriteediks.

Marko Mihkelson märkis, et võimalik Taiwani kriisi eskaleerumine Ameerika Ühendriikide,

Jaapani ja teiste piirkondlike liitlaste otsese osalusega muudaks olukorra globaalseks

julgeolekukriisiks, millel võiks olla mõju ka Euroopa ja Eesti julgeolekule. Ta palus hinnata,

milliseid tagajärgi võiks selline areng tuua NATO idatiivale ning kui tähelepanelikult

jälgitakse Pekingis Ukraina sõja kulgu ja võimalikke lahendusi.

Hannes Hanso vastas, et Hiina jälgib Ukraina sõja arenguid tähelepanelikult ning valmistub

ka võimalikuks osalemiseks Ukraina ülesehituses. Ta märkis, et Hiinal on selle vastu selge

majanduslik ja poliitiline huvi, kuid tema hinnangul oleks vastuoluline, kui Venemaad toetav

riik saaks hiljem Euroopa vahendite toel Ukrainas ulatuslikult osaleda. H. Hanso rõhutas, et

Hiina jaoks ei ole sõja kiire lõpetamine tingimata prioriteet, kuna senine olukord teenib

mitmes vaates ka Hiina huve.

Toomas Hanso selgitas, et Taiwani kriisi puhul oleksid Ameerika Ühendriikide jaoks

võtmetähtsusega eeskätt Jaapan, Filipiinid, Lõuna-Korea ja Austraalia, kelle roll sõltuks nii

geograafilisest asendist kui ka sisepoliitilistest otsustest. Ta märkis, et Euroopa riikidelt ei

oodata seal eeskätt otsest sõjalist sekkumist, kuid võimalik kriis võiks kaasa tuua Ameerika

Ühendriikide vägede ülemaailmse ümberpaigutamise. T. Hanso hinnangul ei ole siiski

tõenäoline, et see tooks kaasa NATO sõjalise kohaloleku olulise vähenemise Eestis, kuna

Euroopa liitlased saaksid vajaduse korral osa puudujäägist katta. Samuti märkis ta, et NATO

artikkel 5 võib muutuda asjakohaseks juhul, kui konflikt eskaleerub väga laiaulatuslikuks ja

puudutab otseselt Ameerika Ühendriikide territooriumi või laiemat alliansi

julgeolekukeskkonda.

Marko Mihkelson võttis arutelu kokku, märkides, et mis tahes Taiwani kriisistsenaariumi

käivitumine halvendaks Eesti julgeolekuolukorda ning muudaks üldist geopoliitilist olukorda

Eesti jaoks ebasoodsamaks. Ta tõi esile, et Ameerika Ühendriikide ja Hiina juhtide kohtumise

üks oluline mõõde on võimaliku status quo säilitamine. M. Mihkelson tänas külalisi sisukate

ettekannete eest ning märkis, et komisjon pöördub teema juurde vajadusel tagasi. 2. Info ja muud küsimused

Marko Mihkelson sõnas, et teda on kutsutud esinema 19. juunil 2026 toimuval

kõrgetasemelisele foorumil „Shared Future: Moldova and the Global Democracy Agenda”,

mis toimub Chișinăus. Lisaks toimub kohtumine ka Moldova parlamendi väliskomisjoni

esinaisega. Ta palus toetada tema lähetust Moldovasse seoses osalemisega 19. juunil 2026

konverentsil ja kohtumisega Moldova parlamendi väliskomisjoni esinaisega.

6

Otsustati:

2.1. Toetada väliskomisjoni esimehe lähetamist Moldovasse seoses osalemisega konverentsil

ja kohtumisega Moldova parlamendi väliskomisjoni esinaisega 19. juunil 2026. Lähetuskulud

katta väliskomisjoni eelarvest (konsensus: Marko Mihkelson, Henn Põlluaas, Juku-Kalle

Raid, Luisa Värk).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Mihkelson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Reinfeldt

protokollija

Riigikogu väliskomisjoni

istungi protokoll nr 195

Tallinn, Toompea Teisipäev, 12. mai 2026

Algus 14.00, lõpp 16.20

Juhataja: Marko Mihkelson (esimees)

Protokollija: Kristiina Reinfeldt (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Henn Põlluaas, Juku-Kalle Raid, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Birgit Keerd-Leppik (nõunik-sekretariaadijuhataja), Ivar Mölder

(nõunik)

Puudusid: Mart Helme, Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross ja Urmas Reinsalu

Kutsutud: Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis Hannes Hanso, Välisministeeriumi Aasia,

Vaikse ookeani piirkonna, Lähis-Ida ja Aafrika osakonna 1. büroo (Aasia ja Vaikse ookeani

piirkonna büroo) direktor Mati Murd ja lauaülem Rahel Maloverjan ning Rahvusvahelise

Kaitseuuringute Keskuse nooremteadur Toomas Hanso (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Eesti huvide kaitse muutuvas maailmakorras: Hiina ja Ida-Aasia julgeolekuruum

2. Info ja muud küsimused

1. Eesti huvide kaitse muutuvas maailmakorras: Hiina ja Ida-Aasia julgeolekuruum

Marko Mihkelson sõnas, et käesolev arutelu keskendub Hiina ja Ida-Aasia

julgeolekuruumile, sealsetele arengutele ja nende mõjule Eesti julgeolekule ning Eesti

võimalikele valikutele.

Hannes Hanso andis ülevaate Hiina ja Ida-Aasia julgeolekuolukorrast ning tõi esile, et

piirkonna arenguid mõjutab lähiajal oluliselt Ameerika Ühendriikide presidendi Donald

Trumpi visiit Pekingisse. Tema sõnul on Hiina hoidnud mitmetes olulistes küsimustes,

sealhulgas Euroopa Liidu suunal, oma positsioone teadlikult ootel kuni selle kohtumise

tulemuseni. H. Hanso märkis, et Hiina ja Euroopa Liidu suhted on madalseisus ning Hiina

eelistab suhelda üksikute liikmesriikidega kahepoolselt, mitte Euroopa Liidu

institutsioonidega. Samuti käsitles ta Hiina ja Jaapani suhete järsku halvenemist seoses

Jaapani väljaütlemistega Taiwani küsimuses ning tõi esile, et diplomaatilised kontaktid kahe

riigi vahel on seejärel märgatavalt vähenenud. Ühe olulise arenguna nimetas ta ka Hiina ja

Põhja-Korea suhete uuesti soojenemist, mis väljendub muu hulgas transpordiühenduste

taastamises ja tihenevas poliitilises suhtluses, ning juhtis tähelepanu Hiina tegevusele Põhja-

Korea vastaste sanktsioonide järelevalvet teostavate lääneriikide laevade suhtes. Lisaks

kirjeldas Hanso Hiina mõju kasvu Lõuna-Hiina merel, sealhulgas tehissaarte rajamist, survet

Vietnamile ja Filipiinidele ning püüdu kehtestada kontroll vaidlusaluste merealade üle. Ta

2

rõhutas, et piirkonna julgeolek ja navigatsioonivabaduse tagamine on olulised ka

rahvusvahelise kaubanduse toimimise seisukohalt. H. Hanso käsitles ka Hiina ja Venemaa

suhteid ning märkis, et Hiina senine hoiak Venemaa agressiooni suhtes Ukraina vastu ei anna

alust eeldada sisulist muutust. Tema hinnangul peab Hiina suhteid Venemaaga strateegiliselt

oluliseks ega ole valmis neid ohverdama, samal ajal kui Ameerika Ühendriikide ja Hiina

vastasseis kujundab üha enam globaalset julgeolekukeskkonda.

Marko Mihkelson palus selgitada, miks peetakse Donald Trumpi ja Hiina juhtkonna

kohtumist oluliseks ning milliseid võimalikke arenguid või tulemusi võivad sellelt

kohtumiselt oodata nii hiinlased kui ka ameeriklased.

Hannes Hanso selgitas, et kohtumine on oluline eeskätt selle võimaliku mõju tõttu

maailmamajandusele ja rahvusvahelisele julgeolekule, kuna tegemist on kahe maailma

suurima majanduse vaheliste suhetega. Ta märkis, et Hiina üks peamisi huve on saada

Ameerika Ühendriikidelt Taiwani küsimuses sõnum, mida saaks tõlgendada vastuseisuna

Taiwani iseseisvusele. Samuti tõi ta esile kaubandussuhted, haruldaste muldmetallide

küsimuse, kõrgtehnoloogia valdkonna vastastikuse usaldamatuse ning Iraani teema võimalike

arutelupunktidena. H. Hanso sõnul on Hiina jaoks oluline, kuidas kujuneb kohtumise järel

edasine suhtlus, kuna sellest võivad sõltuda ka järgmised sammud suhetes Euroopa Liiduga.

Mati Murd märkis, et Hiina tegevus Ida-Aasias ja Lõuna-Hiina merel on osa laiemast

nägemusest uuest maailmakorrast, milles Hiina peab võrdväärseks vastaseks eeskätt

Ameerika Ühendriike. Ta tõdes, et Trumpi ja Hiina juhtkonna kohtumise tulemusi on

keeruline ette näha, kuid selle võimalik mõju võib olla ulatuslik. M. Murd rõhutas, et Ida-

Aasias tekkiv kriis mõjutaks Eestit tõenäoliselt rohkem, kui seni on teadvustatud, eeskätt

kaudsete majandusmõjude kaudu, mis avalduksid Eesti peamiste kaubanduspartnerite ja

globaalsete finantsturgude vahendusel. Ta selgitas, et välisministeerium on tellinud

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuselt raporti Taiwani kriisistsenaariumide

julgeolekumõjude kohta ning Tartu Ülikooli Aasia Keskuselt raporti nende majandusmõjude

kohta. Samuti märkis ta, et Hiina peamine huvi Eesti suunal on seotud Taiwaniga ning

sooviga, et Eesti hoiduks Taiwaniga suhtlemisest ja selle toetamisest.

Marko Mihkelson palus selgitada, kuidas paigutub Eesti Hiina vaates Euroopa Liidu, NATO

ja Taiwani küsimuse laiemasse konteksti ning kuidas hindab Hiina praegu Eesti ja Hiina

kahepoolsete suhete seisu.

Hannes Hanso sõnul jälgitakse tähelepanelikult Eesti seisukohti ja avalikke väljaütlemisi

Hiina jaoks tundlikes teemades ning tõlgendatakse Eesti samme sageli laiemas Euroopa Liidu,

NATO ja Ameerika Ühendriikide kontekstis. H. Hanso märkis, et Hiina ei pea mitmeid Eesti

ja teiste Euroopa riikide otsuseid täielikult iseseisvaks, vaid näeb nende taga sageli Ameerika

Ühendriikide mõju. Samas tõdes ta, et Hiina peab vajalikuks säilitada Eestiga kahepoolset

suhtlust ja dialoogi, sealhulgas kõrgel tasemel kohtumiste vormis. Euroopa Liidu ja Hiina

suhete kohta märkis ta, et need on tõsiselt halvenenud ning poliitiline suhtlus on muutunud

väga piiratud ja pingeliseks.

Marko Mihkelson märkis, et Euroopa Liidu ja Hiina suhete halvenemise põhjused vajavad

täiendavat selgitamist. Ta osutas vastuolule ühelt poolt pingeliste suhete ja teiselt poolt Hiina

jätkuva aktiivse suhtluse vahel mõne Euroopa riigiga. Samuti tõdes ta, et Hiina ei ole Euroopa

jaoks Venemaa vastases sõjas partner, vaid lähtub oma huvist kujundada maailmakorda

endale sobival viisil ning toetab selles kontekstis Venemaa tegevusele soodsat strateegilist

keskkonda.

Hannes Hanso selgitas, et Euroopa Liidu ja Hiina suhete pingestumist mõjutab ühelt poolt

Hiina suur majanduslik kaal mitme liikmesriigi jaoks ning teiselt poolt asjaolu, et mitmed

Hiina jaoks ebasoodsad kaubandus-, tööstus- ja julgeolekupoliitilised otsused kujundatakse

3

Euroopa Liidu tasandil. Tema sõnul eelistavad liikmesriigid sageli hoida kahepoolsetes

suhetes fookust praktilisel koostööl ning jätta keerulisemad küsimused Euroopa Liidu

institutsioonide lahendada, mistõttu tajub Hiina Brüsselit eraldi ja kriitilisema osapoolena. H.

Hanso märkis, et see piirab omakorda paljude liikmesriikide valmisolekut võtta Hiina suhtes

poliitiliselt jõulisemaid seisukohti.

Marko Mihkelson küsis, milline on praegune seis seoses Taiwani esinduse võimaliku

avamisega Eestis.

Mati Murd selgitas, et Taiwani esinduse avamise küsimuses ei ole praegu sisulist

edasiminekut toimunud.

Marko Mihkelson tõstatas ka küsimuse, kas Eestil on olemas poliitiline tahe jõuda

Taiwaniga lahenduseni, mis võimaldaks esinduse avamist Eestis märkides, et õiguslikud ja

praktilised takistused on põhimõtteliselt lahendatavad poliitilise otsuse olemasolul. Mati Murd rõhutas, et ilma Taiwani poole ametliku taotluseta esinduse registreerimiseks ei

ole võimalik menetlusega edasi liikuda.

Marko Mihkelson küsis seejärel, kas Taiwan on pärast Leedut avanud uusi esindusi ka

teistes riikides.

Mati Murd selgitas, et teadaolevalt ei ole Taiwan pärast Leedut avanud uusi esindusi uutes

riikides, küll aga on avatud olemasolevate esinduste harukontoreid. Ta lisas, et need

tegutsevad Taipei nime all.

Henn Põlluaas küsis, kuidas hinnata Ameerika Ühendriikide ja Hiina suhete edasist arengut

ning millist tulemust võiks oodata nende juhtide kohtumiselt, sealhulgas kas suhted liiguvad

suurema vastasseisu, pragmaatilise läbikäimise või mõne koostöövormi suunas.

Hannes Hanso selgitas, et pärast riigipeade varasemat kohtumist on mitmel tasandil

taastunud praktiline suhtlus ja töökanalid. H. Hanso hinnangul on uus kohtumine oluline

eeskätt seetõttu, et selle rahulik ja tsiviliseeritud kulg võimaldaks jätkata senist pragmaatilist

suhtlust ning annaks suurema kindluse ka majandus- ja investeerimisotsuste tegemiseks. Ta

lisas, et vaatamata strateegilisele vastasseisule on Ameerika Ühendriigid ja Hiina jätkuvalt

väga tihedalt seotud kaubanduse, investeeringute ja inimestevaheliste kontaktide kaudu.

Marko Mihkelson andis sõna Toomas Hansole.

Toomas Hanso andis ülevaate Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse koostatud raportist

Taiwani väina võimalike kriisistsenaariumide kohta. Ta selgitas Taiwani geostrateegilist

tähtsust Ameerika Ühendriikide jaoks, tuues esile saare keskse asukoha nn esimese saareahela

strateegias ning selle tähenduse Hiina heidutamisel Indo-Vaikse ookeani piirkonnas. Samuti

kirjeldas ta Taiwani geograafilisi eripärasid ja nende mõju võimalikele sõjalistele arengutele.

T. Hanso märkis, et Hiina peamised eesmärgid on vältida Taiwani iseseisvumist ja saavutada

Taiwani taasühendamine, mida Peking käsitleb oma keskse riikliku huvina. Ta tõi esile, et

Taiwani küsimus on seotud ka Hiina Rahvavabariigi 100. aastapäevaga 2049. aastal ning Xi

Jinpingi poliitiliste eesmärkidega. Võimaliku ajaraamistiku kohta märkis ta, et üheks

tundlikumaks perioodiks võib kujuneda ajavahemik 2027–2032, arvestades nii Xi Jinpingi

ametiaega, Taiwani sisepoliitilisi arenguid kui ka Hiina relvajõudude moderniseerimise

eesmärke. T. Hanso käsitles ka Venemaa ja Hiina suhete võimalikku mõju Taiwani väina

kriisistsenaariumidele märkides, et Venemaa on viimastel aastatel väljendanud Hiinale

tugevamat poliitilist toetust ning võimaliku eskalatsiooni korral võivad Euroopa julgeolekut

mõjutada nii Venemaa võimalik tegevus Euroopa suunal kui ka Hiina ja Venemaa

omavaheline koordineerimine. Raportis eristati nelja peamist stsenaariumit: jätkuv surve

4

hübriidmeetmetega, karantiin, blokaad ja täiemahuline sissetung. T. Hanso selgitas, et need

stsenaariumid võivad teineteiseks üle minna sõltuvalt Hiina tegevusest ja rahvusvahelisest

reaktsioonist. Ta tõi esile, et isegi piiratumad stsenaariumid võivad avaldada märkimisväärset

mõju globaalsele kaubandusele, energiaturgudele, finantsturgudele ja tarneahelatele. Eesti

vaates rõhutas ta eelkõige võimalikke mõjusid energiahindadele, pensionifondidele,

riigieelarvele ja kaitsekulutustele. Lisaks märkis ta, et ulatuslikum konflikt Taiwani ümber

mõjutaks nii Ameerika Ühendriikide globaalset rolli kui ka Hiina võimet jätkata Venemaa

toetamist, millel võiks olla otsene mõju julgeolekuolukorrale Ukrainas ja NATO idatiival.

Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu ühtsus võimaliku kriisi korral ei ole

iseenesestmõistetav, kuna liikmesriikide suhted Hiina ja Taiwaniga ning majanduslikud huvid

on erinevad.

Henn Põlluaas küsis, kas raporti põhjal võib järeldada, et konflikt Taiwani ümber on Hiina

vaates pikemas perspektiivis vältimatu.

Toomas Hanso vastas, et Hiina vaates oleks 2049. aastaks eesmärgi saavutamata jäämine

märk ebaõnnestumisest, kuna selleks ajaks peaks Taiwani küsimus olema lahendatud. Tema

sõnul sõltub konflikti välditavus eelkõige heidutuse usutavusest. Kui Hiina hinnangul muutub

võimaliku jõukasutuse hind piisavalt madalaks ja sõjaline ülekaal piirkonnas kasvab, suureneb

ka oht, et Peking peab jõulist lahendust realistlikuks võimaluseks.

Marko Mihkelson palus selgitada Hiina relvajõudude juhtkonnas toimunud muutusi ning

küsis, millist rolli võiks Taiwani sisepoliitikas mängida Kuomintangi võimalik võimuletulek

olukorras, kus osa avalikkusest võiks hakata sõja vältimiseks eelistama Hiinaga kompromissi.

Hannes Hanso selgitas, et Hiina relvajõudude juhtkonnas on viimastel aastatel toimunud

ulatuslikud puhastused, mida on ametlikult põhjendatud korruptsiooniga, kuid mille võimalike

tagamaade üle on põhjust oletada ka laiemat lojaalsus- ja võimuvõitluse mõõdet. Ta tõi esile,

et menetlused on jõudnud välja Hiina sõjalise juhtimise kõige kõrgemale tasandile ning

puudutanud ka endisi kaitseministreid ja sõjaväe keskkomisjoni juhtkonda. H. Hanso märkis,

et avalikkuse ette on jõudnud mitmeid tõsiseid korruptsioonijuhtumeid, sealhulgas sõjaliste

ametikohtade müük, ning seda teemat käsitletakse Hiinas varasemast palju teravamalt. Tema

sõnul ei ole praegu selge, kas puhastused nõrgestavad lühiajaliselt Hiina sõjalist võimekust

või võivad pikemas vaates seda hoopis tugevdada, kui juhtpositsioonidele tõusevad

pädevamad isikud.

Toomas Hanso lisas, et ühe võimaliku selgitusena Hiina sõjalise juhtkonna puhastustele on

viidatud ka erimeelsustele seoses Xi Jinpingi seatud ajajoonega, mille kohaselt peab

rahvavabastusarmee olema 2027. aastaks valmis Taiwani ründama. Ta märkis, et selle

käsitluse kohaselt võidi kõrvaldada juhid, kes seadsid seatud ajaraami või valmisoleku

kahtluse alla, kuid rõhutas, et tegemist on spekulatiivse tõlgendusega.

Marko Mihkelson märkis, et Kuomintangi juhtkonna sõnumid võivad mängida valijate

julgeolekuhirmudele ja deeskalatsiooni ootusele. Ta palus hinnata, kui realistlik on

stsenaarium, mille korral osa Taiwani avalikkusest hakkab toetama Hiinaga kokkuleppe

otsimist ning küsis ühtlasi, kui kindel on Ameerika Ühendriikide valmisolek sõltumata

Taiwani presidendist jätkata Taiwani kaitsmist osana laiemast saareahelate strateegiast.

Toomas Hanso vastas, et stsenaarium, mille korral Taiwan liiguks vabatahtlikult Hiinaga

ühinemise suunas, on praeguste arengute põhjal vähe tõenäoline. Ta tõi selle peamiste

takistustena esile Hongkongi kogemuse, mis on vähendanud usaldust mudeli „üks riik, kaks

süsteemi“ vastu, ning taiwanlaste identiteedi muutuse, mille kohaselt üha suurem osa

elanikest määratleb end üksnes taiwanlastena. T. Hanso märkis, et Kuomintang on küll

rõhutanud pingete vähendamise ja suhtluse vajadust, kuid ei ole esitanud selget kava Taiwani

ühendamiseks Hiinaga.

5

Toomas Hanso lisas, et Taiwani strateegiline tähtsus Ameerika Ühendriikide jaoks tuleneb ka

sellest, et saare kontrollimine mõjutab otseselt Hiina võimet väljuda sügavasse Vaiksesse

ookeani. Tema sõnul võimaldaks kontroll Taiwani üle Hiina allveelaevadel liikuda senisest

vabamalt sügavamatesse vetesse, mis muudaks Ameerika Ühendriikide jaoks Hiina sõjalise

tegevuse jälgimise ja heidutamise keerulisemaks.

Hannes Hanso märkis kommentaarina, et pingete kõrval tuleb arvestada ka Taiwani ja Hiina

vahel säilinud ulatuslike inimestevaheliste ning majanduslike sidemetega. Ta tõi esile

regulaarse reisimise kahe poole vahel, Taiwani elanike tiheda liikumise Hiinasse,

mandrihiinlaste töötamise Taiwanil, segaabielud ning Taiwani ettevõtete laialdase tegevuse

Hiinas.

Toomas Hanso lisas, et mitmed Taiwani ja Hiina vahelised ajaloolised, ühiskondlikud ja

majanduslikud sidemed on viimastel aastatel nõrgenenud. Ta viitas nii taiwanlaste identiteedi

muutumisele kui ka sellele, et Taiwan püüab oma investeeringuid Hiinast ümber suunata

teistesse riikidesse, pidades seda üha enam geopoliitiliseks prioriteediks.

Marko Mihkelson märkis, et võimalik Taiwani kriisi eskaleerumine Ameerika Ühendriikide,

Jaapani ja teiste piirkondlike liitlaste otsese osalusega muudaks olukorra globaalseks

julgeolekukriisiks, millel võiks olla mõju ka Euroopa ja Eesti julgeolekule. Ta palus hinnata,

milliseid tagajärgi võiks selline areng tuua NATO idatiivale ning kui tähelepanelikult

jälgitakse Pekingis Ukraina sõja kulgu ja võimalikke lahendusi.

Hannes Hanso vastas, et Hiina jälgib Ukraina sõja arenguid tähelepanelikult ning valmistub

ka võimalikuks osalemiseks Ukraina ülesehituses. Ta märkis, et Hiinal on selle vastu selge

majanduslik ja poliitiline huvi, kuid tema hinnangul oleks vastuoluline, kui Venemaad toetav

riik saaks hiljem Euroopa vahendite toel Ukrainas ulatuslikult osaleda. H. Hanso rõhutas, et

Hiina jaoks ei ole sõja kiire lõpetamine tingimata prioriteet, kuna senine olukord teenib

mitmes vaates ka Hiina huve.

Toomas Hanso selgitas, et Taiwani kriisi puhul oleksid Ameerika Ühendriikide jaoks

võtmetähtsusega eeskätt Jaapan, Filipiinid, Lõuna-Korea ja Austraalia, kelle roll sõltuks nii

geograafilisest asendist kui ka sisepoliitilistest otsustest. Ta märkis, et Euroopa riikidelt ei

oodata seal eeskätt otsest sõjalist sekkumist, kuid võimalik kriis võiks kaasa tuua Ameerika

Ühendriikide vägede ülemaailmse ümberpaigutamise. T. Hanso hinnangul ei ole siiski

tõenäoline, et see tooks kaasa NATO sõjalise kohaloleku olulise vähenemise Eestis, kuna

Euroopa liitlased saaksid vajaduse korral osa puudujäägist katta. Samuti märkis ta, et NATO

artikkel 5 võib muutuda asjakohaseks juhul, kui konflikt eskaleerub väga laiaulatuslikuks ja

puudutab otseselt Ameerika Ühendriikide territooriumi või laiemat alliansi

julgeolekukeskkonda.

Marko Mihkelson võttis arutelu kokku, märkides, et mis tahes Taiwani kriisistsenaariumi

käivitumine halvendaks Eesti julgeolekuolukorda ning muudaks üldist geopoliitilist olukorda

Eesti jaoks ebasoodsamaks. Ta tõi esile, et Ameerika Ühendriikide ja Hiina juhtide kohtumise

üks oluline mõõde on võimaliku status quo säilitamine. M. Mihkelson tänas külalisi sisukate

ettekannete eest ning märkis, et komisjon pöördub teema juurde vajadusel tagasi. 2. Info ja muud küsimused

Marko Mihkelson sõnas, et teda on kutsutud esinema 19. juunil 2026 toimuval

kõrgetasemelisele foorumil „Shared Future: Moldova and the Global Democracy Agenda”,

mis toimub Chișinăus. Lisaks toimub kohtumine ka Moldova parlamendi väliskomisjoni

esinaisega. Ta palus toetada tema lähetust Moldovasse seoses osalemisega 19. juunil 2026

konverentsil ja kohtumisega Moldova parlamendi väliskomisjoni esinaisega.

6

Otsustati:

2.1. Toetada väliskomisjoni esimehe lähetamist Moldovasse seoses osalemisega konverentsil

ja kohtumisega Moldova parlamendi väliskomisjoni esinaisega 19. juunil 2026. Lähetuskulud

katta väliskomisjoni eelarvest (konsensus: Marko Mihkelson, Henn Põlluaas, Juku-Kalle

Raid, Luisa Värk).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Mihkelson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Reinfeldt

protokollija