Vabariigi Valitsuse määruse "Andmenõusoleku ja volitustes haldamise andmekogu põhimäärus ning andmekogu infosüsteemide pidamise, haldamise ja kasutamise kord" eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 26.05.2026 nr 8-1/4193-1;

JDM/26-0623/-1K

Meie 16.06.2026nr 1.1-11/2292-2

Vabariigi Valitsuse määruse

"Andmenõusoleku ja volitustes

haldamise andmekogu põhimäärus

ning andmekogu infosüsteemide

pidamise, haldamise ja kasutamise

kord" eelnõu kooskõlastamine

Lugupeetud proua Pakosta

Rahandusministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse määruse „Andmenõusoleku ja

volitustes haldamise andmekogu põhimäärus ning andmekogu infosüsteemide pidamise,

haldamise ja kasutamise kord“ eelnõu järgmiste märkustega.

1. Eelnõu ja seletuskiri on andmekogu definitsiooni osas vastuolulised. Volitusnormi ja eelnõu

§ 1 kohaselt luuakse üks andmekogu, mis koosneb andmenõusolekusüsteemist ja volituste

haldamise süsteemist, samas kui seletuskirjas viidatakse mitmuses „andmekogudele“ ning

käsitletakse andmenõusoleku ja volituste haldamise lahendusi sisuliselt eraldiseisvate

andmekogudena. Selline vastuolu tekitab ebaselgust nii õiguslikus kui arhitektuurilises plaanis.

Palume eelnõus üheselt selgitada, kas reguleeritakse ühte andmekogu kahe alamsüsteemiga või

kahte eraldiseisvat andmekogu, millele kohaldatakse ühist regulatsiooni. Juhul kui tegemist on

sisuliselt kahe iseseisva andmekoguga, on põhjendatud nende reguleerimine eraldi

põhimäärustes. Kui aga eesmärk on reguleerida üht andmekogu kahe alamsüsteemiga, tuleks

see eelnõus selgelt sätestada ning tagada terminikasutuse ja regulatsiooni struktuuri vastavus

sellele käsitlusele.

2. Eelnõu § 3 lõikes 1 eristatakse andmenõusolekusüsteemi kui terviklikku raamistikku ning

selle koosseisu kuuluvat andmeedastuse nõusoleku infosüsteemi. Paragrahvi 3 lõikes 2

kasutatakse aga mõistet „andmeedastuse nõusoleku süsteem“, mistõttu ei ole üheselt selge, kas

viidatakse kogu andmenõusolekusüsteemile või konkreetsele infosüsteemile. Arvestades, et

nõusoleku andmine on infosüsteemi funktsionaalsus, oleks terminoloogiliselt täpsem kasutada

mõistet „andmeedastuse nõusoleku infosüsteem“. Õigusselguse tagamiseks palume

terminikasutus eelnõus ühtlustada ning kasutada läbivalt täpseid mõisteid vastavalt sellele,

millist süsteemi või selle osa silmas peetakse.

2

3. Eelnõu § 3 lõike 2 praegune sõnastus on grammatiliselt vigane ja sisuliselt lünklik. Säte

märgib, et süsteem „võimaldab füüsilisel isikul anda...isikuandmete edastamiseks“, jättes

nimetamata toimingu objekti (nõusoleku). Kuigi seletuskirja punktis 2 on säte avatud

korrektselt (võimaldab inimesel anda nõusoleku), peab ka õigustloova akti tekst olema

iseseisvalt selge ja korrektne. Palume ühtlustada eelnõu § 3 lõike 2 sõnastus seletuskirjaga ja

eelnõu § 2 punktiga 1, lisades puuduva sihitise („võimaldab anda nõusoleku isikuandmete

edastamiseks…").

4. Eelnõus kasutatav termin „andmeedastuse nõusoleku andmeandja“ on põhjendamatult

keerukas ning tekitab sisulist segadust osapoolte rollide määratlemisel. Mõiste segab omavahel

nõusoleku andmise ja andmete edastamise rollid, kuigi andmeandja tegelik funktsioon on olla

andmete allikas, mitte nõusoleku andja. Palume kaaluda mõiste lihtsustamist või selle

täpsustamist viisil, mis kajastaks selgemini andmeandja tegelikku funktsiooni ning väldiks

erinevate rollide põhjendamatut põimumist.

5. Eelnõu § 5 lõikest 3 ei nähtu üheselt, kuidas on praktikas võimalik täita andmeandjale pandud

kohustust esitada andmesubjektile enne nõusoleku andmist selleks vajalik teave. Arvestades, et

andmeandjal puudub kontroll nõusoleku andmise kasutajaliidese ning andmesaaja teenuse

osutamise protsessi üle, jääb ebaselgeks, millisel viisil peaks andmeandja vastava kohustuse

täitma. Nõusoleku andmise protsess toimub praktiliselt andmesaaja teenuse raames ning

andmesubjekt puutub enne nõusoleku andmist esmalt kokku just andmesaajaga. Seetõttu tekib

küsimus, kas nõusoleku andmiseks vajaliku teabe esitamise kohustuse panemine andmeandjale

on sisuliselt põhjendatud ja praktikas täidetav. Palume täpsustada andmeandja ja andmesaaja

rollijaotust nõusoleku andmise protsessis ning kaaluda, kas nõusoleku andmiseks vajaliku teabe

esitamise kohustus enne nõusoleku andmist peaks olema ikka andmeandjal.

6. Eelnõu punkti § 5 lõike 3 kohaselt on andmeandja kohustatud esitama andmesubjektile

nõusoleku andmiseks loetletud teabe, sealhulgas teabe andmenõusoleku andmekogu haldaja

ning tema õiguste ja kohustuste kohta (punkt 8). Jääb ebaselgeks, miks on selle teabe esitamise

kohustus pandud andmeandjale ning kuidas see seostub andmeandja rolli ja vastutusega

nõusoleku andmise protsessis. Palume selgitada osapoolte rollijaotust ning täpsustada, millistel

kaalutlustel on andmekogu haldajat puudutava teabe esitamise kohustus pandud andmeandjale.

Vajaduse korral tuleks üle vaadata ka vastutuse jaotus. Selguse huvides tuleks eelnõus

täpsustada, et andmeandja vastutab vaid nende andmete esitamise eest, mis puudutavad tema

hallatavat andmekogu ja edastatavaid andmeliike.

7. Logide säilitamise kord peab toetama andmeandja õiguskindlust. Eelnõus sätestatud logide

säilitamise tähtaeg on maksumenetluse ja võimalike õigusvaidluste perspektiivist ebapiisav

ning võib pärssida andmeandja võimalusi tõendada andmete väljastamise õiguspärasust.

Praegune 3-aastane säilitamise tähtaeg võib piirata Maksu- ja Tolliameti võimalusi täita oma

tõendamiskohustust menetlustes, mis kestavad pikemalt. Logide säilitamise tähtaeg peab olema

piisav, et tagada tegevuste tõendatavus kogu võimaliku vastutuse perioodi vältel. Arvestades

maksumenetluste ja võimalike vaidluste kestust, ei ole 3-aastane tähtaeg piisav, isegi kui see

võib olla tavapärane tehniliste logide puhul. Palume kaaluda logide säilitamise tähtaja

pikendamist või luua alternatiivne lahendus, mis tagab andmeandjatele ligipääsu vajalikele

tõenditele ka pikema aja jooksul.

8. Eelnõus puudub andmenõusoleku tagasivõtmisel selgesõnaline kohustus varasemalt päritud

isikuga seotud andmed kustutada, andmenõusolekuteenus oleks justkui ainult uute andmete

pärimise õiguse haldamiseks. Soovitame tõsiselt kaaluda ja välja tuua, et kui andmesubjekt

(isik) on oma nõusoleku lõpetanud, siis tema andmeid edasi töödelda ei tohi.

3

9. Eelnõu §-d 22–24 on uuesti esitatud §-dena 25–27. Mõlemad sätete plokid reguleerivad

identseid asjaolusid: lõppkasutaja volituste haldamist, andmesaaja liidestumist ja süsteemi

kasutamise lõpetamist. Samuti on seletuskirjas esitatud dubleerivad selgitused. Ettepanek on

kustutada eelnõust dubleeriv plokk ning kontrollida ja ühtlustada §-de 22–24 sõnastust,

eemaldades neist trükivead (nt § 24 sõnas „avaludse“) ja ebatäpsed terminid.

10. Eelnõus kasutatakse paralleelselt mõisteid „vastutav töötleja“ ja „haldaja“, määratlemata

nende omavahelist seost või juriidilist erisust, mis tekitab segadust õiguste ja kohustuste kandja

osas. Eelnõu tekstis jagunevad ülesanded kahe nimetuse vahel, ilma et oleks selge, kas tegemist

on ühe ja sama asutusega eri rollides või kahe erineva subjektiga. Eelnõust jääb mulje, et

mõlemad mõisted viitavad samale asutusele (RIA), kuid selline tõlgendus ei tulene

normitekstist selgelt. Palume täpsustada mõistete „vastutav töötleja“ ja „haldaja“ definitsioone

ning selgelt määratleda nende omavaheline suhe ja rollijaotus. Kui mõlemal juhul peetakse

silmas sama asutust, tuleks kaaluda ka terminikasutuse ühtlustamist, et vältida tarbetuid

tõlgendus- ja rakendusprobleeme.

11. Eelnõu § 20 ja § 30 vahel on sisuline vastuolu. Eelnõu praegune sõnastus jätab

reguleerimata, milliseid andmeid peavad esitama teised asutused peale rahvastiku- ja äriregistri.

Kui Maksu- ja Tolliamet (MTA) soovib liidestuda andmeandjana, siis puudub määruse tasandil

volitus ja kirjeldus, milliseid andmeid MTA süsteemi edastama peaks või tohib. Seega eelnõust

ei nähtu piisava selgusega, milline on teiste andmeandjate roll andmekogu andmestiku

täitmisel. Samuti jääb ebaselgeks, milliseid andmeid on erinevad andmeandjad kohustatud

süsteemi edastama ning kuidas jaguneb andmete esitamise vastutus andmeandjate vahel.

Palume täpsustada andmekoosseisu ka teiste andmeandjate lõikes ning selgelt määratleda,

milliseid andmeid iga andmeandja süsteemi edastab. See aitaks paremini mõista andmeandjate

rollijaotust ning vältida võimalikke tõlgendus- ja rakendusprobleeme andmete esitamise

kohustuse täitmisel.

12. Eelnõu § 36 lõikes 2 sätestatud andmete ja logide säilitamise kord on liialt üldistatud ning

ei arvesta maksumenetluses oluliste andmete õiguslikku tähendust ega pikaajalisi

säilitamisvajadusi. MTA-s volituste andmed maksukohustuslaste registri (MKR) puhul osa

üldandmete koosseisust. MKR põhimääruse kohaselt üldandmeid säilitatakse kümme aastat

pärast füüsilise isiku surma või juriidilise isiku õigusvõime lõppemist. Eelnõu § 36 lõikes 2

sätestatud regulatsioon, mille kohaselt säilitatakse volituste haldamise andmekogus nii andmeid

kui logisid kolm aastat pärast volituse lõppemist, ei erista selgelt andmete eri liike ega nende

õiguslikku tähendust. Selline lähenemine võib viia olukorrani, kus registri põhiandmed

kustutatakse ajaliselt liiga vara. Kolmeaastane tähtaeg volituse lõppemisest arvates on

põhiandmete puhul ebapiisav ning võib viia olukorrani, kus oluline tõendusmaterjal

kustutatakse enne maksumenetluse või võimaliku kohtuvaidluse lõppu. Eelnõu peab selgelt

eristama andmete ja logide säilitamise regulatsiooni. Lisaks tagama nende säilimise viisil, mis

toetab ka MTA ülesannete täitmist ja tõendamiskohustust ka pärast kolme aasta möödumist.

13. Kui tulevikus MTA liigub täielikult Pääsukese teenuse kasutamisele ning Pääsukese

teenusest saab pääsuõiguste/volituste andmete n-ö keskne tõeallikas, võib 3-aastane

säilitamistähtaeg osutuda ebapiisavaks. Arvestada tuleks ka pikemaajaliste menetluste,

vaidluste ja kohtumenetlustega, mille käigus võib tekkida vajadus tõendada

pääsuõiguste/volituste olemasolu või sisu tagantjärele. Seetõttu võiks kaaluda pikemat

säilitamistähtaega või teise lahenduse loomist, mis tagaks vajalike andmete kättesaadavuse ka

pärast 3 aasta möödumist.

14. Eelnõus on märgitud, et osad teenused on lõppkasutajale tasuta (andmeedastuse nõusoleku

haldamine, volituste haldamine). Kas see tähendab, et mõned teenused siiski ei ole tasuta? Kui

4

on ka tasulisi teenuseid, siis on ebaselge, et kuidas need kehtestatakse. Kui kõik on tasuta, siis

võiks seda öelda kõigi teenuste kohta. Palume seletuskirjas tasudega seonduvat selgitada.

15. Määrus ei käsitle piisava detailsusega liidestamise rakendusmudelit.

16. Selgituskirjas on toodud, et „Näiteks, inimene kasutab terviseteenuse rakendust MinuDoc9

retsepti pikendamiseks, siis rakendus küsib inimeselt nõusolekut tema retseptiandmetele

riiklikust tervise infosüsteemist TEHIK.“. Kas siin on mõeldud Terviseportaali? TEHIK on

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.

17. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs eelnõu mõjudest ja kuludest, sh mõjust riigieelarvele,

kulude mahust ja ajalisest jaotusest, võimalikest kuludest erinevatele asutustele ning nende

katteallikatest. Seletuskiri suunab kulude käsitluse seaduse eelnõu materjalidesse (seletuskirja

p 5). Samas tulenevad määrusest otsesed kulukohustused, eelkõige seoses infosüsteemide

liidestamise ja kohandamisega (§ 4, § 20, § 23), kuid nende kulude suurusjärk ja jaotus ei ole

määruse ega seletuskirja tasandil selgelt esitatud. Palume eelnõu seletuskirja täiendada ja tuua

välja määrusega seotud mõjud ja kulud vastavates peatükkides.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 58851493

[email protected]

Rando Kängsepp 59825053

[email protected]

Kristi Müürsepp 58851397

[email protected]

Kaur Karus 58851387

[email protected]

Karin Madisson 58870368

Karin. [email protected]

Carmen Aasamets 55638389

[email protected]

Reelika Tammiste 6763298

[email protected]