Kirja edastamine

Rahandusministeerium

.06.2026 nr 2-7/26-171/1

Huvide deklareerimine

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon soovib saada teavet riigi omandis või riigi

osalusega juriidiliste isikute juhtide huvide deklareerimise kohta, sh võrrelduna huvide

konflikti riski vältimise teiste meetmetega.

Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 13 lg 1 sätestab ametiisikute ringi, kel on kohustus

iga-aastaselt oma huvid deklareerida. Seejuures annab KVS § 13 lg 1 punktid 12-15 ministrile

volituse kehtestada huvide deklareerimise kohustus avalik-õiguslike juriidiliste isikute

ametiisikutele, konkurentsiseaduse tähenduses avaliku ettevõtja juhtorgani liikmele, riigi või

avalik-õigusliku juriidilise isiku asutatud sihtasutuse juhtorgani liikmele, isikule, kellele on

seaduse või halduslepinguga delegeeritud avaliku ülesande täitmise korral otsuse või toimingu

tegemise pädevus.

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni pädevusse kuulub KVS § 9 lg 1 kohaselt muude

ülesannete hulgas ka huvide deklaratsioonide kontrollimine ning seejuures on ilmnenud, et

riigile kuuluvate ja riigi osalusega äriühingute juhtide osas on huvide deklareerimise

regulatsioon ja praktika ebaühtlane.

Vastavalt peab korruptsioonivastane erikomisjon vajalikuks saada rohkem selgitusi huvide

konflikti riski maandamise kohta riigi osalusega ja riigile kuuluvate juriidiliste isikute

juhtimisel. Eesti Vabariigi osaluspoliitika (2025) on sel teemal üsna üldsõnaline, ilmselt

seetõttu on ka riigile kuuluvate ja riigi osalusega ettevõtete juhtide huvide deklareerimise

kohustus ebaühtlane – nt ei deklareeri huve KVS mõttes riigitulundusasutuse Riigimetsa

Majandamise Keskuse (RMK), avalik-õiguslike juriidiliste isikute Tervisekassa ja

Töötukassa, Elering AS, AS Eesti Raudtee, aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam, AS Tallinna

Sadam ja OÜ Rail Baltic Estonia juhid. Loetelust mitmete juriidiliste isikute läbipaistva

tegutsemise meetmeid on käsitletud ka korruptsioonivastase erikomisjoni istungil.

Sealhulgas otsustas korruptsioonivastane erikomisjon oma 3. juuni 2024 istungil kontrollida

huvide deklaratsioone kantsleritel ja nõukogu ja juhatuse liikmetel valimist riigi äriühingutest

ja sihtasutustest – Eesti Energia AS, Riigi Kinnisvara AS, Elering AS, AS Tallinna Sadam ja

Nordic Aviation Group AS (tänaseks pankrotis). Kontrollimise käigus ilmnes, et Elering AS

ja Nordic Aviation Group AS (tänaseks pankrotis) juhtidel puudub huvide deklareerimise

kohustus. Nordic Aviation Group AS pankrotile eelnes keeruline periood, mille vältel püüti

ettevõtte olukorda parandada ning seejuures toodi riikliku lennuettevõtte Nordica erikontrolli

aktis välja mitmeid huvide konflikte Nordica juhtide ja töötajate osas. Seega ei olnud

asutusesisesed huvide konflikti vältimise meetmed piisavad hoolimata sellest, et

rahandusministeerium osales Nordica nõukogus.

2

Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 65 lg 1 sätestab rahandusministeeriumi valitsemisala ja

muude küsimuste reas kuuluvad sinna ka riigi personalipoliitika, riigivara ja riigihangetega

seotud tegevus, riigihalduse kavandamine ja koordineerimine, riigi rahavoo juhtimine.

Rahandusministeeriumi põhimääruse § 30¹ punkt 13¹ täpsustab nende funktsioonide täitmist

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna pädevust käsitledes. Nimelt töötab riigi

osaluspoliitika ja riigihangete osakond välja riigihangete- ja riigi osaluspoliitikat, valmistab

ette õigusaktide eelnõusid, koordineerib riigiasutuste tegevust riigihangete ja riigiabi

valdkonnas, korraldab riigi huvide kaitset riigi osalusega eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes

juriidilistes isikutes.

Eeltoodust tulenevalt on rahandusministeeriumil pädevus osaluspoliitika teostamiseks, sh

läbipaistvuse tagamise meetmete osas, mitte ainult rahandusministeeriumi valitsemisalasse

kuuluvate juriidiliste isikute osas, vaid kõigi KVS § 13 lg 1 p 12-15 viidatud isikute, s.o

avalik-õiguslike juriidiliste isikute, konkurentsiseaduse tähenduses avalike ettevõtjate, riigi

või avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutatud sihtasutuste juhtide ning isikute osas, kellele

on seaduse või halduslepinguga delegeeritud avaliku ülesande täitmise korral otsuse või

toimingu tegemise pädevus.

15. juunil 2025 on ajalehes „Postimees“ ilmunud artiklis „Rahandusministeerium kaitseb

riigifirmade juhtide majandushuvide varjamist“ öeldud, et ministeerium otsustab valikuliselt

milliste riigi äriühingute ja hallatavate asutuste juhtide osas kehtestada huvide deklareerimise

kohustus ning KVS § 13 lg 1 p 12-15 volitusnormide alusel huvide deklareerimise kohustuse

otsus tehakse ministri tasandil, sh poliitilistel kaalutlustel. Seejuures peetakse huvide

deklareerimist korruptsiooni tõrjumisel kasutuks meetmeks ja kohasem on korruptsiooni

ennetamisel toetuda asutusesisestele riskipõhistele meetmetele. Artiklis on öeldud, et kui on

olemas tõhusamad meetmed korruptsiooniohu ennetamiseks, siis kasutatakse neid.

Kuivõrd KVS § 13 lg 1 p 12-15 alusel huvide deklaratsioonide esitamise kohustuse

rakendamine on ebaühtlane ja niisugune eristav kohtlemine võib olla diskrimineeriv, soovib

korruptsioonivastane erikomisjon ülevaadet niisuguse käsitluse õiguslikest alustest ja muudest

põhjustest.

Ootame niisuguse eristava kohtlemise kohta selgitusi esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 3.

juuliks 2026.

Seejuures soovime argumenteeritud vastuseid ka alljärgnevatele küsimustele:

1. Miks ei ole KVS § 13 lg 1 p 12-15 alusel huvide deklareerimise kohustuse

kehtestamine toimunud ühetaoliselt?

2. Kas ja millises ulatuses toimub KVS § 13 lg 1 p 12-15 alusel huvide deklareerimise

kohustuse loomise otsustamisel asjaomaste juriidiliste isikute rolli ja mahu kaalumine?

3. Millistel kaalutlustel tehti rahandusministeeriumis otsus, mille kohaselt riigile

kuuluvate ettevõtete juhid ei pea esitama huvide deklaratsioone?

4. Kas ja milliseid muudatusi planeerib rahandusministeerium riigi osaluspoliitika

teostamisel, sh KVS § 13 lg 1 p 12-15 rakendamisel?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Kovalenko-Kõlvart

esimees

Anu Kärtner

631 6621 [email protected]

Rahandusministeerium

.06.2026 nr 2-7/26-171/1

Huvide deklareerimine

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon soovib saada teavet riigi omandis või riigi

osalusega juriidiliste isikute juhtide huvide deklareerimise kohta, sh võrrelduna huvide

konflikti riski vältimise teiste meetmetega.

Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 13 lg 1 sätestab ametiisikute ringi, kel on kohustus

iga-aastaselt oma huvid deklareerida. Seejuures annab KVS § 13 lg 1 punktid 12-15 ministrile

volituse kehtestada huvide deklareerimise kohustus avalik-õiguslike juriidiliste isikute

ametiisikutele, konkurentsiseaduse tähenduses avaliku ettevõtja juhtorgani liikmele, riigi või

avalik-õigusliku juriidilise isiku asutatud sihtasutuse juhtorgani liikmele, isikule, kellele on

seaduse või halduslepinguga delegeeritud avaliku ülesande täitmise korral otsuse või toimingu

tegemise pädevus.

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni pädevusse kuulub KVS § 9 lg 1 kohaselt muude

ülesannete hulgas ka huvide deklaratsioonide kontrollimine ning seejuures on ilmnenud, et

riigile kuuluvate ja riigi osalusega äriühingute juhtide osas on huvide deklareerimise

regulatsioon ja praktika ebaühtlane.

Vastavalt peab korruptsioonivastane erikomisjon vajalikuks saada rohkem selgitusi huvide

konflikti riski maandamise kohta riigi osalusega ja riigile kuuluvate juriidiliste isikute

juhtimisel. Eesti Vabariigi osaluspoliitika (2025) on sel teemal üsna üldsõnaline, ilmselt

seetõttu on ka riigile kuuluvate ja riigi osalusega ettevõtete juhtide huvide deklareerimise

kohustus ebaühtlane – nt ei deklareeri huve KVS mõttes riigitulundusasutuse Riigimetsa

Majandamise Keskuse (RMK), avalik-õiguslike juriidiliste isikute Tervisekassa ja

Töötukassa, Elering AS, AS Eesti Raudtee, aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam, AS Tallinna

Sadam ja OÜ Rail Baltic Estonia juhid. Loetelust mitmete juriidiliste isikute läbipaistva

tegutsemise meetmeid on käsitletud ka korruptsioonivastase erikomisjoni istungil.

Sealhulgas otsustas korruptsioonivastane erikomisjon oma 3. juuni 2024 istungil kontrollida

huvide deklaratsioone kantsleritel ja nõukogu ja juhatuse liikmetel valimist riigi äriühingutest

ja sihtasutustest – Eesti Energia AS, Riigi Kinnisvara AS, Elering AS, AS Tallinna Sadam ja

Nordic Aviation Group AS (tänaseks pankrotis). Kontrollimise käigus ilmnes, et Elering AS

ja Nordic Aviation Group AS (tänaseks pankrotis) juhtidel puudub huvide deklareerimise

kohustus. Nordic Aviation Group AS pankrotile eelnes keeruline periood, mille vältel püüti

ettevõtte olukorda parandada ning seejuures toodi riikliku lennuettevõtte Nordica erikontrolli

aktis välja mitmeid huvide konflikte Nordica juhtide ja töötajate osas. Seega ei olnud

asutusesisesed huvide konflikti vältimise meetmed piisavad hoolimata sellest, et

rahandusministeerium osales Nordica nõukogus.

2

Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 65 lg 1 sätestab rahandusministeeriumi valitsemisala ja

muude küsimuste reas kuuluvad sinna ka riigi personalipoliitika, riigivara ja riigihangetega

seotud tegevus, riigihalduse kavandamine ja koordineerimine, riigi rahavoo juhtimine.

Rahandusministeeriumi põhimääruse § 30¹ punkt 13¹ täpsustab nende funktsioonide täitmist

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna pädevust käsitledes. Nimelt töötab riigi

osaluspoliitika ja riigihangete osakond välja riigihangete- ja riigi osaluspoliitikat, valmistab

ette õigusaktide eelnõusid, koordineerib riigiasutuste tegevust riigihangete ja riigiabi

valdkonnas, korraldab riigi huvide kaitset riigi osalusega eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes

juriidilistes isikutes.

Eeltoodust tulenevalt on rahandusministeeriumil pädevus osaluspoliitika teostamiseks, sh

läbipaistvuse tagamise meetmete osas, mitte ainult rahandusministeeriumi valitsemisalasse

kuuluvate juriidiliste isikute osas, vaid kõigi KVS § 13 lg 1 p 12-15 viidatud isikute, s.o

avalik-õiguslike juriidiliste isikute, konkurentsiseaduse tähenduses avalike ettevõtjate, riigi

või avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutatud sihtasutuste juhtide ning isikute osas, kellele

on seaduse või halduslepinguga delegeeritud avaliku ülesande täitmise korral otsuse või

toimingu tegemise pädevus.

15. juunil 2025 on ajalehes „Postimees“ ilmunud artiklis „Rahandusministeerium kaitseb

riigifirmade juhtide majandushuvide varjamist“ öeldud, et ministeerium otsustab valikuliselt

milliste riigi äriühingute ja hallatavate asutuste juhtide osas kehtestada huvide deklareerimise

kohustus ning KVS § 13 lg 1 p 12-15 volitusnormide alusel huvide deklareerimise kohustuse

otsus tehakse ministri tasandil, sh poliitilistel kaalutlustel. Seejuures peetakse huvide

deklareerimist korruptsiooni tõrjumisel kasutuks meetmeks ja kohasem on korruptsiooni

ennetamisel toetuda asutusesisestele riskipõhistele meetmetele. Artiklis on öeldud, et kui on

olemas tõhusamad meetmed korruptsiooniohu ennetamiseks, siis kasutatakse neid.

Kuivõrd KVS § 13 lg 1 p 12-15 alusel huvide deklaratsioonide esitamise kohustuse

rakendamine on ebaühtlane ja niisugune eristav kohtlemine võib olla diskrimineeriv, soovib

korruptsioonivastane erikomisjon ülevaadet niisuguse käsitluse õiguslikest alustest ja muudest

põhjustest.

Ootame niisuguse eristava kohtlemise kohta selgitusi esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 3.

juuliks 2026.

Seejuures soovime argumenteeritud vastuseid ka alljärgnevatele küsimustele:

1. Miks ei ole KVS § 13 lg 1 p 12-15 alusel huvide deklareerimise kohustuse

kehtestamine toimunud ühetaoliselt?

2. Kas ja millises ulatuses toimub KVS § 13 lg 1 p 12-15 alusel huvide deklareerimise

kohustuse loomise otsustamisel asjaomaste juriidiliste isikute rolli ja mahu kaalumine?

3. Millistel kaalutlustel tehti rahandusministeeriumis otsus, mille kohaselt riigile

kuuluvate ettevõtete juhid ei pea esitama huvide deklaratsioone?

4. Kas ja milliseid muudatusi planeerib rahandusministeerium riigi osaluspoliitika

teostamisel, sh KVS § 13 lg 1 p 12-15 rakendamisel?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Kovalenko-Kõlvart

esimees

Anu Kärtner

631 6621 [email protected]