| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/5954 |
| Registreeritud | 16.06.2026 |
| Sünkroonitud | 17.06.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Maiken Mardim (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuur Teine osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1 / 5
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 16. juuni 2026. a, Viljandis
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maiken Mardim
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 25284000233
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 3
Kahtlustatava nimi, isikukood: Xxxxx Xxxxxx, ik xxxxxxxxxxx
Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust
27.10.2025 KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et
xxxxx xxxxxx tungis 25.10.2025 kella 22.50 paiku xxxxxxxx maakonnas xxxxxxxx vallas
xxxxxxxxxx külas xxxxxxxx eramu köögis kallale oma venna elukaaslasele xxxxxxx xxxxxxxx,
haarates tema vasakust käevarrest ning sellest kõvasti tõmmates kannatanut, millega põhjustas
kannatanule füüsilist valu.
Kriminaalmenetluse käigus on kannatanuna üle kuulatud xxxxxxx xxxxxx, kelle ütlustest
nähtub, kuidas xxxxx xxxxxx 25.10.2025 õhtusel ajal tülitses majaelanikega ning kui tema läks
xxxxxx keelama, siis astus xxxxx talle ligi, haaras tema vasaku käevarrest ning tõmbas teda
tugevasti enda poole, mille tagajärjel tundis ta valu. Seejärel tuli politsei ja viis xxxxxx ära.
Tunnistajana on üle kuulatud xxxxxx xxxx, kelle ütlustest nähtub, et tema oli 25.10.2025
patrullis koos patrullpolitseiniku xxxxx xxxxxxx ning kell 22.45 reageerisid nad väljakutsele
xxxxxxxx, xxxxxxxxxx küla, xxxxxxxx vald, xxxxxxxx maakond. Kohale jõudes oli majast
kuulda lärmi ja müra. Tuppa sisenedes nägid nad, kuidas üks mees oli kättpidi naise kallal.
Meheks osutus xxxxx xxxxxx ja naiseks xxxxxxx xxxxxx. xxxxxxx rääkis patrullpolitseinik
xxxxx xxxxxxx, kuidas xxxxx oli tema kätt väänanud ja tõuganud, tekitades valu. xxxxx
tunnistas, et läks xxxxxxxxx kallale. xxxxx allus korraldustele ja tuli rahumeelselt nendega
kaasa.
Kahtlustatavana üle kuulatud xxxxx xxxxxx tunnistas temale etteheidetava teo toimepanemist.
Ta tunnistas, et oli 25.10.2025 kodus ja kuulas kõvasti muusikat. Ta oli tarvitanud alkoholi. Ta
täpselt seda õhtust olukorda ei mäleta, aga ta arvab, et xxxxxxx tuli teda keelama, et ta nii
kõvasti muusikat ei kuulaks. Ta mäletab, et tema ja xxxxxxx vahel toimus mingisugune rüselus,
kuid rohkemat ei mäleta. Kahetseb juhtunut. Eriti kahju on sellest, et rüselus toimus
naisterahvaga.
20.01.2026 esitati xxxxx xxxxxxxxx kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo
toimepanemises, mis seisnes selles, et tema lõi 09.01.2025 kella 19.30 paiku xxxxxxxx
maakonnas xxxxxxxx vallas xxxxxxxxxx külas xxxxxxxx eramus uksega oma õetütre xxxxxxx
xxx vasaku jala hüppeliigese piirkonnas oleva operatsioonijärgse haava vastu. Kui kannatanu
surus ust oma jalast eemale, surus xxxxx xxxxxx ust tagasi kannatanu operatsioonihaava vastu.
xxxxx xxxxxx lõpetas oma tegevuse pärast xxxx xxx sekkumist. Oma tegevusega põhjustas
xxxxx xxxxxx kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse: veritsus haava piirkonnas.
2 / 5
Kriminaalmenetluse käigus on kannatanuna üle kuulatud xxxxxxx xxx, kelle ütlustest nähtub,
09.01.2025 elas ta xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx vallas xxxxxxxxxx külas xxxxxxxx talus. Selles
talus elab lisaks tema perele veel ema vanemad, ema üks vend koos oma perega ja teine vend
xxxxx xxxxxx. Onu xxxxxxxx on probleemid siis, kui ta alkoholi tarvitab. 09.01.2025 küpsetas
ta koos onulapse xxxxxxx muffineid. Need said valmis ning xxxxx tahtis neid oma emale-isale ja
õele viia. Nad panid need taldrikule, kuid köögi ja koridori vahel libisesid need taldrikult maha.
Ta läks xxxxxxx appi muffineid üles korjama. Ta kükitas ja korjas neid taldrikule ja siis tuli
xxxxx oma toast välja. Onu xxxxx lõi uksega talle tugeva löögi vastu operatsioonihaavaga jalga.
Ta surus ust eemale, aga xxxxx surus tagasi. Ta ütles xxxxxxxx, et ära tee. Siis tuli ema ja
tõmbas selle ukse ta jala vastast ära. Tal oli väga valus.
Tunnistajana on üle kuulatud xxxx xxx, kelle ütlustest nähtub, et xxxxxxx xxx on tema noorem
tütar ja xxxxx xxxxxx on tema vend. Ta täpset aega ei mäleta, kuid mäletab, et tegemist oli
õhtuse ajaga. Nad tegid vennatütre xxxxxxx muffineid. Tüdruk soovis neid oma isale, emale ja
õele viia, kuid muffinid kukkusid maha. xxxxxxx ja xxxxx hakkasid neid kokku korjama. Siis
tuli xxxxx ja küsis, miks uks lahti on ning hakkas seda kinni lükkama. Samal ajal oli xxxxxxx
ukse vahel ja korjas muffineid. xxxxx lükkas seda ust nii, et xxxxxxx oli seal ukse vahel ja ukse
alumine äär läks xxxxxxxx operatsioonihaava vastu. xxxxx ise seda lükkamist ei lõpetanud. Ta
sekkus ise, lihtsalt tõmbas ukse ära. xxxxx läks lihtsalt minema. xxxxxxx nuttis, tal oli kindlasti
valus.
Kahtlustatavana üle kuulatud xxxxx xxxxxx tunnistas temale etteheidetava teo toimepanemist.
Ta selgitas, et oli talvine aeg ja xxxxxxx hoidis ust lahti ning oli ukse peal. Siis ta läks ja surus,
sest ta tahtis ukse kinni panna. Ta sai aru, et xxxxxxxxx oli valus. Tema meelest hakkas xxxxxxx
ust vastu suruma, aga ta ei teadnud, et jalg on ukse vahel. Ta arvas, et xxxxxxx ise on seal vahel.
Eeluurimise kogutud materjalidega on tõendatud, et xxxxx xxxxxx pani toime KarS § 121 lg 2 p
3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise
väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt.
Kriminaalasja materjalid saabusid Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 20.01.2026. Vastavalt KrMS §
223 lg-le 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks,
kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des
200–2052 sätestatud alustel ja korras.
Prokurör kohtus nii xxxxxxx xxx kui ka xxxxxxx xxxxxxxx. Mõlemad kannatanud elavad
xxxxxxxx maakonnas xxxxxxxx vallas xxxxxxxxxx külas xxxxxxxx eramus (xxxxxxx xxx elab
ülikooliõpingute ajal xxxxxxxxx). Antud eramus elab koos kolm põlvkonda: ema ja isa ning
nende täiskasvanud tütar ja pojad oma peredega. xxxxx xxxxxx kuritarvitab nädalavahetustel
alkoholi ning häirib teisi valju muusika kuulamisega. Konfliktid tekitavad siis, kui teised
majaelanikud lähevad teda korrale kutsuma. Kannatanud kinnitasid, et nad ei pea vajalikuks
xxxxx xxxxxxx karistamist. Nende soov on, et kahtlustatav lõpetaks alkoholi tarvitamise ja
hakkaks arvestama teiste majaelanikega. xxxxxxx xxx ja xxxxxxx xxxxxx avaldasid soovi
lahendada kriminaalmenetlus vahendusmenetluses.
12.02.2026 kohtus prokurör xxxxx xxxxxxxxx. Kahtlustatav möönis, et on need kuriteod toime
pannud. Ta tunnistas, et on elanud viimased nädalavahetused hotellis, et ennetada kodus tekkida
võivaid konflikte. xxxxx xxxxxx väitis, et on püüdnud alkoholikoguseid vähendada. Ta
tunnistas, et ei kannata kanget alkoholi: kui tarvitab õlut või siidrit, siis probleeme ei teki, kuid
kangema alkoholiga kaotab oma käitumise üle kontrolli. Kodust väljakolimist ja üürikorteri
otsimist ei pea võimalikuks, kuna töökoht asub elukoha lähedal. Isik sai aru, et samamoodi edasi
3 / 5
jätkata ei saa ning tuleb leida mingi lahendus, et kõik ennast kodus hästi tunneks. xxxxx xxxxxx
avaldas, et on nõus vahendusmenetluse kohaldamisega.
12.02.2026 koostas prokurör antud kriminaalasjas vahendusmenetluse rakendamise määruse
ning saatis määruse Sotsiaalkindlustusametile vahenduse korraldamiseks.
19.05.2026 laekus Sotsiaalkindlustusametist vahenduse käiku kirjeldav aruanne, millest nähtub,
et kannatanud ei soovinud vahendusmenetlusega jätkata. Nende soov on, et kahtlustatav kannaks
toimepandud tegude eest vastutust mõne muu õigusliku lahenduse kaudu. Kannatanud rõhutasid,
et nad jätkavad elamist samal elupinnal ning nad peavad oluliseks, et neid ei käsitletaks ega
süüdistataks kohustuste määramise põhjustajatena. Nad ei soovi xxxxx xxxxxxx karistamist,
kuid peavad oluliseks rahu ja turvatunde taastamist koduses keskkonnas.
Alates 2004. a 01. juulist on seaduseandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada
kriminaalmenetlus juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on tasunud
kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu,
mis on II astme kuritegu ja mille eest seadusandja näeb ette karistuseks rahalise karistuse või
kuni viieaastase vangistuse.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et xxxxx xxxxxxxx puudub kehtiv kriminaalkaristus
(arhiveeritud on 27.11.2000 Tartu MK otsus KrK § 139 lg 1 järgi). Isik on väärteokorras
karistamata. KarS § 57 lg 1 p 2, 3 alusel tuleb karistust kergendava asjaoluna käsitleda
kahtlustatava poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo suhtes. Eeltoodu
põhjal võib väita, et xxxxx xxxxxxx süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur.
xxxxx xxxxxxx suhtes ei ole varasemalt kriminaalmenetlust otstarbekuse tõttu lõpetatud,
tegemist ei ole avaliku elu tegelasega ning kannatanud ei nõua tema kriminaalkorras karistamist.
Seega võib väita, et antud kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi.
xxxxx xxxxxxx kohtulik karistamine antud juhul ei ole otstarbekas ega vajalik, kuna isikut on
võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Arvestades seda, et xxxxx xxxxxx on toime
pannud II astme kuriteo, kahetseb toimepandut, ei ole tema süü kuriteos suur ja kriminaalasja
edasiseks menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi.
Prokurör, tutvunud kriminaalmenetluse materjalidega ning vesteldes xxxxx xxxxxxxxx, leiab, et
süüdlane on teinud oma seadusevastasest käitumisest vastavad järeldused ning
kriminaalmenetluse lõpetamine tema suhtes on õigustatud ja põhjendatud.
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1, 2 kohaselt lõpetatud, ei täida
talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6, 7
alusel.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 25284000233.
2. KrMS § 202 lg 2 p 1, 7 alusel määrata xxxxx xxxxxxxxx järgmised kohustused:
4 / 5
2.1 Alates käesoleva määruse allkirjastamisest kaheksa kuu jooksul, määruses näidatud
tähtaegadel, alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks, andma viiel korral
alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi. Kui teise ja kolmanda
analüüsi tulemused on olnud kuni 20 ng/ml, siis neljandat ja viiendat analüüsi
andma ei pea.
a. Hiljemalt 25.06.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille tulemused
edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 10.07.2026. Nimetatud
vereanalüüsil nõutav näit puudub.
b. Ajavahemikul 16.08.2026 – 23.08.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille
tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 08.09.2026
Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 110 ng/ml.
c. Ajavahemikul 16.10.2026 - 23.10.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille
tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 08.11.2026
Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.
d. Ajavahemikul 16.12.2026 – 23.12.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille
tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 08.01.2027.
Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.
e. Ajavahemikul 16.02.2027 - 23.02.2027 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille
tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 08.03.2027.
Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.
2.2. Läbima Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku
poolt läbiviidava sotsiaalprogrammi. Sobiva sotsiaalprogrammi valib
kriminaalhooldusametnik vajaduspõhisuse järgi.Kriminaalhooldusametnik võtab esmase
kohtumise kokkuleppimiseks xxxxx xxxxxxxxx ise ühendust. Kohustuse täitmise tähtaeg
16.04.2027.
2.3. Mitte panema toime vägivallategusid käesoleva määruse allkirjastamisest kuni
16.06.2027.
2.4. Tasuma kriminaalmenetluse kulud: määratud kaitsja tasu 296,11 eurot. Kohustuse
täitmise tähtaeg 16.12.2026.
3. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata anda kahtlustatav xxxxx xxxxxxxxx ja saata kannatanutele ning Tallinna
Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonnale.
4. Määrus edastada teadmiseks Tervisekassale.
5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete
kustutamine: ei kustutata.
5 / 5
6. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
Lõuna Ringkonnaprokuratuuris, Posti22/Koidu 5 Viljandi linn.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Maiken Mardim
Abiprokurör
Olen kohustustega nõus: __________________________ xxxxx xxxxxx
Juures viibis vandeadvokaat Rainer Objartel _______________________