Arvamuse edastamine

Pronksi 12 / 10117 Tallinn / 696 0500 / [email protected] / www.fiu.ee

Registrikood 77001412

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Arvamus seoses väljatöötamiskavatsusega,

mis puudutab e-postkastide ja nutiseadmetes

sisalduvate andmete tõendina kogumist

süüteomenetluses

Täname võimaluse eest avaldada arvamust seoses väljatöötamiskavatsusega, mis puudutab e-

postkastide ja nutiseadmetes sisalduvate andmete tõendina kogumist süüteomenetluses (VTK).

Kokkuvõtlikult mõistame kavandatava regulatsiooni vajalikkust ning esitame alljärgnevad

omapoolsed kommentaarid ja tähelepanekud.

VTK seab eesmärgiks luua elektroonsete tõendite kogumiseks õiguslik raamistik, mis ühelt poolt

kaitseb eraelulisi andmeid õiguskaitseasutuste ebaproportsionaalse sekkumise eest ja teisalt

võimaldab asjakohasel juhul kasutada neid andmeid süüteomenetluses lubatava tõendina.

Kavandatav regulatsioon peab seejuures olema kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu ning Euroopa

Inimõiguste Kohtu praktikaga.

Kirjeldatud eesmärk on Eesti süüteomenetluse kontekstis meie hinnangul kahtlemata oluline, eriti

arvestades hiljutist kohtupraktikat, kus Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 8. juuni 2026

lahendis nr 1-22-7314 kokkuvõtlikult seisukohale, et e-postkasti sisu teenusepakkujalt pärimise

puhul ei anna kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 32 lõige 2, § 901 lõige 1 ja § 215 lõige 1

kõnealuse teabe kogumiseks seaduslikku alust (vt lahendi punkt 20). Ehkki Rahapesu

Andmebüroo (RAB) ei ole uurimisasutus ja meie ülesandeks on tulenevalt rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 54 lõike 1 punktist 10 samas seaduses sätestatud

väärtegude menetlemine, on tõstatatud probleemistik ja vajadus asjakohase õigusliku raamistiku

kehtestamiseks kahtlemata aktuaalne ka väärteomenetluse kontekstis. Ehkki väärteomenetluse

seadustik (VtMS) näeb võrreldes KrMS-iga ette eriregulatsiooni, siis ühtsetest põhimõtetest

lähenemine kogu süüteomenetluse kontekstis on vältimatult vajalik ning palume sellega

seaduseelnõu koostamisel kindlasti arvestada.

VTK-s on toodud võimalike lahendustena välja kaks alternatiivi. Neist esimene kätkeb endas

olemasoleva läbiotsimise mõiste laiendamist nii, et läbiotsimise objektiks saaksid olla ka

andmekandjad ja nutiseadmed. Teise alternatiivi kohaselt sätestatakse nutiseadmetelt tõendite

kogumine ja serveriandmete väljanõudmine eraldi regulatsiooniga, mis võimaldab elektroonliste

tõendite eripära täpsemalt arvestada ning sobitub paremini kavandatava ametiprivileegide

regulatsiooniga. Oleme seisukohal, et uue regulatsiooni loomine oleks märkimisväärselt

põhjendatum ning eelistatum lahendus. Olemasoleva läbiotsimise mõiste laiendamine võib

Teie 29.05.2026 nr 8-3/4289-1

Meie 16.06.2026 nr 1.2-3/77-2

2 (2)

tunduda intuitiivselt lihtsam, kuid võiks pikemas perspektiivis tekitada palju rohkem

õigusselgusetust, samuti probleemkohti ja selgusetuid küsimusi varasema ohtra läbiotsimisi

puudutava kohtupraktika tõlgendamisest uue käsitluse järgi jne. Uue lahenduse loomist oleks

mõistlik alustada õigusselguse huvides serveriandmete, andmekandjate ja nutiseadmete

defineerimisest, mille järel on võimalik kujundada vastavate elektrooniliste tõendite eripära

arvestav regulatsioon.

VTK-s on esitatud muu hulgas küsimus selle kohta, kas ja millised peaksid olema need

erandolukorrad, kus nutiseadmes olevaid andmeid peaks saama läbi vaadata seadme omaniku

tahtest sõltumatult ka ilma kohtu või prokuratuuri eelneva loata. Samuti küsitakse, millised

elektrooniliste tõendite kogumise olukorrad lisaks e-postkastide sisu väljanõudmisele

serveripidajalt vajaksid kriminaalmenetluse seadustikus analoogiliselt reguleerimist. Juhime

mõlema küsimuse kontekstis tähelepanu, et lisaks e-postkastide sisule on tõenditena üha

asjakohasemad erinevate, sh krüpteeritud suhtlusrakenduste vahendusel saadetud sõnumid (nt

Telegram, Signal). Nende eripära on ühelt poolt see, et teenuseosutajal endal ei olegi tihti võimalik

vestluse sisu edastada, kuna tegemist on nn end-to-end encryption’iga, mis tähendab, et ainus

võimalik juurdepääs on nutiseadme valdaja enda kaudu, vähem ebaoluline ei ole siin kontekstis ka

mõne teenuseosutaja ebatõenäoline koostöö õiguskaitseasutustega. Ühtlasi on laialdaselt levinud

võimalus seadistada teatud perioodi järel isekustuvaid sõnumeid, mis toob kaasa aegkriitilisuse.

Teisalt tähendab üha kasvav pilveteenuste kasutamine, et andmeid on võimalik kustutada soovi

korral distantsilt, sh kustutada kogu nutiseadme sisu. See tähendab, et põhjendatud oleks valida

lähenemine, kus teatud edasilükkamatutel juhtudel, kus vastasel korral oleks tõenäoline andmete

kustumine jms aegkriitilised kaalutlused, oleks sarnaselt hetkel kehtiva läbiotsimise

regulatsiooniga (KrMS § 91 lõiked 5 ja 6) võimalik saada eeluurimiskohtuniku luba tagasiulatuvalt

menetlustoimingu lubatavaks tunnistamise määrusega.

Täname võimaluse eest arvamust avaldada ja osaleme meeleldi edaspidistes teemakohastes

aruteludes.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Muul

osakonnajuhataja

Rahapesu Andmebüroo juhi ülesannetes