Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekud Riiklikku partnerluskavasse 2028-2034

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Rahandusministeerium

[email protected] Meie: 16.06.2026 nr 53

Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekud Riiklikku partnerluskavasse 2028-2034

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste

haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades

katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega

inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse

võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

Põhiseaduse § 28 alusel on puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole

all. EPIKoja tegevus puudutab otseselt umbes 100 000 puudega inimest ning kümneid

tuhandeid suure hoolduskoormusega omastehooldajaid, samuti krooniliste, harvik- ja

pikaajaliste haigustega inimesi, vähenenud töövõimega inimesi ning nende lähedasi. Kokku

ulatub EPIKoja tegevuse mõjuala hinnanguliselt enam kui poole miljoni Eesti inimeseni.

Tänased valikud, otsused ja tegevused peavad lahendama praeguseid kitsaskohti ning

ennetama probleeme ka tulevikus, olema jätkusuutlikud ning võtma arvesse inimesekeskset

lähenemist.

Meie seisukoht on, et poliitikakujunduses ja riigi erinevate plaanide ja eesmärkide

seadmisel peavad jõujooni seadma mh teemad, mis puudutavad puudega inimestele,

kroonilise haigusega inimestele ja nende lähedastele abi ja toe pakkumist, võrdset

kohtlemist ja ligipääsetavust, võrdseid ja läbipaistvaid võimalusi hariduses, tervishoius

ja tööhõives. Puudega inimeste, kroonilise haigusega inimeste ja nende lähedaste õiguste

2

tagamise ja ühiskonda kaasatuse küsimuste lahendamiseks peavad andma panuse

kohaliku ja riigi tasandi võim.

Oleme küll viimase poole aasta jooksul erinevatel Riikliku partnerluskava 2028-2034

kohtumistel osalenud, kuid leiame, et kohtumiste formaadid ei võimaldanud piisavalt ja

laudkondade-väliselt teemasid tõstatada, tausta selgitada jne. Seega toome omalt poolt välja

valdkonnad ja teemad, mida on oluline ka Euroopa Liidu 2028–2034 toetuste

ettevalmistamisel arvesse võtta. Ettepanekute tegemisel oleme arvestanud mh EPIKoja

igapäevase praktika ja pöördumistega, erakondadele Riigikogu valimisteks

valimisprogrammidesse tehtud ettepanekutega1, EPIKoja Arengukavaga 2025-20302, Euroopa

Komisjoni riigipõhiste soovitustega Eestile 20263, ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste

Konventsiooniga4, Rahvastiku Tervise aastaraamatuga 20265, Praxise „Hea elu rahvakogu”

raportiga6, OECD State of Health in the EU Estonia Country Health Profile 2025 raportiga7.

VÕRDNE KOHTLEMINE

Kõikide inimeste võrdne kohtlemine on arenenud ja inimesi austava ühiskonna tunnus. Puude

ja erinevate lisavajadustega inimesed ja nende lähedased peavad saama end ühiskonnas

turvaliselt ja kaasatuna tunda. Sõltumata puudest peab igal inimesel olema

diskrimineerimisvaba juurdepääs näiteks sotsiaal- ja tervishoiuteenustele, haridus- ja

tööellu ning ühiskonnaelus osalemisele, sh baasiliste kodanikuõiguste ja -kohustuste

täitmisele.

Probleemid:

Teovõime piiramine ja eestkoste seadmine- Kehtiv seadusandlus võimaldab piirata vaimse

tervise probleemidega inimese õigusi seades eestkoste, kus eestkostja otsustab inimese eest

1 Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekud erakondade valimisprogrammidesse, 26.05.2026,

https://epikoda.ee/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koja-ettepanekud-erakondade-valimisprogrammidesse/ 2 Eesti Puuetega Inimeste Koja arengukava 2025-2030, EPIKoja arengukava 3 Euroopa Komisjoni riigipõhised soovitused Eestile (2026). Euroopa Komisjoni riigipõhised soovitused Eestile

20263 4 ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll-

Riigi Teataja. 5 Rahvastiku tervise aastaraaamat 2026. https://tai.ee/sites/default/files/2026-06/TAI-aastaraamat-2026.pdf 6 Hea elu rahvakogu, rahvakogu tulemused. https://rahvakogu.info/wp-content/uploads/2026/03/Rahvakogu-

raport-v2.pdf 7 State of Health in the EU. ESTONIA Country Health Profile 2025.

https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2025/12/country-health-profile-2025-country-

notes_7e72146d/estonia_8621837c/0eb3b75b-en.pdf

3

ehk Eestis kehtib asendatud otsustamise süsteem mitte toetatud otsustamise süsteem nagu

eeldab ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsioon. Ka seatakse Eestis eestkostet

lubamatult palju ning pigem seatakse eestkostet isiku kõikide asjade ajamiseks kui osaliselt.

Lisaks loetakse eestkostetav valimisõiguse osas automaatselt teovõimetuks juhul kui eestkoste

seatakse tema kõikide asjade ajamiseks (Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis 2023)8.

Diskrimineerivad ja halvustavad terminid seadustes - mitmes kehtivas seaduses on puudega

inimesi käsitlevad terminid halvustavad (nagu ebanormaalsus, abitu inimene), mis rõhutavad

inimeste puuet, kajastavad puude meditsiinilist ja paternalistlikku lähenemist riigis ning

võimaldavad vaimse või psühhosotsiaalse puudega inimeste häbimärgistamise tugevdamist.

Diskrimineerimine puude alusel kõikides eluvaldkondades - jätkuvalt on lahendamata

puuetega inimeste jaoks kauaoodatud seaduslikud muudatused, mis keelaksid

diskrimineerimise puude alusel kõikides eluvaldkondades ja sektorites.

Ettepanekud:

• Puudega inimestel peab olema puudest sõltumata õigus osaleda ühiskonna-ja

poliitilises elus, teostada oma õigusi ja olla aktiivne ühiskonna liige. Arvestades

EPIKoja liikmete vaadet, EPIKojale esitatud pöördumisi ning EPIKoja Täisealiste

psüühikahäirega inimeste, sh eestkostetavate 2026 aasta uuringut9 ning Puuetega

inimeste õiguste Komitee soovitusi10 tuleb töötada välja ja piloteerida toetatud

otsustamise mudelit Eestis;

• Eestkoste teema vajab põhjalikku muudatust ehk reformimist. Eelneva tõttu tuleb võtta

vastu tegevuskava kõigi puuetega inimeste täieliku õigusvõime taastamiseks (vt

Komitee soovitusi Eestile), millest nähtuks edasised plaanid, tegevused ja ajakava.

Lisaks tuleb eestkoste teema ulatuslikul reformimisel kaaluda niinimetatud ülemineku-

või vaheetapina eestkoste regulatsiooni muutmist selliselt, et eestkostet ei oleks

võimalik seada muuks kui rahaliste ja varaliste tehingute tegemiseks (analoogselt teiste

lähiriikidega, kus teovõimet ei piirata nii ulatuslikult nagu Eestis);

8 Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis sotsiaalministeeriumile (2023).

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

02/T%C3%A4isealiste%20eestkoste%20uuring%20l%C3%B5pparuanne%202023%20.pdf 9 Täisealiste psüühikahäirega inimeste, sh eestkostetavate uuring (2026). https://epikoda.ee/uudised/epikoja-

uuring-psuuhikahairega-inimeste-toetus-ja-eestkostesusteem-vajavad-pohjalikku-umbermotestamist/ 10 Kokkuvõtvad tähelepanekud Eesti esialgse aruande kohta. Puuetega inimeste õiguste komitee.

CRPD_C_EST_CO_1_44647_E_ET.docx

4

• Töötada välja tegevuskava, millega vaadatakse üle ja muudetakse kehtivates seadustes

olevad halvustavad terminid ja mõisted, ning tagada nende vastavus puuetega inimeste

õiguste mudelile;

• Koostada tegevuskava koos konkreetsete tegevuste ja tähtaegadega võrdse kohtlemise

seaduse muutmiseks selliselt, et keelustatud oleks puude alusel diskrimineerimine

kõigis eluvaldkondades ja -sektorites ning mitmekordsete ja ristmikvormilise

diskrimineerimise vormi, sealhulgas sooline diskrimineerimine puudega naiste puhul.

SOTSIAALKAITSE

Puuetega inimeste ja krooniliste haigete ja nende lähedaste jaoks on sotsiaalkaitseline abi

kriitilise tähtsusega, et osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus ja hoida peresuhteid.

Sotsiaalkaitset mõjutavad aina enam rahvastiku vananemine, tööealise elanikkonna

vähenemine, hooldusvajaduse suurenemine ning puudega ja krooniliste haiguste inimeste

kasv, mistõttu on oluline, et välisvahendeid kasutatakse uue võimekuse loomiseks, et muuta

abi rohkem ennetavamaks, isikukesksemaks ja vajaduspõhisemaks. 2025. aasta elanikkonna

tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu11 andmetel hindab 9% (2020. aastal 6%) Eesti

täisealistest elanikest, et nad vajavad terviseprobleemi, kroonilise haiguse või tegevuspiirangu

tõttu täiendavaid teenuseid. Ka Euroopa Komisjoni 2026. aasta kevadel tehtud riigipõhistes

soovitustes tuuakse välja, et Eesti julgeoleku- ja sotsiaalkulutused vajavad kestlikku

rahastamist.

Probleemid:

Sotsiaalkaitse ei toimi puudega inimeste, krooniliste haigustega inimeste, suure toetus- ja

abivajadusega inimeste ning nende lähedaste jaoks terviklikult. Teenuste kättesaadavus on

piirkonniti ebaühtlane ning inimese teekond on abi saamisel killustunud erinevate süsteemide

vahel. Sotsiaal-, tervishoiu-, rehabilitatsiooni-, abivahendi- ja haridusvaldkonna teenused ei

moodusta inimese jaoks ühtset abiteekonda ning süsteemide vastutus teekonna kujundamisel

jääb ebaselgeks. Mitmele suure ja keerulise abivajadusega sihtrühmale puuduvad

teenusmudelid. Erineva suurusega kohalikel omavalitsustel ei ole piisavalt spetsialiste,

teenuseosutajaid ega rahalist võimekust, et vajalikke teenuseid kvaliteetselt korraldada.

11 Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring. (2025).

https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2026-04/HOV%20uuringu%20raport%202025.pdf

5

Teenuste kvaliteedi ja järelevalve süsteem vajab sisulist muutmist, et inimese õigused,

turvalisus ja väärikus oleksid tagatud sõltumata elukohast või teenuseosutajast.

Ettepanekud:

• Isikukesksete põhimõtete välja töötamine ja rakendamine tervikuna

hoolekandesüsteemis, mis lähtuvad inimese tegelikust abivajadusest, elukaarest,

lähedaste võimalustest. Isikukeskne lähenemine peab olema läbiv nii abivajaduse

hindamisel, teenuste planeerimisel, juhtumikorralduses, teenuste kvaliteedis kui ka

järelevalves.

• Töötada välja puudega inimestele, kroonilise haigusega inimestele ja nende lähedastele

terviklik ja vajaduspõhine abiteekond, kus tervishoiu-, rehabilitatsiooni-, abivahendi-

ja sotsiaal ja hariduse tugiteenused toimivad inimese jaoks ühe loogilise tervikuna.

Eesmärgiks vähendada inimese koormust süsteemide vahel liikumisel, korduvat

tõendamist ja abi koordineerimisel.

• Suurendada kohalike omavalitsuste koostöövõimekust sotsiaalteenuste korraldamisel,

et tagada inimestele vajalik abi ka olukorras, kus üksiku omavalitsuse elanike arv,

spetsialistide hulk või rahaline võimekus ei võimalda teenust iseseisvalt pakkuda.

Eesmärk on vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ning luua korraldusmudelid, mis

aitavad teenuseid pakkuda ka väiksemates või piiratud võimekusega omavalitsustes.

Koostöömudelid peavad sisaldama selget vastutust, rahastust, teenuse kvaliteeti ja

inimese teekonna korraldust.

• Tõhustada süsteemset ja sisulist järelevalvet teenuste kvaliteedi üle. Selleks tuleb välja

töötada sotsiaalteenuste kvaliteedi, vastutuse ja kahju hüvitamise mudel, sh analüüsida

võimalust luua patsiendikindlustuse põhimõtetega sarnane sotsiaalteenuste kindlustuse

või vastutussüsteem.

• Kaardistada sihtrühmad ja töötada välja teenusemudelid, kelle vajadustele praegune

teenuste korraldus ei vasta, eraldi tähelepanu vajavad näiteks:

− füüsilise puude ja meditsiinilise abivajadusega noored ja täiskasvanud, sh ka

ööpäevaringse hooldusvajadusega inimesed (nii kodus kui teenused kogukonnas),

− intellektihäirega, ööpäevaringse hooldusvajadusega lapsed ja täiskasvanud,

− autismispektrihäirega noored.

• Toetada välisvahenditest uute teenusmudelite arendamist ja katsetamist, sh

lapsehoiuteenuse, kogukonnapõhiste lahenduste ning kobarkodude mudelite

6

väljatöötamist. Sellised mudelid võimaldaksid jagada tööjõudu, erialast kompetentsi ja

tuge mitme teenusüksuse või sihtrühma vahel.

• Arendada ja toetada käitumisekspertide ressurssi, et toetada hoolekandeasutusi, koole,

sotsiaaltöötajaid ja peresid raskesti mõistetava käitumisega toimetulekul. Nende

ekspertide kaasamine peab olema loomulik osa abi andmisel kui tegemist on raskesti

mõistetava käitumise esinemisega (sh ka lasteaia või koolikeskkonnas). See on

valdkond, mis on senini olnud sisulise tähelepanu ja toeta, kuid mis loob eeldused

edukaks tööks ja paremaks toimetulekuks ka järgmistes etappides.

OMASTEHOOLDUS

Omastehooldajatel on sotsiaalkaitsesüsteemis kandev roll. Puudega inimesed, kroonilise

haigusega inimesed, eakad ja suure hooldusvajadusega inimesed saavad igapäevaselt hakkama

tänu lähedaste panusele. Praxise Hea elu rahvakogu raport toob esile, et Eestis puudub

üleriigiliselt ühtne ja süsteemne omastehooldajate toetamise kord. See tähendab, et hooldajaks

määramise tingimused, toetuste suurus ja teenuste kättesaadavus sõltuvad suurel määral

kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrast, mis omakorda süvendab ebavõrdsust.

Omastehooldajad vajavad enda lähedase toetamiseks ning samal ajal enda tervise, töövõime

ja toimetuleku säilitamiseks asendushoolduse võimalusi, nõustamist, koolitusi ning tervise

hoidmist toetavaid lahendusi. Rahvastiku vananemise, tööealise elanikkonna vähenemise ja

hooldusvajaduse kasvu tõttu suureneb surve peredele veelgi.

Hooldamisega tegelevate inimeste arv on Eestis vahemikus 160 000-180 000 inimest, kellest

ligi pooled abistavad oma hooldatavat enesehooldus- või hügieenitoimingutes või

regulaarsetes tervisetoimingutes.12

Probleemid:

Hoolduskoormus ja sobivate teenuste puudumine või ebapiisavas mahus teenuste

osutamine piirab inimeste võimalust töötada, ühiskonnaelus osaleda. Eriti suure surve all

on puudega laste vanemad, suure hooldusvajadusega täisealiste inimeste lähedased ning eakad

hooldajad. Teenuskohtade puudus ja omastehooldajate mittetoetamine toob kaasa tööaja

vähendamise või tööturult lahkumise, omastehooldajate ja perede vaesusse või vaesusriski

langemise, maksulaekumise vähenemise, pensionimaksete vähenemise, suurenenud

tervishoiukulud ning pikemaajalise sotsiaaltoetuste vajaduse. Arvestades vananevat

12 Elanikkonna hoolduskoormuse uuring (2022). https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-

12/Elanikkonna%20hoolduskoormuse%20uuring%202022.pdf

7

elanikkonda, ei saa Eesti suurune riik endale lubada tööealise elanikkonna tööturult kõrvale

jäämist kümnete miljonite eurode ulatuses vähemat maksulaekumist.

Ettepanekud:

• Omastehooldajate süsteemse toetussüsteemi arendamine eesmärgiga ennetada

hoolduskoormuse süvenemist, läbipõlemist ja tööturult eemale jäämist, ning

soodustada tööturule naasmist.

• Luua riiklikult tagatud ja sujuvalt kasutatav asendushoolduse süsteem.

• Tagada omastehooldajatele koolitused ja tervisekontrollid.

• Tagada jätkusuutlikud võimalused omastehooldajate nõustamiseks ja toetamiseks, sh

omastehoolduse infopunkti (omastehooldusest.ee) veebiplatvormi aja- ja asjakohane

tööshoidmine, info jagamine, teadlikkuse tõstmine ja hoiakute parandamine. Tagada

ressursid omastehoolduse infopunkti projekti raames omastehooldajate tugigruppide

jätkuvaks käivitamiseks ja töö toetamiseks.

TERVISHOID

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28, sätestab, et igal inimesel on õigus tervise kaitsele. Eesti

elanike oodatav eluiga jääb ELi keskmisele alla 2,2 aastaga ning tervena elatud aastate

poolest on vahe 5 aastat. Peaaegu pooltel üle 65-aastastest eestimaalastest on mitu

kroonilist haigust. Samas jäävad Eesti kulutused tervishoiule alla ELi keskmise, mis toob

kaasa suurema omaosaluse, katmata ravivajaduse ja ebavõrdsuse nii piirkondade kui

sissetulekurühmade vahel, suurendades eriti haavatavate sihtrühmade tervishoiualast

ebavõrdsust.

Ennetusse ja hilistüsistuste vältimisse täiendavate ressursside suunamine on Eesti kontekstis

erakordselt suure tähtsusega. Esiteks on Eesti välditava suremuse määr endiselt ELi

keskmisest kõrgem ning veerand ennetatavatest surmadest on seotud alkoholitarbimisega.

Teiseks mõjutab ennetusse panustamata jätmine ebaproportsionaalselt just puudega ja

krooniliste haigustega inimesi, nii on südame-veresoonkonnahaigused ja vähk Eestis peamised

surmapõhjused kui ka haigestumuse ja puude peamised põhjustajad. Kroonilise haiguse

kujunemist saab aeglustada või ennetada, kui käitumisharjumuste muutumist toetatakse

piisavalt varakult ehk noorte seas, kelle elustiilivalikud on veel kujunemisjärgus.

8

Seega on ennetamine, edendamine ning raskete haiguste varajane märkamine ja õigeaegne

ravini jõudmine on olulised nii üksikisiku kui ka riigi kulutuste vaatest.

Probleemid:

Katmata ravivajadus on Eestis 7–8,5% elanikkonnast, mis on mitu korda kõrgem ELi

keskmisest. Puuetega ja krooniliste haigustega inimestel puudub sageli terviklik raviteekond

ning taastusravi ja rehabilitatsiooniteenusteni jõudmine sõltub pahatihti patsiendi enda

asjaajamisvõimekusest. Raviteekonna katkendlikkus toob kaasa madalamad tervisetulemid ja

kõrgemad hilisemad tervishoiukulud. Tervishoiutöötajatest on puudus, eriti vaimse tervise ja

noortepsühhiaatria valdkonnas. Onkoloogilised haigused on kasvutrendis ning jõuavad üha

enam ka noorte inimesteni.

Ettepanekud:

• Piloteerida tervisekirjaoskuse programmi 8.–9. klassi noortele, keskendudes

füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele tervisele ning toetades teadlike terviseotsuste

kujunemist enne täisealiseks saamist.

• Eraldada täiendav rahastus laste hambaravile, sh narkoosis hambaravile ja

erakorralisele narkoosis hambaravile intellektihäire, füüsilise erivajaduse või muude

näidustustega lastele.

• Rakendada sissetulekupõhine ravimihüvitis, mis arvestab kõiki tervisekulusid –

ravimeid, abivahendeid, rehabilitatsiooniteenuseid, hambaravi ja meditsiiniseadmeid.

• Käivitada suurematele krooniliste haiguste rühmadele terviklik raviteekond ja

jälgimisprogramm, mis ühendab meditsiinilise taastusravi, psühholoogilise toe ja

rehabilitatsiooniteenused.

• Rahastada integreeritud vaimse tervise tuge kroonilise haigusega inimese

raviteekonnal esmatasandil, sh vaimse tervise õdede koolitust ja kogemusnõustajate

väljaõpet patsiendiorganisatsioonides.

• Vaadata üle sõeluuringute vanusgrupid onkoloogiliste haiguste varajaseks

avastamiseks ning piloteerida suutervise sõeluuring 45-aastastele.

• Tagada terviseandmete õigsus ja kiire andmevahetus, sh vahe-epikriiside liikumine

eriarstide ja peremeditsiini vahel.

9

Oluline on jätkata reformide elluviimist ning teenuste jätkusuutlikkuse tagamist, et

integreerida tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, seada esikohale ennetamine ja tagada

kestlik rahastamine, tegeleda tööjõupuudusega ning vähendada erinevusi

kättesaadavuses ja taskukohasuses.

HARIDUS

Puuetega laste ja noorte ning krooniliste haigustega õppijate jaoks on kvaliteetne ja

ligipääsetav haridus eelduseks hilisemaks tööturul osalemiseks, iseseisvaks eluks ja

ühiskondlikuks kaasatuseks. Haridussüsteem peab suutma toetada erinevate võimete,

terviseseisundite ja toetusvajadustega õppijaid kogu haridustee vältel. Rahvastiku

vähenemise, tööjõupuuduse ja kasvava oskuste vajaduse tingimustes on oluline, et iga

õppija potentsiaal saaks võimalikult hästi rakendatud ning haridustee katkestamine

oleks ennetatud.

Probleemid:

Haridussüsteem ei taga puuetega ja krooniliste haigustega õppijatele kogu haridustee vältel

võrdselt kättesaadavat ja järjepidevat tuge. Haridustasandite vahelisel üleminekul katkeb

sageli info liikumine ning vajalikud tugimeetmed ei jõua õppijaga kaasa – ja seda juba

lasteaiast algkooli minekul, aga ka teistel üleminekutel. Tugiteenuste kättesaadavus on

piirkonniti ebaühtlane ning sõltub sageli kohaliku omavalitsuse või haridusasutuse

võimekusest ja prioriteetidest, mis võib endaga kaasa tuua ka vanemate töö- ja ühiskonnaelust

kõrvalejäämist. Õpetajate valmisolek toetada erinevate vajadustega õppijaid on ebaühtlane

ning õppijate individuaalsete vajadustega arvestamine ei ole süsteemselt tagatud. Puuetega

noorte osalemine kutse- ja kõrghariduses on tagasihoidlik nii erinevate valikute,

ligipääsetavuse kui ka muude osalusbarjääride tõttu ning haridusest tööturule üleminek vajab

senisest enam tähelepanu. Selle tulemusena suureneb risk haridustee katkestamiseks, tööturult

kõrvale jäämiseks ning vaesusriski sattumiseks.

Ettepanekud:

• Töötada välja hariduse, sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu koostöömudelid, mis tagavad

lapsele ja perele sujuva ning katkematu toe üleminekul alates alusharidusest

üldharidusse üleminekul, aga ka teistel üleminekutel. Eesmärk on luua terviklik

lähenemine, kus vajalik info, tugiteenused ja vastutus liiguvad koos lapsega ning

10

varajane märkamine, ennetus ja õigeaegne sekkumine aitavad vähendada hilisemat

hariduslikku mahajäämust, haridustee katkemist ja sotsiaalset tõrjutust.

• Töötada välja ja katsetada lahendusi tervisepiiranguga ja puuetega noorte osaluse

suurendamiseks kutse- ja kõrghariduses ning toetada nende sujuvat üleminekut

haridusest tööturule. Selleks tuleb arendada koostööd haridusasutuste, tööandjate ja

tugisüsteemide vahel, ennetada haridustee katkestamist ning luua tingimused, mis

võimaldavad noortel omandada tööturu vajadustele vastavaid oskusi ja rakendada oma

potentsiaali.

• Arendada, katsetada koolipõhiseid lõimitud teenusmudeleid, mis ühendavad haridus-,

noorsootöö-, karjääri- ja tugiteenused üheks tervikuks. Eesmärk on tugevdada noorte

terviklikku toetamist, ennetada haridusest ja tööturust kõrvalejäämist ning parandada

erinevate teenuste koostööd õppija vajadustest lähtudes.

• Kaardistada õppijate sihtrühmad, kelle vajadustele praegune hariduse tugisüsteem

piisavalt ei vasta, ning töötada välja ja katsetada nende vajadustele vastavaid lahendusi.

Eraldi tähelepanu vajavad näiteks keeruka terviseprobleemiga õppijad,

autismispektrihäirega lapsed ja noored, intellektipuudega õppijad ning pikaajalise

haiguse tõttu hariduses osalemisel täiendavat tuge vajavad õppijad.

• Toetada välisvahenditest uute hariduse tugimudelite, koostöövormide ja

ligipääsetavust suurendavate lahenduste väljatöötamist ning katsetamist. Eesmärk on

vähendada piirkondlikku ebavõrdsust, tugevdada haridusasutuste võimekust ning

tagada õppijatele vajalik tugi sõltumata nende elukohast või individuaalsest

toetusvajadusest.

TÖÖTURG

Puuetega ja krooniliste haigustega inimeste tööhõive suurendamine on oluline nii inimeste

iseseisva toimetuleku, vaesuse vähendamise kui ka Eesti tööjõupuuduse leevendamise

seisukohast. Arvestades tööealise elanikkonna vähenemist ning kasvavat tööjõuvajadust,

tuleb senisest enam panustada sellesse, et ka suurema toetusvajadusega inimesed saaksid

osaleda tööturul vastavalt oma võimetele ja vajadustele. Selleks on vajalikud paindlikud

töövormid, ligipääsetavad töökeskkonnad ning tööturuteenused, mis lähtuvad inimese

tegelikest võimalustest, mitte üksnes piirangutest. Värskeltvalminud Tartu Ülikooli

11

lõpparuandest13 tuli välja, et osalise ja puuduva töövõimega inimeste seas püsib töötuse määr

Eesti tööturul üks kõrgemaid (2023. aastal oli Eesti keskmine 6,4%, osalise töövõimega

inimestel 10,7%, puuduva töövõimega inimestel 18,6%) ning terviseprobleemi puhul

avalduvad takistused nii töökohtade vähesuses, töötingimuste sobimatuses kui ka

terviseseisundist tulenevates piirangutes. Eriti haavatavaks on osutunud inimesed, kellel

esineb vähenenud töövõime koos puudega. Nende töötuse määr (20,2%) ületab rohkem kui

kolmekordselt Eesti keskmist ning nende tööturul osalemise võimalused on piiratud.

Probleemid:

Puuetega ja krooniliste haigustega inimeste tööhõive on jätkuvalt oluliselt madalam kui

elanikkonnal keskmiselt (6,4%). Tööturule jõudmist ja seal püsimist takistavad ebapiisavalt

kohandatud töökeskkonnad, vähene paindlike töövormide kasutamine, piirkondlikult

ebaühtlased võimalused ning tööandjate vähene teadlikkus erinevate sihtrühmade vajadustest.

Suurema toetusvajadusega inimeste jaoks ei ole toetatud ja kaitstud töötamise võimalused

piisavad ega kättesaadavad. Tööturuteenused ja töövõime hindamine ei lähtu alati piisavalt

inimese individuaalsetest vajadustest ja tööpotentsiaalist. Samuti puuduvad terviklikud

lahendused tööõnnetuse, kutsehaigestumise või pikaajalise terviseprobleemi tõttu töövõime

vähenemise ennetamiseks ning tööturule naasmise toetamiseks.

Ettepanekud:

• Kaardistada sihtrühmad, kelle vajadustele olemasolevad tööturuteenused ja tööhõivet

toetavad meetmed piisavalt ei vasta, ning töötada välja ja katsetada nende vajadustele

vastavaid lahendusi. Eraldi tähelepanu vajavad näiteks suurema toetusvajadusega

puudega inimesed, krooniliste haigustega inimesed, vaimse tervise probleemidega

inimesed, osalise töövõimega inimesed ning tööõnnetuse või kutsehaigestumise tõttu

töövõime kaotanud inimesed.

• Arendada ja katsetada paindlikke töövorme ning töökorraldusmudeleid, mis

võimaldavad puuetega ja krooniliste haigustega inimestel osaleda tööturul vastavalt

nende võimetele ja vajadustele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata töökohtade

kohandamisele, ligipääsetavate töökeskkondade kujundamisele ning lahendustele, mis

13 Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs LÕPPARUANNE (2026).

https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2026-

06/T%C3%B6%C3%B6tukassa%20t%C3%B6%C3%B6tust%20ennetavate%20teenuste%20%E2%80%9ET%C3

%B6%C3%B6ta%20ja%20%C3%B5pi%E2%80%9C%20%20anal%C3%BC%C3%BCs_l%C3%B5pparuanne.pd

f

12

aitavad vähendada piirkondlikust eraldatusest, transpordikorraldusest või teenuste

vähesest kättesaadavusest tulenevaid takistusi tööturul osalemisel.

• Töötada välja ja rakendada lahendusi tööandjate teadlikkuse, oskuste ja valmisoleku

suurendamiseks puuetega ja tervisepiiranguga inimeste värbamisel, tööl hoidmisel

ning töökohtade kohandamisel. Eesmärk on kujundada kaasavat töökultuuri toetavad

koostöö- ja tugimudelid, mis aitavad vähendada tööandjate ebakindlust ning

suurendada erinevate sihtrühmade tööhõivet.

• Arendada terviklikku tööõnnetuse või kutsehaigestumise tõttu tervisekahju saanud

inimeste toetamise süsteemi, mis ühendab tervishoiu-, rehabilitatsiooni-, sotsiaal- ja

tööturuteenused üheks loogiliseks tervikuks. Eesmärk on toetada inimeste töövõime

säilimist, tööle naasmist ja tööturul püsimist ning vähendada pikaajalise töövõimekao

ja vaesusriski tekkimist. Selleks tuleb analüüsida ja katsetada tööõnnetus- ja

kutsehaiguskindlustuse korraldusmudeleid ning teenuste ja hüvitiste paremat sidusust.

• Arendada ja katsetada toetatud ning kaitstud töötamise mudeleid, mis võimaldavad

erineva toetusvajadusega inimestel osaleda tööturul ning saada selleks vajalikku

pikaajalist tuge. Erilist tähelepanu tuleb pöörata suurema toetusvajadusega inimeste

võimalustele osaleda tööturul vastavalt nende võimetele ning luua lahendusi, mis

toetavad tööle asumist, tööturul püsimist ja tööandjate valmisolekut tuge pakkuda.

• Kujundada töövõime hindamise ja tööturuteenuste süsteem senisest enam

inimesekeskseks, lähtudes inimese võimetest, arengupotentsiaalist ja tööturul

osalemise võimalustest. Selleks tuleb arendada tervise-, sotsiaal- ja tööturuteenuste

koostööd ning luua lahendusi, mis võimaldavad inimese vajadusi terviklikult hinnata

ja vajalikku tuge koordineeritult pakkuda.

• Töötada välja ja katsetada töövõime säilitamise ning tööle naasmise mudeleid

pikaajalise haiguse või terviseprobleemide korral, sest praegune meede ei ole

rakendunud eesmärgipäraselt ja sellises ulatuses. Näiteks leiame, et pikaajalise

töövõimetuslehe ajal töötamine vastab sihtgrupi vajadusele, kuid vajalik on analüüsida

senist vähest rakendumist, et töötada välja mõjusam viis. Eesmärk on ennetada

tööturult väljalangemist, toetada osalise töövõimega inimeste töötamist ning

suurendada tervishoiu-, tööturu- ja tööandjapoolsete tugimeetmete koostoimet inimese

tööelus osalemise säilitamisel. Selleks katsetada teavitustegevusi, tööandjate

nõustamist ning individuaalseid töökorralduslahendusi.

13

• Toetada välisvahenditest uute tööturuteenuste, koostöömudelite ja töövõimet toetavate

lahenduste väljatöötamist ning katsetamist. Eesmärk on suurendada puuetega ja

tervisepiiranguga inimeste tööhõivet, vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ning aidata

leevendada tööjõupuudust olukorras, kus tööealine elanikkond väheneb.

LIGIPÄÄSETAVUS, sh KULTUUR

Avalik ruum ja teenused, erasektori veebilehed, pakutavad tooted ja teenused peavad olema

ligipääsetavad kõigile. Vastutus ligipääsetavuse tagamise eest lasub nii avalikul- kui

erasektoril. Riik peab olema nõudlik ning tegema jõupingutusi ligipääsetavusnõuete täitmisel

ja täitmise kontrollimisel. Täna ei ole füüsilise keskkonna, inforuumi ja suhtumuslik

ligipääsetavus Eestis järjepidevalt tagatud, kuid ligipääsetavus on iseseisva osalemise, info

mõistmise ja teadliku tegutsemise eeltingimus. Ligipääsetavuse rakkerühma aruanne 14on riigi

strateegiline dokument aastast 2021 ning ligipääsetavuse tagamisel tuleb arvestada erinevate

valdkondade jaoks väljatöötatud poliitikasoovitusi. Oluline on arvestada, et puuetega inimesed

ei ole ainult mitte tarbijad, vaid on võrdne osa ühiskonnast, kogukonnast, töökollektiivist jne.

Probleem: Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandes esitatud poliitikasoovituste

elluviimiseks on vajalik erinevatesse valdkondadesse suunata ressursse ja kompetentside

arendamiseks teha koostööd puuetega inimeste organisatsioonidega. Muuhulgas kehtib

Euroopa Sotsiaalfondi projektidele automaatselt ligipääsetavuse nõue.

Ettepanekud:

• Kõrgtasemeõppes viipekeeletõlkide koolitamise õppekava taasavamine peab

toimuma koheselt. Ettepanek tugineb ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni

(edaspidi ÜRO PIK) mõistele, mis tähendab, et viipekeel on ligipääsetava

ühiskonnaelu loomulik osa.

• Avaliku info ligipääsetavas vormingus kättesaadavaks tegemine, sh avaliku sektori

kodulehtedel tähendab muuhulgas, et teavet teenuste, toodete jms kohta antakse

erinevates vormingutes: eesti viipekeeles, lihtsas keeles, subtiitrite või kirjutustõlkega,

kirjeldustõlkega, ekraanilugeriga kasutatavas vormis, audioformaadis jne. See kehtib

ka transpordi, kultuuri, hariduse jm valdkondade kohta.

14 Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne (2021).

https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2021-

09/Riigikantselei_Ligip%C3%A4%C3%A4setavuse_rakker%C3%BChma_%20lopparuanne.pdf

14

• Eluruumide kohandamise ja tagamise teenuse ning kortermajade ligipääsetavus

ja renoveerimine peab toimuma viisil, mis loomulikul moel arvestaks vananeva

elanikkonna, puudest tulenevate individuaalsete vajaduste ja liftide rajamise

lahenduste väljatöötamisega riiklikul tasandil.

• Täiendavate rakendusaktide kehtestamine, mh transpordis, kus on puudus

ligipääsetavatest veeremitest. Näiteks ei ole riigi ettevõtte AS Eesti Liinirongide

lepingupartneritel sageli saadaval busse, kuhu on võimalik iseseisvalt ratastooliga

siseneda või neid peab päevi ette tellima. ÜRO PIK mõistes peab riik astuma samme,

et kõrvaldada diskrimineerimine puude alusel, sh eraettevõtete poolt (artikkel 4,

üldkohustused).

• Riiklikud meetmed ligipääsetava kultuuri pakkumiseks on alarahastatud.

Ühiskondliku teadlikkuse suurendamiseks, spetsialistide pädevuse ja teiste osapoolte

soovi tõstmiseks panustada ligipääsetavasse info- ja elukeskkonda, on vaja lisaks

õigusaktide kohandamisele ja lisanõuete kehtestamisele rakendada ka toetavaid

nõustamis-, haridus- ja motivatsioonimeetmed, mh spordis ja laiemalt

kultuurivaldkonnas.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on valmis oma tõstatatud probleemkohti ja pakutud

ettepanekuid lähemalt selgitama ning sisulisi arutelusid pidama.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Sama:

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Haridus- ja teadusministeerium

Kultuuriministeerium

Justiits- ja digiministeerium

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Rahandusministeerium

[email protected] Meie: 16.06.2026 nr 53

Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekud Riiklikku partnerluskavasse 2028-2034

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste

haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades

katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega

inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse

võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

Põhiseaduse § 28 alusel on puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole

all. EPIKoja tegevus puudutab otseselt umbes 100 000 puudega inimest ning kümneid

tuhandeid suure hoolduskoormusega omastehooldajaid, samuti krooniliste, harvik- ja

pikaajaliste haigustega inimesi, vähenenud töövõimega inimesi ning nende lähedasi. Kokku

ulatub EPIKoja tegevuse mõjuala hinnanguliselt enam kui poole miljoni Eesti inimeseni.

Tänased valikud, otsused ja tegevused peavad lahendama praeguseid kitsaskohti ning

ennetama probleeme ka tulevikus, olema jätkusuutlikud ning võtma arvesse inimesekeskset

lähenemist.

Meie seisukoht on, et poliitikakujunduses ja riigi erinevate plaanide ja eesmärkide

seadmisel peavad jõujooni seadma mh teemad, mis puudutavad puudega inimestele,

kroonilise haigusega inimestele ja nende lähedastele abi ja toe pakkumist, võrdset

kohtlemist ja ligipääsetavust, võrdseid ja läbipaistvaid võimalusi hariduses, tervishoius

ja tööhõives. Puudega inimeste, kroonilise haigusega inimeste ja nende lähedaste õiguste

2

tagamise ja ühiskonda kaasatuse küsimuste lahendamiseks peavad andma panuse

kohaliku ja riigi tasandi võim.

Oleme küll viimase poole aasta jooksul erinevatel Riikliku partnerluskava 2028-2034

kohtumistel osalenud, kuid leiame, et kohtumiste formaadid ei võimaldanud piisavalt ja

laudkondade-väliselt teemasid tõstatada, tausta selgitada jne. Seega toome omalt poolt välja

valdkonnad ja teemad, mida on oluline ka Euroopa Liidu 2028–2034 toetuste

ettevalmistamisel arvesse võtta. Ettepanekute tegemisel oleme arvestanud mh EPIKoja

igapäevase praktika ja pöördumistega, erakondadele Riigikogu valimisteks

valimisprogrammidesse tehtud ettepanekutega1, EPIKoja Arengukavaga 2025-20302, Euroopa

Komisjoni riigipõhiste soovitustega Eestile 20263, ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste

Konventsiooniga4, Rahvastiku Tervise aastaraamatuga 20265, Praxise „Hea elu rahvakogu”

raportiga6, OECD State of Health in the EU Estonia Country Health Profile 2025 raportiga7.

VÕRDNE KOHTLEMINE

Kõikide inimeste võrdne kohtlemine on arenenud ja inimesi austava ühiskonna tunnus. Puude

ja erinevate lisavajadustega inimesed ja nende lähedased peavad saama end ühiskonnas

turvaliselt ja kaasatuna tunda. Sõltumata puudest peab igal inimesel olema

diskrimineerimisvaba juurdepääs näiteks sotsiaal- ja tervishoiuteenustele, haridus- ja

tööellu ning ühiskonnaelus osalemisele, sh baasiliste kodanikuõiguste ja -kohustuste

täitmisele.

Probleemid:

Teovõime piiramine ja eestkoste seadmine- Kehtiv seadusandlus võimaldab piirata vaimse

tervise probleemidega inimese õigusi seades eestkoste, kus eestkostja otsustab inimese eest

1 Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekud erakondade valimisprogrammidesse, 26.05.2026,

https://epikoda.ee/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koja-ettepanekud-erakondade-valimisprogrammidesse/ 2 Eesti Puuetega Inimeste Koja arengukava 2025-2030, EPIKoja arengukava 3 Euroopa Komisjoni riigipõhised soovitused Eestile (2026). Euroopa Komisjoni riigipõhised soovitused Eestile

20263 4 ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll-

Riigi Teataja. 5 Rahvastiku tervise aastaraaamat 2026. https://tai.ee/sites/default/files/2026-06/TAI-aastaraamat-2026.pdf 6 Hea elu rahvakogu, rahvakogu tulemused. https://rahvakogu.info/wp-content/uploads/2026/03/Rahvakogu-

raport-v2.pdf 7 State of Health in the EU. ESTONIA Country Health Profile 2025.

https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2025/12/country-health-profile-2025-country-

notes_7e72146d/estonia_8621837c/0eb3b75b-en.pdf

3

ehk Eestis kehtib asendatud otsustamise süsteem mitte toetatud otsustamise süsteem nagu

eeldab ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsioon. Ka seatakse Eestis eestkostet

lubamatult palju ning pigem seatakse eestkostet isiku kõikide asjade ajamiseks kui osaliselt.

Lisaks loetakse eestkostetav valimisõiguse osas automaatselt teovõimetuks juhul kui eestkoste

seatakse tema kõikide asjade ajamiseks (Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis 2023)8.

Diskrimineerivad ja halvustavad terminid seadustes - mitmes kehtivas seaduses on puudega

inimesi käsitlevad terminid halvustavad (nagu ebanormaalsus, abitu inimene), mis rõhutavad

inimeste puuet, kajastavad puude meditsiinilist ja paternalistlikku lähenemist riigis ning

võimaldavad vaimse või psühhosotsiaalse puudega inimeste häbimärgistamise tugevdamist.

Diskrimineerimine puude alusel kõikides eluvaldkondades - jätkuvalt on lahendamata

puuetega inimeste jaoks kauaoodatud seaduslikud muudatused, mis keelaksid

diskrimineerimise puude alusel kõikides eluvaldkondades ja sektorites.

Ettepanekud:

• Puudega inimestel peab olema puudest sõltumata õigus osaleda ühiskonna-ja

poliitilises elus, teostada oma õigusi ja olla aktiivne ühiskonna liige. Arvestades

EPIKoja liikmete vaadet, EPIKojale esitatud pöördumisi ning EPIKoja Täisealiste

psüühikahäirega inimeste, sh eestkostetavate 2026 aasta uuringut9 ning Puuetega

inimeste õiguste Komitee soovitusi10 tuleb töötada välja ja piloteerida toetatud

otsustamise mudelit Eestis;

• Eestkoste teema vajab põhjalikku muudatust ehk reformimist. Eelneva tõttu tuleb võtta

vastu tegevuskava kõigi puuetega inimeste täieliku õigusvõime taastamiseks (vt

Komitee soovitusi Eestile), millest nähtuks edasised plaanid, tegevused ja ajakava.

Lisaks tuleb eestkoste teema ulatuslikul reformimisel kaaluda niinimetatud ülemineku-

või vaheetapina eestkoste regulatsiooni muutmist selliselt, et eestkostet ei oleks

võimalik seada muuks kui rahaliste ja varaliste tehingute tegemiseks (analoogselt teiste

lähiriikidega, kus teovõimet ei piirata nii ulatuslikult nagu Eestis);

8 Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis sotsiaalministeeriumile (2023).

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

02/T%C3%A4isealiste%20eestkoste%20uuring%20l%C3%B5pparuanne%202023%20.pdf 9 Täisealiste psüühikahäirega inimeste, sh eestkostetavate uuring (2026). https://epikoda.ee/uudised/epikoja-

uuring-psuuhikahairega-inimeste-toetus-ja-eestkostesusteem-vajavad-pohjalikku-umbermotestamist/ 10 Kokkuvõtvad tähelepanekud Eesti esialgse aruande kohta. Puuetega inimeste õiguste komitee.

CRPD_C_EST_CO_1_44647_E_ET.docx

4

• Töötada välja tegevuskava, millega vaadatakse üle ja muudetakse kehtivates seadustes

olevad halvustavad terminid ja mõisted, ning tagada nende vastavus puuetega inimeste

õiguste mudelile;

• Koostada tegevuskava koos konkreetsete tegevuste ja tähtaegadega võrdse kohtlemise

seaduse muutmiseks selliselt, et keelustatud oleks puude alusel diskrimineerimine

kõigis eluvaldkondades ja -sektorites ning mitmekordsete ja ristmikvormilise

diskrimineerimise vormi, sealhulgas sooline diskrimineerimine puudega naiste puhul.

SOTSIAALKAITSE

Puuetega inimeste ja krooniliste haigete ja nende lähedaste jaoks on sotsiaalkaitseline abi

kriitilise tähtsusega, et osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus ja hoida peresuhteid.

Sotsiaalkaitset mõjutavad aina enam rahvastiku vananemine, tööealise elanikkonna

vähenemine, hooldusvajaduse suurenemine ning puudega ja krooniliste haiguste inimeste

kasv, mistõttu on oluline, et välisvahendeid kasutatakse uue võimekuse loomiseks, et muuta

abi rohkem ennetavamaks, isikukesksemaks ja vajaduspõhisemaks. 2025. aasta elanikkonna

tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu11 andmetel hindab 9% (2020. aastal 6%) Eesti

täisealistest elanikest, et nad vajavad terviseprobleemi, kroonilise haiguse või tegevuspiirangu

tõttu täiendavaid teenuseid. Ka Euroopa Komisjoni 2026. aasta kevadel tehtud riigipõhistes

soovitustes tuuakse välja, et Eesti julgeoleku- ja sotsiaalkulutused vajavad kestlikku

rahastamist.

Probleemid:

Sotsiaalkaitse ei toimi puudega inimeste, krooniliste haigustega inimeste, suure toetus- ja

abivajadusega inimeste ning nende lähedaste jaoks terviklikult. Teenuste kättesaadavus on

piirkonniti ebaühtlane ning inimese teekond on abi saamisel killustunud erinevate süsteemide

vahel. Sotsiaal-, tervishoiu-, rehabilitatsiooni-, abivahendi- ja haridusvaldkonna teenused ei

moodusta inimese jaoks ühtset abiteekonda ning süsteemide vastutus teekonna kujundamisel

jääb ebaselgeks. Mitmele suure ja keerulise abivajadusega sihtrühmale puuduvad

teenusmudelid. Erineva suurusega kohalikel omavalitsustel ei ole piisavalt spetsialiste,

teenuseosutajaid ega rahalist võimekust, et vajalikke teenuseid kvaliteetselt korraldada.

11 Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring. (2025).

https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2026-04/HOV%20uuringu%20raport%202025.pdf

5

Teenuste kvaliteedi ja järelevalve süsteem vajab sisulist muutmist, et inimese õigused,

turvalisus ja väärikus oleksid tagatud sõltumata elukohast või teenuseosutajast.

Ettepanekud:

• Isikukesksete põhimõtete välja töötamine ja rakendamine tervikuna

hoolekandesüsteemis, mis lähtuvad inimese tegelikust abivajadusest, elukaarest,

lähedaste võimalustest. Isikukeskne lähenemine peab olema läbiv nii abivajaduse

hindamisel, teenuste planeerimisel, juhtumikorralduses, teenuste kvaliteedis kui ka

järelevalves.

• Töötada välja puudega inimestele, kroonilise haigusega inimestele ja nende lähedastele

terviklik ja vajaduspõhine abiteekond, kus tervishoiu-, rehabilitatsiooni-, abivahendi-

ja sotsiaal ja hariduse tugiteenused toimivad inimese jaoks ühe loogilise tervikuna.

Eesmärgiks vähendada inimese koormust süsteemide vahel liikumisel, korduvat

tõendamist ja abi koordineerimisel.

• Suurendada kohalike omavalitsuste koostöövõimekust sotsiaalteenuste korraldamisel,

et tagada inimestele vajalik abi ka olukorras, kus üksiku omavalitsuse elanike arv,

spetsialistide hulk või rahaline võimekus ei võimalda teenust iseseisvalt pakkuda.

Eesmärk on vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ning luua korraldusmudelid, mis

aitavad teenuseid pakkuda ka väiksemates või piiratud võimekusega omavalitsustes.

Koostöömudelid peavad sisaldama selget vastutust, rahastust, teenuse kvaliteeti ja

inimese teekonna korraldust.

• Tõhustada süsteemset ja sisulist järelevalvet teenuste kvaliteedi üle. Selleks tuleb välja

töötada sotsiaalteenuste kvaliteedi, vastutuse ja kahju hüvitamise mudel, sh analüüsida

võimalust luua patsiendikindlustuse põhimõtetega sarnane sotsiaalteenuste kindlustuse

või vastutussüsteem.

• Kaardistada sihtrühmad ja töötada välja teenusemudelid, kelle vajadustele praegune

teenuste korraldus ei vasta, eraldi tähelepanu vajavad näiteks:

− füüsilise puude ja meditsiinilise abivajadusega noored ja täiskasvanud, sh ka

ööpäevaringse hooldusvajadusega inimesed (nii kodus kui teenused kogukonnas),

− intellektihäirega, ööpäevaringse hooldusvajadusega lapsed ja täiskasvanud,

− autismispektrihäirega noored.

• Toetada välisvahenditest uute teenusmudelite arendamist ja katsetamist, sh

lapsehoiuteenuse, kogukonnapõhiste lahenduste ning kobarkodude mudelite

6

väljatöötamist. Sellised mudelid võimaldaksid jagada tööjõudu, erialast kompetentsi ja

tuge mitme teenusüksuse või sihtrühma vahel.

• Arendada ja toetada käitumisekspertide ressurssi, et toetada hoolekandeasutusi, koole,

sotsiaaltöötajaid ja peresid raskesti mõistetava käitumisega toimetulekul. Nende

ekspertide kaasamine peab olema loomulik osa abi andmisel kui tegemist on raskesti

mõistetava käitumise esinemisega (sh ka lasteaia või koolikeskkonnas). See on

valdkond, mis on senini olnud sisulise tähelepanu ja toeta, kuid mis loob eeldused

edukaks tööks ja paremaks toimetulekuks ka järgmistes etappides.

OMASTEHOOLDUS

Omastehooldajatel on sotsiaalkaitsesüsteemis kandev roll. Puudega inimesed, kroonilise

haigusega inimesed, eakad ja suure hooldusvajadusega inimesed saavad igapäevaselt hakkama

tänu lähedaste panusele. Praxise Hea elu rahvakogu raport toob esile, et Eestis puudub

üleriigiliselt ühtne ja süsteemne omastehooldajate toetamise kord. See tähendab, et hooldajaks

määramise tingimused, toetuste suurus ja teenuste kättesaadavus sõltuvad suurel määral

kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrast, mis omakorda süvendab ebavõrdsust.

Omastehooldajad vajavad enda lähedase toetamiseks ning samal ajal enda tervise, töövõime

ja toimetuleku säilitamiseks asendushoolduse võimalusi, nõustamist, koolitusi ning tervise

hoidmist toetavaid lahendusi. Rahvastiku vananemise, tööealise elanikkonna vähenemise ja

hooldusvajaduse kasvu tõttu suureneb surve peredele veelgi.

Hooldamisega tegelevate inimeste arv on Eestis vahemikus 160 000-180 000 inimest, kellest

ligi pooled abistavad oma hooldatavat enesehooldus- või hügieenitoimingutes või

regulaarsetes tervisetoimingutes.12

Probleemid:

Hoolduskoormus ja sobivate teenuste puudumine või ebapiisavas mahus teenuste

osutamine piirab inimeste võimalust töötada, ühiskonnaelus osaleda. Eriti suure surve all

on puudega laste vanemad, suure hooldusvajadusega täisealiste inimeste lähedased ning eakad

hooldajad. Teenuskohtade puudus ja omastehooldajate mittetoetamine toob kaasa tööaja

vähendamise või tööturult lahkumise, omastehooldajate ja perede vaesusse või vaesusriski

langemise, maksulaekumise vähenemise, pensionimaksete vähenemise, suurenenud

tervishoiukulud ning pikemaajalise sotsiaaltoetuste vajaduse. Arvestades vananevat

12 Elanikkonna hoolduskoormuse uuring (2022). https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-

12/Elanikkonna%20hoolduskoormuse%20uuring%202022.pdf

7

elanikkonda, ei saa Eesti suurune riik endale lubada tööealise elanikkonna tööturult kõrvale

jäämist kümnete miljonite eurode ulatuses vähemat maksulaekumist.

Ettepanekud:

• Omastehooldajate süsteemse toetussüsteemi arendamine eesmärgiga ennetada

hoolduskoormuse süvenemist, läbipõlemist ja tööturult eemale jäämist, ning

soodustada tööturule naasmist.

• Luua riiklikult tagatud ja sujuvalt kasutatav asendushoolduse süsteem.

• Tagada omastehooldajatele koolitused ja tervisekontrollid.

• Tagada jätkusuutlikud võimalused omastehooldajate nõustamiseks ja toetamiseks, sh

omastehoolduse infopunkti (omastehooldusest.ee) veebiplatvormi aja- ja asjakohane

tööshoidmine, info jagamine, teadlikkuse tõstmine ja hoiakute parandamine. Tagada

ressursid omastehoolduse infopunkti projekti raames omastehooldajate tugigruppide

jätkuvaks käivitamiseks ja töö toetamiseks.

TERVISHOID

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28, sätestab, et igal inimesel on õigus tervise kaitsele. Eesti

elanike oodatav eluiga jääb ELi keskmisele alla 2,2 aastaga ning tervena elatud aastate

poolest on vahe 5 aastat. Peaaegu pooltel üle 65-aastastest eestimaalastest on mitu

kroonilist haigust. Samas jäävad Eesti kulutused tervishoiule alla ELi keskmise, mis toob

kaasa suurema omaosaluse, katmata ravivajaduse ja ebavõrdsuse nii piirkondade kui

sissetulekurühmade vahel, suurendades eriti haavatavate sihtrühmade tervishoiualast

ebavõrdsust.

Ennetusse ja hilistüsistuste vältimisse täiendavate ressursside suunamine on Eesti kontekstis

erakordselt suure tähtsusega. Esiteks on Eesti välditava suremuse määr endiselt ELi

keskmisest kõrgem ning veerand ennetatavatest surmadest on seotud alkoholitarbimisega.

Teiseks mõjutab ennetusse panustamata jätmine ebaproportsionaalselt just puudega ja

krooniliste haigustega inimesi, nii on südame-veresoonkonnahaigused ja vähk Eestis peamised

surmapõhjused kui ka haigestumuse ja puude peamised põhjustajad. Kroonilise haiguse

kujunemist saab aeglustada või ennetada, kui käitumisharjumuste muutumist toetatakse

piisavalt varakult ehk noorte seas, kelle elustiilivalikud on veel kujunemisjärgus.

8

Seega on ennetamine, edendamine ning raskete haiguste varajane märkamine ja õigeaegne

ravini jõudmine on olulised nii üksikisiku kui ka riigi kulutuste vaatest.

Probleemid:

Katmata ravivajadus on Eestis 7–8,5% elanikkonnast, mis on mitu korda kõrgem ELi

keskmisest. Puuetega ja krooniliste haigustega inimestel puudub sageli terviklik raviteekond

ning taastusravi ja rehabilitatsiooniteenusteni jõudmine sõltub pahatihti patsiendi enda

asjaajamisvõimekusest. Raviteekonna katkendlikkus toob kaasa madalamad tervisetulemid ja

kõrgemad hilisemad tervishoiukulud. Tervishoiutöötajatest on puudus, eriti vaimse tervise ja

noortepsühhiaatria valdkonnas. Onkoloogilised haigused on kasvutrendis ning jõuavad üha

enam ka noorte inimesteni.

Ettepanekud:

• Piloteerida tervisekirjaoskuse programmi 8.–9. klassi noortele, keskendudes

füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele tervisele ning toetades teadlike terviseotsuste

kujunemist enne täisealiseks saamist.

• Eraldada täiendav rahastus laste hambaravile, sh narkoosis hambaravile ja

erakorralisele narkoosis hambaravile intellektihäire, füüsilise erivajaduse või muude

näidustustega lastele.

• Rakendada sissetulekupõhine ravimihüvitis, mis arvestab kõiki tervisekulusid –

ravimeid, abivahendeid, rehabilitatsiooniteenuseid, hambaravi ja meditsiiniseadmeid.

• Käivitada suurematele krooniliste haiguste rühmadele terviklik raviteekond ja

jälgimisprogramm, mis ühendab meditsiinilise taastusravi, psühholoogilise toe ja

rehabilitatsiooniteenused.

• Rahastada integreeritud vaimse tervise tuge kroonilise haigusega inimese

raviteekonnal esmatasandil, sh vaimse tervise õdede koolitust ja kogemusnõustajate

väljaõpet patsiendiorganisatsioonides.

• Vaadata üle sõeluuringute vanusgrupid onkoloogiliste haiguste varajaseks

avastamiseks ning piloteerida suutervise sõeluuring 45-aastastele.

• Tagada terviseandmete õigsus ja kiire andmevahetus, sh vahe-epikriiside liikumine

eriarstide ja peremeditsiini vahel.

9

Oluline on jätkata reformide elluviimist ning teenuste jätkusuutlikkuse tagamist, et

integreerida tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, seada esikohale ennetamine ja tagada

kestlik rahastamine, tegeleda tööjõupuudusega ning vähendada erinevusi

kättesaadavuses ja taskukohasuses.

HARIDUS

Puuetega laste ja noorte ning krooniliste haigustega õppijate jaoks on kvaliteetne ja

ligipääsetav haridus eelduseks hilisemaks tööturul osalemiseks, iseseisvaks eluks ja

ühiskondlikuks kaasatuseks. Haridussüsteem peab suutma toetada erinevate võimete,

terviseseisundite ja toetusvajadustega õppijaid kogu haridustee vältel. Rahvastiku

vähenemise, tööjõupuuduse ja kasvava oskuste vajaduse tingimustes on oluline, et iga

õppija potentsiaal saaks võimalikult hästi rakendatud ning haridustee katkestamine

oleks ennetatud.

Probleemid:

Haridussüsteem ei taga puuetega ja krooniliste haigustega õppijatele kogu haridustee vältel

võrdselt kättesaadavat ja järjepidevat tuge. Haridustasandite vahelisel üleminekul katkeb

sageli info liikumine ning vajalikud tugimeetmed ei jõua õppijaga kaasa – ja seda juba

lasteaiast algkooli minekul, aga ka teistel üleminekutel. Tugiteenuste kättesaadavus on

piirkonniti ebaühtlane ning sõltub sageli kohaliku omavalitsuse või haridusasutuse

võimekusest ja prioriteetidest, mis võib endaga kaasa tuua ka vanemate töö- ja ühiskonnaelust

kõrvalejäämist. Õpetajate valmisolek toetada erinevate vajadustega õppijaid on ebaühtlane

ning õppijate individuaalsete vajadustega arvestamine ei ole süsteemselt tagatud. Puuetega

noorte osalemine kutse- ja kõrghariduses on tagasihoidlik nii erinevate valikute,

ligipääsetavuse kui ka muude osalusbarjääride tõttu ning haridusest tööturule üleminek vajab

senisest enam tähelepanu. Selle tulemusena suureneb risk haridustee katkestamiseks, tööturult

kõrvale jäämiseks ning vaesusriski sattumiseks.

Ettepanekud:

• Töötada välja hariduse, sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu koostöömudelid, mis tagavad

lapsele ja perele sujuva ning katkematu toe üleminekul alates alusharidusest

üldharidusse üleminekul, aga ka teistel üleminekutel. Eesmärk on luua terviklik

lähenemine, kus vajalik info, tugiteenused ja vastutus liiguvad koos lapsega ning

10

varajane märkamine, ennetus ja õigeaegne sekkumine aitavad vähendada hilisemat

hariduslikku mahajäämust, haridustee katkemist ja sotsiaalset tõrjutust.

• Töötada välja ja katsetada lahendusi tervisepiiranguga ja puuetega noorte osaluse

suurendamiseks kutse- ja kõrghariduses ning toetada nende sujuvat üleminekut

haridusest tööturule. Selleks tuleb arendada koostööd haridusasutuste, tööandjate ja

tugisüsteemide vahel, ennetada haridustee katkestamist ning luua tingimused, mis

võimaldavad noortel omandada tööturu vajadustele vastavaid oskusi ja rakendada oma

potentsiaali.

• Arendada, katsetada koolipõhiseid lõimitud teenusmudeleid, mis ühendavad haridus-,

noorsootöö-, karjääri- ja tugiteenused üheks tervikuks. Eesmärk on tugevdada noorte

terviklikku toetamist, ennetada haridusest ja tööturust kõrvalejäämist ning parandada

erinevate teenuste koostööd õppija vajadustest lähtudes.

• Kaardistada õppijate sihtrühmad, kelle vajadustele praegune hariduse tugisüsteem

piisavalt ei vasta, ning töötada välja ja katsetada nende vajadustele vastavaid lahendusi.

Eraldi tähelepanu vajavad näiteks keeruka terviseprobleemiga õppijad,

autismispektrihäirega lapsed ja noored, intellektipuudega õppijad ning pikaajalise

haiguse tõttu hariduses osalemisel täiendavat tuge vajavad õppijad.

• Toetada välisvahenditest uute hariduse tugimudelite, koostöövormide ja

ligipääsetavust suurendavate lahenduste väljatöötamist ning katsetamist. Eesmärk on

vähendada piirkondlikku ebavõrdsust, tugevdada haridusasutuste võimekust ning

tagada õppijatele vajalik tugi sõltumata nende elukohast või individuaalsest

toetusvajadusest.

TÖÖTURG

Puuetega ja krooniliste haigustega inimeste tööhõive suurendamine on oluline nii inimeste

iseseisva toimetuleku, vaesuse vähendamise kui ka Eesti tööjõupuuduse leevendamise

seisukohast. Arvestades tööealise elanikkonna vähenemist ning kasvavat tööjõuvajadust,

tuleb senisest enam panustada sellesse, et ka suurema toetusvajadusega inimesed saaksid

osaleda tööturul vastavalt oma võimetele ja vajadustele. Selleks on vajalikud paindlikud

töövormid, ligipääsetavad töökeskkonnad ning tööturuteenused, mis lähtuvad inimese

tegelikest võimalustest, mitte üksnes piirangutest. Värskeltvalminud Tartu Ülikooli

11

lõpparuandest13 tuli välja, et osalise ja puuduva töövõimega inimeste seas püsib töötuse määr

Eesti tööturul üks kõrgemaid (2023. aastal oli Eesti keskmine 6,4%, osalise töövõimega

inimestel 10,7%, puuduva töövõimega inimestel 18,6%) ning terviseprobleemi puhul

avalduvad takistused nii töökohtade vähesuses, töötingimuste sobimatuses kui ka

terviseseisundist tulenevates piirangutes. Eriti haavatavaks on osutunud inimesed, kellel

esineb vähenenud töövõime koos puudega. Nende töötuse määr (20,2%) ületab rohkem kui

kolmekordselt Eesti keskmist ning nende tööturul osalemise võimalused on piiratud.

Probleemid:

Puuetega ja krooniliste haigustega inimeste tööhõive on jätkuvalt oluliselt madalam kui

elanikkonnal keskmiselt (6,4%). Tööturule jõudmist ja seal püsimist takistavad ebapiisavalt

kohandatud töökeskkonnad, vähene paindlike töövormide kasutamine, piirkondlikult

ebaühtlased võimalused ning tööandjate vähene teadlikkus erinevate sihtrühmade vajadustest.

Suurema toetusvajadusega inimeste jaoks ei ole toetatud ja kaitstud töötamise võimalused

piisavad ega kättesaadavad. Tööturuteenused ja töövõime hindamine ei lähtu alati piisavalt

inimese individuaalsetest vajadustest ja tööpotentsiaalist. Samuti puuduvad terviklikud

lahendused tööõnnetuse, kutsehaigestumise või pikaajalise terviseprobleemi tõttu töövõime

vähenemise ennetamiseks ning tööturule naasmise toetamiseks.

Ettepanekud:

• Kaardistada sihtrühmad, kelle vajadustele olemasolevad tööturuteenused ja tööhõivet

toetavad meetmed piisavalt ei vasta, ning töötada välja ja katsetada nende vajadustele

vastavaid lahendusi. Eraldi tähelepanu vajavad näiteks suurema toetusvajadusega

puudega inimesed, krooniliste haigustega inimesed, vaimse tervise probleemidega

inimesed, osalise töövõimega inimesed ning tööõnnetuse või kutsehaigestumise tõttu

töövõime kaotanud inimesed.

• Arendada ja katsetada paindlikke töövorme ning töökorraldusmudeleid, mis

võimaldavad puuetega ja krooniliste haigustega inimestel osaleda tööturul vastavalt

nende võimetele ja vajadustele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata töökohtade

kohandamisele, ligipääsetavate töökeskkondade kujundamisele ning lahendustele, mis

13 Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs LÕPPARUANNE (2026).

https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2026-

06/T%C3%B6%C3%B6tukassa%20t%C3%B6%C3%B6tust%20ennetavate%20teenuste%20%E2%80%9ET%C3

%B6%C3%B6ta%20ja%20%C3%B5pi%E2%80%9C%20%20anal%C3%BC%C3%BCs_l%C3%B5pparuanne.pd

f

12

aitavad vähendada piirkondlikust eraldatusest, transpordikorraldusest või teenuste

vähesest kättesaadavusest tulenevaid takistusi tööturul osalemisel.

• Töötada välja ja rakendada lahendusi tööandjate teadlikkuse, oskuste ja valmisoleku

suurendamiseks puuetega ja tervisepiiranguga inimeste värbamisel, tööl hoidmisel

ning töökohtade kohandamisel. Eesmärk on kujundada kaasavat töökultuuri toetavad

koostöö- ja tugimudelid, mis aitavad vähendada tööandjate ebakindlust ning

suurendada erinevate sihtrühmade tööhõivet.

• Arendada terviklikku tööõnnetuse või kutsehaigestumise tõttu tervisekahju saanud

inimeste toetamise süsteemi, mis ühendab tervishoiu-, rehabilitatsiooni-, sotsiaal- ja

tööturuteenused üheks loogiliseks tervikuks. Eesmärk on toetada inimeste töövõime

säilimist, tööle naasmist ja tööturul püsimist ning vähendada pikaajalise töövõimekao

ja vaesusriski tekkimist. Selleks tuleb analüüsida ja katsetada tööõnnetus- ja

kutsehaiguskindlustuse korraldusmudeleid ning teenuste ja hüvitiste paremat sidusust.

• Arendada ja katsetada toetatud ning kaitstud töötamise mudeleid, mis võimaldavad

erineva toetusvajadusega inimestel osaleda tööturul ning saada selleks vajalikku

pikaajalist tuge. Erilist tähelepanu tuleb pöörata suurema toetusvajadusega inimeste

võimalustele osaleda tööturul vastavalt nende võimetele ning luua lahendusi, mis

toetavad tööle asumist, tööturul püsimist ja tööandjate valmisolekut tuge pakkuda.

• Kujundada töövõime hindamise ja tööturuteenuste süsteem senisest enam

inimesekeskseks, lähtudes inimese võimetest, arengupotentsiaalist ja tööturul

osalemise võimalustest. Selleks tuleb arendada tervise-, sotsiaal- ja tööturuteenuste

koostööd ning luua lahendusi, mis võimaldavad inimese vajadusi terviklikult hinnata

ja vajalikku tuge koordineeritult pakkuda.

• Töötada välja ja katsetada töövõime säilitamise ning tööle naasmise mudeleid

pikaajalise haiguse või terviseprobleemide korral, sest praegune meede ei ole

rakendunud eesmärgipäraselt ja sellises ulatuses. Näiteks leiame, et pikaajalise

töövõimetuslehe ajal töötamine vastab sihtgrupi vajadusele, kuid vajalik on analüüsida

senist vähest rakendumist, et töötada välja mõjusam viis. Eesmärk on ennetada

tööturult väljalangemist, toetada osalise töövõimega inimeste töötamist ning

suurendada tervishoiu-, tööturu- ja tööandjapoolsete tugimeetmete koostoimet inimese

tööelus osalemise säilitamisel. Selleks katsetada teavitustegevusi, tööandjate

nõustamist ning individuaalseid töökorralduslahendusi.

13

• Toetada välisvahenditest uute tööturuteenuste, koostöömudelite ja töövõimet toetavate

lahenduste väljatöötamist ning katsetamist. Eesmärk on suurendada puuetega ja

tervisepiiranguga inimeste tööhõivet, vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ning aidata

leevendada tööjõupuudust olukorras, kus tööealine elanikkond väheneb.

LIGIPÄÄSETAVUS, sh KULTUUR

Avalik ruum ja teenused, erasektori veebilehed, pakutavad tooted ja teenused peavad olema

ligipääsetavad kõigile. Vastutus ligipääsetavuse tagamise eest lasub nii avalikul- kui

erasektoril. Riik peab olema nõudlik ning tegema jõupingutusi ligipääsetavusnõuete täitmisel

ja täitmise kontrollimisel. Täna ei ole füüsilise keskkonna, inforuumi ja suhtumuslik

ligipääsetavus Eestis järjepidevalt tagatud, kuid ligipääsetavus on iseseisva osalemise, info

mõistmise ja teadliku tegutsemise eeltingimus. Ligipääsetavuse rakkerühma aruanne 14on riigi

strateegiline dokument aastast 2021 ning ligipääsetavuse tagamisel tuleb arvestada erinevate

valdkondade jaoks väljatöötatud poliitikasoovitusi. Oluline on arvestada, et puuetega inimesed

ei ole ainult mitte tarbijad, vaid on võrdne osa ühiskonnast, kogukonnast, töökollektiivist jne.

Probleem: Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandes esitatud poliitikasoovituste

elluviimiseks on vajalik erinevatesse valdkondadesse suunata ressursse ja kompetentside

arendamiseks teha koostööd puuetega inimeste organisatsioonidega. Muuhulgas kehtib

Euroopa Sotsiaalfondi projektidele automaatselt ligipääsetavuse nõue.

Ettepanekud:

• Kõrgtasemeõppes viipekeeletõlkide koolitamise õppekava taasavamine peab

toimuma koheselt. Ettepanek tugineb ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni

(edaspidi ÜRO PIK) mõistele, mis tähendab, et viipekeel on ligipääsetava

ühiskonnaelu loomulik osa.

• Avaliku info ligipääsetavas vormingus kättesaadavaks tegemine, sh avaliku sektori

kodulehtedel tähendab muuhulgas, et teavet teenuste, toodete jms kohta antakse

erinevates vormingutes: eesti viipekeeles, lihtsas keeles, subtiitrite või kirjutustõlkega,

kirjeldustõlkega, ekraanilugeriga kasutatavas vormis, audioformaadis jne. See kehtib

ka transpordi, kultuuri, hariduse jm valdkondade kohta.

14 Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne (2021).

https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2021-

09/Riigikantselei_Ligip%C3%A4%C3%A4setavuse_rakker%C3%BChma_%20lopparuanne.pdf

14

• Eluruumide kohandamise ja tagamise teenuse ning kortermajade ligipääsetavus

ja renoveerimine peab toimuma viisil, mis loomulikul moel arvestaks vananeva

elanikkonna, puudest tulenevate individuaalsete vajaduste ja liftide rajamise

lahenduste väljatöötamisega riiklikul tasandil.

• Täiendavate rakendusaktide kehtestamine, mh transpordis, kus on puudus

ligipääsetavatest veeremitest. Näiteks ei ole riigi ettevõtte AS Eesti Liinirongide

lepingupartneritel sageli saadaval busse, kuhu on võimalik iseseisvalt ratastooliga

siseneda või neid peab päevi ette tellima. ÜRO PIK mõistes peab riik astuma samme,

et kõrvaldada diskrimineerimine puude alusel, sh eraettevõtete poolt (artikkel 4,

üldkohustused).

• Riiklikud meetmed ligipääsetava kultuuri pakkumiseks on alarahastatud.

Ühiskondliku teadlikkuse suurendamiseks, spetsialistide pädevuse ja teiste osapoolte

soovi tõstmiseks panustada ligipääsetavasse info- ja elukeskkonda, on vaja lisaks

õigusaktide kohandamisele ja lisanõuete kehtestamisele rakendada ka toetavaid

nõustamis-, haridus- ja motivatsioonimeetmed, mh spordis ja laiemalt

kultuurivaldkonnas.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on valmis oma tõstatatud probleemkohti ja pakutud

ettepanekuid lähemalt selgitama ning sisulisi arutelusid pidama.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Sama:

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Haridus- ja teadusministeerium

Kultuuriministeerium

Justiits- ja digiministeerium