Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 26.05.2026 nr 8-1/4194-1;

JDM/26-0622/-1K

Meie 16.06.2026nr 1.1-11/2291-2

Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013.

a määruse nr 145 „Eesti teabevärava

eesti.ee haldamise, teabe

kättesaadavaks tegemise, arendamise

ning kasutamise nõuded ja kord“

muutmine

Lugupeetud proua Pakosta

Rahandusministeerium ei kooskõlasta Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145

„Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning

kasutamise nõuded ja kord“ muutmise määruse eelnõu järgmiste põhjuste tõttu.

1. Eelnõu ja seletuskirja võrdlemisel on näha, et seletuskirjas kirjeldatud muudatused ei vasta

eelnõus esitatud sätetele (eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse määrust peatükiga 31 (§-d 211–

216), kuid seletuskirja kohaselt täiendatakse eelnõu § 1 punktiga 10 määrust peatükiga 5 (§-d

23–28). Erinevad nii lisatavate sätete arv, sisu kui ka järjestus. Kuigi võib eeldada, et eelnõu

koostamisel muudeti määrusesse lisatava peatüki numeratsiooni (5. peatüki asemel 31.

peatükk), ei lahenda see vastuolusid. Praegusel kujul ei ole võimalik üheselt tuvastada, milline

seletus millise sättega seostub, mistõttu jäävad õhku mitmed ebaselgused. Enne eelnõuga edasi

liikumist on vajalik seletuskirja ja eelnõu omavaheline vastavusse viimine ning eelnõu uuesti

esitamine kooskõlastamisele tagasiside saamiseks.

2. Määrusega antakse haldajale (RIA) väga ulatuslikud õigused, kuid ei ole selge, millises

ulatuses ja millistel tingimustel neid õigusi rakendatakse. Seega esineb meie hinnangul risk, et

määruse kohaselt ei pruugi kasutaja mõista, millele ta nõusoleku annab.

Näiteks § 21⁶ sätestab andmetöötluse logimise, kuid ei täpsusta logimise ulatust, logide

säilitamise tähtaega, ligipääsuõigusi ega logimise eesmärki. Samas logitakse väga tundlikku

teavet.

Arvestades, et logimine on oluline nii andmekaitse, infoturbe kui ka andmesubjekti õiguste

tagamise seisukohast, võib üldine sõnastus põhjustada praktikas erinevat tõlgendust, sh

milliseid toiminguid ja andmeid tuleb logida (nt juurdepääs, muudatused, ajamärge, kasutaja).

Palume täpsustada § 21⁶ sõnastust või täiendada regulatsiooni selliselt, et logimise

2

miinimumnõuded oleksid üheselt arusaadavad ning tagaksid piisava läbipaistvuse ja

kontrollitavuse.

Samuti ei ole § 21⁴ puhul selge, mis saab andmetest pärast seda, kui andmesaaja või andmeandja

vastutav töötleja esitab haldajale avalduse isikustatud teabe kuvamise süsteemi kasutamise

lõpetamiseks. Puudub teave selle kohta, kas ja millal andmed kustutatakse.

3. Palume selgitada, miks lahutamise sündmusteenuse puhul päritakse rahvastikuregistri

teenuse seisu, mitte teenuse kaudu protsessi kohta teavet, samas kui ühegi teise teenuse puhul

ei küsita rahvastikuregistri teenuse seisu. Kui siin on mõeldud midagi muud kui teenuse seisu,

palume eelnõus täpsustada, millist andmekoosseisu on mõeldud. Töödeldava andmekoosseisu

kirjeldus peab olema määruses üheselt mõistetav.

4. Eelnõuga lisatava § 21¹ lõike 1 punkti 2 kohaselt võimaldab süsteem kuvada andmeid isiku

suhtes toimuva haldusmenetluse kohta. Seletuskirjas ei ole detailsemalt lahti kirjeldatud, mida

siin mõeldakse, millised ootused või kohustused eri asutustele siit tekivad. Võib aru saada, et

siin soovitakse tekitada isikule ühte vaadet kõigi tema suhtes käivate haldusmenetluste osas.

Eelnõu ega seletuskiri ei defineeri terminit „haldusmenetluse andmed“, mistõttu pole täielikult

arusaadav, kas mõeldakse ainult staatust või midagi detailsemalt. Seletuskirja punktis 1.1

räägitakse vaid „menetluste seisust“, kuid eelnõu tekst võimaldab märksa laiemat tõlgendust.

Palume täpsustada, kas säte loob kohustuse teabevaldajatele menetlusandmete edastamiseks

teabeväravasse ning kuidas tagatakse kooskõla valdkondlike piirangutega (nt maksusaladus).

Samuti palume täpsustada, millised haldusmenetluse andmed soovitakse kuvama hakata,

millistel juhtudel ja mis ulatuses.

5. Eelnõu puudutab Maksu- ja Tolliametit (MTA) ka läbi teabevaldaja ja andmeandja rolli.

MTA-ga seotud andmeid ei ole isikustatud teabe kuvamise andmete koosseisus ega ka

sündmusteenuste andmete koosseisus. Küll aga laienevad MTA-le kõik uued reeglid, mis

puudutavad teenuste pakkumist, andmete liidestamist ja sellega kaasnevaid kulusid, kui MTA

teenuseid või andmeid hakatakse kaasama teabevärava sündmusteenuste või isikustatud teabe

kuvamise lahendusse. See eeldab täiendavaid arendusi, andmeliidestusi ning toob kaasa nii

haldus- kui ka finantsmõju. Palume täpsustada, kas teabevaldaja ja/või andmeandja

liidestumine isikustatud teabe kuvamise süsteemiga on vabatahtlik ning kuidas hinnatakse ja

kaetakse sellega seotud arenduskulud.

6. Seletuskirja § 1 punktis 3 on märgitud, et muudatusega laiendatakse määruse § 2 punktis 2

mõistet mh nii, et see hõlmab konkreetse elusündmusega seotud menetluslikku teavet ning on

kooskõlas uues peatükis sätestatu ning § 27 lõigetes 1–8 kirjeldatud andmekoosseisuga. Eelnõu

sõnastus § 1 punkti 3 sõnastuses: „…teave talle juurdepääsetavatest sündmusteenusest“ ei kata

selgelt menetluslikku infot ega ole sisuliselt sama ulatusega, kuigi eelnõu § 21⁵ (sh lg 9) sisaldab

sündmusteenuste raames menetluslikku teavet. Palume täpsustada § 1 punkt 3 sõnastust

selliselt, et see hõlmaks selgelt ka sündmusteenuste raames kuvatavat menetluslikku teavet nii

nagu ka seletuskirjas viidatud.

7. Eelnõus § 1 punktis 5 muudetavas §-s 3 on sätestatud kaasvastutavate töötlejate ülesanded,

kuid vastutuse jaotus Justiits ja Digiministeeriumi, haldaja ja teabevaldajate vahel ei ole piisava

täpsusega eristatud, eelkõige andmetöötluse vastutuse ja andmesubjekti õiguste tagamise osas.

Seletuskirjas on viidatud IKÜM artiklile 26 ning kaasvastutavate töötlejate kokkuleppele, kuid

eelnõu tekstis ei ole selgelt välja toodud, millised kohustused kuuluvad konkreetsele

osapoolele. Paragrahvis 3 viidatakse ka määruse § 13 lõikes 1 nimetatud andmetele, kuid need

käsitlevad teenuse metaandmeid sh teenuse toimepidevuse ja töökindlusega seotud andmeid

3

ega kata piisavalt eelnõuga lisanduvat isikustatud ega sündmusteenuste raames kuvatavat

teavet.

Palume täpsustada § 3 sõnastust selliselt, et kaasvastutavate töötlejate vastutusvaldkonnad

oleksid selgemalt eristatavad ning säte hõlmaks ka teabeväravas kuvatava isikustatud teabe ja

sündmusteenuste raames kuvatava teabe kättesaadavuse tagamist, tagades andmete

kättesaadavuse ning vastavuse eelnõu laiendatud regulatsioonile.

8. Seletuskirjas on märgitud, et isikustatud teabe kuvamise süsteemi mõiste lisamine on vajalik,

kuna süsteem on eelnõu 5. peatüki keskne objekt ning seda käsitletakse andmekogu pidamist

reguleeriva osana. Kuigi eelnõu § 21¹-21³ sätestavad isikustatud teabe kuvamise süsteemi

toimimise ning andmeandja õigused ja kohustused, ei ole selle süsteemi seos §-s 3 sätestatud

osapoolte ülesannetega ning vastutus süsteemi toimimise ja selles kuvatava teabe eest

määratletud piisava selgusega, vaid see on jäetud liitumiskokkuleppe tasandile. Palume

täpsustada eelnõus isikustatud teabe kuvamise süsteemi rolli ja seost § 3 sätestatud ülesannetega

selliselt, et vastutus süsteemi toimimise ja kuvatava teabe osas oleks määratletud ka normi

tasandil.

9. Eelnõu § 1 punktiga 10 lisatavates §-des 21² ja 21³ on sätestatud andmeandja liidestamine

ning õigused ja kohustused, sh liitumiskokkuleppe sõlmimine haldajaga, milles määratakse

teenustaseme tingimused, tehnilised tingimused ja poolte kohustused. Samas jääb regulatsioon

liialt kokkuleppe tasandile ning ei anna normi tasandil selget pilti osapoolte vastutusjaotusest

isikustatud teabe kuvamise süsteemi toimimise ja selles kuvatava teabe osas. Kuigi andmeandja

roll andmete edastamise, õigsuse ja ajakohasuse osas on osaliselt kaetud, ei ole piisava

selgusega määratletud vastutus süsteemi toimimise, andmete kuvamise loogika ning kasutajale

nähtava teabe terviklikkuse eest. Palume täpsustada osapoolte rollijaotust selliselt, et oleks

üheselt selge, milline osapool vastutab andmete edastamise, kuvamise ja süsteemi toimimise

eest, ning ei piirduks üksnes liitumiskokkuleppe tasandiga.

10. Eelnõu seletuskirjas on riigieelarve mõjusid käsitletud liiga üldisel ja indikatiivsel tasemel.

Kulude hinnangud on esitatud laia vahemikuna ega ole aru saada, mis on nende tegelik maht ja

ajaline jaotus. Samuti ei ole osade kulude (sh tuleviku püsikulude) puhul võimalik aru saada,

millistele asutustele need tekivad ja mis mahus. Katteallikad on kirjeldatud üldsõnaliselt

(riigieelarve ja võimalikud välisvahendid), kuid puudub konkreetne info, millistest vahenditest

ja millal kulud kaetakse. Seletuskirja tuleks täiendada ja välja tuua aastate lõikes

asutusepõhiselt, millised kulud tekivad ning kuidas on vastaval asutustel plaanis need kulud

katta. Juhul kui eelnõuga tekib kulusid, mille katteallikas on ebaselge, tuleks seletuskirja lisada,

et täiendavaid kulusid menetletakse iga-aastases riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis

ning kui täiendavaid vahendeid ei eraldata, kaetakse need olemasolevate vahendite piires.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

4

Virge Aasa 58851493

[email protected]

Kevin Kassihin 58331868

[email protected]

Kristi Müürsepp 58851397

[email protected]

Kaur Karus 58851387

[email protected]

Rando Kängsepp 59825053

[email protected]