Ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (923 SE)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 26.05.2026 nr 2-5/26-01087;

RIIGIKOGU/26-0611/-2T

Meie 16.06.2026nr 1.1-11/2283-2

Ehitusseadustiku ning

ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise

seaduse muutmise seaduse eelnõu

(923 SE)

Lugupeetud härra Leis

Riigikogu keskkonnakomisjon on algatanud ehitusseadustiku ja selle rakendamise seaduse

muudatuse, millega kehtestatakse ajutine hoonestustasust vabastus regenereeriva vesiviljeluse

rajatistele.

Toetame Rahandusministeeriumi poolt eelnõu eesmärki soodustada regenereeriva vesiviljeluse

arengut ning seeläbi panustada keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisse. Eelnõus kavandatud

meede – ajutine hoonestustasust vabastamine – võib aidata kaasa valdkonna tegevuse

käivitamisele olukorras, kus see ei ole praegu majanduslikult tasuv.

Ehitusseadustiku muudatusega kavandatakse teha erisus hoonestustasust karpide või vetikate

kasvatamisel. Sellise erisuse tegemine on käsitatav riigiabina karpide ja vetikate kasvatajatele

- samale järeldusele on jõutud ka eelnõu seletuskirjas. Nagu seletuskirjas on selgitatud, siis

vähese tähtsusega abi piirmäär ei pruugi võimaldada karbi- ja vetikakasvatajaid täies mahus

hoonestustasust vabastada. Vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 717/2014 on

vähese tähtsusega abi piirmäär kalandus- ja vesiviljelussektoris 40 tuhat eurot ettevõtja kohta

jooksva ja kahe eelneva aasta jooksul. Teeme ettepaneku eelnõu täiendada võimalusega anda

vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni eelnimetatud määrusele.

Seletuskirja kohaselt on plaanis taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba (esitada

riigiabi teatis), et oleks võimalik riigiabi anda suuremas mahus. Juhime tähelepanu, et kui

riigiabi andmise luba taotletakse vastavalt konkurentsiseaduse §-le 341, peab eelnõus sätestada,

et hoonestustasu mittekohaldamine karpide või vetikate kasvatamisel on riigiabi, mille

andmisel järgitakse Euroopa Liidu riigiabi reegleid (eeldatavalt Euroopa Komisjoni teatises

”Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022” sätestatut) ja

Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi lubavat otsust ning riigiabi ei anta enne, kui Euroopa

Komisjon on teinud riigiabi lubava otsuse (vt näiteks elektrituruseaduse § 592 lg 46). Soovitame

Euroopa Komisjonile esmalt esitada mitte-ametliku riigiabi loa taotluse.

2

Lisaks vajab kavandatav meede meie hinnangul täiendavat analüüsi, näiteks pärast kaheaastast

rakendamisperioodi, et hinnata täpsemalt meetme võimalikku pikendamist, lõpetamist või

asendamist alternatiivsete meetmetega, andes vastused järgmistele küsimustele:

 millises ulatuses on majandustegevus meetme tulemusena tekkinud ning milline on

sellest tulenev positiivne keskkonnamõju;

 kas tasuerand on võrreldes alternatiivsete meetmetega (nt sihitud või tulemuspõhised

toetused) kõige efektiivsem viis eesmärkide saavutamiseks;

 kas vabastus on piisavalt täpselt suunatud tegevustele ja projektidele, mis loovad

soovitud keskkonnamõju, või on meede toonud kaasa ka madalama mõjuga tegevusi;

 kas on näha, et tegevus on pärast 3-aastase soodustuse lõppemist majanduslikult

elujõuline või tekib surve meetme pikendamiseks või täiendavate toetuste loomiseks.

Kuigi eelnõu seletuskirjas hinnatakse otsest eelarvemõju väikeseks (kuna hoonestustasu selles

valdkonnas praktikas ei laeku), tuleb arvestada ka laiema mõjuga. Tasuerandi kehtestamine

võib suurendada survegruppide aktiivsust teistes valdkondades ning tekitada nõudlust sarnaste

erandite kehtestamiseks, mis võib omakorda pikemas perspektiivis suurendada survet

riigieelarvele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Rando Kängsepp 59825053

[email protected]

Lisaadressaadid: Riigikantselei

3