Kliimaministri määrus „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“

1

EELNÕU

18.03.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute

energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruses nr 13 „Korterelamute energiatõhususe

toetuse tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktile 1“ tekstiosaga „lõikele 1“;

2) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Lõike 6 punktides 1 ja 2 nimetatud maksetaotlusele kohaldatakse ühendmääruse §-s 30

sätestatut. Ettemakse kasutusperiood on 15 kalendripäeva ettemakse tegemisest arvates.“;

3) määrust täiendatakse §-ga 36 järgmises sõnastuses:

„§ 36. Rakendussäte

Käesoleva määruse 2024. aasta aprillis vastu võetud muudatusi kohaldatakse alates

10. aprillist 2023. a esitatud taotluse osas.“.

Kristen Michal

kliimaminister Keit Kasemets

kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

03.04.2024 nr 1-4/24/1745

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a

määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe

toetuse tingimused“ muutmine

Esitame kooskõlastamiseks kliimaministri määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad

eelnõude infosüsteemis.

Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume teie kooskõlastust kolme tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse seletuskiri

Teadmiseks: Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon

Kaie Kunst, 625 6366

[email protected]

1

18.03.2024

Kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Määrus on koostatud kliimaministri määrusena kuna peaministri 19.04.2023. a korralduse

nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 4

kohaselt kuulub elamumajandus kliimaministri vastutusvaldkonda.

Eelnõu eesmärk on toetuse maksmist puudutavate sätete täpsustamine. Muudatus on

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus). Kavandatavad muudatused on

tehnilised.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Kliimaministeeriumi ehituse ja

elukeskkonna osakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post:

[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel: 6262948, e-post:

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest punktist.

Punkti 1 muudatusega täiendatakse sätet viitega ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 2.

Kehtiva määruse § 29 lõike 2 kohaselt makstakse toetus välja tegelike kulude alusel vastavalt

ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ehk lubatud on täielikult tasutud kuludokumentide

esitamine toetuse makse taotlemisel. Osaliselt tasutud kuludokumente esitada ei ole lubatud.

Selline piirang on ekslikult sätestatud ning õigusakti andja tahe on olnud muudatusele vastav.

Korterelamute finantseerimine toimub selliselt, et riskide maandamiseks tasutakse kõigepealt

kulud omavahenditest (laen) ning alles seejärel makstakse välja toetus.

Täpsustatud regulatsiooni kohaselt on toetuse saajale tagatud nii osaliselt kui täielikult tasutud

kuludokumentide esitamise võimalus. Arvestades, et omafinantseering tuleb toetuse saajal

tagada abikõlblike kulude selles osas, mida toetusest ei hüvitata, mitte kogu projekti eelarve

osas, on kavandatav täpsustus oluline tagamaks toetuse väljamaksete tegemise võimalikkust ja

toetuse eesmärkide saavutamist.

2

Punkti 2 muudatusega sätestatakse määruses ettemakse saamise võimalus sõnaselgelt, kuigi

määruse § 29 lõikes 6 sätestatu on juba olemuselt ettemakse teostamine.

Ettemakse tegemise otsuse võib teha jooksvalt projekti elluviimise käigus. Toetuse saajal

tuleb tõendada ühendmääruse § 30 lõikes 3 nimetatud tähtaja, s.o 15 kalendripäeva sees

arvates ettemakse tegemisest, ettemakse edasikandmist teenuseosutajale, esitades selleks

asjakohase maksekorralduse.

Rekonstrueerimissektori toimimiseks on oluline säilitada tehtavate väljamaksete arv, mis aitab

tagada ettevõtjate rahavoogude sujuvust, rekonstrueerimisprojektide õigeaegset valmimist ja

katta kohustusi, sh kohustusi allhanke partnerite ees. Ettemakse on lubatud rekonstrueerimisel

eeltoodetud elementide kasutamisega, kus krediidi- või finantseerimisasutus ei pruugi

ehitustöid finantseerida olukorras, kus fassaadielemendid on toodetud, kuid neid ei ole veel

hoonele paigaldatud. Tehnoloogilise lahenduse kiireks turule toomiseks on vajalik toetuse

väljamaksmise paindlikkus selliselt, et kuni 40% toetuse summast väljastatakse

ehitusprotsessi alguses ning ülejäänud osa pärast omafinantseeringu kasutamist.

Punktiga 3 täiendatakse määrust rakendussättega, mis võimaldab kohaldada kavandatavaid

muudatusi alates 10. aprillist 2023. a taotluse esitanud isikutele. Muudatustel on tagasiulatuv

mõju.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse ja diskrimineerimiskeelu.

See tähendab, et ilma mõistliku ja asjakohase põhjenduseta ei tohi isikuid erinevalt kohelda.

Võrdselt tuleb kohelda võrreldavaid gruppe.

Praegu on võrreldavateks gruppideks ühelt poolt isikud, kes on kehtiva määruse alusel

taotluse esitanud ja need, kes taotlust ei esitanud, kuid oleks taotluse esitanud siis, kui

väljamaksete regulatsioon oleks olnud selline, mille kohaselt oleks lubatud ka osaliselt tasutud

kuludokumentide esitamine.

Kehtiva määruse tingimustes on rekonstrueerimistööde läbiviimiseks võimekad korteriühistud

juba taotlused esitanud, neid on palju rohkem, kui toetuse andmise eelarvest on taotlusi

võimalik rahuldada. Ei saa pidada tõenäoliseks, et üksnes väljamaksete ekslik regulatsioon on

saanud takistuseks toetuse taotluse esitamisele. Teisiti öeldes on olemas kaks gruppi, kellest

ühe puhul on teada nende võimekus rekonstrueerimistööde läbiviimiseks ja teine grupp, kelle

puhul selline võimekus teada ei ole. Üks isikute grupp on oma võimekust ja valmisolekut

näidanud, teine seda teinud ei ole. Seega ei ole tegemist olemuslikult võrreldavate isikute

gruppidega ja neid on õiguspärane erinevalt kohelda.

Lisaks on mainitud kahe grupi erinevaks kohtlemiseks legitiimne eesmärk. Mõistlikuks ja

asjakohaseks põhjenduseks on avalik huvi viia ellu toetuse andmise eesmärgid. See on oluline

tagamaks Vabariigi Valitsuse heakskiidetud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia

elluviimine. Samuti on oluliseks legitiimseks eesmärgiks raha otstarbekas ja säästlik

kasutamine ning menetluse efektiivsus. Alternatiiviks kavandatavale kohaldamisalale on uue

taotlusvooru korraldamine. Protsesside edasilükkamine ja kordamine tekitab olemasolevates

toetuse saajates nende õigustatud ootuse petmist ja usaldamatust riigi kui partneri suhtes.

Määruse muudatused ei ole toetuse andmise tingimusi kui tervikut silmas pidades otsustava

tähtsusega, tegemist sisuliselt vea parandamisega, ja uue taotlusvooru korraldamisega kaasnev

3

kahju võib osutuda suuremaks, kui sellest saadav kasu, mistõttu on erinevate gruppide erinev

kohtlemine ka vajalik, sobiv ja mõõdupärane.

Korterelamu rekonstrueerimise soovi ja selle läbiviimise võimekusega korteriühistud on

taotlused esitanud, arvestades nende õigustatud ootusi, on vajalik ka nimetatud isikute grupiga

edasi minna.

Valitud lähenemine on sobiv, kuna uue taotlusvooru avamine seaks ohtu toetuse andmise

eelarve tähtaegse kasutamise ja võiks põhjustada projekti ebaõnnestumist. Alternatiivina uue

taotlusvooru läbiviimine ei oleks olemasolevate toetuse saajate huve silmas pidades sobiv

lahendus.

Määruse muutmine on mõõdupärane, kuna rekonstrueerimise kogu regulatsiooni arvesse

võttes on tehtavad muudatused väikesed ja riive, mida kujutab endast määruse muudatuste

eelsete toetuse taotlejate kõrvalejätmine, on vähene. Arvestada tuleb proportsiooni, et uue

taotlusvooruga kaasnev ajakulu võib tähendada kogu projekti ebaõnnestumist. Muudatused on

samuti etteulatuvad, st et järgmistes taotlusvoorudes on muudatuste eelsetele hüpoteetilistele

toetuse taotlejatele tagatud toetuse taotlemise õigus ja võimalus.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) ja

määrusega (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93).

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju

riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale,

regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele vms otsest või kaudset

olulist mõju. Määruse muudatusega täpsustatakse määruse regulatsiooni õigusselguse

tagamise eesmärgil.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid lisakulusid ega -tulusid ega täiendavaid

tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

4

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine ning avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ja

Riigi Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks.

Eelnõud ei saadetud mitteametlikule kooskõlastamisele kuna muudatused on tingitud

ekslikust sõnastusest ning ei muuda toetuse väljastamise põhimõtteid ega sea uusi tingimusi.

Tegemist on tehnilise muudatusega, mis võimaldab toetust välja maksta vastavalt õigusakti

andja tahtele ning turu vajadusele. Tegemist on kiireloomulise muudatusega kuna

väljamaksetaotlused on juba laekunud ja esitamisel ning toetuse saaja kohustused, mida

omafinantseeringust ei ole võimalik katta, on tekkinud.