Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 16/06/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

12/06/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1371545.6 RO

Eelotsuse asi C-423/26

Autoritatea Electorală Permanentă

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunalul Cluj - Rumeenia)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Ramona Seres

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 16/06/2026

Kokkuvõte C-423/26 - 1

Kohtuasi C-423/26*

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

30. aprill 2026

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Tribunalul Cluj (Cluji esimese astme kohus, Rumeenia)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

3. märts 2026

Kaebaja:

ZR

Vastustaja:

Autoritatea Electorală Permanentă

Põhikohtuasja ese

Halduskohtumenetluses esitatud kaebus, mis registreeriti Tribunalul Clujis (Cluji

esimese astme kohus, Rumeenia) numbriga 6935/117/2024 ja millega kaebaja ZR

nõuab oma tööandjalt Autoritatea Electorală Permanentălt (Rumeenia alaline

valimisamet) hüvitist teatavate nägemisteravust korrigeerivate vahendite eest.

Eelotsuse küsimused

1. Kas direktiivi 90/270/EMÜ artikli 9 lõikeid 3 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette kuvariga

töötamiseks vajalike nägemisteravust korrigeerivate erivahendite hüvitamise

kindlasummalise ülemmäära piires, olenemata vajaliku vahendi tegelikust

maksumusest, kusjuures kulude vahe jääb töötaja kanda?

* Kohtumenetluse keel: rumeenia.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-423/26

2

2. Kas direktiivi 90/270/EMÜ artiklit 9 tuleb tõlgendada nii, et see lubab

liikmesriigil seada nägemisteravust korrigeerivate erivahendite andmise või

hüvitamise sõltuvusse töötervishoiuarsti eelneva soovituse olemasolust, isegi kui

vajadus nende vahendite järele ilmneb silmade erikontrolli tulemusel?

Viidatud õigusnormid

Riigisisese õiguse sätted

Valitsuse 9. augusti 2006. aasta otsus nr 1028/2006, mis käsitleb ohutuse ja

tervishoiu miinimumnõudeid töös kuvaritega (Hotărârea Guvernului nr. 1028 din

9 august 2006 privind cerințele minime de securitate și sănătate în muncă

referitoare la utilizarea echipamentelor cu ecran de vizualizare) (edaspidi „HG

nr 1028/2006“) – selle õigusaktiga võeti riigisisesesse õigusesse üle

direktiiv 90/270/EMÜ.

„Artikkel 12

Töötajatel on õigus asjakohasele silmade ja nägemise kontrollile, mille teeb

vajaliku pädevusega isik:

a) enne kuvariga töötama asumist, teenistusse asumisele eelneva arstliku

kontrolli käigus;

b) pärast seda regulaarsete ajavahemike järel;

c) või kui töötajatel on nägemishäireid, mis võivad olla põhjustatud kuvariga

töötamisest.

Artikkel 13

Töötajatel on õigus silmaarsti läbivaatusele, kui see on artiklis 12 nimetatud

kontrolli tulemuste põhjal vajalik.

Artikkel 14

Kui artiklis 12 nimetatud kontrolli või artiklis 13 nimetatud läbivaatuse tulemusel

ilmneb, et see on vajalik, ja kui tavapäraseid nägemisteravust korrigeerivaid

abivahendeid ei ole võimalik kasutada, tuleb töötajatele tagada asjaomase töö

jaoks sobivad nägemisteravust korrigeerivad erivahendid.

Artikkel 15

Artiklite 12–14 alusel võetud meetmed ei tohi mingil juhul tuua töötajatele kaasa

rahalisi kulusid“.

Valitsuse 23. mai 2024. aasta erakorraline määrus nr 53/2024, millega

kehtestatakse meetmed töötajate tasustamiseks teatavates eelarvetegevuse

AUTORITATEA ELECTORALĂ PERMANENTĂ

3

sektorites ja reguleeritakse teatavaid organisatsioonilisi aspekte (Ordonanța de

urgență a Guvernului nr. 53/2024 din 23 mai 2024 privind măsuri referitoare la

salarizarea personalului din unele sectoare de activitate bugetară, precum și

reglementarea unor aspecte organizatorice) (edaspidi „OUG nr 53/2024“)

V artikkel

„1. Alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast hüvitavad seaduse

nr 319/2006 tööohutuse ja töötervishoiu kohta [Legea securității și sănătății în

muncă n. 319/2006], mida on hiljem muudetud ja täiendatud, sätete kohaselt

riigiasutused ja institutsioonid, nagu need on määratletud seaduse nr 500/2002

riigi rahanduse kohta [Legea nr. 500/2002 privind finanțele publice], mida on

hiljem muudetud ja täiendatud, artikli 2 lõike 1 punktis 30, ning seaduse

nr 273/2006 kohalike riigiasutuste rahanduse kohta [Legea nr. 273/2006 privind

finanțele publice locale], mida on hiljem muudetud ja täiendatud, artikli 2 lõike 1

punktis 39, olenemata rahastamis- ja alluvussüsteemist töötajatele, kes tavaliselt

kasutavad ekraaniseadmeid tavapärasest tööajast märkimisväärse aja jooksul,

nägemisteravust korrigeerivate erivahendite ostu kuni 500 Rumeenia leud inimese

kohta.

2. Riigiasutuste ja institutsioonide töötajad saavad lõikes 1 nimetatud õigust

kasutada silmaarsti läbivaatuse tulemuste põhjal, mis tõendavad, et töö tegemiseks

on vaja kasutada nägemisteravust korrigeerivaid erivahendeid või vajaduse korral

muuta läbivaatuse ajal kasutatavaid erivahendeid.

3. Lõigete 1 ja 2 rakenduseeskirjad kiidab heaks valitsus määrusega, töö- ja

sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi ning rahandusministeeriumi ettepanekul“.

Valitsuse 20. veebruari 2025. aasta otsus nr 64/2025, millega kiidetakse heaks

[OUG nr 53/2024] V artikli lõigete 1 ja 2 sätete rakenduseeskirjad (Hotărârea

Guvernului nr. 64/2025 din 20 februarie 2025 pentru aprobarea Normelor de

aplicare a prevederilor articolului V alineatele (1) și (2) din [OUG nr. 53/2024])

„Artikkel 3

Käesolevates eeskirjades kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

b) nägemisteravust korrigeeriv erivahend – iga vahend, kaasa arvatud

nägemisprillid, mis on ette nähtud keskmisele kaugusele nägemise

korrigeerimiseks või selleks, et vältida nägemisprobleeme, mis on töökohal seotud

sellise tegevusega, millega kaasneb kuvari kasutamine, ning mis tuvastatakse

pärast [HG nr 1028/2006] artiklis 13 sätestatud läbivaatust;

[…]

Artikkel 4

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-423/26

4

Tööandja on kohustatud hüvitama nägemisteravust korrigeerivate erivahendite

ostu [HG nr 1028/2006] artiklite 5–15 sätete kohaselt.

Artikkel 5

1. Töötajatele tuleb tagada piisav tervise järelevalve, mis võtab arvesse ohte,

mis on töökohal seotud sellise tegevusega, millega kaasneb kuvari kasutamine.

2. Töötajate tervisliku seisundi üle teostab järelevalvet tööandja ja seda teevad

töötervishoiuarstid kooskõlas valitsuse määruse nr 355/2007 töötajate tervise

järelevalve kohta, mida on hiljem muudetud ja täiendatud [Hotărârii Guvernului

nr. 355/2007 privind supravegherea sănătății lucrătorilor, cu modificările și

completările ulterioare], sätetega.

Artikkel 6

1. Töötervishoiuarstid nõuavad tööandja allkirjastatud tööga seotud ohutegurite

tuvastamise lehe alusel töötajatelt, et nad teeksid tööleasumiseks vajaliku arstliku

läbivaatuse ajal silma- ja nägemiskontrolli ning silmasõeluuringu, regulaarsete

ajavahemike järel ja iga kord, kui tekib nägemisprobleeme, mis võivad olla seotud

kuvari kasutamisega seotud tegevusega.

2. Kui pärast lõikes 1 nimetatud läbivaatust avastab töötervishoiuarst silmade

erikontrolli nõudvaid nägemisprobleeme, suunab töötervishoiuarst töötajad

asjakohaste kontrollide tegemiseks silmaarsti juurde.

3. Silmaarst teeb kindlaks, kas on vaja ennetada nägemishäireid või kas esineb

nägemishäireid, mis nõuavad nägemisteravuse korrigeerimist keskmisele

kaugusele nägemiseks niisuguse töö käigus, mille puhul tööülesandeid täidetakse

kuvari abil, ning soovitab vajaduse korral kasutada artikli 3 punktis b määratletud

nägemisteravust korrigeerivat erivahendit.

4. Pärast silmaarsti poolt niisuguste nägemishäirete tuvastamist, mis nõuavad

nägemisteravuse korrigeerimist keskmisele kaugusele nägemiseks niisuguse töö

käigus, mille puhul tööülesandeid täidetakse kuvari abil, registreerib

töötervishoiuarst töövõime ankeedil silmaarsti soovitused nägemisteravust

korrigeeriva erivahendi kasutamise kohta.

Artikkel 7

1. Tööandja poolt nägemisteravust korrigeerivate erivahendite hüvitamine

põhineb töötervishoiuarsti soovitusel, mis antakse välja silmaarsti läbivaatuse

tulemuste põhjal, mis tõendavad vajadust kasutada töötamiseks nägemisteravust

korrigeerivaid erivahendeid, ning hüvitis võib katta kulud, mis töötajal tekivad

seoses:

a) töötajate vajadusega kasutada nägemisteravust korrigeerivaid erivahendeid

esimest korda;

AUTORITATEA ELECTORALĂ PERMANENTĂ

5

b) vajadusega muuta töötajate kantavate nägemisteravust korrigeerivate

erivahendite läätsede dioptrit;

c) vajadusega vahetada raamid või läätsed välja tavalisest kasutamisest tingitud

kulumise korral, kuid mitte varem kui üks aasta pärast eelmise hüvitamise

kuupäeva.

2. Kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, hüvitab tööandja

maksimaalselt 500 Rumeenia leu suuruse summa inimese kohta.

3. Kui nägemisteravust korrigeeriva erivahendi ostuhind, mida töötaja tõendab

makset tõendavate dokumentidega, on väiksem kui 500 Rumeenia leud inimese

kohta, hüvitab tööandja selle kulu.

Artikkel 8

Tõendavad dokumendid, mille alusel hüvitist makstakse, on järgmised:

a) töötervishoiuarsti soovitus ja artiklis 7 osutatud silmaarsti läbivaatuse

tulemused;

b) ostuarve;

c) pangaülekandega tehtud maksete maksukviitungid või kontoväljavõtted.

Artikkel 9

Artikli 3 punktis a määratletud tööandjad võivad vastu võtta haldusakte, et tagada

käesolevate õigusnormide sätete kohaldamine“.

Liidu õiguse sätted

Direktiiv 90/270/EMÜ – artikkel 9

Asjakohane kohtupraktika

Liidu kohtute praktika

Euroopa Kohtu 22. detsembri 2022. aasta kohtuotsus Inspectoratul General pentru

Imigrări, C-392/21 (EU:C:2022:1020)

Asjaolude ja põhikohtuasja lühiülevaade

1 Kaebaja, kes on Direcția Județeana Cluj a Autorității Électorale Permanente (Cluji

piirkonna alalise valimisameti direktoraat, Rumeenia) ametnik, esitas 5. augustil

2024 oma tööandjale HG nr 1028/2006 artiklite 12–15 alusel taotluse hüvitada

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-423/26

6

4289 Rumeenia leu suurune summa, mis vastab nägemisprillide ja silmaarsti

läbivaatuse kuludele.

2 Kaebaja märkis, et ta töötas peamiselt kuvari ees, mis tõi kaasa nägemise

halvenemise ja vajaduse kasutada teatavaid nägemisteravust korrigeerivaid

erivahendeid.

3 Vastustaja jättis selle taotluse rahuldamata, tuginedes töötervishoiuarsti soovituse

puudumisele ja OUG nr 53/2024 V artiklis ette nähtud 500 Rumeenia leu suuruse

ülemmäära kohaldamisele.

4 Kaebaja palus 20. detsembril 2024 esitatud kaebuses eelotsusetaotluse esitanud

kohtul mõista vastustajalt välja eespool nimetatud summa 4289 Rumeenia leud,

mida on kohandatud inflatsiooniga, ja koos seadusjärgse viivisega alates

hüvitamistaotluse esitamise kuupäevast kuni tegeliku tasumise kuupäevani.

5 Vastustaja palus 22. jaanuaril 2025 esitatud vastuses jätta kaebaja kaebuse

põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

Põhikohtuasja poolte peamised argumendid

6 Kaebaja palus kohtul esitada Euroopa Kohtule ELTL artikli 267 alusel

eelotsusetaotluse, et teha esiteks kindlaks, kas tööandja poolt hüvitatavate

summade ülemmäär, mille liikmesriik on kehtestanud, on kooskõlas

direktiivi 90/270/EMÜ artikli 9 lõikega 4, ja teiseks, kas selle direktiivi artikliga 9

on kooskõlas kulude hüvitamise puhul teatavate täiendavate tingimuste

kehtestamine, nagu asendamiseks töötervishoiuarsti soovituse kohustuslik

olemasolu või vajadus kanda nägemisteravust korrigeerivaid erivahendeid.

7 Kaebaja väitis sisuliselt, et OUG-s nr 53/2024 kindlaks määratud summa ehk

500 Rumeenia leu, mis on väiksem kui kaebaja nõutud summa, hüvitamiseks

peavad olema täidetud teatavad eritingimused: töötervishoiuarsti soovitus läbida

silmaarsti läbivaatus, mis tõendab nägemisteravuse vähenemist ja seega vajadust

asendada praegu olemasolevad nägemisteravust korrigeerivad erivahendid, ning

vajaduse korral töötervishoiuarsti või silmaarsti koostatud soovitused nägemise

kaitse meetodite kohta.

8 Seoses OUG nr 53/2024 V artikli lõikes 1 ette nähtud 500 Rumeenia leu suuruse

hüvitise ülemmääraga väitis vastustaja, et see ülemmäär on liidu õigusega

kooskõlas, kuna direktiivis 90/270/EMÜ ei ole nägemisteravust korrigeerivate

abivahendite jaoks ette nähtud „luksuslikku“ summat ega standardit ning riik võib

kehtestada ülemmäära, mis tagab funktsionaalse abivahendi ostmise. Selles

tähenduses võimaldab 500 Rumeenia leu suurune summa osta nägemiskaitsega ja

standardraamidega läätsi arvutiga töötamise jaoks, täites „nägemisteravust

korrigeeriva erivahendi“ nõuet.

AUTORITATEA ELECTORALĂ PERMANENTĂ

7

9 Lisaks ei ole kaebaja tõendanud, et tema konkreetne haigus nõuab vahendit, mille

maksumus ületab objektiivselt ja ületamatult seda ülemmäära rangelt

meditsiinilistel põhjustel, mitte esteetiliste eelistuste tõttu (raamide kaubamärk,

läätsede valikuline töötlemine).

10 Lisaks kajastavad OUG nr 53/2024 V artikli sätted liikmesriigi seadusandja

valikut reguleerida teatud õigust eelarve seisukohast, kehtestades 500 Rumeenia

leu suuruse ülemmäära, mis katab „standardsete“ nägemisteravust korrigeerivate

vahendite (kõige tavalisemad läätsed ja prilliraamid) keskmise kulu, mis ei kujuta

endast õigusest ilmajätmist, vaid selle kasutamise reguleerimist.

11 Seoses kaebaja taotlusega esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus märkis

vastustaja, et esitatud küsimused on asjakohatud ja tähtsuseta, mistõttu tuleb jätta

rahuldamata see taotlus, millega kaebaja soovib tegelikult saada Euroopa Kohtult

„suunisotsust“ vaidluse konkreetsel juhul lahendamiseks liikmesriigi kohtus.

12 Vastustaja märgib samuti, et kaebaja väidete analüüsist nähtub, et asjaolud,

millele kaebaja tugineb, ei käsitle mitte liidu õiguse tõlgendamise küsimust, vaid

pigem liidu õiguse kohaldamist käesolevas kohtuasjas, mis kuulub üksnes

liikmesriigi kohtu pädevusse. Eelotsusemenetluses on Euroopa Kohtu ülesanne

tõlgendada liidu õigust või otsustada selle kehtivuse üle, mitte kohaldada seda

õigust põhikohtuasja asjaoludele.

13 Järelikult ei ole Euroopa Kohus pädev lahendama põhikohtuasja raames tekkinud

faktilisi küsimusi ega võimalikke lahknevusi riigisiseste õigusnormide

tõlgendamise või kohaldamise küsimuses.

14 Samuti leiab vastustaja, et direktiivi 90/270/EMÜ artikli 9 tõlgendust on Euroopa

Kohus juba selgitanud 22. detsembri 2022. aasta kohtuotsuses Inspectoratul

General pentru Imigrări, C-392/21, milles ta leidis, et liikmesriigid peavad tagama

kõnealuste vahendite andmise, kuid ei keelanud liikmesriikidel kehtestada

haldusjärelevalve mehhanisme või mõistlikke hüvitamise piiranguid, tingimusel et

direktiivi eesmärk täidetakse.

Eelotsusetaotluse põhjendused

15 Kohaldatavat õiguslikku raamistikku analüüsides märgib eelotsusetaotluse

esitanud kohus, et tema menetluses olev kohtuvaidlus puudutab

direktiivi 90/270/EMÜ artikli 9 sätete tõlgendamist ja kohaldamist, nagu need on

riigisisesesse õigusesse üle võetud HG-ga nr 1028/2006, ning nende seost OUG

nr 53/2024 V artikli ja vastavate rakendussätetega.

16 Käesolevas kohtuasjas tõusetuv põhiline õigusküsimus käsitleb selle kindlaks

tegemist, kas riigisisesed õigusnormid, mis piiravad nägemisteravust

korrigeerivate erivahendite hüvitamist kindlaksmääratud ülemmääraga ja seavad

nende andmise sõltuvusse töötervishoiuarsti koostatud soovituse olemasolust, on

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-423/26

8

kooskõlas liidu õigusega, eelkõige sättega, mille kohaselt ei või võetud meetmed

tuua töötajatele kaasa rahalisi kulusid.

17 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et direktiiv 90/270/EMÜ nõuab, et

töötajad ei kannaks tervisekaitsemeetmetega seotud rahalisi kulusid, samas kui

riigisisesed õigusnormid kehtestavad hüvitise saamise õigusele nii ülemmäära kui

ka lisatingimused, mis tõstatab küsimuse nende õigusnormide omavahelisest

kooskõlast.

18 Tribunale di Cluj (Cluji esimese astme kohus, Rumeenia) on seisukohal, et

Euroopa Kohtu 22. detsembri 2022. aasta kohtuotsuses Inspectoratul General

pentru Imigrări, C-392/21, ei ole sõnaselgelt selgitatud, kas hüvitise ülemmäära

kehtestamine on lubatud, ega ka seda, kas liidu õigusega on kooskõlas seada

hüvitise saamise õigus sõltuvusse töötervishoiuarsti soovituse olemasolust

riigisisestes õigusnormides ette nähtud vormis. Kuna eelotsusetaotluse esitanud

kohus leiab, et tegemist ei ole „selge õigusakti“ ega „ühemõttelise õigusaktiga“,

otsustab ta sellest tulenevalt esitada ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtule

eelotsusetaotluse.