Arvamuse edastamine

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 03.06.2026 nr 8-3/4289-1

Meie 16.06.2026 nr 2-2/2026/0693

Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste

väljatöötamiskavatsus (digitõendid)

Austatud minister

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tänab võimaluse eest avaldada arvamust

väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta, mis puudutab e-postkastides ja nutiseadmetes sisalduvate

andmete tõendina kogumist süüteomenetluses.

TTJA toetab üldjoontes VTK eesmärki luua elektrooniliste tõendite kogumiseks selgem,

ettenähtavam ja põhiõigusi paremini kaitsev õiguslik raamistik. Eriti oluline on, et regulatsioon

tagaks tasakaalu ühelt poolt eraelu puutumatuse, sõnumisaladuse, ärisaladuse, ettevõtlusvabaduse

ja isikuandmete kaitse ning teiselt poolt tõhusa järelevalve ja väärteomenetluse läbiviimise

vajaduste vahel.

Kuigi TTJA ei vii läbi kriminaalmenetlust kitsas tähenduses ega ole kriminaalasjades

uurimisasutus, on VTK TTJA jaoks asjakohane eelkõige kohtuvälise menetleja rolli ja

väärteomenetluste vaatest. Väärteomenetluses võivad kriminaalmenetluse tõendite kogumise

reeglite muudatused avaldada mõju ka TTJA menetluspraktikale. Seetõttu peab TTJA oluliseks, et

kavandatav regulatsioon ei oleks üksnes kriminaalmenetluse keskne, vaid arvestaks ka

kohtuväliste menetlejate praktilisi vajadusi ja erinevate järelevalvevaldkondade eripära.

TTJA praktika ei ole kõikides valdkondades ühesugune. Osades valdkondades puudub seni

praktika, kus väärteomenetluses oleks tekkinud vajadus e-postkastide, nutiseadmete või muude

digikeskkondade läbiotsimiseks. Samas on mitmes TTJA järelevalve- ja väärteomenetluse

valdkonnas digitaalsed tõendid üha olulisemad. Eelkõige puudutab see e-kaubandust,

digiteenuseid, veebijärelevalvet, kontrolltehinguid ning toodete nõuetele vastavuse ja

mõõtevaldkonna menetlusi, kus tõendid võivad paikneda veebikeskkondades, tootekaartidel,

platvormikontodel, müügipakkumistes, ettevõtja digifailides, kliendisuhtluses või muudes

elektroonilistes andmekeskkondades.

TTJA hinnangul on oluline, et kavandatav regulatsioon oleks tehnoloogianeutraalne. E-postkastid

ja nutiseadmed ei ole ainsad ega alati peamised digitaalse tõendi allikad. Praktikas võivad

asjakohased tõendid paikneda näiteks pilveteenustes, sõnumirakendustes, platvormikontodel,

veebipoe halduskeskkondades, reklaamikontodel, CRM-süsteemides, logides, tootekaartide

muutmisajaloos vm sarnastes keskkondades. Kui regulatsioon piirdub üksnes e-postkastide ja

2 (3)

nutiseadmetega, võib see kiiresti muutuda liiga kitsaks ega pruugi katta menetluspraktikas

tegelikult tekkivaid olukordi.

Samuti peab TTJA oluliseks, et regulatsioon eristaks selgelt riikliku järelevalve raames teabe või

dokumentide küsimist ning süüteomenetluses toimuvat intensiivsemat sekkumist isiku või

ettevõtja digitaalsesse andmekeskkonda. Ettevõtjalt konkreetsete dokumentide, fotode,

videomaterjali, selgituste või andmete küsimine järelevalvemenetluses ei ole olemuselt sama, mis

juurdepääs ettevõtja e-postkastile, seadmele, kontole või digitaalsele töökeskkonnale tema tahte

vastaselt. Nende olukordade segunemine võib tekitada vaidlusi nii tõendi lubatavuse, põhiõiguste

riive kui ka järelevalvemenetluse tõhususe üle.

TTJA hinnangul tuleb vältida olukorda, kus iga selgelt piiritletud ja vähese riivega digitaalse tõendi

kogumine muutub kohtu loa, eraldi menetlusahela või mahuka eelkontrolli tõttu

ebaproportsionaalselt keerukaks. Näiteks veebis müüdavate toodete märgistuse, ohutusteabe,

hinnateabe või müügitingimuste kontrollimisel võib tõend asuda ettevõtja avalikus või

poolavalikus digikeskkonnas, veebipoe halduskeskkonnas või platvormil. Samuti võib tekkida

olukord, kus ettevõtja keeldub esitamast menetluses vajalikku videomaterjali või muud digitaalselt

talletatud teavet. Sellistel juhtudel peab menetlejal olema selge ja praktiliselt kasutatav raamistik,

kuid see raamistik peab samal ajal olema proportsionaalne toimingu intensiivsusega.

TTJA toetab VTK-s kirjeldatud lahendust, mille kohaselt luuakse elektrooniliste tõendite

kogumiseks eraldi regulatsioon, mitte ei piirduta üksnes läbiotsimise mõiste laiendamisega.

Digitaalsete andmete kogumisel, kopeerimisel, säilitamisel, filtreerimisel ja kasutamisel on

eripärad, mida klassikalise füüsilise läbiotsimise regulatsioon ei pruugi piisavalt katta. Eraldi

regulatsioon võimaldaks paremini määratleda muu hulgas andmetele juurdepääsu tingimused,

toimingu ulatuse, otsingu piiritlemise, andmete kopeerimise ja säilitamise korra, kõrvaliste

andmete välistamise, ärisaladuse ja isikuandmete kaitse ning menetlusosaliste õigused.

TTJA peab oluliseks, et regulatsioon sisaldaks selgeid materiaal- ja menetlusõiguslikke

garantiisid. Muu hulgas peaks olema tagatud toimingu põhjendatus, proportsionaalsus, ulatuse

piiritlemine, vajaduse korral eelnev või järelkontroll ning selge kord juhuks, kui kogutud andmete

hulgas sisaldub menetlusega mitteseotud isikuandmeid, ärisaladust või muud kaitstavat teavet.

Samuti tuleks eelnõu koostamisel hinnata regulatsiooni kooskõla isikuandmete kaitse nõuetega,

arvestades, et digikeskkondadele juurdepääs võib kaasa tuua suure hulga isikuandmete töötlemise.

VTK-s küsitud võimalike erandolukordade kohta, kus nutiseadmes olevaid andmeid võiks läbi

vaadata ilma kohtu või prokuratuuri eelneva loata, märgib TTJA, et ameti tavapärases järelevalve-

ja väärteomenetluse praktikas ei ole vajadust ulatuslike erandite järele ilmnenud. Kui sellised

erandid siiski ette nähakse, peaksid need olema kitsalt piiritletud, selgelt põhjendatud ja seotud

olukordadega, kus esineb vahetu vajadus vältida tõendi hävimist, tõsist ohtu või muud

edasilükkamatut tagajärge. Selliste toimingute puhul peaks olema tagatud toimingu

dokumenteerimine ja tõhus hilisem kontroll.

Kavandataval regulatsioonil võib olla mõju ka side- ja IT-ettevõtjatele, digiteenuste osutajatele, e-

kaubanduse ettevõtjatele jt ettevõtjatele, kelle valduses võivad asuda menetluse seisukohalt

olulised andmed. Positiivseks mõjuks on õigusselguse kasv selles osas, millistel tingimustel,

millises ulatuses ja millise menetlusliku garantiiga saab andmeid välja nõuda või neile juurde

pääseda. Samas tuleks vältida lahendust, mis suurendab ettevõtjate või menetlusasutuste

halduskoormust ebaproportsionaalselt või loob ebaselguse, mida saab kasutada menetluse

põhjendamatuks venitamiseks.

Kokkuvõttes teeb TTJA ettepaneku jätkata eraldi elektrooniliste tõendite regulatsiooni

väljatöötamist, arvestades järgmisi põhimõtteid:

3 (3)

1. regulatsioon peaks olema tehnoloogianeutraalne ega tohiks piirduda üksnes e-postkastide

ja nutiseadmetega;

2. regulatsioon peaks selgelt eristama riikliku järelevalve raames teabe küsimist ja

süüteomenetluses toimuvat intensiivsemat sekkumist digitaalsesse andmekeskkonda;

3. regulatsioon peaks arvestama kohtuväliste menetlejate ja väärteomenetluse praktilisi

vajadusi;

4. regulatsioon peaks võimaldama tavapäraste, kitsalt piiritletud ja proportsionaalsete

digitaalsete tõendite kogumist ilma ebamõistliku menetluskoormuseta;

5. intensiivsemate sekkumiste puhul peavad olema tagatud selged põhiõiguste, isikuandmete

ja ärisaladuse kaitse garantiid;

6. eelnõu koostamisel tuleks hinnata mõju side- ja IT-ettevõtjatele, digiteenuste osutajatele,

e-kaubanduse ettevõtjatele ning järelevalveasutuste töökoormusele.

TTJA on valmis vajaduse korral täiendavalt selgitama ameti menetluspraktikat ja digitaalse

tõendamisega seotud praktilisi näiteid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Martti Kangur6201904

[email protected]