Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seadus

1

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa

MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL

Eelnõule esitasid märkused või ettepanekud Justiits- ja Digiministeerium, Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon, töövaidluskomisjoni juhatajad

ja Eesti Advokatuur.

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu p 2 (§ 71 lg 1) – vastavust võib hinnata vestluse, kaasuse

lahendamise ja testidega.

Palume seletuskirjas ja vajadusel ka eelnõus täpsustada, kas

Tööinspektsioon otsustab igakordselt, millisel viisil ametikohale

vastavust hinnatakse või iga kord on nii vestlus, kaasus kui ka

testid.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu p 2 – ebaselgeks jääb, kas juhul, kui Tööinspektsioon

määrab mentori, on isik kohustatud mentor olema ehk kas

mentorlus on vabatahtlik. Millistel alustel Tööinspektsioon

mentori valib? Palume seletuskirja ja vajadusel ka eelnõu

täpsustada.

Selgitatud. Seletuskirja on täiendatud.

Mentoriks olemine on vabatahtlik ning

Tööinspektsioon saab ise otsustada, kuidas

mentor valida, kuid arvesse saab võtta nt

TVK juhatajate töökoormust ning soovi

mentoriks hakata.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu p 3 – lõikes 1 on viidatud § 71 kohasele testile, kuid kas

see tähendab seda, et vestlust ja kaasuse lahendamist ei ole?

Palume seletuskirja ja vajadusel ka eelnõu täpsustada.

Säte on eelnõust välja jäetud.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu p 3 – eelnõuga ei nähta ette seadusemuudatusele

tavapärasest erinevat jõustumist, mistõttu seadus jõustub üldises

korras. Olemasolevate töövaidluskomisjoni (TVK) juhatajatega

on läbi viidud hindamisi ja aeg, millal ühe või teisega viimati

hindamisvestlus läbi viidi, on erinev. Eelnõu punktiga 3 lisatud

Säte on eelnõust välja jäetud.

2

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

rakendussäte kohustab kõiki TVK juhatajaid läbima testi kohe, kui

seadus jõustub, kuid see ei pruugi olla põhjendatud nõudmine

olukorras, kus TVK juhatajad on arvestanud sellega, et

seadusemuudatuseta oleks nende hindamine toimunud oluliselt

hiljem. Mõistetav on soov tagada, et TVK juhatajad oleksid

kompetentsed. Palume kaaluda, kas üldises korras jõustumine on

vajalik ja põhjendatud.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu p 3 (§ 661 lg 4) – koondamisest ette teatamise aja ja

koondamishüvitise kohaldamine olukorras, kus isik ei vasta

seaduses sätestatud nõuetele, ei ole põhjendatud. Palume eelnõu

koostajal kaaluda hoopis pikemat üleminekuperioodi vms.

Säte on eelnõust välja jäetud.

Justiits- ja

Digiministeerium

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud seletuskirja

failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega

eelnõu mõju kohta.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud vastavalt

märkustele.

Sotsiaalministeerium Eelnõu p 2 toodud paragrahv 72 reguleerib alustava TVK juhataja

ametikohale sisseelamist ja hindamist ning seletuskirjas

täpsustatakse, et mõeldud on iga ametikohal alustavat TVK

juhatajat olenemata sellest, kas varem ollakse samas ametis onud

või mitte, kuivõrd ka uuesti alustav TVK juhataja võib vajada tuge

sisseelamiseks. Kas siinkohal mõeldakse ka neid TVK juhatajaid,

kes on pikalt töölt eemal olnud tervislikel põhjustel või

vanemapuhkusel? Tuge tööle naasmiseks võivad vajada ka töölt

pikalt eemal olnud TVK juhatajad, kuna näiteks

vanemapuhkusega võib töötaja olla eemal mitu aastat.

Selgitatud. Tööinspektsioonil on võimalik

iga juhtumi puhul hinnata, kas mentori

määramine on vajalik või mitte. Mentorluse

eesmärk on eelkõige teha alustav TVK

juhataja tööga ja selle iseärasustega tuttavaks.

Sotsiaalministeerium Eelnõu p 2 toodud paragrahv 73 reguleerib kohustuslike koolituste

läbimist. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, mis saab siis, kui

kohustuslikke koolitusi ei läbita. Seaduse muutmise eesmärk on

muuhulgas TVK juhatajate pädevuse hoidmine ning teadmiste ja

Selgitatud. Muudatuse eesmärk on eelkõige

tagada TVK juhatajatele vajalikud

koolitused. TVK juhatajad on ka ise välja

toonud vajaduse täiendavate koolituste järele.

3

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

oskuste arendamine ning kohustuslikel koolitustel osalemine

võiks sellele eesmärgile kaasa aidata. Nimetatud paragrahvi

lõikega 3 on jäetud Tööinspektsioonile võimalus vajaduse korral

kehtestada koolituste korraldamise kord, kuid ei ole selge, kas seal

kavatsetakse reguleerida ka kohustuslike koolituste läbimata

jätmise tagajärgi.

Seega ei ole põhjust arvata, et mõni TVK

juhataja jätab kõigil koolitustel tahtlikult

osalemata. Kui selline olukord peaks tekkima

ning see mõjutab TVK juhataja pädevust, siis

võib tekkida vajadus TVK juhatajat hinnata

(TvLS § 74).

Tööinspektsioon Arvamuse andmiseks saadetud eelnõu seletuskirja 2 ptk (lk 3 1

lõik) öeldakse: “Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks

muuhulgas asjaolu, et TVK juhataja töö on olemuselt iseseisev

(üksi menetluse ja istungite juhtimine, töövaidluse osas otsuse

tegemine jne), kuivõrd TVK juhatajad on oma töös sõltumatud.“

TI märgib, et eeltoodud lause võib tekitada täiendava segaduse

TVK juhataja sõltumatuse ja alluvuse osas ja sellest johtuvalt

palub TI lisada seletuskirja: „Sõltumatus tähendab antud juhul

eelkõige seda, et TVK kui kohtuväline töövaidluseid lahendav

organ on töövaidluse lahendamise menetluslikes küsimustes ja

lahendite tegemisel sõltumatu ja võtab töövaidlust lahendades

aluseks siseriiklikud õigusaktid, eelkõige töölepingu seaduse ja

muud töösuhteid reguleerivad õigusaktid, Eestile siduvad

välislepingud, sealhulgas Euroopa Liidu õigusaktid ning poolte

töösuhet reguleerivad eeskirjad ja muud poolte vahel kehtivad

kirjalikud kokkulepped, pidades sealhulgas silmas ka töösuhtele

kohaldatava riigi õigust. Sõltumatus ei ole TVK juhataja kui isiku

privileeg, vaid see on eeldus on TVK-l kui töövaidlust lahendaval

organil ja ka TVK juhatajal kui kollektiivse organi liikmel neil

lasuvate kohtuvälise töövaidluse lahendamise funktsiooni

kohaseks täitmiseks. Tööinspektsioon koos Majandus- ja

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

4

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

Kommunikatsiooniministeeriumiga vastutab, et isikuile oleks

tagatud ligipääs kohtuvälisele töövaidluse lahendamisele ja

õiglasele menetlusele. Et seda eesmärki täita, on

Majandusministeeriumil kohustus tagada vajalikul hulgal TVK

juhatajate värbamine ja nende tegevuse rahastamine ning

Tööinspektsiooni ülesanne korraldada TVK-de ja nende juhatajate

tööjaotus (sealhulgas, et tööjaotusplaan tagaks ka tegelikult

võimalikult ühtlase koormusega tööjaotuse) ja ka laiemalt

töökorraldus, ilma töövaidluse sisulisse lahendamisse

sekkumiseta. Kehtiva õiguse kohaselt on TVK juhataja ametnik

ATS mõttes TvLS §-is 7 nimetatud erisustega, ning sellest

tulenevalt kohaldub TVK juhatajatele kui ametnikele lisaks TvLS-

ile ka ATS-is sätestatu (sealhulgas ATS § 51).“

Tööinspektsioon Ühtlasi juhime tähelepanu, et (vaatamata TI poolt VTK-s

tähelepanu juhtimisel), kavandatavatest muudatustest ei selgu

üheselt mõistetavalt kes on TVK juhataja vahetu juht või

kõrgemalseisev juht küll aga antakse TI-le § 72 muudatusega

määrata alustavale TVK juhatajale teiste töövaidluskomisjoni

juhatajate seast mentor ning mentorile pannakse aruandekohustus

TI ees ning antakse omakorda TI-le volitus teha valdkonna eest

vastutavale ministrile ettepaneku vabastada TVK juhataja ametist

ATS § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu.

TI hinnangul võib eelnõu § 72 lg 2 sõnastusest mulje, nagu piisaks

ainult mentori kirjalikust hinnangust (ehk siis ühe TVK juhataja

hinnangust), et TI-l tekiks võimalus teha ettepanek TVK juhataja

mentorlusperioodi lõpus teenistusest vabastada. Ka seletuskirjast

(lk 5 1. lõik) ei selgu, kas eelnõu koostaja on mõelnudki, et

Selgitatud. Lisatava sätte kohaselt võib

mentor anda hinnangu, et uus TVK juhataja

ei sobi ametisse. Tööinspektsioon võib, aga ei

pea, selle hinnangu pinnalt esitada valdkonna

eest vastutavale ministrile ettepaneku TVK

juhataja ametist vabastamiseks. Siin on

Tööinspektsioonil õigus otsustada, kas

mentori hinnangul on alust ja on täiesti

välistatud inimese töötamine TVK juhataja

ametis. Selline võimalus ametist

vabastamiseks on eelkõige ette nähtud

sellisteks olukordadeks, kus ilmneb ilmselge

probleem uue TVK juhatajaga, mis takistab

tema töötamist oma ametikohal.

5

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

mentorlusperioodi lõpus piisab TVK juhataja ATS § 95 alusel

vabastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

(MKM) mentori hinnangust ja TI ettepanekust või siiski rakendub

lisaks ka eelnõu § 74 sätestatu. Õigusselguse mõttes tuleks seda

täpsustada ja TI teeb ettepaneku lisada eelnõu § 72 lg 2 ka viide §

74-le.

Tööinspektsioon Kehtiv TvLS § 7 lg 7 nimetab ATS-i sätted, milliseid

töövaidluskomisjoni juhatajale ei kohaldata ning eeltoodust

tuleneb, et TVK juhatajatele kohaldub ATS § 31, mis näeb ette

ametiasutuse kohustuse rakendada abinõusid ametniku

ametialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks kuid tähelepanu

väärib see, et ATS § 31 eesmärk on sätestada põhimõtted, kuidas

toimub koolitus ja koolituskulude hüvitamine. Samas ATS § 31 lg

3 kohaselt otsustab

ametniku koolitusel osalemise vajaduse vahetu juht või

kõrgemalseisev juht. TI-l ei ole vastuväiteid, et seaduse

tasandil volitada TI-d läbi viima koostöövestlusi TVK

juhatajatega kuid arvestades ATS § 31 lg 3 sätestatut, tuleks

selgelt välja öelda, et muudatusega kavandatav TvLS § 73 on ATS

§ 31 lg 3 suhtes erinorm.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

Tööinspektsioon Samas juhime tähelepanu, et TvLS § 73 lg-s 2 nimetatud koolituste

läbiviimiseks ei ole käesoleval ajal TI eelarves TVK juhatajate

koolitamiseks ette nähtud vahendeid. Kehtiv TvLS ei näe selgelt

ette TI kohustust korraldada TVK juhatajatele erialaseid koolitusi.

Arvestades, et tegemist on käesoleval ajal nö „halli alaga“, st

koolitamise kohustus on seaduse tasandil reguleerimata aga

vajadus on siiski olemas, siis TI on TI teenistujatele

koolituskuludeks ettenähtud vahendite arvelt püüdnud seda lünka

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

6

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

jõudumööda täita, kuid edaspidi selline lähenemine ei ole

jätkusuutlik, õiglane ega ka õige. Õigusalased TVK juhatajatele

vajaliku koolitused on väga spetsiifilised, peavad olema sama

kõrgel tasemel kui töövaidlusi lahendatavatel kohtunikel ning

seetõttu on need ka väga kallid.

Eelnõuga kavandatud TVK juhatajate koolituse läbiviimiseks on

vajalik eraldada MKM-l täiendavad vahendid TI eelarvesse.

Arvestades aastas keskmiselt kahe uue TVK juhataja väljaõpet

(2025-2026 on toimunud 3 TVK juhataja värbamiskonkurssi ning

arvestama peab ka asjaoluga, et TVK juhatajad võivad ka ajutiselt

teenistusest pikemalt puududa näiteks vanemapuhkuse kasutamise

ajal ning tekib vajadus tähtajaliselt värvata TVK juhataja), võib

mentoritele makstava tasu (kuni 12 kuud) kujuneda aastas üle

6000 euro. Ühtlasi on oluline silmas pidada, et mentoritasu

sidumine 5 % ametipalgaga tähendab ka mentoritasu kasvu

proportsionaalselt ametipalga iga-aastase kasvuga.

Eelnõus on ette nähtud, et TVK juhatajatele tuleb koostada

koolituskava, millega määratakse kohustuslike koolituste maht

aastas. Arvestades vajalike koolituste maksumuseks ca 3000 eurot

aastas ühele TVK juhatajale, võib koolitustele kuluda kokku kuni

24 000 eurot aastas. Seega võib lisanduv TVK juhatajate

koolituskohustuste täitmine tuua TI-le täiendavaid kulusid ca

30 000 eurot/aastas. Sellist raha TI eelarves praegu ette nähtud

pole. Koolituste rahastamiseks ei saa seaduse seletuskirjas viidata

välisvahenditele, sest kui seadusandja näeb ette mingi püsiva

kohustuse, siis ei saa jääda lootma välisrahastuse programmidele,

7

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

mis on oma loomult juhuslikku laadi ning kindlale sihtgrupile ja

suunitlusega.

TI ei nõustu seletuskirja p 7 on märgituga, et „seaduse

rakendamisega kaasnevad kulud Tööinspektsioonile seoses TVK

juhatajate koolituste võimaldamisega ning alustava TVK juhataja

mentorile makstava lisatasuga. Kulud kaetakse Tööinspektsiooni

eelarvest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.“ Euroopa

Sotsiaalfondi ei saa lugeda püsivaks allikaks, millest oleks

võimalik katta käesolevas seaduses esitatud tasusid ja kulutusi.

TI hinnangul oleks sobivam sõnastus: „Kulud kaetakse

Tööinspektsiooni eelarvest, mis eeldab täiendavate vahendite

eraldamist“.

Tööinspektsioon TI jagab TVK juhatajate arvamust, et eelnõust ja selle

seletuskirjast, ei selgu millist esile kerkinud probleemi peaks

lahendama seaduseelnõus ette nähtud täiendav test. Oleme ühisel

arvamusel, et täiendava testi kehtestamine looks pigem

atesteerimist dubleeriva ja põhjendamata koormuse ning välistada

ei saa, et ka demotiveeriks praegu ametis olevaid juhatajaid seades

põhjendamatult kahtluse alla nende professionaalsuse ning

erialased teadmised.

Arvestatud. Säte on eelnõust välja jäetud.

Töövaidluskomisjoni

juhatajad

Ametis olevad TVK juhatajad soovivad kindlasti esile tuua, et

nende hinnangul ei ole eelnõuga kavandatud ametis olevatele uue

testi tegemise nõude kehtestamine põhjendatud, arvestades

eelnevalt usaldusväärset atesteerimissüsteemi.

TVK juhatajad rõhutavad, et senine atesteerimisprotsess on olnud

põhjalik ja mitmekihiline hõlmates nii praktilise

töövaidluskaasuse lahendamist piiratud aja jooksul kui ka sellele

Arvestatud. Säte on eelnõust välja jäetud.

8

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

järgnevat vestlust, mille käigus hinnatakse juhataja õigusteadmisi

ja ametisse sobivust. Lisaks antakse tagasisidet juhataja

varasemate lahendite ning võimalike kaebuste kohta. Seega ei ole

tegemist pelgalt formaalse kontrolliga, vaid sisulise ja tervikliku

hindamisega, mis katab nii teoreetilised teadmised kui ka

praktilise töö kvaliteedi. 2026. aastaks on enamik ametis olevatest

juhatajatest läbinud atesteerimise korduvalt positiivsele

tulemusele.

Oluline on ka see, et atesteerimist viis läbi laiapõhjaline ja

sõltumatu komisjon, kuhu kuulusid eri institutsioonide – kohtute,

Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooni

ministeeriumi, TI ning Tartu Ülikooli esindajad. Selline

mitmekesine koosseis tagas objektiivse ja tasakaalustatud

hindamise.

Lisaks juhivad TVK juhatad tähelepanu sellele, et ametis olevate

töövaidluskomisjoni juhatajate teadmiste kohustuslik tihe

atesteerimine ega testimine ei ole põhjendatud ega kooskõlas teiste

võrreldavate õiguslike ametite regulatsiooniga- ametis olevaid

prokuröre, kohtunikke, teisi riigiametnikke jne ei atesteerita

regulaarselt ega kontrollita nende teadmisi testil.

Atesteeritud juhatajate professionaalset taset kinnitavad ka välised

hinnangud. TVK juhatajate tööd on tunnustanud kohtud (äsja

ilmunud aastaraamat), Justiitsministeeriumi analüüsid (V-P Liini

juhitud mahukas analüüs) ning õiguskantsler. Eeltoodu viitab, et

9

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

kehtiv hindamissüsteem on taganud kvaliteetse töövaidluste

lahendamise.

Lisaks hinnatakse uute juhatajate kutsesobivust enne ametisse

nimetamist sisuliselt samadel alustel nagu juba ametis olevate

juhatajate puhul. See tähendab, et tagati teadmiste kontroll nii

enne ametisse asumist kui ka kogu ametiaja vältel.

TVK juhatajad soovivad rõhutada, et enne testi rakendamist tuleb

täpsustada selle valdkonnad ning määrata kindlaks küsimuste

koostajad, hindajad ja protseduurireeglid. Testi tulemusi peaks

hindama laiapõhjaline komisjon. Juhatajaid tuleb testi mahust ja

ootustest põhjalikult teavitada ning vastavalt testi põhjalikkusele

ka vajadusel koolitada. Kuna küsimused võivad olla mitmeti

mõistetavad, peaks testiga kaasnema vestlus, kus juhatajatel on

võimalik oma vastuseid põhjendada.

Ametisolevate juhatajate hinnangul on TvLS-i muudatustes

piisavalt ammendavalt reguleeritud põhjalik uue juhataja ametisse

nimetamise ametist tagasikutsumise võimalused. Ametisolevate

juhatajate testimise asemel tuleks keskenduda läbimõeldud ning

piisavate koolituste tagamisele ja korraldamisele.

Eesti Advokatuur Seoses eelnõu § 74 lg-ga 1 tekib küsimus töövaidluskomisjoni

põhiseaduspärasusest ja sõltumatusest (viitame siinkohal 2025. a

koostatud õiguslikule analüüsile1, kus käsitletakse

töövaidluskomisjoni põhiseaduspärasust ja sõltumatust). Kui juba

Selgitatud. Kavandatud § 74 ei näe ette TVK

juhatajate pädevuse regulaarset hindamist.

Komisjon hindab värbamisel kandideerijate

sobivust TVK juhataja ametikohale. Hiljem

1 V. Kõve jt „Tsiviilasjade kohtuväliste vaidluste lahendamise põhiseaduspärasuse analüüs“

10

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud

osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise

põhjus

eksisteerib komisjon, mis hindab töövaidluskomisjoni juhatajate

kutsesobivust, siis tekib küsimus, kas täitevvõimul on vajadus

hinnata nende pädevust eraldi või peaks olema toodud vähemalt

kriteeriumid, mis seda põhjendatud kahtlust saaksid tekitada.

hinnatakse TVK juhatajat ainult siis, kui

ilmneb asjaolusid, mis välistaksid tema

ametikohal jätkamise. Siin on mõeldud

eelkõige olulisi puudujääke TVK juhataja

töös, mis oluliselt mõjutavad tema töö

kvaliteeti ning TVK juhataja toetamiseks ja

murekohtade lahendamiseks ei ole muid

lahendusi. Esmajoones tuleks probleemide

ilmnemisel TVK juhatajat abistada ja toetada

nii palju kui võimalik.

Eelnõu § 661 vajalikkuse kohta seletuskirjas esitatud põhjendused

ei ole piisavalt veenvad. Ühtlasi kerkib küsimus sätte

proportsionaalsusest. Arvestades, et ametis olevad

töövaidluskomisjoni juhatajad on juba läbinud atesteerimise, ei

pruugi kavandatav regulatsioon olla proportsionaalne. Kui

töövaidluskomisjoni juhataja ei ole atesteerimist läbinud, võib

testi läbimine olla põhjendatud. Täiendava hindamise kohustus

võib kaasa tuua istungipäevade ärajäämise ning menetluste

pikenemise, kuna juhatajad peavad valmistuma testi läbimiseks.

Pädevuse arendamiseks on võimalik rakendada sihipäraseid

koolitusmeetmeid ning kasutada juba kehtivaid koostöövestluste

ja koolituste mehhanisme. Oleks piisav, kui täiendavale

hindamisele suunataks üksnes need juhatajad, kelle pädevuse osas

esineb põhjendatud kahtlus ka pärast vajalike koolituste läbimist.

Säte on eelnõust välja jäetud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

16.06.2026 nr 2-2/1378-6

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töövaidluse lahendamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Märkuste ja ettepanekute tabel

/*Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Tööinspektsioon

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE

Eesti Advokatuur

Eesti Juristide Liit

Eesti Kohtunike Ühingule

Riigikohus

Kohtud

Thea Rohtla

Merle Erikson

Heli Raidve Tööõigusabi OÜ

Liis Tõnismaa

[email protected]

1

EELNÕU

5.06.2026

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seadus

Töövaidluse lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-dega 71–74 järgmises sõnastuses:

„§ 71. Töövaidluskomisjoni juhataja värbamine

(1) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija vastavust käesoleva seaduse § 7

lõike 2 punktides 2–4 sätestatud nõuetele võib hinnata vestluse, kaasuse lahendamise ülesande

ja testidega.

(2) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija vastavust nõuetele hindab

komisjon.

(3) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ja

hindamiskomisjoni moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

§ 72. Alustava töövaidluskomisjoni juhataja juhendamine ja hindamine

(1) Tööinspektsioon määrab alustavale töövaidluskomisjoni juhatajale teiste

töövaidluskomisjoni juhatajate seast mentori kuni 12 kuuks ametikohale asumisest arvates,

arvestades alustava töövaidluskomisjoni juhataja varasemat töökogemust ja tema vajadusi.

Mentoriks nimetatud töövaidluskomisjoni juhatajale makstakse mentorlusperioodi eest lisatasu

vastavalt poolte kokkuleppele.

(2) Mentor annab Tööinspektsioonile alustava töövaidluskomisjoni juhataja kohta kirjaliku

hinnangu hiljemalt mentorlusperioodi lõpuks. Kui mentori antud hinnangust nähtub, et

töövaidluskomisjoni juhataja ei vasta ametikoha nõuetele, võib Tööinspektsioon teha

valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku vabastada töövaidluskomisjoni juhataja

ametist avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu.

§ 73. Töövaidluskomisjoni juhataja koostöövestlus ja koolitused

(1) Tööinspektsioon peab vähemalt üks kord aastas töövaidluskomisjoni juhatajaga

koostöövestluse, mille käigus arutatakse töövaidluskomisjoni juhataja arenguvajadusi ja

töötingimusi, antakse tagasisidet tema töö kohta ja räägitakse läbi järgmise perioodi eesmärgid.

Töövaidluskomisjoni juhataja esimesel ametisoleku aastal peetakse koostöövestlus vähemalt

kaks korda. Koostöövestluse tulemus vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

(2) Tööinspektsioon selgitab igal aastal välja töövaidluskomisjoni juhatajate koolitusvajaduse

ning koostab töövaidluskomisjoni juhatajate ning Majandus- ja

2

Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust arvestades koolituskava, milles märgib

kohustuslike koolituste mahu.

(3) Koostöövestluse pidamise ja koolituste korraldamise korra kehtestab vajaduse korral

Tööinspektsioon.

§ 74. Töövaidluskomisjoni juhataja ametist vabastamine

(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib põhjendatud kahtluse korral teha

käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud komisjonile ettepaneku hinnata töövaidluskomisjoni

juhataja vastavust ametikoha nõuetele.

(2) Komisjon võib anda soovitusi töövaidluskomisjoni juhataja oskuste ja teadmiste

täiendamiseks või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku vabastada

töövaidluskomisjoni juhataja ametist.

(3) Enne ametist vabastamise üle otsustamist võib komisjon hinnata töövaidluskomisjoni

juhataja teadmisi, kohustades teda tegema testi või kaasuse lahendamise ülesannet.

(4) Komisjoni ettepanekul vabastatakse töövaidluskomisjoni juhataja ametikohalt avaliku

teenistuse seaduse § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………. 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

05.06.2026

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Töövaidluse lahendamiseks on Eestis võimalik pöörduda kas töövaidluskomisjoni (TVK) või

kohtusse. TVK on Tööinspektsiooni (TI) juures asuv sõltumatu kohtuväline organ, mis lähtub

oma töös 1. jaanuaril 2018. a jõustunud töövaidluse lahendamise seadusest (TvLS). TVK-de

tööd juhivad TVK juhatajad, kes peavad vastama TvLS-i § 7 lõikes 2 sätestatud tingimustele ja

kelle nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister. Eestis on kaheksa TVK-d, kus töötab

kaheksa TVK juhatajat.

Eelnõuga muudetakse TvLS-is TVK juhataja hindamise sätteid ning täiendatakse seadust TVK

juhataja värbamise, koolitamise, ametist vabastamise ja koostöövestluse sätetega. Muudatuste

eesmärk on kaotada TVK juhataja perioodiline hindamine ja selle asemel pöörata senisest

suuremat tähelepanu TVK juhataja teadmiste hindamisele tema värbamisel, samuti keskenduda

tema pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja oskuste arendamisele.

Kehtiv TVK juhataja hindamise süsteem on jäik ega täida oma eesmärki. Ei ole alust arvata, et

juhataja oskused ja teadmised, mida kaasuse lahendamise ülesande põhjal hinnatakse, võiksid

ametis olemise ajal väheneda sellisel määral, et inimene ei sobi enam TVK juhataja ülesandeid

täitma. Praktika on näidanud, et iga kolme aasta tagant uue eksami tegemine oma tavatöö

kõrvalt on TVK juhatajale koormav ja pingeline, mistõttu hindamise tulemused ei pruugi

peegeldada TVK juhataja tegelikku taset. Üheski teises sarnases ametis (nt advokaadid,

kohtunikud, riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed) sellist regulaarset testimist ei toimu.

Samas ei ole reguleeritud värbamisprotsess, mille käigus oleks asjakohasem teha TVK juhataja

kandidaatide sobivuse ühekordne hindamine. Seaduse tasandil ei ole praegu ka ette nähtud

võimalusi TVK juhataja arengu toetamiseks ja koolitamiseks, mis on oluline TVK-de töö

kvaliteedi tagamiseks.

Seega kaotatakse eelnõuga TVK juhataja perioodiline hindamine ja nähakse ette lisameetmed

TVK-de töö kvaliteedi tagamiseks. Seadusesse lisatakse TVK juhataja värbamist puudutavad

sätted, sätestades võimaluse lasta teha teste, lahendada kaasust ja pidada vestlust, ning kaasates

TVK juhataja kandidaatide sobivuse hindamisse komisjoni. Samuti reguleeritakse alustava

TVK juhataja sisseelamist, andes Tööinspektsioonile ülesande määrata TVK juhatajale teatud

perioodiks mentor, kellele makstakse lisatasu ja kes annab hinnangu alustava TVK juhataja

ametisse sobivuse kohta. Tööinspektsioonil tekib kohustus pidada TVK juhatajaga

koostöövestlusi ja koostada TVK juhatajate koolituskava. Lisaks antakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) õigus põhjendatud kahtluse korral kokku kutsuda

komisjon, et hinnata TVK juhataja vastavust ametikoha nõuetele ning vajaduse korral TVK

juhataja ametist vabastada.

Muudatustel on positiivne mõju TVK juhatajatele, kuna neile pakutakse senisest enam tuge ja

enesetäiendamise võimalusi ning seeläbi aitavad muudatused hoida TVK töö head kvaliteeti.

Muudatustega lisanduvad mõned uued ülesanded Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Tööinspektsioonile, kuid lisanduv koormus ei ole suur.

Töövaidluskomisjoni pöördujate halduskoormus eelnõuga ei suurene.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

töösuhete ja töökeskkonna osakonna ekspert Liis Tõnismaa ([email protected]) ja

töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets ([email protected],

5916 2680). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik ([email protected], 5451 0226). Õiguslikke

ettepanekuid on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Keeletoimetuse on teinud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetajad Inge Mehide

([email protected]) ja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse TvLS-i redaktsiooni RT I, 24.11.2020, 6.

Eelnõule eelnes töövaidluse lahendamise seaduse väljatöötamise kavatsus, mis edastati

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 31.12.2025.1

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Muudatuste peamine eesmärk on tagada TVK-de töö hea kvaliteet, pöörates senisest suuremat

tähelepanu TVK juhatajate pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja oskuste arendamisele.

Kandideerimisprotsessi täiendamise ja TVK juhatajate ametist vabastamise reguleerimise

eesmärk on tagada, et TVK juhataja kandidaatidel oleksid head teadmised õigusaktidest ning

TVK juhataja tööks sobivad isiksuseomadused.

Alates 2018. aastast korraldatakse TVK juhatajatele regulaarseid hindamisi. Hindamise

eesmärgiks on võimaldada perioodiliselt hinnata isiku ametikohale sobivust, hinnates eelkõige

kvalifikatsioonitaset ning tööõiguse ja töövaidluse menetlusõiguse tundmist ja kohaldamist.

TVK juhatajaid hinnatakse kord kolme aasta jooksul. Hindamise sisu ja korraldust reguleerib

hindamise korra määrus2 (vt ka määruse lisasid: kaasuse3 ja vestluse4 hindamislehed). Kui TVK

juhataja hindamist ei läbi, tunnistatakse ta ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks ja

vabastatakse ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 alusel (TvLS § 7 lg 6).

Praeguseks on põhjust kahelda, et hindamine sellisel kujul on vajalik ja täidab oma eesmärki.

Isiku sobivust ametikohale, sh tööõiguse tundmist, tuleks põhjalikult hinnata tema tööle

võtmisel ning ei ole alust arvata, et tema oskused ja teadmised, mida kaasuse lahendamise

ülesande põhjal hinnatakse, võiksid ametis olemise ajal väheneda sellisel määral, et inimene ei

sobi enam TVK juhataja ülesandeid täitma. Praktika on näidanud, et iga kolme aasta tagant uue

eksami tegemine oma tavatöö kõrvalt on TVK juhatajatele koormav ja pingeline, mistõttu

1 Eelnõude infosüsteemis toimik nr 26-0003. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee11b559-815e-

41ac-a75b-61a12d12d539. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017028?leiaKehtiv 3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1130/7202/3078/SOM_m71_lisa1.pdf# 4 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1130/7202/3078/SOM_23122017_m71_lisa2.pdf#

3

hindamise tulemused ei pruugi peegeldada TVK juhatajate tegelikku taset. Üheski teises

sarnases ametis (nt advokaadid, kohtunikud, riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed) sellist

regulaarset testimist ei toimu.

Kehtivas õiguses ei ole TVK juhataja värbamist reguleeritud. Praktikas kuulutatakse välja

konkurss, välja valitud kandidaadid lahendavad kaasuse ja nendega tehakse intervjuud. Kaasus

on pigem keskmise raskusega ja selle lahendamise põhjal ei ole võimalik põhjalikult kontrollida

kandidaadi teadmisi tööõigusest ega menetlusõigusest. Kuivõrd siinse eelnõuga kaotatakse

TVK juhatajate regulaarne hindamine, tuleks nende teadmisi ja isiksuseomaduste sobivust

hinnata tööle võtmisel.

Alustaval TVK juhatajal puudub sisseelamisprogramm, mistõttu on tal keeruline TVK juhataja

ametiga kohaneda. TVK juhataja amet on vastutusrikas ja vajab lisaks õigusalastele teadmistele

ka teatud ametioskusi. Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks muu hulgas asjaolu, et TVK

juhataja töö on olemuselt iseseisev (üksi menetluse ja istungite juhtimine, töövaidluses otsuse

tegemine jne), kuivõrd TVK juhataja on oma töös sõltumatu. Sõltumatus tähendab praegusel

juhul eelkõige seda, et TVK kui kohtuväline töövaidlusi lahendav organ on töövaidluse

lahendamise menetluslikes küsimustes ja lahendite tegemisel sõltumatu ja võtab töövaidlust

lahendades aluseks riigisisesed õigusaktid, eelkõige töölepingu seaduse ja muud töösuhteid

reguleerivad õigusaktid, Eestile siduvad välislepingud, sh Euroopa Liidu õigusaktid, ning

poolte töösuhet reguleerivad eeskirjad ja muud poolte vahel kehtivad kirjalikud kokkulepped,

pidades sh silmas töösuhtele kohaldatava riigi õigust. Sõltumatus ei ole TVK juhataja kui isiku

privileeg, vaid see on eeldus TVK-l kui töövaidlust lahendaval organil ja ka TVK juhatajal kui

kollektiivse organi liikmel neil lasuva kohtuvälise töövaidluse lahendamise funktsiooni

kohaseks täitmiseks.

Eelnimetatud murekohti kirjeldati ja nendele pakuti lahendusi töövaidluse lahendamise seaduse

väljatöötamiskavatsuses. Eelnõuga kavandatavad muudatused erinevad mõnevõrra

väljatöötamiskavatsuses välja pakutud lahendustest. Enamik arvamuse avaldajatest toetas

hindamise lõpetamist, värbamise reguleerimist, TVK juhatajale koolituste tagamist ja mentori

määramist ametisse sisseelamise toetamiseks. Väljatöötamiskavatsuses pakuti ühe lahendusena

TVK juhatajale kolmeaastase katseaja rakendamist, mille jooksul saaks teda ametist vabastada,

kui ta ei vasta esitatud nõutele. See lahendus sai pigem negatiivset tagasisidet, mistõttu sellisel

kujul ettepanek eelnõusse ei jõudnud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Töövaidluse lahendamise seaduse muutmine

Eelnõuga tehakse muudatused töövaidluse lahendamise seaduses.

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõiked 4–6. Muudatus on seotud TVK juhataja

perioodilise hindamise lõpetamisega. Kehtiva õiguse järgi hinnatakse TVK juhataja ametisse

sobivust iga kolme aasta tagant. Nüüdseks on leitud, et hindamine praegusel kujul ei ole vajalik,

kuivõrd see ei täida oma eesmärki. Isiku sobivust ametikohale, sh tööõiguse tundmist, tuleks

põhjalikult hinnata tema tööle võtmisel ja esimesel ametisoleku aastal. Kui hiljem esineb

asjaolusid, mis võivad viidata TVK juhataja ametisse sobimatusele, tuleks tema pädevust

hinnata nende asjaolude tekkimisel. Eelnõuga lisataksegi seadusesse asjaomased muudatused

(vt punkt 2).

4

TVK juhataja puhul ei kaalutud hindamise asemel avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (836 SE)5 sarnast lähenemist, mille kohaselt on keskastmejuhtide

ametiaeg viis aastat. TVK töö kvaliteedi tagamiseks on oluline, et ametis oleksid kogenud TVK

juhatajad, ja ei ole otstarbekas TVK juhatajaid iga viie aasta järel uuesti värvata. TVK juhataja

puhul ei ole asjakohane roteerumine ega avalikus sektoris erinevatel ametikohtadel töötamine,

millega on eelnõus 836 SE põhjendatud tähtajalise ametisuhte soodustamist.

Punkti 2 kohaselt täiendatakse seadust §-dega 71–74.

Paragrahv 71 reguleerib TVK juhataja värbamist. Lõikega 1 sätestatakse, et TVK juhataja

ametikohale kandideerija õigusalaseid teadmisi, oskusi ja isiksuseomadusi võib hinnata

vestluse, kaasuse lahendamise ülesande ja testidega. Kaotades perioodilise hindamise, tuleb

leida muid viise tagamaks, et TVK juhataja ametis on inimesed, kes on pädevad ja täidavad

ametikoha nõudeid. TVK juhataja pädevust on mõistlik hinnata põhjalikumalt tema värbamisel.

Seega võib kandidaate ees oodata kaasuse lahendamine ja vestlus, mida tehakse ka praegu.

Lisaks võidakse TVK juhataja konkursil kasutada teste. Testiga peaks eelkõige saama hinnata

kandideerija teadmisi TVK juhataja tööd puudutavatest õigusaktidest (nt töölepingu seadus,

TvLS, võlaõigusseadus). Lisaks võidakse teha näiteks laialdaselt kasutuses olevaid vaimse

võimekuse ja isiksuseomaduste teste. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile on

jäetud paindlikkus otsustada, milliseid vahendeid kandidaatide hindamiseks kasutada, kuid

eeldatavasti ei otsustata selle üle igal värbamisel eraldi. Eesmärk on pigem anda võimalus

vajaduse korral värbamisprotsessi mingi aja pärast muuta, kui selgub, et mõni ette nähtud

hindamisviis ei täida oma eesmärki või ei sobi muul põhjusel.

Lõikega 2 reguleeritakse kandidaadi ametikohale sobivuse hindamist, mida teeb komisjon.

Komisjoni kaasatakse Justiits- ja Digiministeeriumi, Tööinspektsiooni, töövaidluskomisjoni

juhatajate, Eesti Kohtunike Ühingu ja ülikoolide (eelkõige õigusteadust õpetavate ülikoolide)

esindajad. Sarnases koosseisus tegutseb ka praegu komisjon, kes hindab regulaarselt TVK

juhatajate ametisse sobivust, kuid värbamisel ei ole seni komisjoni rakendatud. Komisjoni

liikmete eesmärk on esindada TVK tegevusega kokku puutuvaid valdkondi, mis mõjutavad

enim töövaidluste lahendamise üldist arengut ja kvaliteedi järjepidevust.

Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ja

hindamiskomisjoni moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega

(lõige 3).

Paragrahv 72 reguleerib alustava TVK juhataja ametikohale sisseelamist ja hindamist. Alustava

TVK juhatajana käsitatakse igat ametikohal alustavat TVK juhatajat olenemata sellest, kas

varem ollakse samas ametis olnud või mitte, kuivõrd ka uuesti alustav TVK juhataja võib vajada

tuge sisseelamiseks.

Lõike 1 kohaselt määrab Tööinspektsioon alustavale TVK juhatajale teiste töövaidluskomisjoni

juhatajate seast mentori kuni 12 kuuks alates ametikohale asumisest. Alustaval TVK juhatajal

puudub praegu sisseelamisprogramm, mistõttu on tal keeruline ametiga kohaneda. TVK

juhataja amet on vastutusrikas ja eeldab lisaks õigusalastele teadmistele ka teatud ametioskusi.

Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks muu hulgas asjaolu, et TVK juhataja töö on olemuselt

iseseisev (üksi menetluse ja istungite juhtimine, töövaidluse kohta otsuse tegemine jne),

kuivõrd TVK juhataja on oma töös sõltumatu. Seega aitaks kogemusega TVK juhataja tugi 5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cfcf3b00-ad94-43b3-88b7-c149631c2365/avaliku- teenistuse-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

5

alustaval TVK juhatajal kiiremini tööga tuttavaks saada ja paremini kohaneda.

Mentorlusperioodi pikkus on jäetud lahtiseks, et mentori määramisel oleks Tööinspektsioonil

võimalik arvestada konkreetse TVK juhataja soove ja vajadusi ning ka varasemat töökogemust.

Mentori valimisel tuleb arvestada, et mentoriks olemine on TVK juhataja jaoks vabatahtlik.

Tööinspektsioonil on võimalik otsustada, kuidas mentor valida, võttes arvesse näiteks TVK

juhatajate töökoormust ja soovi mentori ülesandeid täita.

Kuivõrd mentori ülesandeid täitval TVK juhatajal tekib lisakoormus, peab mentori ülesannete

täitmine olema tasustatud. Seetõttu makstakse mentoriks nimetatud TVK juhatajale

mentorlusperioodi eest lisatasu 5% ametipalgast.

Lõige 2 näeb ette, et alustavale TVK juhatajale määratud mentor annab tema kohta hinnangu

hiljemalt mentorlusperioodi lõpuks. Hinnangu andmine enne mentorlusperioodi lõppu võib

tulla kõne alla juhul, kui on ilmselge, et inimene ei sobi TVK juhataja ametisse ega saa tööd

jätkata. Muudel juhtudel tuleks hinnangu andmisega oodata mentorlusperioodi lõpuni. Kui

mentor leiab, et TVK juhataja ei vasta ametikoha nõuetele, võib Tööinspektsioon teha MKM-

ile ettepaneku vabastada TVK juhataja ametist ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu.

Ametikoha nõuetele vastamata jätmisega on tegemist eelkõige siis, kui TVK juhatajal

puuduvad sobivad isiksuseomadused või vajalikud õigusalased teadmised ning need puudused

mõjutavad oluliselt tema töö kvaliteeti ja võimet TVK juhataja ametikohal töötada.

Tööinspektsiooni ettepaneku ja mentori hinnangu põhjal võib MKM otsustada TVK juhataja

ametist vabastada avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 alusel.

TVK juhatajatele ei ole mõistlik rakendada ATS-i §-s 24 ametnikele ette nähtud katseaega,

kuivõrd neli kuud on liiga lühike aeg, et hinnata TVK juhataja ametisse sobivust. Lisaks on

TVK juhatajad oma töös sõltumatud, mistõttu ei saa nende sobivust hinnata Tööinspektsioon

ega MKM. Seega nähakse hinnangu andmise kohustus ette mentorile, kelleks on teine TVK

juhataja, ning hinnang antakse mentorluse lõppedes.

Paragrahv 73 reguleerib TVK juhataja tagasisidestamist ja koolitamist.

Lõike 1 kohaselt peab Tööinspektsioon vähemalt korra aastas töövaidluskomisjoni juhatajaga

koostöövestluse, mille käigus arutatakse TVK juhataja arenguvajadusi (sh koolitusvajadust) ja

töötingimusi, antakse tagasisidet töövaidluskomisjoni juhataja töö kohta ja räägitakse läbi

järgmise perioodi eesmärgid. Sellega luuakse TVK juhatajale ametnike omaga sarnane

koostöövestluse formaat, mis võimaldab anda TVK juhatajale vajalikku tagasisidet tema

tegemiste kohta ning võimaluse tal väljendada oma soove ja vajadusi seoses koolituste ja

töökeskkonnaga ning juhtida tähelepanu lahendamist vajavatele muredele. Koostöövestlusel

võib näiteks teha ülevaate menetlusi puudutavate näitajate kohta: menetlustähtaegade

järgimine, keskmine menetlusaeg, töökoormus, kaebused jm tagasiside, statistilised näitajaid

(nt kompromisside, keeldumiste või rahuldatud nõuete osakaal). Tööinspektsioonil on võimalik

vajaduse korral otsustada koostöövestluse täpsem sisu, arvestades TVK juhatajate soove ja

vajadusi. Koostöövestlust on võimalik vajaduse korral pidada ka rohkem kui korra aastas.

Koostöövestluse tulemus vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Ametnike arengu- ja koostöövestluse regulatsioon on ATS-i §-s 30. Eelnõu koostamise käigus

kaaluti ka nimetatud regulatsiooni kohaldamist TVK juhatajale, kuid ATS-i § 30 lõikes 1

sätestatud vestluse sisu ei arvesta TVK juhataja töö eripäraga. TVK juhataja töö sarnaneb

rohkem kohtuniku kui tavalise ametniku tööle. TVK juhataja on sõltumatu ning keeruline on

mõõta ja arutada tema töö tulemusi nii, nagu ametnike puhul tehakse. Tööinspektsioon

6

korraldab küll TVK-de tööd, kuid neile uusi ülesandeid anda saab selgesõnaliselt seaduses.

Seetõttu on oluline määratleda TvLS-is koostöövestluse mõiste TVK juhataja omapära

arvestades ja anda Tööinspektsioonile selle vestluse pidaja roll. Lisatav TvLS-i § 73 on ATS-i

§ 31 lõike 3 suhtes erinorm.

TVK juhataja esimesel ametisoleku aastal peetakse koostöövestlus vähemalt kaks korda. Nii on

võimalik paremini toetada TVK juhatajat ametisse sisseelamisel ja kiiremini reageerida esile

kerkinud muredele.

Lõige 2 reguleerib TVK juhataja koolitamist. Tööinspektsioon selgitab igal aastal välja TVK

juhatajate koolitusvajaduse ning koostab, arvestades TVK juhatajate ja MKM-i arvamust,

koolituskava, milles märgib kohustuslike koolituste mahu.

TVK töö kvaliteedi hoidmiseks on vaja tagada, et TVK juhatajad oleksid hea kvalifikatsiooniga,

sh nende oskused vastaksid TVK juhataja töö nõuetele, nende õigusalased teadmised oleksid

ajakohased ja nende otsused lähtuksid kohtupraktikast. Seetõttu on oluline võimaldada TVK

juhatajatele regulaarselt koolitusi asjakohastel teemadel. Praegu puudub süsteemne TVK

juhatajate koolituskohustus või -programm. TVK juhatajate suhtes kohaldatakse ATS-i § 31.

Sättest tuleneb Tööinspektsioonile kohustus rakendada abinõusid ametniku ametialaste

teadmiste ja oskuste arendamiseks, sh kavandada ametiasutuse eelarvesse selleks vajalikud

vahendid. TVK juhatajad peavad teenistusülesannete asjatundlikuks täitmiseks täiendama oma

ametialaseid teadmisi ja oskusi. Samas on TVK juhatajad pidanud oluliseks koolitusvõimalust

just menetlusõiguslikes ja kohtupraktikat puudutavates küsimustes. Praegu osalevad TVK

juhatajad üldiselt samadel koolitustel, kus osalevad Tööinspektsiooni muud teenistujad

(eelkõige iga-aastased koolitused arvestades teenistujate vajadusi ja MKM-i töövaldkonna

nõunike korraldatavad koolitused tööõigusalaste seadusemuudatuste või rakenduspraktika

kohta), kuid TVK juhatajate kui töövaidluse lahendajate koolitusvajadus on suurem. Seejuures

on vaidluse osapoolte õiguste kaitse aspektist võtmetähtsusega, et TVK juhatajad oleksid hästi

kursis kõige uuema kohtupraktika ja tsiviilkohtumenetlust puudutavate põhimõtetega.

Seetõttu antakse eelnõu kohaselt Tööinspektsioonile ülesanne selgitada välja TVK juhataja

koolitusvajadus ja selle alusel koostada koolituskava. Koolituskava koostamisel tuleb arvestada

ka MKM-i arvamust. MKM saab hinnata, kas TVK juhatajale ette nähtud koolitused on

asjakohased ning aitavad tal pädevust hoida ja arendada.

Lõike 3 kohaselt on Tööinspektsioonil võimalik vajaduse korral kehtestada täpsem kord

koolituste ja koostöövestluste jaoks.

Paragrahv 74 reguleerib TVK juhataja ametist vabastamist.

Lõige 1 näeb ette, et MKM võib põhjendatud kahtluse korral teha § 71 lõikes 2 nimetatud

komisjonile ettepaneku hinnata töövaidluskomisjoni juhataja vastavust ametikoha nõuetele.

Teatud olukordades võib sattuda kahtluse alla, kas TVK juhataja vastab endiselt TvLS-i § 7

lõikes 2 sätestatud tingimustele. Magistrikraadi olemasolu, kuriteo toimepanemine, kohtuniku,

notari või kohtutäituri ametikohalt tagandamine ja advokatuurist väljaheitmine on kergesti

kontrollitavad faktid ning nendele nõuetele vastamist on lihtne kontrollida. Samas peab TvLS-

i § 7 lõike 2 kohaselt TVK juhataja tundma tööõigust ja töövaidluse menetluse läbiviimist ning

olema ametikohale vajalike võimete, isiksuse- ja kõlbeliste omadustega. TVK juhataja tehtud

otsuste, läbiviidud menetluste ja tema kohta tehtud kaebuste põhjal võib tekkida kahtlus, et

TVK juhataja ei täida nimetatud nõudeid. Hindamine ei saa toimuda siiski iga väiksema vea

7

või kaebuse tõttu. TVK juhataja peab olema korduvalt valesti käitunud või peab nähtuma selgelt

ja järjepidevalt, et ta ei tunne vajalikke õigusakte. Enne hindamise korraldamist saab tekkinud

muresid vajaduse korral arutada TVK juhatajaga koostöövestlusel ja selgitada välja, kas teda

saaks probleemide lahendamisel toetada.

Kuivõrd TVK juhataja on sõltumatu, kutsutakse TVK juhataja hindamiseks kokku sama

komisjon, kes hindab TVK juhataja kandidaate värbamisprotsessis. Komisjoni rakendamine

võimaldab tagada TVK juhataja hindamise objektiivsuse.

Lõige 2 annab komisjonile vabaduse hindamise põhjal otsustada, mis TVK juhatajaga edasi

toimub. Komisjon võib anda soovitusi TVK juhataja oskuste ja teadmiste täiendamiseks, kui

nähakse, et ta võib ennast parandada. Samas on komisjonil võimalus teha valdkonna eest

vastutavale ministrile ettepanek TVK juhataja ametist vabastada.

Lõige 3 võimaldab komisjonil otsuse tegemiseks hinnata TVK juhataja teadmisi. Selleks võib

korraldada testi või kaasuse lahendamise. Selline hindamine sarnaneb praegu kehtiva õiguse

kohaselt ette nähtud regulaarse hindamisega, mille käigus TVK juhataja lahendab kaasuse ja

läbib vestluse. Seega vabaneb TVK juhataja regulaarse hindamise läbimise kohustusest ja tema

ametisse sobivust hinnatakse ainult juhul, kui tekib päriselt kahtlus, et ta ei sobi ametisse.

Kui TVK juhataja hindamise tulemusel teeb komisjon ettepaneku ta ametikohalt vabastada,

tehakse seda ATS-i § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu (lõige 4).

3.2. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs

Põhiõiguse riive

Eelnõu muudatused on eelkõige seotud inimese õigusega vabalt valida töökohta. Põhiseaduse

(PS) § 29 lõike 1 esimese lause kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta. Sama lõike teine lause näeb ette, et seadus võib sätestada selle õiguse

kasutamise tingimused ja korra. PS-i § 29 on mitmetahuline õigus, hõlmates nii isiku õigust, et

riik ei sekkuks põhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku õigusesse (PS § 29

lg 1), kui ka õigust riigi positiivsele tegevusele selle vabaduse kindlustamisel (PS § 29 lg-d 3 ja

4).

Siiski võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Ühe suure piirangute

grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele

või töökohtadele tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate isikute ohutus ja

heaolu.6 Sellised on ka TvLS-is sätestatud nõuded TVK juhataja ametikohale ja siinne eelnõu

ei puuduta neid nõudeid, vaid sätestatakse, kuidas nõuetele vastavust kontrollitakse

ametikohale kandideerimisel ja ametisoleku ajal. Seega ei mõjuta kavandatavad muudatused

oluliselt PS-i § 29 lõikes 1 sätestatud õiguse teostamist.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

6 Henberg, A., Muller, K. PSK § 29/9

8

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on kokkupuude Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga7. Harta artikli 47 kohaselt on

igaühel õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

6. Seaduse mõjud

Uue regulatsiooniga luuakse TVK juhataja sisseelamise ja ametialase arengu süsteem ning

kujundatakse ümber ametisse sobivuse hindamise süsteem. Alustava TVK juhataja toetamiseks

hakatakse rakendama mentorlust kuni 12 kuu jooksul. Lisaks hakatakse kõigi TVK juhatajatega

regulaarselt pidama koostöövestlusi ning välja selgitama nende koolitusvajadust, mille alusel

koostatakse TVK juhatajate ja MKM-i arvamust arvestav koolituskava. Lõpetatakse senine

perioodiline, iga kolme aasta järel toimuv ametisse sobivuse hindamine. Selle asemel hakatakse

juhatajate sobivust hindama põhjalikumalt värbamisprotsessis, alustava juhataja puhul

mentorlusperioodi lõpus ja edaspidi üksnes põhjendatud vajaduse korral ametiaja jooksul.

Lisaks kehtestatakse sätted, mille kohaselt peavad enne muudatuse jõustumist ametisse

nimetatud TVK juhatajad läbima ühe korra õigusalaste teadmiste testi.

Seaduse rakendamisega kaasneb sotsiaalne mõju ja mõju riigiasutustele. Muudatused ei mõjuta

haridust, kultuuri ja sporti, keskkonda, infotehnoloogiat ja infoühiskonda, riigikaitset ja

välissuhteid, siseturvalisust ega regionaalarengut.

6.1. Sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: töövaidluskomisjonide juhatajad

Eestis on kaheksa töövaidluskomisjoni, igaühel on üks juhataja. Muudatused puudutavad kõiki

TVK juhatajaid, kuid kokkuvõttes väikest sihtrühma.

Muudatuste tulemusena muutub TVK juhataja ametisse sobivuse hindamise ja ametialase

arengu süsteem toetavamaks, paindlikumaks ja sisulisemaks. Suurem rõhk läheb juhataja

põhjalikumale valimisele värbamisprotsessis, sisseelamise toetamisele ja ametialase arengu

järjepidevale toetamisele kogu ametiaja jooksul.

Juhataja professionaalset pädevust toetatakse ja arendatakse senisest enam mentorluse,

koostöövestluste ja sihitud koolituste kaudu. Mentoriks valitud TVK juhatajal suureneb sellega

mõnevõrra töökoormus. Praktikas on viimastel aastatel korraldatud ligikaudu üks konkurss

aastas, seega on mentorlusega seotud lisakoormus eeldatavasti siiski väike. Mentorirolli on

võimalik kogenumate TVK juhatajate vahel periooditi jagada, kuna pikaajalise kogemusega

TVK juhatajaid on ametis mitu. Koostöövestlused ja sihitud koolitused pakuvad edaspidi TVK

juhatajatele paremaid võimalusi töökorralduses ja oma tööalases arengus kaasa rääkida ning

oma teadmisi ja oskusi vajaduspõhiselt arendada. Seni on TVK juhatajad saanud osaleda

peamiselt teistele TI ametnikele suunatud koolitustel, mis ei pruugi alati arvestada TVK

juhataja töö spetsiifilisi vajadusi. TVK juhatajate sisseelamise ja arengu toetamise tulemusena

võivad paraneda nende ametialased oskused, motivatsioon ning töö kvaliteet.

Muudatuste tulemusena väheneb perioodilise hindamise roll ja TVK juhatajate pädevuse

hindamine muutub vajaduspõhiseks. See võib vähendada juhatajates pinget, mis tuleneb

kohustuslikust formaalse iseloomuga testimisest, millega kaasneb ametist vabastamise risk 7 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12012P%2FTXT

9

isegi töö kvaliteedi ja töö sisu seisukohast ebaoluliste eksimuste tõttu. Kuigi sellised juhtumid

on praktikas väga ebatõenäolised, kaasneb sellega siiski psühholoogiline pinge, mis võib

halvendada töö kvaliteeti. Kuigi ka vajaduspõhine hindamine võib teatud määral tekitada

ebakindlust, kuna hindamine ei ole enam ette teada ja võib seega tulla ootamatult, eeldab sellise

hindamise algatamine alati põhjendatud kahtlust ning senise praktika kohaselt on vajadus

selleks tõenäoliselt väga harv. Uus süsteem võimaldab TVK juhatajal vajaduse korral selles

protsessis oma teadmisi ja oskusi ka selgitada või täiendada. Seega edaspidi TVK juhataja jaoks

hindamiste arv ja sellega kaasnev stress tõenäoliselt vähenevad. Praegu on pikaajalise, st viie

või enama aasta pikkuse staažiga TVK juhatajaid ametis mitu.

Kokkuvõttes võib muudatuste tulemusena väheneda TVK juhatajate tööga seotud pinge, samal

ajal võib tugevneda nende ametialane tugi, paraneda võivad arenguvõimalused, mis võib

suurendada tööalast kindlustunnet ja autonoomiat ning parandada psühhosotsiaalset

töökeskkonda. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuna TVK juhatajate töökorraldus teatud

määral muutub, kuid see ei muuda nende põhitegevust ega nõua märkimisväärseid

kohanemistegevusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna kavandatud meetmeid

rakendatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Kaasnevad sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub töövaidluskomisjoni aastas vastavalt 0,3% ja

0,2%

TVK juhatajate töö kvaliteedi paranemine võib omakorda parandada töövaidluskomisjonide

otsuste kvaliteeti, mis võib vähendada edasikaebamiste arvu ja võimaldada töövaidluste pooltel

saada oma vaidlusele kiirem ja usaldusväärsem lahendus. Seega võib kaudselt avalduda

positiivne mõju ka tööturu teistele osalistele. Samas on mõju eeldatavasti väike, kuna andmed

ei viita olulistele süsteemsetele kvaliteediprobleemidele. TVK otsusega pöördutakse

maakohtusse keskmiselt ligikaudu 15% juhtudel ja üle pooltel juhtudel jõuab kohus TVK-ga

samale järeldusele, mis viitab, et TVK otsuste kvaliteet on juba praegu üldjoontes hea8.

6.2. Mõjud riigiasutustele

Sihtrühm: Tööinspektsioon

Muudatuste tulemusena ühest küljest TI töökoormus väheneb, kuna lõpeb TVK juhatajate

perioodiline hindamine, milles TI hindamiskomisjoni liikmena osaleb. Hindamine muutub

vajaduspõhiseks ja senise praktika põhjal võib eeldada, et tõenäoliselt hakatakse

vajaduspõhiseid hindamisi korraldama väga harva. Teisest küljest toovad muudatused TI-le

kaasa korralduslikke lisaülesandeid, nagu põhjalikum värbamisprotsess ja TVK juhatajate

arengu toetamine. Suurem koormus võib tekkida eelkõige muudatuste rakendamise algjärgus,

näiteks koostöövestluse formaadi väljatöötamisel. Samuti on koolituste korraldamiseks vaja

planeerida lisaraha. Muudatuste mõju ulatus ja sagedus on siiski piiratud, kuna TVK juhatajad

(8 inimest) moodustavad väikese osa kõikidest TI töötajatest (ca 90 inimest) ning uued

tegevused toimuvad kord aastas ja on planeeritava töömahu ja kuluga.

Sihtrühm: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

8 Justiitsministeerium. 28.06.2023. Töövaidluste lahendamise analüüs. Töövaidluste lahendamise analüüs.pdf

10

MKM-i töökoormus tõenäoliselt väheneb nagu TI-l, kuna lõpeb TVK juhatajate perioodiline

hindamine, milles MKM hindamiskomisjoni liikmena osaleb. Teisalt lisanduvad MKM-ile

uued ülesanded, nagu arvamuse avaldamine TVK juhatajate iga-aastase koolituskava kohta ja

õigusalaste teadmiste testi väljatöötamine. Muudatuste mõju ulatus ja sagedus on piiratud, kuna

TVK juhatajaid on vähe ning värbamisi ja võimalikke sobivuse hindamisi toimub pigem harva.

Muudatused ei muuda MKM-i põhifunktsioone ega eelda märkimisväärseid

kohanemistegevusi.

Sihtrühm: hindamiskomisjoni liikmed (kohtud, ülikoolid ning Justiits- ja Digiministeerium)

Kehtiva korra kohaselt osalevad Justiits- ja Digiministeeriumi, kohtunike ja ülikoolide

esindajad hindamiskomisjoni liikmetena TVK juhatajate iga kolme aasta järel toimuvas

perioodilises hindamises. Muudatuste tulemusena muutub komisjoni liikmete osalemine

hindamisprotsessis vajaduspõhiseks. Seetõttu võib komisjoni töö olla edaspidi mõnevõrra

raskemini planeeritav. Sisuliselt komisjoni töö olemus ei muutu ning värbamisi ja võimalikke

sobivuse hindamisi toimub pigem harva. Senise praktika kohaselt on TVK juhataja värbamisi

toimunud ligikaudu üks kord aastas ja ametis olevate TVK juhatajate vajaduspõhiseid

hindamisi hakkab tõenäoliselt esinema väga harva. Seega on mõju väike.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud Tööinspektsioonile seoses TVK juhatajatele

koolituste võimaldamisega ja alustava TVK juhataja mentorile makstava lisatasuga. MKM-ile

võivad kaasneda kulud seoses värbamisel kasutatava testi koostamisega. Kulud on kavas katta

Tööinspektsiooni eelarvest ja võimalusel Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Vajaduse korral

taotletakse lisavahendeid riigieelarvest.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamisega

(haldusmenetluse seaduse § 93 lõige 1) kehtetuks tervise- ja tööministri 23. detsembri 2017. a

määrus nr 71 „Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“ (RT I,

13.07.2023, 78).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Seaduse jõustumiseks ei ole vaja ette näha üleminekuaega. Kavandatud muudatused ei sisalda

kohustusi ega nõudeid, millega kohanemiseks oleks vaja ette näha pikemat üleminekuaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule,

Tööinspektsioonile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Personalijuhtimise Ühingule PARE, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti

Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule,

11

Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule ning tööõiguse

ekspertidele Thea Rohtlale, Merle Eriksonile ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ-le.

Eelnõu kohta olid märkused Justiits- ja Digiministeeriumil, Sotsiaalministeeriumil,

Tööinspektsioonil, töövaidluskomisjoni juhatajatel ja Eesti Advokatuuril. Märkustega

arvestamise või mittearvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirja lisas.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 2026

(allkirjastatud digitaalselt)