SOTK protokoll 8.06.2026

Dokumendiregister	Riigikogu
Viit
Registreeritud	08.06.2026
Sünkroonitud	16.06.2026
Liik	Protokoll
Funktsioon
Sari
Toimik	Komisjoni istung esmaspäev, 8.06.2026 kell 11.10
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

Asendusliikme_volikiri_E._Merilind_K._Kuusemäe.pdf

Asendusliikme_volikiri_M._Lees_A._Seeme.pdf

Lisa_(SOM_slaidid).pdf

SOTK_protokoll_8.06.2026.asice

SOTK_protokoll_nr_181_08.06.2026_.pdf

Lisa_(SOM_slaidid).pdf

Sotsiaalkomisjon

08.06.2026

Ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid)

Eelnõu eesmärk

• optimeerida ja parandada eriarstiabi tervishoiuteenuste kättesaadavust ja muuta teenuste kasutamine efektiivsemaks;

• vähendada patsiendi koormust vastuvõtuaja leidmisel ja broneerimisel,

• luua õiguslik alus e-konsultatsioonile, selle selgemaks ja ühtlasemaks kasutamiseks etapiliselt,

• parandada erialata arstide tegutsemise aluseid. • võimaldada vajaduspõhine abi kiiremini ja efektiivsemalt, tagades

põhimõtte „õigele patsiendile õige abi õigel ajal“. • vähendada haiglate halduskoormust funktsionaalse arengukava nõude

täpsustamise ja eelarve esitamise kohustuse ära jätmisega.

Muudatused - psühhiaatria saatekiri ja e- konsultatsioon

• Psühhiaatria saatekirjaga erialaks, mis tagab parema eelselektrsiooni ja võimaldab e- konsultatsiooni rakendamise suunamiseks ning psühhiaatrilise abi vajadusel kiirendatud korras tagamine raskema vaimse tervise probleemiga patsientidele.

• Määratleb e-konsultatsiooni tähenduse seaduse tasemel sh kui edasi eriarstiabi teenusele suunamise.

• Annab võimaluse kehtestada läbi "Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu" e-konsultatsiooni rakendamisega seotud täpsustused eriarstiabisse suunamisel (eriala, teenuseosutajad, mille puhul suunamiseks kasutatakse e-konslultatsiooni) võimaldades seda laiendada etapiliselt.

• Muudatus võimaldab ühtlasi paremat ravi- ja patsiendikäsitluse kvaliteedi automaatset hindamist (suunamiste hulk keskuste kaupa, keskmine ooteaeg, tagasilükatud saatekirjade hulk jmt)

• Muudatused on kavandatud jõustuma 01.01.2027

Muudatused - erialata arstide sätte TTKS

§ 43 tervishoiuteenuse osutamisel osalemine

• Praegune regulatsioon võimaldab erialata arsti rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrata tervishoiuteenuse osutaja poolt sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti pädevusest ja kogemusest.

• Muudatusega lõpeb erialata arstide käsitamine tervishoiuteenuse osutamisel osalejana.

• Erialata arstide käsitus toimub edaspidi TTKS § 3 tähenduses: • mille lõike 1 kohaselt on tervishoiutöötajaks arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui

nad on registreeritud Terviseametis. • Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada tervishoiuteenuseid

üksnes selle kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.

Täname [email protected] [email protected] [email protected]

[email protected]

SOTK_protokoll_nr_181_08.06.2026_.pdf

Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 181

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 08. juuni 2026

Algus 11.10, lõpp 12.33

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Katrin Kuusemäe (Eero

Merilind asendusliige), Helmen Kütt, Irja Lutsar, Andrus Seeme (Mihkel Lees asendusliige),

Aleksandr Tšaplõgin

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik), Terle Kask (konsultant)

Puudus: Kalle Grünthal

Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna soolise

võrdsuse poliitika juht Eva Liina Kliiman ning töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja

Maria-Helena Rahumets (2. päevakorrapunkt); Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu

osakonna nakkushaiguste ennetamise poliitika juht Kerli Reintamm-Gutan, sama osakonna

nõunik Maia-Triin Kanarbik, õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (3. päevakorrapunkt);

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna lastekaitsepoliitika juht Birgit Siigur ning

sama osakonna laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste ja nõunik

Ulvi Tüllinen, Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshaldusosakonna vabakutseliste talituse

nõunikud Kerli Spelman ja Aleksandr Logussov (4. päevakorrapunkt); sotsiaalminister

Karmen Joller, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna tervishoiuvõrgu ekspert

Heli Paluste ja tervishoiukorralduse osakonna nõunik Leena Kalle (5.

päevakorrapunkt); Signe Riisalo töövari Laura Voolain, sotsiaalminister Karmen

Jolleri töövarjud Aleksander Joller ja Aleks Lennart Reinumägi;

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise jätkamise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE)

teise lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(901 SE) teise lugemise ettevalmistamine

5. Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) eelnõu

(922 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

6. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu sotsiaalkomisjoni nädala (08.-14.06.2026) töökava 

Komisjoni istung esmaspäeval, 8.06.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise jätkamise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE)

teise lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(901 SE) teise lugemise ettevalmistamine

5. Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) eelnõu

(922 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

6. Info ja muud küsimused

Komisjoni kohtumine esmaspäeval, 8.06.2026 kell 14.00-15.00

Majanduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühine kohtumine

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) esindajatega 

Komisjoni istung teisipäeval, 9.06.2026 kell 14.00 

1. Diana Ingeraineni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (903 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine 

Kutsutud: algataja ja Sotsiaalministeeriumi esindaja   

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 13. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamise meetmete

väljatöötamiseks“ eelnõu (914 OE) esimese lugemise ettevalmistamine 

Kutsutud: esitaja esindaja

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 14. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed erihoolekandeteenuste kättesaadavuse

tagamiseks“ eelnõu (916 OE) esimese lugemise ettevalmistamine 

Kutsutud: esitaja esindaja

4. Info ja muud küsimused 

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Katrin Kuusemäe,

Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise jätkamise ettevalmistamine

Signe Riisalo rääkis, et eelnõu on läbinud keeletoimetuse ning tekstis on tehtud mõned

täpsustused. Komisjonil tuleb heaks kiita menetlusdokumendid ja hääletada

muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 8 tuleb uuesti hääletusele panna,

kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud tähelepaneku sätte sõnastuse

kohta. Seejärel andis ta sõna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajale

ettepaneku kommenteerimiseks.

Eva Liina Kliiman selgitas, et varem oli kasutatud sõna „töökuulutus“, kuid avaliku

teenistuse seaduse tähenduses on korrektsem kasutada terminit „konkursikuulutus“.

Signe Riisalo selgitas, et muudatusettepanekuga nr 12 korrastatakse jõustumise paragrahvi,

kuna eelnõu § 1 muudatuste tõttu on muutunud punktide numeratsioon. Tegemist on tehnilise

muudatusega. Seejärel pani ta muudatusettepanekud hääletusele.

8. Muuta eelnõu § 3 punktis 1 (uus punkt 2) esitatud avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 18

lisatava lõike 11 tekst ja sõnastada see järgmiselt:

„(11) Ametiasutus esitab kandidaadile teabe pakutava ametikoha põhipalga või selle vahemiku

kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige konkursikuulutuses või muul

viisil enne värbamisvestlust.“;

Selgitus: lisatakse kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue sarnaselt TLSi sättele.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme).

12. Muuta eelnõu § 7 tekst ja sõnastada see järgmiselt:

„Käesoleva seaduse § 1 punktid 9–11 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.“

Selgitus: muudatusega korrastatakse jõustumise paragrahvi, kuna eelnõu §-s 1 tehtud

muudatustest tulenevalt on muutunud punktide numeratsioon. Tegemist on tehnilise

muudatusega

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme).

Signe Riisalo pani hääletusele menetlusliku otsuse.

Otsustati:

2.1. Kiita heaks teise lugemise menetlusdokumendid (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel

Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889

SE) teise lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo selgitas, et eelmisel nädalal toimunud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seaduse (NETS) eelnõu kaasamisistungil tõstatus küsimus seoses Riigikogus 2. juunil 2026

vastu võetud kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega (KORKS). KORKSi jõustumisel muutub

seni kehtinud hädaolukorra seadus kehtetuks, kuid NETS kasutab

endiselt peagi kehtetu seaduse mõisteid ja regulatsioone. Sotsiaalministeerium (SOM) on

teema läbi töötanud ja ette valmistanud vajalikud muudatused. Seejärel palus ta SOMi

esindajal neid täiendavaid muudatusi kommenteerida.

Kerli Reintamm-Gutan rääkis, et NETS lähtub samast raamistikust kui 2. juunil 2026 vastu

võetud KORKS. Senise menetluse käigus ei saanud viidata seadusele, mis veel ei kehtinud.

Irja Lutsar märkis, et rahvusvaheliselt kasutatakse mõistet „rahvusvahelise tähtsusega

hädaolukord“. Ta soovis teada, kas uues sõnastuses tekib mingi ebakõla.

Kerli Reintamm-Gutan vastas, et kuna„rahvusvahelise tähtsusega terviseala hädaolukord“

on tõlgitud vandetõlgi poolt inglise keelest sellisel kujul, siis kasutatakse seda ka vastavalt.

Eesti õigusruumis kasutatakse muudel juhtudel terminit „kriisiolukord“.

Piret Eelmets märkis, et kui rahvusvahelises õiguses kasutatakse mõistet „hädaolukord“, siis

peaks ka see jääma läbivalt kogu dokumenti. See puudutab ka § 3 lg 3 punkti 4.

Heidi Barot selgitas, et SOM tegi ettepaneku asendada „hädaolukord“ sõnaga

„kriisiolukord“. Selle põhjal parandati ka eelnõu § 3 lg 3 punkti 4. Kui aga leitakse, et

rahvusvahelises kontekstis peab jääma teksti „hädaolukord“, siis tuleb täna komisjonile

esitatud muudatusettepanekut muuta.

Komisjon võttis vaheaja.

Signe Riisalo võttis kokku, et muudatusettepanekust nr 1 võetakse välja punkt 1.2. ja

muudatusettepanekusse jääb üksnes § 1 lõige 3 muutmine.

Irja Lutsar väljendas muret sõna „tõhus“ kasutamise pärast muudatusettepanekus nr 6,

pidades seda liiga ebamääraseks. Ta selgitas, et kui haigusele puudub ravi ja kasutusele tuleb

uus ravim, mille tõhusus on näiteks 20%, võib seegi tähendada olulist edasiminekut. Kui aga

olemas on juba väga tõhus ravi, võib sõna „tõhus“ tõlgendamine muutuda küsitavaks. Seetõttu

leidis ta, et see sõna võiks tekstist välja jätta. Sama ettepaneku tegi ka Eesti

Infektsioonhaiguste Selts.

Kerli Reintamm-Gutan selgitas, et küsimust arutati põhjalikult. Kaaluti mõistet „tõhus“ kui

ka „spetsiifiline“ ning jõuti koos Terviseameti ekspertidega järeldusele, et mõlemad on

olulised. Seetõttu jäid eelnõusse mõlemad mõisted: nii rõhutatakse spetsiifilisust, kuid samas

ei välistata olukordi, kus parim ravi ei pruugi olla kitsalt spetsiifiline.

Irja Lutsar väljendas muret, et ebamäärased definitsioonid võivad jätta ruumi tõlgendusteks,

mis lähtuvad erinevatest huvidest, nagu on ilmnenud ka varasemate kriiside puhul. Näiteks

võib tekkida käsitlus, mille kohaselt tõhus ravi puudub ning seetõttu tuleb eriolukorda

jätkata.

Piret Eelmets märkis, et tegemist on alternatiividega, mille kasutamine sõltub olukorrast. Üks

neist on üldisem, teine täpsem.

Maia Triin Kanarbik selgitas, et iga kriteeriumi hindamine on teatud määral suhteline ning

vajab ekspertidega läbiarutamist. Ekspertide kaasabil on võimalik määrata, milline tõhususe

või spetsiifilisuse aste on vajalik. See tähendab, et „tõhusus“ ei hõlma mis tahes tõhusust, vaid

kujutab endast üht hinnatavat kriteeriumi.

Järgnevalt selgitas K. Reintamm-Gutan lühidalt muudatusettepanekute sisu.

Seejärel pani S. Riisalomuudatusettepanekud hääletusele.

1. Muuta eelnõu § 1 lg 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Nakkushaiguste leviku tõrjeks eriolukorra ja kriisiolukorra ajal kohaldatakse

kriisiolukorra ja riigikaitse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.“.

Selgitus: 2. juunil 2026 võeti vastu kriisiolukorra ja riigikaitse seadus, mis on kavandatud

jõustuma 1. oktoobril 2026. Kasutusele võetakse uus tsiviil- ja riigikaitsekriise ühendav

valmidusaste kriisiolukord, mille kehtestab Vabariigi Valitsus ja mille üldjuht on peaminister.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

16. Teha eelnõus järgmised muudatused:

16.1 Muuta eelnõu § 10 lg 7 ja sõnastada see järgmiselt:

„(7) Tervisekassa korraldab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul riigieelarve

vahenditest, kaasates vajadusel valdkonna eest vastutava ministeeriumi haldusala asutusi,

selliste ravimite ja meditsiiniseadmete hankimist, jaotamist, säilitamist, vedu-, ja külmahela

toimimist ning nendega seotud teenuste hankimist, mis on vajalikud eriti ohtliku

nakkushaiguse või selle tunnustele vastava nakkushaiguse levikust põhjustatud rahvastiku

tervisele olulise ohu, sealhulgas epideemia või muu nakkushaiguse levikust

põhjustatud kriisiolukorra tõrjeks ja tõrjeks valmisoleku tagamiseks. Ravimite ja

meditsiiniseadmete jaotamise põhimõtted kooskõlastatakse Terviseametiga.“.

Selgitus: Tegemist oli Tervisekassa ettepanekuga, et oleks üheselt mõistetav, et ravimite ja

meditsiiniseadmete hankimise korraldamisel võib Tervisekassa vajadusel kaasata hanke sisu

ja –tingimuste kujundamisse ka teisi valdkonnaga seotud ameteid. Tegemist ei ole tugevalt

sisulise muudatusega, kuna Tervisekassal on õigus ikka suhelda ja küsida nõu teistelt

ametitelt, mis on ka praktika juba praegu, kuid selline täpsustus aitab tagada kriisiolukorras

parema rolliselguse ning tagab asutuste omavahelise koostöö.

16.2 Muuta eelnõu § 51 punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) täidab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud ülesandeid,

sealhulgas vajaduse korral hangib riigieelarve vahendite eest valdkonna eest vastutava

ministri ettepanekul ravimeid ja meditsiiniseadmeid, mis on vajalikud eriti ohtliku

nakkushaiguse või selle tunnustele vastava nakkushaiguse levikust põhjustatud rahvastiku

tervisele olulise ohu, sealhulgas epideemia või muu nakkushaiguse levikust põhjustatud

kriisiolukorra tõrjeks ja tõrjeks valmisoleku tagamiseks, ning korraldab enda hangitud

ravimite sissevedu, ladustamist, säilitamist, külmahela toimimist, transporti ja väljastamist

tervishoiuteenuse osutajale, hulgimüüjale või apteegile, rakendamata ravimiseaduses

sätestatud juurdehindluse regulatsiooni.“;“.

Selgitus: Tulenevalt Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tähelepanekust komisjoni istungil

soovime muudatusega täpsustada, et Tervisekassa täidab lõikes toodud ravimite hankimise ja

jaotamisega seotud ülesandeid nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud

juhtudel ja ulatuses. Muudatuse eesmärk on siduda Tervisekassa seaduses ette nähtud

pädevus selgelt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõikes 7 sätestatud

ülesandega. Säte täpsustab Tervisekassa rolli nimetatud ülesande täitmisel, nähes ette

ravimite hankimise ja logistika korraldamise mehhanismi olukorras, kus see on rahvatervise

kaitseks vajalik. Muudatus ei muuda ravimituru üldist toimimist ega turuosaliste rollijaotust,

vaid annab riigile võimaluse sekkuda erandolukorras ravimite kättesaadavuse tagamiseks.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

19. Teha eelnõus järgmised muudatused:

19.1 Muuta eelnõu § 11 lõiked 1 ja 5 ning sõnastada need järgmiselt:

„(1) Eriti ohtliku nakkushaiguse ja tuberkuloosi leviku tõkestamiseks võib nakkushaigusega

inimese tahtest olenemata kohaldada talle haiglaravi (edaspidi tahtest olenematu ravi).

(5) Esialgse õiguskaitse raames võib tahtest olenematut ravi kohaldada arst ilma

kohtumääruseta kuni 48 tundi tahtest olenematu ravi algusest arvates (edaspidi arsti otsus).

Kui ravi eeldatav kestus on pikem kui 48 tundi, esitab arst ravi alustamise päeval kohtule

taotluse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks.“.

Selgitus: Lõikest 1 on väljajäetud tekstiosa „, kui ta on keeldunud ravist või rikkunud

ravirežiimi“ ning lõikest 5 „kui see on vältimatult vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse või

tuberkuloosi leviku tõkestamiseks.“ Tegemist on ebavajalike lauseosadega, sest § 11 lõige 4

juba nimetab kohaldamise tingimused.

19.2 Lugeda senine lõige 4 lõikeks 2 (muutes vastavalt järgmiste lõigete numeratsiooni).

Selgitus: § 11 lõige 4 on seotud § 11 lõike 1-ga, seega sobib pigem järjestus, kus senine lõige

4 on lõikeks 2.

19.3 Asendada § 11 lõikes 8 viide lõikele 3 viitega lõikele 2.

Selgitus: Viide peab olema lõikele 2 (algselt lg 4), mis näeb ette tahtest olenematu ravi

kohaldamise olukorrad. Muudatus on seotud § 11 lõike 4 asukoha muudatusega.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

33. Asendada eelnõu § 27 lõikes 6 ja § 29 lõikes 3 sõna „sünniaeg“ sõnadega „selle

puudumise korral sünniaeg“ vastavas käändes

Selgitus: sünniaega küsitakse vaid siis, kui isikukoodi ei ole

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

35. Muuta eelnõu § 30 lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„(4) Kui see on vältimatult vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse või eriti ohtliku nakkushaiguse

tunnustele vastava haiguse leviku tõkestamiseks, võib Terviseamet konkreetse inimese,

inimeste rühma, asutuse või piiratud territooriumi suhtes kehtestada haldusaktiga karantiini

kuni 42 kalendripäevaks, kohaldades vajaduse korral erandi tegemiseks käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud kriteeriume.“.

Selgitus: Täpsustame, et kõige pikemalt võib karantiini kehtestada kuni 42 kalendripäevaks,

sest see on teadaolevalt kõige pikem peiteperiood nakkushaiguse sümptomite tekkimiseks.

Pikendades maksimaalset esmast karantiini kehtestamise aega, väldime olukorda, kus

karantiini peab pärast 30 kalendripäeva möödumist pikendama üksnes seetõttu, et konkreetse

haiguse peiteperiood on pikem (näiteks 35 kalendripäeva). Ühtlasi tagab esialgse tähtaja

vastavus tegelikule meditsiinilisele vajadusele isikutele suurema õigusselguse ja

ettenähtavuse. Sellega hoitakse ära korduvatest haldusaktide pikendamistest tulenev

ebamäärasus ning vähendatakse nii karantiinile allutatud isikute sotsiaalset ja

psühholoogilist koormust kui ka haldusorgani menetluskoormust.

Lisaks asendatakse lõikes sõna „erandeid“ sõnaga „kriteeriume“ kuna viidatud § 30 lõikes 3

on loetletud kriteeriumid, mida kasutatakse erandite kehtestamisel.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

37. Asendada eelnõu § 31 lõikes 2 sõna „erandid“ sõnaga „kriteeriumid“ vastavas käändes

Selgitus: Kuna viidatud § 30 lõikes 3 on loetletud kriteeriumid, mida kasutatakse erandite

kehtestamisel, siis on õige kasutada sõna sõnaga „kriteeriumid“ § 30 lõikele 3 viitamisel.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

39. Muuta eelnõu § 32 lõiked 4-6 ja sõnastada need järgmiselt:

„(4) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antavas määruses kehtestada

eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks järgmisi meetmeid, piiranguid ja nõudeid:

1) nõuda füüsiliselt isikult suure nakkusohuga piirkonnast saabumisel riigipiiri ületamise järel

andmete esitamist reisimise, viibimiskoha ja kontaktandmete kohta;

2) kehtestada liikumisvabaduse piiranguid, sealhulgas keelu osaleda tegevuses või korraldada

tegevust, mis on seotud avalikkusele mõeldud kaupade ja teenuste pakkumisega või toimub

avalikus kohas, sealhulgas sporditegevus, haridus, täienduskoolitus, täiendusõpe, huvitegevus,

huviharidus, noorsootöö, meelelahutus, vaba aja tegevus, kultuuriüritus, toitlustus-, teenindus-

ja kaubandusettevõtte tegevus, riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutav avalik teenus, avalik

koosolek, avalik üritus, jumalateenistus või muu avalik usuline talitus;

3) keelata või piirata avaliku koosoleku, avaliku ürituse, jumalateenistuse või muu avaliku

usulise talituse pidamist üksnes juhul, kui osalejate arvu, toimumiskoha, ajavahemiku või

muude tingimuste piiramine ei ole nakkushaiguse leviku tõkestamiseks piisav;

4) kehtestada nakkusohutuse ettevaatusabinõud;

5) nõuda füüsiliselt isikult terviseseisundit kinnitava tõendi ja isikusamasuse tuvastamist

võimaldava dokumendi esitamist;

6) nõuda füüsilise isiku terviseuuringu tegemist ja uuringumaterjali edastamist eriti ohtliku

nakkushaiguse tuvastamiseks;

7) täita muid asjakohaseid nõudeid, mis aitavad kaasa eriti ohtliku nakkushaiguse leviku

tõkestamisele ja on vältimatult vajalikud rahvastiku tervise kaitseks ja tervishoiuteenuse

osutajate toimepidevuse tagamiseks ning on käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud

meetmetega samalaadsed või nendega võrreldava eesmärgiga.

(5) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antavas määruses käesoleva

paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatud tegevuse eest vastutava isiku puhul kehtestada järgmisi

meetmeid, piiranguid ja nõudeid:

1) piirata tema tegevust, sealhulgas nõuda osalejate piirarvu, tegevuse kellaaja ja tegevuse

asukoha täituvuse kohta kehtestatu järgimist;

2) peatada tema tegevuse, sealhulgas kehtestada asutuse või ettevõtte külastuspiirangu, kui

käesoleva lõike punktides 1 ja 3–6 nimetatud nõuete rakendamine ei ole nakkushaiguse leviku

tõkestamisel osutunud piisavaks;

3) nõuda, et tegevuskohas asuvad inimesed täidavad nakkusohutuse ettevaatusabinõusid;

4) nõuda tegevuskohas desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmist

vastavalt juhistele;

5) kohustada kontrollima enne isiku tegevuses osalema lubamist tema vastavust kehtestatud

nõuetele ning kontrollida terviseseisundit kinnitava tõendi ehtsust ja kehtivust ning tuvastada

selle esitaja isikusamasus;

6) nõuda nakkusohutuse ettevaatusabinõuete järgimist;

7) nõuda käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 7 kohaste nõuete täitmist, kui nõuded on

käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud meetmetega samalaadsed või nendega võrreldava

eesmärgiga.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antavas Vabariigi Valitsuse määrusega võib

kehtestada erandeid, lähtudes käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud kriteeriumitest.“.

Selgitus. Lõike 4 muudatusega jäetakse saatelausest välja sõnad „füüsilised isikud“, kuna

punktides olev ei käi üksnes nende kohta. Füüsilistele isikutele viidatakse punktides 1, 4 ja 5.

Lõikes 5 lisatakse sissejuhatavasse lausesse viide lõike 3 alusel antavale määrusele, sest lõike

5 alusel seatavad piirangud, nõuded ja meetmed nähakse ette samuti selles määruses.

Lõigetes 4 ja 5 on tehtud ka keelelisi kohendusi.

Lõike 6 puhul on muudetud sõnastust, sest viidatud § 30 lõikes 3 on loetletud kriteeriumid,

millest lähtuvalt saab kehtestada erandeid.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

50. Täiendada eelnõu §-i 46 saatelausega järgmises sõnastuses:

"Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused:".

Selgitus: Ekslikult oli kehtiva seaduse muudatuspunktide saatelause jäänud märkimata.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

Signe Riisalo pani hääletusele menetlusliku otsuse.

Otsustati:

3.1. Kiita heaks teise lugemise menetlusdokumendid (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel

Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

4. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (901 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo andis sõna Justiits-ja Digiministeeriumi (JDM) esindajale sotsiaalkomisjoni

eelmisel istungil täitemenetluse kohta tekkinud küsimuste adresseerimiseks.

Aleksandr Logussovi sõnul jääb JDM2. juunil toimunud eelnõu arutelul väljendatud

seisukoha juurde. Eelnõust jäetakse tervikuna välja täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 27

muutmine, kuna see ei leidnud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) toetust.

Ülejäänud JDMi poolt tänaseks istungiks esitatud TMSi muudatused puudutavad sõnastuse

täpsustamist PPA, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (Koda) ning Harju Maakohtu

kohtuniku ettepanekute alusel. Seadust muudetakse selliselt, et kohtutäituri kohustuste hulka

lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kuulub õigus taotleda politsei kaasamist

täitetoimingusse ametiabi korras. Uus sõnastus selgitab paremini kohtutäiturite ja PPA

vahelist koostööd. PPA palvel lisati selgitus, et kui kohtutäitur taotleb PPAlt ametiabi

korras politsei kaasamist täitetoimingusse, peab ta taotluse koostamisel lähtuma

halduskoostöö seaduse §-des 18 ja 19 sätestatud ametiabi taotlemise ja andmise alustest ning

taotluse vormist. Koja ettepanekul muudeti eelnõu terminoloogiat ja sätestati, et

lastekaitsespetsialistil tekib võimalus teha kohtutäiturile ettepanek täitetoiming katkestada, kui

selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. Koda leidis, et eelnõus esialgselt kasutatud

termin „täitetoimingu peatamine“ ei olnud piisavalt täpne. Samuti sõnastati PPA palvel ümber

TMS § 179 lg 3, mis reguleerib politsei rolli täitemenetluses. Nüüd on sätestatud, et lapse

üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kasutab politseinik kohtulahendiga

lubatud ulatuses ja isikute suhtes jõudu, kui kohtutäitur taotleb seda ametiabi korras.

Täpsustati ka, kuidas peab kohtutäitur küsima politseilt abi juhtudel, kus kohtulahend näeb

ette jõu kasutamise lapse üleandmisel või suhtlemise võimaldamisel. PPA palvel lisati

selgitus, et politsei poolt jõu kasutamine peab vastama vahetu sunni kohaldamise nõuetele

vastavalt korrakaitseseadusele. Harju Maakohtu ettepanekul kõrvaldati kahtlus, et kehtiv

regulatsioon lubab määrata aresti üksnes järjekorras teise trahvi määramise asemel. Nüüd on

sätestatud, et trahvi saab määrata korduvalt. Koja palvel muudeti ka TMS § 1791 lg 8

sõnastust: varasema „täitetoimingu peatamise“ asemel kasutatakse edaspidi mõistet

„täitetoimingu katkestamine“. Sellest tulenevalt täpsustati läbivalt ka eelnõu vastavaid

selgitusi.

Signe Riisalo palus Sotsiaalministeeriumi (SOM) esindajal

kommenteerida TMSi puudutavaid muudatusi.

Birgit Siigur kinnitas, et SOM on nende muudatustega nõus.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.

Tanel Kiik küsis, kas eelnõust välja jäetud TMS § 27 muudatustega edasi minekuks on paika

pandud koos PPAga uus ajakava või jääb see järgmise valitsuse lahendada?

Aleksandr Logussov selgitas, et selle Riigikogu koosseisu ajal seda ilmselt lahendada ei

jõuta. JDM esitas aasta alguses nii PPAle kui ka Kojale üleskutse normi muutmine läbi

rääkida. JDM jääb ootama PPA ja Koja poolt ühiselt välja töötatud normi muutmise

ettepanekut.

Signe Riisalo küsis, kas ametiabi korras politsei kaasamine on täitemenetluses jätkuvalt

võimalik.

Aleksandr Logussov kinnitas, et politsei teeb ametiabi korras koostööd nii lastega seotud

täitemenetluse asjades kui ka täitemenetluse asjades üldiselt.

Helmen Kütt küsis, kas TMS §-i 27 muutmise kohta peaks PPAle ja Kojale kirja saatma

JDM või sotsiaalkomisjon. Kui JMS on juba pikalt osapooltelt vastust oodanud, siis võiks

seda ehk nüüd üle korrata, kuna see teema tuli sotsiaalkomisjonis uuesti üles.

Signe Riisalo vastas, et sotsiaalkomisjoni nimel sellist kirja saata ei saa. Tegemist

on TMSi muudatusega, mis tegelikult ei puuduta otseselt sotsiaalvaldkonda.

Sotsiaalkomisjoniga oli seotud vaid üks kitsam aspekt ja see lahendati. S. Riisalo hinnangul ei

ole sotsiaalkomisjoni pädevuses TMSi muuta. Ta rõhutas siiski, et JDM peaks tegelema

aktiivselt osapoole vahel lahenduse leidmisega.

Helmen Kütt palus oma märkus protokollida. Ta avaldas lootust, et JDM tegeleb sellega

teemaga edasi.

Aleksandr Logussov kinnitas, et teemaga tegeletakse.

Signe Riisalo pani hääletusele muudatusettepanekud nr 2 ja 5.

2. Teha eelnõus järgmised muudatused:

2.1 Muuta eelnõu § 1 punkt 12 ja sõnastada see järgmiselt:

„12) paragrahvi 342 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „punktides 2–4 ja“ tekstiosaga „punktides

2 ja 3 ning“;

2.2. Muuta eelnõu § 1 punkt 9 muutmiskäsk ja sõnastada see järgmiselt:

„9) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:“.

Selgitus: Tegemist on normitehniliste muudatusega.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme,

Aleksandr Tšaplõgin).

5. Teha eelnõus järgmised muudatused:

5.1. Jätta välja eelnõu § 2 (uus § 4) punkt 1.

Väljajäetav tekst:

„1) paragrahvi 27 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtutäituril on õigus eemaldada täitetoimingu juurest seda takistav isik. Kui täitmist

takistatakse, takistamist on alust eeldada või isiku varasem käitumine annab alust arvata, et

esineb oht isiku elule, tervisele, varale või avalikule korrale, võib kohtutäitur taotleda

politseiametniku kaasamist täitetoimingusse.

(2) Politsei eemaldab kohtutäituri ettepanekul täitmistoimingu juurest isiku, kes täitmist

takistab. Politsei võib täitmistoimingut takistava isiku suhtes kohaldada vahetut sundi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kuni täitetoimingu lõpuleviimiseni või vahetu

sunni kohaldamise vajaduse äralangemiseni.

(3) Kui täitedokument näeb ette jõu kasutamise, kaasab kohtutäitur selleks politsei.“;“

Selgitus: Eelnõuga kavandatud TMS § 27 muutmine ei leidnud Politsei- ja Piirivalveameti

toetust.

5.2. Muuta eelnõu § 2 (uus § 4) punktis 2 (uus punkt 1) esitatud TMS § 179 lõike 1 punkti 4

sõnastust ja sõnastada see järgnevalt:

„4) võib taotleda politseiametniku kaasamist täitetoimingusse ametiabi andmise korras.“;

Selgitus: uuesti sõnastatud regulatsioon annab parema selgituse selle kohta, millistel alustel

käib koostöö kohtutäiturite ja politsei vahel olukorras, kus politsei tuleb kaasata lapse

üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades tehtavate toimingute juurde.

Koostöö käib ametiabi korras ning politseiametniku kaasamise avalduse koostamisel saavad

kohtutäiturid lähtuda halduskoostöö seaduse (HKTS) paragrahvides 18 ja 19 sätestatud

ametiabi taotlemise ja andmise alustest ning taotluse vormist. Kui teatud juhtudel on ametiabi

vaja anda kiireloomuliselt, on võimalik esitada vormivaba taotlus. Esimesel võimalusel

vormistab ametiabi taotleja taotluse kõigi seaduse nõuete kohaselt (HKTS § 19 lg 4 ). Juhul

kui politsei kaasamine päädib politsei kaasabil isiku eemaldamisega täitetoimingu juurest,

peab kohtutäitur isikut hoiatama, et ta takistab täitetoimingu läbiviimist, ning hoiatama isikut

politsei kaasamisest.

5.3. Muuta eelnõu § 2 (uus § 4) punktis 2 (uus punkt 1) esitatud TMS § 179 lõike 2 punkti 3

sõnastust ja sõnastada see järgnevalt:

„3) teeb lapsega suhtlemise võimaldamise asjades vajaduse korral kohtutäiturile ettepaneku

täitetoimingu katkestamiseks, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.“;

Selgitus: õigusselguse nimel täpsustatakse eelnõu sõnastust osas, mis puudutab selliseid

lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoiminguid, mille käigus ilmneb, et

nende jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.

Muudetud sõnastuses näeb eelnõu ette, et kohtutäituril tekib õigus selline toiming katkestada.

Sellest tulenevalt muudetakse ka täitetoimingu juures viibiva kohaliku omavalitsuse esindaja

pädevust kirjeldavat normi – kohaliku omavalitsuse esindaja saab õiguse teha kohtutäiturile

ettepanek täitetoimingu katkestamiseks.

5.4. Muuta eelnõu § 2 (uus § 4) punktis 2 (uus punkt 1) esitatud TMS § 179 lõike 3 sõnastust

ja sõnastada see järgnevalt:

„(3) Täitemenetluses lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades

politseiametnik kasutab kohtulahendiga lubatud ulatuses ja isikute suhtes jõudu, kui

kohtutäitur seda taotleb ametiabi andmise korras.“;

Selgitus: uuesti sõnastatud regulatsioon lubab politseil kasutada jõudu vaid juhul, kui

kohtulahend sellise õiguse ette näeb ning kohtutäitur seda taotleb. Jõu kasutamise meetme

rakendamisel on sisuliselt kaks eeldust. Esimene: jõu kasutamist lubab kohtulahend. Kui

kohtulahend ei luba jõu kasutamist, ei saa kohtutäitur täitetoimingu läbiviijana

omaalgatuslikult otsustada, et menetluse osaliste suhtes tuleb kasutada jõudu. Teiseks

eelduseks on see, et jõu kasutamine on vajalik täitedokumendi täitmiseks ning kõik muud

katsed tagada täitedokumendi täitmist on ebaõnnestunud. Riigikohus selgitas 29.10.2014

lahendi nr 3-2-1-95-14 punktis 24, et „vahetu jõu kasutamine lõppastmes jääb kohtutäituri

otsustada, kes peab vastavalt asjaoludele ja olukorrale otsustama, kas kasutada lapsega

suhtlemise võimaldamiseks jõudu (sh korrakaitse organite abil) või piisab muudest

meetmetest. Meetmeid kaaludes peab ka kohtutäitur tegema kõik endast oleneva, et

lapsega suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmine algaks kiiresti ja toimuks efektiivselt.“.

Samast Riigikohtu seisukohast järeldub ka ootus, et korrakaitse organid teevad vajadusel

kohtutäituriga koostööd jõu kasutamisel kohtulahendi kiire ja efektiivse täitmise tagamise

nimel. Politsei poolne jõu kasutamine peab vastama vahetu sunni kohaldamise nõuetele

vastavalt korrakaitseseadusele.

5.5. Muuta eelnõu § 2 (uus § 4) punktis 3 (uus punkt 2) esitatud TMS § 1791 lõike 3 sõnastust

ja sõnastada see järgnevalt:

„(3) Korduva trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti käesoleva

seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta

kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest

hoidumise kohustusest.“;

Selgitus: muudatuse tegemisel on arvestatud Harju Maakohtu ettepanekuga ning täpsustatud,

et kui kohustatud isik takistab lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas

sundtäitmist, võib korduva trahvi määramise asemel määrata kohustatud isikule aresti.

Muudatus kõrvaldab kohtunike avaldatud kahtluse, et kehtiv regulatsioon lubab määrata

aresti üksnes järjekorras teise trahvi määramise asemel.

5.6. Muuta eelnõu § 2 (uus § 4) punktis 3 (uus punkt 2) esitatud TMS § 1791 lõike 8 sõnastust

ja sõnastada see järgnevalt:

„(8) Kohtutäitur võib lapsega suhtlemise võimaldamise asjades täitetoimingu katkestada, kui

lapsega seotud asjaolude tõttu ei ole võimalik täitetoimingut teha. Kohaliku omavalitsuse

esindajal on õigus teha kohtutäiturile ettepanek täitetoimingu katkestamiseks, kui selle

jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. Kohaliku omavalitsuse esindaja ettepanekul

täitetoimingu katkestamine ei ole edasikaevatav. Kohtutäitur väljastab kohaliku omavalitsuse

esindajale õiendi täitetoimingu katkestamise ettepaneku tegemise kohta.“;

Selgitus: muudatus puudutab eelnõu sõnastust, mis sätestab kohtutäituri otsustuspädevust

selliste lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoimingute suhtes, mille

jooksul ilmneb, et toimingu tegemine ei ole lapse seisundist või muudest temaga seotud

asjaoludest tulenevalt võimalik.

Kehtivas seaduses puudus seni selge juhis selle kohta, mida teha täitetoiminguga olukorras,

kus selle jätkamine kahjustaks lapse heaolu. Algselt eelnõus pakutud täitetoimingu peatamise

korra puhul tekkis kahtlus, et selle kohaldamine praktikas on võimalik, kuid võib olla

raskendatud. Selle tõttu on otsustatud võtta vastu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

ettepanek muuta eelnõu sõnastust ja kehtestada seaduses täitetoimingu katkestamise

võimalus.

Katkestamise võimaluse toomine seadusse puudutab neid probleemseid olukordi, kus

täitetoimingut ei ole võimalik jätkata lapsega seotud asjaolude tõttu. Selliste asjaolude all

peetakse silmas eelkõige olukordi, kus laps keeldub kohtulahendit täitmast vaatamata sellele,

et lapsega koos elav vanem on täitnud oma kohustused ja teinud kõik endast oleneva, et laps

suhtluskorra täitmisega nõustuks. Sellisel juhul on lapse vastumeelsus käsitatav lapsega

seotud asjaoluna, mis võib õigustada täitetoimingu peatamist.

Tuleb rõhutada, et kavandatud muudatus jätkuvalt puudutab vaid kestvate suhtluskordade

täitmist, kus kohtutäitur teeb täitemenetluse kestel mitmeid toiminguid, tagamaks õigustatud

vanema suhtlust lapsega. Seega tähendab eelnõuga tehtavate muudatuste kontekstis

täitetoimingu katkestamine iga konkreetse eraldiseisva toimingu katkestamist, mille käigus

kohtutäitur kontrollib suhtluskorra täitmist kohustatud isiku poolt. Täitetoimingu katkestamise

eelduseks on kaks asjaolu: lapsest tulenev takistus täitetoimingu läbiviimisele ja oht lapse

heaolule. Need asjaolud võivad esineda nii koos kui ka eraldi. Täitetoimingu katkestamise

otsustamisel mõlema asjaolu pinnalt tuleb võtta arvesse ajalist faktorit. Kui täitetoimingu

tegemise ajal selgub lühikese aja jooksul, et lapsest tulenev takistus suhtluskorra täitmisele

on ületatav või oht lapse heaolule väheneb, tuleb kohtutäituril kaaluda täitetoimingu

jätkamist samas asukohas samal ajal. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et toimingu

venimine omaette ei hakkaks kahjustama lapse huve. Kui täitetoimingu katkestamise eeldused

ära ei lange – lapse vastumeelsus suhtluskorra täimisele jätkub või oht lapse heaolule säilib

või kasvab – tuleb kohtutäituril käimasolev täitetoiming katkestada ning teha järgmist

suhtluskorra kontrolli järgmise täitedokumendist tuleneval lapse ja vanema kohtumise ajal.

Sellised asjaolud peaksid dikteerima ka KOV-i esindaja kaasamise järgmise täitetoimingu

juurde.

Samas lõikes sätestatakse ka KOV-i esindaja õigus teha kohtutäiturile ettepanek täitetoimingu

katkestamiseks, toetudes oma eksperthinnangule lapse olukorra kohta. KOV-i esindaja poolt

tehtava täitetoimingu katkestamise ettepaneku eelduseks on võimalus, et täitetoiminguga

jätkamine kahjustab lapse heaolu. KOV-i esindaja ettepanekul tehtav

täitetoimingu kakestamine puudutab üksnes konkreetset toimingut ega too kaasa kogu

täitemenetluse peatamist. KOV-i esindaja on lapse heaolu hindamisel pädev isik ning

olukorras, kus tema hinnangul tuleb lapse huvidest lähtudes täitetoiming kohe katkestada,

peab kohtutäituril olema võimalik sellele hinnangule viivitamata tugineda. Sellisel juhul peab

täitetoimingu katkestamisel olema piisav kaalukus, et vältida lapsele võimaliku kahju

tekkimist. Seetõttu ei saa KOV-i esindaja ettepaneku alusel tehtud täitetoimingu katkestamise

peale kaevata. Toimingu katkestamine KOV-i ettepaneku alusel ei tähenda sisulist ega

lõplikku otsust täitemenetluse edasise käigu kohta, vaid võimaldab reageerida konkreetsele

olukorrale lapse huvide kaitseks.

KOV-i esindaja otsustab täitetoimingu katkestamise ettepaneku tegemise ja esitab selle

täitetoimingu tegemise käigus kohapeal suuliselt. Ettepaneku tegemise fakt lisatakse

täitetoimingu kohta koostatud dokumenti. Kohtutäitur väljastab KOV-i esindajale õiendi

täitetoimingu katkestamise ettepaneku tegemise kohta.

Täitetoimingu katkestamine ei eelda kohtutäiturilt kohapeal otsuse vormistamist.

Täitetoimingu katkestamise saab märkida ka hiljem toimingu kohta koostatavasse dokumenti,

mille kohtutäitur teeb menetlusosalistele teatavaks oma äranägemise järgi, lähtudes TMS-i

menetlusdokumentide edastamise regulatsioonist.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme,

Aleksandr Tšaplõgin).

Signe Riisalo pani hääletusele menetlusliku otsuse.

Otsustati:

4.1. Kiita heaks teise lugemise menetlusdokumendid (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel

Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus Seeme,

Aleksandr Tšaplõgin).

5. Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja

erialata arstid) eelnõu (922 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo rääkis, et eelnõu käsitleb psühhiaatria saatekirju, e-konsultatsiooni ning erialata

arstide temaatikat. Ta andis eelnõu põhjalikumaks tutvustamiseks sõna sotsiaalministrile.

Karmen Joller rääkis slaidide (lisa) abil, et eelnõul on kaks peamist eesmärki. Esiteks

soovitakse arendada e-konsultatsiooni kui patsiendisõbralikku suunamisviisi, mis arvestab

patsiendi terviseseisundi raskusastet ja aitab määrata, kui kiiresti peaks inimene vastuvõtule

pääsema. Samuti aitab e-konsultatsioon vähendada eriarstide järjekordi, sest patsiendid, kes

eriarsti abi ei vaja, saavad jääda perearsti jälgimisele. Mõnel erialal, näiteks psühhiaatrias ja

ortodontias, on ligi pooled saatekirjad olnud sellised, mille puhul patsient oleks saanud ravi

jätkata samal tasandil, kust ta edasi suunati. Teiseks käsitleb eelnõu erialata arste ehk üldarste.

Praktikas töötavad nad juba praegu erinevates raviasutustes – perearstikeskustes, EMO-des ja

haiglaosakondades –, kuid nende roll on seaduses seni olnud ebaselgelt määratletud. Varem

eeldati, et üldarst liigub aja jooksul edasi eriarstiks, kuid paljud seda ei soovi eriala

omandada või plaanivad selle omandada alles hiljem. Üldarst saab patsienti aidata oma

pädevuse piires ning keerukamate juhtumite korral suunatakse patsient edasi eriarsti juurde.

Heli Paluste selgitas, miks neid muudatusi tehakse ja mida nendega soovitakse parandada. E-

konsultatsiooni rakendamine võimaldab esimeses etapis muuta selle teatud erialadel ainsaks

suunamisviisiks. Analüüside põhjal aitab see eelkõige säästa eriarstiabi aega ja suunata

ressursi patsientidele, kes seda tõepoolest vajavad. Psühhiaatriasse saatekirja nõude

kehtestamise puhul on hinnatud, et ligikaudu pooled patsiendid võiksid saada abi juba

esmatasandil. See tähendab, et inimesed, kes praegu otsivad psühhiaatri vastuvõtuaega,

võiksid saada perearstilt abi märksa kiiremini. Muudatus aitab kasutada ressursse

otstarbekamalt ja võib mõnel juhul parandada ka teenuse kättesaadavust. Kui patsient vajab

eriarstiabi, annab eriarstiabi osutaja vastuse üldjuhul nelja päeva jooksul. Psühhiaatria ja

lastepsühhiaatria puhul võib vastamine võtta kuni 15 päeva. See on siiski märksa kiirem kui

praegused pikad ooteajad. Kui asutusel on selleks võimalus, määratakse patsiendile ka

vastuvõtuaeg. Kuigi saatekirjade süsteemi muudatus võib alguses tunduda lisatakistusena, ei

pea patsient enam ise digiregistratuurist aega otsima. Suunamine toimub arstidevahelise

konsultatsiooni kaudu. Eelnõu sõnastus võimaldab e-konsultatsioonile üle minna

etapiviisiliselt: muudatus ei rakendu kohe kõigil erialadel ja kõikides asutustes, vaid järk-

järgult. Eelnõus on ka halduskoormust vähendavad sätted. Need täpsustavad näiteks, millised

haiglad peavad ministeeriumile esitama funktsionaalse arengukava, kui kavandatakse

investeeringuid taristusse. Samuti tühistatakse seaduses volitusnorm ja määrus, mis käsitles

haiglate eelarveandmete esitamist riigile, sest selleks puudub praktiline vajadus. Seega

sisaldab eelnõu väiksemaid, kuid olulisi halduskoormust vähendavaid muudatusi

tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS). Ta võttis kokku, et psühhiaatria

muudetakse saatekirja eeldavaks erialaks ja eemaldatakse ravikindlustuse seaduses nende

erialade loetelust, kuhu saab pöörduda ilma saatekirjata. Psühhiaatria esialgu ei kuulu nende

kaheksa eriala hulka, mis kohe 1. jaanuarist 2027 stardivad e-konsultatsiooni suunamisega.

Töö selle osas käib ja võib-olla rakendub järgmises etapis. Esialgu on psühhiaatri puhul

tegemist tavalise saatekirja nõudega. H. Paluste sõnul määratletakse e-konsultatsioon seaduse

tasandil selgemalt ühe eriarstiabisse suunamise viisina. See annab võimaluse sätestada

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus, milliseid erialasid muudatus puudutab, millistel

erialadel muutub e-konsultatsioon suunamise viisiks ning millised teenuseosutajad patsiente

suunavad ja kuhu nad suunatakse. Esialgu on kokkulepe kahe haiglaga: Põhja-Eesti

Regionaalhaigla (PERH) ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga (TÜK). Eelnõu seletuskirjas on

nimetatud kaheksa e-konsultatsiooni eeldavat eriala: hematoloogia, endokrinoloogia,

neuroloogia, allergoloogia, neurokirurgia, kardioloogia, gastroenteroloogia ja sisehaigused.

Alates 1. jaanuarist 2027 suunatakse nende erialade patsiendid neisse kahte haiglasse e-

konsultatsiooni kaudu. See aitab uut süsteemi katsetada: saab hinnata, kuidas see toimib

perearstide ja haiglate jaoks. Seejärel saab süsteemi järk-järgult laiendada ka teistele

erialadele ja asutustele. Selline suunamisviis võimaldab tulevikus hinnata suunamiste sisu

ning jälgida statistikat automaatselt.

Leena Kalle selgitas, et erialata arstide puhul muudetakse TTKSis kahte sätet. Erialata arste

ehk üldarste käsitletakse TTKSis üldnormide alusel samamoodi nagu teisi tervishoiutöötajaid:

iga tervishoiutöötaja osutab üksnes neid tervishoiuteenuseid, milleks tal on vajalik pädevus,

oskused ja teadmised. Praeguseks on kujunenud tõlgendus, mille

järgi tervishoiuteenuste osutajad on hakanud üldarstidele andma ka selliseid ülesandeid, mis

kuuluvad eriarsti pädevusse. Kahe sätte muutmisega soovitakse see praktika lõpetada. Samuti

loob muudatus tulevikus võimaluse anda erialata arstidele tervishoiuteenuste loetelus

oma hinnakirjakoodid.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.

Irja Lutsar märkis, et mõlemad ettepanekud tunduvad mõistlikud. Ta soovis täpsustada,

millele viitab täht „e“ sõnas „e-konsultatsioon“? Kas see viitab elektroonilisele

konsultatsioonile või tuleb see sõnast eelkonsultatsioon?

Karmen Joller vastas, et „e“ viitab digitaalsele konsultatsioonile. Tegemist on kahe arsti

vahelise digitaalse konsultatsiooniga, mis toimub tervise infosüsteemi kaudu.

Helmen Kütt märkis, et kaks haiglat hakkavad seda üleminekut esimesena rakendama. Ta

küsis, kas see tähendab, et näiteks Viljandis, Valgas või mujal elavad patsiendid suunatakse

edaspidi Tartusse või Tallinna, mitte lähimasse haiglasse.

Karmen Joller selgitas, et e-konsultatsioon juba toimib ja jätkub senisel vabatahtlikul

alusel. Kohustuslikuks muutub see kahes tipphaiglas kaheksal erialal, kus suunamine hakkab

toimuma üksnes e-konsultatsiooni kaudu. Eesmärk on tagada, et eriarsti juurde jõuavad need

patsiendid, kes seda kõige enam vajavad . Samas ei takista muudatus teistel haiglatel e-

konsultatsioonile üle minna, vaid see jääb iga haigla enda otsustada. Näiteks on Järvamaa

Haigla öelnud, et nemad praegu e-konsultatsiooni rakendada ei soovi.

Toomas Järveoja küsis, kas e-konsultatsioon toimub e-posti teel või mõnes muus

veebipõhises keskkonnas?

Karmen Joller vastas, et e-konsultatsioon ei toimu e-posti teel, sest e-post ei ole

terviseandmete edastamiseks piisavalt turvaline kanal. Kuigi arstid on praktikas vahel ka e-

posti teel suhelnud, ei tohi terviseandmeid edastada krüpteerimata. E-konsultatsioon toimub

turvalises tervise infosüsteemis. Praktikas toimub e-konsultatsioon nii, et patsient pöördub

perearsti poole ja kirjeldab oma muret. Kui perearst leiab, et vaja on eriarsti hinnangut või ta

ei saa patsienti ise edasi aidata, koostab ta põhjaliku ülevaate sümptomitest, läbivaatuse

tulemustest, tehtud uuringutest ja seni proovitud ravist ning edastab selle eriarstile. Eriarst

hindab, kas patsient vajab vastuvõttu. Kui vastuvõttu ei ole vaja, annab ta perearstile

ravisoovitused või soovitab teha lisauuringuid. Selliseid juhtumeid on ligikaudu kolmandik,

mõnel erialal, näiteks psühhiaatrias ja ortodontias, isegi kuni pooled. Kui patsient vajab

eriarsti vastuvõttu, määrab eriarst ka selle kiireloomulisuse: kas vastuvõtt peab toimuma

kiiresti, tavapärases korras või hiljem. Nii ei pea patsient ise vastuvõtuaega otsima, vaid

kliinik võtab temaga ühendust ja pakub sobiva aja.

Tanel Kiik pidas e-konsultatsiooni puhul loogiliseks, et esmalt hinnatakse, kas patsient vajab

konkreetse eriarsti abi. Samas soovis ta teada, kas laiem eesmärk on liikuda järk-järgult

süsteemi poole, kus suunamine toimub peamiselt e-konsultatsiooni kaudu. Seni on

digiregistratuur võimaldanud patsiendil näha eri raviasutuste vabu vastuvõtuaegu ja valida

sobiv aeg ka väljaspool oma maakonda. Kui edaspidi hakkab vastuvõtuaegu pakkuma eriarsti

meeskond, siis see piirab patsiendi enda valikuvõimalust. Kas ministeeriumi eesmärk ongi

muuta kogu süsteemi toimimisloogikat?

Karmen Joller kinnitas, et eesmärk on liikuda täies mahus e-konsultatsioonipõhisele

suunamisele. Digiregistratuur võiks tulevikus selle süsteemiga ühilduda, nii et patsiendile

kuvatakse sobivad vastuvõtuajad ja talle ei pea tingimata helistama ega e-kirja saatma.

Patsient võiks saada digiregistratuuris valida vastuvõtuaja etteantud ajavahemiku piires. Arsti

valiku kohta selgitas ta, et patsiendilt küsitakse, milline raviasutus on talle kõige sobivam,

ning suunamine tehakse selle alusel. Kui patsient on varem käinud konkreetse spetsialisti

juures, märgib perearst selle saatekirjale ning haigla püüab üldjuhul suunata ta sama arsti

juurde tagasi. Kui aga patsiendi tervisemure vajab kiiremat lahendust või teistsugust pädevust,

võib haigla pakkuda aega teise spetsialisti juurde. Seejuures lähtutakse nii patsiendi

vajadusest kui ka arstide erialasest spetsialiseerumisest, et patsient jõuaks võimalikult sobiva

spetsialisti vastuvõtule.

Signe Riisalo küsis üle, kas digiregistratuuril puudub praegu võimekus pakkuda

vastuvõtuaegu e-konsultatsiooni tulemuste põhjal personaalselt ning kas seetõttu tuleb

patsiendiga ühendust võtta telefoni teel. Ta soovis teada, kas selline võimalus on kavas

arenduste käigus lisada.

Karmen Joller kinnitas, et praegu see nii on, kuid tulevikus võiksid vastavad arendused

lisanduda.

Irja Lutsar toetas e-konsultatsiooni mõtet, kuid tundis muret, et arutelus keskendutakse

liigselt digitaalsele lahendusele. Ta märkis, et praktikas toimivad arstidevahelised

telefonikonsultatsioonid sageli hästi ning neid ei tohiks kõrvale jätta. Eriarstidel on juba

praegu keeruline kirjalikele e-konsultatsioonidele vastata, samas kui mõne küsimuse saaks

telefoni teel lahendada kiiremini ja tõhusamalt. I. Lutsar avaldas ka kartust, et e-

konsultatsioonidele võidakse hakata vastama tehisaru abil. Seetõttu tuleks lisaks digitaalsetele

konsultatsioonidele kaaluda ka telefonikonsultatsioonide ametlikku reguleerimist.

Karmen Jolleri sõnul ei ole telefonikonsultatsioonid tema perearstipraktikas hästi toiminud.

Selleks peaks olema eraldi kokku lepitud aeg ja selge korraldus, et suhtlus oleks ametlik ning

sellest jääks ka nõuetekohane sissekanne digilukku. Samas ei keela miski praegu e-

konsultatsiooni vastuses märkida, et vajaduse korral võib arstiga telefonitsi ühendust võtta.

Telefonikonsultatsioon tähendaks sageli, et arst helistab teisele arstile juhuslikul hetkel, mis ei

pruugi olla töökorralduslikult sobiv. Vajaduse korral on siiski võimalik e-konsultatsiooni

kaudu ka telefonikõne aeg kokku leppida, sest kontaktandmed on olemas. Seetõttu ei pea K.

Joller eraldi telefonikonsultatsiooni vormi vajalikuks.

Helmen Kütt märkis, et eelnõus on mitu tervitatavat muudatust, kuid pidas oluliseks vaadata

neid ka patsiendi seisukohast. Seni on perearstikeskustes kasutatud telefoninõustamise aegu ja

muid suhtlusvõimalusi ning vastuvõtule pääsemine on toimunud tavapärasel viisil, sageli ka

õe vahendusel. H. Kütile jäi arutelust mulje, et tulevikus ei pruugi patsiendid enam alati

eriarsti vastuvõtule jõuda. Ta tõi näiteks isikliku kogemuse, kus perearsti asemel võttis teda

vastu pereõde ning vastuvõtust ja tervisemurest ei jäänud piisavat kirjeldust. H. Kütt soovis

teada, kas patsiendile jääb ka edaspidi võimalus saada vajaduse korral füüsiline vastuvõtuaeg

eriarsti juurde ning kas arvestatakse patsiendi sooviga pöörduda konkreetse arsti poole või

hakkab otsustama üksnes tervishoiuasutus. Ta lisas, et kuigi selline süsteem võib olla

tervishoiukorralduse seisukohast mugav, ei pruugi see olla patsiendi vaatest parim lahendus.

Karmen Joller märkis, et telefonitund ei ole kõigis perearstikeskustes tavapärane, vaid sõltub

iga asutuse sisemisest töökorraldusest. Ta selgitas, et e-konsultatsioon eeldab üldjuhul

patsiendi vastuvõttu perearsti juures: arst vaatab patsiendi läbi, tutvub varasemate uuringute ja

terviselooga ning määrab esmase ravi. Kui perearst leiab, et patsient vajab edasisuunamist,

teeb ta seda kohe. Selline suunamine eeldab vahetut kontakti arstiga, välja arvatud juhul, kui

patsient on hiljuti juba läbi vaadatud või vajalik teave on usaldusväärselt olemas. Praegu on

saatekirjade puhul sageli probleemiks see, et need väljastatakse ilma füüsilise läbivaatuseta ja

selge põhjenduseta. Seetõttu peab eriarst vastuvõtul ise välja selgitama, milles probleem

seisneb ja mida perearst on juba teinud. E-konsultatsiooni eesmärk on tagada, et eriarst saaks

kohe kompaktsed, sisukad ja kvaliteetsed andmed. Kui perearst teeb oma tööd kvaliteetselt ja

suhtleb patsiendiga piisavalt, ei muutu patsiendi jaoks sisuliselt midagi. Osa perearste on

muudatusele vastu, sest neil lasub kohustus senisest põhjalikumalt dokumenteerida. Kui

patsiendikontaktist ei jää digilukku märget, on tegemist tõsise vea ja nõuete rikkumisega. Iga

pöördumise kohta peab jääma kirje, mis sisaldab muu hulgas küsimust, vastust, põhjendust ja

edasisi juhiseid. Ta avaldas lootust, et muudatus aitab parandada dokumenteerimise kvaliteeti

ning muudab info arusaadavamaks ka patsiendi jaoks.

Tanel Kiik soovis täpsustada erialata arste puudutava muudatuse sisu. Ta küsis, mis muutub

võrreldes kehtiva praktikaga ning milliseid teenuseid võib erialata arst pakkuda, kui tal

puudub eriarstiabi osutamiseks vajalik kvalifikatsioon. Samuti palus ta täpsustada, kui palju

töötab praegu haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglates ja perearstimeeskondades üldarste

ehk erialata arste, kes ei ole ka arst-residendid.

Karmen Joller selgitas, et arstiteaduskonna lõpetanud noor arst on üldarst, kellel on pädevus

tegutseda üldisel tasemel eri valdkondades. Üldarsti täpsem pädevus tuleneb Tartu Ülikooli

(TÜ) õppekavast ja õpiväljunditest. Näiteks võib ortopeediaosakonnas töötav üldarst koguda

patsiendi varasemaid terviseandmeid, aidata dokumenteerimisel ja jälgida patsiendi seisundit.

Kui näitajad muutuvad või pärast operatsiooni tekivad probleemid, saab üldarst olla toetavas

rollis. See võimaldab ortopeedil keskenduda oma eriala spetsiifilistele ülesannetele. Kuigi

üldarst võib ortopeedia valdkonnas töötades saada rohkem kogemusi, ei muuda see teda

ortopeediks. Üldarstid töötavad ka perearstikeskustes. Nende pädevusse kuuluvad näiteks

kopsupõletiku või liigesvalu esmane diagnostika ning muud igapäevased üldarstlikud

ülesanded. Kui patsiendi mure nõuab spetsiifilisemat sekkumist, näiteks kirurgilist abi,

psühhiaatrilist hindamist või lapse tervise jälgimist, jääb see vastava eriarsti või perearsti

pädevusse.

Leena Kalle täiendas teemat õiguslikust vaatest. Statistika järgi töötab tervishoius praegu

ligikaudu 500 üldarsti. Mõnes raviasutuses on üldarstidele antud senisest laiem roll ning nad

on täitnud sisuliselt kirurgi või sisearsti ülesandeid, kuigi see ei kuulu üldarsti pädevusse.

Sotsiaalministeeriumi esialgne mõte oli täiendada üldsätet, mille kohaselt tegutseb iga

tervishoiutöötaja oma kutseala piirides, lisades võimaluse, et tervishoiuteenuse osutaja määrab

üldarstile ülesanded üldarsti pädevuse piires. Sellest lahendusest loobuti, sest see võinuks jätta

eksliku mulje, nagu saaks tervishoiuteenuse osutaja ise üldarsti pädevust määrata. Tegelikult

vastutab tervishoiuteenuse osutaja küll iga teenuse ja spetsialisti töö eest, kuid pädevuse piirid

sellest ei tulene. Lõppversioonis jääb alles üldine raamistik, mida täiendavad näiteks

tervishoiuteenuste loetelu ja vastavad hinnakirjakoodid. Üldarsti tegelikud pädevused,

ülesanded ja tegevused määrab TÜ.

Tanel Kiige sõnul peavad HVA haiglad oma töökorralduse üle vaatama ja hindama, kas see

vastab nii kehtivale õigusele kui ka edaspidistele seadusemuudatustele. Sealhulgas tuleb

hinnata, kas üldarstid täidavad praegu ülesandeid, mis ei kuulu nende pädevusse.

Leena Kalle vastas, et tervishoiuteenuse osutaja ei tohi juba praegu anda üldarstile näiteks

günekoloogi ülesandeid. Olukorda lihtsalt täpsustatakse, et praktikas ei saaks panna üldarsti

eriarsti rolli.

Irja Lutsar märkis, et ettekandest jäi mulje, nagu puudutaks e-konsultatsioon peamiselt

perearsti ja eriarsti vahelist suhtlust. Tegelikult toimub palju konsultatsioone ka eriarstide

vahel. Näiteks konsulteerivad infektsioonhaiguste spetsialistid sageli teiste erialade arstidega.

Need konsultatsioonid toimuvad tihti telefoni teel, kuid nende töö väärtust ei pruugita alati

piisavalt tunnustada, sest otsest patsiendikontakti ei ole. Seetõttu pidas I. Lutsar oluliseks

tõstatada ka telefonikonsultatsioonide teema. Samuti soovis ta teada, kuidas on laste

teenusega hõlmamine lahendatud, kui etapiviisiline üleminek algab PERHist ja TÜKist.

TÜKis on lastearstid olemas, kuid Tallinnas ja mujal ei näi lapsed olevat samal viisil e-

konsultatsioonidesse kaasatud, kuna PERHis lastearste ei ole.

Karmen Joller vastas, et e-konsultatsioon on olnud kasutusel juba üle kümne aasta, mistõttu

ei saa seda pidada uueks lahenduseks. Järkjärguline rakendamine on vajalik, et muudatus ei

tuleks süsteemile liiga järsku, kuna paljud on harjunud teistsuguse töökorraldusega. PERH ja

TÜK on valitud seetõttu, et need asutused on üleminekuks kõige paremini valmis. Teisi

haiglaid ei soovita liiga jõuliselt survestada. Näiteks on Järvamaa Haigla öelnud, et nad ei ole

praegu üleminekuks valmis. Pediaatria ei kuulu praegu nende erialade hulka, mille puhul

minnakse täielikult üle kohustuslikule e-konsultatsioonile. Kui mõni asutus soovib seda siiski

rakendada, on see võimalik, kuid praegu ei ole see kohustuslik. Kui telefonikonsultatsioonist

soovitakse teha ametlik edasisuunamise vorm, tuleb selleks luua eraldi põhimõtted. Näiteks

tuleb lahendada vastutuse, patsiendiohutuse ja dokumenteerimise küsimused: kui

infektsioonhaiguste arst konsulteerib telefoni teel teise haigla arstiga, peab olema selge, kes

vastutab ja kuidas konsultatsioon kajastub meditsiinidokumentatsioonis. Kuigi

telefonikonsultatsioone on kasutatud pikka aega, on e-konsultatsioon praegu selgem ja lihtsam

lahendus, sest see tagab parema jälgitavuse ning võimaldab patsiendil näha, kes ja mis alusel

tema ravi puudutavaid otsuseid kujundas.

Irja Lutsar lisas, et üldarste puudutava regulatsiooni selgem sätestamine seaduses on

positiivne. Tema hinnangul vajavad samasugust selgust ka telefonikonsultatsioonid. Endise

lastearstina pidas ta oluliseks, et lapsed ei jääks innovatiivsete teenuste kasutuselevõtul

viimaste hulka. Samuti märkis ta, et ligikaudu 25% arstiteaduskonna lõpetajatest ei lähe kohe

residentuuri, mistõttu võib üldarstide arv tulevikus suureneda.

Karmen Joller kinnitas, et lapsed ei jää selles süsteemis viimaste hulka. Ka lastearstidega

toimuvad e-konsultatsioonid samadel põhimõtetel nagu teiste erialade puhul. Näiteks on ta

oma perearstipraktikas suunanud lapsi e-konsultatsiooni kaudu nii Tallinna Lastehaiglasse kui

ka TÜKi. Tallinna Lastehaigla ei võta mõnel erialal patsiente vastu ilma eelneva

konsultatsioonita, sest edasisuunamise võimalused on seal piiratud. Selline korraldus aitab

muuta abi kvaliteetsemaks ja lapse vajadustele paremini vastavaks.

Tanel Kiik märkis, et eelnõule antud tagasisidest jääb mulje, et Eesti Arstide Liit oli

kontseptsiooni kujundamise ajal e-konsultatsiooni kohustuslikuks muutmise suhtes pigem

kriitiline. Seetõttu soovis ta teada, kas praegune suund tugineb eelkõige

Sotsiaalministeeriumi (SOM) ja tervishoiuasutuste hinnangule. Kuigi täielikust

kohustuslikkusest veel ei räägita, näib tema sõnul, et see suund on siiski valitud. Ta küsis, kas

seda seisukohta on Eesti Arstide Liiduga arutatud või erinebki nende nägemus SOMi omast.

Heli Paluste kinnitas, et Eesti Arstide Liit näeb e-konsultatsiooni kohustuslikumaks

muutmises tõepoolest riske. See oli üks põhjus, miks otsustati erialad täpsemalt piiritleda ning

mitte liikuda korraga edasi kõigi erialade ja asutustega. Samas ei olnud see ainus kaalutlus,

sest ka SOM näeb muudatusega seotud riske. Sarnaseid kõhklusi väljendati mitmes

tagasisides, sealhulgas patsientide poolt. Seetõttu on oluline muudatuse sisu ja eesmärki

põhjalikult selgitada. Patsientide jaoks võivad saatekiri ja e-konsultatsioon esialgu tunduda

lisatakistusena, mis on mõistetav, kui nende tähendus ja eesmärk ei ole veel piisavalt selged.

Karmen Jolleri sõnul on eesmärk tagada, et kõige tõsisema tervisemurega inimesed

pääseksid kiiremini arsti juurde ning piiratud eriarstiabi ressurssi kasutataks võimalikult

tõhusalt. Samuti soovitakse, et eriarstid saaksid keskenduda oma erialasele tööle ega peaks

täitma perearsti ülesandeid. Seetõttu on üleminek kavandatud järkjärgulisena, et muudatus ei

tuleks süsteemile liiga järsku.

Tanel Kiik küsis, kas eelnõu kaasamisarutelule kutsutakse eri osapooled. Ta märkis, et tal

oleks neile otse esitamiseks mitu küsimust.

Signe Riisalo kinnitas, et kaasamine toimub tavapärases korras enne eelnõu teist lugemist

Riigikogu täiskogus. Huvigruppide esindajad, kes sotsiaalkomisjonile oma seisukohta eelnõu

osas väljendavad, kutsutakse ka komisjoni kaasamisistungile.

Seejärel pani S. Riisalo hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

5.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17.06.2026 (konsensus: Toomas

Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe

Riisalo, Andrus Seeme).

5.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Riisalo (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus

Karilaid, Tanel Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus

Seeme).

5.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus

Karilaid, Tanel Kiik, Katrin Kuusemäe, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Andrus

Seeme).

Signe Riisalo andis teada, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on

muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10 tööpäeva.

6. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere

protokollija