| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 05.06.2026 |
| Sünkroonitud | 16.06.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung reede, 5.06.2026 kell 09.00 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni
istungi protokoll nr 166
Eesti, videosild Reede, 5. juuni 2026
Algus 9.00, lõpp 10.32
Juhataja: Peeter Tali (esimees)
Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd,
Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk
Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),
Getter Kristen Treumuth (nõunik)
Puudusid: Arvo Aller, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido
Ruusmann ja Kristo Enn Vaga
Kutsutud: taristuminister Kuldar Leis ning Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander
Salmu ning välissuhete osakonna nõunik Viktoria Sitnik, Justiits- ja Digiministeeriumi
Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö osakonna nõunik Sandra Kaljumäe (1.
päevakorrapunkt); Rahandusministeeriumi nõunik Märten Ross, Kliimaministeeriumi
kliimaosakonna nõunik Annika Varik (2. päevakorrapunkt); taristuminister Kuldar Leis,
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo, energia- ja
ressursitõhususe valdkonna juht Riina Tamm ja välissuhete osakonna nõunik Rahel Kelus (3.
päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja
Andreas Kangur (4. päevakorrapunkt); Riigikantselei strateegiabüroo innovatsioonivaldkonna
nõunik Regina Tagger, julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Keaty Siivelt ja
Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Ülle Hanson (5. päevakorrapunkt); Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek, ettevõtluskeskkonna ja
tööstuse osakonna nõunik Pedro Pokk, EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik
Evelin Tõnisson, Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse
valdkonnajuht Liisi Pajuste ning keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna
Vahter (6. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik
Maris Meiesaar (1.–7. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud
Karin Zereen ja Erik Marksoo (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu
sekretariaadi nõunik Ingel Pilviste (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu
sekretariaadi nõunik Age Inkinen (6. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Eesti seisukohad 8.-9. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu transpordi,
telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil (transport ja telekommunikatsioon)
2. Eesti seisukohad 11. juunil 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 12. juunil 2026
toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil
3. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: Energiatõhusus – õigusraamistik pärast 2030.
aastat
2
4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi osas, mis käsitleb laste
seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava
materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK – COM(2024) 60
5. Seisukoha andmine: drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava osas –
COM(2026) 81
6. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse
meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks
strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL)
2024/3110 – COM(2026) 100
7. Info ja muud küsimused
1. Eesti seisukohad 8.-9. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu transpordi,
telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil (transport ja
telekommunikatsioon)
Kuldar Leis andis ülevaate Eesti seisukohtadest 8. juunil 2026 toimuval transpordi nõukogu
istungil. Taristuministri sõnul käsitletakse seadusandlike arutelude raames Euroopa Liidu
Nõukogu eesistuja Küprose eduaruannet keskkonnahoidlike ettevõtte sõidukite määruse
ettepaneku kohta. Info ja muude küsimuste päevakorrapunktis liitub Eesti Belgia ja Leedu
esitatud ebapaberitega ning automatiseeritud sõidukite Euroopa testala loomise
deklaratsiooniga. Deklaratsiooni eesmärk on kiirendada automatiseeritud sõidukite
kasutuselevõttu, parandada liiklusohutust ning tugevdada Euroopa autotööstuse
konkurentsivõimet. Eesti ei toeta liikmesriikidele siduvate eesmärkide seadmist
keskkonnahoidlike ettevõtte sõidukite määruses ning peab oluliseks, et kohaldamisala ei tooks
kaasa põhjendamatut haldus- ega majanduskoormust eelkõige väikestele ja keskmise
suurusega ettevõtetele ega eratarbijatele. Sarnaseid seisukohti on väljendanud ka teised
liikmesriigid ning Eesti on liitunud ühiskirjaga, milles tehakse ettepanek asendada siduvad
riiklikud eesmärgid suuniste ja stiimulitega. Eesistuja kompromisstekst sisaldab seni
peamiselt tehnilisi muudatusi ning poliitilistes küsimustes püsivad olulised erimeelsused.
Transpordisektori heitkoguste vähendamisel peab Eesti oluliseks kestliku liikuvuse
edendamist, sealhulgas ühistranspordi ja jalgrattataristu arendamist, alternatiivkütuste
kättesaadavuse parandamist ning veo suunamist võimaluse korral maanteelt raudtee- ja
meretranspordile. Raudteeühenduste arendamisel teeb Eesti koostööd Läti ja Leeduga, et
taaskäivitada Merevaigu rong Kaunasest Muuga sadamani. Alternatiivkütuste taristu
arendamisel peab Eesti oluliseks turunõudlusest ja tehnoloogianeutraalsusest lähtumist ning
toetab raskeveokite elektrilaadimistaristu eesmärkide edasilükkamist viie aasta võrra või
nende vähendamist. Belgia ebapaber juhib tähelepanu vajadusele kiirendada Euroopa
raudteeliikluse juhtimissüsteemi ehk ERTMSi (inglise keeles European Rail Traffic
Management System) kasutuselevõttu ning vähendada liigset bürokraatiat ja tehniliste
standardite sagedasi muudatusi. Leedu ebapaber käsitleb sagenenud õhust lähtuvaid
hübriidohte, sealhulgas mehitamata õhusõidukite intsidente ning GNSS- ja GPS-häireid, mis
mõjutavad lennu- ja mereliikluse toimimist.
Urve Tiidus küsis, et kui soovitakse kiirendada automatiseeritud sõidukite kasutuselevõttu,
siis kas pööratakse tähelepanu maanteede vastavusele ja kas selleks on ka rahalisi vahendeid.
Kuldar Leis vastas, et Eesti maanteed on automatiseeritud sõidukite katsetamiseks üldjoontes
sobivad, mida kinnitab ka Transpordiameti luba Tesla juhiabisüsteemi kasutamiseks. Ministri
sõnul on peamine takistus praegu õiguslik raamistik ning liikmesriikide erinev regulatiivne
valmisolek. Näiteks Leedust Eestisse liikudes pole Lätis võimalik juhiabisüsteemi kasutada,
kuna Läti ei ole vastava muudatusega liitunud. Ta lisas, et Euroopa-ülene testkeskkond looks
3
võimaluse ka teistele turuosalistele oma süsteeme rakendada, kuid praegu on tegemist üksnes
testimise, mitte seadusliku muudatusega.
Peeter Tali tegi ettepaneku toetada taristuministri esitatud Eesti põhisõnumeid.
Sandra Kaljumäe andis ülevaate Eesti seisukohtadest 9. juunil 2026 toimuval
telekommunikatsiooni nõukogu istungil. Justiits- ja Digiministeeriumi Euroopa Liidu asjade
ja väliskoostöö osakonna nõunik sõnas, et päevakorras on Euroopa ärikukru üldise
lähenemisviisi heakskiitmine, digivõrkude määruse ja küberturvalisuse teise määruse
eduaruanded. Täiendavalt toimub arutelu tehnoloogilise suveräänsuse ning Euroopa Liidu ja
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) koostöö tugevdamise teemal. Ministrite
lõunaarutelu keskendub satelliitühenduse rollile Euroopa Liidu suveräänsuse ja
konkurentsivõime tagamisel. Eesti uuendab seisukohti ärikukru ja tehisaru koondpaketi (AI
omnibussi) osas. Ärikukru puhul toetab Eesti üldist lähenemisviisi, rõhutades vajadust
paindlikkuse järele ning märkides, et lahendus ei muutu avalikule ega erasektorile
kohustuslikuks ning riigiasutused peavad tagama suhtluseks riigiga vajalikud
põhifunktsioonid nagu digiallkirjade aktsepteerimine ja autentimine. Eesti varasemad
seisukohad jäävad kehtima ja esitatakse deklaratsioon põhiliste seisukohtadega
läbirääkimisteks. Ai omnibussi läbirääkimiste käigus toimusid muudatused, toetame
koondpaketi üldist kompromissi ja oleme solidaarsed Saksamaaga. Samuti toetame määruse
lisa 1a ja 1b ühendamist ning masinamääruse valdkonna üleviimist. Kokkuvõttes märkis S.
Kaljumäe, et Eesti peamised seisukohad on läbirääkimistel olulisel määral arvesse võetud.
Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Liidu
telekommunikatsiooni ministrite nõukogul.
Otsustati:
1.1. Toetada taristuministri esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea
Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve
Tiidus, Luisa Värk).
1.2. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Liidu telekommunikatsiooni
ministrite nõukogul (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe,
Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
2. Eesti seisukohad 11. juunil 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 12. juunil 2026
toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil
Märten Ross andis ülevaate Eesti seisukohtadest 11. juunil 2026 toimuval eurorühma
kohtumisel ja 12. juunil 2026 toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil.
Rahandusministeeriumi nõunik sõnas, et eurorühma istungil antakse ülevaade majanduse
olukorrast, sealhulgas Rahvusvahelise Valuutafondi (inglise keeles The International
Monetary Fund, edaspidi IMF) iga-aastasest euroalapoliitika ülevaatest. Istungil osaleb
külalisena IMF-i peadirektor Kristalina Georgieva. Käsitletakse ka energiajulgeolekut ja
tehnoloogilist suveräänsust. Arutletakse, kuidas kujundada konkurentsivõimeline ja
küberturvaline digimajandus. Ministrite õhtusöögil osaleb endine pikaajaline Eurorühma
esimees Jean-Claude Juncker. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (inglise keeles The
Economic and Financial Affairs Council, edaspidi ECOFIN) päevakorras olnud tubaka
maksustamise pakett jäeti istungilt välja ning seetõttu ei ole see küsimus käesoleval
kohtumisel enam aktuaalne. Eesti peamised vastuväited puudutasid diferentseeritud
miinimummäärade käsitlust vastavalt riikide elatustasemele ning indekseerimismehhanismi,
mida peeti liialt maksusuveräänsust piiravaks ja tehniliselt keerukaks. Seetõttu ei toetanud
4
Eesti esitatud ettepanekut. Tutvustatakse ka 2026. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketti, mis
on põhiliselt seotud riigipõhiste soovitustega eelarve defitsiidi protseduuri küsimustes. Eestile
liigse eelarve defitsiiti protseduuri ei algatatud, kuid Euroopa Komisjon teeb ettepaneku
algatada see Bulgaariale. Pakett puudutas riigipõhise eelarvevabastuse klausli tõlgenduste
muutmist. Viimane muudatus reeglistikus oli, et riigid võivad kaitsekulude erakorralise
suurenemise argumendiga suurendada ajutiselt defitsiiti 1,5%, mida kasutasid paljud riigid
(sealhulgas Eesti). Päevakorras on arutelu Euroopa Liidu turgude lõimimise ja
finantsjärelevalve paketi (inglise keeles Market Integration and Supervision Package,
edaspidi MISP) üle. Kuna eesistuja ei ole esitanud vastavat mõttepaberit, ei ole arutelu täpne
fookus veel selge ning lähtutakse varasematest seisukohtadest. Samuti käsitletakse eraldi
seadusandlikku algatust, mis puudutab süsinikupiiri meedet (SPIM). Meetme eesmärk on
tagada, et Euroopa Liitu imporditavad teatud tooterühmad oleksid süsiniku hinnastamise
seisukohalt võrreldavas olukorras Euroopa Liidu toodetega. Liikmesriikides on arutatud
asjaomase toodete nimistu laiendamist. Eesti on nimistu mõõduka laiendamise põhimõtet
toetanud, kuid leiab, et seda ei tuleks teha senisest oluliselt suuremas mahus ning säilitada
tuleks selged põhikriteeriumid, mille alusel täiendusi tehakse. Seetõttu on tehtud ettepanek
jääda eelnõu lõpphääletusel erapooletuks.
Annika Varik lisas, et Eesti seisukohti soovitakse täiendada, kuna arutelude käigus on
ilmnenud, et SPIM nimistu laieneb.
Aivar Sõerd küsis, kuidas on komisjoni ettepanekus üles ehitatud vabastusklausli
laiendamine seoses energiakulude kompenseerimise meetmega ning kas tegemist on täiendava
kuni 0,3% ulatuses sisemajanduse koguproduktist võimaldatava kõrvalekaldega
vabastusklausli raames. Lisaks küsis A. Sõerd, miks Eesti ei väljenda seisukohtades selgelt
vastuseisu vabastusklausli laiendamisele energiasektori meetmete tarbeks.
Märten Ross vastas, et see ei ole fikseeritud juriidilises dokumendis, vaid Euroopa
Komisjoni teatises nõukogule. Ettepaneku kohaselt võiks riik kaitsekulude argumendil
taotleda vabastusklausli alusel kahe aasta jooksul täiendavat kuni 0,3% ulatuses
sisemajanduse koguproduktist ka investeeringutele, mida ei saa otseselt käsitada
kaitsekuluinvesteeringutena. Menetlus näeb ette, et riik taotleb Euroopa Komisjonilt
hinnangut riigieelarve trajektoori jätkusuutlikkuse kohta ning seejärel otsustab nõukogu
nõusoleku andmise. Mõned riigid, sealhulgas Eesti ja Leedu, on 1,5% juba täitnud. M. Rossi
hinnangul mõistis Euroopa Komisjon probleemi ning hiljutistes dokumentides asendati määr
1,8%-ga. M. Rossi sõnul ei ole sisu fossiilkütuste nõudlust toetavate kulude toetamine, vaid
investeeringute toetamine ning 0,3% uusi investeeringuid on riikidel keeruline saada.
Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.
Otsustati:
2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea
Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve
Tiidus, Luisa Värk).
3. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: Energiatõhusus – õigusraamistik pärast
2030. aastat
Kuldar Leis andis ülevaate avalikust konsultatsioonist: Energiatõhusus – õigusraamistik
pärast 2030. aastat (Lisa 1). Taristuminister sõnas, et Euroopa Komisjon ootab tagasisidet
kehtiva energiatõhususe direktiivi kohta, et viia olemasolevad energiatõhususe direktiivi
meetmed kooskõlla 2040. aastaks Euroopa kliimamäärusega seatud eesmärkidega vähendada
5
kasvuhoonegaaside netoheidet 90% võrreldes 1990. aastaga. Tagasisidet palutakse direktiivi
senise rakendamise kohta, võimalike lisameetmete vajaduse ja halduskoormuse kohta. Uusi
2030. aasta järgseid energiatõhususe sihttasemeid, mõõdikuid, eesmärke ja kohustusi avaliku
konsultatsiooni raames ei esitata. Eesti seisukohad käsitlevad peamiselt riikliku paindlikkuse
lisamist Euroopa Liidu energiatõhususe eesmärkide ja avaliku sektori hoonete
rekonstrueerimise kohustuse täitmisel ning laiema lähenemise vajadust, sealhulgas suuremat
kooskõla energiajulgeoleku, taastuvenergia ja kliimaeesmärkidega. Kuigi konsultatsioon
puudutab vaid energiatõhususe direktiivi, võtab Eesti seisukoha ka hoonete energiatõhususe
direktiivi osas. Üldpõhimõttena toetab Eesti Euroopa Liidu energiatõhususe eesmärke pärast
2030. aastat, kuid peame vajalikuks oluliselt suuremat riiklikku paindlikkust eesmärkide
täitmisel. Liikmesriikide lähteolud nagu energiasüsteemid, hoonefond, majandus, kliima- ja
investeerimisvõimekus on väga erinevad ning ei ole omavahel võrreldavad. Samuti näeme
probleemi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamises, millele praktikas
puuduvad selged metoodikad, näiteks võrguarenduse või tööstuse või julgeolekuga seotud
investeeringute hindamiseks. Eesti leiab, et energiatõhusust tuleb hinnata koos
energiajulgeoleku, taastuvenergia ja kliimaeesmärkidega ning säilitada liikmesriikidele
võimalus valida kõige sobivamad energiasäästu saavutamise meetmed. Energiatõhususe
eesmärgid ei tohi takistada elektrifitseerimist, puhta tööstuse arengut ega kohalike
energialahenduste kasutamist. Lisaks on oluline tagada ka õigusaktide ülene ühtlus
energiatõhususe nõuete osas. Eesti jaoks puudutab üks kriitilisemaid küsimusi avaliku sektori
hoonete 3% rekonstrueerimiskohustust, mille täitmine tooks kaasa suure
investeerimisvajaduse ja halduskoormuse. Teeme ettepaneku rekonstrueerimiskohustuse
baastaset regulaarselt üle vaadata, arvestades avaliku sektori hoonete lammutamise, müügi ja
teiste teguritega. Eesti hinnangul peab raamistik võimaldama paindlikumat ja kulutõhusamat
lähenemist, sealhulgas osaliste rekonstrueerimiste arvestamist, mis tähendab hoonete
energiatõhususe direktiivi kohaste miinimumstandardite täitmist. Eesti seisukoht on, et
ettevõtete kohustused peavad lähtuma tegelikust energiatarbimisest ja olema
proportsionaalsed. Me ei toeta dubleerivat aruandlust olukorras, kui lihtsustatakse ESG-
(inglise keeles environmental, social, governance) nõudeid. Seetõttu ei toeta Eesti ka valgete
sertifikaatide süsteemi kohustuslikuks muutmist, kuna see suurendab ettevõtete
halduskoormust. Avaliku konsultatsiooni raames tõstatab Eesti taas hoonete energiatõhususe
kestliku liikuvuse nõuete küsimuse, kus peame oluliseks majandusliku mõistlikkuse ja
tehnoloogiliste arengute arvestamist.
Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et
komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti. Komisjoni otsus oli
konsensuslik.
Urve Tiidus küsis selgitust valgete sertifikaatide olemuse kohta.
Ivo Jaanisoo vastas, et valge sertifikaat on turupõhine energiasäästu tõendamise mehhanism,
mida on rakendatud näiteks Prantsusmaal. See toimib suurematel turgudel, kus on palju
erinevaid energiatootjaid, kes on otsestes lepingulistes seostes suurte energiatarbijatega. Eestis
selline lahendus praktikas ei toimiks, kuna meie turg on liiga väike. Valge sertifikaat
tähendab, et kui energiamüüja suudab tõendada teatud hulga energia kokkuhoidu, siis saab ta
selle eest sertifikaate, millega vastaval börsil kaubelda. Teemat on analüüsinud Tallinna
Tehnikaülikooli eksperdid, kus selgus, et Eestis oleks see liigselt bürokraatlik ja ei tooks
vajalikku tulemust. Kaaluda võiks seda vaid üleeuroopaliselt või regioonipõhiselt, kuid mitte
riigisiseselt.
6
Peeter Tali küsis, milline on tõenäosus, et võetakse arvesse Eesti skeptilisi ja mitte-toetavaid
seisukohti.
Kuldar Leis vastas, et loodetavasti jõutakse soovitud tulemusteni ning näiteks elektrilaadijate
osas on Eesti seisukohtadega liitumas ka teised liikmesriigid.
Ivo Jaanisoo lisas, et kuigi energiasäästukohustus on siseriiklikult juba üle võetud, siis
direktiivi ülevõtmisega sisustame seda konkreetsemate tegevustega. Teiste riikide praktikast
nähtub, et direktiivi ülevõtmine on keeruline ning tähtaegselt on seda suutnud teha vaid
üksikud riigid. Kuna tegemist on arvamusküsitlusega, millele järgneb tõenäoliselt Euroopa
Komisjoni eelnõu ja seejärel teised menetlusetapid, on igas etapis võimalus kaasa
rääkimiseks.
Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas
majanduskomisjoni arvamusega.
Otsustati:
3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni
arvamusega (konsensus: Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali,
Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi osas, mis käsitleb
laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset kuritarvitamist
kujutava materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK –
COM(2024) 60
Andreas Kangur andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi osas, mis käsitleb
laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset kuritarvitamist
kujutava materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK –
COM(2024) 60. Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja
sõnas, et direktiivi läbirääkimiste käigus selgus, et Eesti jäi vähemusse. Enamik Euroopa
Liidu liikmesriike olid arvamusel, et lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaega tuleks
pikendada või aegumistähtajad kaotada. Aegumistähtaegade pikendamine võib aga endast
kujutada ohtlikku pretsedenti, kus Euroopa Liit sekkub liikmesriikide õigusesse. Tehakse
ettepanek olemasolevat Eesti seisukohta muuta, arvestades et lastevastaste seksuaalkuritegude
aegumistähtaegade osas meil teiste riikide toetust ei ole. Ka siseriiklikult on kõlanud
ettepanekuid Eestis aegumistähtajad kaotada, mis seni veel toetust ei ole leidnud.
Kompromissina pakutakse läbirääkimistel muuta kõige raskemate kuritegude puhul
aegumistähtaega vähemalt 30 aastat alates kannatanu täisealiseks saamisest, mida on
põhjendatud erinevate empiiriliste uuringutega. Ettepanek on muuta seisukohta, et Eesti saaks
põhimõtteliselt toetada aegumistähtaegade pikenemist.
Lea Danilson-Järg andis ülevaate õiguskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et
komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti. Komisjoni otsus oli
konsensuslik.
Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas
õiguskomisjoni arvamusega.
Otsustati:
4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega
(konsensus: Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali,
Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
7
5. Seisukoha andmine: drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava osas –
COM(2026) 81
Regina Tagger andis ülevaate drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava osas –
COM(2026) 81. Riigikantselei strateegiabüroo innovatsioonivaldkonna nõunik sõnas, et Eesti
seisukohad Euroopa Komisjoni drooni- ja droonitõrje tegevuskava kohta koostati koostöös
ministeeriumide, ettevõtete, liitude ja akadeemiatega. Seisukohad on kooskõlas valmimisel
oleva Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealuste ja teekaardiga 2026–2030 ning
Euroopa Komisjoni algatustega. Eesti peab oluliseks väikeettevõtete toetamist ja tööstuse
testimisvõimekuse arendamist, sealhulgas idapiiri piirkonna testimisvõimaluste kasutamist.
Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki arendada testimistaristut ja satelliitkeskusi.
Regulatsioonide osas leiame, et droonide käitamise ja registreerimise nõuete laiendamise eel
tuleb hinnata mõju, tehnilist teostatavust ning andmete kogumise, jagamise ja kasutamise
võimekust. Samuti peame oluliseks elutähtsa ja kriitilise taristu kaitset, sealhulgas merealuse
taristu valdkonnas koostööprogrammides osalemist. Eesti toetab integreeritud õhuseire
arendamist piiriüleses koostöös kooskõlas NATO standarditega ning liikmesriikide
koostööprojekte idapiiri seire ja droonitõrje tugevdamiseks.
Ülle Hanson lisas, et jätkuaruteludes Euroopa Liidu tasandil lähtume varasematest
seisukohtadest, eelkõige rahastusinstrumentide ja mitmeaastase finantsraamistiku vahendite
kavandamisel..
Vladimir Arhipov andis ülevaate riigikaitsekomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et
komisjon otsustas toetada põhimõtteliselt Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti
määruse eelnõu kohta. Tulenevalt riigikaitsekomisjoni 18.05.2026 istungil toimunud arutelust
tegi riigikaitsekomisjon ettepaneku kaaluda Eesti seisukohtadesse nelja täpsustuse lisamist.
Komisjoni otsus oli konsensuslik.
Urve Tiidus küsis, milline on tõenäosus, et Eestisse rajatakse testimisüksus.
Regina Tagger vastas, et ligikaudu kuu aja taguse info kohaselt on DG HOME’i droonitõrje
eksperdirühm loonud Belgias testkeskuse. Järgnevatel aastatel kavandatakse üle Euroopa eri
asukohti, kliimavöötmeid ja võimekusi arvestavaid satelliitkeskusi, kuid konkreetseid
asukohti ei ole seni kindlaks määratud. Eesti näeb idapiiri ja Balti riikide kontekstis vajadust
arendada elektroonilise sõjapidamise tehnoloogiate testimisvõimekust. Satelliitkeskuste
edasiste arutelude kohta täpsem info praegu puudub.
Peeter Tali märkis, et seisukohti täpsustati selliselt, et sõnastus muudeti Ida-Euroopa riikide
asemel Euroopa Liidu idapiiri riikideks. Kõneleja hinnangul on testimiskeskuse paiknemine
põhjendatud riikides, kus droonioht ja GNSS-signaali häirimine on vahetult tajutavad,
eelkõige Soomes, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas või Rumeenias.
Peeter Tali tegi ettepaneku põhimõtteliselt toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti võttes
arvesse riigikaitsekomisjoni arvamust muuta Vabariigi Valitsuse seisukohti 1.2; 1.8 ja 1.13
ning lisada Vabariigi Valitsuse seisukohtadesse punkt 1.14.
Otsustati:
5.1. Põhimõtteliselt toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti võttes arvesse riigikaitsekomisjoni
arvamust muuta Vabariigi Valitsuse seisukohti 1.2; 1.8 ja 1.13 ning lisada Vabariigi Valitsuse
seisukohtadesse punkt 1.14 (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin
Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus, Luisa Värk).
Läbirääkijatel lähtuda Vabariigi Valitsuse seisukohtadest võttes arvesse Euroopa Liidu asjade
8
komisjoni muudatused:
1.1 Toetame droonide ja droonivastaste süsteemide Euroopa tehnoloogilise ja tööstusliku
võimekuse tugevdamist. Euroopa Liidu rahastusvahendid peavad olema ligipääsetavad ka
väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja iduettevõtjatele ning toetama kogu
arendusahelat alates teadus- ja arendustegevusest kuni tööstusliku kasutuselevõtuni.
1.2 Toetame Euroopa Liidu rahastusvahendite toel drooni- ja droonitõrjetehnoloogiate
testimis-, valideerimis- ja sertifitseerimisvõimekuse arendamist liikmesriikides.
Testimiskeskuste võrgustik peab kujunema regionaalselt tasakaalustatult, et vältida
vastavate võimekuste koondumist üksnes valitud riikidesse. Toetame vähemalt ühe
strateegilise tähtsusega testimis- ja arenduskeskuse paiknemist Euroopa Liidu idapiiri
riikides eesmärgiga arvestada piirkonna julgeolekuriskide ja vajadustega ning tagada
ettevõtjatele, teadusasutustele ja avalikule sektorile ligipääs tarkvara, riistvara ja
elektroonilise sõjapidamise võimekuste testimisele realistlikes operatiivtingimustes.
1.3 Peame oluliseks Euroopa Liidu droonide liikluskorralduse raamistiku (U-space)
kiiremat ja ühtlasemat rakendamist Euroopa Liidus, et toetada droonide ohutut,
automatiseeritud ja kergesti laiendatavat käitamist. Selleks on vajalikud selged Euroopa
Liidu rakendusmeetmed ja praktiline tugi liikmesriikidele, aga ka kontseptsiooni
väljatöötamine universaalseteks teenusteks, mida rakendada väljaspool U-space’i
raamistikku ning piloodi otsest vaatevälja.
1.4 Toetame mehitamata õhusõiduki süsteemide geograafiliste piirkondade teabe
kättesaadavuse parandamist ja geotarastamise tehniliste nõuete väljatöötamist, mis
aitaksid vältida nõuetele vastavate droonide tahtmatut käitumist ja nende sisenemist
geograafilistele piirangualadele.
1.5 Toetame droonikäitajate registreerimise ja droonide kaugtuvastamise arendamist
eesmärgiga parandada jälgitavust ja järelevalvet, kuid esmalt tuleks keskenduda kehtivate
nõuete paremale rakendamisele. Teeme ettepaneku täiendada Euroopa Liidu
alusregulatsioone sättega, mis kohustaks kõigis liikmesriikides drooni käitajat ja pilooti
siduma temale väljastatud käitaja või piloodi andmed või muud vajalikud isikuandmed
drooni identifitseerimisseadmega. Enne registreerimis- ja identifitseerimisnõuete
võimalikku laiendamist väiksematele droonidele on vajalik koos liikmesriikidega hinnata
selle mõjusid ja tehnilist teostatavust ning tagada andmete kogumise, jagamise ja
kasutamise suutlikkus.
1.6 Toetame elutähtsa taristu droonirünnakutele vastupidavuse testimist ning peame
vajalikuks riskipõhist lähenemist droonikaitse- ja -tõrjemeetmete rakendamisel. Toetame
Euroopa Liidu tasandil mittesiduvate juhiste väljatöötamist elutähtsa taristu kaitseks, mis
kirjeldaksid nii võimalikke passiivseid lahendusi nagu võrkude paigaldamine kui ka
aktiivseid lahendusi, näiteks side segamine.
1.7 Toetame meredomeeni olukorrateadlikkuse ühist tugevdamist, et avastada ja tõrjuda
peal- ja allveedroonidega seotud ohte, kasutades selleks muu hulgas droonitehnoloogiat.
Peame oluliseks Euroopa Komisjoni kavandatava algatuse elluviimist, arvestades muu
hulgas Läänemere piirkonna julgeoleku eripära ja kriitilise meretaristu kaitse vajadust.
1.8 Peame põhjendatuks, et tegevuskava hõlmab lisaks õhust raskematele mehitamata
õhusõidukitele ka õhupalle. Droonivastased meetmed, eeskätt seire- ja
tuvastuslahendused, peavad käsitlema ka selliseid lennuvahendeid. Toetame selliste
ohtude käsitlemist terviklikus valmisoleku ja hübriidohtudele reageerimise raamistikus.
1.9 Toetame droonitegevuse integreeritud õhuseire arendamist ja selleks asjakohaste
9
andmete integreerimist ühtsetesse kuvamissüsteemidesse, drooniintsidentide
teabevahetuse tugevdamist ning avastamis-, jälgimis- ja tuvastusvõime sidumist riiklike
piirivalve- ja julgeolekusüsteemidega. Peame oluliseks, et lähenemine oleks
tehnoloogianeutraalne ning toetaks koostalitlusvõimet nii riigisiseselt kui ka
rahvusvaheliselt, sealhulgas vastavuses NATO standarditega.
1.10 Toetame mobiilsidevõrkudel põhinevate droonide avastamise lahenduste järkjärgulist
kasutuselevõttu, sealhulgas ühendatud ja ühendamata (nt õhupallid) droonide
tuvastamiseks. Samas peame oluliseks, et enne õiguslike muudatuste tegemist selgitatakse
põhjaliku tehnilise analüüsi käigus välja vajalikud tehnilised tingimused, küberturvalisuse
nõuded ja võimalik mõju sidevõrkude tavapärasele toimimisele.
1.11 Toetame tsiviil- ja militaarvaldkonna koostöö tugevdamist drooniohtude käsitlemisel
ühisõppuste, selgete koostööprotokollide, ühtlustatud andmevormingute ning praktiliste
juhiste kaudu, mis toetaksid valimisoleku ja koostalitlusvõime arendamist.
1.12 Rõhutame, et Euroopa kaitsevalmiduse tugevdamisel drooniohtude tõrjumiseks on
vajalik suurendada Euroopa Liidu eelarvelist toetust liikmesriikidele droonide ja
droonitõrje prioriteetses võimevaldkonnas, sealhulgas tuginedes loodavatele Euroopa
ühishuviprojektidele, eelkõige drooni ja droonitõrje ning idapiiri kaitse
ühishuviprojektidele (Eastern Flank Watch). Toetame Ukrainaga drooniliidu algatuse
käivitamist, et kasutada ära Ukraina kogemusi ja tööstusbaasi.
1.13 Toetame droonidega seotud õppekavade arendamist, inseneeriale ja robootikale
suunatud õppe alustamist võimalikult varases haridusastmes ning liikmesriikide vahelist
koostööd ühtsete väljaõppe mudelite kujundamisel.
1.14Eesti toetab võimaluste loomist, et droonivaldkonna õppekavade,
kompetentsikeskuste ja regionaalsete testimisvõimekuste arendamiseks oleks võimalik
taotleda sihipärast rahastust nii olemasolevatest Euroopa Liidu programmidest kui ka
järgmise eelarveperioodi vahenditest.
6. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse
meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks
strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja
(EL) 2024/3110 – COM(2026) 100
Kaspar Peek andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, millega
kehtestatakse meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise
kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL)
2024/1735 ja (EL) 2024/3110 – COM(2026) 100. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht sõnas, et tööstuse osakaal Euroopa
Liidu sisemajanduse koguproduktis on viimase 25 aasta jooksul vähenenud 17%-lt 14%-le
ning energiamahukate tööstuste tootmine on ligikaudu viimase seitsme aasta jooksul
kahanenud ligi 20%. Samal ajal on suurenenud sõltuvus kolmandatest riikidest, näiteks
elektrisõidukite väärtusahelas on Hiina päritolu komponente neli korda enam kui
sisepõlemismootoriga sõidukites ning Hiinast pärineb 50% Euroopa Liidus kasutatavatest
akudest, 94% päikeseenergia moodulitest ja 50% inverteritest. Kavandatava määrusega
soovitakse anda riigihangetes paindlikult eeliseid Euroopa Liidu päritolu ja madala CO2-
heitega toodetele, säilitades võimaluse eelistada muid tooteid juhul, kui Euroopa Liidu tooteid
hankes ei osale või kui nende hind ületab teiste pakkumuste hinda vähemalt 25%. Täpsustati
Euroopa Liidu päritolu määratlust, sealhulgas vabakaubanduslepingutega hõlmatud riikide
käsitlust, kehtestatakse strateegilistes sektorites välisinvesteeringute sõelumise kriteeriumid
10
ning nähakse ette tööstusprojektide loamenetluste lihtsustamine ja digitaliseerimine, et
kiirendada investeeringute ja tootmise käivitamist Euroopas.
Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et
komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. Komisjoni otsus oli
konsensuslik.
Peeter Tali sõnas, et kui Euroopa eelistab rohelise energia või madala tootmispõhise
süsinikuheitega tooteid, võib see suurendada sõltuvust kolmandatest riikidest, eelkõige
Hiinast, juhul kui Euroopa tootjad ei suuda samaväärset tootmisvõimekust tagada. Sellisel
juhul võib Euroopa kliimapoliitika toetada väliste tootjate konkurentsieelist. P. Tali küsis, kas
selles nähakse riski.
Kaspar Peek vastas, et teatavad riskid on olemas, kuid Euroopa rohelise energia
kättesaadavus on piisav ning selle kasutamist tõendavad sertifikaadid ei ole üldjuhul kulukad.
Seetõttu ei mõjuta pruuni ega rohelise energia kasutamine tootmises Euroopa
konkurentsivõimet otseselt negatiivselt.
Urve Tiidus küsis, kas on määratud tase, mida saavutada ja tähtaeg, millal selleni jõuda.
Kaspar Peek vastas, et 20%-ni tööstuse toodanguga sisemajanduse koguproduktist
soovitakse jõuda 2040. aastaks.
Pedro Pokk täpsustas, et ambitsioon on seatud 2035. aastaks ning selle saavutamine sõltub
sellest, kui kiiresti suudab Euroopa suurendada tootmist määrusega hõlmatud sektorites.
Euroopa Komisjoni hinnangul on eesmärk saavutatav.
Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas
majanduskomisjoni arvamusega.
Otsustati:
6.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni
arvamusega (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar
Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus, Luisa Värk).
7. Info ja muud küsimused
Peeter Tali andis teada, et järgmine ELAKi istung toimub esmaspäeval, 8. juunil kell 13.30
ELAKi ruumis P280. P. Tali märkis, et kohtus Ungari suursaadikuga Eestis, kes esitas
küllakutse Ungarisse.
Otsustati:
7.1. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks
ettekandjaks Euroopa Komisjoni rakendusmääruse, millega kehtestatakse lubatud heitkoguse
ühikute tasuta eraldamise võrdlusaluste väärtused ajavahemikuks 2026–2030 vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2, osas (konsensus:
Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali,
Urve Tiidus).
7.2. Määrata EL asjade komisjoni liige õiguskomisjonis Lea Danilson-Järg vastutavaks
ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse osas, mis käsitleb äriühingute 28.
õigusraamistikku - ,,EU INC.“ – COM(2026) 321, COM(2026) 320 (konsensus: Vladimir
Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve
Tiidus).
11
(allkirjastatud digitaalselt)
Peeter Tali
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Roosmarii Kukk
protokollija
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni
istungi protokoll nr 166
Eesti, videosild Reede, 5. juuni 2026
Algus 9.00, lõpp 10.32
Juhataja: Peeter Tali (esimees)
Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd,
Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk
Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),
Getter Kristen Treumuth (nõunik)
Puudusid: Arvo Aller, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido
Ruusmann ja Kristo Enn Vaga
Kutsutud: taristuminister Kuldar Leis ning Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander
Salmu ning välissuhete osakonna nõunik Viktoria Sitnik, Justiits- ja Digiministeeriumi
Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö osakonna nõunik Sandra Kaljumäe (1.
päevakorrapunkt); Rahandusministeeriumi nõunik Märten Ross, Kliimaministeeriumi
kliimaosakonna nõunik Annika Varik (2. päevakorrapunkt); taristuminister Kuldar Leis,
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo, energia- ja
ressursitõhususe valdkonna juht Riina Tamm ja välissuhete osakonna nõunik Rahel Kelus (3.
päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja
Andreas Kangur (4. päevakorrapunkt); Riigikantselei strateegiabüroo innovatsioonivaldkonna
nõunik Regina Tagger, julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Keaty Siivelt ja
Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Ülle Hanson (5. päevakorrapunkt); Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek, ettevõtluskeskkonna ja
tööstuse osakonna nõunik Pedro Pokk, EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik
Evelin Tõnisson, Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse
valdkonnajuht Liisi Pajuste ning keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna
Vahter (6. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik
Maris Meiesaar (1.–7. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud
Karin Zereen ja Erik Marksoo (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu
sekretariaadi nõunik Ingel Pilviste (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu
sekretariaadi nõunik Age Inkinen (6. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Eesti seisukohad 8.-9. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu transpordi,
telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil (transport ja telekommunikatsioon)
2. Eesti seisukohad 11. juunil 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 12. juunil 2026
toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil
3. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: Energiatõhusus – õigusraamistik pärast 2030.
aastat
2
4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi osas, mis käsitleb laste
seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava
materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK – COM(2024) 60
5. Seisukoha andmine: drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava osas –
COM(2026) 81
6. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse
meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks
strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL)
2024/3110 – COM(2026) 100
7. Info ja muud küsimused
1. Eesti seisukohad 8.-9. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu transpordi,
telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil (transport ja
telekommunikatsioon)
Kuldar Leis andis ülevaate Eesti seisukohtadest 8. juunil 2026 toimuval transpordi nõukogu
istungil. Taristuministri sõnul käsitletakse seadusandlike arutelude raames Euroopa Liidu
Nõukogu eesistuja Küprose eduaruannet keskkonnahoidlike ettevõtte sõidukite määruse
ettepaneku kohta. Info ja muude küsimuste päevakorrapunktis liitub Eesti Belgia ja Leedu
esitatud ebapaberitega ning automatiseeritud sõidukite Euroopa testala loomise
deklaratsiooniga. Deklaratsiooni eesmärk on kiirendada automatiseeritud sõidukite
kasutuselevõttu, parandada liiklusohutust ning tugevdada Euroopa autotööstuse
konkurentsivõimet. Eesti ei toeta liikmesriikidele siduvate eesmärkide seadmist
keskkonnahoidlike ettevõtte sõidukite määruses ning peab oluliseks, et kohaldamisala ei tooks
kaasa põhjendamatut haldus- ega majanduskoormust eelkõige väikestele ja keskmise
suurusega ettevõtetele ega eratarbijatele. Sarnaseid seisukohti on väljendanud ka teised
liikmesriigid ning Eesti on liitunud ühiskirjaga, milles tehakse ettepanek asendada siduvad
riiklikud eesmärgid suuniste ja stiimulitega. Eesistuja kompromisstekst sisaldab seni
peamiselt tehnilisi muudatusi ning poliitilistes küsimustes püsivad olulised erimeelsused.
Transpordisektori heitkoguste vähendamisel peab Eesti oluliseks kestliku liikuvuse
edendamist, sealhulgas ühistranspordi ja jalgrattataristu arendamist, alternatiivkütuste
kättesaadavuse parandamist ning veo suunamist võimaluse korral maanteelt raudtee- ja
meretranspordile. Raudteeühenduste arendamisel teeb Eesti koostööd Läti ja Leeduga, et
taaskäivitada Merevaigu rong Kaunasest Muuga sadamani. Alternatiivkütuste taristu
arendamisel peab Eesti oluliseks turunõudlusest ja tehnoloogianeutraalsusest lähtumist ning
toetab raskeveokite elektrilaadimistaristu eesmärkide edasilükkamist viie aasta võrra või
nende vähendamist. Belgia ebapaber juhib tähelepanu vajadusele kiirendada Euroopa
raudteeliikluse juhtimissüsteemi ehk ERTMSi (inglise keeles European Rail Traffic
Management System) kasutuselevõttu ning vähendada liigset bürokraatiat ja tehniliste
standardite sagedasi muudatusi. Leedu ebapaber käsitleb sagenenud õhust lähtuvaid
hübriidohte, sealhulgas mehitamata õhusõidukite intsidente ning GNSS- ja GPS-häireid, mis
mõjutavad lennu- ja mereliikluse toimimist.
Urve Tiidus küsis, et kui soovitakse kiirendada automatiseeritud sõidukite kasutuselevõttu,
siis kas pööratakse tähelepanu maanteede vastavusele ja kas selleks on ka rahalisi vahendeid.
Kuldar Leis vastas, et Eesti maanteed on automatiseeritud sõidukite katsetamiseks üldjoontes
sobivad, mida kinnitab ka Transpordiameti luba Tesla juhiabisüsteemi kasutamiseks. Ministri
sõnul on peamine takistus praegu õiguslik raamistik ning liikmesriikide erinev regulatiivne
valmisolek. Näiteks Leedust Eestisse liikudes pole Lätis võimalik juhiabisüsteemi kasutada,
kuna Läti ei ole vastava muudatusega liitunud. Ta lisas, et Euroopa-ülene testkeskkond looks
3
võimaluse ka teistele turuosalistele oma süsteeme rakendada, kuid praegu on tegemist üksnes
testimise, mitte seadusliku muudatusega.
Peeter Tali tegi ettepaneku toetada taristuministri esitatud Eesti põhisõnumeid.
Sandra Kaljumäe andis ülevaate Eesti seisukohtadest 9. juunil 2026 toimuval
telekommunikatsiooni nõukogu istungil. Justiits- ja Digiministeeriumi Euroopa Liidu asjade
ja väliskoostöö osakonna nõunik sõnas, et päevakorras on Euroopa ärikukru üldise
lähenemisviisi heakskiitmine, digivõrkude määruse ja küberturvalisuse teise määruse
eduaruanded. Täiendavalt toimub arutelu tehnoloogilise suveräänsuse ning Euroopa Liidu ja
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) koostöö tugevdamise teemal. Ministrite
lõunaarutelu keskendub satelliitühenduse rollile Euroopa Liidu suveräänsuse ja
konkurentsivõime tagamisel. Eesti uuendab seisukohti ärikukru ja tehisaru koondpaketi (AI
omnibussi) osas. Ärikukru puhul toetab Eesti üldist lähenemisviisi, rõhutades vajadust
paindlikkuse järele ning märkides, et lahendus ei muutu avalikule ega erasektorile
kohustuslikuks ning riigiasutused peavad tagama suhtluseks riigiga vajalikud
põhifunktsioonid nagu digiallkirjade aktsepteerimine ja autentimine. Eesti varasemad
seisukohad jäävad kehtima ja esitatakse deklaratsioon põhiliste seisukohtadega
läbirääkimisteks. Ai omnibussi läbirääkimiste käigus toimusid muudatused, toetame
koondpaketi üldist kompromissi ja oleme solidaarsed Saksamaaga. Samuti toetame määruse
lisa 1a ja 1b ühendamist ning masinamääruse valdkonna üleviimist. Kokkuvõttes märkis S.
Kaljumäe, et Eesti peamised seisukohad on läbirääkimistel olulisel määral arvesse võetud.
Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Liidu
telekommunikatsiooni ministrite nõukogul.
Otsustati:
1.1. Toetada taristuministri esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea
Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve
Tiidus, Luisa Värk).
1.2. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Liidu telekommunikatsiooni
ministrite nõukogul (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe,
Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
2. Eesti seisukohad 11. juunil 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 12. juunil 2026
toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil
Märten Ross andis ülevaate Eesti seisukohtadest 11. juunil 2026 toimuval eurorühma
kohtumisel ja 12. juunil 2026 toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil.
Rahandusministeeriumi nõunik sõnas, et eurorühma istungil antakse ülevaade majanduse
olukorrast, sealhulgas Rahvusvahelise Valuutafondi (inglise keeles The International
Monetary Fund, edaspidi IMF) iga-aastasest euroalapoliitika ülevaatest. Istungil osaleb
külalisena IMF-i peadirektor Kristalina Georgieva. Käsitletakse ka energiajulgeolekut ja
tehnoloogilist suveräänsust. Arutletakse, kuidas kujundada konkurentsivõimeline ja
küberturvaline digimajandus. Ministrite õhtusöögil osaleb endine pikaajaline Eurorühma
esimees Jean-Claude Juncker. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (inglise keeles The
Economic and Financial Affairs Council, edaspidi ECOFIN) päevakorras olnud tubaka
maksustamise pakett jäeti istungilt välja ning seetõttu ei ole see küsimus käesoleval
kohtumisel enam aktuaalne. Eesti peamised vastuväited puudutasid diferentseeritud
miinimummäärade käsitlust vastavalt riikide elatustasemele ning indekseerimismehhanismi,
mida peeti liialt maksusuveräänsust piiravaks ja tehniliselt keerukaks. Seetõttu ei toetanud
4
Eesti esitatud ettepanekut. Tutvustatakse ka 2026. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketti, mis
on põhiliselt seotud riigipõhiste soovitustega eelarve defitsiidi protseduuri küsimustes. Eestile
liigse eelarve defitsiiti protseduuri ei algatatud, kuid Euroopa Komisjon teeb ettepaneku
algatada see Bulgaariale. Pakett puudutas riigipõhise eelarvevabastuse klausli tõlgenduste
muutmist. Viimane muudatus reeglistikus oli, et riigid võivad kaitsekulude erakorralise
suurenemise argumendiga suurendada ajutiselt defitsiiti 1,5%, mida kasutasid paljud riigid
(sealhulgas Eesti). Päevakorras on arutelu Euroopa Liidu turgude lõimimise ja
finantsjärelevalve paketi (inglise keeles Market Integration and Supervision Package,
edaspidi MISP) üle. Kuna eesistuja ei ole esitanud vastavat mõttepaberit, ei ole arutelu täpne
fookus veel selge ning lähtutakse varasematest seisukohtadest. Samuti käsitletakse eraldi
seadusandlikku algatust, mis puudutab süsinikupiiri meedet (SPIM). Meetme eesmärk on
tagada, et Euroopa Liitu imporditavad teatud tooterühmad oleksid süsiniku hinnastamise
seisukohalt võrreldavas olukorras Euroopa Liidu toodetega. Liikmesriikides on arutatud
asjaomase toodete nimistu laiendamist. Eesti on nimistu mõõduka laiendamise põhimõtet
toetanud, kuid leiab, et seda ei tuleks teha senisest oluliselt suuremas mahus ning säilitada
tuleks selged põhikriteeriumid, mille alusel täiendusi tehakse. Seetõttu on tehtud ettepanek
jääda eelnõu lõpphääletusel erapooletuks.
Annika Varik lisas, et Eesti seisukohti soovitakse täiendada, kuna arutelude käigus on
ilmnenud, et SPIM nimistu laieneb.
Aivar Sõerd küsis, kuidas on komisjoni ettepanekus üles ehitatud vabastusklausli
laiendamine seoses energiakulude kompenseerimise meetmega ning kas tegemist on täiendava
kuni 0,3% ulatuses sisemajanduse koguproduktist võimaldatava kõrvalekaldega
vabastusklausli raames. Lisaks küsis A. Sõerd, miks Eesti ei väljenda seisukohtades selgelt
vastuseisu vabastusklausli laiendamisele energiasektori meetmete tarbeks.
Märten Ross vastas, et see ei ole fikseeritud juriidilises dokumendis, vaid Euroopa
Komisjoni teatises nõukogule. Ettepaneku kohaselt võiks riik kaitsekulude argumendil
taotleda vabastusklausli alusel kahe aasta jooksul täiendavat kuni 0,3% ulatuses
sisemajanduse koguproduktist ka investeeringutele, mida ei saa otseselt käsitada
kaitsekuluinvesteeringutena. Menetlus näeb ette, et riik taotleb Euroopa Komisjonilt
hinnangut riigieelarve trajektoori jätkusuutlikkuse kohta ning seejärel otsustab nõukogu
nõusoleku andmise. Mõned riigid, sealhulgas Eesti ja Leedu, on 1,5% juba täitnud. M. Rossi
hinnangul mõistis Euroopa Komisjon probleemi ning hiljutistes dokumentides asendati määr
1,8%-ga. M. Rossi sõnul ei ole sisu fossiilkütuste nõudlust toetavate kulude toetamine, vaid
investeeringute toetamine ning 0,3% uusi investeeringuid on riikidel keeruline saada.
Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.
Otsustati:
2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea
Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve
Tiidus, Luisa Värk).
3. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: Energiatõhusus – õigusraamistik pärast
2030. aastat
Kuldar Leis andis ülevaate avalikust konsultatsioonist: Energiatõhusus – õigusraamistik
pärast 2030. aastat (Lisa 1). Taristuminister sõnas, et Euroopa Komisjon ootab tagasisidet
kehtiva energiatõhususe direktiivi kohta, et viia olemasolevad energiatõhususe direktiivi
meetmed kooskõlla 2040. aastaks Euroopa kliimamäärusega seatud eesmärkidega vähendada
5
kasvuhoonegaaside netoheidet 90% võrreldes 1990. aastaga. Tagasisidet palutakse direktiivi
senise rakendamise kohta, võimalike lisameetmete vajaduse ja halduskoormuse kohta. Uusi
2030. aasta järgseid energiatõhususe sihttasemeid, mõõdikuid, eesmärke ja kohustusi avaliku
konsultatsiooni raames ei esitata. Eesti seisukohad käsitlevad peamiselt riikliku paindlikkuse
lisamist Euroopa Liidu energiatõhususe eesmärkide ja avaliku sektori hoonete
rekonstrueerimise kohustuse täitmisel ning laiema lähenemise vajadust, sealhulgas suuremat
kooskõla energiajulgeoleku, taastuvenergia ja kliimaeesmärkidega. Kuigi konsultatsioon
puudutab vaid energiatõhususe direktiivi, võtab Eesti seisukoha ka hoonete energiatõhususe
direktiivi osas. Üldpõhimõttena toetab Eesti Euroopa Liidu energiatõhususe eesmärke pärast
2030. aastat, kuid peame vajalikuks oluliselt suuremat riiklikku paindlikkust eesmärkide
täitmisel. Liikmesriikide lähteolud nagu energiasüsteemid, hoonefond, majandus, kliima- ja
investeerimisvõimekus on väga erinevad ning ei ole omavahel võrreldavad. Samuti näeme
probleemi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamises, millele praktikas
puuduvad selged metoodikad, näiteks võrguarenduse või tööstuse või julgeolekuga seotud
investeeringute hindamiseks. Eesti leiab, et energiatõhusust tuleb hinnata koos
energiajulgeoleku, taastuvenergia ja kliimaeesmärkidega ning säilitada liikmesriikidele
võimalus valida kõige sobivamad energiasäästu saavutamise meetmed. Energiatõhususe
eesmärgid ei tohi takistada elektrifitseerimist, puhta tööstuse arengut ega kohalike
energialahenduste kasutamist. Lisaks on oluline tagada ka õigusaktide ülene ühtlus
energiatõhususe nõuete osas. Eesti jaoks puudutab üks kriitilisemaid küsimusi avaliku sektori
hoonete 3% rekonstrueerimiskohustust, mille täitmine tooks kaasa suure
investeerimisvajaduse ja halduskoormuse. Teeme ettepaneku rekonstrueerimiskohustuse
baastaset regulaarselt üle vaadata, arvestades avaliku sektori hoonete lammutamise, müügi ja
teiste teguritega. Eesti hinnangul peab raamistik võimaldama paindlikumat ja kulutõhusamat
lähenemist, sealhulgas osaliste rekonstrueerimiste arvestamist, mis tähendab hoonete
energiatõhususe direktiivi kohaste miinimumstandardite täitmist. Eesti seisukoht on, et
ettevõtete kohustused peavad lähtuma tegelikust energiatarbimisest ja olema
proportsionaalsed. Me ei toeta dubleerivat aruandlust olukorras, kui lihtsustatakse ESG-
(inglise keeles environmental, social, governance) nõudeid. Seetõttu ei toeta Eesti ka valgete
sertifikaatide süsteemi kohustuslikuks muutmist, kuna see suurendab ettevõtete
halduskoormust. Avaliku konsultatsiooni raames tõstatab Eesti taas hoonete energiatõhususe
kestliku liikuvuse nõuete küsimuse, kus peame oluliseks majandusliku mõistlikkuse ja
tehnoloogiliste arengute arvestamist.
Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et
komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti. Komisjoni otsus oli
konsensuslik.
Urve Tiidus küsis selgitust valgete sertifikaatide olemuse kohta.
Ivo Jaanisoo vastas, et valge sertifikaat on turupõhine energiasäästu tõendamise mehhanism,
mida on rakendatud näiteks Prantsusmaal. See toimib suurematel turgudel, kus on palju
erinevaid energiatootjaid, kes on otsestes lepingulistes seostes suurte energiatarbijatega. Eestis
selline lahendus praktikas ei toimiks, kuna meie turg on liiga väike. Valge sertifikaat
tähendab, et kui energiamüüja suudab tõendada teatud hulga energia kokkuhoidu, siis saab ta
selle eest sertifikaate, millega vastaval börsil kaubelda. Teemat on analüüsinud Tallinna
Tehnikaülikooli eksperdid, kus selgus, et Eestis oleks see liigselt bürokraatlik ja ei tooks
vajalikku tulemust. Kaaluda võiks seda vaid üleeuroopaliselt või regioonipõhiselt, kuid mitte
riigisiseselt.
6
Peeter Tali küsis, milline on tõenäosus, et võetakse arvesse Eesti skeptilisi ja mitte-toetavaid
seisukohti.
Kuldar Leis vastas, et loodetavasti jõutakse soovitud tulemusteni ning näiteks elektrilaadijate
osas on Eesti seisukohtadega liitumas ka teised liikmesriigid.
Ivo Jaanisoo lisas, et kuigi energiasäästukohustus on siseriiklikult juba üle võetud, siis
direktiivi ülevõtmisega sisustame seda konkreetsemate tegevustega. Teiste riikide praktikast
nähtub, et direktiivi ülevõtmine on keeruline ning tähtaegselt on seda suutnud teha vaid
üksikud riigid. Kuna tegemist on arvamusküsitlusega, millele järgneb tõenäoliselt Euroopa
Komisjoni eelnõu ja seejärel teised menetlusetapid, on igas etapis võimalus kaasa
rääkimiseks.
Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas
majanduskomisjoni arvamusega.
Otsustati:
3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni
arvamusega (konsensus: Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali,
Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi osas, mis käsitleb
laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset kuritarvitamist
kujutava materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK –
COM(2024) 60
Andreas Kangur andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi osas, mis käsitleb
laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset kuritarvitamist
kujutava materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK –
COM(2024) 60. Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja
sõnas, et direktiivi läbirääkimiste käigus selgus, et Eesti jäi vähemusse. Enamik Euroopa
Liidu liikmesriike olid arvamusel, et lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaega tuleks
pikendada või aegumistähtajad kaotada. Aegumistähtaegade pikendamine võib aga endast
kujutada ohtlikku pretsedenti, kus Euroopa Liit sekkub liikmesriikide õigusesse. Tehakse
ettepanek olemasolevat Eesti seisukohta muuta, arvestades et lastevastaste seksuaalkuritegude
aegumistähtaegade osas meil teiste riikide toetust ei ole. Ka siseriiklikult on kõlanud
ettepanekuid Eestis aegumistähtajad kaotada, mis seni veel toetust ei ole leidnud.
Kompromissina pakutakse läbirääkimistel muuta kõige raskemate kuritegude puhul
aegumistähtaega vähemalt 30 aastat alates kannatanu täisealiseks saamisest, mida on
põhjendatud erinevate empiiriliste uuringutega. Ettepanek on muuta seisukohta, et Eesti saaks
põhimõtteliselt toetada aegumistähtaegade pikenemist.
Lea Danilson-Järg andis ülevaate õiguskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et
komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti. Komisjoni otsus oli
konsensuslik.
Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas
õiguskomisjoni arvamusega.
Otsustati:
4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega
(konsensus: Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali,
Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
7
5. Seisukoha andmine: drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava osas –
COM(2026) 81
Regina Tagger andis ülevaate drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava osas –
COM(2026) 81. Riigikantselei strateegiabüroo innovatsioonivaldkonna nõunik sõnas, et Eesti
seisukohad Euroopa Komisjoni drooni- ja droonitõrje tegevuskava kohta koostati koostöös
ministeeriumide, ettevõtete, liitude ja akadeemiatega. Seisukohad on kooskõlas valmimisel
oleva Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealuste ja teekaardiga 2026–2030 ning
Euroopa Komisjoni algatustega. Eesti peab oluliseks väikeettevõtete toetamist ja tööstuse
testimisvõimekuse arendamist, sealhulgas idapiiri piirkonna testimisvõimaluste kasutamist.
Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki arendada testimistaristut ja satelliitkeskusi.
Regulatsioonide osas leiame, et droonide käitamise ja registreerimise nõuete laiendamise eel
tuleb hinnata mõju, tehnilist teostatavust ning andmete kogumise, jagamise ja kasutamise
võimekust. Samuti peame oluliseks elutähtsa ja kriitilise taristu kaitset, sealhulgas merealuse
taristu valdkonnas koostööprogrammides osalemist. Eesti toetab integreeritud õhuseire
arendamist piiriüleses koostöös kooskõlas NATO standarditega ning liikmesriikide
koostööprojekte idapiiri seire ja droonitõrje tugevdamiseks.
Ülle Hanson lisas, et jätkuaruteludes Euroopa Liidu tasandil lähtume varasematest
seisukohtadest, eelkõige rahastusinstrumentide ja mitmeaastase finantsraamistiku vahendite
kavandamisel..
Vladimir Arhipov andis ülevaate riigikaitsekomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et
komisjon otsustas toetada põhimõtteliselt Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti
määruse eelnõu kohta. Tulenevalt riigikaitsekomisjoni 18.05.2026 istungil toimunud arutelust
tegi riigikaitsekomisjon ettepaneku kaaluda Eesti seisukohtadesse nelja täpsustuse lisamist.
Komisjoni otsus oli konsensuslik.
Urve Tiidus küsis, milline on tõenäosus, et Eestisse rajatakse testimisüksus.
Regina Tagger vastas, et ligikaudu kuu aja taguse info kohaselt on DG HOME’i droonitõrje
eksperdirühm loonud Belgias testkeskuse. Järgnevatel aastatel kavandatakse üle Euroopa eri
asukohti, kliimavöötmeid ja võimekusi arvestavaid satelliitkeskusi, kuid konkreetseid
asukohti ei ole seni kindlaks määratud. Eesti näeb idapiiri ja Balti riikide kontekstis vajadust
arendada elektroonilise sõjapidamise tehnoloogiate testimisvõimekust. Satelliitkeskuste
edasiste arutelude kohta täpsem info praegu puudub.
Peeter Tali märkis, et seisukohti täpsustati selliselt, et sõnastus muudeti Ida-Euroopa riikide
asemel Euroopa Liidu idapiiri riikideks. Kõneleja hinnangul on testimiskeskuse paiknemine
põhjendatud riikides, kus droonioht ja GNSS-signaali häirimine on vahetult tajutavad,
eelkõige Soomes, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas või Rumeenias.
Peeter Tali tegi ettepaneku põhimõtteliselt toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti võttes
arvesse riigikaitsekomisjoni arvamust muuta Vabariigi Valitsuse seisukohti 1.2; 1.8 ja 1.13
ning lisada Vabariigi Valitsuse seisukohtadesse punkt 1.14.
Otsustati:
5.1. Põhimõtteliselt toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti võttes arvesse riigikaitsekomisjoni
arvamust muuta Vabariigi Valitsuse seisukohti 1.2; 1.8 ja 1.13 ning lisada Vabariigi Valitsuse
seisukohtadesse punkt 1.14 (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin
Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus, Luisa Värk).
Läbirääkijatel lähtuda Vabariigi Valitsuse seisukohtadest võttes arvesse Euroopa Liidu asjade
8
komisjoni muudatused:
1.1 Toetame droonide ja droonivastaste süsteemide Euroopa tehnoloogilise ja tööstusliku
võimekuse tugevdamist. Euroopa Liidu rahastusvahendid peavad olema ligipääsetavad ka
väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja iduettevõtjatele ning toetama kogu
arendusahelat alates teadus- ja arendustegevusest kuni tööstusliku kasutuselevõtuni.
1.2 Toetame Euroopa Liidu rahastusvahendite toel drooni- ja droonitõrjetehnoloogiate
testimis-, valideerimis- ja sertifitseerimisvõimekuse arendamist liikmesriikides.
Testimiskeskuste võrgustik peab kujunema regionaalselt tasakaalustatult, et vältida
vastavate võimekuste koondumist üksnes valitud riikidesse. Toetame vähemalt ühe
strateegilise tähtsusega testimis- ja arenduskeskuse paiknemist Euroopa Liidu idapiiri
riikides eesmärgiga arvestada piirkonna julgeolekuriskide ja vajadustega ning tagada
ettevõtjatele, teadusasutustele ja avalikule sektorile ligipääs tarkvara, riistvara ja
elektroonilise sõjapidamise võimekuste testimisele realistlikes operatiivtingimustes.
1.3 Peame oluliseks Euroopa Liidu droonide liikluskorralduse raamistiku (U-space)
kiiremat ja ühtlasemat rakendamist Euroopa Liidus, et toetada droonide ohutut,
automatiseeritud ja kergesti laiendatavat käitamist. Selleks on vajalikud selged Euroopa
Liidu rakendusmeetmed ja praktiline tugi liikmesriikidele, aga ka kontseptsiooni
väljatöötamine universaalseteks teenusteks, mida rakendada väljaspool U-space’i
raamistikku ning piloodi otsest vaatevälja.
1.4 Toetame mehitamata õhusõiduki süsteemide geograafiliste piirkondade teabe
kättesaadavuse parandamist ja geotarastamise tehniliste nõuete väljatöötamist, mis
aitaksid vältida nõuetele vastavate droonide tahtmatut käitumist ja nende sisenemist
geograafilistele piirangualadele.
1.5 Toetame droonikäitajate registreerimise ja droonide kaugtuvastamise arendamist
eesmärgiga parandada jälgitavust ja järelevalvet, kuid esmalt tuleks keskenduda kehtivate
nõuete paremale rakendamisele. Teeme ettepaneku täiendada Euroopa Liidu
alusregulatsioone sättega, mis kohustaks kõigis liikmesriikides drooni käitajat ja pilooti
siduma temale väljastatud käitaja või piloodi andmed või muud vajalikud isikuandmed
drooni identifitseerimisseadmega. Enne registreerimis- ja identifitseerimisnõuete
võimalikku laiendamist väiksematele droonidele on vajalik koos liikmesriikidega hinnata
selle mõjusid ja tehnilist teostatavust ning tagada andmete kogumise, jagamise ja
kasutamise suutlikkus.
1.6 Toetame elutähtsa taristu droonirünnakutele vastupidavuse testimist ning peame
vajalikuks riskipõhist lähenemist droonikaitse- ja -tõrjemeetmete rakendamisel. Toetame
Euroopa Liidu tasandil mittesiduvate juhiste väljatöötamist elutähtsa taristu kaitseks, mis
kirjeldaksid nii võimalikke passiivseid lahendusi nagu võrkude paigaldamine kui ka
aktiivseid lahendusi, näiteks side segamine.
1.7 Toetame meredomeeni olukorrateadlikkuse ühist tugevdamist, et avastada ja tõrjuda
peal- ja allveedroonidega seotud ohte, kasutades selleks muu hulgas droonitehnoloogiat.
Peame oluliseks Euroopa Komisjoni kavandatava algatuse elluviimist, arvestades muu
hulgas Läänemere piirkonna julgeoleku eripära ja kriitilise meretaristu kaitse vajadust.
1.8 Peame põhjendatuks, et tegevuskava hõlmab lisaks õhust raskematele mehitamata
õhusõidukitele ka õhupalle. Droonivastased meetmed, eeskätt seire- ja
tuvastuslahendused, peavad käsitlema ka selliseid lennuvahendeid. Toetame selliste
ohtude käsitlemist terviklikus valmisoleku ja hübriidohtudele reageerimise raamistikus.
1.9 Toetame droonitegevuse integreeritud õhuseire arendamist ja selleks asjakohaste
9
andmete integreerimist ühtsetesse kuvamissüsteemidesse, drooniintsidentide
teabevahetuse tugevdamist ning avastamis-, jälgimis- ja tuvastusvõime sidumist riiklike
piirivalve- ja julgeolekusüsteemidega. Peame oluliseks, et lähenemine oleks
tehnoloogianeutraalne ning toetaks koostalitlusvõimet nii riigisiseselt kui ka
rahvusvaheliselt, sealhulgas vastavuses NATO standarditega.
1.10 Toetame mobiilsidevõrkudel põhinevate droonide avastamise lahenduste järkjärgulist
kasutuselevõttu, sealhulgas ühendatud ja ühendamata (nt õhupallid) droonide
tuvastamiseks. Samas peame oluliseks, et enne õiguslike muudatuste tegemist selgitatakse
põhjaliku tehnilise analüüsi käigus välja vajalikud tehnilised tingimused, küberturvalisuse
nõuded ja võimalik mõju sidevõrkude tavapärasele toimimisele.
1.11 Toetame tsiviil- ja militaarvaldkonna koostöö tugevdamist drooniohtude käsitlemisel
ühisõppuste, selgete koostööprotokollide, ühtlustatud andmevormingute ning praktiliste
juhiste kaudu, mis toetaksid valimisoleku ja koostalitlusvõime arendamist.
1.12 Rõhutame, et Euroopa kaitsevalmiduse tugevdamisel drooniohtude tõrjumiseks on
vajalik suurendada Euroopa Liidu eelarvelist toetust liikmesriikidele droonide ja
droonitõrje prioriteetses võimevaldkonnas, sealhulgas tuginedes loodavatele Euroopa
ühishuviprojektidele, eelkõige drooni ja droonitõrje ning idapiiri kaitse
ühishuviprojektidele (Eastern Flank Watch). Toetame Ukrainaga drooniliidu algatuse
käivitamist, et kasutada ära Ukraina kogemusi ja tööstusbaasi.
1.13 Toetame droonidega seotud õppekavade arendamist, inseneeriale ja robootikale
suunatud õppe alustamist võimalikult varases haridusastmes ning liikmesriikide vahelist
koostööd ühtsete väljaõppe mudelite kujundamisel.
1.14Eesti toetab võimaluste loomist, et droonivaldkonna õppekavade,
kompetentsikeskuste ja regionaalsete testimisvõimekuste arendamiseks oleks võimalik
taotleda sihipärast rahastust nii olemasolevatest Euroopa Liidu programmidest kui ka
järgmise eelarveperioodi vahenditest.
6. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse
meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks
strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja
(EL) 2024/3110 – COM(2026) 100
Kaspar Peek andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, millega
kehtestatakse meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise
kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL)
2024/1735 ja (EL) 2024/3110 – COM(2026) 100. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht sõnas, et tööstuse osakaal Euroopa
Liidu sisemajanduse koguproduktis on viimase 25 aasta jooksul vähenenud 17%-lt 14%-le
ning energiamahukate tööstuste tootmine on ligikaudu viimase seitsme aasta jooksul
kahanenud ligi 20%. Samal ajal on suurenenud sõltuvus kolmandatest riikidest, näiteks
elektrisõidukite väärtusahelas on Hiina päritolu komponente neli korda enam kui
sisepõlemismootoriga sõidukites ning Hiinast pärineb 50% Euroopa Liidus kasutatavatest
akudest, 94% päikeseenergia moodulitest ja 50% inverteritest. Kavandatava määrusega
soovitakse anda riigihangetes paindlikult eeliseid Euroopa Liidu päritolu ja madala CO2-
heitega toodetele, säilitades võimaluse eelistada muid tooteid juhul, kui Euroopa Liidu tooteid
hankes ei osale või kui nende hind ületab teiste pakkumuste hinda vähemalt 25%. Täpsustati
Euroopa Liidu päritolu määratlust, sealhulgas vabakaubanduslepingutega hõlmatud riikide
käsitlust, kehtestatakse strateegilistes sektorites välisinvesteeringute sõelumise kriteeriumid
10
ning nähakse ette tööstusprojektide loamenetluste lihtsustamine ja digitaliseerimine, et
kiirendada investeeringute ja tootmise käivitamist Euroopas.
Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et
komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. Komisjoni otsus oli
konsensuslik.
Peeter Tali sõnas, et kui Euroopa eelistab rohelise energia või madala tootmispõhise
süsinikuheitega tooteid, võib see suurendada sõltuvust kolmandatest riikidest, eelkõige
Hiinast, juhul kui Euroopa tootjad ei suuda samaväärset tootmisvõimekust tagada. Sellisel
juhul võib Euroopa kliimapoliitika toetada väliste tootjate konkurentsieelist. P. Tali küsis, kas
selles nähakse riski.
Kaspar Peek vastas, et teatavad riskid on olemas, kuid Euroopa rohelise energia
kättesaadavus on piisav ning selle kasutamist tõendavad sertifikaadid ei ole üldjuhul kulukad.
Seetõttu ei mõjuta pruuni ega rohelise energia kasutamine tootmises Euroopa
konkurentsivõimet otseselt negatiivselt.
Urve Tiidus küsis, kas on määratud tase, mida saavutada ja tähtaeg, millal selleni jõuda.
Kaspar Peek vastas, et 20%-ni tööstuse toodanguga sisemajanduse koguproduktist
soovitakse jõuda 2040. aastaks.
Pedro Pokk täpsustas, et ambitsioon on seatud 2035. aastaks ning selle saavutamine sõltub
sellest, kui kiiresti suudab Euroopa suurendada tootmist määrusega hõlmatud sektorites.
Euroopa Komisjoni hinnangul on eesmärk saavutatav.
Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas
majanduskomisjoni arvamusega.
Otsustati:
6.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni
arvamusega (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar
Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus, Luisa Värk).
7. Info ja muud küsimused
Peeter Tali andis teada, et järgmine ELAKi istung toimub esmaspäeval, 8. juunil kell 13.30
ELAKi ruumis P280. P. Tali märkis, et kohtus Ungari suursaadikuga Eestis, kes esitas
küllakutse Ungarisse.
Otsustati:
7.1. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks
ettekandjaks Euroopa Komisjoni rakendusmääruse, millega kehtestatakse lubatud heitkoguse
ühikute tasuta eraldamise võrdlusaluste väärtused ajavahemikuks 2026–2030 vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2, osas (konsensus:
Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali,
Urve Tiidus).
7.2. Määrata EL asjade komisjoni liige õiguskomisjonis Lea Danilson-Järg vastutavaks
ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse osas, mis käsitleb äriühingute 28.
õigusraamistikku - ,,EU INC.“ – COM(2026) 321, COM(2026) 320 (konsensus: Vladimir
Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve
Tiidus).
11
(allkirjastatud digitaalselt)
Peeter Tali
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Roosmarii Kukk
protokollija