Vahtra 2 DP

Lisa 1 3D Visualiseering

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering (arhitektuurne lahendus sh hoone välisilme täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

Koostaja: arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ

bet.kivi

bet.kivi

bet.k ivi

be t.k

iv i

be t.k

iv i

be t.k

iv i

bet.kivi

bet.kivi

A

A

A A

A

A

A

A

AA

A

A

A

A

A

A

A

A

A

m k

m k

A

A

A

A

A

bet.kivi

A

Kill

bet.pl

pinnas

Kill

Kill

K ill

Põld

Põld

Lill

K oi

du tn

Koidu tn

Kolde tn

K e sk

t n

K oi

du tn

Ääsi tn

Vahtra tn

K as

e tn

X= 6560500

Y =

6 2

1 1

5 0

124.01

123.78

123.36

123.20

123.11

122.75

123.08

123.16

123.51

123.92

123.65

123.32

123.48

123.17

122.52

122.56

122.65 123.25

123.41

123.30

1 2 3 .6

2

1 23

.1 0

1 2 3 .2

5

1 2 3 .3

3

123.68 122.85 123.16

123.54 123.66

122.76

123.95 124.14 123.91

123.86 123.65

124.45

123.99 124.05

124.21 124.28

1 24

.3 4

124.57

124.82

124.96

124.59

124.29

124.11

124.01

124.75

123.84 123.57 123.77

124.02

124.43

124.37

1 2 4 .2

7 1

24 .3

8

1 2 4 .6

4

124.74

124.31

124.21 124.16

124.78

1 24

.9 1

1 24

.7 2

1 24

.5 9

1 2 4 .7

3

1 2 4 .6

3

1 2 4 .7

4

1 24

.7 6

125.26

125.19

124.58 124.29 124.49

124.65 124.54 124.63

124.05 123.98 124.11

124.50

124.34

124.37

124.28

123.94

124.09

124.05

1 25

.1 2

1 25

.1 2

1 25

.0 5

1 24

.9 9

1 25

.0 2

1 24

.9 3

124.88

124.81

124.86 124.76

124.59 124.58

124.71 124.89

1 24

.7 6

1 24

.7 1

1 24

.6 8

1 24

.7 1

1 24

.9 4

1 24

.8 5 124.59

124.53

1 24

.3 8

1 25

.0 2

124.58 124.40

124.45

1 24

.1 1

1 24

.1 8

1 24

.7 2

1 24

.8 3

1 24

.8 5

bet.kivi

1 24

.7 5

1 24

.6 0

1 24

.7 4

1 24

.6 3

1 24

.5 8

1 24

.1 9

1 24

.7 1

1 24

.8 2

1 24

.9 1

1 24

.8 4

1 24

.7 4

1 24

.9 2

1 24

.7 9 1

24 .9

1 1 24

.8 3

1 24

.4 6

124.76

124.95

125.06

125.09

124.47

124.55

1 24

.6 5

1 24

.1 7

124.07

124.38

124.29

124.73 124.76

124.94

1 24

.8 4

1 24

.7 2

1 2 4 .9

4 1

2 4 .8

3

125.10 125.00

1 25

.0 6

1 24

.9 3

125.21

125.09

125.28

125.16

125.05 125.15

124.74

1 2 4 .8

3

1 2 4 .6

5

1 2 4 .6

3 1

2 4 .6

4

1 2 4 .6

2 1

2 4 .6

3

1 24.7

9 1

24.7 7

125.05

1 2 4 .8

1

1 2 4 .8

5 1

2 4 .7

4

1 2 4 .6

0

1 2 4 .7

8

1 24

.8 4

1 24

.9 0

1 2 4 .7

4 1

2 4 .7

2

1 2 4 .8

5

1 2 4 .8

1 1

2 4 .6

8 1

2 4 .8

2

1 24

.6 0

1 24

.5 4 1 25

.0 8

1 25

.2 0

1 25

.1 0

1 25

.1 1

124.64 124.59

124.32

124.30 124.83

124.75

124.88

1 2 4 .6

3

1 2 4 .5

9

124.85

124.68

124.63

1 2 4 .2

7

124.49 124.51

124.83

1 24

.1 0

1 24

.1 8

1 2 3 .9

0

124.11

124.21

1 2 3 .9

6

123.88 1 23

.7 7

1 2 3 .9

5 1

23 .9

7

123.95

124.20

1 24

.7 9

1 2 4 .7

3

1 24.7

5

1 24

.6 3

124.85

124.88

875

124.887

Ø 90

PE

Ø 90

PE

Ø 90

PE

kivi

hüdrant (nr 27)ca 95 mTamme ja Vahtra tnristmikul

hü dr

an t (

nr 2

5) ca

1 50

m G

. L ur

ic hi

tä na

va l

võimalik veetorustiku

ühenduspunkt

võimalik kanalisatsioonitorustiku

ühenduspunkt

võimalik sademevee kanalisatsioonitorustiku

ühenduspunkt

sidekaev TMS-002 S1

aj

alajaam Tamsalu Kase:(V-Maarja) (orient. asukoht)

hü dr

an t (

nr 1

8) ca

1 20

m K

es k

ja G

. L ur

ic hi

tn ris

tm ik

ul

or ie

nt .

orient.

POS 1 perspektiivne liitumispunkt

kaugküttetorustikuga

võimalik soojatorustiku ühenduspunkt

S1

S1

S1

POS 2 liitumiskilbi võimalik asukoht

POS 1 liitumiskilbi võimalik asukoht

võimalik sademevee kanalisatsioonitorustiku

ühenduspunkt

võimalik veetorustiku

ühenduspunkt

võimalik kanalisatsioonitorustiku

ühenduspunkt

Vahtra tn 2 78801:002:0282

Koidu tänava lõik 3 78801:002:0041

Vahtra tänav 78801:002:0026

Kase tänav 78801:002:0024

Vahtra tn 1 78801:002:0281

Ääsi tänava lõik 3 78801:001:0045

Kase tn 14 78801:002:0260

Kase tn 12 78801:002:0120

Kase tn 10 78801:002:0880

Kase tn 8 78801:002:0830

Kesk tn 17 78801:001:0840

Koidu tänava lõik 2 78801:001:0054

Kolde tänav 78801:001:0042

Koidu tn 27 78801:001:0370

Kolde tn 11 78801:001:0027

Ääsi tn 20 78801:001:0026

Rooberti 78801:001:0016

Kesk tänava lõik 2 78801:002:0048

P(jr)20

P58

G. Lurichi tn 1a 78801:002:1330

Kesk tn 12 78801:002:1320

Kesk tn 12 elamu

(ETAK 2025)

G. Lurichi tn 1a elamu

(ETAK 2025)

3,0 11,0

4, 0

4,0

PESULA

4,0

4,0

4,0

4, 0

Pos 1 ÄK 100%

8,0 / 6,0 3100 2

1 / 1 8662 m²

POS 1 LPK1

POS 1 LPV1

POS 1 LPSK

POS 2 LPSK

POS 2 LPK1

Pos 2 ÄH 100%

6,0 600 2

1 / 1 1795 m²

E E

POS 2 LPV1

P13

P2

P2

P1

P1

3, 0

7, 0

6, 5

13,2

1, 0

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED

po s n

r.

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(m ²)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd (m

²)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d ar

v kr

un di

l (p

õh ih

oo ne

+ kõ

rv al

ho on

ed )

ho on

e lu

ba tu

d m

ax ko

rr us

el is

us (m

aa pe

al ne

/ m

aa -a

lu ne

)

ho on

e lu

ba tu

d m

ax kõ

rg us

m aa

pi nn

as t (

m )

põ hi

ho oo

ne /

kõ rv

al ho

on ed

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

u %

pl an

ee rit

av ka

ta st

riü ks

us e

si ht

ot st

ar ve

ja o

sa ka

al u

% pa rk

im is

- ko

ht ad

e ar

v no

rm at

iiv ne

/ ka

va nd

at ud

au to

d

ja lg

- ra

tta d

1 8662 3100 2 1 / -1 8,0 / 6,0 ÄK 100% Ä 100% 74 / 71 20 / 20

2 1795 600 2 1 / -1 6,0 ÄH 100% Ä 100% 20 / 6 -

Arhitektuursed piirangud

- Lubatud katusekalle 0 kuni 25°. - Katusekatte materjal: plekk, rullmaterjal. - Välisviimistlusmaterjalid: puit, klaas, kivi, betoon, krohv, metall (k.a. sandwich paneelid). - Arhitektuurne lahendus ja välisviimistlus täpsustatakse vastavalt tellija lähteülesandele. - Krundile on lubatud rajada kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguseid ehitisi (nt käruparkla). Neid võib rajada ehitusõigusega määratud suurima lubatud ehitisealuse pinna ulatuses ning lisaks hoonete suurimale lubatud arvule. Need peavad paiknema hoonestusala piirides. - Lubatud on püstitada reklaami hoonetel ning reklaamposte maksimaalse kõrgusega 12,0 m (maapinnast). Reklaampostid võivad asuda väljaspool hoonestusala. - Krundi minimaalne haljastuse protsent lähtuvalt kehtivast üldplaneeringust on 10%.

N

S

W E

17.04.2026 a. 3DP 25-24

Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tamsalu linn

1:500

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Janika Jürgenson Arhitekt

Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

Järva Tarbijate Ühistu

3

KATASTRIÜKSUSE PIIR SÕIDUTEE KERGLIIKLUSTEE VEETORU KANALISATSIOONITORU SADEMEVEE KANALISATSIOONITORU SIDE MAAKAABELLIIN

MADALPINGE ÕHULIIN MADALPINGE KAABELLIIN PIIRE VEEVÕTUKOHA (HÜDRANDI) ULATUS 200m ALAJAAMA ASUKOHT MAA-ALUNE SOOJATORUSTIK

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013): ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄH - tankla ja teenindushoone maa

Katastriüksuse sihtotstarve: Ä - ärimaa

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:

1 - POSITSIOONI NUMBER

2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST (PÕHIHOONE / KÕRVALHOONE)

4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (MAAPEALNE /MAA-ALUNE)

5 - HOONE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND

6 - HOONE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL

7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND

3 5 6

1 2

7 4

PLANEERITAV

Märkused: 1) Mõõdud on antud meetrites. 2) Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ tööst nr 2402 „Coop kauplusehoone ja tankla“. 3) Liikluslahenduse on koostanud Teedeprojekt OÜ. 4) Täpne hoonete asukoht ning juurdepääs krundile selgitatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus. 5) Haljastuse, tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektidega. 6) Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud Georam OÜ 15.01.2025 a, töö nr 281/04-24. 7) Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

aj

P(jr)20

P66

PLANEERITAVA ALA PIIR HOONESTUSALA

JUURDEPÄÄS KRUNDILE (täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

VÕIMALIK HOONE ASUKOHT VÕIMALIK VARIKATUS

HOONE PEASISSEPÄÄS (täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

TULEKINDEL TARIND (vajadusel - ehitades naaberkrundi hoonele lähemale kui 8 m)

KERGLIIKLUSTEE / JALAKÄIJATE ALA KÕVAKATTEGA ALA SÕIDUTEE KATE SÕIDUTEE KITSENDUS SILLUTISKATE (nt munakivi) KATTE SERV

SÕIDUTEE ÄÄREKIVI PERSPEKTIIVNE SÕIDUTEE KATTE SERV HALJASALA

PARKIMISKOHT JA ARV (täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

JALGRATASTE PARKIMISKOHT JA ARV (täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

INVAPARKIMISKOHT

ELEKTRISÕIDUKI LAADIMISKOHT PARKIMISKEELU ALA LIKVIDEERITAV OBJEKT

SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT KÕRGHALJASTUSE SOOVITUSLIK ASUKOHT

MADALA PÕÕSASHALJASTUSE SOOVITUSLIK ASUKOHT

SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND VEETORUSTIK ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORUSTIK SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK VEEVARUSTUSE LIITUMISPUNKT KANALISATSIOONIVARUSTUSE LIITUMISPUNKT SADEMEVEE KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKT SIDEKAABEL MADALPINGE KAABELLIIN JAOTUSKILP / LIITUMISKILP SOOJATORUSTIK

S1

LPV1

LPK1

LPSK

E

Sadulautorong L=16,5 m

ARVUTUSLIK AUTO

3.20 8.30 3.60 1.40

1.20 -0.60 1.20

16.50

2. 50

2. 55

Planeeringu

koostaja:

OÜ Ferrysan

Muskaadi 14

Saue linn 76506

Saue vald, Harjumaa

Reg.nr.11203491

MTR reg nr: EEP002230

Tel. +372 5221744

Töö nr: 25-24

Detailplaneeringu

koostamise korraldaja: Tapa Vallavalitsus

Huvitatud

isik: Järva Tarbijate Ühistu

Pikk 15

Tapa linn 45106

Lääne-Viru maakond

tel. +372 322 9650

e-mail:

[email protected]

Tööstuse tn 11

Paide linn 72720

Järvamaa

tel. +372 385 0138

e-mail: [email protected]

LÄÄNE-VIRU MAAKOND, TAPA VALD, TAMSALU LINN

VAHTRA TN 2 KINNISTU JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING

Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc

Maastikuarhitekt-planeerija: Riiu Efert, MSc

TALLINN 2026

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

Sisukord

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................. 4 1.1. Planeeritava maa-ala asukoht .............................................................................. 4 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ................................................ 5 1.3. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid .............................................................. 5

2. Detailplaneeringu koostamise ülesanded ....................................................................... 6 3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ..................................................................................... 6

3.1. Planeeritava ala asukoht ...................................................................................... 6 3.2. Planeeringuala ja selle kontaktvööndi kirjeldus .................................................. 6 3.3. Maakasutus ja hoonestus ..................................................................................... 6 3.4. Haljastus ja liiklus ................................................................................................ 6 3.5. Tehnovõrgud ........................................................................................................ 7 3.6. Piirangud planeeritaval alal ................................................................................. 7 3.7. Alal kehtiv maakonnaplaneering ......................................................................... 7 3.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng .............................................................. 7

3.8.1. Kehtiva üldplaneeringu muudatuse ettepanek ................................................ 8 3.9. Alal kehtiv detailplaneering ................................................................................. 8

4. Detailplaneeringuga kavandatav .................................................................................... 8 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................. 9 4.2. Hoonestuse paiknemine ....................................................................................... 9 4.3. Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine .................... 9 4.4. Üldised tingimused ehitamisele ......................................................................... 10 4.5. Heakord, haljastus ja piirded ............................................................................. 10 4.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine ...... 11 4.7. Tehnovõrgud- ja rajatised .................................................................................. 12

4.7.1. Veevarustus ................................................................................................... 12 4.7.2. Reovee kanalisatsioon ................................................................................... 13 4.7.3. Elektrivarustus .............................................................................................. 13 4.7.4. Sidevarustus .................................................................................................. 13 4.7.5. Soojavarustus ................................................................................................ 13 4.7.6. Vertikaalplaneerimine ning sademevee lahendus ......................................... 14 4.7.7. Välisvalgustus ............................................................................................... 14

4.8. Tuleohutuse tagamine ........................................................................................ 14 4.9. Keskkonnatingimused ........................................................................................ 15

4.9.1. Jäätmekäitluse põhimõtted ............................................................................ 16 4.9.2. Põhjavee kaitstus ........................................................................................... 16 4.9.3. Müra .............................................................................................................. 16 4.9.4. Insolatsioon ................................................................................................... 16 4.9.5. Välisõhu kvaliteet ......................................................................................... 17 4.9.6. Radoon .......................................................................................................... 17 4.9.7. Avariiolukorrad ............................................................................................. 17

4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine .................................... 18 4.11. Servituudid ......................................................................................................... 18

5. Planeeringu elluviimine ............................................................................................... 19 5.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............. 19 5.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................. 19

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

JOONISED

Joonis 1 Situatsiooniskeem 1:10 000

Joonis 2 Tugiplaan 1:500

Joonis 3 Põhijoonis tehnovõrkudega 1:500

LISAD

Lisa 1 3D visualiseering

Lisa 2 Tapa valla üldplaneeringu muudatuse ettepanek

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Detailplaneering on algatatud Tapa Vallavolikogu 13.06.2024. a otsusega nr 137 „Tamsalu

linnas asuva Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala üldplaneeringut muutev detailplaneeringu

algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Otsuse juurde

kuuluvad lisadena planeeringuala asukohaskeem ja KSH eelhinnang.

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Järva Tarbijate Ühistu.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tapa Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostajad on OÜ Ferrysan arhitekt Janika Jürgenson (Tallinna

Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) ja maastikuarhitekt-planeerija

Riiu Efert.

1.1. Planeeritava maa-ala asukoht

Planeeringualaks on Tapa vallas Tamsalu linnas paiknev Vahtra tn 2 katastriüksus (kat. tunnus

78801:002:0282, pindala 10457 m²) ning sellega piirnevad Koidu tänava lõik 3 katastriüksus

(kat. tunnus 78801:002:0041) alates Koidu tn ja Kesk tn ringristmikust kuni Koidu tn ja Vahtra

tn ristmikuni kaasaarvatud, Vahtra tänava (kat. tunnus 78801:002:0026) lõik algusega Koidu

tn ja Vahtra tn ristmikust kuni Kase tn ristmikuni kaasaarvatud ning Kase tänava lõik (kat.

tunnus 78801:002:0024) alates Vahtra tn ja Kase tn ristmikust ligikaudu 110 m Lurichi tn

suunas (Vahtra tn 2 ja G. Lurichi tn 1a kinnistute piirini).

Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,7 ha.

planeeringuala piir

Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (aluskaart: Maa-amet ortofoto 2024).

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused:

Jrk

nr

Katastriüksuse

nimetus

Katastriüksuse

tunnus

Maakasutuse

sihtotstarve Pindala

1 Vahtra tn 1 78801:002:0281 Maatulundusmaa 100% 55640 m²

2 Kase tn 14 78801:002:0260 Elamumaa 100% 1177 m²

3 Kase tn 12 78801:002:0120 Elamumaa 100% 1157 m²

4 Kase tn 10 78801:002:0880 Elamumaa 100% 1211 m²

5 Kase tn 8 78801:002:0830 Elamumaa 100% 1159 m²

6 G. Lurichi tn 1a 78801:002:1330 Elamumaa 100% 3703 m²

7 Kesk tn 12 78801:002:1320 Elamumaa 100% 4143 m²

8 Kesk tänava lõik 2 78801:002:0048 Transpordimaa 100% 5842 m²

9 Kesk tn 17 78801:001:0840 Elamumaa 100% 2469 m²

10 Koidu tänava lõik 2 78801:001:0054 Transpordimaa 100% 5787 m²

11 Koidu tn 27 78801:001:0370 Elamumaa 100% 1226 m²

12 Kolde tänav 78801:001:0042 Transpordimaa 100% 2391 m²

13 Kolde tn 11 78801:001:0027 Elamumaa 100% 1166 m²

14 Ääsi tn 20 78801:001:0026 Elamumaa 100% 1246 m²

15 Ääsi tänava lõik 3 78801:001:0045 Transpordimaa 100% 3134 m²

16 Rooberti 78801:001:0016 Maatulundusmaa 100% 22558 m²

1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud

• Geodeetilise maa-ala plaani on koostanud Georam OÜ 15.01.2025.a, töö nr 281/04-24.

1.3. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid

- Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019

käskkirjaga nr 1.1-4/30);

- Tapa valla üldplaneering (kehtestatud Tapa Vallavolikogu 29.09.2022 otsusega nr 48);

- Planeerimisseadus;

- Ehitusseadustik;

- Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded”;

- Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”;

- Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

- Siseministri 18.02.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;

- Ehitiste tuleohutust käsitlev standardisari EVS 812;

- EVS 843:2016 „Linnatänavad”;

- Tapa valla jäätmekava aastateks 2021-2026 (vastu võetud Tapa Vallavolikogu 28.09.2020

määrusega nr 87);

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

- Tapa Vallavolikogu 30.05.2018 määrus nr 24 „Heakorraeeskirja ja koormise

kehtestamine“;

- teised Eesti Vabariigis kehtivad ning käesolevale detailplaneeringule kohalduvad

õigusaktid ja standardid;

- Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ töö nr 2402 „Coop kauplusehoone ja tankla“.

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Vahtra tn 2 maaüksusele kaupluse- ning

tanklahoone ehitamine. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, hoonestusala,

liikluskorraldus, haljastus ja heakorrastus, kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad,

servituutide seadmise vajadus ning seatakse keskkonnatingimused.

Detailplaneeringu koostamise käigus lisandus detailplaneeringu eesmärgina Vahtra tn 2

kinnistu jagamine kaheks ärimaa krundiks.

Planeeringu lahendus muudab Tapa valla üldplaneeringu kohast kinnistu juhtotstarvet.

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1. Planeeritava ala asukoht

Planeeringuala asub Tamsalu linna põhjaosas, hõlmates Vahtra tn 2 katastriüksust ning

osaliselt sellega piirnevaid Koidu, Vahtra ja Kase tänavaid.

3.2. Planeeringuala ja selle kontaktvööndi kirjeldus

Vahtra tn 2 katastriüksus on kõrghaljastuseta rohumaa, mis kolmest küljest piirneb tänavatega.

Planeeringualast põhja poole jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused (lage

põllumaa ja vähese kõrghaljastusega rohumaa), ida ja lääne poole üksikelamutega elamumaad

ning lõuna poole korterelamutega hoonestatud elamumaad.

Lähimad bussipeatused paiknevad Vahtra tn 2 katastriüksusest ligikaudu 30 m põhja pool.

Bussipeatusteni on olemas juurdepääs mööda kergliiklusteed.

Planeeringualast loode suunas kehtestati Tapa Vallavalitsuse 03.09.2025 korraldusega nr 501

Tamsalu linna Rooberti maaüksuse ja lähiala detailplaneering, mis näeb ette maa-alale

kaupluse rajamise.

Planeeringuala asub arendamispotentsiaaliga elupiirkonnas, kus on võimalik ära kasutada ning

kvaliteetsemaks muuta juba olemasolevat tehnilist- ja sotsiaalset infrastruktuuri.

3.3. Maakasutus ja hoonestus

Vahtra tn 2 katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Katastriüksuse pindala on

10457 m². Planeeringuala on hoonestamata.

3.4. Haljastus ja liiklus

Vahtra tn 2 katastriüksus on kõrghaljastuseta rohumaa. Käesoleval ajal juurdepääsu

katastriüksusele välja ehitatud ei ole, kuid see piirneb kolmest küljest tänavamaadega, kust on

võimalik juurdepääs alale kavandada.

Planeeringualasse kaasatud Koidu, Vahtra ja Kase tänavad on kahesuunalise liiklusega

linnatänavad. Koidu tänava ääres on olemas kõnnitee ning Vahtra tn 2 katastriüksuse poolsel

küljel jalg- ja jalgrattatee, mis osaliselt kulgeb ka Vahtra tn 2 katastriüksusel. Samuti asub

osaliselt Vahtra tn 2 kinnistul Koidu tänavale ehitatud ringristmik.

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

3.5. Tehnovõrgud

Vahtra tn 2 katastriüksusel tehnovõrke ei paikne. Koidu tänaval on olemas tänavavalgustus,

side kanalisatsioon ning sajuvee kanalisatsioonitorustik. Vahtra tänaval on

ühiskanalisatsioonitorustik. Kase tänaval on olemas tänavavalgustus ning ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni torustikud.

3.6. Piirangud planeeritaval alal

Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kaitsmata

põhjaveega alal ning kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkonnas. Planeeringuala jääb ka

ohtliku ettevõtte (C-kategooria, Alexela AS Tamsalu Kalor vedelgaasipaigaldis) ohualasse.

Tänavamaadel paiknevate tehnovõrkude kaitsevööndid on määratud majandus- ja

taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ning kliimaministri

12.09.2023 määrusega nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.

Koidu tänaval asuva ringtee keskosas paikneb kohaliku võrgu geodeetiline märk (nr 875), mille

kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest. Geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus on

kehtestatud keskkonnaministri 28.06.2013.a määrusega nr 50 "Geodeetiliste tööde tegemise ja

geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis

tegutsemiseks loa taotlemise kord" § 17.

3.7. Alal kehtiv maakonnaplaneering

Planeeringualal kehtib Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on Tamsalu linn piirkondlikuks keskuseks, kus asub oluline

transpordisõlm.

Planeeringuala ei paikne väärtuslikul maastikul ega rohelise võrgustiku aladel.

Maakonnaplaneeringus tuuakse välja linnade kompaktsuse ja tihendamise olulisus, võttes

selleks kasutusele juba varasemalt inimese poolt mõjutatud maa-alasid, ning seejuures

linnakeskkonna kvaliteedi parandamise vajadust.

Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+.

3.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng

Planeeringualal kehtib Tapa valla üldplaneering.

Üldplaneeringu järgi paikneb planeeringuala tiheasustusalal ning elamuala (E) juhtotstarbega

maa-alal.

planeeritava ala piir

Joonis 2. Väljavõte Tapa valla üldplaneeringust.

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

3.8.1. Kehtiva üldplaneeringu muudatuse ettepanek

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Tapa valla üldplaneeringus Vahtra tn 2

katastriüksuse ulatuses maakasutuse juhtotstarbeks äri-, kaubandus- ja teenindusettevõtte ala

(Ä). Tapa valla üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis on lisatud detailplaneeringu

materjalidele.

Detailplaneeringu eesmärkide elluviimine loob Tamsalu linna uut lisandväärtust,

mitmekesistab piirkonna ettevõtlust ja suurendab linna mõjuala ning atraktiivsust. See on

kooskõlas Tapa valla üldplaneeringu ruumilise arengu eesmärgiga hoida tiheasustusalade

kompaktsust, luues multifunktsionaalset ja kvaliteetsemat elukeskkonda, mis võimaldab

ühtlasi atraktiivsemat avalikku ruumi.

Detailplaneeringu algatamise otsuses on välja toodud, et Vahtra tn 2 katastriüksus vahetas

omanikku pärast üldplaneeringu kehtestamist ning üldplaneeringu koostamise käigus ei olnud

võimalik ette näha antud piirkonnas äritegevuse kavandamist.

Detailplaneeringu lahenduse koostamise aluseks võetakse üldplaneeringus esitatud tingimused

äri-, kaubandus- ja teenindusettevõtte alale.

Äri-, kaubandus- ja teenindusettevõtte alade planeerimisel ja vastavate objektide

projekteerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:

▪ Detailplaneeringus tuleb määrata ärimaa krundi minimaalne haljastuse protsent. Äri-

kaubandus- ja teenindusettevõtte aladel on kruntide minimaalne haljastatud pinna osakaal

üldjuhul 10%, kuid sõltuvalt asukohast võib Tapa vallavalitsus seada tingimuseks suurema

või väiksema haljastuse osakaalu;

▪ Ärihoonete puhul tuleb parkimine lahendada krundi siseselt; detailplaneeringuga tuleb

määrata vajalik parkimiskohtade arv ning võimalik paigutus krundil

3.9. Alal kehtiv detailplaneering

Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid.

4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV

Detailplaneeringuga jagatakse Vahtra tn 2 kinnistu kaheks ärimaa sihtohtstarbega krundiks

ning määratakse ehitusõigus kaupluse, tankla ning tanklat teenindavate rajatiste ehitamiseks.

Lisaks leitakse haljastuse, heakorra, tehnovõrkude, liikluse ja parkimise korraldamiseks

põhimõtteline lahendus.

Planeeringulahenduse aluseks on Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ koostatud

eskiisprojekt (töö nr 2402, „Coop kauplusehoone ja tankla“).

Krundile Pos 1 on lubatud ehitada üks peahoone (kauplus) ja üks kõrvalhoone. Krundi suurim

lubatud hoonete ehitisealune pind on 3100 m². Põhihoone maksimaalne lubatud kõrgus

olemasolevast maapinnast on kuni 8,0 m, kõrvalhoonel kuni 6,0 m. Hooned on lubatud ehitada

ühe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega.

Krundile Pos 2 on lubatud ehitada kuni kaks hoonet. Krundi suurim lubatud hoonete

ehitisealune pind on 600 m². Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast

on kuni 6,0 m. Hooned on lubatud ehitada ühe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega.

Planeeritud kruntidele on kavandatud kolm juurdepääsu: Koidu tänava ringristmikult, Koidu

tänavalt ning Vahtra tänavalt. Kaubaautodele ning tanklat teenindatavale transpordile on sisse-

ja väljasõit lubatud ainult Vahtra tänavalt.

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Vahtra tn 2 kinnistu jagatakse kaheks ärimaa sihtohtstarbega krundiks.

4.2. Hoonestuse paiknemine

Detailplaneeringu joonisel nr 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on näidatud kruntide

hoonestusalad ning hoonete soovituslikud asukohad. Krundi hoonestusala on näidatud hoonete

maksimaalsest lubatud ehitisealusest pinnast suuremana, et võimaldada projekteerimisetapis

hoonete lõplikku asukohta paindlikumalt valida. Krundi Pos 2 hoonestusala on Vahtra tänava

poolsel küljel kavandatud krundipiirist 1 m sissepoole, et võimaldada tankla tööks vajalike

rajatiste (nt maa-alused kütusemahutid) paremat paigutamist hoonestusala piires.

4.3. Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine

Tabel 2. Krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused.

positsiooni number Pos 1 Pos 2

planeeritav krundi

pindala 8662 m² 1795 m²

planeeritav krundi

kasutamise

sihtotstarve, %

kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa (ÄK)

100%

tankla ja teenindushoone maa

(ÄH) 100%

planeeritav

katastriüksuse

sihtotstarve, %

ärimaa (Ä) 100% ärimaa (Ä) 100%

hoonete suurim

lubatud ehitisealune

pind

3100 m2 600 m²

hoonete max kõrgus

arvestatuna

olemasolevast

maapinnast

põhihoone /

kõrvalhooned

8,0 m / 6,0 m 6,0 m

hoonete suurim

lubatud korruselisus

maapealne / maa-

alune

1 / -1 1 / -1

lubatud suurim

hoonete arv krundil 2 2

hoonete

tuleohutusklass määratakse ehitusprojektis määratakse ehitusprojektis

arhitektuursed

tingimused

- Lubatud katusekalle 0 kuni 25°.

- Katusekatte materjal: plekk, rullmaterjal

- Välisviimistlusmaterjalid: puit, klaas, kivi, betoon, krohv,

metall (k.a. sandwich paneelid)

- Arhitektuurne lahendus ja välisviimistlus täpsustatakse

vastavalt tellija lähteülesandele.

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

Kruntidele on lubatud rajada kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5,0 m kõrguseid ehitisi

(nt käruparkla). Neid võib rajada ehitusõigusega määratud suurima lubatud ehitisealuse pinna

ulatuses ning lisaks hoonete suurimale lubatud arvule. Need peavad paiknema hoonestusala

piirides.

Lubatud on püstitada reklaami hoonetel ning reklaam- ja infokandjaid maksimaalse kõrgusega

12,0 m (maapinnast). Reklaam- ja infokandjad võivad asuda väljaspool hoonestusala.

Krundile Pos 2 planeeritavad kütusemahutid peavad olema maa-alused. Mahutite asukoht

määratakse ehitusprojektiga, need peavad asuma hoonestusalas.

Ehitisealuse pinna alla ei arvestata teid, platse, tehnorajatiste alust pinda, varikatuseta terrasse

ning välistreppe. Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka

väljaspoole hoonestusalasid.

4.4. Üldised tingimused ehitamisele

Tapa valla üldplaneering näeb ette üldised tingimused ehitamisel:

▪ Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide

ja terviklahenduste alusel. Tapa valla territooriumile ehitatavad ehitised peavad sobima

ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma omavahel oma proportsioonide, mahtude ning

välisviimistlusmaterjalide poolest.

▪ Ehitiste paigutamisel maastikku tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada ka piirkonna

terviklahendusega ja vaadetega väärtuslikele maastikuelementidele ja kultuurimälestistele.

▪ Uue hoonestuse kavandamisel tuleb väärtustada olemasolevat elukeskkonda ning

arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi püsimisega. Kõik muutused tuleb kavandada

selliselt, et naaberkruntide elukeskkond ei halveneks.

▪ Eelistada säästlikke lahendusi nii hoone ehitusel, hoone energiatarbes kui ka hoone

paiknemises ja logistikas. Olemasolevate hoonete võimalikult suure taaskasutuse kõrval

tuleks uued majad projekteerida võimalikult pikaealisteks. See tähendab muuhulgas, et

hoone peaks võimaldama kasutusviiside olulist muutumist tulevikus.

▪ Parkimiskohtade kavandamisel lähtuda igal üksikjuhtumil tegelikust vajadusest.

Parkimiskohtade arvestamisel arvestada ligipääsetavust, kaugust ühistranspordipeatustest

ja kesksusest. Eelistada parkimiskohtade asemel haljastatud õuealade säilitamist, parklate

liigendamist haljastusega. Eelistada keskkonnasõbralike transpordiviiside kasutamist.

▪ Uute hoonete planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse asumi

hoonestuslaadist, sh hoonete ning hoonegruppide vahelise kauguse määramisel

väljakujunenud ruumistruktuurist. Hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike

tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete

paiknemises üksteise suhtes või krundil. Uute hoonete ehitamise puhul saab määravaks

just nende maht ja materjalikasutus. Tuleb vältida silmatorkavalt suuremaid maju kui on

ümbruskonnas ja ka ehitusmaterjale, mis olemasoleva arhitektuuriga ei haaku.

▪ Ehitise püstitamisel tuleb silmas pidada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid

(teed, elektriliinid jt) oleksid võimalikult lühemad ja ei muudaks maastiku visuaalset

väärtust.

4.5. Heakord, haljastus ja piirded

Erinevad heakorra nõuded ning koormised kinnistute ja muude territooriumite kasutajate

suhtes Tapa vallas on kehtestatud Tapa Vallavolikogu määrusega „Heakorraeeskirja ja

koormise kehtestamine“. Määrusega kehtestatakse Tapa valla haldusterritooriumi korrastatuse

ja puhtuse ning heakorra tagamise põhimõtted ning valla tiheasustusega aladel puude raiumise

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

kord ja kehtestatakse füüsilistele ning juriidilistele isikutele heakorraeeskirja täitmise

tagamiseks koormis.

Hoonetest ning platsidest vabad alad on soovituslik haljastada. Üldplaneeringu kohaselt peab

äri- kaubandus- ja teenindusettevõtte aladel kruntide minimaalne haljastatud pinna osakaal

olema üldjuhul 10%. Detailplaneeringu joonisel nr 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“ kujutatud

lahendusel on nõutud minimaalne haljastatud pinna osakaalu nõue kruntidel täidetud.

Krundi piiridele nähakse ette haljastus, et tekitada puhvertsoon olemasolevate elamualade ning

kavandatavate ärihoonete ning parkla vahele. Krundi haljastamisel kasutada mitmerindelist

haljastust. Uushaljastuse rajamisel arvestada taimede sobivust alale ning eelistada kodumaiseid

puu- ja põõsaliike. Kõrghaljastuses mitte kasutada kase ja lepa puuliike.

Detailplaneeringu joonisel on näidatud haljastuse põhimõtteline lahendus. Kruntide haljastus

täpsustada hoonete ehitusprojektide koosseisus. Vajadusel koostada haljastusprojekt.

Kavandatav haljastus ei tohi vähendada liiklusohutust.

Kruntidele piirdeid ei kavandata.

4.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine

Planeeringuala liikluslahenduse on koostanud Teedeprojekt OÜ.

Planeeritud kruntidele on kavandatud kolm juurdepääsu olemasolevatelt tänavatelt: Koidu

tänava ringristmikult, Koidu tänavalt ning Vahtra tänavalt. Koidu tänava ringristmikule on

kavandatud uue mahasõidu ehitamine krundile Pos 1 juurdepääsuks. Koidu tänavalt rajatakse

Kruntidele Pos 1 ja Pos 2 ühine juurdepääs. Juurdepääsule seatakse servituut kummagi krundi

kasuks. Vahtra tänavalt on kavandatud juurdepääs krundile Pos 1, millele seatakse ühtlasi

krundi Pos 2 kasuks juurdepääsuservituut.

Kaubaautode ning tanklat teenindava transpordi sisse- ja väljasõit on lubatud ainult Vahtra

tänavalt. Vahtra tänav rekonstrueeritakse Kase tänava ristmikuni.

Koidu ja Vahtra tänavate ristmiku liikluskorraldus jääb samaks. Liikluskoormuse kasv

ristmikul ei ole hinnanguliselt nii suur, et tekiks vajadus ristmiku ümberprojekteerimiseks.

Kavandatavad jalakäijate alad on ühendatud olemasoleva kergliiklusteega. Planeeringus

nähakse ette Vahtra tänava kergliiklustee pikendamine kuni Kase tänava ristmikuni.

Peamine kaupluse klientide parkla on planeeritud Koidu tänava poole. Parkimise

miinimumnorm lähtub Eesti Standardist EVS 843:2003 „Linnatänavad“. Lähtuvalt

Ehitusseadustiku §651 lõike 4 punktist 2 tuleb mitteelamu kavandamisel rohkem kui 10

parkimiskohaga parkimisalale näha ette juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale

ja elektriauto laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale.

Teenindavate ja üldkasutatavate hoonete ning vaba-aja veetmise kohtade juurde tuleb

kavandada jalgrattaparklad.

Tabel 3. Sõiduautode parkimiskohtade vajadus vastavalt EVS 843:2016 parkimisnormatiivi tabelile

9.1.

Pos

nr ehitise otstarve brutopind*

standard

(suletud

brutopinna m2

kohta)

normatiivsete

parkimis-

kohtade

arvutus

planeeritud

parkimis-

kohtade arv

krundil

1 kauplus 2953 1/40** 2953 / 40 ≈ 74 71***

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

2 teenindusjaam,

tankla 410 1/20** 410 / 20 ≈ 21 6

kokku: 95 77

* Brutopind lähtuvalt Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ koostatud eskiisprojektile (töö nr 2402,

„Coop kauplusehoone ja tankla“).

** Planeeringuala piirneb nii korrus- kui ka väikeelamutega, seega standardina antud korruselamute

ala ja väikeelamute ala keskmine.

*** Parkimiskohtade arvu hulka on arvestatud liikumispuudega inimeste sõidukite parkimiskohad ja

elektriautode parkimiskohad.

Tabel 4. Jalgrataste parkimiskohtade vajadus vastavalt EVS 843:2016 parkimisnormatiivi tabelile 9.3.

Pos nr,

aadress ehitise otstarve

brutopind*

standard

(suletud

brutopinna m2

kohta)

normatiivsete

parkimis-

kohtade

arvutus

planeeritud

parkimis-

kohtade arv

krundil

1 kauplus 2953 1/150** 2953 / 150 = 20

20 2

teenindusjaam,

tankla 410 - -

kokku: 20

* Brutopind lähtuvalt Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ koostatud eskiisprojektile (töö nr 2402,

„Coop kauplusehoone ja tankla“).

** Keskuse klass: mujal.

Liikluslahendust ja parkimisvajadust täpsustatakse projekteerimise käigus. Normatiivset

parkimiskohtade arvu on lubatud vähendada põhjendatud juhul kokkuleppel omavalitsusega

lähtuvalt ettevõtete konkreetsetest vajadustest (külastajate arv, töötajate arv jms). Parkimine

lahendada omal kinnistul.

4.7. Tehnovõrgud- ja rajatised

Detailplaneeringus on esitatud planeeritud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus.

Tehnovõrkude vahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade projektide

koostamise käigus.

4.7.1. Veevarustus

Veevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Tapa Vesi OÜ poolt 04.03.2025 väljastatud

tehnilised tingimused.

Planeeringuala veevarustus kavandatakse ühenduspunktidega Kase tänaval paiknevast

torustikust (De 90 PE). Krundi Pos 2 veevarustuse tarbeks on planeeritud veetoru piki Vahtra

tänavat kuni kavandatud liitumispunktini. Veetorustikule paigaldatav maakraan

(liitumispunkt) peab jääma kuni 1 meeter väljapoole krundi piiri. Täpsemad liitumispunktid

kooskõlastatakse projekteerimise käigus.

Alternatiivina võib veevarustuse kavandada ühenduspunktiga Koidu tänaval paiknevast

torustikust (De 40 PE).

Trasside projekteerimisel tuleb arvestada, et trassid jääksid külmumispiirist allapoole, seega

vähemalt 1,8 m sügavusele. Kõrgemale projekteeritud trassid tuleb soojustada.

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

Vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimisel tuleb lähtuda Eestis kehtivast seadusandlusest

ja ehitusnormidest ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest ja eeskirjadest.

4.7.2. Reovee kanalisatsioon

Reovee kanalisatsiooni lahenduse koostamise aluseks on Tapa Vesi OÜ poolt 04.03.2025

väljastatud tehnilised tingimused.

Krundi Pos 1 reovee kanalisatsioon kavandatakse ühenduspunktiga Kase tänaval paikneval

torustikul (De 160 PVC). Kase tänava kanalisatsioonitrassi orienteeruv sügavus on 1,5 m.

Krundi Pos 2 reovee kanalisatsioon kavandatakse ühenduspunktiga Vahtra tänaval paikneval

torustikul. Planeeritaval kanalisatsioonitrassil nähakse ette kontrollkaev, mis paigaldatakse

kuni 1 meeter väljapoole krundi piiri. Täpsemad liitumispunktid kooskõlastatakse

projekteerimise käigus.

Alternatiivina võib reovee kanalisatsiooni lahenduse kavandada ühenduspunktiga Koidu

tänaval paiknevast torustikust (De 160 PVC). Kanalisatsioonitrassi orienteeruv sügavus 2 m.

Trasside projekteerimisel tuleb arvestada, et trassid jääksid külmumispiirist allapoole, seega

vähemalt 1,8 m sügavusele. Kõrgemale projekteeritud trassid tuleb soojustada.

Vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimisel tuleb lähtuda Eestis kehtivast seadusandlusest

ja ehitusnormidest ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest ja eeskirjadest.

4.7.3. Elektrivarustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 28.03.2025 väljastatud

tehnilised tingimused nr 492849.

Elektritoide planeeringualale nähakse ette Tamsalu Kase:(V-Maarja) olemasolevast alajaamast

0,4 kV maakaabelliiniga. Objektide elektrivarustuseks on kruntide piiridele kavandatud 0,4 kV

liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist

objektini näha ette maakaabliga.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Elektrikaablite

planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi

kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada

liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda

Elektrilevi OÜ poole.

4.7.4. Sidevarustus

Sidelahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS poolt 18.03.2025 väljastatud tehnilised

tingimused nr 39522826.

Sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu

lõpp-punktist objekti/hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani. Ehitada tuleb vajalikus mahus

sidetrass alates sidekaevust TMS-002 kuni hoone tehnoruumini. Paigaldada alates TSL jaamast

24 kiuline SM optiline metalliga kaabel kuni hoone tehnoruumini. Otsastada kaabel jaamas ja

hoones. TMS-002 ja TSL jaam on sidekanaliga ühendatud.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.

4.7.5. Soojavarustus

Planeeringuga nähakse kavandatud hoonete põhiküttena ette lokaalne küte, mille täpne liik

selgub hoonete projekteerimise käigus. Variantideks on elektri-, vedel, maa- või tahkeküte.

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

Maaküttetorustiku paigaldamise võimalikkus ning rajamise viis (horisontaalne, spiraalne või

vertikaalne) täpsustub ehitusprojekti koostamisel lähtuvalt kasutatavast vabast pinnast krundil.

Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele.

Päikesepaneelide kasutamise korral tuleb need integreerida hoonete arhitektuursesse

lahendusse.

Kaugküttega liitumine on võimalik vaid väikeste tarbimismahtude korral. Krundil Pos 1 on

kaugkütet kavas kasutada lisaküttena ja üksnes vajadusel. Kaugküttevõrguga liitumine on

võimalik Kesk tn 12 korterelamu eest paiknevast soojatorustikust. Soojatrassi mõõdud enne

sisenemist elamusse on 2xDN80/280. Detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis tehnovõrkudega“

on näidatud võimalik planeeritud torustiku asukoht, mida võib tehnovõrkude projekteerimisel

muuta. Kesk tn 12 kinnistule kavandatud torustikule seatakse servituut.

4.7.6. Vertikaalplaneerimine ning sademevee lahendus

Planeeringuala on suhteliselt tasase reljeefiga, asudes ümbritsevatest katastriüksustest kuni 1,5

m madalamal. Katastriüksuse põhja, lõuna ja lääneserva on maapinna kõrguste erinevuse tõttu

moodustatud nõlv. Kõrguste vahemik Vahtra tn 2 kinnistul on abs. +122.52 kuni +124.91 m.

Hoonetele koostatava projekti mahus lahendada ka krundi vertikaalplaneerimine. Krundi

maapinda mitte tõsta kõrgemale ümbritsevate kruntide maapinnast ning vältida sademevee

valgumist naaberkatastriüksustele.

Krundi sademeveed on lubatud juhtida Koidu tänaval asuvasse sademeveetorustikku.

Projekteerimisetapis tuleb mõõta eelnevalt olemasoleva kaevude põhjakõrgus. Enne

sademevee ühistorustikku juhtimist tuleb vesi puhastada õli- ja liivapüüduris. Täpne lahendus

antakse ehitusprojektiga. Kanalisatsioonitorustikku on sadevee juhtimine keelatud.

Suublasse (sh pinnasesse) juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019

määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja

jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“. Sademevee minimeerimise osa peab vastama veeseaduse §

129 lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele.

4.7.7. Välisvalgustus

Planeeringualale tuleb rajada välisvalgustus. Välisvalgustus lahendatakse projekteerimise

etapis. Valgustus ei tohi tekitada ümbruskonda häirivat valgusreostust.

4.8. Tuleohutuse tagamine

Planeeringu lahendus on koostatud eeldusel, et alale kavandatav tankla ei ole ohtliku ettevõtte

kategoorias. Hinnangu aluseks on Majandus ja -taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10

„Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse

kategooria määramise kord1“.

Käesolevas peatükis esitatud kütuste mahud on hinnangulised ning need täpsustatakse

ehitusprojektiga. Kui projekteerimise käigus selgub vajadus ohtliku ettevõtte kategooria

kasutamiseks, tuleb ehitusprojekti raames koostada riskianalüüs. Riskianalüüsi kokkuvõttes

välja toodavad tingimused peavad olema täidetavad. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada

Päästeametiga.

Alale paigaldatakse maa-alused kütusemahutid. Mahutite asukoht määratakse ehitusprojektiga.

Maa-alustel mahutitel tagatakse vahekaugus 0,5 m suuremast diameetrist.

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

Krundile kavandatavad võimalikud kütusemahutid (maa-alused) ja hinnanguline kütuste

kogus:

mahuti suurus: kütuse kogus:

Mahuti A R=1,25 70 m³

(8m³-AdB/ 47m³-D/ 15m³-De)

59,5 t

Mahuti B R=1,25 70 m³

(8m³-KPV/ 22m³-“98“/ 40m³-“95“)

52,5 t

Mahuti „LPG“ R=0,6 4,95 m³ 2,8 t

Käesoleva detailplaneeringu lahendus ei näe ette alale maapealsete gaasimahutite (LNG ja

CNG) paigaldamist. Kui projekteerimise käigus selgub vajadus gaasimahutid paigaldada, tuleb

täiendavalt hinnata, kas tankla hakkab olema kemikaaliseaduse mõistes ohtliku või

suurõnnetuse ohuga ettevõte. Mahutite ohutuskujad peavad vastama majandus- ja

taristuministri 03.07.2015 määrusele nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle

ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma

täitmisele esitatavad nõuded.“

Hoonete tuleohutusklassid määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides

siseministri 30.03.2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut.

Täidetud peavad olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut

teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine

tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuja nõuet ei ole, kui hooned paiknevad ühel

kinnistul ja on samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on ≤ 400 m² või TP2 või

TP1 hoonete kogupindala on ≤ 800 m².

Lokaalseks tulekahju kustutamiseks peavad tankurite juurde olema paigaldatud käsikustutid.

Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Lähimad olemasolevad hüdrandid Maa-ameti

kaardirakenduse andmetel on planeeringualast ligikaudu 95 m kaugusel Tamme ja Vahtra

tänavate ristmikul (hüdrant nr 27), planeeringualast ligikaudu 120 m kaugusel Kesk ja G.

Lurichi tänavate ristmikul (hüdrant nr 18) ning planeeringualast ligikaudu 150 m kaugusel G.

Lurichi tänaval, Kase tn 2 katastriüksuse kõrval (hüdrant nr 25).

Alale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise

võimalused.

Vajalikud tulekustutusvee veevooluhulgad täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel lähtuvalt

hoonete kasutusviisist ning tuletõkkesektsioonide pindaladest. Projekteerimise käigus tuleb

täpsustada hüdrantide vajalikud tootlikkused ja näidata alternatiivsed lahendused, kui

olemasolevast ühisveevärgist ei ole võimalik vajalikku tuletõrjevee vajadust tagada.

4.9. Keskkonnatingimused

Detailplaneeringu algatamise otsuse lisana koostati omavalitsuse poolt keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang. Eelhinnangu kohaselt ei ületa Vahtra 2a kinnistu

planeerimine ärimaaks piirkonna keskkonnataluvust, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid

muutusi ning ei sea ohtu inimeste tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Seetõttu ei ole

vaja algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

4.9.1. Jäätmekäitluse põhimõtted

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses sätestatud nõuetele.

Kogumiskonteinerid paigutada planeeritavale alale. Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja

seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

Jäätmed koguda eraldi mahutitesse, mis paiknevad juurdepääsutee läheduses. Konteinerite või

prügimaja täpne asukoht esitatakse ehitusprojektis. Jäätmekonteinerite hoiukohad ja

juurdepääsuteed nendeni tuleb hoida korras.

Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei tekiks mahutite

ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete kogumine peab

toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja kõrvaldamist. Samuti tuleb ette

näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.

Krundil ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile ehitusjäätmete

konteiner. Ehitusjäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha nende äravedu,

kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks vastavat jäätmeluba

omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on kohustatud

rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide kaupa kogumiseks. Samuti

kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine jäätmete taaskasutamiseks.

4.9.2. Põhjavee kaitstus

Maa-ameti kaardirakenduse põhjavee kaitstuse teemakaardi kohaselt on planeeringualal

põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Samuti on tegemist Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alaga. Seetõttu tuleb

ehitustegevuse käigus ning edaspidisel maa kasutamisel potentsiaalsed reostusallikad pinnasest

isoleerida.

4.9.3. Müra

Ehituse käigus kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning keskkonda oluliselt mitte

halvendavad.

Planeeringu elluviimisel suureneb liikluskoormus peamiselt Koidu ja Vahtra tänavatel

Koostatud KSH eelhinnangust nähtub, et liikluskoormuse kasv ei ole eeldatavasti nii suur, et

hakkab ületama õigusaktidega kehtestatud piirmäärasid.

Hoonetele tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja

paigutamisel arvestada naaberkatastriüksustel paiknevate elamute asukohtadega.

Ventilatsiooniagregaate, kliimaseadmeid ja muid potentsiaalseid müraallikaid mitte paigaldada

elamute poolsele fassaadile. Tehnoseadmete müra ei tohi ületada keskkonnaministri

16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1 normtasemeid.

4.9.4. Insolatsioon

Insolatsiooni nõuete täitmise osas tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS-EN

17037:2019+A1:2021" Päevavalgus hoonetes".

Planeeringualale lähimad hooned on ida pool (Kase tänaval) paiknevad üksikelamud ning

lõuna pool paiknev G. Lurichi tn 1a korterelamu. Kuna päike liigub idast lõunasse ja siis

läände, ei mõjuta Vahtra tn 2 kinnistule hoonestuse rajamine oluliselt lähimate naaberhoonete

insolatsiooni.

Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ koostas eskiisprojektile illustratsioonid näitamaks

planeeritava kauplusehoone mõju Kase tänava elamutele päikesevalguse suhtes. Pildid

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

näitavad varjude liikumist kuupäeval 30. aprill, kui päike liigub madalal ning varjud on

pikemad.

Joonis 3. Varjude liikumine Kase tänaval kuupäeval 30. aprill (Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ)

4.9.5. Välisõhu kvaliteet

KSH eelhinnang toob välja aspekti, et kütuse laadimise ja tankimisega võib kaasneda

spetsiifilise lõhna eraldumine. Need tegevused on lühiajalised ning eeldatavasti ei halvene

oluliselt selle tõttu piirkonna õhukvaliteet. Samuti on lühiajalised ehitustegevuse ajal tekkida

võivad mõjud.

4.9.6. Radoon

Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub

planeeringuala kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkonnas. Hoonete projekteerimisel ja

ehitamisel tuleb sellega arvestada ning kasutusele võtta ehituslikke meetmeid radooniohu

vähendamiseks.

4.9.7. Avariiolukorrad

Võimalikud olulisemad õnnetused seoses planeeritava arendustegevusega on tulekahju ja

kütuse lekkimine. Mõlema nimetatud ohu minimeerimine toimub tankla ja hoonete

projekteerimise faasis asjakohaste meetmete rakendamisega. Avariiolukordade tekkimine on

ettevõtte poolt välditav ja ennetatav.

Ehitustegevuse ajal tekkivates avariiolukordades tuleb reostus esimesel võimalusel

likvideerida ning vajadusel teavitada reostusest Päästeametit ning kohalikku omavalitsust.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui järgitakse detailplaneeringu tingimusi ja

õigusaktide nõudeid.

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine

Kuritegevuse riske vähendavad:

- elav keskkond

- selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine

- ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui ka

õuealal.

- õueala valgustatus

- lukustatud sisenemisruumid

- tugevad ukse- ja aknaraamid

- alarmseadmete paigaldamine

4.11. Servituudid

Tabel 5. Servituutide määramise vajadus

Teeniv

kinnisasi/krunt

Valitsev krunt või

asutus, mille kasuks

on tehtud ettepanek

seada servituut

Servituut

Servituudi sisu

Pos nr 1 Pos nr 2 reaalservituut

Reaalservituut annab krundi Pos nr

2 igakordsele omanikule ning

krundi kasutajatele ja külalistele

õiguse kasutada kundil Pos nr 1

olevat teed krundile Pos nr 2

juurdepääsuks.

Pos nr 2 Pos nr 1 reaalservituut

Reaalservituut annab krundi Pos nr

1 igakordsele omanikule ning

krundi kasutajatele ja külalistele

õiguse kasutada kundil Pos nr 2

olevat teed krundile Pos nr 1

juurdepääsuks.

Pos nr 1,

Pos nr 2,

G. Lurichi tn 1a

(kat. tunnus

78801:002:1330)

Elektrilevi OÜ isiklik

kasutusõigus

Isiklik kasutusõigus annab

tehnovõrgu valdajale õiguse ehitada

ning hooldada kruntidel paiknevaid

elektripaigaldisi.

Pos nr 1 Telia Eesti AS isiklik

kasutusõigus

Isiklik kasutusõigus annab

tehnovõrgu valdajale õiguse ehitada

ning hooldada krundil paiknevaid

siderajatisi.

Kesk tn 12

(kat. tunnus

78801:002:1320)

Tamsalu Kalor AS isiklik

kasutusõigus

Isiklik kasutusõigus annab

tehnovõrgu valdajale õiguse ehitada

ning hooldada krundil paiknevaid

soojatorustikke.

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

5.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Planeeringulahenduse elluviimisega eeldatavalt kaasnevad mõjud on hinnatud algatamisotsuse

lisana koostatud KSH eelhinnangus. Seletuskirja käesolevas peatükis on kokkuvõtvalt välja

toodud planeeringulahenduse elluviimisega kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.

Planeeringulahenduse elluviimisel on pigem positiivsed majandusliku mõjud. Kaupluse ja

tankla rajamine suurendab Tamsalu linna atraktiivsust ja konkurentsivõimet, mitmekesistab

majanduskeskkonda ning soodustab piirkonna jätkusuutlikust. See avaldab positiivset mõju ka

lähiümbruse kinnisvara väärtusele. Planeeringulahendus on maakasutuslikult mõistlik ka

seetõttu, et võimalik on ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri (teed ja tehnovõrgud).

Detailplaneeringuga kavandatu avaldab ümbruskonnale pigem positiivset sotsiaalset mõju.

Lahenduse elluviimisega luuakse uusi töökohti ning suureneb eluks vajalike teenuste ja

kaupade kättesaadavus. Planeeringulahenduses on arvestatud nii autode, jalgratturite kui ka

jalakäijate alale ligipääsetavusega. On olemas ühendus olemasoleva kergliiklusteega ning

bussipeatused paiknevad planeeringuala vahetus läheduses.

Kuna planeeringuga kavandatud rajatakse lagedale maa-alale, muudab planeeringulahenduse

elluviimine maastikuilmet ning vaateid. Samas paikneb planeeringuala olemasolevate

hoonestatud alade vahel ning krundile kavandatu sobitatakse keskkonda kasutades madal- ja

kõrghaljastust.

Negatiivse sotsiaalse mõjuna ümbruskonnas elavatele inimestele saab välja tuua

liikluskoormuse suurenemise ning kütuse laadimise ja tankimisega kaasneda võiva spetsiifilise

lõhna eraldumise. Kütuse laadimine ja tankimine on lühiajalised tegevused ning KSH

eelhinnangu kohaselt eeldatavasti ei halvene oluliselt selle tõttu piirkonna õhukvaliteet. Samuti

nähtub KSH eelhinnangust, et liikluskoormuse kasv ei ole eeldatavasti nii suur, et selle mõju

hakkab ületama õigusaktidega kehtestatud piirmäärasid.

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad miljööväärtuslikud alad ning

kulutuurimälestised. Seega planeeringulahenduse elluviimisega avalduda võiv kultuuriline

mõju puudub.

Planeeringuala lähipiirkonnas looduskaitselised objektid puuduvad. Planeeringuala ei paikne

rohevõrgustiku tuumalal ega vääriselupaiga alal. Samuti ei mõjuta planeeringulahenduse

elluviimine rohevõrgustiku toimimist. Käesoleval ajal on planeeritav maa-ala kõrghaljastuseta

rohumaa. Planeeringulahenduses nähakse ette hoonetest ja platsidest vabadele aladele

mitmerindelise haljastuse rajamine. Liikluskoormuse mõningasest kasvust tulenev mõju

keskkonnale eeldatavasti küll suureneb, kuid planeeringulahenduses kasutatakse ära juba

olemasolevaid tänavaid ning kergliiklusteid ning eraldatakse kavandatavad parkimisalad ja

tankla ümbrus kõrghaljastusega. Jälgides õigusakte ning ohutusnõudeid saab vältida

negatiivset mõju põhja- ja pinnasveele ning välisõhule. Kokkuvõtvalt võib öelda, et

planeeringulahenduse elluviimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.

5.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava

Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele

ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Tegevuskava:

1) katastritoimingud ning kinnistusraamatukanded;

2) tehniliste tingimuste taotlemine ehitusprojektide koostamiseks tehnovõrgu valdajatelt;

3) vajadusel servituutide seadmine;

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Töö nr 25-24, 17.04.2026

OÜ Ferrysan

4) ehitusprojektide koostamine ning ehituslubade taotlemine;

5) hoonete, tehnovõrkude, juurdepääsutee ning parkimisalade väljaehitamine.

6) kasutuslubade taotlemine.

Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased ehitised,

tagada nende korrashoid ning rajada haljastus.

Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös. Koostöö

käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused.

Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud

detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

TINGMÄRGID PLANEERITAV ALA

06.04.2026 a. 1DP 25-24

Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tamsalu linn

1:10 000

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Janika Jürgenson Arhitekt

Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

SITUATSIOONISKEEM

Järva Tarbijate Ühistu

3

Märkused: Aluskaart: Maa-ameti põhikaart (2024).

N

S

W E

bet.kivi

bet.kivi

bet.k ivi

be t.k

iv i

be t.k

iv i

be t.k

iv i

bet.kivi

bet.kivi

A

A

A A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

m k

m k

A

A

A

A

A

bet.kivi

A

Kill

bet.pl

pinnas

Kill

Kill

K ill

Põld

Põld

Lill

K oi

du tn

Koidu tn

Kolde tn

K e sk

t n

K oi

du tn

Ääsi tn

Vahtra tn

K as

e tn

X= 6560500

Y =

6 2 1 1 5 0

124.01

123.78

123.36

123.20

123.11

122.75

123.08

123.16

123.51

123.92

123.65

123.32

123.48

123.17

122.52

122.56

122.65 123.25

123.41

123.30

1 2 3 .6

2

1 23

.1 0

1 2 3 .2

5

1 2 3 .3

3

123.68 122.85 123.16

123.54 123.66

122.76

123.95 124.14 123.91

123.86 123.65

124.45

123.99 124.05

124.21

124.28

1 24

.3 4

124.57

124.82

124.96

124.59

124.29

124.11

124.01 124.75

123.84 123.57 123.77

124.02

124.43

124.37

1 2 4 .2

7 1

24 .3

8

1 2 4 .6

4

124.74

124.31

124.21 124.16

124.78

1 24

.9 1

1 24

.7 2

1 24

.5 9

1 2 4 .7

3

1 2 4 .6

3

1 2 4 .7

4

1 24

.7 6

125.26

125.19

124.58 124.29 124.49

124.65 124.54 124.63

124.05 123.98 124.11

124.50

124.34

124.37

124.28

123.94

124.09

124.05

1 25

.1 2

1 25

.1 2

1 25

.0 5

1 24

.9 9

1 25

.0 2

1 24

.9 3

124.88

124.81

124.86 124.76

124.59 124.58

124.71 124.89

1 24

.7 6

1 24

.7 1

1 24

.6 8

1 24

.7 1

1 24

.9 4

1 24

.8 5 124.59

124.53

1 24

.3 8

1 25

.0 2

124.58 124.40

124.45

1 24

.1 1

1 24

.1 8

1 24

.7 2

1 24

.8 3

1 24

.8 5

bet.kivi

1 24

.7 5

1 24

.6 0

1 24

.7 4

1 24

.6 3

1 24

.5 8

1 24

.1 9

1 24

.7 1

1 24

.8 2

1 24

.9 1

1 24

.8 4

1 24

.7 4

1 24

.9 2

1 24

.7 9 1

24 .9

1 1 24

.8 3

1 24

.4 6

124.76

124.95

125.06

125.09

124.47

124.55

1 24

.6 5

1 24

.1 7

124.07

124.38

124.29

124.73 124.76

124.94

1 24

.8 4

1 24

.7 2

1 2 4 .9

4 1

2 4 .8

3

125.10 125.00

1 25

.0 6

1 24

.9 3

125.21

125.09

125.28

125.16

125.05 125.15

124.74

1 2 4 .8

3

1 2 4 .6

5

1 2 4 .6

3 1

2 4 .6

4

1 2 4 .6

2

1 2 4 .6

3

1 24.7

9 1

24.7 7

125.05

1 2 4 .8

1

1 2 4 .8

5 1

2 4 .7

4

1 2 4 .6

0

1 2 4 .7

8

1 24

.8 4

1 24

.9 0

1 2 4 .7

4 1

2 4 .7

2

1 2 4 .8

5

1 2 4 .8

1 1

2 4 .6

8 1

2 4 .8

2

1 24

.6 0

1 24

.5 4 1 25

.0 8

1 25

.2 0

1 25

.1 0

1 25

.1 1

124.64 124.59

124.32

124.30 124.83

124.75

124.88

1 2 4 .6

3

1 2 4 .5

9

124.85

124.68

124.63

1 2 4 .2

7

124.49 124.51

124.83

1 24

.1 0

1 24

.1 8

1 2 3 .9

0

124.11

124.21

1 2 3 .9

6

123.88 1 23

.7 7

1 2 3 .9

5 1

23 .9

7

123.95

124.20

1 24

.7 9

1 2 4 .7

3

1 24.7

5

1 24

.6 3

124.85

124.88

875

124.887

Ø 90

PE

Ø 90

PE

Ø 90

PE

kivi

hüdrant (nr 27)ca 95 mTamme ja Vahtra tnristmikul

hü dr

an t (

nr 2

5) ca

1 50

m G

. L ur

ic hi

tä na

va l

hü dr

an t (

nr 1

8) ca

1 20

m K

es k

ja G

. L ur

ic hi

tn ris

tm ik

ul

Vahtra tn 2 78801:002:0282

Maatulundusmaa 100% 10457 m²

Koidu tänava lõik 3 78801:002:0041

Transpordimaa 100% 7898 m²

Vahtra tänav 78801:002:0026

Transpordimaa 100% 3855 m²

Kase tänav 78801:002:0024

Transpordimaa 100% 2708 m²

Vahtra tn 1 78801:002:0281

Maatulundusmaa 100% 55640 m²

Ääsi tänava lõik 3 78801:001:0045

Transpordimaa 100% 3134 m²

Kase tn 14 78801:002:0260 Elamumaa 100%

1177 m²

Kase tn 12 78801:002:0120 Elamumaa 100%

1157 m²

Kase tn 10 78801:002:0880 Elamumaa 100%

1211 m²

Kase tn 8 78801:002:0830 Elamumaa 100%

1159 m²

G. Lurichi tn 1a 78801:002:1330 Elamumaa 100%

3703 m²

Kesk tn 12 78801:002:1320 Elamumaa 100%

4143 m²

Kesk tn 17 78801:001:0840 Elamumaa 100%

2469 m²

Koidu tänava lõik 2 78801:001:0054

Transpordimaa 100% 5787 m²

Kolde tänav 78801:001:0042

Transpordimaa 100% 2391 m²

Koidu tn 27 78801:001:0370 Elamumaa 100%

1226 m²

Kolde tn 11 78801:001:0027 Elamumaa 100%

1166 m²

Ääsi tn 20 78801:001:0026 Elamumaa 100%

1246 m²

Rooberti 78801:001:0016

Maatulundusmaa 100% 22558 m²

Kesk tänava lõik 2 78801:002:0048

Transpordimaa 100% 5842 m²

PLANEERITAVA ALA PIIR

PLANEERITAV

N

S

W E

06.04.2026 a. 2DP 25-24

Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tamsalu linn

1:500

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Janika Jürgenson Arhitekt

Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

TUGIPLAAN

Järva Tarbijate Ühistu

3

Märkused: 1) Mõõdud on antud meetrites. 2) Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud Georam OÜ 15.01.2025 a, töö nr 281/04-24.

Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

KATASTRIÜKSUSE PIIR SÕIDUTEE KERGLIIKLUSTEE VEETORU KANALISATSIOONITORU SADEMEVEE KANALISATSIOONITORU SIDE MAAKAABELLIIN

MADALPINGE ÕHULIIN MADALPINGE KAABELLIIN PIIRE

KÕRGHALJASTUS PUURIVI

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

ÄRI-, KAUBANDUS- JA TEENINDUSETTEVÕTTE ALA (Ä) PLANEERINGUALA PIIR

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK LEPPEMÄRGID

N

S

W E

KEHTIV ÜLDPLANEERING LEPPEMÄRGID

06.04.2026 a. Lisa 2DP 25-24

Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tamsalu linn

1:5000

Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Janika Jürgenson Arhitekt

Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK

Järva Tarbijate Ühistu