Siseministeerium
Vabaühenduste Liidu arvamus politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta
Austatud minister
Vabaühenduste Liit on tutvunud politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, mille eesmärk on tugevdada sisejulgeolekut ja elanikkonnakaitset toetavat kriisireservi ning luua selgem õiguslik raamistik vabatahtlike ja endiste teenistujate kaasamiseks pikaajaliste ja ressursimahukate kriiside lahendamisse.
Toetame eelnõu üldist eesmärki tugevdada Eesti kriisivalmidust ning suurendada riigi võimekust tagada sisejulgeoleku ja elanikkonnakaitse ülesannete täitmine olukordades, kus tavapärased ressursid on ülekoormatud või häiritud. Peame oluliseks, et vabatahtlike rolli ja panust käsitletakse senisest süsteemsemalt ning et kriisirolliga vabatahtlikele luuakse selgemad õigused, tagatised ja töösuhete erisused.
Rõhutame aga, et kriisivalmiduse tugevdamine ei saa piirduda üksnes riigiasutuste vaatega ega vabatahtliku kui üksikisiku kaasamisega. Vabatahtlik kriisivõimekus tekib ja püsib suurel määral organisatsioonides: vabatahtlike värbamises, väljaõppes, motiveerimises, valmisoleku hoidmises, juhtimises ja kogukondliku usalduse loomises. Seetõttu on oluline, et eelnõu rakendamisel arvestataks süsteemselt ka vabatahtlike organisatsioonide rolli, võimekust ja koormust.
Esitame tähelepanekud, mille kohaselt vajavad täpsustamist vabatahtlike organisatsioonide roll kriisivõime loomisel, kriisirolliga vabatahtlike ülesanded ja kohustused, väljaõppe- ja valmisolekunõuete mõju, vabatahtlike juhtimismudel kriisiolukorras ning tööandjate kaasamine ja toetamine. Peame oluliseks, et nendele küsimustele leitaks selged vastused enne eelnõu rakendamist või hiljemalt rakendusaktide ja praktiliste juhiste väljatöötamisel.
1. Vabatahtlike organisatsioonide roll vajab selgemat määratlemist
Eelnõu keskendub valdavalt kriisirolliga vabatahtlikule kui üksikisikule. Praktikas ei tegutse suur osa vabatahtlikest siiski eraldiseisvalt, vaid vabatahtlike organisatsioonide, seltside, võrgustike ja kogukondlike struktuuride kaudu. Just need organisatsioonid hoiavad üleval vabatahtlike motivatsiooni, oskusi, valmisolekut, varustust, kohalikku teadmist ja usaldussuhet kogukondadega.
Seetõttu palume eelnõu seletuskirjas või rakenduskavas täpsustada:
• milline on vabatahtlike organisatsioonide roll kriisirolliga vabatahtlike planeerimisel, ettevalmistamisel ja valmisoleku hoidmisel;
• kas ja milliseid täiendavaid ülesandeid või kulusid kriisirollide süsteem organisatsioonidele kaasa toob;
• kuidas tagatakse, et organisatsioonidele lisanduv koormus oleks ka rahaliselt ja korralduslikult kaetud;
• kuidas kaasatakse vabatahtlikke organisatsioone kriisirollide süsteemi rakendamise ja hindamise protsessi.
Kriisirollide süsteemi edukus sõltub suurel määral sellest, kas see tugevdab olemasolevat vabatahtlikku võrgustikku või paneb sellele täiendavaid kohustusi ilma vastava toe ja ressursita.
2. Vabatahtlik tegevus ja kriisirolliga vabatahtlik tuleb selgelt eristada
Peame oluliseks, et eelnõu rakendamisel oleks üheselt selge erinevus üldise vabatahtliku tegevuse ja õiguslikult määratletud kriisirolliga vabatahtliku vahel.
Vabatahtlik tegevus on Eestis mitmekesine ning hõlmab nii pääste-, merepääste- ja abipolitsei tegevust kui ka sotsiaalvaldkonda, humanitaarabi, kogukondlikku tuge, vaimse tervise tuge, infovahendust ja haavatavate sihtrühmade abistamist.
Kriisirolliga vabatahtliku staatus toob kaasa suuremad ootused, kohustused ja võimalikud töö- või teenistussuhte erisused. Seetõttu peab iga kriisirolli võtvale inimesele olema enne nõusoleku andmist arusaadav:
• milliseid ülesandeid temalt oodatakse;
• milline on tema valmisoleku- ja osalemiskohustus;
• milline on nõutav väljaõpe ja täiendusõpe;
• kuidas toimub kaasamine kriisiolukorras;
• millised on tema õigused, hüvitised ja sotsiaalsed tagatised;
• millistel alustel saab kriisirollist loobuda või sellest vabastatakse.
Ilma sellise selguseta võib tekkida olukord, kus vabatahtlikud, organisatsioonid ja tööandjad mõistavad kriisirolliga kaasnevaid ootusi erinevalt. See vähendaks süsteemi toimivust just kriisiolukorras, kus õigus- ja rolliselgus on eriti olulised.
3. Tööandjate roll ja hüvitusmehhanismid vajavad praktilist läbimõtlemist
Peame positiivseks, et eelnõu käsitleb töö- ja teenistussuhete erisusi ning näeb ette hüvitusmehhanisme nii vabatahtlikele kui ka tööandjatele. Samas sõltub kriisirollide süsteemi toimimine olulisel määral tööandjate tegelikust valmisolekust lubada oma töötajatel kriisi lahendamisse panustada.
Seetõttu palume täpsustada, kuidas on hinnatud tööandjatele kaasnevat mõju ning kuidas tagatakse, et hüvitusmehhanismid oleksid praktikas piisavad, kiired ja arusaadavad. Eriti oluline on arvestada väikeste tööandjatega, kelle puhul ühe võtmetöötaja eemalolek võib oluliselt mõjutada organisatsiooni teenuseid, projektikohustusi või sihtrühmade toetamist.
Samuti tuleks läbi mõelda nende inimeste olukord, kes ei tööta klassikalise töölepingu alusel: juhatuse liikmed, käsundus- või töövõtulepinguga töötajad, vabakutselised, FIE-d, platvormitöö tegijad, töötud, üliõpilased ja pensionärid. Ka nemad võivad olla kriisiolukorras olulised vabatahtlikud, kuid nende sissetuleku või ajakulu hüvitamine ei pruugi sobituda tööandjapõhise mudeliga.
4. Väljaõppe ja juhtimise korraldus peab tagama ohutuse ja kvaliteedi
Mõistame vajadust luua kriisiolukorras võimalus täiendavate vabatahtlike kiireks kaasamiseks ja väljaõpetamiseks. Tuleb aga tagada, et paindlikum väljaõppemudel ei vähendaks vabatahtlike endi ohutust ega kriisilahenduse kvaliteeti.
Eriti oluline on täpsustada, milliste ülesannete täitmiseks loetakse lühema kriisiaegse väljaõppe läbinud vabatahtlik pädevaks, milline on tema juhendamine ning millised tegevused eeldavad põhjalikumat ettevalmistust. Vabatahtlike kaasamine kriisiolukorras peab olema korraldatud nii, et ülesanded, vastutus ja juhtimisahel oleksid selged nii kutselistele töötajatele, vabatahtlikele kui ka vabatahtlike organisatsioonidele.
Tehnilise väljaõppe kõrval peab kriisirolliga vabatahtlike ettevalmistus sisaldama ka põhiõiguste, proportsionaalsuse, deeskalatsiooni, haavatavate sihtrühmade kohtlemise ja kogukondliku usalduse teemasid. Kriisivalmidus tähendab ka inimeste õiguste, turvatunde ja usalduse hoidmist.
5. Kriisivalmidust tuleb arendada laiemalt kogu vabakonnas
Vabaühenduste Liit peab oluliseks rõhutada, et kriisides ei ole vabaühenduste roll ainult sisejulgeolekuasutuste abistamine.
Viimaste aastate kriisid, sh pärgviiruspandeemia ja Ukraina sõjaga seotud humanitaar- ja põgenikekriis on näidanud, et kriitilist rolli täidavad ka sotsiaalvaldkonna ühendused, humanitaarabi pakkuvad organisatsioonid, kogukonnaseltsid, vaimse tervise ja nõustamisteenuste pakkujad, laste ja perede toetajad, puuetega inimeste organisatsioonid ning paljud teised avalikes huvides tegutsevad ühendused.
Need organisatsioonid tunnevad oma sihtrühmi, suudavad kiiresti infot vahendada, jõuavad inimesteni, kelleni riik alati kiiresti ei jõua, ning aitavad säilitada kogukondade toimepidevust ja usaldust. Seetõttu peaks riik kriisivalmiduse arendamisel käsitlema vabakonda tervikuna, mitte üksnes nende vabatahtlike kaudu, kes on otseselt seotud pääste-, merepääste-, politsei- või Häirekeskuse ülesannetega.
Teeme ettepaneku, et Siseministeerium töötaks koostöös Vabaühenduste Liidu, Päästeliidu ja teiste asjassepuutuvate vabaühendustega välja laiema vabakonna kriisikoostöö mudeli. See peaks käsitlema muu hulgas:
• vabaühenduste võimalikke rolle erinevat tüüpi kriisides;
• vabatahtlike ja organisatsioonide rollide koordineerimist;
• riigi, kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste koostöökanaleid;
• info liikumist kriisi ajal;
• vabatahtlike kaasamise ja hoidmise põhimõtteid;
• vabaühenduste enda toimepidevuse toetamist;
• haavatavate sihtrühmade vajadustega arvestamist.
Selline mudel aitaks vältida olukorda, kus vabatahtlik panus jääb kriisiolukorras killustunuks või sõltub üksnes varasematest isiklikest kontaktidest.
Kokkuvõttes toetab Vabaühenduste Liit eelnõu kui olulist sammu Eesti kriisivalmiduse tugevdamisel ning vabatahtlike rolli selgemal määratlemisel. Peame positiivseks, et eelnõu loob õigusliku aluse kriisirolliga vabatahtlike süsteemsemaks kaasamiseks ning näeb ette senisest selgemad õigused ja tagatised.
Samas peame vajalikuks, et eelnõu rakendamisel pöörataks senisest rohkem tähelepanu vabatahtlike organisatsioonide rollile, kriisirolliga kaasnevate ülesannete ja kohustuste selgusele, väljaõppe ja juhtimise kvaliteedile, tööandjate tegelikule kaasamisele ning vabakonna laiemale kriisivalmidusele. Kriisireservi loomine peaks toetuma olemasolevale vabatahtlikule võrgustikule ning tugevdama, mitte üksnes kasutama, vabatahtlike organisatsioonide võimekust.
Täname Siseministeeriumi kaasamise eest ning oleme valmis ka edaspidi kaasa mõtlema, et kujundada lahendus, mis on tõhus kriiside lahendamisel ning kestlik vabatahtliku tegevuse ja vabakonna kriisivalmiduse arendamisel Eestis.
Lugupidamisega
Triin Toomesaar
Vabaühenduste Liidu juhataja
---
Katre Koppel
[email protected]
+372 518 8904