Selgitustaotlus

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Lugupeetud Andmekaitse Inspektsiooni esindaja,

Pöördun teie poole korteriühistust Tartu Uus tn 5 ja soovin saada Andmekaitse Inspektsiooni seisukohta isikuandmete töötlemise küsimuses.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 46 lõige 1 kohustab korteriomanikku teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed. Tänapäeval on korteriomandid tihti välja üüritud, omanikud elavad väljaspool linna, ei pruugi alati olla kättesaadavad ja korterites elavad üürnikud. Seadus ei kohusta korteriomanikku edastama korteriühistule üürnike ja muude elanikke kontaktandmeid, kuid otseselt ei keela korteriühistul neid küsida. Meie põhikirjas on olemas järgmised sätted.

3.3. LIIGE ON KOHUSTATUD:
3.3.10. teatama juhatusele tõeseid andmeid pereliikmetest, üürnikest ja ajutistest elanikest seitsme päeva jooksul alates majutamise päevast majaelanike arvestuse
pidamiseks. Ajutiseks elanikuks loetakse isikut, kes kasutab eluruume korteriomaniku või üürnikuga kokkuleppel enam kui 20 päeva;
3.3.11. teatama oma olemasolevate sidevahendite andmed (eelkõige telefoni ja e-postiaadressi); kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, siis on korteriomanik kohustatud teatama oma elu-, viibimis- või asukoha postiaadressile lisaks eluruume kasutava(te) isiku(te) andmed (eelkõige telefoni ja e-postiaadressi);
3.3.29. informeerima Ühistu juhatust korteri üürile andmisest või võõrandamisest;

7.12. JUHATUSE PÄDEVUSSE KUULUB:
7.12.8. Ühistu liikmete ja majaelanike nimekirja pidamine;

Kokkuvõtteks meie põhikirja kohaselt korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule tema korteris elavate isikute kontaktandmed ja korteriühistu juhatusel on kohustus pidada majaelanike nimekirja.

Isikuandmete kaitse üldmääruse mõistes isikuandmete töötlemise õiguslik alus on korteriühistus põhjendatud. Korteriühistul on olemas õigustatud huvi (IKÜM art 6 lõige 1 punkt f). Korteriühistus on toimunud tulekahjusid, veeavariisid, vargusi, teisi korrarikkumisi ja KÜ parkimisalal sõidukite kahjustamisi, seega KÜ kui ka majaelanike huvi majas elavate isikute kättesaadavuses on põhjendatud ja õigustatud. Mõned kuud tagasi toimunud tulekahju näitel võib tugineda lisaks ka IKÜM art 6 lõige 1 punktile d, sest nimetatud olukorras tekkis vajadus tulekahju läheduses asuvate korterite elanikega ühendust võtta.

Alaealiste elanike andmeid korteriühistu ei kogu. Isikukoode kogutakse ainult korteriomanike korral, üürnike ja elanike korral need ei ole vajalikud.

Ligipääs kõikidele korteriühistu dokumentidele sh elanike nimekirjale on kahel juhatuse liikmel. Andmed asuvad võrgukettal, salvestusseadmed on krüpteeritud. Juhatus on edastanud elanike andmeid ainult riigiasutuste (näiteks MTA) teabenõuete korral ja kahjude tekkel (nt sõidukite mõlkimine, veeavariid jms). Viimase eesmärk on anda majaelanikele võimalus saada kokkuleppele ilma kindlustuseta või politseita. Juhatus ei avalikusta elanike kontaktandmeid ja ei kasuta neid enda huvides.

Tuginedes eelnevale oleks soov saada Andmekaitse Inspektsiooni seisukohta, kas meie põhikiri on vastavuses kehtivate õigusnormidega. Kui korteriühistu üldkoosolek on kinnitanud põhikirja, mis kohustab korteriomanikku teatada korteriühistule temale kuuluvas korteris elavate isikute kontaktandmed, kas korteriühistul on õigus nõuda korteriomanikult tema korteris elavate isikute kontaktandmete teatamist (nimi, e-post, telefon)?