Haridus- ja Teadusministeerium_päring

Kristina Kallas

Haridus- ja Teadusministeerium

Munga 18

50088, Tartu

[email protected]

Teie nr

Meie 16.06.2026 nr 7-4/261058/2605120

Kutseõppeasutuse eritoetuse määramise tingimused ja kord

Lugupeetud haridus- ja teadusminister

Õiguskantsleri poole pöördus kohalik omavalitsus, kes ei pea põhjendatuks, et omavalitsusel tuleb

kutseõppeasutusele (Tallinna Polütehnikum) väljastada tõend õpilase majandusliku toimetuleku

kohta, selleks et õppeasutus saaks õpilasele määrata eritoetuse.

Õiguskantsleri pädevuses ei ole hinnata, kas kutseõppeasutus rikub õpilaste kohta andmeid küsides

kohaliku omavalitsuse õigusi (õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 19 lg 1). Ei ole siiski välistatud, et

kutseõppeasutused rikuvad õpilaste õigusi eritoetuste määramisel. Õiguskantsler otsustas omal

algatusel kontrollida, kas kooli tegevus eritoetuse määramisel vastab seadusele (ÕKS § 34 lg 1).

Kutseõppeasutus peab looma eritoetuse fondi nendeks juhtudeks, kui õpilane ei saa mingil põhjusel

õpinguid jätkata (õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 5 lg 5). Eritoetust taotledes tuleb

õpilasel esitada dokumendid, mis tõendavad asjaolusid, miks tal ei ole võimalik ilma õppetoetuseta

õpinguid jätkata (ÕÕS § 6 lg 1 p 2).

Seaduses pole öeldud, mida peetakse õpingute jätkamise takistuseks, millised on eritoetuse

maksmise tingimused (kas toetus on ühekordne või igakuine), ega seda, kui suur võib eritoetus olla.

Avaldusalusel juhtumil selgitas Tallinna Polütehnikum kohalikule omavalitsusele, et õpilane peab

eritoetuse taotlemisel esitama kohaliku omavalitsuse tõendi asjaolude kohta, miks ei ole õpilane

ilma õppetoetuseta võimeline õpinguid jätkama. Õppeasutuse korrast ei selgu, mis tõendi peab

kohalik omavalitsus esitama, et õpilasele oleks võimalik määrata eritoetus.

Palusime Tallinna Polütehnikumil selgitada, kuidas kool seadust rakendab. Kooli vastuse kohaselt

ei ole koolil võimekust hinnata, ka õpilane on ilma õppetoetuseta võimeline õpinguid jätkama.

Siinjuures ei ole abiks näiteks üksnes asjaolu, et õpilane saab juba mõnda toetust. Kooli hinnangul

saaks õpilase õpingute jätkamise võimalusi ilma õppetoetuseta hinnata kohalik omavalitsus.

Seadus siiski ei kohusta kohalikku omavalitsust sellist tõendit väljastama, samuti pole omavalitsusel

õiguslikku alust hinnata õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid.

Vaadates mitme kutseõppeasutuse eritoetuse määramise korda, saab öelda, et õppeasutused on

kehtestanud eritoetuse määramisele erinevad tingimused. Mõnes korras on kehtestatud, et õpilane

peab omavalitsusele esitama enda pangakonto väljavõtte või andmed enda lähisugulaste, sealhulgas

2

lapsevanema puude raskusastme kohta. Samuti on kehtestatud, et eritoetuse määramine oleneb

õpilase õppeedukusest (vrd põhitoetuse tingimustega: ÕÕS § 7 lg 3).

Õppetoetuse eesmärk on tagada ligipääs haridusele ja motiveerida õpilasi omandama haridus

täiskoormusega õppekava nominaalkestuse jooksul (ÕÕS § 1 lg 1). Kõnealuse juhtumi näitel võib

aga tekkida olukord, kus õpilane ei saa majanduslikel põhjustel õpinguid jätkata, kuid tal ei ole

võimalik ka eritoetust taotleda, sest kohalik omavalitsus ei ole talle andnud vajalikku tõendit või

kool ei pea seda tõendit sobivaks. Sellisel juhul ei saa õpilane oma haridusteed jätkata, kuigi koolil

on olemas eritoetusfond õpilaste toetamiseks.

Palun selgitage,

1) millisel juhul on eritoetuse määramine kutseõppeasutuse õpilasele põhjendatud, arvestades

õppetoetuste ja õppelaenu seadust;

2) millisel õiguslikul alusel võivad kutseõppeasutused kehtestada eritoetuse määramise

tingimusi ning millega on põhjendatud, et iga kool võib kehtestada omad tingimused;

3) miks on eritoetuse määramise seaduslik alus piisav;

4) mis tõendite alusel saab kool eritoetust määrata (kas näiteks piisab sellest, kui õpilane esitab

tõendi toitjakaotuspensioni saamise kohta);

5) milliste andmete töötlemine on eritoetuse määramisel põhjendatud ja õiguspärane.

Palun tutvuge kutseõppeasutuste kehtestatud eritoetuse määramise tingimustega ning selgitage,

millised kutseõppeasutuste kehtestatud eritoetuse määramise tingimused vajavad muutmist ja millal

seda tehakse.

Ootame Teie vastust 11. septembriks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kärt Muller

sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Lisa: Tallinna Polütehnikumi selgitused

Atko-Madis Tammar 693 8432 [email protected]

______________________________________________________________ Pärnu mnt. 57 Tel.: 610 3601 10135 TALLINN E-post: [email protected] Reg. nr. 70003974 www.tptlive.ee

[email protected] Teie 07.05.2026 nr 7-4/261058/2603842 Meie 10.06.2026 nr 1-10/26/181-2 Vastus päringule Lugupeetud õiguskantsler Vastuseks Teie 07.05.2026 päringule nr 7-4/261058/2603842 „Eritoetuste määramise tingimused ja kord“ selgitame ja informeerime Teid järgmistest asjaoludest õppetoetuse (eritoetuse) taotlemisest ja määramisest Tallinna Polütehnikumis (edaspidi: koolis): 1. Tuginedes Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 5 lg 5-le ning vastavalt Tallinna Polütehnikumi õppekorralduseeskirja (edaspidi: kooli ÕKE) Lisa 9 p 5.2-le moodustab kool eritoetuse fondi, kuhu suunatakse 50 protsenti koolile jooksvaks eelarveaastaks eraldatud põhitoetuse fondi vahenditest. 2. ÕÕS § 5 lg 5 alusel kinnitab eritoetuse fondi kasutamise korra kooli nõukogu. Tallinna Polütehnikumis on õppetoetuste, sh eritoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord kehtestatud kooli ÕKE Lisas 9. Kooli ÕKE on kinnitatud kooli nõukogu 28.11.2023 otsusega nr 1-3/23/8. 3. ÕÕS § 6 lg 1 p 2 alusel esitab õpilane eritoetuse taotlemisel koolile dokumendid, mis tõendavad asjaolusid, millest tingituna ei ole õpilane ilma õppetoetuseta võimeline õpinguid jätkama. Samas ei sätesta ÕÕS ega ka mingi muu seda seadust täpsustav rakendussäte (nt HTM määrus) mitte mingeid nõudeid ega täpsustusi sellele seaduses nõutud dokumendi sisule ega ka teavet, kes võiks või peaks sellise dokumendi väljastama. Koolil omaalgatuslikult puudub igasugune võimalus olla adekvaatselt kursis õpilase konkreetse majandusliku olukorraga, sealhulgas objektiivselt hinnata, kas esinevad asjaolud, millest tingituna ei ole õpilane ilma õppetoetuseta võimeline õpinguid jätkama. Kool, sh kooli nõukogu on arvamusel, et selliste võimalike asjaolude esinemise tõendamiseks ei piisa teadmata autentsusega dokumentidest, näiteks õpilase enese või tema esindaja poolt kirjutatud (paraku kaheldava usaldusväärsusega) olukirjeldustest vms. Ka ei ole ilmselgelt õpilase ilma õppetoetuseta õpingute jätkamise võimekuse selge ja ühetaolise hindamise osas ühest seost nt dokumentidel, mis tõendavad õpilasele või tema perekonnale muude asutuste poolt määratud toetuste, abirahade, pensionide vms maksmist või isegi nt õpilase või tema hooldaja või perekonnaliikmete palgaväljavõtetel või muul sarnasel infol. Ka peab koolile esitatav dokument kindlasti vastama ka isikuandmete kaitse üldnõuetele. Eelnenust tulenevalt on kool, sh kooli nõukogu jõudnud seisukohale, et õpilase majandusliku olukorrale, sealhulgas ÕÕS nõutud asjaolule (õpilane ei ole ilma õppetoetuseta võimeline õpinguid

jätkama) saaks objektiivseima hinnangu anda kohalik omavalitsus, kust õpilane saaks paluda vastavasõnalise tõendi. Täpsustan, et Teie kirja esimeses lõigus olev nõue, et kohalikul omavalitsusel (KOV) tuleb Tallinna Polütehnikumile selline tõend väljastada, ei ole siin käsitletav imperatiivina. Kool ei saa arusaadavalt seada KOV-le mingit sellist kohustust. Küll aga võib õpilane sellist dokumenti KOV-lt paluda. Õppetoetuse (eritoetuse) taotlemine ei ole ei õpilasele ega KOV- le kohustuslik, küll on see aga õpilasele pakutav võimalus. Konkreetsed vastused Teie kirjas olevatele selgitust vajavatele punktidele (küsimused kaldkirjas): 1) millisel juhul on kooli hinnangul eritoetuse määramine põhjendatud, arvestades õppetoetuste ja õppelaenu seadust; Kooli hinnangul on eritoetuse määramine põhjendatud kooli ÕKE Lisa 9 p 9.2.1 ja p 9.2.2 juhtudel: • Lisa 9 p 9.2.1: Esinevad asjaolud, millest tingituna ei ole õpilane ilma õppetoetuseta võimeline

õpinguid jätkama ja õpilane on esitanud koolile KOV poolt väljastatud tõendi, mis nende esinemist kinnitab. Asjaolude loomus ja konkreetne sisu ei pea sellel tõendil olema välja toodud, piisab vaid ÕÕS § 5 lg 5 kohaselt esinevate takistavate asjaolude olemasolu kinnitamisest.

• Lisa 9 p 9.2.2. Õpilane elab õppimise ajal õpilaskodus. 2) miks, mida ja mille alusel peab kohalik omavalitsus hindama õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid; Veelkord, kooli ÕKE ei sätesta ega ei saa sätestada KOV-le mingit imperatiivset kohustust. Kooli ÕKE Lisa 9 sätestab, et eritoetuse taotlemisel lisab õpilane taotlusele KOV asjakohase tõendi, mille väljastamist võib õpilane (või tema esindaja) KOV-lt paluda. Kool ei ole pidanud kohaliku omavalitsuse rolli õiguslikuks kohustuseks, vaid lähtunud eeldusest, et omavalitsusel võib olla teavet õpilase või tema perekonna majandusliku olukorra kohta. Kooli eesmärk ei ole olnud panna omavalitsusele kohustust hinnata õpingute jätkamise võimalikkust, vaid saada teavet eritoetuse taotluse menetlemiseks. 3) kas ja miks peate sobilikuks muul eesmärgil antud tõendit, sh tõendit, mis sisaldab andmeid õpilase perekonnaliikmete kohta, pidades silmas andmekaitse reegleid; Kool ei ole pidanud sobivaks kasutada muul eesmärgil väljastatud tõendeid üksnes nende olemasolu tõttu. Kooli eesmärk on olnud saada eritoetuse taotluse menetlemiseks asjakohast minimaalset teavet. Vt ka põhjendus kirjas eelpool 5. lõigus. 4) kuidas kool hindab õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid esitatud tõendite põhjal või eeldab kool, et kohalik omavalitsus hindab, kas õpilane ilma õppetoetuseta on võimeline õpinguid jätkama. Praegu eeldab kool, et kohalik omavalitsus saaks hinnata, kas õpilane ilma õppetoetuseta on võimeline õpinguid jätkama. Oleme tänulikud ka muude asjassepuutuvate selgituste eest, mida peate vajalikuks meile anda. Ka kool on tänulik, et õiguskantsler on tähelepanu alla võtnud õpilaste eritoetuste temaatika. Tõepoolest on siin ÕÕS § 5 ja § 6 rakendamises meie arvates küllaltki palju õigussegadust. Mööname, et KOV tõendi nõue võib olla liiga ühene ja kitsapiiriline, jättes kõrvale võibolla muud õpilase olukorra hindamise võimalused või meetodid. Oleme nõus, et vastava regulatsiooni täpsustamine tuleb koolil võtta täiendava tähelepanu alla.

Täiendavalt aga märgime, et konkreetselt Tallinna Polütehnikumi õppekorralduseeskiri, sealhulgas õppetoetuste maksmist puudutav Lisa 9 kaotab niikuinii 30. juunist 2026 a kehtivuse seoses Tallinna Polütehnikumi liitumisega Tallinna Tehnoloogiakolledžiga 1. juulil 2026 ning Tallinna Polütehnikumi tegevuse lõpetamisega iseseisva koolina (alus: Haridus- ja Teadusministri 03.02.2026 käskkiri nr 1.1-2/26/17). Lisaks rõhutame, et kui õiguskantsleril või õiguskantsleri kantseleil on käesolevas temaatikas täpsustav või hoopis erinev seisukoht, siis palume kindlasti sellekohast infot, et uus ühendkool Tallinna Tehnoloogiakolledž saaks sel juhul uue kooli vastavates regulatsioonides nendega täies mahus ja aegsasti arvestada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kalle Sammal Tallinna Polütehnikumi direktor