Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 16/06/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

12/06/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1371582.6 ES

Eelotsuse asi C-379/26

Rogelio

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunal de Instancia de Badajoz - Hispaania)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Leticia Carrasco Marco

Osakonnajuhataja

Vastuvõtmise kuupäev : 16/06/2026

Tõlge C-379/26 - 1

Kohtuasi C-379/26

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

22. aprill 2026

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Tribunal de Instancia de Badajoz, Sección de lo Social, plaza

judicial n.º 4 (Badajozi kohus, sotsiaalkolleegium, 4. kohtunik,

Hispaania)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

9. märts 2026

Kaebaja:

Rogelio

Vastustaja:

Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS) (riiklik

sotsiaalkindlustusamet, Hispaania)

TRIBUNAL DE INSTANCIA

SECCION DE LO SOCIAL

PLAZA N.º 4

BADAJOZ

(Badajozi kohus, sotsiaalkolleegium, 4. kohtunik)

[…]

[Eelotsusetaotluse esitanud kohtu, menetluse ja poolte andmed]

Menetlus 678/2024.

KOHTUMÄÄRUS

[…] 9. märts 2026.

ET

EELOTSUSETAOTLUS 9.3.2026 – KOHTUASI C-379/26

2

[…] [Menetluskord]

ASJAOLUD

I 25. juulil 2025 esitas hr Rogelio advokaat Instituto Nacional de la Seguridad

Sociali (riiklik sotsiaalkindlustusamet, INSS) vastu kaebuse.

Kaebaja palus kohustada INSSi tunnustama tema õigust saada lapse sünni- ja

hooldustoetust, mis on ette nähtud töötajate üldseaduse (Estatuto de los

Trabajadores) artikli 48 lõikes 4 ja kuninga 6. märtsi dekreedi 295/2009 (real

decreto 295/2009) artikli 26 lõikes 7.

II 20. novembril 2025 toimus poolte osavõtul kohtuistung.

III Pooled kuulati ära seoses vajadusega taotleda Euroopa Liidu Kohtult

direktiivi 2006/54/EÜ tõlgendamist.

Täpsemalt selle kohta, kas kuninga 6. märtsi dekreedi 295/2009 artikli 17 lõige 3

ja artikli 26 lõige 7, millega kehtestatakse erinev kohtlemine isadus- ja

emaduspuhkuse puhul lapse surma korral, kui loode on viibinud ema üsas

vähemalt 180 päeva, on vastuolus direktiivi 2006/54/EÜ artikliga 5 ja artikli 9

lõike 1 punktiga e.

IV [...] [Riigisisesed menetlusküsimused]

ÕIGUSLIK PÕHISTUS

I Tuvastatud asjaolud

1 Hr Rogelio on abielus pr Inocenciaga ja nad eostasid tütre (Fátima).

2 39. rasedusnädalal toimus loote emakasisene surm, mis põhjustas enneaegse

sünnituse 31. mail 2024.

3 Hr Rogelio töötab palgatöötajana ettevõttes RENOVABLES SAMCA, S. A. ja on

maksnud sotsiaalkindlustusmakseid ajavahemiku jooksul, mida üldise

sotsiaalkindlustusseaduse (Ley General de la Seguridad Social) artikli 178 lõige 1

nõuab taotletava hüvitise saamiseks.

4 Ettevõte RENOVABLES SAMCA, S. A. peatas hr Rogelio töölepingu alates

31. maist 2024 kuni 19. septembrini 2024.

5 Hr Rogelio taotles INSSilt oma õiguse tunnustamist saada lapse sünni- ja

hooldushüvitist.

6 INSS jättis selle taotluse 14. juuni 2024. aasta otsusega rahuldamata. Ta põhjendas

oma otsust asjaoluga, et lapse surma korral enne tema sündi ei tule tunnustada

õigust lapse sünni- ja hooldushüvitisele muul vanemal kui bioloogiline ema.

ROGELIO

3

7 Hr Rogelio esitas INSSi otsuse peale vaide, mille INSS lükkas 5. juuli 2024. aasta

otsusega tagasi.

8 INSS põhjendas vaide tagasilükkamist asjaoluga, et kuninga 6. märtsi

dekreedi 295/2009, mis reguleerib sotsiaalkindlustussüsteemi rahalisi hüvitisi

seoses emaduse ja isadusega ning ohtudega raseduse ja rinnaga toitmise ajal,

artikli 26 lõikes 7 „ei tunnustata seda õigust, kui laps sureb enne töölepingu

peatamise või puhkuse algust“.

9 Hr Rogelio oli ajutiselt töövõimetu 10. juunist 2024 kuni 31. jaanuarini 2025.

Haiguspuhkuse põhjus oli järgmine: lein surnult sündinud tütre pärast.

II Kohaldatav Hispaania õigus

10 Töötajate üldseaduse artikkel 48 reguleerib töölepingu peatamist töökoha

säilitamisega. Punktis 4 on sätestatud:

„Sünd, mis hõlmab sünnitust ja lapse hooldamist, peatab bioloogilise ema ja

muu vanema kui bioloogilise ema töölepingu 19 nädalaks.

[…]

Lapse surma korral peatamise aega ei lühendata, välja arvatud juhul, kui

pärast kuuenädalase kohustusliku puhkuse lõppu taotletakse töökohale

naasmist.

See õigus on töötajal individuaalne, ilma et selle kasutamist saaks üle kanda

teisele vanemale.

[…].“

11 Kuninga 6. märtsi dekreet 295/2009 reguleerib sotsiaalkindlustussüsteemi rahalisi

hüvitisi seoses emaduse ja isadusega ning riskidega raseduse ja rinnaga toitmise

ajal.

12 Kuninga dekreedi 295/2009 artikli 17 lõige 3, mis reguleerib emadushüvitist,

sätestab:

„Lapse surma korral ei lühendata rahalise hüvitise kestust, samuti mitte

juhul, kui loode ei vasta tsiviilseadustiku (Código Civil) artiklis 30

sätestatud tingimustele isiku staatuse omandamiseks, tingimusel et ta on

viibinud ema üsas vähemalt 180 päeva.“

13 Ja kuninga dekreedi 295/2009 artikli 26 lõikes 7, mis reguleerib isadushüvitist, on

sätestatud:

„Isadushüvitist ei saa anda, kui laps või asendushooldusele paigutatud laps

sureb enne töölepingu peatamise või puhkuse algust. Kui aga hüvitis on

EELOTSUSETAOTLUS 9.3.2026 – KOHTUASI C-379/26

4

määratud, ei võeta seda ära ka siis, kui laps või asendushooldusele

paigutatud laps sureb.“

III Kohaldatav Euroopa Liidu õigus

14 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 157 on sätestatud:

„1. Iga liikmesriik tagab meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö

eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise.”

2. Käesolevas artiklis mõistetakse tasu all harilikku põhi- või

miinimumpalka või mõnd muud tasumoodust kas rahas või loonusena, mida

töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saab.

Võrdne tasu ilma soolise diskrimineerimiseta tähendab, et:

a) ühe ja sama tükitööna tehtava töö eest arvestatakse tasu ühe ja sama

mõõtühiku alusel;

b) ajatöö eest ühel ja samal töökohal on ühesugune tasu.

3. Seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist

majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu

meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse

kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu

maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes.

4. Pidades silmas meeste ja naiste täieliku ja tegeliku võrdõiguslikkuse

tagamist tööasjus, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte ühtki liikmesriiki

säilitamast või võtmast meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et

hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või

heastada halvemusi tööalases karjääris.“

15 Arvesse tuleb võtta ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta

direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise

põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes.

16 Selle direktiivi artikkel 5 keelab diskrimineerimise ja sätestab:

„Ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist, välistatakse otsene või kaudne

sooline diskrimineerimine kutsealastes sotsiaalkindlustusskeemides ning

eelkõige siis, kui kõne all on järgmine:

a) kõnealuste skeemide ulatus ja neile ligipääsu tingimused;

b) sissemaksekohustus ja sissemaksete arvutamine;

ROGELIO

5

c) hüvitiste arvutamine, sealhulgas abikaasa või ülalpeetavate puhul

täiendavate hüvitiste arvutamine, ning hüvitiste saamise õiguse kestuse ja

säilitamise tingimused.“

17 Selle direktiivi artiklis 9 on toodud diskrimineerimise näited, märkides lõikes 1,

et:

„Võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus on sätted, mis lähtuvad kas

otseselt või kaudselt soolisest kuuluvusest, selleks et:

(…)

e) luua töötajatele hüvitiste määramiseks või piiramiseks soolisest

kuuluvusest lähtudes erinevad tingimused.“

18 19. detsembri 1978. aasta direktiivi meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte

järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas (79/7/EMÜ) teises

ja kolmandas põhjenduses on öeldud:

„Võrdse kohtlemise põhimõtet sotsiaalkindlustuse valdkonnas tuleks esmalt

rakendada riiklikes sotsiaalkindlustusskeemides, mis pakuvad kaitset

haiguse, invaliidsuse, vanaduse, tööõnnetuste, kutsehaiguste ja töötuse puhul

ning sotsiaalabis, kuivõrd see on ette nähtud eespool mainitud skeemide

täiendamiseks või asendamiseks; võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine

sotsiaalkindlustuse valdkonnas ei piira nende sätete kohaldamist, mis

käsitlevad naiste kaitset seoses raseduse ja sünnitusega; selles suhtes võivad

liikmesriigid vastu võtta erisätteid naiste kohta, et kaotada ebavõrdne

kohtlemine.“

19 Selle direktiivi artiklis 1 on sätestatud:

„Käesoleva direktiivi eesmärk on sotsiaalkindlustuse valdkonnas meeste ja

naiste võrdse kohtlemise põhimõtte (edaspidi „võrdse kohtlemise

põhimõte“) järkjärguline rakendamine artiklis 3 ettenähtud

sotsiaalkindlustuse ja muu sotsiaalkaitse valdkondades.“

20 Direktiivi 79/7 artikli [3 lõikes] 2 on sätestatud:

„Käesolevat direktiivi ei kohaldata toitjakaotus- ega perehüvitisi käsitlevate

sätete suhtes, välja arvatud perehüvitiste puhul, mis on määratud lõike 1

punktis a nimetatud juhtudel makstavate hüvitiste suurendamise teel.“

21 Direktiivi 79/7 artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:

„Käesolevat direktiivi kohaldatakse:

EELOTSUSETAOTLUS 9.3.2026 – KOHTUASI C-379/26

6

a) riiklike sotsiaalkindlustusskeemide suhtes, mis pakuvad kaitset

järgmistel juhtudel:

- haigus,

- invaliidsus,

- vanadus,

- tööõnnetused ja kutsehaigused,

- töötus.“

22 Direktiivi 79/7 artiklis 4 on sätestatud, et:

„1. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et puudub igasugune otsene või

kaudne sooline diskrimineerimine, eriti seoses perekonnaseisuga, ning

eelkõige siis, kui kõne all on:

- skeemide ulatus ja

neile ligipääsu tingimused,

- sissemakse kohustus ja sissemaksete arvutamine,

- hüvitiste arvutamine, sealhulgas abikaasa ja ülalpeetavate puhul

suurendatava hüvitise arvutamine, ning hüvitise saamise õiguse kestuse ja

säilitamise tingimused.

2. Võrdse kohtlemise põhimõte ei piira nende sätete kohaldamist, mis

käsitlevad naiste kaitset seoses raseduse ja sünnitusega.“

23 Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 on sätestatud:

„Naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades,

kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk.

Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis

annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid.“

IV Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, sõlmitud Roomas

4. novembril 1950

24 Konventsiooni artiklis 14 on ette nähtud:

„Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamine tagatakse ilma

mingi diskrimineerimiseta selliste tunnuste alusel nagu sugu, rass,

nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised või muud veendumused,

ROGELIO

7

rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik,

sünni- või muu seisund.“

V Euroopa Liidu Kohtu otsused

25 Kohtuasjas C-450/18 märkis Euroopa Liidu Kohus järgmist:

„42 Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt seisneb

diskrimineerimine erinevate eeskirjade kohaldamises võrreldavatele

olukordadele või samade eeskirjade kohaldamises erinevatele olukordadele

(13. veebruari 1996. aasta kohtuotsus Gillespie jt, C-342/93, EU:C:1996:46,

punkt 16, ja 8. mai 2019. aasta kohtuotsus Praxair MRC, C-486/18,

EU:C:2019:379, punkt 73). [Punkt 43:] Järelikult tuleb kontrollida, kas

põhikohtuasjas vaidlusalustes riigisisestes õigusnormides ette nähtud meeste

ja naiste erinev kohtlemine puudutab isikute kategooriaid, kes on

võrreldavas olukorras.

[…]

44 Olukordade võrreldavuse nõue ei eelda mitte seda, et olukorrad oleksid

identsed, vaid üksnes seda, et need oleksid sarnased (26. juuni 2018. aasta

kohtuotsus MB (soovahetus ja vanaduspension), C-451/16, EU:C:2018:492,

punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).

45 Olukordade võrreldavust ei tule hinnata mitte üldiselt ja abstraktselt,

vaid spetsiifiliselt ja konkreetselt, võttes arvesse kõiki asjaolusid, mis neid

olukordi iseloomustavad, ning lähtudes eelkõige kõnealuse eristamise

kehtestanud riigisiseste õigusnormide esemest ja eesmärgist; vajaduse korral

tuleb arvestada selle valdkonna põhimõtteid ja eesmärke, kuhu need

riigisisesed õigusnormid kuuluvad (26. juuni 2018. aasta kohtuotsus MB

(soovahetus ja vanaduspension), C-451/16, EU:C:2018:492, punkt 42 ja seal

viidatud kohtupraktika).

[…]

56 Sellega seoses nähtub Euroopa Kohus praktikast, et jättes

liikmesriikidele õiguse säilitada või kehtestada õigusnorme, mille eesmärk

on selline kaitse, tunnustab direktiivi 79/7 artikli 4 lõige 2 esiteks, et

tulenevalt naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttest on põhjendatud

kaitsta naise bioloogilist seisundit raseduse ajal ja pärast rasedust ning

teiseks ema ja lapse erilist suhet sünnitusele järgneval ajal (vt seoses

direktiiviga 76/207 selle kohta 12. juuli 1984. aasta kohtuotsus Hofmann,

184/83, EU:C:1984:273, punkt 25, ja 19. septembri 2013. aasta kohtuotsus

Betriu Montull, C-5/12, EU:C:2013:571, punkt 62).“

EELOTSUSETAOTLUS 9.3.2026 – KOHTUASI C-379/26

8

VI Vaidluse kirjeldus

26 Töötajate üldseaduse artikkel 48 näeb üldiselt ette töölepingu peatamise nii

bioloogilise ema kui ka muu vanema kui bioloogilise ema puhul.

27 Kuninga 6. märtsi dekreet 295/2009, millega reguleeritakse

sotsiaalkindlustussüsteemi rahalisi hüvitisi seoses emaduse ja isadusega ning

riskidega raseduse ja rinnaga toitmise ajal, laiendab hüvitist juhtudele, kus laps

sureb enne sündi, tingimusel et ta on viibinud ema üsas vähemalt 180 päeva.

28 See näeb siiski ette erinevad tingimused hüvitise saamiseks kummalegi vanemale.

29 Kui emadushüvitist taotleb bioloogiline ema, on artikli 17 lõikes 3 sätestatud, et

rahalise hüvitise kestust ei tohi lühendada, ilma et seal oleks ette nähtud muid

nõudeid.

30 Kui aga hüvitist taotleb isa, on artikli 26 lõikes 7 sätestatud, et tema õigust

hüvitisele ei saa tunnustada, kui laps sureb enne töölepingu peatumise või puhkuse

algust.

31 Seega, kui mõlema vanema laps sureb enne sünnitust, annab Hispaania õigus

bioloogilisele emale õiguse saada emadushüvitist nii, nagu laps oleks sündinud

elusana, kuid keelab isale selle võimaluse.

32 Kuninga 6. märtsi dekreedi 295/2009 põhjendustes ei ole sätestatud, mis on

emaduspuhkuse laiendamise eesmärk juhtudel, kus laps ei ole sündinud elusana.

33 Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) on tõlgendanud seda sätet muu

hulgas 19. oktoobri 2023. aasta kohtuotsuses nr 753/2023. Selle kohtuotsuses,

jõuti pärast isadus- ja emaduspuhkuste eesmärgi analüüsimist järeldusele, et

kuninga dekreedi nr 295/2009 artikli 17 lõike 3 kohane hüvitis „on mõeldud ainult

bioloogilise ema kaitsmiseks pärast sünnitust ja hoolimata sellest, et loode on

sündinud surnuna, sest ikkagi on endiselt vaja taastada ja kaitsta ema tervist, kuigi

kahjuks kaovad kohustused järglaste eest hoolitseda“.

34 Ja on lisatud, et „selline emadushüvitise ulatuse määratlus lähtub seega õiguslikest

põhimõtetest ja parameetritest, mis on suunatud ainult ja eranditult ema – mitte

ainult füüsilise – tervise kaitsele; ema seisab pärast sünnitust, mis järgneb

vähemalt 180-päevasele rasedusele, silmitsi nende ebasoodsate asjaoludega, mis

on täiesti erinevad nendest, mis on seotud laste hoolduse, järelevalve ja

hooldusõigusega, mis õigustavad emaduslisatasu ja eeldavad tingimata lapse

elusana sündimist“.

35 Kuna hüvitise eesmärk on tervise kaitse, tuleb seda mõistet mõista üldiselt, st

füüsilise või bioloogilise tervise ja vaimse tervise mõõtmest lähtudes.

36 Nagu on tunnistatud vaimse tervise ja heaolu Euroopa pakti: tulemused ja edasine

tegevus (avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 8. juulil 2011) punktis 9: „vaimne

ROGELIO

9

heaolu on tervise ja elukvaliteedi oluline osa ning õppe-, töö- ja sotsiaalses elus

osalemise võime eeldus“.

37 Ja kui eesmärk on kaitsta oodatud poja või tütre kaotanud isiku tervist, nii selle

füüsilises kui vaimses aspektis, siis selle kohtu hinnangul on soovimatust

kaotusest mõjutatud mõlema vanema tervis.

38 See kaotus mõjutab mõlema isiku töövõimet, nagu on rõhutatud käesolevas

menetluses, kus bioloogiline isa oli ajutiselt töövõimetu, kuna see asjaolu mõjutas

tema psüühilist tervist.

39 Seega on meil kaks võrreldavat olukorda (ema ja isa olukord), millele

kohaldatakse kahte erinevat sätet (vastavalt kuninga 6. märtsi dekreedi 295/2009

artikli 17 lõige 3 ja artikli 26 lõige 7), mis näevad ette erinevad õiguslikud

lahendused kahele analoogsele olukorrale.

40 Nii on ette nähtud erinev kohtlemine, mis ei ole põhjendatud naise bioloogilise

seisundi kaitsega raseduse ajal ja pärast rasedust ega naise ja tema lapse vaheliste

suhete kaitsega rasedusele ja sünnitusele järgneval ajal.

41 See tähendab, et direktiivi 79/7 artikli 4 lõikes 2 sätestatud diskrimineerimiskeelu

erand ei kohaldu.

42 Siinsel kohtul tekib tõlgendamisega seotud kahtlus, kas kuninga 6. märtsi

dekreedi 295/2009 artikli 17 lõige 3 ja artikli 26 lõige 7, kuivõrd nendega

tunnustatakse õigust emadushüvitisele lapse surma korral enne sündi, tingimusel

et laps oli ema üsas viibinud vähemalt 180 päeva, ja ei nähta ette isadushüvitist

samadel asjaoludel, on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 157,

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 23, direktiivi 2006/54/EÜ artikliga 5

ja artikli 9 lõike 1 punktiga e ning direktiivi 79/7/EMÜ artiklitega 1, 2 ja 4.

43 Sel põhjusel esitatakse käesolev eelotsuse küsimus.

RESOLUTSIOON

Esitada Euroopa Liidu Kohtule järgmine eelotsus küsimus:

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 157, Euroopa Liidu põhiõiguste

harta artiklis 23, direktiivi 2006/54/EÜ artiklis 5 ja artikli 9 lõike 1 punktis e ning

direktiivi 79/7/EMÜ artiklites 1, 2 ja 4 sätestatud võrdse kohtlemise ja soolise

diskrimineerimise keelu põhimõtteid rikub riigisisene õigusnorm (täpsemalt

kuninga 6. märtsi dekreedi 295/2009 artikli 17 lõige 3 ja artikli 26 lõige 7), mis

näeb ette emadushüvitise maksmise juhul, kui laps sureb enne sündi, kui loode on

viibinud ema üsas vähemalt 180 päeva, ja ei näe ette isadushüvitise maksmist, kui

laps sureb enne sündi, kui loode on viibinud ema üsas vähemalt 180 päeva?

[…]

EELOTSUSETAOTLUS 9.3.2026 – KOHTUASI C-379/26

10

[Menetluslikud lõpuvormelid ja kohtuniku allkiri]