KULK protokoll 155 (19.05.2026)

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll 155

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 19. mai 2026

Algus 14.00, lõpp 15.50

Juhataja: Tõnis Lukas (aseesimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Margit Sutrop, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudusid: Liina Kersna, Signe Kivi, Madis Kallas

Kutsutud: Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusnõunik Margit Kiin (1. päevakorrapunkti

juures); kultuuriminister Heidy Purga, ministri nõunik Karoliina Lorenz, loomingu asekantsler

Xenia Joost, kultuuriväärtuste asekantsler Eili Lepik, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler

Eda Silberg ja spordi asekantsler Raido Mitt ning strateegia- ja innovatsiooniosakonna

juhataja Reelika Väljaru, kultuuriministri töövarjud Ell Juhani ja Hans-Kaarel Laes (2.

päevakorrapunkti juures);

Haridus- ja Teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna juhataja Ott Oja ning alus- ja

põhihariduse osakonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindaja,

Tallinna Nõmme Põhikooli direktor Õnnela Leedo-Küngas, Eesti Muuseumiühingu tegevjuht

Anu Viltrop, Pimedate Ööde filmifestivali korraldaja Mikk Granström (3. päevakorrapunkti

juures)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste

seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE II) teise lugemise ettevalmistamine

2. Kultuuriministri ülevaade 2025. aasta vastutusvaldkonna tegevustest ja arengutest, sh

ülevaade spordipoliitika põhialuste täitmisest

3. Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele

lahendada koolide korraldatud õppekäikude rahastamisel tekkinud segadus” eelnõu (867 OE)

esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste

seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE II) ettevalmistamine teiseks lugemiseks

Tõnis Lukas avas päevakorrapunkti arutelu ning lisas, et paneb hääletusele

muudatusettepaneku, mis on täpsustatud koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM),

Rahandusministeeriumi (RAM) ning krediidiasutustega.

2

1. Eelnõus teha järgmised muudatused:

„Muuta eelnõu punkti 28 (eelnõu esialgne punkt 22) järgmises sõnastuses:

„29) paragrahv § 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

§ 44. Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute muutmise ja

rakendamisega seotud erisused

(1) Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingutele kohaldatakse nende sõlmimise

ajal kehtinud seaduse redaktsiooni, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(2) Enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepinguid võib krediidiasutusega

kokkuleppel muuta enne 2026. aasta 1. septembrit kehtinud redaktsioonis toodud

tingimustele. Kui laenusaaja vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 või 4 sätestatud

tingimustele, võib õppelaenulepingut muuta nimetatud lõigete kohaselt.

(3) Laenusaaja, kellel ei ole enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva

õppelaenulepinguga seotud õpingud lõppenud või kellel ei ole õpingute lõpetamisest seoses

õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12

kuud või kes on nimetatud aja jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes

1 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis, võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta vastavat

õppelaenulepingut käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

(4) Laenusaajal, kellel on enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva

õppelaenulepinguga seotud õpingute lõpetamisest seoses õppekava täitmisega täies mahus või

muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12 kuud ja kes ei ole nimetatud 12 kuu

jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õppeasutuses ja

õppevormis, ei ole õigust krediidiasutuselt taotleda selle õppelaenulepingu tingimuste

muutmist käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, sealhulgas laenu refinantseerimisel.

Nimetatud õppelaenulepingus võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta intressimäära

vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

(5) Alates 2022/23. õppeaastast sõlmitud õppelaenulepingutele kohaldatakse riigi poolt

krediidiasutusele intressi vahe tasumisel käesoleva seaduse 2026. aasta 1. septembril

jõustunud redaktsiooni § 16 lõike 6 teist lauset.

(6) Kui õppelaenulepingule rakendub käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul

riigitagatis ning õppelaenuleping on tagatud käendusega või hüpoteegiga Eestis asuvale

kinnisvarale, lisab krediidiasutus taotlusele peale § 23 lõikes 2 nimetatud dokumentide ka

enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud käenduslepingu või pandilepingu ja selle kõikide lisade

ärakirjad.“.“

Selgitus: Eelnõu on täiendatud rakendussättega (ÕÕS § 44), mis reguleerib üleminekut uuele

õppelaenude süsteemile alates 2026/27. õppeaastast. Säte on üles ehitatud kolmetasandiliseks

– lõige 1 sätestab baasreegli, lõiked 2-4 on eriregulatsioonid lepingute muutmiseks ning

lõiked 5 ja 6 reguleerivad spetsiifilisi tehnilisi küsimusi (intressi kompensatsioon, riigitagatis).

Muudatused on vajalikud, et tagada õigusselgus lepingute puhul, mis on sõlmitud erinevate

regulatsioonide ajal (enne 2022/23, ajavahemikus 2022–2026 ning alates 2026/27), sätestada

erisused sõltuvalt laenusaaja staatusest.

Rakendussätte kohaselt jäävad enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingud

üldjuhul kehtima nende sõlmimise ajal kehtinud tingimustel. Samas antakse laenusaajale,

kellel ei ole veel tekkinud tagasimaksekohustust, võimalus viia kõik kehtivad

õppelaenulepingud krediidiasutusega kokkuleppel üle uuele regulatsioonile. Isikule, kellel

tagasimaksekohustus on juba tekkinud ja kes ei ole õpinguid jätkanud, sellist õigust ei anta,

kuid säilib võimalus muuta intressimäära vastavalt uuele regulatsioonile.

3

Muudatusega täpsustatakse ka intressi vahe hüvitamise korda ning nähakse ette täiendavad

dokumendid riigitagatise rakendumise menetluses juhtudel, kui õppelaen on tagatud käenduse

või hüpoteegiga.

Muudatus parandab regulatsiooni süsteemsust, vähendab tõlgendusriske ning tagab

laenusaajate võrdse kohtlemise.

Muudatusettepaneku § 44 lõige 1 sätestab üldise ajalise kohaldamisala.

Lõige 1 on klassikaline üleminekusäte, mis määrab, millist õigust kohaldada (vana vs uus

regulatsioon) ning samas sisaldab reservatsiooni „kui käesolevas sättes ei ole sätestatud

teisiti“. See teeb lõikest 1 üldnormi, mille suhtes teised lõikes on erandid. Sätte kohaselt säilib

õigusselguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt üldreegel, et enne 2026/27. õppeaastat

sõlmitud lepingutele kohaldatakse nende sõlmimise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni. See

on kooskõlas lepingu täitmisel järgitava põhimõttega, kus pooled peavad saama tugineda

lepingu sõlmimise hetkel kehtinud õiguslikule raamistikule. See lõige välistab uue seaduse

automaatse tagasiulatuva mõju, välja arvatud juhtudel, kus järgnevad lõiked sätestavad teisiti.

Muudatusettepaneku § 44 lõige 2 sätestab enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud lepingute

erisused.

Käesolev lõige reguleerib kõige vanemaid kehtivaid lepinguid. Neid on võimalik

krediidiasutusega kokkuleppel muuta enne 2026. aasta 1. septembrit kehtinud tingimustele.

Enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute puhul võib kohaldatav õigus ajateljel

varieeruda mitme redaktsiooni lõikes. Seadusandja on teadlikult loobunud lahendusest, mille

kohaselt tuleks iga konkreetse lepingu muutmisel rekonstrueerida selle kogu ajalooline

õiguslik raamistik ning hinnata järjestikku kõigi vahepealsete seadusemuudatuste

kohaldatavust (nt 2010., 2015., 2018. a redaktsioonid).

Selline lähenemine oleks ebaproportsionaalselt koormav, raskendaks ühtse rakenduspraktika

kujunemist ning vähendaks õigusselgust.

Selle asemel nähakse ette fikseeritud referentsredaktsioon, milleks on enne 1. septembrit 2026

kehtinud seaduse redaktsioon. Tegemist on ajaliselt lähima tervikliku regulatsiooniga, mis

võimaldab käsitleda varasemaid lepinguid ühtsel alusel, tagades samal ajal piisava kooskõla

varasemate õigussuhetega ning õiguspärase ootuse kaitse.

Oluline on märkida, et kui laenusaaja vastab lõigetes 3 või 4 toodud spetsiifilistele

tingimustele, on võimalik üle minna ka uuemale redaktsioonile. See võimaldab paindlikkust

isikutele, kes on pikaajalises õppes.

Muudatusettepaneku § 44 lõige 3 kehtestab aktiivses õppeprotsessis või selle vahetus järgus

olevate laenusaajate soodustingimused.

Tegemist on eelnõu ühe olulisema sättega, mis loob nn opt-in ehk vabatahtliku liitumise

võimaluse uuele süsteemile. See säte on suunatud isikutele, kellel enne 2026/27. õppeaasta

algust sõlmitud õppelaenu suhe on veel aktiivne või kes on hiljuti õpingud lõpetanud (kuni 12

kuud tagasi või on õpinguid jätkanud). Eesti Pangaliit on juhtinud tähelepanu sellele, et

praktikas kasutatakse erinevaid õppelaenulepingute mudeleid – osa krediidiasutusi sõlmib ühe

lepingu kogu õppeperioodiks, osa eraldi lepingu iga õppeaasta kohta. Kehtiva eelnõu

sõnastuse puhul võib sellest tekkida olukord, kus sarnases olukorras olevate laenusaajate

õigused sõltuvad üksnes kasutatavast lepingumudelist. Muudatusega välditakse olukorda, kus

näiteks bakalaureuseõppe ajal sõlmitud õppelaenulepingute muutmine ei oleks võimalik

4

pelgalt põhjusel, et nende õpingute lõpetamisest on möödunud üle 12 kuu, kuigi isik on

jätkanud magistriõppes ning tal ei ole tekkinud õppelaenu tagasimaksekohustust.

Sellistel isikutel on õigus krediidiasutusega kokkuleppel muuta oma õppelaenuleping (sh ka

enne 2022/23 sõlmitud leping tulenevalt lõikes 2 sätestatud erisusele) täielikult vastavaks

uuele, 2026/27. õppeaastast kehtivale redaktsioonile. See võimaldab laenusaajatel üle minna

uuele intressi- ja tagasimaksesüsteemile.

Säte ei riku õiguspärast ootust, sest muudatus toimub laenusaaja ja panga kokkuleppel ning

tegemist ei ole sundmuutusega. Säte on proportsionaalne kuna eristab sihtrühmadena

aktiivsed õppurid ning ammu lõpetanud isikud, kes on asunud juba laenu tagasi maksma.

Muudatusettepaneku § 44 lõige 4 sätestab piirangud neile laenusaajatele, kes on oma

õpingud lõpetanud.

Isikutele, kellel on enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud õppelaenuga seotud õpingute

lõppemisest möödunud rohkem kui 12 kuud ja kes ei ole õpinguid jätkanud (st on asunud

laenu tagasi maksma vastavalt ÕÕS § 18 lõikele 1), kohaldatakse rangemaid piiranguid. Neil

puudub õigus nõuda lepingu tingimuste täielikku muutmist uue seaduse kohaselt (sh

refinantseerimist).

Küll aga on sätestatud oluline erand: poolte kokkuleppel võib muuta intressimäära vastavalt

uue seaduse tingimustele. Kuna intressimäär on ÕÕS § 16 lg 5 kohaselt seotud euriboriga,

annab see võimaluse ühtlustada intressikoormust ka neil laenusaajatel, kelle põhileping jääb

vana redaktsiooni reguleerida, võimaldades ka vanemate laenude puhul turutingimustele

vastavat intressi.

Muudatusettepaneku § 44 lõike 5 kohaselt ühtlustatakse intressi vahe tasumise kord.

Sättega nähakse ette, et alates 2022/23. õppeaastast sõlmitud lepingute puhul kohaldatakse

riigipoolse intressi tasumisel uut terminoloogiat ja korda. Seaduses asendatakse termin

"intressivahe" terminiga "intressi vahe". See on tehniline muudatus, mis tuleneb asjaolust, et

riik ei tasu enam fikseeritud määra ja kommertsmäära vahet, vaid konkreetset osa intressist,

mida laenusaaja ise ei kata. Selle lõike eesmärk on ühtlustada riigipoolne intressi vahe

kompenseerimise mehhanism kõigile lepingutele, mis on sõlmitud alates 2022/23.

õppeaastast. See tagab riigieelarve seisukohalt ühtse ja prognoositava intressitoetuse süsteemi,

sõltumata sellest, kas laen on võetud nt 2022. või 2025. aastal.

Muudatusettepaneku § 44 lõige 6 reguleeritakse riigitagatise rakendamise

dokumentatsiooniga seotud sätted.

See lõige on protseduuriline ja seotud riigitagatise sissenõudmisega. Lõige 6 täpsustab

tõendamiskoormist ja esitatavaid dokumente olukorras, kus riigitagatis realiseerub. Kuna

vanemad lepingud võivad olla tagatud teistsugustel alustel, kohustatakse krediidiasutust

esitama lisaks ÕÕS § 23 lg 2 loetletud dokumentidele ka kõik enne 2026/27. õppeaastat

sõlmitud tagatislepingute (käendus- või pandilepingud) ärakirjad.

Kultuurikomisjon

Carina Rikarti sõnul oli vahepeal küsimuse all, kas eelnõust tulenevate muudatuste

rakendamisega seoses peaks muutma kehtiva seaduse rakendussätet §-s 44, mis puudutab

ainult enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepinguid ning lisama uue §-i 45 enne

2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute kohta või on õigusselguse aspektist

5

korrektsem muuta ÕÕSi § 44 selliselt, et see hõlmaks üleminekusätetes mõlemad perioodid,

sest nad on omavahel seotud. Rakendajad leidsid, et varasemaid õppelaenulepinguid

puudutavad üleminekusätted tuleks koondada ühte paragrahvi, hõlmates kõiki enne

2026/2027 õppeaastat sõlmitud lepinguid. HTM on lisanud muudatusettepanekule ka

asjakohased põhjendused.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Tõnis Lukas, Vadim

Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Margit Sutrop, Kadri Tali)

Helle-Moonika Helme viitas kultuurikomisjoni poolt arvestatud EKRE fraktsiooni

muudatusettepanekule.

H-M. Helme küsis, millised oleksid komisjoni järgmised sammud juhul, kui täiskogu kinnitab

muudatusettepaneku, arvestades sellega kaasnevaid täiendavaid finantskohustusi.

Carina Rikart selgitas, et protseduuriliselt jääb ettepanek eelnõusse ning selle üle otsustab

täiskogu. C. Rikart lisas, et ministeeriumid on juhtinud tähelepanu, et muudatusettepanekuga

kaasnevate kulustega ei ole riigieelarves arvestatud ning selle rakendamine tooks kaasa

märkimisväärse koormuse riigieelarvele ja rakendusprobleemid. Seetõttu tuleks

muudatusettepaneku sellisel kujul toetamise korral täiskogus eelnõu teine lugemine

katkestada.

Tõnis Lukas lisas, et juhul kui muudatusettepanek hääletatakse täiskogu poolt eelnõusse, siis

peab kultuurikomisjon sellega edasi tegelema.

2. Kultuuriministri ülevaade 2025. aasta vastutusvaldkonna tegevustest ja arengutest, sh

ülevaade spordipoliitika põhialuste täitmisest

Tõnis Lukas avas päevakorrapunkti ning andis sõna kultuuriministrile.

Heidy Purga andis ülevaate 2025. aasta kultuuripoliitika elluviimisest riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ raames, keskendudes peamistele tulemusnäitajatele,

eelarvemuudatustele ning kultuuri- ja spordivaldkonna olulisematele tegevustele(lisa 1).

Kadri Tali küsis, kuidas jaotati 2026. aastal rahvusvahelise nähtavuse tõstmiseks ette nähtud

1 miljoni euro suurune lisarahastus ning kas see jagunes paljude organisatsioonide vahel või

koondus vähestele saajatele.

K.Tali sõnul vähenes toetuse laienemisel riigiasutustele erakollektiividele suunatud rahastus,

eelkõige festivalide arvelt, kuigi mõlemad osalesid samades taotlusvoorudes.

Heidy Purga vastas, et 1 miljoni euro suurune lisarahastus jaotati kahe meetme vahel - „Eesti

rahvusvahelistumine“ ja „Eesti kultuur maailmas“. Saajate ringi laiendati, võimaldades

osaleda ka sihtasutustel, sh ERSO-l, arvestades kulude kasvu ja piiratud erarahastust. „Eesti

kultuur maailmas“ meetmes osalemine oli avatud kõigile.

H. Purga lisas, et tema meetmete komisjonide töös ei osale.

Kadri Tali küsis, kes said toetust „Eesti kultuur maailmas“ meetmest, millised olid riigi

prioriteedid ning kas tegemist oli ekspordimeetmega, mis tõi ka välismaist tulu. Lisaks palus

K. Tali selgitada kultuuriranitsa ja kultuurhariduse lisarahastuse jaotust ning selle andmise

korda.

Heidy Purga rõhutas, etkultuuriharidus ja kultuuriranits on eraldi meetmed.

H. Purga sõnul loodi Kultuuriministeeriumi (KUM) haldusala jaoks erakorraline toetusmeede,

6

et leevendada HTM poolt tekitatud segaduse (õppekäikude rahastamine) mõju, mille tõttu

vähenes kultuuriasutuste külastatavus, sh laste osalus, ligikaudu 30%. Meetme eesmärk oli

tagada, et lapsed saaksid jätkata kultuuris osalemist.

Kadri Tali küsis, kas meetme puhul oli tegemist avaliku konkursiga.

Reelika Väljaru vastas, et toetus suunati KUM haldusala asutustele. Enne seda peeti

arutelusid muuseumiühingu, teatriliidu ja teiste valdkonna esindajatega, et leida piiratud

vahendite kasutamiseks sobiv lahendus. Lepiti kokku rakendada ühekordset toetust KUMi

haldusala asutustele, kellel olid valmis programmid ja võimekus neid kiiresti pakkuda.

Kadri Tali sõnul eiras kõnealune KUMi meede eraorganisatsioone, suunates varjatud

lisarahastust haldusalale ning moonutades konkurentsi.

K. Tali lisas, et erakollektiivid on teinud aastaid 27 000 lapsele tasuta üritusi. Nüüd on KUM

suunanud toetuse haldusala sihtasutustele, kes pakuvad samuti justkui tasuta teenust, kuid riigi

rahastusel.

Reelika Väljaru selgitas, et konkurss oli avalik. Meetme eesmärk oli toetada lapsi ja

kompenseerida segadusest tingitud mõju, mitte eelistada haldusala asutusi.

Kadri Tali sõnas, et huviharidus kuulub HTM ning tippkultuur KUM haldusalasse. K. Tali

küsis, kas KUM panus huviharidusse ei vähenda toetust kultuuritegijatele.

Reelika Väljaru täpsustas, et kultuuriharidus on osa üldharidusest ja peab olema seotud

õppekavaga. Erinevalt huviharidusest, mis toimub vabatahtlikult väljaspool koolipäeva,

eeldab kultuuriharidus õpitava reflekteerimist õppetöös.

Helle-Moonika Helme arvamuse kohaselt ei vasta rahvaraamatukogude reformi tegelik mõju

ministri poolt esitatud positiivsele kuvandile. Ta viitas rahvaraamatukogu seaduse eelnõu

tagasisidele, mille kohaselt võib eelnõu vähendada näiteks Läänemaa Keskraamatukogu

rahastust üle 100 000 euro aastas, tuues kaasa koondamised ning vajaduse pöörduda kohaliku

omavalitsuse poole. H-M. Helme sõnul ei pruugi reformi tulemusel rahastus jõuda vajalikul

määral sihtkohta, mis võib mõjutada ka lugemisharjumusi.

H.-M. Helme küsis, kas sarnaseid probleeme on ilmnenud ka mujal ning kuidas see haakub

ministri poolt esitatud ülevaate ja lubadusega, tagada raamatukogude jätkusuutlikkus.

Heidy Purga vastas, etriik ei saa raamatukogusid sulgeda, kuna need kuuluvad kohalikele

omavalitsustele. 1998. aastast kehtiv rahvaraamatukogude seaduse regulatsioon ja riiklikud

ülesanded on ajas muutunud ning osa neist ülesannetest (näit bibliograafia kogumine jne) on

kadunud. Ülesannete ja rahastuse kasutamine omavalitsustes on erinev ning seda ei ole

võimalik üheselt hinnata. Seetõttu korrastatakse süsteemi, viies teenused ühtsetele alustele,

sealhulgas arendades ühtset andmebaasi, koolitusi ja teenuse toimimist.

Margit Sutrop küsis venekeelse erameedia toetamise kohta, paludes selgitada toetuse saajaid,

meetme eesmärki ning selle mõju meediatarbimisele ja Eesti inforuumi lõimumisele.

Heidy Purga selgitas, et venekeelse erameedia toetamine käivitati pärast Ukraina sõja algust

ja meediakanalite piiramist, et hoida venekeelne elanikkond Eesti inforuumis. Toetus

jagatakse avaliku konkursi alusel ning peamised saajad on olnud Põhjarannik, Rus Postimees

ja Delfi Rus. Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) rahastus toimub eraldi.

Ministri sõnul on toetuse keskmine maht umbes 300 000 eurot ning selle mõju hinnatakse info

kättesaadavuse ja ühiskondlikus arutelus osalemise kaudu. Esialgne tagasiside on olnud

positiivne.

Reelika Väljaru lisas, et KUM-il on venekeelse erameedia toetamise kohta olemas põhjalik

kokkuvõte, mida saab vajadusel jagada. R. Väljaru sõnul tuleb toetuse saamiseks täita selged

kriteeriumid, sh kasvatada jälgijaskonda ja tagada sisuloome maht. Kõik toetuse saajad on

seatud eesmärgid täitnud või ületanud.

7

Margit Sutrop küsis, kuidas suureneb eestikeelse meedia tarbimine antud info valguses. M.

Sutrop rõhutas, et eesmärk peaks olema eestikeelse meedia tarbimise kasv, mitte üksnes

venekeelse meedia asendamine teiste kanalitega.

Reelika Väljaru sõnul on üheks põhimõõdikuks usaldusväärsus, mida hinnatakse eeskätt

ERRi vene- ja eestikeelse elanikkonna lõikes. Venekeelse elanikkonna usaldus meedia vastu

on langenud, sh ERRi vastu, mis on vähendanud ka vaatajaskonda. Seetõttu on vaja

suurendada sisuloomeks vahendeid, et parandada sisu atraktiivsust. Rõhk on ERRi ja

erameedia koostööl.

Heidy Purga lisas, etIda-Virumaa noored ei tarbinud Eesti meediat ega osalenud Eesti

inforuumis, vaid jälgisid peamiselt välis- ja Venemaa meediat. Seetõttu puudus neil side Eesti

meediaga. H. Purga sõnul on meediaväljaanded pakkunud arutelude käigus lahendusi selle

sideme loomiseks ning näinud ka lugejaskonna kasvu. Minister lisas, et väljakutseid jätkub.

Margit Sutrop küsis, kas riik monitoorib meediakanalite usaldusväärsust ning elanikkonna

infotarbimist, sh allikaid ja usaldust, mis on oluline kriisivalmiduse ja julgeoleku seisukohalt.

M. Sutrop küsis, kas erameedia poolt kogutud andmeid kasutatakse ka riiklikult.

Reelika Väljaru vastas, et KUM on viimased 2–3 aastat tellinud meediauuringuid ning

kasutab lisaks ka integratsiooni monitooringu andmeid. Uuringud keskenduvad

usaldusväärsusele ning nende tulemusi kasutatakse poliitikakujundamisel.

Helle-Moonika Helme märkis, et 1 miljoni euro suurune toetus ei pruugi eesmärki täita, kuna

riigi võimalused jäävad alla rahvusvaheliste meediaplatvormide propaganda mõjule, mis seab

kahtluse alla meetme tõhususe.

Heidy Purga nõustus, et tegemist on infoühiskonna konfliktiga, kus vastaspoolel on

märkimisväärne ressursieelis. Ta rõhutas, et riik ei saa platvorme piirata, kuid saab toetada

oma inforuumi ja pakkuda usaldusväärset sisu. Meetme eesmärk ongi selle võimekuse

tugevdamine, kuigi väljakutsed püsivad.

Tõnis Lukas sõnas, et lõimumisel tuleb seada realistlikud eesmärgid, arvestades

sõjapropaganda mõju ja piiratud võimalusi kaasata kõiki sihtrühmi. T. Lukas rõhutas vajadust

hoida selgeid põhimõtteid ning vältida ebarealistlikke ootusi.

Margit Sutrop tegi ettepaneku käsitleda infotarbimist kultuurikomisjonis eraldi teemana.

Tõnis Lukas tänas ministrit Eesti Raamatuaasta elluviimise eest, märkides selle nähtavust ja

positiivset vastuvõttu. T. Lukas küsis, kui suur on kavandatav rahastus kultuuriranitsale ja

milline on selle realistlik maht.

Heidy Purga vastas, et kultuuriranitsa praegune rahastus (1,5 mln eurot) põhikooliõpilastele

võimaldab keskmiselt ühe õppekäigu aastas õpilase kohta (u 11 eurot õpilase kohta), mis on

ebapiisav. Miinimumprogramm, e rahastuse tõstmine 30 euroni põhikooli õpilase kohta,

nõuaks ligikaudu 2,5 mln eurot lisaraha, mida on plaanis riigieelarve läbirääkimistel ka

taotleda. H. Purga rõhutas vajadust suurendada kultuuriranitsa rahastust järk-järgult ning lisas,

et on ka teisi õppekäike, mida kultuuriranits ei kata. Seetõttu on vajadus arutada HTM-iga

teiste õppekäikude rahastamist, sh lapsevanemate ja kohalike omavalitsuste rolli.

Tõnis Lukas küsis, kuidaskasutatakse Team Estonia 2 miljoni euro suurust lisarahastust ning

kas see jõuab sihipäraselt tippsporti.

Raido Mitt vastas, etTeam Estonia rahastus on järgmisel aastal kärpes, kuid EOK

ettepanekul jaotati umbes 1,3 mln eurot tippsportlaste, noorte ja koondiste toetuseks ning

ülejäänud osa jäeti reservi, et katta praeguse seisuga võimalikku järgmise aasta kärbet.

Tõnis Lukas küsis, kas lubatud lisarahastus suunatakse täielikult sihtotstarbeliselt või tehakse

ümberpaigutusi. Kuidas tagatakse, et toetus jõuab tippsportlasteni.

Raido Mitt kinnitas, et raha mujale paigutatud ei ole ning kogu raha jõuab tippsportlasteni.

8

Tõnis Lukas küsis, kuidas on jaotatud lõimumise ja keeleõppe vastutus KUM-i ja HTM-i

vahel.

Eda Silberg vastas, et valdkonnas on viimastel aastatel toimunud olulisi muutusi ning

täiskasvanute keeleõpet mõjutavad nii riiklikud kui ka Euroopa Liidu otsused. Alates juunist

peab Eesti pakkuma EL rändepakti alusel rahvusvahelise kaitse taotlejatele keeleõpet

kohanemisprogrammi raames, mille eest vastutab KUM.

Eda Silberg lisas, et eelmise aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses keskendusid täiskasvanute

keeleõppega seotud arutelud kutsealuste keeleõppele. Aruteludes osalesid ka HTM esindajad

asekantsleri tasandil. Ühiselt lepiti kokku, et kutsealuste keeleõpe kuulub KUMi haldusalasse

ning teenust pakub Integratsiooni Sihtasutus, kellel on selleks terviklik lahendus koos

klienditeekonna jälgimise, nõustamise ja muude tugiteenustega. E. Silbergi sõnul jätkuvad

arutelud HTM-iga ning nende seisukohta oodatakse aasta lõpuks. Praegu on kaks peamist

keeleõppe pakkujat KUM ja Töötukassa ning suurem osa teenustest on koondunud nende

kahe pakkuja kätte. Kuigi rahastajaid on erinevaid, ei ole see takistanud Integratsiooni

Sihtasutusel pakkuda terviklikke lahendusi täiskasvanute kohanemise ja lõimumise

toetamiseks.

Tõnis Lukas küsis, kasonräägitud Integratsiooni Sihtasutuse ülevõtmisest HTM

haldusalasse.

Eda Silberg kinnitas, et sellest ei ole räägitud.

Kadri Tali sõnas, et tal on kultuuripoliitika osas erinev vaade, rõhutades tippkultuuri rolli,

mis vajab riigi tuge. K. Tali küsis, kas on kavas parandada lavategijate, sh muusikute,

tantsijate ja näitlejate palgatingimusi.

Heidy Purga vastas, et2026. aastal tõusis kultuuritöötaja miinimumpalk. Minister rõhutas

vajadust kujundada palgatõus jätkusuutlikult, vältides pikki vaheaegu. Edaspidi on fookus

pigem palgafondi suurendamisel, et anda asutustele suurem paindlikkus.

Kadri Tali sõnas, et tema küsimus puudutab eelkõige tippkultuuri esindajaid. K. Tali küsis,

kas on plaan keskenduda rohkem juhtivatele institutsioonidele, nagu Estonia ja ERSO ning

parandada nende palgatingimusi.

Heidy Purga vastas, et ERSO ja Estonia erinevad juriidilise vormi poolest. Estonia on avalik-

õiguslik asutus ning ERSO on sihtasutus. Avalik-õiguslikke asutusi käsitletakse kindlasti

riigieelarve läbirääkimistel, sh käibemaksuprobleemi, mis tähendab, et need asutused ei saa

teenuseid käibemaksuga osutada, kuid peavad teenused käibemaksuga ostma, mis seab nad

võrreldes teistega ebasoodsamasse olukorda. Sihtasutused tegutsevad sarnaselt äriühingutele,

kus juhtidel on suurem otsustusõigus, sh palkade kujundamisel. Riik saab neid toetada

palgakomponendi kaudu.

Kari Tali küsis, kas KUM algatusel pakutud kuni 100-eurost sporditoetust töötajatele on

kavas laiendada ka kultuuritegevustele ning millises menetlusetapis see ettepanek on. Lisaks

soovis K. Tali teada, kas eraettevõtetel on võimalik toetada töötajate osalemist spordi- ja

kultuuritegevustes.

Tõnis Lukas sõnul on tegemist maksusoodustusega, mille alusel töötajate kehalise aktiivsuse

toetamine ei kuulu erisoodustusmaksu alla. T. Lukase sõnul võiks analoogset lahendust

kaaluda ka kultuuritegevuste puhul, kuna praegu maksustatakse tööandja poolt töötajatele

ostetud teatripiletid erisoodustusena.

Heidy Purga vastas, etkokkulepet kultuuri nö Stebby rakendamiseks ei ole

Rahandusministeeriumiga saavutatud.

Tõnis Lukas tänas osalejaid arutelu eest.

9

3. Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele lahendada koolide korraldatud õppekäikude rahastamisel tekkinud segadus”

eelnõu (867 OE) ettevalmistamine esimeseks lugemiseks

Tõnis Lukas avas päevakorrapunkti arutelu ning sõnas, et Isamaa fraktsiooni algatatud otsuse

eelnõus tõstatatud teema, lahendada koolide õppekäikude rahastamisel tekkinud segadus, on

olnud tähelepanu all mitmest vaatenurgast. Ka kultuuriminister tõdes, andes ülevaadet 2025.

aasta vastutusvaldkonna tegevustest ja arengutest, et valdkonnas valitseb segadus ning HTM

juhendmaterjalid ei ole veel lõplikult valmis. Seetõttu on asjakohane viia otsuse eelnõu

arutelu täiskogusse ning teha Vabariigi Valitsusele vastav ettepanek olukorra lahendamiseks.

Ott Oja sõnul andis HTM kõnealuse õppekäikude juhendmaterjali välja nädal tagasi ning

levitas seda nii avalikkusele kui ka koolivõrgustikes. Juhend töötati välja koostöös

huvirühmade esindajatega ning selle eesmärk oli sõnastada senised põhimõtted selgemalt ja

koolidele toetavamalt. O. Oja hinnangul on senine tagasiside olnud positiivne ning suuremast

murekohast on üle saadud, kuid lõpliku hinnangu saavad anda huvirühmad.

Tõnis Lukas küsis, kas HTM ja KUM vaheline koostöö ning igapäevane suhtlus toimib, et

vältida edasist segadust, eriti seoses kultuuriranitsa rahastuse leidmisega.

Ott Oja vastas, et juhendmaterjali koostamise käigus kohtuti eri osapooltega, kuid KUMi ei

kaasatud ühe laua taha.

Mikk Granström selgitas, et aprilli alguses tehtud avaliku pöördumise ajendiks oli suur

mure, kuna õppekäigud olid sisuliselt seiskunud ja koolid ei julgenud kultuuriasutusi

külastada. Nädal või poolteist tagasi avaldati HTM selgitav materjal, mis on praegu parim

võimalik lahendus. Varasema juhendi eemaldamine kodulehelt aitas vähendada segadust, sest

selles oli palju keelde ja piiranguid.

M. Granström rõhutas, et nüüd tuleb taastada õpetajate ja koolijuhtide kindlus, et nad võivad

õppekäike korraldada ja vajadusel klassiraha koguda, kartmata eksida.

Kultuuriranitsa lisarahastus on tervitatav, kuid ka lastevanemate panus jääb tema sõnul

oluliseks. Kultuuriasutused püüavad hoida oma osalustasud võimalikult madalad ning

rahapuuduse tõttu ei tohi ühtegi õpilast kõrvale jätta.

M. Granström lisas, et viimase kahe kuuga on jõutud lahendusele lähemale, kuid õpetajate

täielik usaldus tuleb veel taastada.

Õnnela Leedo-Küngas sõnas, et koolijuhid soovivad teema vaibumist ja töörahu, et jätkata

õppekäikude korraldamist senises harjumuspärases rütmis. Tema hinnangul ei sisalda uus

juhend sisuliselt midagi uut, sest koolid ongi seni samadel põhimõtetel toiminud. Kui teema

kaob avalikkuse ja meedia tähelepanu alt, on koolidel sügisest lihtsam tavapärase korralduse

juurde naasta. Muuseumikülastused on õpilastele vajalikud ja õpetajate poolt praktiliselt hästi

korraldatavad.

Anu Viltrop sõnas, et uus juhendmaterjal on koolidele edastatud, kuid selle mõju

muuseumidele saab täpsemalt hinnata pärast kooliaasta lõppu. A. Viltropi sõnul ei ole

lapsevanemate panust mõistlik tõrjuda. Suurim probleem on jätkuvalt transport, mille

kallinemine piirab osalemist ka siis, kui muuseumitunnid on tasuta. Seetõttu on kultuuriranitsa

lisarahastus oluline ning seda võiks laiendada ka gümnaasiumiastmele. A. Viltropi lisas, et

koolijuhtide hinnangut töörahu vajadusele tuleb usaldada.

10

Helle-Moonika Helme sõnas, et tekkinud olukord on järjekordne näide läbimõtlemata

kommunikatsioonist. H.-M. Helme sõnul on lapsevanemad panustanud nii keerulisematel kui

ka lihtsamatel aegadel ning selline osalus seob neid rohkem haridussüsteemi ja kooliga.

Samas rõhutas ta, et rahapuuduse tõttu ei tohi ükski laps kõrvale jääda.

H-M. Helme küsis, kas ei oleks mõistlik naasta varasema korralduse juurde, kus

lapsevanemate panus õppekäikude rahastamisse oli loomulik osa kooli ja kodu koostööst.

Hele Liiv-Tellmann selgitas, et õppekäikude rahastamise põhimõtted ei ole muutunud ning

uut määrust ei ole kehtestatud.

H. Liiv-Tellmanni sõnul vallandus arutelu pärast üksikjuhtumit, kus ühe kooli

lapsevanematelt küsiti raha nii õppekäikude kui ka õppetööga seotud tegevuste eest. Selle

peale tegi Tallinna Haridusamet koolile ettekirjutuse, et raha küsida ei tohi. Selle järel

ajakohastas HTM 2016. aastast pärinevat juhendit, eemaldades aegunud mõisted, kuid muus

osas juhendit ei muudetud. Seetõttu võis ekslikult jääda mulje, nagu oleks HTM kehtestanud

uue korra. Põhimõte on, et õpilasele kohustuslikud ja õpitulemusi mõjutavad tegevused

peavad olema kooli poolt tasuta. Lapsevanemad võivad rahastada vabatahtlikke tegevusi.

Tõnis Lukas palus täpsustada, millise õppetööga seotud tegevuse eest kool lapsevanematelt

raha küsis.

Hele Liiv-Tellmann vastas, et jutt käis talviste suusatundide ja ujumistundide lisatasudest. H.

Liiv-Tellmann lisas, et kooli teavitus jättis eksliku mulje, nagu oleks lapsevanematelt raha

küsimise keeld tulnud HTM-ilt, kuigi see lähtus koolipidajast.

Ott Oja lisas, et kuna juhendit on ekslikult käsitatud käsuna, nimetatakse seda nüüd

selgitavaks materjaliks. Selle eesmärk on üksnes aidata koolidel seadust paremini mõista.

Margit Sutrop küsis, kui laialt on selgitav materjal praegu kättesaadav ja kas kõik osapooled,

sh eelnõu esitanud Isamaa fraktsioon, on sellega tutvunud.

M. Sutrop soovis teada, kas koalitsioonil ja opositsioonil on selles küsimuses olnud võrdne

ligipääs infole ning kas arutelu jätkamine on vajalik, kui materjal on osapooltega juba läbi

räägitud.

Tõnis Lukas vastas, et kultuuriminister viitas tänasel istungil valdkonnas valitsevale

segadusele ning sõnumile, et juhendmaterjal ei ole ikka veel lõplikult valmis. T. Lukase sõnul

on küsimusi endiselt õppekäikude rahastamise, kultuuriranitsa ulatuse, transpordi ja muude

õppekavaga seotud käikude osas. T. Lukas rõhutas, et teema arutamine täiskogus annab

võimaluse kinnitada avalikult, kas kõik küsimused, sh transpordi ja lapsevanemate osaluse

küsimus, on lahendatud.

Kadri Tali sõnas, et koolid ja inimesed vajavad töörahu ning neid ei tohiks kasutada

poliitilisteks vaidlusteks.

K. Tali küsis, kas KUMi haldusala piletikompensatsiooni meede oleks kultuuriasutustele

abiks.

Anu Viltrop vastas, et olukorra tegeliku mõju hindamiseks tuleb kokku lugeda tellitud

haridusprogrammide ja muuseumidesse jõudnud laste arv.

Tüvimure on, kas laps pääseb kultuurile ligi või mitte. KUMi kompensatsioonimeede jagati

laiali minikonkursi raames KUMi haldusalas olevatele muuseumidele, teatritele ja teistele

kultuuriasutustele. Meetmes olid erinevad kriteeriumid, millest üks oli „regionaalsed

eelistused“. Täna on võimalus pakkuda ka tasuta muuseumitundi. Kui näiteks Tõrva lapsed

soovivad tulla Eesti Tervisemuuseumisse, võib transpordikulu osutuda suureks probleemiks.

Mikk Granström vastas, et piletikompensatsiooni meede on tervitatav, kuid ei hõlma MTÜ-

sid, kes samuti koolidele kultuuriprogramme pakuvad.

11

M. Granström lisas, et probleemi tekitas suur kommunikatsioonisegadus. Sõnumid peavad

olema koolidele ja õpetajatele selged. Koolijuhtide otsustusvõimet tuleb usaldada, et kool

saaks võimalikud erimeelsused ise lahendada.

Õnnela Leedo-Küngas lisas, et segane kommunikatsioon tekitab ebamugavusi ka

lapsevanematele. Õ. Leedo-Küngas rõhutas koolijuhtide nimel, et eriti maapiirkondade laste

õppekäike piirab eeskätt transpordikulu. Tuleks otsida võimalusi toetada just kaugemalt

muuseumidesse, teatritesse ja kontsertidele jõudmist, sest piletikuludega suudavad kohalikud

omavalitsused ja lapsevanemad enamasti paremini toime tulla.

Carina Rikart selgitas, et vastavalt Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna arvamusele vajab

eelnõu vastuvõtmiseks 51 poolthäält.

Tõnis Lukas tänas arutelu eest ning soovitas HTM-i esindajatel jätkata igapäevast suhtlust

KUM-i kolleegidega, et läbi rääkida võimalikud eriarvamused.

T. Lukas tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus ning

määrata juhtivkomisjoni esindajaks Helle-Moonika Helme.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 03.06.2026

14:00 (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Tõnis Lukas, Margit Sutrop,

Kadri Tali).

3.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Helle-Moonika Helme (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

4. Info ja muud küsimused

Infot ei edastatud ja muid küsimusi ei tõstatatud

(allkirjastatud digitaalselt)

Tõnis Lukas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll 155

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 19. mai 2026

Algus 14.00, lõpp 15.50

Juhataja: Tõnis Lukas (aseesimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Margit Sutrop, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudusid: Liina Kersna, Signe Kivi, Madis Kallas

Kutsutud: Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusnõunik Margit Kiin (1. päevakorrapunkti

juures); kultuuriminister Heidy Purga, ministri nõunik Karoliina Lorenz, loomingu asekantsler

Xenia Joost, kultuuriväärtuste asekantsler Eili Lepik, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler

Eda Silberg ja spordi asekantsler Raido Mitt ning strateegia- ja innovatsiooniosakonna

juhataja Reelika Väljaru, kultuuriministri töövarjud Ell Juhani ja Hans-Kaarel Laes (2.

päevakorrapunkti juures);

Haridus- ja Teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna juhataja Ott Oja ning alus- ja

põhihariduse osakonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindaja,

Tallinna Nõmme Põhikooli direktor Õnnela Leedo-Küngas, Eesti Muuseumiühingu tegevjuht

Anu Viltrop, Pimedate Ööde filmifestivali korraldaja Mikk Granström (3. päevakorrapunkti

juures)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste

seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE II) teise lugemise ettevalmistamine

2. Kultuuriministri ülevaade 2025. aasta vastutusvaldkonna tegevustest ja arengutest, sh

ülevaade spordipoliitika põhialuste täitmisest

3. Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele

lahendada koolide korraldatud õppekäikude rahastamisel tekkinud segadus” eelnõu (867 OE)

esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste

seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE II) ettevalmistamine teiseks lugemiseks

Tõnis Lukas avas päevakorrapunkti arutelu ning lisas, et paneb hääletusele

muudatusettepaneku, mis on täpsustatud koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM),

Rahandusministeeriumi (RAM) ning krediidiasutustega.

2

1. Eelnõus teha järgmised muudatused:

„Muuta eelnõu punkti 28 (eelnõu esialgne punkt 22) järgmises sõnastuses:

„29) paragrahv § 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

§ 44. Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute muutmise ja

rakendamisega seotud erisused

(1) Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingutele kohaldatakse nende sõlmimise

ajal kehtinud seaduse redaktsiooni, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(2) Enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepinguid võib krediidiasutusega

kokkuleppel muuta enne 2026. aasta 1. septembrit kehtinud redaktsioonis toodud

tingimustele. Kui laenusaaja vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 või 4 sätestatud

tingimustele, võib õppelaenulepingut muuta nimetatud lõigete kohaselt.

(3) Laenusaaja, kellel ei ole enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva

õppelaenulepinguga seotud õpingud lõppenud või kellel ei ole õpingute lõpetamisest seoses

õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12

kuud või kes on nimetatud aja jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes

1 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis, võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta vastavat

õppelaenulepingut käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

(4) Laenusaajal, kellel on enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva

õppelaenulepinguga seotud õpingute lõpetamisest seoses õppekava täitmisega täies mahus või

muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12 kuud ja kes ei ole nimetatud 12 kuu

jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õppeasutuses ja

õppevormis, ei ole õigust krediidiasutuselt taotleda selle õppelaenulepingu tingimuste

muutmist käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, sealhulgas laenu refinantseerimisel.

Nimetatud õppelaenulepingus võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta intressimäära

vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

(5) Alates 2022/23. õppeaastast sõlmitud õppelaenulepingutele kohaldatakse riigi poolt

krediidiasutusele intressi vahe tasumisel käesoleva seaduse 2026. aasta 1. septembril

jõustunud redaktsiooni § 16 lõike 6 teist lauset.

(6) Kui õppelaenulepingule rakendub käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul

riigitagatis ning õppelaenuleping on tagatud käendusega või hüpoteegiga Eestis asuvale

kinnisvarale, lisab krediidiasutus taotlusele peale § 23 lõikes 2 nimetatud dokumentide ka

enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud käenduslepingu või pandilepingu ja selle kõikide lisade

ärakirjad.“.“

Selgitus: Eelnõu on täiendatud rakendussättega (ÕÕS § 44), mis reguleerib üleminekut uuele

õppelaenude süsteemile alates 2026/27. õppeaastast. Säte on üles ehitatud kolmetasandiliseks

– lõige 1 sätestab baasreegli, lõiked 2-4 on eriregulatsioonid lepingute muutmiseks ning

lõiked 5 ja 6 reguleerivad spetsiifilisi tehnilisi küsimusi (intressi kompensatsioon, riigitagatis).

Muudatused on vajalikud, et tagada õigusselgus lepingute puhul, mis on sõlmitud erinevate

regulatsioonide ajal (enne 2022/23, ajavahemikus 2022–2026 ning alates 2026/27), sätestada

erisused sõltuvalt laenusaaja staatusest.

Rakendussätte kohaselt jäävad enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingud

üldjuhul kehtima nende sõlmimise ajal kehtinud tingimustel. Samas antakse laenusaajale,

kellel ei ole veel tekkinud tagasimaksekohustust, võimalus viia kõik kehtivad

õppelaenulepingud krediidiasutusega kokkuleppel üle uuele regulatsioonile. Isikule, kellel

tagasimaksekohustus on juba tekkinud ja kes ei ole õpinguid jätkanud, sellist õigust ei anta,

kuid säilib võimalus muuta intressimäära vastavalt uuele regulatsioonile.

3

Muudatusega täpsustatakse ka intressi vahe hüvitamise korda ning nähakse ette täiendavad

dokumendid riigitagatise rakendumise menetluses juhtudel, kui õppelaen on tagatud käenduse

või hüpoteegiga.

Muudatus parandab regulatsiooni süsteemsust, vähendab tõlgendusriske ning tagab

laenusaajate võrdse kohtlemise.

Muudatusettepaneku § 44 lõige 1 sätestab üldise ajalise kohaldamisala.

Lõige 1 on klassikaline üleminekusäte, mis määrab, millist õigust kohaldada (vana vs uus

regulatsioon) ning samas sisaldab reservatsiooni „kui käesolevas sättes ei ole sätestatud

teisiti“. See teeb lõikest 1 üldnormi, mille suhtes teised lõikes on erandid. Sätte kohaselt säilib

õigusselguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt üldreegel, et enne 2026/27. õppeaastat

sõlmitud lepingutele kohaldatakse nende sõlmimise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni. See

on kooskõlas lepingu täitmisel järgitava põhimõttega, kus pooled peavad saama tugineda

lepingu sõlmimise hetkel kehtinud õiguslikule raamistikule. See lõige välistab uue seaduse

automaatse tagasiulatuva mõju, välja arvatud juhtudel, kus järgnevad lõiked sätestavad teisiti.

Muudatusettepaneku § 44 lõige 2 sätestab enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud lepingute

erisused.

Käesolev lõige reguleerib kõige vanemaid kehtivaid lepinguid. Neid on võimalik

krediidiasutusega kokkuleppel muuta enne 2026. aasta 1. septembrit kehtinud tingimustele.

Enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute puhul võib kohaldatav õigus ajateljel

varieeruda mitme redaktsiooni lõikes. Seadusandja on teadlikult loobunud lahendusest, mille

kohaselt tuleks iga konkreetse lepingu muutmisel rekonstrueerida selle kogu ajalooline

õiguslik raamistik ning hinnata järjestikku kõigi vahepealsete seadusemuudatuste

kohaldatavust (nt 2010., 2015., 2018. a redaktsioonid).

Selline lähenemine oleks ebaproportsionaalselt koormav, raskendaks ühtse rakenduspraktika

kujunemist ning vähendaks õigusselgust.

Selle asemel nähakse ette fikseeritud referentsredaktsioon, milleks on enne 1. septembrit 2026

kehtinud seaduse redaktsioon. Tegemist on ajaliselt lähima tervikliku regulatsiooniga, mis

võimaldab käsitleda varasemaid lepinguid ühtsel alusel, tagades samal ajal piisava kooskõla

varasemate õigussuhetega ning õiguspärase ootuse kaitse.

Oluline on märkida, et kui laenusaaja vastab lõigetes 3 või 4 toodud spetsiifilistele

tingimustele, on võimalik üle minna ka uuemale redaktsioonile. See võimaldab paindlikkust

isikutele, kes on pikaajalises õppes.

Muudatusettepaneku § 44 lõige 3 kehtestab aktiivses õppeprotsessis või selle vahetus järgus

olevate laenusaajate soodustingimused.

Tegemist on eelnõu ühe olulisema sättega, mis loob nn opt-in ehk vabatahtliku liitumise

võimaluse uuele süsteemile. See säte on suunatud isikutele, kellel enne 2026/27. õppeaasta

algust sõlmitud õppelaenu suhe on veel aktiivne või kes on hiljuti õpingud lõpetanud (kuni 12

kuud tagasi või on õpinguid jätkanud). Eesti Pangaliit on juhtinud tähelepanu sellele, et

praktikas kasutatakse erinevaid õppelaenulepingute mudeleid – osa krediidiasutusi sõlmib ühe

lepingu kogu õppeperioodiks, osa eraldi lepingu iga õppeaasta kohta. Kehtiva eelnõu

sõnastuse puhul võib sellest tekkida olukord, kus sarnases olukorras olevate laenusaajate

õigused sõltuvad üksnes kasutatavast lepingumudelist. Muudatusega välditakse olukorda, kus

näiteks bakalaureuseõppe ajal sõlmitud õppelaenulepingute muutmine ei oleks võimalik

4

pelgalt põhjusel, et nende õpingute lõpetamisest on möödunud üle 12 kuu, kuigi isik on

jätkanud magistriõppes ning tal ei ole tekkinud õppelaenu tagasimaksekohustust.

Sellistel isikutel on õigus krediidiasutusega kokkuleppel muuta oma õppelaenuleping (sh ka

enne 2022/23 sõlmitud leping tulenevalt lõikes 2 sätestatud erisusele) täielikult vastavaks

uuele, 2026/27. õppeaastast kehtivale redaktsioonile. See võimaldab laenusaajatel üle minna

uuele intressi- ja tagasimaksesüsteemile.

Säte ei riku õiguspärast ootust, sest muudatus toimub laenusaaja ja panga kokkuleppel ning

tegemist ei ole sundmuutusega. Säte on proportsionaalne kuna eristab sihtrühmadena

aktiivsed õppurid ning ammu lõpetanud isikud, kes on asunud juba laenu tagasi maksma.

Muudatusettepaneku § 44 lõige 4 sätestab piirangud neile laenusaajatele, kes on oma

õpingud lõpetanud.

Isikutele, kellel on enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud õppelaenuga seotud õpingute

lõppemisest möödunud rohkem kui 12 kuud ja kes ei ole õpinguid jätkanud (st on asunud

laenu tagasi maksma vastavalt ÕÕS § 18 lõikele 1), kohaldatakse rangemaid piiranguid. Neil

puudub õigus nõuda lepingu tingimuste täielikku muutmist uue seaduse kohaselt (sh

refinantseerimist).

Küll aga on sätestatud oluline erand: poolte kokkuleppel võib muuta intressimäära vastavalt

uue seaduse tingimustele. Kuna intressimäär on ÕÕS § 16 lg 5 kohaselt seotud euriboriga,

annab see võimaluse ühtlustada intressikoormust ka neil laenusaajatel, kelle põhileping jääb

vana redaktsiooni reguleerida, võimaldades ka vanemate laenude puhul turutingimustele

vastavat intressi.

Muudatusettepaneku § 44 lõike 5 kohaselt ühtlustatakse intressi vahe tasumise kord.

Sättega nähakse ette, et alates 2022/23. õppeaastast sõlmitud lepingute puhul kohaldatakse

riigipoolse intressi tasumisel uut terminoloogiat ja korda. Seaduses asendatakse termin

"intressivahe" terminiga "intressi vahe". See on tehniline muudatus, mis tuleneb asjaolust, et

riik ei tasu enam fikseeritud määra ja kommertsmäära vahet, vaid konkreetset osa intressist,

mida laenusaaja ise ei kata. Selle lõike eesmärk on ühtlustada riigipoolne intressi vahe

kompenseerimise mehhanism kõigile lepingutele, mis on sõlmitud alates 2022/23.

õppeaastast. See tagab riigieelarve seisukohalt ühtse ja prognoositava intressitoetuse süsteemi,

sõltumata sellest, kas laen on võetud nt 2022. või 2025. aastal.

Muudatusettepaneku § 44 lõige 6 reguleeritakse riigitagatise rakendamise

dokumentatsiooniga seotud sätted.

See lõige on protseduuriline ja seotud riigitagatise sissenõudmisega. Lõige 6 täpsustab

tõendamiskoormist ja esitatavaid dokumente olukorras, kus riigitagatis realiseerub. Kuna

vanemad lepingud võivad olla tagatud teistsugustel alustel, kohustatakse krediidiasutust

esitama lisaks ÕÕS § 23 lg 2 loetletud dokumentidele ka kõik enne 2026/27. õppeaastat

sõlmitud tagatislepingute (käendus- või pandilepingud) ärakirjad.

Kultuurikomisjon

Carina Rikarti sõnul oli vahepeal küsimuse all, kas eelnõust tulenevate muudatuste

rakendamisega seoses peaks muutma kehtiva seaduse rakendussätet §-s 44, mis puudutab

ainult enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepinguid ning lisama uue §-i 45 enne

2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute kohta või on õigusselguse aspektist

5

korrektsem muuta ÕÕSi § 44 selliselt, et see hõlmaks üleminekusätetes mõlemad perioodid,

sest nad on omavahel seotud. Rakendajad leidsid, et varasemaid õppelaenulepinguid

puudutavad üleminekusätted tuleks koondada ühte paragrahvi, hõlmates kõiki enne

2026/2027 õppeaastat sõlmitud lepinguid. HTM on lisanud muudatusettepanekule ka

asjakohased põhjendused.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Tõnis Lukas, Vadim

Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Margit Sutrop, Kadri Tali)

Helle-Moonika Helme viitas kultuurikomisjoni poolt arvestatud EKRE fraktsiooni

muudatusettepanekule.

H-M. Helme küsis, millised oleksid komisjoni järgmised sammud juhul, kui täiskogu kinnitab

muudatusettepaneku, arvestades sellega kaasnevaid täiendavaid finantskohustusi.

Carina Rikart selgitas, et protseduuriliselt jääb ettepanek eelnõusse ning selle üle otsustab

täiskogu. C. Rikart lisas, et ministeeriumid on juhtinud tähelepanu, et muudatusettepanekuga

kaasnevate kulustega ei ole riigieelarves arvestatud ning selle rakendamine tooks kaasa

märkimisväärse koormuse riigieelarvele ja rakendusprobleemid. Seetõttu tuleks

muudatusettepaneku sellisel kujul toetamise korral täiskogus eelnõu teine lugemine

katkestada.

Tõnis Lukas lisas, et juhul kui muudatusettepanek hääletatakse täiskogu poolt eelnõusse, siis

peab kultuurikomisjon sellega edasi tegelema.

2. Kultuuriministri ülevaade 2025. aasta vastutusvaldkonna tegevustest ja arengutest, sh

ülevaade spordipoliitika põhialuste täitmisest

Tõnis Lukas avas päevakorrapunkti ning andis sõna kultuuriministrile.

Heidy Purga andis ülevaate 2025. aasta kultuuripoliitika elluviimisest riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ raames, keskendudes peamistele tulemusnäitajatele,

eelarvemuudatustele ning kultuuri- ja spordivaldkonna olulisematele tegevustele(lisa 1).

Kadri Tali küsis, kuidas jaotati 2026. aastal rahvusvahelise nähtavuse tõstmiseks ette nähtud

1 miljoni euro suurune lisarahastus ning kas see jagunes paljude organisatsioonide vahel või

koondus vähestele saajatele.

K.Tali sõnul vähenes toetuse laienemisel riigiasutustele erakollektiividele suunatud rahastus,

eelkõige festivalide arvelt, kuigi mõlemad osalesid samades taotlusvoorudes.

Heidy Purga vastas, et 1 miljoni euro suurune lisarahastus jaotati kahe meetme vahel - „Eesti

rahvusvahelistumine“ ja „Eesti kultuur maailmas“. Saajate ringi laiendati, võimaldades

osaleda ka sihtasutustel, sh ERSO-l, arvestades kulude kasvu ja piiratud erarahastust. „Eesti

kultuur maailmas“ meetmes osalemine oli avatud kõigile.

H. Purga lisas, et tema meetmete komisjonide töös ei osale.

Kadri Tali küsis, kes said toetust „Eesti kultuur maailmas“ meetmest, millised olid riigi

prioriteedid ning kas tegemist oli ekspordimeetmega, mis tõi ka välismaist tulu. Lisaks palus

K. Tali selgitada kultuuriranitsa ja kultuurhariduse lisarahastuse jaotust ning selle andmise

korda.

Heidy Purga rõhutas, etkultuuriharidus ja kultuuriranits on eraldi meetmed.

H. Purga sõnul loodi Kultuuriministeeriumi (KUM) haldusala jaoks erakorraline toetusmeede,

6

et leevendada HTM poolt tekitatud segaduse (õppekäikude rahastamine) mõju, mille tõttu

vähenes kultuuriasutuste külastatavus, sh laste osalus, ligikaudu 30%. Meetme eesmärk oli

tagada, et lapsed saaksid jätkata kultuuris osalemist.

Kadri Tali küsis, kas meetme puhul oli tegemist avaliku konkursiga.

Reelika Väljaru vastas, et toetus suunati KUM haldusala asutustele. Enne seda peeti

arutelusid muuseumiühingu, teatriliidu ja teiste valdkonna esindajatega, et leida piiratud

vahendite kasutamiseks sobiv lahendus. Lepiti kokku rakendada ühekordset toetust KUMi

haldusala asutustele, kellel olid valmis programmid ja võimekus neid kiiresti pakkuda.

Kadri Tali sõnul eiras kõnealune KUMi meede eraorganisatsioone, suunates varjatud

lisarahastust haldusalale ning moonutades konkurentsi.

K. Tali lisas, et erakollektiivid on teinud aastaid 27 000 lapsele tasuta üritusi. Nüüd on KUM

suunanud toetuse haldusala sihtasutustele, kes pakuvad samuti justkui tasuta teenust, kuid riigi

rahastusel.

Reelika Väljaru selgitas, et konkurss oli avalik. Meetme eesmärk oli toetada lapsi ja

kompenseerida segadusest tingitud mõju, mitte eelistada haldusala asutusi.

Kadri Tali sõnas, et huviharidus kuulub HTM ning tippkultuur KUM haldusalasse. K. Tali

küsis, kas KUM panus huviharidusse ei vähenda toetust kultuuritegijatele.

Reelika Väljaru täpsustas, et kultuuriharidus on osa üldharidusest ja peab olema seotud

õppekavaga. Erinevalt huviharidusest, mis toimub vabatahtlikult väljaspool koolipäeva,

eeldab kultuuriharidus õpitava reflekteerimist õppetöös.

Helle-Moonika Helme arvamuse kohaselt ei vasta rahvaraamatukogude reformi tegelik mõju

ministri poolt esitatud positiivsele kuvandile. Ta viitas rahvaraamatukogu seaduse eelnõu

tagasisidele, mille kohaselt võib eelnõu vähendada näiteks Läänemaa Keskraamatukogu

rahastust üle 100 000 euro aastas, tuues kaasa koondamised ning vajaduse pöörduda kohaliku

omavalitsuse poole. H-M. Helme sõnul ei pruugi reformi tulemusel rahastus jõuda vajalikul

määral sihtkohta, mis võib mõjutada ka lugemisharjumusi.

H.-M. Helme küsis, kas sarnaseid probleeme on ilmnenud ka mujal ning kuidas see haakub

ministri poolt esitatud ülevaate ja lubadusega, tagada raamatukogude jätkusuutlikkus.

Heidy Purga vastas, etriik ei saa raamatukogusid sulgeda, kuna need kuuluvad kohalikele

omavalitsustele. 1998. aastast kehtiv rahvaraamatukogude seaduse regulatsioon ja riiklikud

ülesanded on ajas muutunud ning osa neist ülesannetest (näit bibliograafia kogumine jne) on

kadunud. Ülesannete ja rahastuse kasutamine omavalitsustes on erinev ning seda ei ole

võimalik üheselt hinnata. Seetõttu korrastatakse süsteemi, viies teenused ühtsetele alustele,

sealhulgas arendades ühtset andmebaasi, koolitusi ja teenuse toimimist.

Margit Sutrop küsis venekeelse erameedia toetamise kohta, paludes selgitada toetuse saajaid,

meetme eesmärki ning selle mõju meediatarbimisele ja Eesti inforuumi lõimumisele.

Heidy Purga selgitas, et venekeelse erameedia toetamine käivitati pärast Ukraina sõja algust

ja meediakanalite piiramist, et hoida venekeelne elanikkond Eesti inforuumis. Toetus

jagatakse avaliku konkursi alusel ning peamised saajad on olnud Põhjarannik, Rus Postimees

ja Delfi Rus. Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) rahastus toimub eraldi.

Ministri sõnul on toetuse keskmine maht umbes 300 000 eurot ning selle mõju hinnatakse info

kättesaadavuse ja ühiskondlikus arutelus osalemise kaudu. Esialgne tagasiside on olnud

positiivne.

Reelika Väljaru lisas, et KUM-il on venekeelse erameedia toetamise kohta olemas põhjalik

kokkuvõte, mida saab vajadusel jagada. R. Väljaru sõnul tuleb toetuse saamiseks täita selged

kriteeriumid, sh kasvatada jälgijaskonda ja tagada sisuloome maht. Kõik toetuse saajad on

seatud eesmärgid täitnud või ületanud.

7

Margit Sutrop küsis, kuidas suureneb eestikeelse meedia tarbimine antud info valguses. M.

Sutrop rõhutas, et eesmärk peaks olema eestikeelse meedia tarbimise kasv, mitte üksnes

venekeelse meedia asendamine teiste kanalitega.

Reelika Väljaru sõnul on üheks põhimõõdikuks usaldusväärsus, mida hinnatakse eeskätt

ERRi vene- ja eestikeelse elanikkonna lõikes. Venekeelse elanikkonna usaldus meedia vastu

on langenud, sh ERRi vastu, mis on vähendanud ka vaatajaskonda. Seetõttu on vaja

suurendada sisuloomeks vahendeid, et parandada sisu atraktiivsust. Rõhk on ERRi ja

erameedia koostööl.

Heidy Purga lisas, etIda-Virumaa noored ei tarbinud Eesti meediat ega osalenud Eesti

inforuumis, vaid jälgisid peamiselt välis- ja Venemaa meediat. Seetõttu puudus neil side Eesti

meediaga. H. Purga sõnul on meediaväljaanded pakkunud arutelude käigus lahendusi selle

sideme loomiseks ning näinud ka lugejaskonna kasvu. Minister lisas, et väljakutseid jätkub.

Margit Sutrop küsis, kas riik monitoorib meediakanalite usaldusväärsust ning elanikkonna

infotarbimist, sh allikaid ja usaldust, mis on oluline kriisivalmiduse ja julgeoleku seisukohalt.

M. Sutrop küsis, kas erameedia poolt kogutud andmeid kasutatakse ka riiklikult.

Reelika Väljaru vastas, et KUM on viimased 2–3 aastat tellinud meediauuringuid ning

kasutab lisaks ka integratsiooni monitooringu andmeid. Uuringud keskenduvad

usaldusväärsusele ning nende tulemusi kasutatakse poliitikakujundamisel.

Helle-Moonika Helme märkis, et 1 miljoni euro suurune toetus ei pruugi eesmärki täita, kuna

riigi võimalused jäävad alla rahvusvaheliste meediaplatvormide propaganda mõjule, mis seab

kahtluse alla meetme tõhususe.

Heidy Purga nõustus, et tegemist on infoühiskonna konfliktiga, kus vastaspoolel on

märkimisväärne ressursieelis. Ta rõhutas, et riik ei saa platvorme piirata, kuid saab toetada

oma inforuumi ja pakkuda usaldusväärset sisu. Meetme eesmärk ongi selle võimekuse

tugevdamine, kuigi väljakutsed püsivad.

Tõnis Lukas sõnas, et lõimumisel tuleb seada realistlikud eesmärgid, arvestades

sõjapropaganda mõju ja piiratud võimalusi kaasata kõiki sihtrühmi. T. Lukas rõhutas vajadust

hoida selgeid põhimõtteid ning vältida ebarealistlikke ootusi.

Margit Sutrop tegi ettepaneku käsitleda infotarbimist kultuurikomisjonis eraldi teemana.

Tõnis Lukas tänas ministrit Eesti Raamatuaasta elluviimise eest, märkides selle nähtavust ja

positiivset vastuvõttu. T. Lukas küsis, kui suur on kavandatav rahastus kultuuriranitsale ja

milline on selle realistlik maht.

Heidy Purga vastas, et kultuuriranitsa praegune rahastus (1,5 mln eurot) põhikooliõpilastele

võimaldab keskmiselt ühe õppekäigu aastas õpilase kohta (u 11 eurot õpilase kohta), mis on

ebapiisav. Miinimumprogramm, e rahastuse tõstmine 30 euroni põhikooli õpilase kohta,

nõuaks ligikaudu 2,5 mln eurot lisaraha, mida on plaanis riigieelarve läbirääkimistel ka

taotleda. H. Purga rõhutas vajadust suurendada kultuuriranitsa rahastust järk-järgult ning lisas,

et on ka teisi õppekäike, mida kultuuriranits ei kata. Seetõttu on vajadus arutada HTM-iga

teiste õppekäikude rahastamist, sh lapsevanemate ja kohalike omavalitsuste rolli.

Tõnis Lukas küsis, kuidaskasutatakse Team Estonia 2 miljoni euro suurust lisarahastust ning

kas see jõuab sihipäraselt tippsporti.

Raido Mitt vastas, etTeam Estonia rahastus on järgmisel aastal kärpes, kuid EOK

ettepanekul jaotati umbes 1,3 mln eurot tippsportlaste, noorte ja koondiste toetuseks ning

ülejäänud osa jäeti reservi, et katta praeguse seisuga võimalikku järgmise aasta kärbet.

Tõnis Lukas küsis, kas lubatud lisarahastus suunatakse täielikult sihtotstarbeliselt või tehakse

ümberpaigutusi. Kuidas tagatakse, et toetus jõuab tippsportlasteni.

Raido Mitt kinnitas, et raha mujale paigutatud ei ole ning kogu raha jõuab tippsportlasteni.

8

Tõnis Lukas küsis, kuidas on jaotatud lõimumise ja keeleõppe vastutus KUM-i ja HTM-i

vahel.

Eda Silberg vastas, et valdkonnas on viimastel aastatel toimunud olulisi muutusi ning

täiskasvanute keeleõpet mõjutavad nii riiklikud kui ka Euroopa Liidu otsused. Alates juunist

peab Eesti pakkuma EL rändepakti alusel rahvusvahelise kaitse taotlejatele keeleõpet

kohanemisprogrammi raames, mille eest vastutab KUM.

Eda Silberg lisas, et eelmise aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses keskendusid täiskasvanute

keeleõppega seotud arutelud kutsealuste keeleõppele. Aruteludes osalesid ka HTM esindajad

asekantsleri tasandil. Ühiselt lepiti kokku, et kutsealuste keeleõpe kuulub KUMi haldusalasse

ning teenust pakub Integratsiooni Sihtasutus, kellel on selleks terviklik lahendus koos

klienditeekonna jälgimise, nõustamise ja muude tugiteenustega. E. Silbergi sõnul jätkuvad

arutelud HTM-iga ning nende seisukohta oodatakse aasta lõpuks. Praegu on kaks peamist

keeleõppe pakkujat KUM ja Töötukassa ning suurem osa teenustest on koondunud nende

kahe pakkuja kätte. Kuigi rahastajaid on erinevaid, ei ole see takistanud Integratsiooni

Sihtasutusel pakkuda terviklikke lahendusi täiskasvanute kohanemise ja lõimumise

toetamiseks.

Tõnis Lukas küsis, kasonräägitud Integratsiooni Sihtasutuse ülevõtmisest HTM

haldusalasse.

Eda Silberg kinnitas, et sellest ei ole räägitud.

Kadri Tali sõnas, et tal on kultuuripoliitika osas erinev vaade, rõhutades tippkultuuri rolli,

mis vajab riigi tuge. K. Tali küsis, kas on kavas parandada lavategijate, sh muusikute,

tantsijate ja näitlejate palgatingimusi.

Heidy Purga vastas, et2026. aastal tõusis kultuuritöötaja miinimumpalk. Minister rõhutas

vajadust kujundada palgatõus jätkusuutlikult, vältides pikki vaheaegu. Edaspidi on fookus

pigem palgafondi suurendamisel, et anda asutustele suurem paindlikkus.

Kadri Tali sõnas, et tema küsimus puudutab eelkõige tippkultuuri esindajaid. K. Tali küsis,

kas on plaan keskenduda rohkem juhtivatele institutsioonidele, nagu Estonia ja ERSO ning

parandada nende palgatingimusi.

Heidy Purga vastas, et ERSO ja Estonia erinevad juriidilise vormi poolest. Estonia on avalik-

õiguslik asutus ning ERSO on sihtasutus. Avalik-õiguslikke asutusi käsitletakse kindlasti

riigieelarve läbirääkimistel, sh käibemaksuprobleemi, mis tähendab, et need asutused ei saa

teenuseid käibemaksuga osutada, kuid peavad teenused käibemaksuga ostma, mis seab nad

võrreldes teistega ebasoodsamasse olukorda. Sihtasutused tegutsevad sarnaselt äriühingutele,

kus juhtidel on suurem otsustusõigus, sh palkade kujundamisel. Riik saab neid toetada

palgakomponendi kaudu.

Kari Tali küsis, kas KUM algatusel pakutud kuni 100-eurost sporditoetust töötajatele on

kavas laiendada ka kultuuritegevustele ning millises menetlusetapis see ettepanek on. Lisaks

soovis K. Tali teada, kas eraettevõtetel on võimalik toetada töötajate osalemist spordi- ja

kultuuritegevustes.

Tõnis Lukas sõnul on tegemist maksusoodustusega, mille alusel töötajate kehalise aktiivsuse

toetamine ei kuulu erisoodustusmaksu alla. T. Lukase sõnul võiks analoogset lahendust

kaaluda ka kultuuritegevuste puhul, kuna praegu maksustatakse tööandja poolt töötajatele

ostetud teatripiletid erisoodustusena.

Heidy Purga vastas, etkokkulepet kultuuri nö Stebby rakendamiseks ei ole

Rahandusministeeriumiga saavutatud.

Tõnis Lukas tänas osalejaid arutelu eest.

9

3. Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele lahendada koolide korraldatud õppekäikude rahastamisel tekkinud segadus”

eelnõu (867 OE) ettevalmistamine esimeseks lugemiseks

Tõnis Lukas avas päevakorrapunkti arutelu ning sõnas, et Isamaa fraktsiooni algatatud otsuse

eelnõus tõstatatud teema, lahendada koolide õppekäikude rahastamisel tekkinud segadus, on

olnud tähelepanu all mitmest vaatenurgast. Ka kultuuriminister tõdes, andes ülevaadet 2025.

aasta vastutusvaldkonna tegevustest ja arengutest, et valdkonnas valitseb segadus ning HTM

juhendmaterjalid ei ole veel lõplikult valmis. Seetõttu on asjakohane viia otsuse eelnõu

arutelu täiskogusse ning teha Vabariigi Valitsusele vastav ettepanek olukorra lahendamiseks.

Ott Oja sõnul andis HTM kõnealuse õppekäikude juhendmaterjali välja nädal tagasi ning

levitas seda nii avalikkusele kui ka koolivõrgustikes. Juhend töötati välja koostöös

huvirühmade esindajatega ning selle eesmärk oli sõnastada senised põhimõtted selgemalt ja

koolidele toetavamalt. O. Oja hinnangul on senine tagasiside olnud positiivne ning suuremast

murekohast on üle saadud, kuid lõpliku hinnangu saavad anda huvirühmad.

Tõnis Lukas küsis, kas HTM ja KUM vaheline koostöö ning igapäevane suhtlus toimib, et

vältida edasist segadust, eriti seoses kultuuriranitsa rahastuse leidmisega.

Ott Oja vastas, et juhendmaterjali koostamise käigus kohtuti eri osapooltega, kuid KUMi ei

kaasatud ühe laua taha.

Mikk Granström selgitas, et aprilli alguses tehtud avaliku pöördumise ajendiks oli suur

mure, kuna õppekäigud olid sisuliselt seiskunud ja koolid ei julgenud kultuuriasutusi

külastada. Nädal või poolteist tagasi avaldati HTM selgitav materjal, mis on praegu parim

võimalik lahendus. Varasema juhendi eemaldamine kodulehelt aitas vähendada segadust, sest

selles oli palju keelde ja piiranguid.

M. Granström rõhutas, et nüüd tuleb taastada õpetajate ja koolijuhtide kindlus, et nad võivad

õppekäike korraldada ja vajadusel klassiraha koguda, kartmata eksida.

Kultuuriranitsa lisarahastus on tervitatav, kuid ka lastevanemate panus jääb tema sõnul

oluliseks. Kultuuriasutused püüavad hoida oma osalustasud võimalikult madalad ning

rahapuuduse tõttu ei tohi ühtegi õpilast kõrvale jätta.

M. Granström lisas, et viimase kahe kuuga on jõutud lahendusele lähemale, kuid õpetajate

täielik usaldus tuleb veel taastada.

Õnnela Leedo-Küngas sõnas, et koolijuhid soovivad teema vaibumist ja töörahu, et jätkata

õppekäikude korraldamist senises harjumuspärases rütmis. Tema hinnangul ei sisalda uus

juhend sisuliselt midagi uut, sest koolid ongi seni samadel põhimõtetel toiminud. Kui teema

kaob avalikkuse ja meedia tähelepanu alt, on koolidel sügisest lihtsam tavapärase korralduse

juurde naasta. Muuseumikülastused on õpilastele vajalikud ja õpetajate poolt praktiliselt hästi

korraldatavad.

Anu Viltrop sõnas, et uus juhendmaterjal on koolidele edastatud, kuid selle mõju

muuseumidele saab täpsemalt hinnata pärast kooliaasta lõppu. A. Viltropi sõnul ei ole

lapsevanemate panust mõistlik tõrjuda. Suurim probleem on jätkuvalt transport, mille

kallinemine piirab osalemist ka siis, kui muuseumitunnid on tasuta. Seetõttu on kultuuriranitsa

lisarahastus oluline ning seda võiks laiendada ka gümnaasiumiastmele. A. Viltropi lisas, et

koolijuhtide hinnangut töörahu vajadusele tuleb usaldada.

10

Helle-Moonika Helme sõnas, et tekkinud olukord on järjekordne näide läbimõtlemata

kommunikatsioonist. H.-M. Helme sõnul on lapsevanemad panustanud nii keerulisematel kui

ka lihtsamatel aegadel ning selline osalus seob neid rohkem haridussüsteemi ja kooliga.

Samas rõhutas ta, et rahapuuduse tõttu ei tohi ükski laps kõrvale jääda.

H-M. Helme küsis, kas ei oleks mõistlik naasta varasema korralduse juurde, kus

lapsevanemate panus õppekäikude rahastamisse oli loomulik osa kooli ja kodu koostööst.

Hele Liiv-Tellmann selgitas, et õppekäikude rahastamise põhimõtted ei ole muutunud ning

uut määrust ei ole kehtestatud.

H. Liiv-Tellmanni sõnul vallandus arutelu pärast üksikjuhtumit, kus ühe kooli

lapsevanematelt küsiti raha nii õppekäikude kui ka õppetööga seotud tegevuste eest. Selle

peale tegi Tallinna Haridusamet koolile ettekirjutuse, et raha küsida ei tohi. Selle järel

ajakohastas HTM 2016. aastast pärinevat juhendit, eemaldades aegunud mõisted, kuid muus

osas juhendit ei muudetud. Seetõttu võis ekslikult jääda mulje, nagu oleks HTM kehtestanud

uue korra. Põhimõte on, et õpilasele kohustuslikud ja õpitulemusi mõjutavad tegevused

peavad olema kooli poolt tasuta. Lapsevanemad võivad rahastada vabatahtlikke tegevusi.

Tõnis Lukas palus täpsustada, millise õppetööga seotud tegevuse eest kool lapsevanematelt

raha küsis.

Hele Liiv-Tellmann vastas, et jutt käis talviste suusatundide ja ujumistundide lisatasudest. H.

Liiv-Tellmann lisas, et kooli teavitus jättis eksliku mulje, nagu oleks lapsevanematelt raha

küsimise keeld tulnud HTM-ilt, kuigi see lähtus koolipidajast.

Ott Oja lisas, et kuna juhendit on ekslikult käsitatud käsuna, nimetatakse seda nüüd

selgitavaks materjaliks. Selle eesmärk on üksnes aidata koolidel seadust paremini mõista.

Margit Sutrop küsis, kui laialt on selgitav materjal praegu kättesaadav ja kas kõik osapooled,

sh eelnõu esitanud Isamaa fraktsioon, on sellega tutvunud.

M. Sutrop soovis teada, kas koalitsioonil ja opositsioonil on selles küsimuses olnud võrdne

ligipääs infole ning kas arutelu jätkamine on vajalik, kui materjal on osapooltega juba läbi

räägitud.

Tõnis Lukas vastas, et kultuuriminister viitas tänasel istungil valdkonnas valitsevale

segadusele ning sõnumile, et juhendmaterjal ei ole ikka veel lõplikult valmis. T. Lukase sõnul

on küsimusi endiselt õppekäikude rahastamise, kultuuriranitsa ulatuse, transpordi ja muude

õppekavaga seotud käikude osas. T. Lukas rõhutas, et teema arutamine täiskogus annab

võimaluse kinnitada avalikult, kas kõik küsimused, sh transpordi ja lapsevanemate osaluse

küsimus, on lahendatud.

Kadri Tali sõnas, et koolid ja inimesed vajavad töörahu ning neid ei tohiks kasutada

poliitilisteks vaidlusteks.

K. Tali küsis, kas KUMi haldusala piletikompensatsiooni meede oleks kultuuriasutustele

abiks.

Anu Viltrop vastas, et olukorra tegeliku mõju hindamiseks tuleb kokku lugeda tellitud

haridusprogrammide ja muuseumidesse jõudnud laste arv.

Tüvimure on, kas laps pääseb kultuurile ligi või mitte. KUMi kompensatsioonimeede jagati

laiali minikonkursi raames KUMi haldusalas olevatele muuseumidele, teatritele ja teistele

kultuuriasutustele. Meetmes olid erinevad kriteeriumid, millest üks oli „regionaalsed

eelistused“. Täna on võimalus pakkuda ka tasuta muuseumitundi. Kui näiteks Tõrva lapsed

soovivad tulla Eesti Tervisemuuseumisse, võib transpordikulu osutuda suureks probleemiks.

Mikk Granström vastas, et piletikompensatsiooni meede on tervitatav, kuid ei hõlma MTÜ-

sid, kes samuti koolidele kultuuriprogramme pakuvad.

11

M. Granström lisas, et probleemi tekitas suur kommunikatsioonisegadus. Sõnumid peavad

olema koolidele ja õpetajatele selged. Koolijuhtide otsustusvõimet tuleb usaldada, et kool

saaks võimalikud erimeelsused ise lahendada.

Õnnela Leedo-Küngas lisas, et segane kommunikatsioon tekitab ebamugavusi ka

lapsevanematele. Õ. Leedo-Küngas rõhutas koolijuhtide nimel, et eriti maapiirkondade laste

õppekäike piirab eeskätt transpordikulu. Tuleks otsida võimalusi toetada just kaugemalt

muuseumidesse, teatritesse ja kontsertidele jõudmist, sest piletikuludega suudavad kohalikud

omavalitsused ja lapsevanemad enamasti paremini toime tulla.

Carina Rikart selgitas, et vastavalt Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna arvamusele vajab

eelnõu vastuvõtmiseks 51 poolthäält.

Tõnis Lukas tänas arutelu eest ning soovitas HTM-i esindajatel jätkata igapäevast suhtlust

KUM-i kolleegidega, et läbi rääkida võimalikud eriarvamused.

T. Lukas tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus ning

määrata juhtivkomisjoni esindajaks Helle-Moonika Helme.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 03.06.2026

14:00 (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Tõnis Lukas, Margit Sutrop,

Kadri Tali).

3.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Helle-Moonika Helme (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

4. Info ja muud küsimused

Infot ei edastatud ja muid küsimusi ei tõstatatud

(allkirjastatud digitaalselt)

Tõnis Lukas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

mai 2026

Heidy Purga kultuuriminister

Kultuuriministri 2026. aasta ülevaade riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest​

Tulemusvaldkondade mõõdikud ja täitmine

algtase 2020: 78 %

2023: 73 %

sihttase 2030: 79 %

algtase 2023: 85 %

2023: 89 %

sihttase 2030: 86 %

Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, eestlased, %

Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, teised rahvused, %

algtase 2023: 40 %

täitmine 2025: 46 %

sihttase 2030: 66 %

Elanike osakaal, kes on vähemalt 150 min nädalas kehaliselt aktiivsed

algtase 2017: 78.7 %

2020: 73.8 %

2023: 79 %

sihttase 2030: 80 %

Elanike kultuurielus osalemine, %

K U

L T

U U

R

J A

S

P O

R T

,

S I

D U

S

Ü H

I S

K O

N D

2025. eelarve 409 mln eurot.

2025. aastal kärbiti kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet (piirmääraga vahendeid) 13,4 mln euro võrra.

KUM valitsemisala eelarve 2025

2024. aastaga samas mahus jätkati kodumaiste filmide tegemise toetamist (1 mln eurot), tagasimakseprogrammi Film Estonia (2 mln eurot) ning venekeelse erameedia toetamist (1 mln eurot), rahvusvaheliste spordi suursündmuste toetusmeedet (3 mln eurot), kuna nimetatud meetmed on majandusliku mõjuga ning said 2024. aastal lisavahendeid.

Kärbetest jäid puutumata kirjandusvaldkond (sh autorihüvitisfond), laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgameede ja toetus Team Estoniale.

2025. riigieelarves said lisavahendeid laulu- ja tantsupeo läbiviimine, Tallinna Kunstihoone ja renoveerimine ja Eesti Rahvusraamatukogu sisustus, venekeelse erameedia toetamine ning teadus- ja arendustegevus.

2026. riigieelarvest said lisarahastust riigilt palka saavate kultuuri- ja spordiasutuste töötajate palgad, kollektiivijuhtide tasud ning treenerite tööjõukulude katmise toetamine, Eesti majandust elavdavate kultuuri- ja spordisündmuste korraldamise toetamine, Eesti Rahvusraamatukogu sisustus, teadus- ja arendustegevus, Team Estonia toetus, ehitismälestiste toetus, rahvusvahelistumine ning noorte kultuuriharidus.

Kriisivalmidus • Tugevdati ministeeriumi haldusala

kriisijuhtimisvõimekust, sealhulgas elutähtsa teenuse korraldaja ülesannete täitmist, milleks korraldati koolitusi ning õppuseid haldusalas ja koostööpartneritele.

• 2025. a esitas kultuuriministeerium Eesti Rahva Muuseumi ja Rahvusarhiivi peamaja Noora UNESCO tõhustatud kaitse nimekirja.

• Uuendatud Eesti Julgeolekupoliitika alustes on kultuuri roll toodud välja oluliselt tugevamalt ühiskonna sidususe ja kaitsetahte tagamisel.

• 2026. a lisavahenditega suurendati riigilt palka saavate kultuuri- ja spordiasutuste palgafondi, mille tulemusena tõusis kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk 1720 euroni.

Eesti raamatu aasta

• 2025. aastal tähistati raamatuaastat “Eesti Raamat 500” sadade sündmuste, näituste ja ettevõtmistega.

• Lugemisuuringu (2025) järgi loeb raamatuid regulaarselt 34% Eesti elanikest, samal ajal kui 26% ei loe üldse või loevad väga harva. - Kõige aktiivsemad lugejad on

noorim (15–24) ja vanim (65–79) vanuserühm.

- Naised loevad 2 korda rohkem kui mehed.

- Paberraamat on jätkuvalt valdav lugemisviis – seda eelistab 75%.

Kultuurielus osalemine Kultuuriasutuste külastamise võimalike takistuste uuringu (2025) kohaselt on Eesti inimestel jätkuvalt suur huvi kultuuriasutuste külastamise vastu.

Uuringust selgus, et muuseume, teatrit ning kontserte soovitakse sagedamini külastada.

Peamised takistused osalemisel on ajapuudus, rahalised piirangud (sh piletihind), huvipuudus ja info kättesaadavus kultuurielu kohta.

Külastuste suurenemiseks soovitatakse soodustusi, paremat infoedastamist, transpordilahendusi, mitmekesisemat sisu ning ligipääsetavamaid ja uusi teenuseid.

Foto: Gabriela Urb, Draamateater

Eesti kultuur maailmas

• Eesti laste- ja noortekirjandus koos illustratsioonidega oli 2025. a peakülaline maailma suurimal lasteraamatute messil Bolognas, Itaalias.

• Eesti muusikakultuur oli rahvusvaheliselt silmapaistev. Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistati üle maailma. Lisaks tähistati Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva. Rahvusvahelise nähtavuse tõstmist toetatakse ühekordselt 2026. aastal 1 miljoni euro lisarahastusega.

• Aastatel 2025—2027 on Eesti üks fookusriikidest Ühendkuningriikide suurimal nüüdismuusika festivalil hcmf// (Huddersfield Contemporary Music Festival).

• Loomemajanduse ekspordikavaga kasvatatakse loomeettevõtete ekspordivõimekust.

Kultuuriranits ja kultuuriharidus

• 2024/2025. õppeaastal sai kultuuriranitsa meetmest osa 136 154 põhikooliastmes õppivat õpilast.

• 2026. aastast rakendati erakorraline ühekordne toetusmeede mahus 500 000 eurot, mille abil pakuvad 34 Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutust tasuta kultuurihariduse õppekäike enam kui 54 000 1.–12. klassi õpilasele üle Eesti.

Meedia ja audiovisuaalvaldkond

• Riigikogule esitati meediateenuste ja teiste seaduse muutmise eelnõu, millega võetakse üle Euroopa meediavabaduse määrusega tehtavad vajalikud muudatused.

• Selleks, et Eesti Rahvusringhääling saaks täita avaliku meediateenuse osutaja rolli võimalikult laia spektriga nii informatsioonilisel, hariduslikul kui ka meelelahutuslikul eesmärgil sisu pakkumisel mistahes ajal, kohal ja platvormil, valmis Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise eelnõu.

• Suurendati Film Estonia tagasimaksemäära 30%-lt 40%ni.

• Voogedastusplatvormide maksustamisega luuakse õiglasemad konkurentsitingimused ja panustatakse Eesti audiovisuaalkultuuri.

Rahvakultuur. XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“

• 3.-6. juuli 2025 toimus XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“, millest võttis osa 41 192 lauljat, tantsijat ja muusikut. Laulupeost sai kohapeal vaatajana osa 97 000 inimest ja tantsupeol 43 000 inimest.

• Keskkonnahoiu tähtsustamine suurüritusel.

• 2026.a. riigieelarve lisavahendite toel lähtub laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivijuhtide tunnitasu arvestus edaspidiselt 1720 eurost.

Raamatukogud

• Jätkati rahvaraamatukogude reformi ettevalmistamist.

• Vabariigi Valitsus kiitis heaks ja esitas Riigikogule rahvaraamatukogu seaduse eelnõu.

• Jätkati rahvaraamatukogude arendusprojektide toetusmeetme „Raamatukogude kiirendi” rakendamist, et parandada kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, toetada ruumide kohandamist kogukonnategevusteks ning tõsta raamatukogutöötajate professionaalsust.

Teadus- ja arendustegevus

• Teadus- ja arendustegevuse toetuse najal viidi läbi eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi taotlusvoor ja loovuurimuse taotlusvoor.

• Teadusprogrammi toel viidi 2025. aastal ellu 19 teadusprojekti ja 5 loovuurimust.

• Muuseumiteaduse arendamise vahendite toel viidi ellu uurimisprojektid eesti kunsti, merearheoloogia, eesti muusikapärandi, suvilaarhitektuuri ja muutunud lugemisharjumuste teemadel.

Allikas: Loovteaduse parimad praktikad, Kärt Ojavee

Liikumisharrastus

• 2025. aastal toimus selge edasiminek ministeeriumide üleses liikumisaktiivsuse tegevuskavas, millega liitusid nii kaitse- kui ka transpordivaldkond. Täna on see juba viit valdkonda ühendav koostöömudel. Liikumisaktiivsuse ja kehalise võimekuse tõstmine on olulised ka Eesti riigi kaitsevõimekuse toetamiseks.

• SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse tellitud uuringust selgub, et Maailma Terviseorganisatsiooni liikumissoovitusi täidab 46% inimestest, mida on 5% võrra enam kui aasta varem.

Saavutussport

• Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võideti 2025. aastal kokku 43 spordialal 254 medalit – 71 kulda, 74 hõbedat ja 109 pronksi.

• Vabariigi Valitsus otsustas suurendada alates 2026. aastast saavutusspordi projekti Team Estonia toetust 2 mln euro võrra. Team Estonia toetamine ja võimestamine, on oluline et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid maailmas jätkuvalt konkurentsivõimelised.

Treenerite toetamine

• Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus viis läbi treenerikutse ja treenerite väljaõppesüsteemi analüüsi, mille tulemusena koostati treenerikutse arendusvisioon.

• Treenerite toetuse meede on üks keskseid riiklikke hoobasid, millega suunatakse ressursse laste ja noorte treeningtöö kvaliteeti ning kättesaadavusse. 2025. aastal oli toetuse maht 11,7 mln eurot, toetust sai 452 organisatsiooni ning meede puudutas 1578 unikaalset treenerit. 2026. aastast tõusis treeneri miinimumpalk 1400 eurolt 1520 euroni.

Spordisündmuste elluviimise toetamine

Kultuuriministeerium toetas 2025. aastal toimunud rahvusvahelisi spordisündmusi kokku 6,4 miljoni euroga, mis on läbi aegade kõige suurem summa. Toetatud võistlused tõid riigile välisrahalt käibemaksu tagasi vähemalt 7,8 mln eurot.

Rally Estonia, iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused, Tallinna Maraton ja mitmed teised sündmused näitasid, et Eesti on usaldusväärne ja kõrgetasemeline korraldajariik.

Aus sport

• 2025. aastal valiti kultuuriminister Euroopa Liidu esindajana rahvusvahelise Dopinguagentuuri (WADA) asutavasse kogusse.

• 2025. a sügisel viidi läbi korduvuuring kokkuleppemängude leviku kohta. Kuigi kokkuleppemängud ei ole Eestis laialdane probleem, tuleb jätkata süsteemset ennetustööd. Võtmesõnad on teadlikkuse tõstmine, selgete seisukohtade kujundamine ning koolituste kättesaadavuse edasine suurendamine.

Kogukondlikud algatused

• Euroopa Sotsiaalfondi toel jätkus koostöös Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga kogukondlikke algatusi toetav programm.

• Korraldati 12 lõimumist toetavat suuründmust ning 26 kogukondlikku väiketegevust, millega jõuti Ida-Virumaal 2600 ja mujal maakondades 18 300 inimeseni.

Väikerahvaste kultuurielu toetamine

• 2025. aasta soome-ugri kultuuripealinn oli Narva. Aasta jooksul toimus erinevaid kultuuriüritusi ja seminare, mis tõstsid esile väikerahvaste keelt ja kultuure.

• Kultuuripealinna sümbol-lind Tsirk anti üle järgmisele kultuuripealinnale Hancockile (Michigani osariik USAs) – traditsioon, mis kestab juba 10 aastat.

• Iga endine pealinn jääb alati soome-ugri maailma osaks: kultuurielu jätkub!

Keeleõpe ja kohanemine

• 2025. aastal pakkus INSA eesti keele õppeks 12 233 õppekohta (2024. aastal 12 743 õppekohta)

• Keeleõpet toetavates tegevustes osaleti 3390 korral (2024. aastal 3485 korral)

• Kohanemisprogrammi "Settle in Estonia" baas- ja teemamoodulites osaleti kokku 5291 korral.

• Aasta jooksul andis INSA enam kui 27 000 korral nõu kohanemise ja keeleõppe teemal.

Kohanemisteekonnad ja andmed

• Sündmusteenus „Eestis kohanemine“ muutus eesti.ee portaalis kasutajatele kättesaadavaks personaliseeritud kujul.

• Ministeeriumide vaheliselt lepiti kokku kohanemisprogrammi andmekogu (KOPA) loomises, mis lihtsustab valdkondlike andmete kasutamist ja haldamist.

• Koostöös Statistikaametiga valmisid rändestatistika ja Sidusa Eesti arengukava juhtimislauad.

Aitäh!