| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 08.06.2026 |
| Sünkroonitud | 16.06.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung esmaspäev, 8.06.2026 kell 11.10 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Eesti Reformierakonna
RIIGIKOGU
Lp Signe Riisalo
Sotsi aalkomi sjon
fraktsioon
Eesti Refonnierakonna fraktsiooni esindaja Eero Merilinnu asendusliige 08.06.2026 sotsiaalkomisjoni istungil on Katrin Kuusemäe.
4,
08.06.2026
Valdo Randpere
Eesti Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
RIIGIKOGU
Lp Signe Riisalo
Sotsiaalkomisjon
Besti Reformierakonna fraktsioon
Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Mihkel Leesi asendusliige 08.06.2026 sotsiaalkomisjoni istungil on Andrus Seeme.
08 .06.2026
(71 Valdo Randpere
Eesti Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
Sotsiaalkomisjon
08.06.2026
Ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid)
Eelnõu eesmärk
• optimeerida ja parandada eriarstiabi tervishoiuteenuste kättesaadavust ja muuta teenuste kasutamine efektiivsemaks;
• vähendada patsiendi koormust vastuvõtuaja leidmisel ja broneerimisel,
• luua õiguslik alus e-konsultatsioonile, selle selgemaks ja ühtlasemaks kasutamiseks etapiliselt,
• parandada erialata arstide tegutsemise aluseid. • võimaldada vajaduspõhine abi kiiremini ja efektiivsemalt, tagades
põhimõtte „õigele patsiendile õige abi õigel ajal“. • vähendada haiglate halduskoormust funktsionaalse arengukava nõude
täpsustamise ja eelarve esitamise kohustuse ära jätmisega.
Muudatused - psühhiaatria saatekiri ja e- konsultatsioon
• Psühhiaatria saatekirjaga erialaks, mis tagab parema eelselektrsiooni ja võimaldab e- konsultatsiooni rakendamise suunamiseks ning psühhiaatrilise abi vajadusel kiirendatud korras tagamine raskema vaimse tervise probleemiga patsientidele.
• Määratleb e-konsultatsiooni tähenduse seaduse tasemel sh kui edasi eriarstiabi teenusele suunamise.
• Annab võimaluse kehtestada läbi "Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu" e-konsultatsiooni rakendamisega seotud täpsustused eriarstiabisse suunamisel (eriala, teenuseosutajad, mille puhul suunamiseks kasutatakse e-konslultatsiooni) võimaldades seda laiendada etapiliselt.
• Muudatus võimaldab ühtlasi paremat ravi- ja patsiendikäsitluse kvaliteedi automaatset hindamist (suunamiste hulk keskuste kaupa, keskmine ooteaeg, tagasilükatud saatekirjade hulk jmt)
• Muudatused on kavandatud jõustuma 01.01.2027
Muudatused - erialata arstide sätte TTKS
§ 43 tervishoiuteenuse osutamisel osalemine
• Praegune regulatsioon võimaldab erialata arsti rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrata tervishoiuteenuse osutaja poolt sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti pädevusest ja kogemusest.
• Muudatusega lõpeb erialata arstide käsitamine tervishoiuteenuse osutamisel osalejana.
• Erialata arstide käsitus toimub edaspidi TTKS § 3 tähenduses: • mille lõike 1 kohaselt on tervishoiutöötajaks arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui
nad on registreeritud Terviseametis. • Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada tervishoiuteenuseid
üksnes selle kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni
istungi protokoll nr 181
Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 08. juuni 2026
Algus 11.10, lõpp 12.33
Juhataja: Signe Riisalo (esimees)
Protokollijad: Riin Lindpere (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Katrin Kuusemäe (Eero
Merilind asendusliige), Helmen Kütt, Irja Lutsar, Andrus Seeme (Mihkel Lees asendusliige),
Aleksandr Tšaplõgin
Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),
Helgi Kundla (nõunik), Terle Kask (konsultant)
Puudus: Kalle Grünthal
Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna soolise
võrdsuse poliitika juht Eva Liina Kliiman ning töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja
Maria-Helena Rahumets (2. päevakorrapunkt); Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu
osakonna nakkushaiguste ennetamise poliitika juht Kerli Reintamm-Gutan, sama osakonna
nõunik Maia-Triin Kanarbik, õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (3. päevakorrapunkt);
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna lastekaitsepoliitika juht Birgit Siigur ning
sama osakonna laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste ja nõunik
Ulvi Tüllinen, Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshaldusosakonna vabakutseliste talituse
nõunikud Kerli Spelman ja Aleksandr Logussov (4. päevakorrapunkt); sotsiaalminister
Karmen Joller, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna tervishoiuvõrgu ekspert
Heli Paluste ja tervishoiukorralduse osakonna nõunik Leena Kalle (5.
päevakorrapunkt); Signe Riisalo töövari Laura Voolain, sotsiaalminister Karmen
Jolleri töövarjud Aleksander Joller ja Aleks Lennart Reinumägi;
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise jätkamise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE)
teise lugemise ettevalmistamine
4. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(901 SE) teise lugemise ettevalmistamine
5. Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) eelnõu
(922 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
6. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Riigikogu sotsiaalkomisjoni nädala (08.-14.06.2026) töökava
2
Komisjoni istung esmaspäeval, 8.06.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise jätkamise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE)
teise lugemise ettevalmistamine
4. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(901 SE) teise lugemise ettevalmistamine
5. Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) eelnõu
(922 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
6. Info ja muud küsimused
Komisjoni kohtumine esmaspäeval, 8.06.2026 kell 14.00-15.00
Majanduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühine kohtumine
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) esindajatega
Komisjoni istung teisipäeval, 9.06.2026 kell 14.00
1. Diana Ingeraineni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (903 SE) esimese
lugemise ettevalmistamine
Kutsutud: algataja ja Sotsiaalministeeriumi esindaja
2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 13. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamise meetmete
väljatöötamiseks“ eelnõu (914 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
Kutsutud: esitaja esindaja
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 14. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed erihoolekandeteenuste kättesaadavuse
tagamiseks“ eelnõu (916 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
Kutsutud: esitaja esindaja
4. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Katrin Kuusemäe,
Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise jätkamise ettevalmistamine
Signe Riisalo rääkis, et eelnõu on läbinud keeletoimetuse ning tekstis on tehtud mõned
täpsustused. Komisjonil tuleb heaks kiita menetlusdokumendid ja hääletada
muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 8 tuleb uuesti hääletusele panna,
kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud tähelepaneku sätte sõnastuse
kohta. Seejärel andis ta sõna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajale
ettepaneku kommenteerimiseks.
Eva Liina Kliiman selgitas, et varem oli kasutatud sõna „töökuulutus“, kuid avaliku
teenistuse seaduse tähenduses on korrektsem kasutada terminit „konkursikuulutus“.
Signe Riisalo selgitas, et muudatusettepanekuga nr 12 korrastatakse jõustumise paragrahvi,
kuna eelnõu § 1 muudatuste tõttu on muutunud punktide numeratsioon. Tegemist on tehnilise
muudatusega. Seejärel pani ta muudatusettepanekud hääletusele.
8. Muuta eelnõu § 3 punktis 1 (uus punkt 2) esitatud avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 18
lisatava lõike 11 tekst ja sõnastada see järgmiselt:
„(11) Ametiasutus esitab kandidaadile teabe pakutava ametikoha põhipalga või selle vahemiku
3
kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige konkursikuulutuses või muul
viisil enne värbamisvestlust.“;
Selgitus: lisatakse kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue sarnaselt TLSi sättele.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme).
12. Muuta eelnõu § 7 tekst ja sõnastada see järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 1 punktid 9–11 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.“
Selgitus: muudatusega korrastatakse jõustumise paragrahvi, kuna eelnõu §-s 1 tehtud
muudatustest tulenevalt on muutunud punktide numeratsioon. Tegemist on tehnilise
muudatusega
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme).
Signe Riisalo pani hääletusele menetlusliku otsuse.
Otsustati:
2.1. Kiita heaks teise lugemise menetlusdokumendid (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel
Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme).
3. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889
SE) teise lugemise ettevalmistamine
Signe Riisalo selgitas, et eelmisel nädalal toimunud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse (NETS) eelnõu kaasamisistungil tõstatus küsimus seoses Riigikogus 2. juunil 2026
vastu võetud kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega (KORKS). KORKSi jõustumisel muutub
seni kehtinud hädaolukorra seadus kehtetuks, kuid NETS kasutab
endiselt peagi kehtetu seaduse mõisteid ja regulatsioone. Sotsiaalministeerium (SOM) on
teema läbi töötanud ja ette valmistanud vajalikud muudatused. Seejärel palus ta SOMi
esindajal neid täiendavaid muudatusi kommenteerida.
Kerli Reintamm-Gutan rääkis, et NETS lähtub samast raamistikust kui 2. juunil 2026 vastu
võetud KORKS. Senise menetluse käigus ei saanud viidata seadusele, mis veel ei kehtinud.
Irja Lutsar märkis, et rahvusvaheliselt kasutatakse mõistet „rahvusvahelise tähtsusega
hädaolukord“. Ta soovis teada, kas uues sõnastuses tekib mingi ebakõla.
Kerli Reintamm-Gutan vastas, et kuna„rahvusvahelise tähtsusega terviseala hädaolukord“
on tõlgitud vandetõlgi poolt inglise keelest sellisel kujul, siis kasutatakse seda ka vastavalt.
Eesti õigusruumis kasutatakse muudel juhtudel terminit „kriisiolukord“.
Piret Eelmets märkis, et kui rahvusvahelises õiguses kasutatakse mõistet „hädaolukord“, siis
peaks ka see jääma läbivalt kogu dokumenti. See puudutab ka § 3 lg 3 punkti 4.
Heidi Barot selgitas, et SOM tegi ettepaneku asendada „hädaolukord“ sõnaga
„kriisiolukord“. Selle põhjal parandati ka eelnõu § 3 lg 3 punkti 4. Kui aga leitakse, et
rahvusvahelises kontekstis peab jääma teksti „hädaolukord“, siis tuleb täna komisjonile
esitatud muudatusettepanekut muuta.
Komisjon võttis vaheaja.
Signe Riisalo võttis kokku, et muudatusettepanekust nr 1 võetakse välja punkt 1.2. ja
muudatusettepanekusse jääb üksnes § 1 lõige 3 muutmine.
Irja Lutsar väljendas muret sõna „tõhus“ kasutamise pärast muudatusettepanekus nr 6,
pidades seda liiga ebamääraseks. Ta selgitas, et kui haigusele puudub ravi ja kasutusele tuleb
4
uus ravim, mille tõhusus on näiteks 20%, võib seegi tähendada olulist edasiminekut. Kui aga
olemas on juba väga tõhus ravi, võib sõna „tõhus“ tõlgendamine muutuda küsitavaks. Seetõttu
leidis ta, et see sõna võiks tekstist välja jätta. Sama ettepaneku tegi ka Eesti
Infektsioonhaiguste Selts.
Kerli Reintamm-Gutan selgitas, et küsimust arutati põhjalikult. Kaaluti mõistet „tõhus“ kui
ka „spetsiifiline“ ning jõuti koos Terviseameti ekspertidega järeldusele, et mõlemad on
olulised. Seetõttu jäid eelnõusse mõlemad mõisted: nii rõhutatakse spetsiifilisust, kuid samas
ei välistata olukordi, kus parim ravi ei pruugi olla kitsalt spetsiifiline.
Irja Lutsar väljendas muret, et ebamäärased definitsioonid võivad jätta ruumi tõlgendusteks,
mis lähtuvad erinevatest huvidest, nagu on ilmnenud ka varasemate kriiside puhul. Näiteks
võib tekkida käsitlus, mille kohaselt tõhus ravi puudub ning seetõttu tuleb eriolukorda
jätkata.
Piret Eelmets märkis, et tegemist on alternatiividega, mille kasutamine sõltub olukorrast. Üks
neist on üldisem, teine täpsem.
Maia Triin Kanarbik selgitas, et iga kriteeriumi hindamine on teatud määral suhteline ning
vajab ekspertidega läbiarutamist. Ekspertide kaasabil on võimalik määrata, milline tõhususe
või spetsiifilisuse aste on vajalik. See tähendab, et „tõhusus“ ei hõlma mis tahes tõhusust, vaid
kujutab endast üht hinnatavat kriteeriumi.
Järgnevalt selgitas K. Reintamm-Gutan lühidalt muudatusettepanekute sisu.
Seejärel pani S. Riisalomuudatusettepanekud hääletusele.
1. Muuta eelnõu § 1 lg 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„(3) Nakkushaiguste leviku tõrjeks eriolukorra ja kriisiolukorra ajal kohaldatakse
kriisiolukorra ja riigikaitse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.“.
Selgitus: 2. juunil 2026 võeti vastu kriisiolukorra ja riigikaitse seadus, mis on kavandatud
jõustuma 1. oktoobril 2026. Kasutusele võetakse uus tsiviil- ja riigikaitsekriise ühendav
valmidusaste kriisiolukord, mille kehtestab Vabariigi Valitsus ja mille üldjuht on peaminister.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
16. Teha eelnõus järgmised muudatused:
16.1 Muuta eelnõu § 10 lg 7 ja sõnastada see järgmiselt:
„(7) Tervisekassa korraldab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul riigieelarve
vahenditest, kaasates vajadusel valdkonna eest vastutava ministeeriumi haldusala asutusi,
selliste ravimite ja meditsiiniseadmete hankimist, jaotamist, säilitamist, vedu-, ja külmahela
toimimist ning nendega seotud teenuste hankimist, mis on vajalikud eriti ohtliku
nakkushaiguse või selle tunnustele vastava nakkushaiguse levikust põhjustatud rahvastiku
tervisele olulise ohu, sealhulgas epideemia või muu nakkushaiguse levikust
põhjustatud kriisiolukorra tõrjeks ja tõrjeks valmisoleku tagamiseks. Ravimite ja
meditsiiniseadmete jaotamise põhimõtted kooskõlastatakse Terviseametiga.“.
Selgitus: Tegemist oli Tervisekassa ettepanekuga, et oleks üheselt mõistetav, et ravimite ja
meditsiiniseadmete hankimise korraldamisel võib Tervisekassa vajadusel kaasata hanke sisu
ja –tingimuste kujundamisse ka teisi valdkonnaga seotud ameteid. Tegemist ei ole tugevalt
sisulise muudatusega, kuna Tervisekassal on õigus ikka suhelda ja küsida nõu teistelt
ametitelt, mis on ka praktika juba praegu, kuid selline täpsustus aitab tagada kriisiolukorras
parema rolliselguse ning tagab asutuste omavahelise koostöö.
16.2 Muuta eelnõu § 51 punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) täidab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud ülesandeid,
5
sealhulgas vajaduse korral hangib riigieelarve vahendite eest valdkonna eest vastutava
ministri ettepanekul ravimeid ja meditsiiniseadmeid, mis on vajalikud eriti ohtliku
nakkushaiguse või selle tunnustele vastava nakkushaiguse levikust põhjustatud rahvastiku
tervisele olulise ohu, sealhulgas epideemia või muu nakkushaiguse levikust põhjustatud
kriisiolukorra tõrjeks ja tõrjeks valmisoleku tagamiseks, ning korraldab enda hangitud
ravimite sissevedu, ladustamist, säilitamist, külmahela toimimist, transporti ja väljastamist
tervishoiuteenuse osutajale, hulgimüüjale või apteegile, rakendamata ravimiseaduses
sätestatud juurdehindluse regulatsiooni.“;“.
Selgitus: Tulenevalt Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tähelepanekust komisjoni istungil
soovime muudatusega täpsustada, et Tervisekassa täidab lõikes toodud ravimite hankimise ja
jaotamisega seotud ülesandeid nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud
juhtudel ja ulatuses. Muudatuse eesmärk on siduda Tervisekassa seaduses ette nähtud
pädevus selgelt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõikes 7 sätestatud
ülesandega. Säte täpsustab Tervisekassa rolli nimetatud ülesande täitmisel, nähes ette
ravimite hankimise ja logistika korraldamise mehhanismi olukorras, kus see on rahvatervise
kaitseks vajalik. Muudatus ei muuda ravimituru üldist toimimist ega turuosaliste rollijaotust,
vaid annab riigile võimaluse sekkuda erandolukorras ravimite kättesaadavuse tagamiseks.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
19. Teha eelnõus järgmised muudatused:
19.1 Muuta eelnõu § 11 lõiked 1 ja 5 ning sõnastada need järgmiselt:
„(1) Eriti ohtliku nakkushaiguse ja tuberkuloosi leviku tõkestamiseks võib nakkushaigusega
inimese tahtest olenemata kohaldada talle haiglaravi (edaspidi tahtest olenematu ravi).
(5) Esialgse õiguskaitse raames võib tahtest olenematut ravi kohaldada arst ilma
kohtumääruseta kuni 48 tundi tahtest olenematu ravi algusest arvates (edaspidi arsti otsus).
Kui ravi eeldatav kestus on pikem kui 48 tundi, esitab arst ravi alustamise päeval kohtule
taotluse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks.“.
Selgitus: Lõikest 1 on väljajäetud tekstiosa „, kui ta on keeldunud ravist või rikkunud
ravirežiimi“ ning lõikest 5 „kui see on vältimatult vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse või
tuberkuloosi leviku tõkestamiseks.“ Tegemist on ebavajalike lauseosadega, sest § 11 lõige 4
juba nimetab kohaldamise tingimused.
19.2 Lugeda senine lõige 4 lõikeks 2 (muutes vastavalt järgmiste lõigete numeratsiooni).
Selgitus: § 11 lõige 4 on seotud § 11 lõike 1-ga, seega sobib pigem järjestus, kus senine lõige
4 on lõikeks 2.
19.3 Asendada § 11 lõikes 8 viide lõikele 3 viitega lõikele 2.
Selgitus: Viide peab olema lõikele 2 (algselt lg 4), mis näeb ette tahtest olenematu ravi
kohaldamise olukorrad. Muudatus on seotud § 11 lõike 4 asukoha muudatusega.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
33. Asendada eelnõu § 27 lõikes 6 ja § 29 lõikes 3 sõna „sünniaeg“ sõnadega „selle
puudumise korral sünniaeg“ vastavas käändes
6
Selgitus: sünniaega küsitakse vaid siis, kui isikukoodi ei ole
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
35. Muuta eelnõu § 30 lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„(4) Kui see on vältimatult vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse või eriti ohtliku nakkushaiguse
tunnustele vastava haiguse leviku tõkestamiseks, võib Terviseamet konkreetse inimese,
inimeste rühma, asutuse või piiratud territooriumi suhtes kehtestada haldusaktiga karantiini
kuni 42 kalendripäevaks, kohaldades vajaduse korral erandi tegemiseks käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud kriteeriume.“.
Selgitus: Täpsustame, et kõige pikemalt võib karantiini kehtestada kuni 42 kalendripäevaks,
sest see on teadaolevalt kõige pikem peiteperiood nakkushaiguse sümptomite tekkimiseks.
Pikendades maksimaalset esmast karantiini kehtestamise aega, väldime olukorda, kus
karantiini peab pärast 30 kalendripäeva möödumist pikendama üksnes seetõttu, et konkreetse
haiguse peiteperiood on pikem (näiteks 35 kalendripäeva). Ühtlasi tagab esialgse tähtaja
vastavus tegelikule meditsiinilisele vajadusele isikutele suurema õigusselguse ja
ettenähtavuse. Sellega hoitakse ära korduvatest haldusaktide pikendamistest tulenev
ebamäärasus ning vähendatakse nii karantiinile allutatud isikute sotsiaalset ja
psühholoogilist koormust kui ka haldusorgani menetluskoormust.
Lisaks asendatakse lõikes sõna „erandeid“ sõnaga „kriteeriume“ kuna viidatud § 30 lõikes 3
on loetletud kriteeriumid, mida kasutatakse erandite kehtestamisel.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
37. Asendada eelnõu § 31 lõikes 2 sõna „erandid“ sõnaga „kriteeriumid“ vastavas käändes
Selgitus: Kuna viidatud § 30 lõikes 3 on loetletud kriteeriumid, mida kasutatakse erandite
kehtestamisel, siis on õige kasutada sõna sõnaga „kriteeriumid“ § 30 lõikele 3 viitamisel.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
39. Muuta eelnõu § 32 lõiked 4-6 ja sõnastada need järgmiselt:
„(4) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antavas määruses kehtestada
eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks järgmisi meetmeid, piiranguid ja nõudeid:
1) nõuda füüsiliselt isikult suure nakkusohuga piirkonnast saabumisel riigipiiri ületamise järel
andmete esitamist reisimise, viibimiskoha ja kontaktandmete kohta;
2) kehtestada liikumisvabaduse piiranguid, sealhulgas keelu osaleda tegevuses või korraldada
tegevust, mis on seotud avalikkusele mõeldud kaupade ja teenuste pakkumisega või toimub
avalikus kohas, sealhulgas sporditegevus, haridus, täienduskoolitus, täiendusõpe, huvitegevus,
huviharidus, noorsootöö, meelelahutus, vaba aja tegevus, kultuuriüritus, toitlustus-, teenindus-
ja kaubandusettevõtte tegevus, riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutav avalik teenus, avalik
koosolek, avalik üritus, jumalateenistus või muu avalik usuline talitus;
3) keelata või piirata avaliku koosoleku, avaliku ürituse, jumalateenistuse või muu avaliku
7
usulise talituse pidamist üksnes juhul, kui osalejate arvu, toimumiskoha, ajavahemiku või
muude tingimuste piiramine ei ole nakkushaiguse leviku tõkestamiseks piisav;
4) kehtestada nakkusohutuse ettevaatusabinõud;
5) nõuda füüsiliselt isikult terviseseisundit kinnitava tõendi ja isikusamasuse tuvastamist
võimaldava dokumendi esitamist;
6) nõuda füüsilise isiku terviseuuringu tegemist ja uuringumaterjali edastamist eriti ohtliku
nakkushaiguse tuvastamiseks;
7) täita muid asjakohaseid nõudeid, mis aitavad kaasa eriti ohtliku nakkushaiguse leviku
tõkestamisele ja on vältimatult vajalikud rahvastiku tervise kaitseks ja tervishoiuteenuse
osutajate toimepidevuse tagamiseks ning on käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud
meetmetega samalaadsed või nendega võrreldava eesmärgiga.
(5) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antavas määruses käesoleva
paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatud tegevuse eest vastutava isiku puhul kehtestada järgmisi
meetmeid, piiranguid ja nõudeid:
1) piirata tema tegevust, sealhulgas nõuda osalejate piirarvu, tegevuse kellaaja ja tegevuse
asukoha täituvuse kohta kehtestatu järgimist;
2) peatada tema tegevuse, sealhulgas kehtestada asutuse või ettevõtte külastuspiirangu, kui
käesoleva lõike punktides 1 ja 3–6 nimetatud nõuete rakendamine ei ole nakkushaiguse leviku
tõkestamisel osutunud piisavaks;
3) nõuda, et tegevuskohas asuvad inimesed täidavad nakkusohutuse ettevaatusabinõusid;
4) nõuda tegevuskohas desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmist
vastavalt juhistele;
5) kohustada kontrollima enne isiku tegevuses osalema lubamist tema vastavust kehtestatud
nõuetele ning kontrollida terviseseisundit kinnitava tõendi ehtsust ja kehtivust ning tuvastada
selle esitaja isikusamasus;
6) nõuda nakkusohutuse ettevaatusabinõuete järgimist;
7) nõuda käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 7 kohaste nõuete täitmist, kui nõuded on
käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud meetmetega samalaadsed või nendega võrreldava
eesmärgiga.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antavas Vabariigi Valitsuse määrusega võib
kehtestada erandeid, lähtudes käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud kriteeriumitest.“.
Selgitus. Lõike 4 muudatusega jäetakse saatelausest välja sõnad „füüsilised isikud“, kuna
punktides olev ei käi üksnes nende kohta. Füüsilistele isikutele viidatakse punktides 1, 4 ja 5.
Lõikes 5 lisatakse sissejuhatavasse lausesse viide lõike 3 alusel antavale määrusele, sest lõike
5 alusel seatavad piirangud, nõuded ja meetmed nähakse ette samuti selles määruses.
Lõigetes 4 ja 5 on tehtud ka keelelisi kohendusi.
Lõike 6 puhul on muudetud sõnastust, sest viidatud § 30 lõikes 3 on loetletud kriteeriumid,
millest lähtuvalt saab kehtestada erandeid.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
50. Täiendada eelnõu §-i 46 saatelausega järgmises sõnastuses:
"Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused:".
Selgitus: Ekslikult oli kehtiva seaduse muudatuspunktide saatelause jäänud märkimata.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
8
Signe Riisalo pani hääletusele menetlusliku otsuse.
Otsustati:
3.1. Kiita heaks teise lugemise menetlusdokumendid (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel
Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
4. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (901 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Signe Riisalo andis sõna Justiits-ja Digiministeeriumi (JDM) esindajale sotsiaalkomisjoni
eelmisel istungil täitemenetluse kohta tekkinud küsimuste adresseerimiseks.
Aleksandr Logussovi sõnul jääb JDM2. juunil toimunud eelnõu arutelul väljendatud
seisukoha juurde. Eelnõust jäetakse tervikuna välja täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 27
muutmine, kuna see ei leidnud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) toetust.
Ülejäänud JDMi poolt tänaseks istungiks esitatud TMSi muudatused puudutavad sõnastuse
täpsustamist PPA, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (Koda) ning Harju Maakohtu
kohtuniku ettepanekute alusel. Seadust muudetakse selliselt, et kohtutäituri kohustuste hulka
lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kuulub õigus taotleda politsei kaasamist
täitetoimingusse ametiabi korras. Uus sõnastus selgitab paremini kohtutäiturite ja PPA
vahelist koostööd. PPA palvel lisati selgitus, et kui kohtutäitur taotleb PPAlt ametiabi
korras politsei kaasamist täitetoimingusse, peab ta taotluse koostamisel lähtuma
halduskoostöö seaduse §-des 18 ja 19 sätestatud ametiabi taotlemise ja andmise alustest ning
taotluse vormist. Koja ettepanekul muudeti eelnõu terminoloogiat ja sätestati, et
lastekaitsespetsialistil tekib võimalus teha kohtutäiturile ettepanek täitetoiming katkestada, kui
selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. Koda leidis, et eelnõus esialgselt kasutatud
termin „täitetoimingu peatamine“ ei olnud piisavalt täpne. Samuti sõnastati PPA palvel ümber
TMS § 179 lg 3, mis reguleerib politsei rolli täitemenetluses. Nüüd on sätestatud, et lapse
üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kasutab politseinik kohtulahendiga
lubatud ulatuses ja isikute suhtes jõudu, kui kohtutäitur taotleb seda ametiabi korras.
Täpsustati ka, kuidas peab kohtutäitur küsima politseilt abi juhtudel, kus kohtulahend näeb
ette jõu kasutamise lapse üleandmisel või suhtlemise võimaldamisel. PPA palvel lisati
selgitus, et politsei poolt jõu kasutamine peab vastama vahetu sunni kohaldamise nõuetele
vastavalt korrakaitseseadusele. Harju Maakohtu ettepanekul kõrvaldati kahtlus, et kehtiv
regulatsioon lubab määrata aresti üksnes järjekorras teise trahvi määramise asemel. Nüüd on
sätestatud, et trahvi saab määrata korduvalt. Koja palvel muudeti ka TMS § 1791 lg 8
sõnastust: varasema „täitetoimingu peatamise“ asemel kasutatakse edaspidi mõistet
„täitetoimingu katkestamine“. Sellest tulenevalt täpsustati läbivalt ka eelnõu vastavaid
selgitusi.
Signe Riisalo palus Sotsiaalministeeriumi (SOM) esindajal
kommenteerida TMSi puudutavaid muudatusi.
Birgit Siigur kinnitas, et SOM on nende muudatustega nõus.
Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.
Tanel Kiik küsis, kas eelnõust välja jäetud TMS § 27 muudatustega edasi minekuks on paika
pandud koos PPAga uus ajakava või jääb see järgmise valitsuse lahendada?
Aleksandr Logussov selgitas, et selle Riigikogu koosseisu ajal seda ilmselt lahendada ei
jõuta. JDM esitas aasta alguses nii PPAle kui ka Kojale üleskutse normi muutmine läbi
rääkida. JDM jääb ootama PPA ja Koja poolt ühiselt välja töötatud normi muutmise
ettepanekut.
Signe Riisalo küsis, kas ametiabi korras politsei kaasamine on täitemenetluses jätkuvalt
võimalik.
Aleksandr Logussov kinnitas, et politsei teeb ametiabi korras koostööd nii lastega seotud
täitemenetluse asjades kui ka täitemenetluse asjades üldiselt.
Helmen Kütt küsis, kas TMS §-i 27 muutmise kohta peaks PPAle ja Kojale kirja saatma
JDM või sotsiaalkomisjon. Kui JMS on juba pikalt osapooltelt vastust oodanud, siis võiks
seda ehk nüüd üle korrata, kuna see teema tuli sotsiaalkomisjonis uuesti üles.
9
Signe Riisalo vastas, et sotsiaalkomisjoni nimel sellist kirja saata ei saa. Tegemist
on TMSi muudatusega, mis tegelikult ei puuduta otseselt sotsiaalvaldkonda.
Sotsiaalkomisjoniga oli seotud vaid üks kitsam aspekt ja see lahendati. S. Riisalo hinnangul ei
ole sotsiaalkomisjoni pädevuses TMSi muuta. Ta rõhutas siiski, et JDM peaks tegelema
aktiivselt osapoole vahel lahenduse leidmisega.
Helmen Kütt palus oma märkus protokollida. Ta avaldas lootust, et JDM tegeleb sellega
teemaga edasi.
Aleksandr Logussov kinnitas, et teemaga tegeletakse.
Signe Riisalo pani hääletusele muudatusettepanekud nr 2 ja 5.
2. Teha eelnõus järgmised muudatused:
2.1 Muuta eelnõu § 1 punkt 12 ja sõnastada see järgmiselt:
„12) paragrahvi 342 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „punktides 2–4 ja“ tekstiosaga „punktides
2 ja 3 ning“;
2.2. Muuta eelnõu § 1 punkt 9 muutmiskäsk ja sõnastada see järgmiselt:
„9) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:“.
Selgitus: Tegemist on normitehniliste muudatusega.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme,
Aleksandr Tšaplõgin).
5. Teha eelnõus järgmised muudatused:
5.1. Jätta välja eelnõu § 2 (uus § 4) punkt 1.
Väljajäetav tekst:
„1) paragrahvi 27 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohtutäituril on õigus eemaldada täitetoimingu juurest seda takistav isik. Kui täitmist
takistatakse, takistamist on alust eeldada või isiku varasem käitumine annab alust arvata, et
esineb oht isiku elule, tervisele, varale või avalikule korrale, võib kohtutäitur taotleda
politseiametniku kaasamist täitetoimingusse.
(2) Politsei eemaldab kohtutäituri ettepanekul täitmistoimingu juurest isiku, kes täitmist
takistab. Politsei võib täitmistoimingut takistava isiku suhtes kohaldada vahetut sundi
korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kuni täitetoimingu lõpuleviimiseni või vahetu
sunni kohaldamise vajaduse äralangemiseni.
(3) Kui täitedokument näeb ette jõu kasutamise, kaasab kohtutäitur selleks politsei.“;“
Selgitus: Eelnõuga kavandatud TMS § 27 muutmine ei leidnud Politsei- ja Piirivalveameti
toetust.
5.2. Muuta eelnõu § 2 (uus § 4) punktis 2 (uus punkt 1) esitatud TMS § 179 lõike 1 punkti 4
sõnastust ja sõnastada see järgnevalt:
„4) võib taotleda politseiametniku kaasamist täitetoimingusse ametiabi andmise korras.“;
Selgitus: uuesti sõnastatud regulatsioon annab parema selgituse selle kohta, millistel alustel
käib koostöö kohtutäiturite ja politsei vahel olukorras, kus politsei tuleb kaasata lapse
üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades tehtavate toimingute juurde.
Koostöö käib ametiabi korras ning politseiametniku kaasamise avalduse koostamisel saavad
kohtutäiturid lähtuda halduskoostöö seaduse (HKTS) paragrahvides 18 ja 19 sätestatud
ametiabi taotlemise ja andmise alustest ning taotluse vormist. Kui teatud juhtudel on ametiabi
10
vaja anda kiireloomuliselt, on võimalik esitada vormivaba taotlus. Esimesel võimalusel
vormistab ametiabi taotleja taotluse kõigi seaduse nõuete kohaselt (HKTS § 19 lg 4 ). Juhul
kui politsei kaasamine päädib politsei kaasabil isiku eemaldamisega täitetoimingu juurest,
peab kohtutäitur isikut hoiatama, et ta takistab täitetoimingu läbiviimist, ning hoiatama isikut
politsei kaasamisest.
5.3. Muuta eelnõu § 2 (uus § 4) punktis 2 (uus punkt 1) esitatud TMS § 179 lõike 2 punkti 3
sõnastust ja sõnastada see järgnevalt:
„3) teeb lapsega suhtlemise võimaldamise asjades vajaduse korral kohtutäiturile ettepaneku
täitetoimingu katkestamiseks, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.“;
Selgitus: õigusselguse nimel täpsustatakse eelnõu sõnastust osas, mis puudutab selliseid
lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoiminguid, mille käigus ilmneb, et
nende jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.
Muudetud sõnastuses näeb eelnõu ette, et kohtutäituril tekib õigus selline toiming katkestada.
Sellest tulenevalt muudetakse ka täitetoimingu juures viibiva kohaliku omavalitsuse esindaja
pädevust kirjeldavat normi – kohaliku omavalitsuse esindaja saab õiguse teha kohtutäiturile
ettepanek täitetoimingu katkestamiseks.
5.4. Muuta eelnõu § 2 (uus § 4) punktis 2 (uus punkt 1) esitatud TMS § 179 lõike 3 sõnastust
ja sõnastada see järgnevalt:
„(3) Täitemenetluses lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades
politseiametnik kasutab kohtulahendiga lubatud ulatuses ja isikute suhtes jõudu, kui
kohtutäitur seda taotleb ametiabi andmise korras.“;
Selgitus: uuesti sõnastatud regulatsioon lubab politseil kasutada jõudu vaid juhul, kui
kohtulahend sellise õiguse ette näeb ning kohtutäitur seda taotleb. Jõu kasutamise meetme
rakendamisel on sisuliselt kaks eeldust. Esimene: jõu kasutamist lubab kohtulahend. Kui
kohtulahend ei luba jõu kasutamist, ei saa kohtutäitur täitetoimingu läbiviijana
omaalgatuslikult otsustada, et menetluse osaliste suhtes tuleb kasutada jõudu. Teiseks
eelduseks on see, et jõu kasutamine on vajalik täitedokumendi täitmiseks ning kõik muud
katsed tagada täitedokumendi täitmist on ebaõnnestunud. Riigikohus selgitas 29.10.2014
lahendi nr 3-2-1-95-14 punktis 24, et „vahetu jõu kasutamine lõppastmes jääb kohtutäituri
otsustada, kes peab vastavalt asjaoludele ja olukorrale otsustama, kas kasutada lapsega
suhtlemise võimaldamiseks jõudu (sh korrakaitse organite abil) või piisab muudest
meetmetest. Meetmeid kaaludes peab ka kohtutäitur tegema kõik endast oleneva, et
lapsega suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmine algaks kiiresti ja toimuks efektiivselt.“.
Samast Riigikohtu seisukohast järeldub ka ootus, et korrakaitse organid teevad vajadusel
kohtutäituriga koostööd jõu kasutamisel kohtulahendi kiire ja efektiivse täitmise tagamise
nimel. Politsei poolne jõu kasutamine peab vastama vahetu sunni kohaldamise nõuetele
vastavalt korrakaitseseadusele.
5.5. Muuta eelnõu § 2 (uus § 4) punktis 3 (uus punkt 2) esitatud TMS § 1791 lõike 3 sõnastust
ja sõnastada see järgnevalt:
„(3) Korduva trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti käesoleva
seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta
kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest
hoidumise kohustusest.“;
Selgitus: muudatuse tegemisel on arvestatud Harju Maakohtu ettepanekuga ning täpsustatud,
et kui kohustatud isik takistab lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas
sundtäitmist, võib korduva trahvi määramise asemel määrata kohustatud isikule aresti.
Muudatus kõrvaldab kohtunike avaldatud kahtluse, et kehtiv regulatsioon lubab määrata
aresti üksnes järjekorras teise trahvi määramise asemel.
5.6. Muuta eelnõu § 2 (uus § 4) punktis 3 (uus punkt 2) esitatud TMS § 1791 lõike 8 sõnastust
ja sõnastada see järgnevalt:
„(8) Kohtutäitur võib lapsega suhtlemise võimaldamise asjades täitetoimingu katkestada, kui
11
lapsega seotud asjaolude tõttu ei ole võimalik täitetoimingut teha. Kohaliku omavalitsuse
esindajal on õigus teha kohtutäiturile ettepanek täitetoimingu katkestamiseks, kui selle
jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. Kohaliku omavalitsuse esindaja ettepanekul
täitetoimingu katkestamine ei ole edasikaevatav. Kohtutäitur väljastab kohaliku omavalitsuse
esindajale õiendi täitetoimingu katkestamise ettepaneku tegemise kohta.“;
Selgitus: muudatus puudutab eelnõu sõnastust, mis sätestab kohtutäituri otsustuspädevust
selliste lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoimingute suhtes, mille
jooksul ilmneb, et toimingu tegemine ei ole lapse seisundist või muudest temaga seotud
asjaoludest tulenevalt võimalik.
Kehtivas seaduses puudus seni selge juhis selle kohta, mida teha täitetoiminguga olukorras,
kus selle jätkamine kahjustaks lapse heaolu. Algselt eelnõus pakutud täitetoimingu peatamise
korra puhul tekkis kahtlus, et selle kohaldamine praktikas on võimalik, kuid võib olla
raskendatud. Selle tõttu on otsustatud võtta vastu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
ettepanek muuta eelnõu sõnastust ja kehtestada seaduses täitetoimingu katkestamise
võimalus.
Katkestamise võimaluse toomine seadusse puudutab neid probleemseid olukordi, kus
täitetoimingut ei ole võimalik jätkata lapsega seotud asjaolude tõttu. Selliste asjaolude all
peetakse silmas eelkõige olukordi, kus laps keeldub kohtulahendit täitmast vaatamata sellele,
et lapsega koos elav vanem on täitnud oma kohustused ja teinud kõik endast oleneva, et laps
suhtluskorra täitmisega nõustuks. Sellisel juhul on lapse vastumeelsus käsitatav lapsega
seotud asjaoluna, mis võib õigustada täitetoimingu peatamist.
Tuleb rõhutada, et kavandatud muudatus jätkuvalt puudutab vaid kestvate suhtluskordade
täitmist, kus kohtutäitur teeb täitemenetluse kestel mitmeid toiminguid, tagamaks õigustatud
vanema suhtlust lapsega. Seega tähendab eelnõuga tehtavate muudatuste kontekstis
täitetoimingu katkestamine iga konkreetse eraldiseisva toimingu katkestamist, mille käigus
kohtutäitur kontrollib suhtluskorra täitmist kohustatud isiku poolt. Täitetoimingu katkestamise
eelduseks on kaks asjaolu: lapsest tulenev takistus täitetoimingu läbiviimisele ja oht lapse
heaolule. Need asjaolud võivad esineda nii koos kui ka eraldi. Täitetoimingu katkestamise
otsustamisel mõlema asjaolu pinnalt tuleb võtta arvesse ajalist faktorit. Kui täitetoimingu
tegemise ajal selgub lühikese aja jooksul, et lapsest tulenev takistus suhtluskorra täitmisele
on ületatav või oht lapse heaolule väheneb, tuleb kohtutäituril kaaluda täitetoimingu
jätkamist samas asukohas samal ajal. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et toimingu
venimine omaette ei hakkaks kahjustama lapse huve. Kui täitetoimingu katkestamise eeldused
ära ei lange – lapse vastumeelsus suhtluskorra täimisele jätkub või oht lapse heaolule säilib
või kasvab – tuleb kohtutäituril käimasolev täitetoiming katkestada ning teha järgmist
suhtluskorra kontrolli järgmise täitedokumendist tuleneval lapse ja vanema kohtumise ajal.
Sellised asjaolud peaksid dikteerima ka KOV-i esindaja kaasamise järgmise täitetoimingu
juurde.
Samas lõikes sätestatakse ka KOV-i esindaja õigus teha kohtutäiturile ettepanek täitetoimingu
katkestamiseks, toetudes oma eksperthinnangule lapse olukorra kohta. KOV-i esindaja poolt
tehtava täitetoimingu katkestamise ettepaneku eelduseks on võimalus, et täitetoiminguga
jätkamine kahjustab lapse heaolu. KOV-i esindaja ettepanekul tehtav
täitetoimingu kakestamine puudutab üksnes konkreetset toimingut ega too kaasa kogu
täitemenetluse peatamist. KOV-i esindaja on lapse heaolu hindamisel pädev isik ning
olukorras, kus tema hinnangul tuleb lapse huvidest lähtudes täitetoiming kohe katkestada,
peab kohtutäituril olema võimalik sellele hinnangule viivitamata tugineda. Sellisel juhul peab
täitetoimingu katkestamisel olema piisav kaalukus, et vältida lapsele võimaliku kahju
tekkimist. Seetõttu ei saa KOV-i esindaja ettepaneku alusel tehtud täitetoimingu katkestamise
peale kaevata. Toimingu katkestamine KOV-i ettepaneku alusel ei tähenda sisulist ega
lõplikku otsust täitemenetluse edasise käigu kohta, vaid võimaldab reageerida konkreetsele
olukorrale lapse huvide kaitseks.
KOV-i esindaja otsustab täitetoimingu katkestamise ettepaneku tegemise ja esitab selle
täitetoimingu tegemise käigus kohapeal suuliselt. Ettepaneku tegemise fakt lisatakse
täitetoimingu kohta koostatud dokumenti. Kohtutäitur väljastab KOV-i esindajale õiendi
täitetoimingu katkestamise ettepaneku tegemise kohta.
12
Täitetoimingu katkestamine ei eelda kohtutäiturilt kohapeal otsuse vormistamist.
Täitetoimingu katkestamise saab märkida ka hiljem toimingu kohta koostatavasse dokumenti,
mille kohtutäitur teeb menetlusosalistele teatavaks oma äranägemise järgi, lähtudes TMS-i
menetlusdokumentide edastamise regulatsioonist.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme,
Aleksandr Tšaplõgin).
Signe Riisalo pani hääletusele menetlusliku otsuse.
Otsustati:
4.1. Kiita heaks teise lugemise menetlusdokumendid (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel
Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme,
Aleksandr Tšaplõgin).
5. Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja
erialata arstid) eelnõu (922 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
Signe Riisalo rääkis, et eelnõu käsitleb psühhiaatria saatekirju, e-konsultatsiooni ning erialata
arstide temaatikat. Ta andis eelnõu põhjalikumaks tutvustamiseks sõna sotsiaalministrile.
Karmen Joller rääkis slaidide (lisa) abil, et eelnõul on kaks peamist eesmärki. Esiteks
soovitakse arendada e-konsultatsiooni kui patsiendisõbralikku suunamisviisi, mis arvestab
patsiendi terviseseisundi raskusastet ja aitab määrata, kui kiiresti peaks inimene vastuvõtule
pääsema. Samuti aitab e-konsultatsioon vähendada eriarstide järjekordi, sest patsiendid, kes
eriarsti abi ei vaja, saavad jääda perearsti jälgimisele. Mõnel erialal, näiteks psühhiaatrias ja
ortodontias, on ligi pooled saatekirjad olnud sellised, mille puhul patsient oleks saanud ravi
jätkata samal tasandil, kust ta edasi suunati. Teiseks käsitleb eelnõu erialata arste ehk üldarste.
Praktikas töötavad nad juba praegu erinevates raviasutustes – perearstikeskustes, EMO-des ja
haiglaosakondades –, kuid nende roll on seaduses seni olnud ebaselgelt määratletud. Varem
eeldati, et üldarst liigub aja jooksul edasi eriarstiks, kuid paljud seda ei soovi eriala
omandada või plaanivad selle omandada alles hiljem. Üldarst saab patsienti aidata oma
pädevuse piires ning keerukamate juhtumite korral suunatakse patsient edasi eriarsti juurde.
Heli Paluste selgitas, miks neid muudatusi tehakse ja mida nendega soovitakse parandada. E-
konsultatsiooni rakendamine võimaldab esimeses etapis muuta selle teatud erialadel ainsaks
suunamisviisiks. Analüüside põhjal aitab see eelkõige säästa eriarstiabi aega ja suunata
ressursi patsientidele, kes seda tõepoolest vajavad. Psühhiaatriasse saatekirja nõude
kehtestamise puhul on hinnatud, et ligikaudu pooled patsiendid võiksid saada abi juba
esmatasandil. See tähendab, et inimesed, kes praegu otsivad psühhiaatri vastuvõtuaega,
võiksid saada perearstilt abi märksa kiiremini. Muudatus aitab kasutada ressursse
otstarbekamalt ja võib mõnel juhul parandada ka teenuse kättesaadavust. Kui patsient vajab
eriarstiabi, annab eriarstiabi osutaja vastuse üldjuhul nelja päeva jooksul. Psühhiaatria ja
lastepsühhiaatria puhul võib vastamine võtta kuni 15 päeva. See on siiski märksa kiirem kui
praegused pikad ooteajad. Kui asutusel on selleks võimalus, määratakse patsiendile ka
vastuvõtuaeg. Kuigi saatekirjade süsteemi muudatus võib alguses tunduda lisatakistusena, ei
pea patsient enam ise digiregistratuurist aega otsima. Suunamine toimub arstidevahelise
konsultatsiooni kaudu. Eelnõu sõnastus võimaldab e-konsultatsioonile üle minna
etapiviisiliselt: muudatus ei rakendu kohe kõigil erialadel ja kõikides asutustes, vaid järk-
järgult. Eelnõus on ka halduskoormust vähendavad sätted. Need täpsustavad näiteks, millised
haiglad peavad ministeeriumile esitama funktsionaalse arengukava, kui kavandatakse
investeeringuid taristusse. Samuti tühistatakse seaduses volitusnorm ja määrus, mis käsitles
haiglate eelarveandmete esitamist riigile, sest selleks puudub praktiline vajadus. Seega
sisaldab eelnõu väiksemaid, kuid olulisi halduskoormust vähendavaid muudatusi
tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS). Ta võttis kokku, et psühhiaatria
muudetakse saatekirja eeldavaks erialaks ja eemaldatakse ravikindlustuse seaduses nende
erialade loetelust, kuhu saab pöörduda ilma saatekirjata. Psühhiaatria esialgu ei kuulu nende
13
kaheksa eriala hulka, mis kohe 1. jaanuarist 2027 stardivad e-konsultatsiooni suunamisega.
Töö selle osas käib ja võib-olla rakendub järgmises etapis. Esialgu on psühhiaatri puhul
tegemist tavalise saatekirja nõudega. H. Paluste sõnul määratletakse e-konsultatsioon seaduse
tasandil selgemalt ühe eriarstiabisse suunamise viisina. See annab võimaluse sätestada
Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus, milliseid erialasid muudatus puudutab, millistel
erialadel muutub e-konsultatsioon suunamise viisiks ning millised teenuseosutajad patsiente
suunavad ja kuhu nad suunatakse. Esialgu on kokkulepe kahe haiglaga: Põhja-Eesti
Regionaalhaigla (PERH) ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga (TÜK). Eelnõu seletuskirjas on
nimetatud kaheksa e-konsultatsiooni eeldavat eriala: hematoloogia, endokrinoloogia,
neuroloogia, allergoloogia, neurokirurgia, kardioloogia, gastroenteroloogia ja sisehaigused.
Alates 1. jaanuarist 2027 suunatakse nende erialade patsiendid neisse kahte haiglasse e-
konsultatsiooni kaudu. See aitab uut süsteemi katsetada: saab hinnata, kuidas see toimib
perearstide ja haiglate jaoks. Seejärel saab süsteemi järk-järgult laiendada ka teistele
erialadele ja asutustele. Selline suunamisviis võimaldab tulevikus hinnata suunamiste sisu
ning jälgida statistikat automaatselt.
Leena Kalle selgitas, et erialata arstide puhul muudetakse TTKSis kahte sätet. Erialata arste
ehk üldarste käsitletakse TTKSis üldnormide alusel samamoodi nagu teisi tervishoiutöötajaid:
iga tervishoiutöötaja osutab üksnes neid tervishoiuteenuseid, milleks tal on vajalik pädevus,
oskused ja teadmised. Praeguseks on kujunenud tõlgendus, mille
järgi tervishoiuteenuste osutajad on hakanud üldarstidele andma ka selliseid ülesandeid, mis
kuuluvad eriarsti pädevusse. Kahe sätte muutmisega soovitakse see praktika lõpetada. Samuti
loob muudatus tulevikus võimaluse anda erialata arstidele tervishoiuteenuste loetelus
oma hinnakirjakoodid.
Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.
Irja Lutsar märkis, et mõlemad ettepanekud tunduvad mõistlikud. Ta soovis täpsustada,
millele viitab täht „e“ sõnas „e-konsultatsioon“? Kas see viitab elektroonilisele
konsultatsioonile või tuleb see sõnast eelkonsultatsioon?
Karmen Joller vastas, et „e“ viitab digitaalsele konsultatsioonile. Tegemist on kahe arsti
vahelise digitaalse konsultatsiooniga, mis toimub tervise infosüsteemi kaudu.
Helmen Kütt märkis, et kaks haiglat hakkavad seda üleminekut esimesena rakendama. Ta
küsis, kas see tähendab, et näiteks Viljandis, Valgas või mujal elavad patsiendid suunatakse
edaspidi Tartusse või Tallinna, mitte lähimasse haiglasse.
Karmen Joller selgitas, et e-konsultatsioon juba toimib ja jätkub senisel vabatahtlikul
alusel. Kohustuslikuks muutub see kahes tipphaiglas kaheksal erialal, kus suunamine hakkab
toimuma üksnes e-konsultatsiooni kaudu. Eesmärk on tagada, et eriarsti juurde jõuavad need
patsiendid, kes seda kõige enam vajavad . Samas ei takista muudatus teistel haiglatel e-
konsultatsioonile üle minna, vaid see jääb iga haigla enda otsustada. Näiteks on Järvamaa
Haigla öelnud, et nemad praegu e-konsultatsiooni rakendada ei soovi.
Toomas Järveoja küsis, kas e-konsultatsioon toimub e-posti teel või mõnes muus
veebipõhises keskkonnas?
Karmen Joller vastas, et e-konsultatsioon ei toimu e-posti teel, sest e-post ei ole
terviseandmete edastamiseks piisavalt turvaline kanal. Kuigi arstid on praktikas vahel ka e-
posti teel suhelnud, ei tohi terviseandmeid edastada krüpteerimata. E-konsultatsioon toimub
turvalises tervise infosüsteemis. Praktikas toimub e-konsultatsioon nii, et patsient pöördub
perearsti poole ja kirjeldab oma muret. Kui perearst leiab, et vaja on eriarsti hinnangut või ta
ei saa patsienti ise edasi aidata, koostab ta põhjaliku ülevaate sümptomitest, läbivaatuse
tulemustest, tehtud uuringutest ja seni proovitud ravist ning edastab selle eriarstile. Eriarst
hindab, kas patsient vajab vastuvõttu. Kui vastuvõttu ei ole vaja, annab ta perearstile
ravisoovitused või soovitab teha lisauuringuid. Selliseid juhtumeid on ligikaudu kolmandik,
mõnel erialal, näiteks psühhiaatrias ja ortodontias, isegi kuni pooled. Kui patsient vajab
eriarsti vastuvõttu, määrab eriarst ka selle kiireloomulisuse: kas vastuvõtt peab toimuma
kiiresti, tavapärases korras või hiljem. Nii ei pea patsient ise vastuvõtuaega otsima, vaid
kliinik võtab temaga ühendust ja pakub sobiva aja.
Tanel Kiik pidas e-konsultatsiooni puhul loogiliseks, et esmalt hinnatakse, kas patsient vajab
konkreetse eriarsti abi. Samas soovis ta teada, kas laiem eesmärk on liikuda järk-järgult
14
süsteemi poole, kus suunamine toimub peamiselt e-konsultatsiooni kaudu. Seni on
digiregistratuur võimaldanud patsiendil näha eri raviasutuste vabu vastuvõtuaegu ja valida
sobiv aeg ka väljaspool oma maakonda. Kui edaspidi hakkab vastuvõtuaegu pakkuma eriarsti
meeskond, siis see piirab patsiendi enda valikuvõimalust. Kas ministeeriumi eesmärk ongi
muuta kogu süsteemi toimimisloogikat?
Karmen Joller kinnitas, et eesmärk on liikuda täies mahus e-konsultatsioonipõhisele
suunamisele. Digiregistratuur võiks tulevikus selle süsteemiga ühilduda, nii et patsiendile
kuvatakse sobivad vastuvõtuajad ja talle ei pea tingimata helistama ega e-kirja saatma.
Patsient võiks saada digiregistratuuris valida vastuvõtuaja etteantud ajavahemiku piires. Arsti
valiku kohta selgitas ta, et patsiendilt küsitakse, milline raviasutus on talle kõige sobivam,
ning suunamine tehakse selle alusel. Kui patsient on varem käinud konkreetse spetsialisti
juures, märgib perearst selle saatekirjale ning haigla püüab üldjuhul suunata ta sama arsti
juurde tagasi. Kui aga patsiendi tervisemure vajab kiiremat lahendust või teistsugust pädevust,
võib haigla pakkuda aega teise spetsialisti juurde. Seejuures lähtutakse nii patsiendi
vajadusest kui ka arstide erialasest spetsialiseerumisest, et patsient jõuaks võimalikult sobiva
spetsialisti vastuvõtule.
Signe Riisalo küsis üle, kas digiregistratuuril puudub praegu võimekus pakkuda
vastuvõtuaegu e-konsultatsiooni tulemuste põhjal personaalselt ning kas seetõttu tuleb
patsiendiga ühendust võtta telefoni teel. Ta soovis teada, kas selline võimalus on kavas
arenduste käigus lisada.
Karmen Joller kinnitas, et praegu see nii on, kuid tulevikus võiksid vastavad arendused
lisanduda.
Irja Lutsar toetas e-konsultatsiooni mõtet, kuid tundis muret, et arutelus keskendutakse
liigselt digitaalsele lahendusele. Ta märkis, et praktikas toimivad arstidevahelised
telefonikonsultatsioonid sageli hästi ning neid ei tohiks kõrvale jätta. Eriarstidel on juba
praegu keeruline kirjalikele e-konsultatsioonidele vastata, samas kui mõne küsimuse saaks
telefoni teel lahendada kiiremini ja tõhusamalt. I. Lutsar avaldas ka kartust, et e-
konsultatsioonidele võidakse hakata vastama tehisaru abil. Seetõttu tuleks lisaks digitaalsetele
konsultatsioonidele kaaluda ka telefonikonsultatsioonide ametlikku reguleerimist.
Karmen Jolleri sõnul ei ole telefonikonsultatsioonid tema perearstipraktikas hästi toiminud.
Selleks peaks olema eraldi kokku lepitud aeg ja selge korraldus, et suhtlus oleks ametlik ning
sellest jääks ka nõuetekohane sissekanne digilukku. Samas ei keela miski praegu e-
konsultatsiooni vastuses märkida, et vajaduse korral võib arstiga telefonitsi ühendust võtta.
Telefonikonsultatsioon tähendaks sageli, et arst helistab teisele arstile juhuslikul hetkel, mis ei
pruugi olla töökorralduslikult sobiv. Vajaduse korral on siiski võimalik e-konsultatsiooni
kaudu ka telefonikõne aeg kokku leppida, sest kontaktandmed on olemas. Seetõttu ei pea K.
Joller eraldi telefonikonsultatsiooni vormi vajalikuks.
Helmen Kütt märkis, et eelnõus on mitu tervitatavat muudatust, kuid pidas oluliseks vaadata
neid ka patsiendi seisukohast. Seni on perearstikeskustes kasutatud telefoninõustamise aegu ja
muid suhtlusvõimalusi ning vastuvõtule pääsemine on toimunud tavapärasel viisil, sageli ka
õe vahendusel. H. Kütile jäi arutelust mulje, et tulevikus ei pruugi patsiendid enam alati
eriarsti vastuvõtule jõuda. Ta tõi näiteks isikliku kogemuse, kus perearsti asemel võttis teda
vastu pereõde ning vastuvõtust ja tervisemurest ei jäänud piisavat kirjeldust. H. Kütt soovis
teada, kas patsiendile jääb ka edaspidi võimalus saada vajaduse korral füüsiline vastuvõtuaeg
eriarsti juurde ning kas arvestatakse patsiendi sooviga pöörduda konkreetse arsti poole või
hakkab otsustama üksnes tervishoiuasutus. Ta lisas, et kuigi selline süsteem võib olla
tervishoiukorralduse seisukohast mugav, ei pruugi see olla patsiendi vaatest parim lahendus.
Karmen Joller märkis, et telefonitund ei ole kõigis perearstikeskustes tavapärane, vaid sõltub
iga asutuse sisemisest töökorraldusest. Ta selgitas, et e-konsultatsioon eeldab üldjuhul
patsiendi vastuvõttu perearsti juures: arst vaatab patsiendi läbi, tutvub varasemate uuringute ja
terviselooga ning määrab esmase ravi. Kui perearst leiab, et patsient vajab edasisuunamist,
teeb ta seda kohe. Selline suunamine eeldab vahetut kontakti arstiga, välja arvatud juhul, kui
patsient on hiljuti juba läbi vaadatud või vajalik teave on usaldusväärselt olemas. Praegu on
saatekirjade puhul sageli probleemiks see, et need väljastatakse ilma füüsilise läbivaatuseta ja
selge põhjenduseta. Seetõttu peab eriarst vastuvõtul ise välja selgitama, milles probleem
15
seisneb ja mida perearst on juba teinud. E-konsultatsiooni eesmärk on tagada, et eriarst saaks
kohe kompaktsed, sisukad ja kvaliteetsed andmed. Kui perearst teeb oma tööd kvaliteetselt ja
suhtleb patsiendiga piisavalt, ei muutu patsiendi jaoks sisuliselt midagi. Osa perearste on
muudatusele vastu, sest neil lasub kohustus senisest põhjalikumalt dokumenteerida. Kui
patsiendikontaktist ei jää digilukku märget, on tegemist tõsise vea ja nõuete rikkumisega. Iga
pöördumise kohta peab jääma kirje, mis sisaldab muu hulgas küsimust, vastust, põhjendust ja
edasisi juhiseid. Ta avaldas lootust, et muudatus aitab parandada dokumenteerimise kvaliteeti
ning muudab info arusaadavamaks ka patsiendi jaoks.
Tanel Kiik soovis täpsustada erialata arste puudutava muudatuse sisu. Ta küsis, mis muutub
võrreldes kehtiva praktikaga ning milliseid teenuseid võib erialata arst pakkuda, kui tal
puudub eriarstiabi osutamiseks vajalik kvalifikatsioon. Samuti palus ta täpsustada, kui palju
töötab praegu haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglates ja perearstimeeskondades üldarste
ehk erialata arste, kes ei ole ka arst-residendid.
Karmen Joller selgitas, et arstiteaduskonna lõpetanud noor arst on üldarst, kellel on pädevus
tegutseda üldisel tasemel eri valdkondades. Üldarsti täpsem pädevus tuleneb Tartu Ülikooli
(TÜ) õppekavast ja õpiväljunditest. Näiteks võib ortopeediaosakonnas töötav üldarst koguda
patsiendi varasemaid terviseandmeid, aidata dokumenteerimisel ja jälgida patsiendi seisundit.
Kui näitajad muutuvad või pärast operatsiooni tekivad probleemid, saab üldarst olla toetavas
rollis. See võimaldab ortopeedil keskenduda oma eriala spetsiifilistele ülesannetele. Kuigi
üldarst võib ortopeedia valdkonnas töötades saada rohkem kogemusi, ei muuda see teda
ortopeediks. Üldarstid töötavad ka perearstikeskustes. Nende pädevusse kuuluvad näiteks
kopsupõletiku või liigesvalu esmane diagnostika ning muud igapäevased üldarstlikud
ülesanded. Kui patsiendi mure nõuab spetsiifilisemat sekkumist, näiteks kirurgilist abi,
psühhiaatrilist hindamist või lapse tervise jälgimist, jääb see vastava eriarsti või perearsti
pädevusse.
Leena Kalle täiendas teemat õiguslikust vaatest. Statistika järgi töötab tervishoius praegu
ligikaudu 500 üldarsti. Mõnes raviasutuses on üldarstidele antud senisest laiem roll ning nad
on täitnud sisuliselt kirurgi või sisearsti ülesandeid, kuigi see ei kuulu üldarsti pädevusse.
Sotsiaalministeeriumi esialgne mõte oli täiendada üldsätet, mille kohaselt tegutseb iga
tervishoiutöötaja oma kutseala piirides, lisades võimaluse, et tervishoiuteenuse osutaja määrab
üldarstile ülesanded üldarsti pädevuse piires. Sellest lahendusest loobuti, sest see võinuks jätta
eksliku mulje, nagu saaks tervishoiuteenuse osutaja ise üldarsti pädevust määrata. Tegelikult
vastutab tervishoiuteenuse osutaja küll iga teenuse ja spetsialisti töö eest, kuid pädevuse piirid
sellest ei tulene. Lõppversioonis jääb alles üldine raamistik, mida täiendavad näiteks
tervishoiuteenuste loetelu ja vastavad hinnakirjakoodid. Üldarsti tegelikud pädevused,
ülesanded ja tegevused määrab TÜ.
Tanel Kiige sõnul peavad HVA haiglad oma töökorralduse üle vaatama ja hindama, kas see
vastab nii kehtivale õigusele kui ka edaspidistele seadusemuudatustele. Sealhulgas tuleb
hinnata, kas üldarstid täidavad praegu ülesandeid, mis ei kuulu nende pädevusse.
Leena Kalle vastas, et tervishoiuteenuse osutaja ei tohi juba praegu anda üldarstile näiteks
günekoloogi ülesandeid. Olukorda lihtsalt täpsustatakse, et praktikas ei saaks panna üldarsti
eriarsti rolli.
Irja Lutsar märkis, et ettekandest jäi mulje, nagu puudutaks e-konsultatsioon peamiselt
perearsti ja eriarsti vahelist suhtlust. Tegelikult toimub palju konsultatsioone ka eriarstide
vahel. Näiteks konsulteerivad infektsioonhaiguste spetsialistid sageli teiste erialade arstidega.
Need konsultatsioonid toimuvad tihti telefoni teel, kuid nende töö väärtust ei pruugita alati
piisavalt tunnustada, sest otsest patsiendikontakti ei ole. Seetõttu pidas I. Lutsar oluliseks
tõstatada ka telefonikonsultatsioonide teema. Samuti soovis ta teada, kuidas on laste
teenusega hõlmamine lahendatud, kui etapiviisiline üleminek algab PERHist ja TÜKist.
TÜKis on lastearstid olemas, kuid Tallinnas ja mujal ei näi lapsed olevat samal viisil e-
konsultatsioonidesse kaasatud, kuna PERHis lastearste ei ole.
Karmen Joller vastas, et e-konsultatsioon on olnud kasutusel juba üle kümne aasta, mistõttu
ei saa seda pidada uueks lahenduseks. Järkjärguline rakendamine on vajalik, et muudatus ei
tuleks süsteemile liiga järsku, kuna paljud on harjunud teistsuguse töökorraldusega. PERH ja
TÜK on valitud seetõttu, et need asutused on üleminekuks kõige paremini valmis. Teisi
16
haiglaid ei soovita liiga jõuliselt survestada. Näiteks on Järvamaa Haigla öelnud, et nad ei ole
praegu üleminekuks valmis. Pediaatria ei kuulu praegu nende erialade hulka, mille puhul
minnakse täielikult üle kohustuslikule e-konsultatsioonile. Kui mõni asutus soovib seda siiski
rakendada, on see võimalik, kuid praegu ei ole see kohustuslik. Kui telefonikonsultatsioonist
soovitakse teha ametlik edasisuunamise vorm, tuleb selleks luua eraldi põhimõtted. Näiteks
tuleb lahendada vastutuse, patsiendiohutuse ja dokumenteerimise küsimused: kui
infektsioonhaiguste arst konsulteerib telefoni teel teise haigla arstiga, peab olema selge, kes
vastutab ja kuidas konsultatsioon kajastub meditsiinidokumentatsioonis. Kuigi
telefonikonsultatsioone on kasutatud pikka aega, on e-konsultatsioon praegu selgem ja lihtsam
lahendus, sest see tagab parema jälgitavuse ning võimaldab patsiendil näha, kes ja mis alusel
tema ravi puudutavaid otsuseid kujundas.
Irja Lutsar lisas, et üldarste puudutava regulatsiooni selgem sätestamine seaduses on
positiivne. Tema hinnangul vajavad samasugust selgust ka telefonikonsultatsioonid. Endise
lastearstina pidas ta oluliseks, et lapsed ei jääks innovatiivsete teenuste kasutuselevõtul
viimaste hulka. Samuti märkis ta, et ligikaudu 25% arstiteaduskonna lõpetajatest ei lähe kohe
residentuuri, mistõttu võib üldarstide arv tulevikus suureneda.
Karmen Joller kinnitas, et lapsed ei jää selles süsteemis viimaste hulka. Ka lastearstidega
toimuvad e-konsultatsioonid samadel põhimõtetel nagu teiste erialade puhul. Näiteks on ta
oma perearstipraktikas suunanud lapsi e-konsultatsiooni kaudu nii Tallinna Lastehaiglasse kui
ka TÜKi. Tallinna Lastehaigla ei võta mõnel erialal patsiente vastu ilma eelneva
konsultatsioonita, sest edasisuunamise võimalused on seal piiratud. Selline korraldus aitab
muuta abi kvaliteetsemaks ja lapse vajadustele paremini vastavaks.
Tanel Kiik märkis, et eelnõule antud tagasisidest jääb mulje, et Eesti Arstide Liit oli
kontseptsiooni kujundamise ajal e-konsultatsiooni kohustuslikuks muutmise suhtes pigem
kriitiline. Seetõttu soovis ta teada, kas praegune suund tugineb eelkõige
Sotsiaalministeeriumi (SOM) ja tervishoiuasutuste hinnangule. Kuigi täielikust
kohustuslikkusest veel ei räägita, näib tema sõnul, et see suund on siiski valitud. Ta küsis, kas
seda seisukohta on Eesti Arstide Liiduga arutatud või erinebki nende nägemus SOMi omast.
Heli Paluste kinnitas, et Eesti Arstide Liit näeb e-konsultatsiooni kohustuslikumaks
muutmises tõepoolest riske. See oli üks põhjus, miks otsustati erialad täpsemalt piiritleda ning
mitte liikuda korraga edasi kõigi erialade ja asutustega. Samas ei olnud see ainus kaalutlus,
sest ka SOM näeb muudatusega seotud riske. Sarnaseid kõhklusi väljendati mitmes
tagasisides, sealhulgas patsientide poolt. Seetõttu on oluline muudatuse sisu ja eesmärki
põhjalikult selgitada. Patsientide jaoks võivad saatekiri ja e-konsultatsioon esialgu tunduda
lisatakistusena, mis on mõistetav, kui nende tähendus ja eesmärk ei ole veel piisavalt selged.
Karmen Jolleri sõnul on eesmärk tagada, et kõige tõsisema tervisemurega inimesed
pääseksid kiiremini arsti juurde ning piiratud eriarstiabi ressurssi kasutataks võimalikult
tõhusalt. Samuti soovitakse, et eriarstid saaksid keskenduda oma erialasele tööle ega peaks
täitma perearsti ülesandeid. Seetõttu on üleminek kavandatud järkjärgulisena, et muudatus ei
tuleks süsteemile liiga järsku.
Tanel Kiik küsis, kas eelnõu kaasamisarutelule kutsutakse eri osapooled. Ta märkis, et tal
oleks neile otse esitamiseks mitu küsimust.
Signe Riisalo kinnitas, et kaasamine toimub tavapärases korras enne eelnõu teist lugemist
Riigikogu täiskogus. Huvigruppide esindajad, kes sotsiaalkomisjonile oma seisukohta eelnõu
osas väljendavad, kutsutakse ka komisjoni kaasamisistungile.
Seejärel pani S. Riisalo hääletusele menetluslikud otsused.
Otsustati:
5.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17.06.2026 (konsensus: Toomas
Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe
Riisalo, Andrus Seeme).
5.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Riisalo (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus
Seeme).
5.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus
17
Karilaid, Tanel Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus
Seeme).
Signe Riisalo andis teada, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on
muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10 tööpäeva.
6. Info ja muud küsimused
Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Riin Lindpere
protokollija
Riigikogu sotsiaalkomisjoni
istungi protokoll nr 181
Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 08. juuni 2026
Algus 11.10, lõpp 12.33
Juhataja: Signe Riisalo (esimees)
Protokollijad: Riin Lindpere (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Katrin Kuusemäe (Eero
Merilind asendusliige), Helmen Kütt, Irja Lutsar, Andrus Seeme (Mihkel Lees asendusliige),
Aleksandr Tšaplõgin
Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),
Helgi Kundla (nõunik), Terle Kask (konsultant)
Puudus: Kalle Grünthal
Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna soolise
võrdsuse poliitika juht Eva Liina Kliiman ning töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja
Maria-Helena Rahumets (2. päevakorrapunkt); Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu
osakonna nakkushaiguste ennetamise poliitika juht Kerli Reintamm-Gutan, sama osakonna
nõunik Maia-Triin Kanarbik, õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (3. päevakorrapunkt);
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna lastekaitsepoliitika juht Birgit Siigur ning
sama osakonna laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste ja nõunik
Ulvi Tüllinen, Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshaldusosakonna vabakutseliste talituse
nõunikud Kerli Spelman ja Aleksandr Logussov (4. päevakorrapunkt); sotsiaalminister
Karmen Joller, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna tervishoiuvõrgu ekspert
Heli Paluste ja tervishoiukorralduse osakonna nõunik Leena Kalle (5.
päevakorrapunkt); Signe Riisalo töövari Laura Voolain, sotsiaalminister Karmen
Jolleri töövarjud Aleksander Joller ja Aleks Lennart Reinumägi;
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise jätkamise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE)
teise lugemise ettevalmistamine
4. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(901 SE) teise lugemise ettevalmistamine
5. Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) eelnõu
(922 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
6. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Riigikogu sotsiaalkomisjoni nädala (08.-14.06.2026) töökava
2
Komisjoni istung esmaspäeval, 8.06.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise jätkamise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE)
teise lugemise ettevalmistamine
4. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(901 SE) teise lugemise ettevalmistamine
5. Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) eelnõu
(922 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
6. Info ja muud küsimused
Komisjoni kohtumine esmaspäeval, 8.06.2026 kell 14.00-15.00
Majanduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühine kohtumine
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) esindajatega
Komisjoni istung teisipäeval, 9.06.2026 kell 14.00
1. Diana Ingeraineni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (903 SE) esimese
lugemise ettevalmistamine
Kutsutud: algataja ja Sotsiaalministeeriumi esindaja
2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 13. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamise meetmete
väljatöötamiseks“ eelnõu (914 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
Kutsutud: esitaja esindaja
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 14. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed erihoolekandeteenuste kättesaadavuse
tagamiseks“ eelnõu (916 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
Kutsutud: esitaja esindaja
4. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Katrin Kuusemäe,
Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise jätkamise ettevalmistamine
Signe Riisalo rääkis, et eelnõu on läbinud keeletoimetuse ning tekstis on tehtud mõned
täpsustused. Komisjonil tuleb heaks kiita menetlusdokumendid ja hääletada
muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 8 tuleb uuesti hääletusele panna,
kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud tähelepaneku sätte sõnastuse
kohta. Seejärel andis ta sõna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajale
ettepaneku kommenteerimiseks.
Eva Liina Kliiman selgitas, et varem oli kasutatud sõna „töökuulutus“, kuid avaliku
teenistuse seaduse tähenduses on korrektsem kasutada terminit „konkursikuulutus“.
Signe Riisalo selgitas, et muudatusettepanekuga nr 12 korrastatakse jõustumise paragrahvi,
kuna eelnõu § 1 muudatuste tõttu on muutunud punktide numeratsioon. Tegemist on tehnilise
muudatusega. Seejärel pani ta muudatusettepanekud hääletusele.
8. Muuta eelnõu § 3 punktis 1 (uus punkt 2) esitatud avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 18
lisatava lõike 11 tekst ja sõnastada see järgmiselt:
„(11) Ametiasutus esitab kandidaadile teabe pakutava ametikoha põhipalga või selle vahemiku
3
kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige konkursikuulutuses või muul
viisil enne värbamisvestlust.“;
Selgitus: lisatakse kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue sarnaselt TLSi sättele.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme).
12. Muuta eelnõu § 7 tekst ja sõnastada see järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 1 punktid 9–11 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.“
Selgitus: muudatusega korrastatakse jõustumise paragrahvi, kuna eelnõu §-s 1 tehtud
muudatustest tulenevalt on muutunud punktide numeratsioon. Tegemist on tehnilise
muudatusega
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme).
Signe Riisalo pani hääletusele menetlusliku otsuse.
Otsustati:
2.1. Kiita heaks teise lugemise menetlusdokumendid (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel
Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme).
3. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889
SE) teise lugemise ettevalmistamine
Signe Riisalo selgitas, et eelmisel nädalal toimunud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse (NETS) eelnõu kaasamisistungil tõstatus küsimus seoses Riigikogus 2. juunil 2026
vastu võetud kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega (KORKS). KORKSi jõustumisel muutub
seni kehtinud hädaolukorra seadus kehtetuks, kuid NETS kasutab
endiselt peagi kehtetu seaduse mõisteid ja regulatsioone. Sotsiaalministeerium (SOM) on
teema läbi töötanud ja ette valmistanud vajalikud muudatused. Seejärel palus ta SOMi
esindajal neid täiendavaid muudatusi kommenteerida.
Kerli Reintamm-Gutan rääkis, et NETS lähtub samast raamistikust kui 2. juunil 2026 vastu
võetud KORKS. Senise menetluse käigus ei saanud viidata seadusele, mis veel ei kehtinud.
Irja Lutsar märkis, et rahvusvaheliselt kasutatakse mõistet „rahvusvahelise tähtsusega
hädaolukord“. Ta soovis teada, kas uues sõnastuses tekib mingi ebakõla.
Kerli Reintamm-Gutan vastas, et kuna„rahvusvahelise tähtsusega terviseala hädaolukord“
on tõlgitud vandetõlgi poolt inglise keelest sellisel kujul, siis kasutatakse seda ka vastavalt.
Eesti õigusruumis kasutatakse muudel juhtudel terminit „kriisiolukord“.
Piret Eelmets märkis, et kui rahvusvahelises õiguses kasutatakse mõistet „hädaolukord“, siis
peaks ka see jääma läbivalt kogu dokumenti. See puudutab ka § 3 lg 3 punkti 4.
Heidi Barot selgitas, et SOM tegi ettepaneku asendada „hädaolukord“ sõnaga
„kriisiolukord“. Selle põhjal parandati ka eelnõu § 3 lg 3 punkti 4. Kui aga leitakse, et
rahvusvahelises kontekstis peab jääma teksti „hädaolukord“, siis tuleb täna komisjonile
esitatud muudatusettepanekut muuta.
Komisjon võttis vaheaja.
Signe Riisalo võttis kokku, et muudatusettepanekust nr 1 võetakse välja punkt 1.2. ja
muudatusettepanekusse jääb üksnes § 1 lõige 3 muutmine.
Irja Lutsar väljendas muret sõna „tõhus“ kasutamise pärast muudatusettepanekus nr 6,
pidades seda liiga ebamääraseks. Ta selgitas, et kui haigusele puudub ravi ja kasutusele tuleb
4
uus ravim, mille tõhusus on näiteks 20%, võib seegi tähendada olulist edasiminekut. Kui aga
olemas on juba väga tõhus ravi, võib sõna „tõhus“ tõlgendamine muutuda küsitavaks. Seetõttu
leidis ta, et see sõna võiks tekstist välja jätta. Sama ettepaneku tegi ka Eesti
Infektsioonhaiguste Selts.
Kerli Reintamm-Gutan selgitas, et küsimust arutati põhjalikult. Kaaluti mõistet „tõhus“ kui
ka „spetsiifiline“ ning jõuti koos Terviseameti ekspertidega järeldusele, et mõlemad on
olulised. Seetõttu jäid eelnõusse mõlemad mõisted: nii rõhutatakse spetsiifilisust, kuid samas
ei välistata olukordi, kus parim ravi ei pruugi olla kitsalt spetsiifiline.
Irja Lutsar väljendas muret, et ebamäärased definitsioonid võivad jätta ruumi tõlgendusteks,
mis lähtuvad erinevatest huvidest, nagu on ilmnenud ka varasemate kriiside puhul. Näiteks
võib tekkida käsitlus, mille kohaselt tõhus ravi puudub ning seetõttu tuleb eriolukorda
jätkata.
Piret Eelmets märkis, et tegemist on alternatiividega, mille kasutamine sõltub olukorrast. Üks
neist on üldisem, teine täpsem.
Maia Triin Kanarbik selgitas, et iga kriteeriumi hindamine on teatud määral suhteline ning
vajab ekspertidega läbiarutamist. Ekspertide kaasabil on võimalik määrata, milline tõhususe
või spetsiifilisuse aste on vajalik. See tähendab, et „tõhusus“ ei hõlma mis tahes tõhusust, vaid
kujutab endast üht hinnatavat kriteeriumi.
Järgnevalt selgitas K. Reintamm-Gutan lühidalt muudatusettepanekute sisu.
Seejärel pani S. Riisalomuudatusettepanekud hääletusele.
1. Muuta eelnõu § 1 lg 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„(3) Nakkushaiguste leviku tõrjeks eriolukorra ja kriisiolukorra ajal kohaldatakse
kriisiolukorra ja riigikaitse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.“.
Selgitus: 2. juunil 2026 võeti vastu kriisiolukorra ja riigikaitse seadus, mis on kavandatud
jõustuma 1. oktoobril 2026. Kasutusele võetakse uus tsiviil- ja riigikaitsekriise ühendav
valmidusaste kriisiolukord, mille kehtestab Vabariigi Valitsus ja mille üldjuht on peaminister.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
16. Teha eelnõus järgmised muudatused:
16.1 Muuta eelnõu § 10 lg 7 ja sõnastada see järgmiselt:
„(7) Tervisekassa korraldab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul riigieelarve
vahenditest, kaasates vajadusel valdkonna eest vastutava ministeeriumi haldusala asutusi,
selliste ravimite ja meditsiiniseadmete hankimist, jaotamist, säilitamist, vedu-, ja külmahela
toimimist ning nendega seotud teenuste hankimist, mis on vajalikud eriti ohtliku
nakkushaiguse või selle tunnustele vastava nakkushaiguse levikust põhjustatud rahvastiku
tervisele olulise ohu, sealhulgas epideemia või muu nakkushaiguse levikust
põhjustatud kriisiolukorra tõrjeks ja tõrjeks valmisoleku tagamiseks. Ravimite ja
meditsiiniseadmete jaotamise põhimõtted kooskõlastatakse Terviseametiga.“.
Selgitus: Tegemist oli Tervisekassa ettepanekuga, et oleks üheselt mõistetav, et ravimite ja
meditsiiniseadmete hankimise korraldamisel võib Tervisekassa vajadusel kaasata hanke sisu
ja –tingimuste kujundamisse ka teisi valdkonnaga seotud ameteid. Tegemist ei ole tugevalt
sisulise muudatusega, kuna Tervisekassal on õigus ikka suhelda ja küsida nõu teistelt
ametitelt, mis on ka praktika juba praegu, kuid selline täpsustus aitab tagada kriisiolukorras
parema rolliselguse ning tagab asutuste omavahelise koostöö.
16.2 Muuta eelnõu § 51 punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) täidab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud ülesandeid,
5
sealhulgas vajaduse korral hangib riigieelarve vahendite eest valdkonna eest vastutava
ministri ettepanekul ravimeid ja meditsiiniseadmeid, mis on vajalikud eriti ohtliku
nakkushaiguse või selle tunnustele vastava nakkushaiguse levikust põhjustatud rahvastiku
tervisele olulise ohu, sealhulgas epideemia või muu nakkushaiguse levikust põhjustatud
kriisiolukorra tõrjeks ja tõrjeks valmisoleku tagamiseks, ning korraldab enda hangitud
ravimite sissevedu, ladustamist, säilitamist, külmahela toimimist, transporti ja väljastamist
tervishoiuteenuse osutajale, hulgimüüjale või apteegile, rakendamata ravimiseaduses
sätestatud juurdehindluse regulatsiooni.“;“.
Selgitus: Tulenevalt Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tähelepanekust komisjoni istungil
soovime muudatusega täpsustada, et Tervisekassa täidab lõikes toodud ravimite hankimise ja
jaotamisega seotud ülesandeid nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud
juhtudel ja ulatuses. Muudatuse eesmärk on siduda Tervisekassa seaduses ette nähtud
pädevus selgelt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõikes 7 sätestatud
ülesandega. Säte täpsustab Tervisekassa rolli nimetatud ülesande täitmisel, nähes ette
ravimite hankimise ja logistika korraldamise mehhanismi olukorras, kus see on rahvatervise
kaitseks vajalik. Muudatus ei muuda ravimituru üldist toimimist ega turuosaliste rollijaotust,
vaid annab riigile võimaluse sekkuda erandolukorras ravimite kättesaadavuse tagamiseks.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
19. Teha eelnõus järgmised muudatused:
19.1 Muuta eelnõu § 11 lõiked 1 ja 5 ning sõnastada need järgmiselt:
„(1) Eriti ohtliku nakkushaiguse ja tuberkuloosi leviku tõkestamiseks võib nakkushaigusega
inimese tahtest olenemata kohaldada talle haiglaravi (edaspidi tahtest olenematu ravi).
(5) Esialgse õiguskaitse raames võib tahtest olenematut ravi kohaldada arst ilma
kohtumääruseta kuni 48 tundi tahtest olenematu ravi algusest arvates (edaspidi arsti otsus).
Kui ravi eeldatav kestus on pikem kui 48 tundi, esitab arst ravi alustamise päeval kohtule
taotluse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks.“.
Selgitus: Lõikest 1 on väljajäetud tekstiosa „, kui ta on keeldunud ravist või rikkunud
ravirežiimi“ ning lõikest 5 „kui see on vältimatult vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse või
tuberkuloosi leviku tõkestamiseks.“ Tegemist on ebavajalike lauseosadega, sest § 11 lõige 4
juba nimetab kohaldamise tingimused.
19.2 Lugeda senine lõige 4 lõikeks 2 (muutes vastavalt järgmiste lõigete numeratsiooni).
Selgitus: § 11 lõige 4 on seotud § 11 lõike 1-ga, seega sobib pigem järjestus, kus senine lõige
4 on lõikeks 2.
19.3 Asendada § 11 lõikes 8 viide lõikele 3 viitega lõikele 2.
Selgitus: Viide peab olema lõikele 2 (algselt lg 4), mis näeb ette tahtest olenematu ravi
kohaldamise olukorrad. Muudatus on seotud § 11 lõike 4 asukoha muudatusega.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
33. Asendada eelnõu § 27 lõikes 6 ja § 29 lõikes 3 sõna „sünniaeg“ sõnadega „selle
puudumise korral sünniaeg“ vastavas käändes
6
Selgitus: sünniaega küsitakse vaid siis, kui isikukoodi ei ole
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
35. Muuta eelnõu § 30 lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„(4) Kui see on vältimatult vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse või eriti ohtliku nakkushaiguse
tunnustele vastava haiguse leviku tõkestamiseks, võib Terviseamet konkreetse inimese,
inimeste rühma, asutuse või piiratud territooriumi suhtes kehtestada haldusaktiga karantiini
kuni 42 kalendripäevaks, kohaldades vajaduse korral erandi tegemiseks käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud kriteeriume.“.
Selgitus: Täpsustame, et kõige pikemalt võib karantiini kehtestada kuni 42 kalendripäevaks,
sest see on teadaolevalt kõige pikem peiteperiood nakkushaiguse sümptomite tekkimiseks.
Pikendades maksimaalset esmast karantiini kehtestamise aega, väldime olukorda, kus
karantiini peab pärast 30 kalendripäeva möödumist pikendama üksnes seetõttu, et konkreetse
haiguse peiteperiood on pikem (näiteks 35 kalendripäeva). Ühtlasi tagab esialgse tähtaja
vastavus tegelikule meditsiinilisele vajadusele isikutele suurema õigusselguse ja
ettenähtavuse. Sellega hoitakse ära korduvatest haldusaktide pikendamistest tulenev
ebamäärasus ning vähendatakse nii karantiinile allutatud isikute sotsiaalset ja
psühholoogilist koormust kui ka haldusorgani menetluskoormust.
Lisaks asendatakse lõikes sõna „erandeid“ sõnaga „kriteeriume“ kuna viidatud § 30 lõikes 3
on loetletud kriteeriumid, mida kasutatakse erandite kehtestamisel.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
37. Asendada eelnõu § 31 lõikes 2 sõna „erandid“ sõnaga „kriteeriumid“ vastavas käändes
Selgitus: Kuna viidatud § 30 lõikes 3 on loetletud kriteeriumid, mida kasutatakse erandite
kehtestamisel, siis on õige kasutada sõna sõnaga „kriteeriumid“ § 30 lõikele 3 viitamisel.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
39. Muuta eelnõu § 32 lõiked 4-6 ja sõnastada need järgmiselt:
„(4) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antavas määruses kehtestada
eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks järgmisi meetmeid, piiranguid ja nõudeid:
1) nõuda füüsiliselt isikult suure nakkusohuga piirkonnast saabumisel riigipiiri ületamise järel
andmete esitamist reisimise, viibimiskoha ja kontaktandmete kohta;
2) kehtestada liikumisvabaduse piiranguid, sealhulgas keelu osaleda tegevuses või korraldada
tegevust, mis on seotud avalikkusele mõeldud kaupade ja teenuste pakkumisega või toimub
avalikus kohas, sealhulgas sporditegevus, haridus, täienduskoolitus, täiendusõpe, huvitegevus,
huviharidus, noorsootöö, meelelahutus, vaba aja tegevus, kultuuriüritus, toitlustus-, teenindus-
ja kaubandusettevõtte tegevus, riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutav avalik teenus, avalik
koosolek, avalik üritus, jumalateenistus või muu avalik usuline talitus;
3) keelata või piirata avaliku koosoleku, avaliku ürituse, jumalateenistuse või muu avaliku
7
usulise talituse pidamist üksnes juhul, kui osalejate arvu, toimumiskoha, ajavahemiku või
muude tingimuste piiramine ei ole nakkushaiguse leviku tõkestamiseks piisav;
4) kehtestada nakkusohutuse ettevaatusabinõud;
5) nõuda füüsiliselt isikult terviseseisundit kinnitava tõendi ja isikusamasuse tuvastamist
võimaldava dokumendi esitamist;
6) nõuda füüsilise isiku terviseuuringu tegemist ja uuringumaterjali edastamist eriti ohtliku
nakkushaiguse tuvastamiseks;
7) täita muid asjakohaseid nõudeid, mis aitavad kaasa eriti ohtliku nakkushaiguse leviku
tõkestamisele ja on vältimatult vajalikud rahvastiku tervise kaitseks ja tervishoiuteenuse
osutajate toimepidevuse tagamiseks ning on käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud
meetmetega samalaadsed või nendega võrreldava eesmärgiga.
(5) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antavas määruses käesoleva
paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatud tegevuse eest vastutava isiku puhul kehtestada järgmisi
meetmeid, piiranguid ja nõudeid:
1) piirata tema tegevust, sealhulgas nõuda osalejate piirarvu, tegevuse kellaaja ja tegevuse
asukoha täituvuse kohta kehtestatu järgimist;
2) peatada tema tegevuse, sealhulgas kehtestada asutuse või ettevõtte külastuspiirangu, kui
käesoleva lõike punktides 1 ja 3–6 nimetatud nõuete rakendamine ei ole nakkushaiguse leviku
tõkestamisel osutunud piisavaks;
3) nõuda, et tegevuskohas asuvad inimesed täidavad nakkusohutuse ettevaatusabinõusid;
4) nõuda tegevuskohas desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmist
vastavalt juhistele;
5) kohustada kontrollima enne isiku tegevuses osalema lubamist tema vastavust kehtestatud
nõuetele ning kontrollida terviseseisundit kinnitava tõendi ehtsust ja kehtivust ning tuvastada
selle esitaja isikusamasus;
6) nõuda nakkusohutuse ettevaatusabinõuete järgimist;
7) nõuda käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 7 kohaste nõuete täitmist, kui nõuded on
käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud meetmetega samalaadsed või nendega võrreldava
eesmärgiga.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antavas Vabariigi Valitsuse määrusega võib
kehtestada erandeid, lähtudes käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud kriteeriumitest.“.
Selgitus. Lõike 4 muudatusega jäetakse saatelausest välja sõnad „füüsilised isikud“, kuna
punktides olev ei käi üksnes nende kohta. Füüsilistele isikutele viidatakse punktides 1, 4 ja 5.
Lõikes 5 lisatakse sissejuhatavasse lausesse viide lõike 3 alusel antavale määrusele, sest lõike
5 alusel seatavad piirangud, nõuded ja meetmed nähakse ette samuti selles määruses.
Lõigetes 4 ja 5 on tehtud ka keelelisi kohendusi.
Lõike 6 puhul on muudetud sõnastust, sest viidatud § 30 lõikes 3 on loetletud kriteeriumid,
millest lähtuvalt saab kehtestada erandeid.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
50. Täiendada eelnõu §-i 46 saatelausega järgmises sõnastuses:
"Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused:".
Selgitus: Ekslikult oli kehtiva seaduse muudatuspunktide saatelause jäänud märkimata.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
8
Signe Riisalo pani hääletusele menetlusliku otsuse.
Otsustati:
3.1. Kiita heaks teise lugemise menetlusdokumendid (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel
Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
4. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (901 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Signe Riisalo andis sõna Justiits-ja Digiministeeriumi (JDM) esindajale sotsiaalkomisjoni
eelmisel istungil täitemenetluse kohta tekkinud küsimuste adresseerimiseks.
Aleksandr Logussovi sõnul jääb JDM2. juunil toimunud eelnõu arutelul väljendatud
seisukoha juurde. Eelnõust jäetakse tervikuna välja täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 27
muutmine, kuna see ei leidnud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) toetust.
Ülejäänud JDMi poolt tänaseks istungiks esitatud TMSi muudatused puudutavad sõnastuse
täpsustamist PPA, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (Koda) ning Harju Maakohtu
kohtuniku ettepanekute alusel. Seadust muudetakse selliselt, et kohtutäituri kohustuste hulka
lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kuulub õigus taotleda politsei kaasamist
täitetoimingusse ametiabi korras. Uus sõnastus selgitab paremini kohtutäiturite ja PPA
vahelist koostööd. PPA palvel lisati selgitus, et kui kohtutäitur taotleb PPAlt ametiabi
korras politsei kaasamist täitetoimingusse, peab ta taotluse koostamisel lähtuma
halduskoostöö seaduse §-des 18 ja 19 sätestatud ametiabi taotlemise ja andmise alustest ning
taotluse vormist. Koja ettepanekul muudeti eelnõu terminoloogiat ja sätestati, et
lastekaitsespetsialistil tekib võimalus teha kohtutäiturile ettepanek täitetoiming katkestada, kui
selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. Koda leidis, et eelnõus esialgselt kasutatud
termin „täitetoimingu peatamine“ ei olnud piisavalt täpne. Samuti sõnastati PPA palvel ümber
TMS § 179 lg 3, mis reguleerib politsei rolli täitemenetluses. Nüüd on sätestatud, et lapse
üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kasutab politseinik kohtulahendiga
lubatud ulatuses ja isikute suhtes jõudu, kui kohtutäitur taotleb seda ametiabi korras.
Täpsustati ka, kuidas peab kohtutäitur küsima politseilt abi juhtudel, kus kohtulahend näeb
ette jõu kasutamise lapse üleandmisel või suhtlemise võimaldamisel. PPA palvel lisati
selgitus, et politsei poolt jõu kasutamine peab vastama vahetu sunni kohaldamise nõuetele
vastavalt korrakaitseseadusele. Harju Maakohtu ettepanekul kõrvaldati kahtlus, et kehtiv
regulatsioon lubab määrata aresti üksnes järjekorras teise trahvi määramise asemel. Nüüd on
sätestatud, et trahvi saab määrata korduvalt. Koja palvel muudeti ka TMS § 1791 lg 8
sõnastust: varasema „täitetoimingu peatamise“ asemel kasutatakse edaspidi mõistet
„täitetoimingu katkestamine“. Sellest tulenevalt täpsustati läbivalt ka eelnõu vastavaid
selgitusi.
Signe Riisalo palus Sotsiaalministeeriumi (SOM) esindajal
kommenteerida TMSi puudutavaid muudatusi.
Birgit Siigur kinnitas, et SOM on nende muudatustega nõus.
Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.
Tanel Kiik küsis, kas eelnõust välja jäetud TMS § 27 muudatustega edasi minekuks on paika
pandud koos PPAga uus ajakava või jääb see järgmise valitsuse lahendada?
Aleksandr Logussov selgitas, et selle Riigikogu koosseisu ajal seda ilmselt lahendada ei
jõuta. JDM esitas aasta alguses nii PPAle kui ka Kojale üleskutse normi muutmine läbi
rääkida. JDM jääb ootama PPA ja Koja poolt ühiselt välja töötatud normi muutmise
ettepanekut.
Signe Riisalo küsis, kas ametiabi korras politsei kaasamine on täitemenetluses jätkuvalt
võimalik.
Aleksandr Logussov kinnitas, et politsei teeb ametiabi korras koostööd nii lastega seotud
täitemenetluse asjades kui ka täitemenetluse asjades üldiselt.
Helmen Kütt küsis, kas TMS §-i 27 muutmise kohta peaks PPAle ja Kojale kirja saatma
JDM või sotsiaalkomisjon. Kui JMS on juba pikalt osapooltelt vastust oodanud, siis võiks
seda ehk nüüd üle korrata, kuna see teema tuli sotsiaalkomisjonis uuesti üles.
9
Signe Riisalo vastas, et sotsiaalkomisjoni nimel sellist kirja saata ei saa. Tegemist
on TMSi muudatusega, mis tegelikult ei puuduta otseselt sotsiaalvaldkonda.
Sotsiaalkomisjoniga oli seotud vaid üks kitsam aspekt ja see lahendati. S. Riisalo hinnangul ei
ole sotsiaalkomisjoni pädevuses TMSi muuta. Ta rõhutas siiski, et JDM peaks tegelema
aktiivselt osapoole vahel lahenduse leidmisega.
Helmen Kütt palus oma märkus protokollida. Ta avaldas lootust, et JDM tegeleb sellega
teemaga edasi.
Aleksandr Logussov kinnitas, et teemaga tegeletakse.
Signe Riisalo pani hääletusele muudatusettepanekud nr 2 ja 5.
2. Teha eelnõus järgmised muudatused:
2.1 Muuta eelnõu § 1 punkt 12 ja sõnastada see järgmiselt:
„12) paragrahvi 342 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „punktides 2–4 ja“ tekstiosaga „punktides
2 ja 3 ning“;
2.2. Muuta eelnõu § 1 punkt 9 muutmiskäsk ja sõnastada see järgmiselt:
„9) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:“.
Selgitus: Tegemist on normitehniliste muudatusega.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme,
Aleksandr Tšaplõgin).
5. Teha eelnõus järgmised muudatused:
5.1. Jätta välja eelnõu § 2 (uus § 4) punkt 1.
Väljajäetav tekst:
„1) paragrahvi 27 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohtutäituril on õigus eemaldada täitetoimingu juurest seda takistav isik. Kui täitmist
takistatakse, takistamist on alust eeldada või isiku varasem käitumine annab alust arvata, et
esineb oht isiku elule, tervisele, varale või avalikule korrale, võib kohtutäitur taotleda
politseiametniku kaasamist täitetoimingusse.
(2) Politsei eemaldab kohtutäituri ettepanekul täitmistoimingu juurest isiku, kes täitmist
takistab. Politsei võib täitmistoimingut takistava isiku suhtes kohaldada vahetut sundi
korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kuni täitetoimingu lõpuleviimiseni või vahetu
sunni kohaldamise vajaduse äralangemiseni.
(3) Kui täitedokument näeb ette jõu kasutamise, kaasab kohtutäitur selleks politsei.“;“
Selgitus: Eelnõuga kavandatud TMS § 27 muutmine ei leidnud Politsei- ja Piirivalveameti
toetust.
5.2. Muuta eelnõu § 2 (uus § 4) punktis 2 (uus punkt 1) esitatud TMS § 179 lõike 1 punkti 4
sõnastust ja sõnastada see järgnevalt:
„4) võib taotleda politseiametniku kaasamist täitetoimingusse ametiabi andmise korras.“;
Selgitus: uuesti sõnastatud regulatsioon annab parema selgituse selle kohta, millistel alustel
käib koostöö kohtutäiturite ja politsei vahel olukorras, kus politsei tuleb kaasata lapse
üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades tehtavate toimingute juurde.
Koostöö käib ametiabi korras ning politseiametniku kaasamise avalduse koostamisel saavad
kohtutäiturid lähtuda halduskoostöö seaduse (HKTS) paragrahvides 18 ja 19 sätestatud
ametiabi taotlemise ja andmise alustest ning taotluse vormist. Kui teatud juhtudel on ametiabi
10
vaja anda kiireloomuliselt, on võimalik esitada vormivaba taotlus. Esimesel võimalusel
vormistab ametiabi taotleja taotluse kõigi seaduse nõuete kohaselt (HKTS § 19 lg 4 ). Juhul
kui politsei kaasamine päädib politsei kaasabil isiku eemaldamisega täitetoimingu juurest,
peab kohtutäitur isikut hoiatama, et ta takistab täitetoimingu läbiviimist, ning hoiatama isikut
politsei kaasamisest.
5.3. Muuta eelnõu § 2 (uus § 4) punktis 2 (uus punkt 1) esitatud TMS § 179 lõike 2 punkti 3
sõnastust ja sõnastada see järgnevalt:
„3) teeb lapsega suhtlemise võimaldamise asjades vajaduse korral kohtutäiturile ettepaneku
täitetoimingu katkestamiseks, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.“;
Selgitus: õigusselguse nimel täpsustatakse eelnõu sõnastust osas, mis puudutab selliseid
lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoiminguid, mille käigus ilmneb, et
nende jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.
Muudetud sõnastuses näeb eelnõu ette, et kohtutäituril tekib õigus selline toiming katkestada.
Sellest tulenevalt muudetakse ka täitetoimingu juures viibiva kohaliku omavalitsuse esindaja
pädevust kirjeldavat normi – kohaliku omavalitsuse esindaja saab õiguse teha kohtutäiturile
ettepanek täitetoimingu katkestamiseks.
5.4. Muuta eelnõu § 2 (uus § 4) punktis 2 (uus punkt 1) esitatud TMS § 179 lõike 3 sõnastust
ja sõnastada see järgnevalt:
„(3) Täitemenetluses lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades
politseiametnik kasutab kohtulahendiga lubatud ulatuses ja isikute suhtes jõudu, kui
kohtutäitur seda taotleb ametiabi andmise korras.“;
Selgitus: uuesti sõnastatud regulatsioon lubab politseil kasutada jõudu vaid juhul, kui
kohtulahend sellise õiguse ette näeb ning kohtutäitur seda taotleb. Jõu kasutamise meetme
rakendamisel on sisuliselt kaks eeldust. Esimene: jõu kasutamist lubab kohtulahend. Kui
kohtulahend ei luba jõu kasutamist, ei saa kohtutäitur täitetoimingu läbiviijana
omaalgatuslikult otsustada, et menetluse osaliste suhtes tuleb kasutada jõudu. Teiseks
eelduseks on see, et jõu kasutamine on vajalik täitedokumendi täitmiseks ning kõik muud
katsed tagada täitedokumendi täitmist on ebaõnnestunud. Riigikohus selgitas 29.10.2014
lahendi nr 3-2-1-95-14 punktis 24, et „vahetu jõu kasutamine lõppastmes jääb kohtutäituri
otsustada, kes peab vastavalt asjaoludele ja olukorrale otsustama, kas kasutada lapsega
suhtlemise võimaldamiseks jõudu (sh korrakaitse organite abil) või piisab muudest
meetmetest. Meetmeid kaaludes peab ka kohtutäitur tegema kõik endast oleneva, et
lapsega suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmine algaks kiiresti ja toimuks efektiivselt.“.
Samast Riigikohtu seisukohast järeldub ka ootus, et korrakaitse organid teevad vajadusel
kohtutäituriga koostööd jõu kasutamisel kohtulahendi kiire ja efektiivse täitmise tagamise
nimel. Politsei poolne jõu kasutamine peab vastama vahetu sunni kohaldamise nõuetele
vastavalt korrakaitseseadusele.
5.5. Muuta eelnõu § 2 (uus § 4) punktis 3 (uus punkt 2) esitatud TMS § 1791 lõike 3 sõnastust
ja sõnastada see järgnevalt:
„(3) Korduva trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti käesoleva
seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta
kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest
hoidumise kohustusest.“;
Selgitus: muudatuse tegemisel on arvestatud Harju Maakohtu ettepanekuga ning täpsustatud,
et kui kohustatud isik takistab lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas
sundtäitmist, võib korduva trahvi määramise asemel määrata kohustatud isikule aresti.
Muudatus kõrvaldab kohtunike avaldatud kahtluse, et kehtiv regulatsioon lubab määrata
aresti üksnes järjekorras teise trahvi määramise asemel.
5.6. Muuta eelnõu § 2 (uus § 4) punktis 3 (uus punkt 2) esitatud TMS § 1791 lõike 8 sõnastust
ja sõnastada see järgnevalt:
„(8) Kohtutäitur võib lapsega suhtlemise võimaldamise asjades täitetoimingu katkestada, kui
11
lapsega seotud asjaolude tõttu ei ole võimalik täitetoimingut teha. Kohaliku omavalitsuse
esindajal on õigus teha kohtutäiturile ettepanek täitetoimingu katkestamiseks, kui selle
jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. Kohaliku omavalitsuse esindaja ettepanekul
täitetoimingu katkestamine ei ole edasikaevatav. Kohtutäitur väljastab kohaliku omavalitsuse
esindajale õiendi täitetoimingu katkestamise ettepaneku tegemise kohta.“;
Selgitus: muudatus puudutab eelnõu sõnastust, mis sätestab kohtutäituri otsustuspädevust
selliste lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoimingute suhtes, mille
jooksul ilmneb, et toimingu tegemine ei ole lapse seisundist või muudest temaga seotud
asjaoludest tulenevalt võimalik.
Kehtivas seaduses puudus seni selge juhis selle kohta, mida teha täitetoiminguga olukorras,
kus selle jätkamine kahjustaks lapse heaolu. Algselt eelnõus pakutud täitetoimingu peatamise
korra puhul tekkis kahtlus, et selle kohaldamine praktikas on võimalik, kuid võib olla
raskendatud. Selle tõttu on otsustatud võtta vastu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
ettepanek muuta eelnõu sõnastust ja kehtestada seaduses täitetoimingu katkestamise
võimalus.
Katkestamise võimaluse toomine seadusse puudutab neid probleemseid olukordi, kus
täitetoimingut ei ole võimalik jätkata lapsega seotud asjaolude tõttu. Selliste asjaolude all
peetakse silmas eelkõige olukordi, kus laps keeldub kohtulahendit täitmast vaatamata sellele,
et lapsega koos elav vanem on täitnud oma kohustused ja teinud kõik endast oleneva, et laps
suhtluskorra täitmisega nõustuks. Sellisel juhul on lapse vastumeelsus käsitatav lapsega
seotud asjaoluna, mis võib õigustada täitetoimingu peatamist.
Tuleb rõhutada, et kavandatud muudatus jätkuvalt puudutab vaid kestvate suhtluskordade
täitmist, kus kohtutäitur teeb täitemenetluse kestel mitmeid toiminguid, tagamaks õigustatud
vanema suhtlust lapsega. Seega tähendab eelnõuga tehtavate muudatuste kontekstis
täitetoimingu katkestamine iga konkreetse eraldiseisva toimingu katkestamist, mille käigus
kohtutäitur kontrollib suhtluskorra täitmist kohustatud isiku poolt. Täitetoimingu katkestamise
eelduseks on kaks asjaolu: lapsest tulenev takistus täitetoimingu läbiviimisele ja oht lapse
heaolule. Need asjaolud võivad esineda nii koos kui ka eraldi. Täitetoimingu katkestamise
otsustamisel mõlema asjaolu pinnalt tuleb võtta arvesse ajalist faktorit. Kui täitetoimingu
tegemise ajal selgub lühikese aja jooksul, et lapsest tulenev takistus suhtluskorra täitmisele
on ületatav või oht lapse heaolule väheneb, tuleb kohtutäituril kaaluda täitetoimingu
jätkamist samas asukohas samal ajal. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et toimingu
venimine omaette ei hakkaks kahjustama lapse huve. Kui täitetoimingu katkestamise eeldused
ära ei lange – lapse vastumeelsus suhtluskorra täimisele jätkub või oht lapse heaolule säilib
või kasvab – tuleb kohtutäituril käimasolev täitetoiming katkestada ning teha järgmist
suhtluskorra kontrolli järgmise täitedokumendist tuleneval lapse ja vanema kohtumise ajal.
Sellised asjaolud peaksid dikteerima ka KOV-i esindaja kaasamise järgmise täitetoimingu
juurde.
Samas lõikes sätestatakse ka KOV-i esindaja õigus teha kohtutäiturile ettepanek täitetoimingu
katkestamiseks, toetudes oma eksperthinnangule lapse olukorra kohta. KOV-i esindaja poolt
tehtava täitetoimingu katkestamise ettepaneku eelduseks on võimalus, et täitetoiminguga
jätkamine kahjustab lapse heaolu. KOV-i esindaja ettepanekul tehtav
täitetoimingu kakestamine puudutab üksnes konkreetset toimingut ega too kaasa kogu
täitemenetluse peatamist. KOV-i esindaja on lapse heaolu hindamisel pädev isik ning
olukorras, kus tema hinnangul tuleb lapse huvidest lähtudes täitetoiming kohe katkestada,
peab kohtutäituril olema võimalik sellele hinnangule viivitamata tugineda. Sellisel juhul peab
täitetoimingu katkestamisel olema piisav kaalukus, et vältida lapsele võimaliku kahju
tekkimist. Seetõttu ei saa KOV-i esindaja ettepaneku alusel tehtud täitetoimingu katkestamise
peale kaevata. Toimingu katkestamine KOV-i ettepaneku alusel ei tähenda sisulist ega
lõplikku otsust täitemenetluse edasise käigu kohta, vaid võimaldab reageerida konkreetsele
olukorrale lapse huvide kaitseks.
KOV-i esindaja otsustab täitetoimingu katkestamise ettepaneku tegemise ja esitab selle
täitetoimingu tegemise käigus kohapeal suuliselt. Ettepaneku tegemise fakt lisatakse
täitetoimingu kohta koostatud dokumenti. Kohtutäitur väljastab KOV-i esindajale õiendi
täitetoimingu katkestamise ettepaneku tegemise kohta.
12
Täitetoimingu katkestamine ei eelda kohtutäiturilt kohapeal otsuse vormistamist.
Täitetoimingu katkestamise saab märkida ka hiljem toimingu kohta koostatavasse dokumenti,
mille kohtutäitur teeb menetlusosalistele teatavaks oma äranägemise järgi, lähtudes TMS-i
menetlusdokumentide edastamise regulatsioonist.
Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,
Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme,
Aleksandr Tšaplõgin).
Signe Riisalo pani hääletusele menetlusliku otsuse.
Otsustati:
4.1. Kiita heaks teise lugemise menetlusdokumendid (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel
Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme,
Aleksandr Tšaplõgin).
5. Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja
erialata arstid) eelnõu (922 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
Signe Riisalo rääkis, et eelnõu käsitleb psühhiaatria saatekirju, e-konsultatsiooni ning erialata
arstide temaatikat. Ta andis eelnõu põhjalikumaks tutvustamiseks sõna sotsiaalministrile.
Karmen Joller rääkis slaidide (lisa) abil, et eelnõul on kaks peamist eesmärki. Esiteks
soovitakse arendada e-konsultatsiooni kui patsiendisõbralikku suunamisviisi, mis arvestab
patsiendi terviseseisundi raskusastet ja aitab määrata, kui kiiresti peaks inimene vastuvõtule
pääsema. Samuti aitab e-konsultatsioon vähendada eriarstide järjekordi, sest patsiendid, kes
eriarsti abi ei vaja, saavad jääda perearsti jälgimisele. Mõnel erialal, näiteks psühhiaatrias ja
ortodontias, on ligi pooled saatekirjad olnud sellised, mille puhul patsient oleks saanud ravi
jätkata samal tasandil, kust ta edasi suunati. Teiseks käsitleb eelnõu erialata arste ehk üldarste.
Praktikas töötavad nad juba praegu erinevates raviasutustes – perearstikeskustes, EMO-des ja
haiglaosakondades –, kuid nende roll on seaduses seni olnud ebaselgelt määratletud. Varem
eeldati, et üldarst liigub aja jooksul edasi eriarstiks, kuid paljud seda ei soovi eriala
omandada või plaanivad selle omandada alles hiljem. Üldarst saab patsienti aidata oma
pädevuse piires ning keerukamate juhtumite korral suunatakse patsient edasi eriarsti juurde.
Heli Paluste selgitas, miks neid muudatusi tehakse ja mida nendega soovitakse parandada. E-
konsultatsiooni rakendamine võimaldab esimeses etapis muuta selle teatud erialadel ainsaks
suunamisviisiks. Analüüside põhjal aitab see eelkõige säästa eriarstiabi aega ja suunata
ressursi patsientidele, kes seda tõepoolest vajavad. Psühhiaatriasse saatekirja nõude
kehtestamise puhul on hinnatud, et ligikaudu pooled patsiendid võiksid saada abi juba
esmatasandil. See tähendab, et inimesed, kes praegu otsivad psühhiaatri vastuvõtuaega,
võiksid saada perearstilt abi märksa kiiremini. Muudatus aitab kasutada ressursse
otstarbekamalt ja võib mõnel juhul parandada ka teenuse kättesaadavust. Kui patsient vajab
eriarstiabi, annab eriarstiabi osutaja vastuse üldjuhul nelja päeva jooksul. Psühhiaatria ja
lastepsühhiaatria puhul võib vastamine võtta kuni 15 päeva. See on siiski märksa kiirem kui
praegused pikad ooteajad. Kui asutusel on selleks võimalus, määratakse patsiendile ka
vastuvõtuaeg. Kuigi saatekirjade süsteemi muudatus võib alguses tunduda lisatakistusena, ei
pea patsient enam ise digiregistratuurist aega otsima. Suunamine toimub arstidevahelise
konsultatsiooni kaudu. Eelnõu sõnastus võimaldab e-konsultatsioonile üle minna
etapiviisiliselt: muudatus ei rakendu kohe kõigil erialadel ja kõikides asutustes, vaid järk-
järgult. Eelnõus on ka halduskoormust vähendavad sätted. Need täpsustavad näiteks, millised
haiglad peavad ministeeriumile esitama funktsionaalse arengukava, kui kavandatakse
investeeringuid taristusse. Samuti tühistatakse seaduses volitusnorm ja määrus, mis käsitles
haiglate eelarveandmete esitamist riigile, sest selleks puudub praktiline vajadus. Seega
sisaldab eelnõu väiksemaid, kuid olulisi halduskoormust vähendavaid muudatusi
tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS). Ta võttis kokku, et psühhiaatria
muudetakse saatekirja eeldavaks erialaks ja eemaldatakse ravikindlustuse seaduses nende
erialade loetelust, kuhu saab pöörduda ilma saatekirjata. Psühhiaatria esialgu ei kuulu nende
13
kaheksa eriala hulka, mis kohe 1. jaanuarist 2027 stardivad e-konsultatsiooni suunamisega.
Töö selle osas käib ja võib-olla rakendub järgmises etapis. Esialgu on psühhiaatri puhul
tegemist tavalise saatekirja nõudega. H. Paluste sõnul määratletakse e-konsultatsioon seaduse
tasandil selgemalt ühe eriarstiabisse suunamise viisina. See annab võimaluse sätestada
Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus, milliseid erialasid muudatus puudutab, millistel
erialadel muutub e-konsultatsioon suunamise viisiks ning millised teenuseosutajad patsiente
suunavad ja kuhu nad suunatakse. Esialgu on kokkulepe kahe haiglaga: Põhja-Eesti
Regionaalhaigla (PERH) ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga (TÜK). Eelnõu seletuskirjas on
nimetatud kaheksa e-konsultatsiooni eeldavat eriala: hematoloogia, endokrinoloogia,
neuroloogia, allergoloogia, neurokirurgia, kardioloogia, gastroenteroloogia ja sisehaigused.
Alates 1. jaanuarist 2027 suunatakse nende erialade patsiendid neisse kahte haiglasse e-
konsultatsiooni kaudu. See aitab uut süsteemi katsetada: saab hinnata, kuidas see toimib
perearstide ja haiglate jaoks. Seejärel saab süsteemi järk-järgult laiendada ka teistele
erialadele ja asutustele. Selline suunamisviis võimaldab tulevikus hinnata suunamiste sisu
ning jälgida statistikat automaatselt.
Leena Kalle selgitas, et erialata arstide puhul muudetakse TTKSis kahte sätet. Erialata arste
ehk üldarste käsitletakse TTKSis üldnormide alusel samamoodi nagu teisi tervishoiutöötajaid:
iga tervishoiutöötaja osutab üksnes neid tervishoiuteenuseid, milleks tal on vajalik pädevus,
oskused ja teadmised. Praeguseks on kujunenud tõlgendus, mille
järgi tervishoiuteenuste osutajad on hakanud üldarstidele andma ka selliseid ülesandeid, mis
kuuluvad eriarsti pädevusse. Kahe sätte muutmisega soovitakse see praktika lõpetada. Samuti
loob muudatus tulevikus võimaluse anda erialata arstidele tervishoiuteenuste loetelus
oma hinnakirjakoodid.
Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.
Irja Lutsar märkis, et mõlemad ettepanekud tunduvad mõistlikud. Ta soovis täpsustada,
millele viitab täht „e“ sõnas „e-konsultatsioon“? Kas see viitab elektroonilisele
konsultatsioonile või tuleb see sõnast eelkonsultatsioon?
Karmen Joller vastas, et „e“ viitab digitaalsele konsultatsioonile. Tegemist on kahe arsti
vahelise digitaalse konsultatsiooniga, mis toimub tervise infosüsteemi kaudu.
Helmen Kütt märkis, et kaks haiglat hakkavad seda üleminekut esimesena rakendama. Ta
küsis, kas see tähendab, et näiteks Viljandis, Valgas või mujal elavad patsiendid suunatakse
edaspidi Tartusse või Tallinna, mitte lähimasse haiglasse.
Karmen Joller selgitas, et e-konsultatsioon juba toimib ja jätkub senisel vabatahtlikul
alusel. Kohustuslikuks muutub see kahes tipphaiglas kaheksal erialal, kus suunamine hakkab
toimuma üksnes e-konsultatsiooni kaudu. Eesmärk on tagada, et eriarsti juurde jõuavad need
patsiendid, kes seda kõige enam vajavad . Samas ei takista muudatus teistel haiglatel e-
konsultatsioonile üle minna, vaid see jääb iga haigla enda otsustada. Näiteks on Järvamaa
Haigla öelnud, et nemad praegu e-konsultatsiooni rakendada ei soovi.
Toomas Järveoja küsis, kas e-konsultatsioon toimub e-posti teel või mõnes muus
veebipõhises keskkonnas?
Karmen Joller vastas, et e-konsultatsioon ei toimu e-posti teel, sest e-post ei ole
terviseandmete edastamiseks piisavalt turvaline kanal. Kuigi arstid on praktikas vahel ka e-
posti teel suhelnud, ei tohi terviseandmeid edastada krüpteerimata. E-konsultatsioon toimub
turvalises tervise infosüsteemis. Praktikas toimub e-konsultatsioon nii, et patsient pöördub
perearsti poole ja kirjeldab oma muret. Kui perearst leiab, et vaja on eriarsti hinnangut või ta
ei saa patsienti ise edasi aidata, koostab ta põhjaliku ülevaate sümptomitest, läbivaatuse
tulemustest, tehtud uuringutest ja seni proovitud ravist ning edastab selle eriarstile. Eriarst
hindab, kas patsient vajab vastuvõttu. Kui vastuvõttu ei ole vaja, annab ta perearstile
ravisoovitused või soovitab teha lisauuringuid. Selliseid juhtumeid on ligikaudu kolmandik,
mõnel erialal, näiteks psühhiaatrias ja ortodontias, isegi kuni pooled. Kui patsient vajab
eriarsti vastuvõttu, määrab eriarst ka selle kiireloomulisuse: kas vastuvõtt peab toimuma
kiiresti, tavapärases korras või hiljem. Nii ei pea patsient ise vastuvõtuaega otsima, vaid
kliinik võtab temaga ühendust ja pakub sobiva aja.
Tanel Kiik pidas e-konsultatsiooni puhul loogiliseks, et esmalt hinnatakse, kas patsient vajab
konkreetse eriarsti abi. Samas soovis ta teada, kas laiem eesmärk on liikuda järk-järgult
14
süsteemi poole, kus suunamine toimub peamiselt e-konsultatsiooni kaudu. Seni on
digiregistratuur võimaldanud patsiendil näha eri raviasutuste vabu vastuvõtuaegu ja valida
sobiv aeg ka väljaspool oma maakonda. Kui edaspidi hakkab vastuvõtuaegu pakkuma eriarsti
meeskond, siis see piirab patsiendi enda valikuvõimalust. Kas ministeeriumi eesmärk ongi
muuta kogu süsteemi toimimisloogikat?
Karmen Joller kinnitas, et eesmärk on liikuda täies mahus e-konsultatsioonipõhisele
suunamisele. Digiregistratuur võiks tulevikus selle süsteemiga ühilduda, nii et patsiendile
kuvatakse sobivad vastuvõtuajad ja talle ei pea tingimata helistama ega e-kirja saatma.
Patsient võiks saada digiregistratuuris valida vastuvõtuaja etteantud ajavahemiku piires. Arsti
valiku kohta selgitas ta, et patsiendilt küsitakse, milline raviasutus on talle kõige sobivam,
ning suunamine tehakse selle alusel. Kui patsient on varem käinud konkreetse spetsialisti
juures, märgib perearst selle saatekirjale ning haigla püüab üldjuhul suunata ta sama arsti
juurde tagasi. Kui aga patsiendi tervisemure vajab kiiremat lahendust või teistsugust pädevust,
võib haigla pakkuda aega teise spetsialisti juurde. Seejuures lähtutakse nii patsiendi
vajadusest kui ka arstide erialasest spetsialiseerumisest, et patsient jõuaks võimalikult sobiva
spetsialisti vastuvõtule.
Signe Riisalo küsis üle, kas digiregistratuuril puudub praegu võimekus pakkuda
vastuvõtuaegu e-konsultatsiooni tulemuste põhjal personaalselt ning kas seetõttu tuleb
patsiendiga ühendust võtta telefoni teel. Ta soovis teada, kas selline võimalus on kavas
arenduste käigus lisada.
Karmen Joller kinnitas, et praegu see nii on, kuid tulevikus võiksid vastavad arendused
lisanduda.
Irja Lutsar toetas e-konsultatsiooni mõtet, kuid tundis muret, et arutelus keskendutakse
liigselt digitaalsele lahendusele. Ta märkis, et praktikas toimivad arstidevahelised
telefonikonsultatsioonid sageli hästi ning neid ei tohiks kõrvale jätta. Eriarstidel on juba
praegu keeruline kirjalikele e-konsultatsioonidele vastata, samas kui mõne küsimuse saaks
telefoni teel lahendada kiiremini ja tõhusamalt. I. Lutsar avaldas ka kartust, et e-
konsultatsioonidele võidakse hakata vastama tehisaru abil. Seetõttu tuleks lisaks digitaalsetele
konsultatsioonidele kaaluda ka telefonikonsultatsioonide ametlikku reguleerimist.
Karmen Jolleri sõnul ei ole telefonikonsultatsioonid tema perearstipraktikas hästi toiminud.
Selleks peaks olema eraldi kokku lepitud aeg ja selge korraldus, et suhtlus oleks ametlik ning
sellest jääks ka nõuetekohane sissekanne digilukku. Samas ei keela miski praegu e-
konsultatsiooni vastuses märkida, et vajaduse korral võib arstiga telefonitsi ühendust võtta.
Telefonikonsultatsioon tähendaks sageli, et arst helistab teisele arstile juhuslikul hetkel, mis ei
pruugi olla töökorralduslikult sobiv. Vajaduse korral on siiski võimalik e-konsultatsiooni
kaudu ka telefonikõne aeg kokku leppida, sest kontaktandmed on olemas. Seetõttu ei pea K.
Joller eraldi telefonikonsultatsiooni vormi vajalikuks.
Helmen Kütt märkis, et eelnõus on mitu tervitatavat muudatust, kuid pidas oluliseks vaadata
neid ka patsiendi seisukohast. Seni on perearstikeskustes kasutatud telefoninõustamise aegu ja
muid suhtlusvõimalusi ning vastuvõtule pääsemine on toimunud tavapärasel viisil, sageli ka
õe vahendusel. H. Kütile jäi arutelust mulje, et tulevikus ei pruugi patsiendid enam alati
eriarsti vastuvõtule jõuda. Ta tõi näiteks isikliku kogemuse, kus perearsti asemel võttis teda
vastu pereõde ning vastuvõtust ja tervisemurest ei jäänud piisavat kirjeldust. H. Kütt soovis
teada, kas patsiendile jääb ka edaspidi võimalus saada vajaduse korral füüsiline vastuvõtuaeg
eriarsti juurde ning kas arvestatakse patsiendi sooviga pöörduda konkreetse arsti poole või
hakkab otsustama üksnes tervishoiuasutus. Ta lisas, et kuigi selline süsteem võib olla
tervishoiukorralduse seisukohast mugav, ei pruugi see olla patsiendi vaatest parim lahendus.
Karmen Joller märkis, et telefonitund ei ole kõigis perearstikeskustes tavapärane, vaid sõltub
iga asutuse sisemisest töökorraldusest. Ta selgitas, et e-konsultatsioon eeldab üldjuhul
patsiendi vastuvõttu perearsti juures: arst vaatab patsiendi läbi, tutvub varasemate uuringute ja
terviselooga ning määrab esmase ravi. Kui perearst leiab, et patsient vajab edasisuunamist,
teeb ta seda kohe. Selline suunamine eeldab vahetut kontakti arstiga, välja arvatud juhul, kui
patsient on hiljuti juba läbi vaadatud või vajalik teave on usaldusväärselt olemas. Praegu on
saatekirjade puhul sageli probleemiks see, et need väljastatakse ilma füüsilise läbivaatuseta ja
selge põhjenduseta. Seetõttu peab eriarst vastuvõtul ise välja selgitama, milles probleem
15
seisneb ja mida perearst on juba teinud. E-konsultatsiooni eesmärk on tagada, et eriarst saaks
kohe kompaktsed, sisukad ja kvaliteetsed andmed. Kui perearst teeb oma tööd kvaliteetselt ja
suhtleb patsiendiga piisavalt, ei muutu patsiendi jaoks sisuliselt midagi. Osa perearste on
muudatusele vastu, sest neil lasub kohustus senisest põhjalikumalt dokumenteerida. Kui
patsiendikontaktist ei jää digilukku märget, on tegemist tõsise vea ja nõuete rikkumisega. Iga
pöördumise kohta peab jääma kirje, mis sisaldab muu hulgas küsimust, vastust, põhjendust ja
edasisi juhiseid. Ta avaldas lootust, et muudatus aitab parandada dokumenteerimise kvaliteeti
ning muudab info arusaadavamaks ka patsiendi jaoks.
Tanel Kiik soovis täpsustada erialata arste puudutava muudatuse sisu. Ta küsis, mis muutub
võrreldes kehtiva praktikaga ning milliseid teenuseid võib erialata arst pakkuda, kui tal
puudub eriarstiabi osutamiseks vajalik kvalifikatsioon. Samuti palus ta täpsustada, kui palju
töötab praegu haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglates ja perearstimeeskondades üldarste
ehk erialata arste, kes ei ole ka arst-residendid.
Karmen Joller selgitas, et arstiteaduskonna lõpetanud noor arst on üldarst, kellel on pädevus
tegutseda üldisel tasemel eri valdkondades. Üldarsti täpsem pädevus tuleneb Tartu Ülikooli
(TÜ) õppekavast ja õpiväljunditest. Näiteks võib ortopeediaosakonnas töötav üldarst koguda
patsiendi varasemaid terviseandmeid, aidata dokumenteerimisel ja jälgida patsiendi seisundit.
Kui näitajad muutuvad või pärast operatsiooni tekivad probleemid, saab üldarst olla toetavas
rollis. See võimaldab ortopeedil keskenduda oma eriala spetsiifilistele ülesannetele. Kuigi
üldarst võib ortopeedia valdkonnas töötades saada rohkem kogemusi, ei muuda see teda
ortopeediks. Üldarstid töötavad ka perearstikeskustes. Nende pädevusse kuuluvad näiteks
kopsupõletiku või liigesvalu esmane diagnostika ning muud igapäevased üldarstlikud
ülesanded. Kui patsiendi mure nõuab spetsiifilisemat sekkumist, näiteks kirurgilist abi,
psühhiaatrilist hindamist või lapse tervise jälgimist, jääb see vastava eriarsti või perearsti
pädevusse.
Leena Kalle täiendas teemat õiguslikust vaatest. Statistika järgi töötab tervishoius praegu
ligikaudu 500 üldarsti. Mõnes raviasutuses on üldarstidele antud senisest laiem roll ning nad
on täitnud sisuliselt kirurgi või sisearsti ülesandeid, kuigi see ei kuulu üldarsti pädevusse.
Sotsiaalministeeriumi esialgne mõte oli täiendada üldsätet, mille kohaselt tegutseb iga
tervishoiutöötaja oma kutseala piirides, lisades võimaluse, et tervishoiuteenuse osutaja määrab
üldarstile ülesanded üldarsti pädevuse piires. Sellest lahendusest loobuti, sest see võinuks jätta
eksliku mulje, nagu saaks tervishoiuteenuse osutaja ise üldarsti pädevust määrata. Tegelikult
vastutab tervishoiuteenuse osutaja küll iga teenuse ja spetsialisti töö eest, kuid pädevuse piirid
sellest ei tulene. Lõppversioonis jääb alles üldine raamistik, mida täiendavad näiteks
tervishoiuteenuste loetelu ja vastavad hinnakirjakoodid. Üldarsti tegelikud pädevused,
ülesanded ja tegevused määrab TÜ.
Tanel Kiige sõnul peavad HVA haiglad oma töökorralduse üle vaatama ja hindama, kas see
vastab nii kehtivale õigusele kui ka edaspidistele seadusemuudatustele. Sealhulgas tuleb
hinnata, kas üldarstid täidavad praegu ülesandeid, mis ei kuulu nende pädevusse.
Leena Kalle vastas, et tervishoiuteenuse osutaja ei tohi juba praegu anda üldarstile näiteks
günekoloogi ülesandeid. Olukorda lihtsalt täpsustatakse, et praktikas ei saaks panna üldarsti
eriarsti rolli.
Irja Lutsar märkis, et ettekandest jäi mulje, nagu puudutaks e-konsultatsioon peamiselt
perearsti ja eriarsti vahelist suhtlust. Tegelikult toimub palju konsultatsioone ka eriarstide
vahel. Näiteks konsulteerivad infektsioonhaiguste spetsialistid sageli teiste erialade arstidega.
Need konsultatsioonid toimuvad tihti telefoni teel, kuid nende töö väärtust ei pruugita alati
piisavalt tunnustada, sest otsest patsiendikontakti ei ole. Seetõttu pidas I. Lutsar oluliseks
tõstatada ka telefonikonsultatsioonide teema. Samuti soovis ta teada, kuidas on laste
teenusega hõlmamine lahendatud, kui etapiviisiline üleminek algab PERHist ja TÜKist.
TÜKis on lastearstid olemas, kuid Tallinnas ja mujal ei näi lapsed olevat samal viisil e-
konsultatsioonidesse kaasatud, kuna PERHis lastearste ei ole.
Karmen Joller vastas, et e-konsultatsioon on olnud kasutusel juba üle kümne aasta, mistõttu
ei saa seda pidada uueks lahenduseks. Järkjärguline rakendamine on vajalik, et muudatus ei
tuleks süsteemile liiga järsku, kuna paljud on harjunud teistsuguse töökorraldusega. PERH ja
TÜK on valitud seetõttu, et need asutused on üleminekuks kõige paremini valmis. Teisi
16
haiglaid ei soovita liiga jõuliselt survestada. Näiteks on Järvamaa Haigla öelnud, et nad ei ole
praegu üleminekuks valmis. Pediaatria ei kuulu praegu nende erialade hulka, mille puhul
minnakse täielikult üle kohustuslikule e-konsultatsioonile. Kui mõni asutus soovib seda siiski
rakendada, on see võimalik, kuid praegu ei ole see kohustuslik. Kui telefonikonsultatsioonist
soovitakse teha ametlik edasisuunamise vorm, tuleb selleks luua eraldi põhimõtted. Näiteks
tuleb lahendada vastutuse, patsiendiohutuse ja dokumenteerimise küsimused: kui
infektsioonhaiguste arst konsulteerib telefoni teel teise haigla arstiga, peab olema selge, kes
vastutab ja kuidas konsultatsioon kajastub meditsiinidokumentatsioonis. Kuigi
telefonikonsultatsioone on kasutatud pikka aega, on e-konsultatsioon praegu selgem ja lihtsam
lahendus, sest see tagab parema jälgitavuse ning võimaldab patsiendil näha, kes ja mis alusel
tema ravi puudutavaid otsuseid kujundas.
Irja Lutsar lisas, et üldarste puudutava regulatsiooni selgem sätestamine seaduses on
positiivne. Tema hinnangul vajavad samasugust selgust ka telefonikonsultatsioonid. Endise
lastearstina pidas ta oluliseks, et lapsed ei jääks innovatiivsete teenuste kasutuselevõtul
viimaste hulka. Samuti märkis ta, et ligikaudu 25% arstiteaduskonna lõpetajatest ei lähe kohe
residentuuri, mistõttu võib üldarstide arv tulevikus suureneda.
Karmen Joller kinnitas, et lapsed ei jää selles süsteemis viimaste hulka. Ka lastearstidega
toimuvad e-konsultatsioonid samadel põhimõtetel nagu teiste erialade puhul. Näiteks on ta
oma perearstipraktikas suunanud lapsi e-konsultatsiooni kaudu nii Tallinna Lastehaiglasse kui
ka TÜKi. Tallinna Lastehaigla ei võta mõnel erialal patsiente vastu ilma eelneva
konsultatsioonita, sest edasisuunamise võimalused on seal piiratud. Selline korraldus aitab
muuta abi kvaliteetsemaks ja lapse vajadustele paremini vastavaks.
Tanel Kiik märkis, et eelnõule antud tagasisidest jääb mulje, et Eesti Arstide Liit oli
kontseptsiooni kujundamise ajal e-konsultatsiooni kohustuslikuks muutmise suhtes pigem
kriitiline. Seetõttu soovis ta teada, kas praegune suund tugineb eelkõige
Sotsiaalministeeriumi (SOM) ja tervishoiuasutuste hinnangule. Kuigi täielikust
kohustuslikkusest veel ei räägita, näib tema sõnul, et see suund on siiski valitud. Ta küsis, kas
seda seisukohta on Eesti Arstide Liiduga arutatud või erinebki nende nägemus SOMi omast.
Heli Paluste kinnitas, et Eesti Arstide Liit näeb e-konsultatsiooni kohustuslikumaks
muutmises tõepoolest riske. See oli üks põhjus, miks otsustati erialad täpsemalt piiritleda ning
mitte liikuda korraga edasi kõigi erialade ja asutustega. Samas ei olnud see ainus kaalutlus,
sest ka SOM näeb muudatusega seotud riske. Sarnaseid kõhklusi väljendati mitmes
tagasisides, sealhulgas patsientide poolt. Seetõttu on oluline muudatuse sisu ja eesmärki
põhjalikult selgitada. Patsientide jaoks võivad saatekiri ja e-konsultatsioon esialgu tunduda
lisatakistusena, mis on mõistetav, kui nende tähendus ja eesmärk ei ole veel piisavalt selged.
Karmen Jolleri sõnul on eesmärk tagada, et kõige tõsisema tervisemurega inimesed
pääseksid kiiremini arsti juurde ning piiratud eriarstiabi ressurssi kasutataks võimalikult
tõhusalt. Samuti soovitakse, et eriarstid saaksid keskenduda oma erialasele tööle ega peaks
täitma perearsti ülesandeid. Seetõttu on üleminek kavandatud järkjärgulisena, et muudatus ei
tuleks süsteemile liiga järsku.
Tanel Kiik küsis, kas eelnõu kaasamisarutelule kutsutakse eri osapooled. Ta märkis, et tal
oleks neile otse esitamiseks mitu küsimust.
Signe Riisalo kinnitas, et kaasamine toimub tavapärases korras enne eelnõu teist lugemist
Riigikogu täiskogus. Huvigruppide esindajad, kes sotsiaalkomisjonile oma seisukohta eelnõu
osas väljendavad, kutsutakse ka komisjoni kaasamisistungile.
Seejärel pani S. Riisalo hääletusele menetluslikud otsused.
Otsustati:
5.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17.06.2026 (konsensus: Toomas
Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe
Riisalo, Andrus Seeme).
5.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Riisalo (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus
Seeme).
5.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus
17
Karilaid, Tanel Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus
Seeme).
Signe Riisalo andis teada, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on
muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10 tööpäeva.
6. Info ja muud küsimused
Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Riin Lindpere
protokollija