Avaliku teabe seaduse ja statistikaseaduse muutmise tagasiside

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 29.05.2026 nr JDM/26-0645/-1K

Meie: 16.06.2026 nr 1-7/170-2

Avaliku teabe seaduse ja statistikaseaduse

muutmise tagasiside

Lugupeetud minister Pakosta

Võimalus Statistikaametist andmeid teistele osapooltele väljastada, kui andmesubjekt seda

vajalikuks peab, on igati mõistlik ettepanek ning sellekohaste muudatuste tegemine

seadusandlusesse on üldpildis tervitatav.

Kindlasti tuleb silmas pidada, et järelevalveks ei saa koguda andmeid nõusoleku alusel, mida

võib alati ära võtta. Milline protsess käivitub juhul, kui näiteks palgaandmed on Statistikaametis

nõusoleku alusel esitatud teistele osapooltele ning ettevõte hiljem nõusoleku tühistab? Kas see

tähendab ka andmete kustutamist asutuses, mis on need andmed juba vastu võtnud?

Ettevõtjatele võib seadusemuudatus tekitada ka põhjendamatuid ootusi halduskoormuse

vähenemise osas. Selleks, et ühe andmekogu andmeid oleks võimalik kasutada teises

andmekogus, peavad need olema ühtemoodi mõistetavad. Statistikaamet ja Maksu- ja Tolliamet

koguvad mõlemad andmeid palkade kohta, kuid kasutavad erinevat arvutusmetoodikat. See

tähendab, et palgaandmeid tuleb ka tulevikus esitada mõlemale asutusele eraldi.

Seletuskirjas on välja toodud. „Eelnõuga ei välistata võimalust, et andmete väljastamise teenust

pakuvad teised asutused, kasutades ettevõtjate nõusoleku saamiseks andmenõusoleku ja

volituste haldamise andmekogu. Asutused, kes soovivad samuti andmete väljastamise teenust

pakkuda, peavad üle vaatama neile antud ülesanded ja pädevused, kas need võimaldavad seda

juba praegu teha või tuleb teha muudatusi.“

Eelnõus on aga kirjas „Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi

4310 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) võimaldada eraõiguslikul

juriidilisel isikul anda nõusolek Statistikaametis või riigi infosüsteemi kuuluvas andmekogus

olevate temaga seotud andmete edastamiseks kolmandale isikule, võtta tagasi antud

nõusolekuid, anda ülevaade antud nõusolekutest ning tagada toimunud andmevahetuse

õiguspärasuse tõendatavus.“;

Teeme ettepaneku eelnõu sõnastust täpsustada, et vältida vääriti mõistmist. Ei saa nõustuda

sellega, et kõikidest riigi infosüsteemidest saab tulevikus hakata andmeid väljastama vastavalt

isiku soovile kolmandatele osapooltele. SiM-i valitsemisala asutuste andmekogude puhul ei saa

kõiki andmeid väljastada ka andmesubjekti nõusolekul. Liidestumine nõusolekuteenusega ning

andmete väljastamine nõusolekuteenuse alusel peab jääma andmekogude valdajate otsustada.

2 (3)

Statistikaametile nähakse eelnõus ette andmeväljastusteenuse pakkumiseks õigus töödelda riigi

infosüsteemi kuuluvate teiste andmekogude andmeid, kui need andmed on riikliku statistika

seaduse alusel Statistikaametil olemas ning teenuse osutamiseks vajalikud. Teenuse osutamisel

on Statistikaametil õigus kontrollida teenuse osutamiseks vajalikke andmeid teistest riigi

andmekogudest. Näiteks kui ettevõtja tellib Statistikaametilt andmeväljastusteenusena ülevaate

oma töötajate arvu ja struktuuri kohta, võib Statistikaamet teenuse korrektseks osutamiseks

kontrollida teises riigi andmekogus, näiteks töötamise registris (TÖR), kas ettevõtja esitatud

töötajate arv vastab seal registreeritud andmetele. Selline päring on lubatud üksnes juhul, kui

vastavad TÖR-i andmed on Statistikaametil riikliku statistika seaduse alusel niigi olemas ning

neid on vaja teenuse osutamiseks.

Siseministeeriumi hinnangul on tegemist problemaatilise sättega ning kindlasti ei saa

Statistikaametile jääda õigust nõuda sisse kõikide teiste andmekogude andmeid, isegi juhul, kui

ettevõte on sarnased andmed juba Statistikaametile esitanud. Sellisel juhul oleks Statistikaamet

justkui keskne „superandmebaas“, millel on õigus saada ligi kõikide teiste riiklike registrite ja

andmebaaside andmetele. Paljude andmekogude ja registrite andmete väljastamise piiramiseks

on olemas õiguslik alus ning riikliku statistika seaduse muudatuste tegemine ei saa sellega

vastuollu minna.

Teiseks on ka siin probleemiks andmete tähendus. Erinevates riiklikes andmekogudes on palju

sarnaseid, aga väga vähe täpselt samatähenduslikke andmeid.

Kolmandaks tuleks täpsustada, kas ettevõte, kes soovib Statistikaametilt andmeväljastamise

teenuse kaudu oma andmeid pärida või edastada teistele osapooltele, peab olema valimis.

Statistikaamet kogub ettevõtete kohta andmeid valimi alusel ning erinevatel aastatel on valimis

erinevad ettevõtted. Kas Statistikaamet tohib andmete korrektsuse tagamiseks pärida andmeid

ainult nende ettevõtete kohta ja ainult sel ajaperioodil, mil need ettevõtted on valimis, või jääb

selle muudatusega Statistikaametile õigus küsida kõikide ettevõtete kõiki andmeid, mis on

mõnes Statistikaameti küsimustikus kajastatud? Ehk siis, kas ettevõte, mis ei ole kunagi olnud

üheski Statistikaameti valimis, saab õiguse küsida Statistikaameti kaudu endaga seotud

andmeid teistest andmekogudest?

Seletuskirjas märgitakse, et hetkel ei ole võimalik täpselt prognoosida, kui paljusid asutusi

eelnõu rakendamine puudutab. Eelduslikult mõjutab muudatus eelkõige asutusi, kes peavad

riiklikke andmekogusid või on sagedasemad andmete väljastajad juriidilistele isikutele.

Asutustel peab kindlasti olema õigus teenuse kasutamises ka loobuda.

Seletuskirjas märgitakse, et „Ettevõtja ehk isikuandmete vastutav töötleja peab tagama

õigusliku aluse olemasolu ning Statistikaamet on siin isikuandmete volitatud töötleja.“ Juhime

tähelepanu, et olukorras, kus Statistikaamet on andmete vastutav töötleja, ei muutu ta ka selles

olukorras volitatud töötlejaks. Vastutava ja volitatud töötleja suhe on andmeid edastada paluva

ja andmeid saava ettevõtja vahel. Statistikaamet kui andmete vastutav töötleja selleks ka jääb

ning peab andmete väljastamiseks omama ka enda poolelt õiguslikku alust.

Millisele õiguslikule konstruktsioonile tugineb eelnõus kasutatud loogika, et ettevõte saab anda

Statistikaametile nõusoleku andmesubjekti andmete töötlemiseks? Isikuandmete töötlemiseks

ka andmete väljastamisel peab Statistikaametil olema õiguslik alus. Selleks ei saa olla ettevõtja

nõusolek, sest ettevõte ei ole GDPRi tähenduses andmesubjekt. Pigem tuleks luua seadusesse

selge õiguslik alus kooskõlas GDPRiga isikuandmete edastamiseks ühe ettevõtja taotluse alusel

teisele ettevõtjale.

3 (3)

Eelnõu paragrahv 2 punkti 4 osas rõhutame, et seadus peab selgelt ütlema, mida andmetega

pärast säilitustähtaja lõppu tehakse, nt et andmed tuleb kustutada. Samuti tuleks reguleerida

võimalike varukoopiate ja logide säilitamine, mis samuti võivad sisaldada isikuandmeid.

Seletuskirjas viidatakse eelnõu paragrahv 3 punktile 4. Kuna eelnõus puudub viidatud

paragrahv, siis ilmselt on silmas peetud paragrahvi 2 punkti 4?

Andmeväljastusteenuse, kus andmed liiguvad ühe isiku soovi alusel kolmandale isikule,

loomise ja ülalpidamise kulud peaks kinni maksma ettevõtja, kes teenust kasutab. Eelnõus ei

ole välja toodud, et loodav teenus oleks isemajandav.

Eelnõu § 1 punkti 5 muutmise vormel on ekslik, sest 1. detsembril 2026. jõustub juba AvTS-i

§ 43 ülamärkega 10 lõige 3 ülamärkega 1. Seega ei saa olla siin muutmisvormel „täiendatakse“,

vaid „muudetakse“. Lisaks palume seletuskirjas avada selle sätte sisu, sarnaselt nagu eelmisel

korral oli sama sätte lisamisel AvTS-i muutmise eelnõus selgitused kirjas:

Andmenõusolekusüsteemi kohustus kohaldub ainult siis, kui andmetöötluse õiguslikuks aluseks

on andmesubjekti nõusolek.

Süsteemi kasutamine ei muutu kohustuslikuks ettevõtjatele ega andmesubjektidele.

Andmenõusolekuteenuse kasutamine on andmesubjektile ja ettevõtjale vabatahtlik.

Andmesubjekt ise otsustab, kas soovib andmenõusolekusüsteemi kui kanalit kasutada või mitte.

Üldjuhul ei ole avalikus sektoris isikuandmete töötlemise aluseks andmesubjekti nõusolek.

Pigem on selleks IKÜM artikli 6 lõike 1 punkt e, kus käsitletakse olukorda, kus isikuandmete

töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku

võimu teostamiseks. Siiski on nõusoleku kasutamine lubatud nn mugavusteenusena.

Mugavusteenuse kontseptsioon on oluline eelkõige andmekaitseõiguse perspektiivist.

Palume seletuskirja täiendada selgituste ja näidetega seoses andmeväljastusteenusega.

Seletuskirja leheküljel 6 on öeldud, et arvestades Statistikaameti käsutuses olevate andmete

iseloomu, on võimalik kasutada olemasolevaid andmeid laiemalt ning nende abil ettevõtjate

halduskoormust vähendada. Mida see praktikas tegelikult tähendab? Kas see tähendab seda, et

Statistikaamet hakkaks andmekogude isikuandmeid väljastama või see tähendab, et

Statistikaamet väljastaks andmekogude andmete põhjal tehtud statistikat kolmandale isikule

juriidilise isiku nõusolekul või on siin hoopis midagi muud mõeldud? Seletuskirjas on seda küll

selgitatud, aga see teema vajaks konkreetseid näiteid, et oleks üheselt aru saada, mida on

tahetud selle regulatsiooniga öelda.

Siseministeerium soovib Justiits- ja digiministeeriumi tähelepanu juhtida asjaolule, et

arvamuste küsimiseks kaasuvatelt osapooltelt oleks paslik arvestada pikema tähtajaga, kui

mõned päevad. See tagaks ka võimaluse materjalid sisuliselt läbi töötada ja olla oma tagasisides

selgem.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Adele Johanson

[email protected]