Kiri

20260616_Avalik_RKIK_4-1_26_2191_Algne sõnum.eml

Tere

Edastan teavituse Männiku jõe ulatuslikust reostusest ja taotluse, et midagi koheselt ette võetaks. Ellmisel aastal oli samuti reostus seoses metsa lageraiega, kus oli üleliigne pinnasvesi juhitud Männiku

Palume kiiremas korras leida lahendus, et edasist reostust ära hoida ning seirata esimesel võimalusel Männiku jões olevat vett, seejuures hinnata jõe seisukorda. Juhin tähelepanu ka asjaolule, et selle sama jõe alamjooksul teostati 2008 aastal inimeste annetuste kaudu kogutud raha toel jõe seisundi parendamine/taastamine.

Eelmise aasta sügisesel kohtumisel Riigi Kaitseinvesteeringu Keskuse esindajatega 17. oktoobril 2025 viitasime sellele, et lõheliste jõe kõrval niisuguse mastaapse ehituse käigus tekkiva liigvee ärajuhtimine on problemaatiline ja võib kahjustada jõe seisundit. Siis RKIK esindaja väitis, et ollakse tundlikust piirkonnast teadlikud ja arvestatakse antud asjaoluga, et rajatakse settetiigid jne. Antud juhul jookseb reostunud vesi läbi maaparanduskraavi otse jõkke ja mingit toimivat settetiiki vahel ei ole. Tekkinud olukord kahjustab otseselt jõe hüdroloogilist seisundit.

Jõkke tulevad sügisel lõhelised kudema, oleme kudemisauke ja lõhelisi ise Päraküla poolses osas näinud ja samuti oleme kudemisauke ning lõhelisi näinud jõe alamjooksul (selles osas, mis 2008 aastal taastati).

Pisut infot lõheliste kohta, mis erinevaid allikaid lugedes on teatavaks saanud:

Lõhelised ei koe mutta ega liiva. Emaskala kaevab sabaga jõepõhja lohu (kudepesa), kuhu heidab marja. See põhi peab koosnema puhtast kruusast ja kividest, mille vahel on vaba ruum. Jõevesi peab saama vabalt voolata läbi kruusakivide vahede, et tuua arenevale marjale (mis on kruusa alla maetud) pidevalt värsket hapnikku ja viia ära jääkained. Selge vesi tagab kaladele normaalse nähtavuse toitumiseks ja kiskjate vältimiseks. Raske heljum vajub jõe põhja ja täidab kruusakivide vahelised tühimikud. Põhi, mis peaks olema kobe ja vett läbilaskev, muutub kõvaks ja õhukindlaks tsemendilaadseks massiks. Kuna muda blokeerib veevoolu läbi kruusa, ei jõua hapnikurikas vesi enam kruusa all oleva marjani. Mari ja juba koorunud vastsed lihtsalt lämbuvad hapnikupuudusesse ning mädanevad ära. Vees hõljuvad teravad peenosakesed on kaladele nagu liivapaber. Need ärritavad ja kahjustavad täiskasvanud kalade ja noorkalade õrnu lõpuseid, mis võib viia põletike, haiguste või otsese lämbumiseni. Mudakiht matab enda alla ka jõepõhjas elavad selgrootud (putukate vastsed, kirpvähid), kes on noorte lõheliste peamiseks toidubaasiks. Isegi kui mõni kala koorub, ei ole tal midagi süüa.

Lõhelistel on erakordselt tugev kojutulekuinstinkt. Nad veedavad aastaid meres, kuid naasevad kudema täpselt samasse jõkke ja sageli isegi samale kruusasele jõelõigule, kus nad ise sündisid. See tähendab, et Männiku jõe kalad ei lähe reostuse tõttu lihtsalt "naaberjõkke" kudema. Kui Männiku jõe kudemisalad on mudaga kaetud, jääb see konkreetne, geneetiliselt jõe järgi kohastunud asurkond lihtsalt paljunemata ja hääbub. Hävineb Männiku jõe unikaalne looduspärand. Kuidas kalad avarast merest oma pisikese kodujõe üles leiavad? Peamiselt lõhna ehk jõe spetsiifilise keemilise signatuuri järgi, mis salvestub nende mällu noorkalana. Massiivne ehitusalalt tulev savi- ja mudareostus muudab drastiliselt jõe keemilist koostist ja lõhna ning lõhelised ei tunne oma kodujõge enam ära ega sisene sinna isegi siis, kui nad on füüsiliselt paljunemiseks valmis.

Lõhe, meriforell ja jõeforell on veeökosüsteemide nn katusliigid. Kuna nad on keskkonnatingimuste (hapnik, vee puhtus, voolukiirus) suhtes kõige nõudlikumad, kaitseb nende säilitamiseks vajalike tingimuste tagamine automaatselt tuhandeid teisi, vähem nõudlikke liike selles jões (putukad, taimed, kahepaiksed jne).

Palun kindlasti tagasisidet olukorra lahendamise suhtes.

Lugupidamisega,
Külly Selberg
Päraküla selts MTÜ

Männiku jõe reostus.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KÜLLY SELBERG PNOEE-47808034210 2026-06-13 10:20:09

Männiku jõe reostus.pdf

Saajad

Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Saatja

Päraküla selts MTÜ

13.06.2026

Männiku jõe ulatuslik reostamine

Pöördume Teie poole seoses erakorralise ja käimasoleva keskkonnarikkumisega, mis ohustab otseselt

terves ulatuses kaitse all olevat Männiku jõge.

11. juuni 2026 õhtul tuvastasime, et Pärnu linnas Ermistu külas (Audru metskond 20, katastritunnus

82602:005:0282) ja Kõima külas (Audru metskond 52, katastritunnus 62401:001:2178) asuvalt

Kaitseväe taristu ehitusalalt juhitakse suures koguses puhastamata, äärmiselt sogast ja heljumirikast

ve, otse Männiku jõkke (pildid lisas). Reostus pärineb ehitusalalt, kust juhitakse teadlikult liigve, ja

puhastamata ehitusve,, mille ärajuh.miseks kasutatakse varasemalt rajatud maaparandussüsteemi

(kraave). Nende kraavide kaudu juhitakse reostunud vesi otse jõkke.

Männiku jõgi kuulub terves ulatuses keskkonnaministri määruse nr 73 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli

ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Looduskaitseseaduse § 51 lõike 1 kohaselt on lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul keelatud veekogu

loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Ehitusalalt lähtuv massiivne liigvee ja heljumi sissevool

muudab jõe looduslikku veerežiimi ning matab ja rikub pöördumatult kalade kudemispaiku.

Kaitseväe varustuslao rajamise projek.le ei algatatud keskkonnamõju hindamist, kuna eelda.

"Kaitseväe taristu rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang" punk.s 4.6 toodud

leevendusmeetmete ranget täitmist.

Käesolevaga rikutakse otseselt järgmisi meetmeid:

Meede 3: Männiku jõe veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis

põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet. Kaevatud lõhed ja puhastamata vee otse kraavidesse

ning sealt jõkke juh.mine on teadlikult tekitatud ja keelatud hajuheide.

Meede 8: Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61

saasteainesisalduse piirväärtustele. On visuaalselt tuvastatav, et ehitusalalt jõkke voolav vesi võib

ületada lubatud heljumisisalduse norme.

Rõhutan eraldi asjaolu, et Männiku jõe alamjooks taasta. 2008. aastal. Ees.maa Looduse Fond (ELF)

koostöös rahvusvaheliste partneritega on teinud juba varasemalt märkimisväärseid investeeringuid

antud veekogu ökoloogilise seisundi parandamiseks ja lõheliste elupaikade taastamiseks. Männiku jõe

ökoloogiliste .ngimuste taastamise projek. finantseeri. Rootsi WWF M-Magazinet lugejate hulgas

korraldatud korjandusega kogutud vahenditest. Projek. eesmärgiks oli jõe ökosüsteemi taastamise

näidisala loomine Männiku jõele, kus demonstreeritaks ökosüsteemi funktsioonide taastamise

võimalikke meetmeid ning tegeletakse üldise teadlikkuse tõstmisega meie väikevooluveekogudega

seotud probleemidest. Merre suubuvate ojade-jõgede seisund on ka oluliseks maismaa-märgalade ja

Läänemere seisundi tagajaks ning ühenduslüliks.

Praegune ehitustegevusest tulenev massiivne heljumi sissevool ohustab otseselt saavutatud "hea"

ökoloogilise koondseisundi püsimist ning nullib varasemad looduskaitselised pingutused. See on

vastuolus Euroopa Liidu veepolii.ka raamdirek.ivist tuleneva ja Veeseaduses sätestatud veekeskkonna

seisundi halvenemise väl.mise põhimõ,ega.

Ehitusalalt lähtuv massiivne heljumi sissevool rikub VeeS § 119 lg 1 sätestatud veekaitsevööndi kaitse-

eesmärki, milleks on kalda või ranna erosiooni ja hajuheite väl.mine. Ehitusalalt puhastamata vee

kraavidesse juh.mine on teadlikult tekitatud hajuheide.

Euroopa Kohtu Weser’i lahendi kohaselt on liikmesriikidel absoluutne keeld lubada projekte, mis

halvendavad veekogu seisundiklassi. Heljumi otse jõkke pumpamine, ilma se,e.ikideta, toob kaasa

seisundi halvenemise. Sellele reeglile ei ole riigikaitselist automaatset erandit, mis lubaks veekogu

teadlikult rikkuda leevendusmeetmeid (se,e.igid, filtrid) kasutamata.

Vastavalt KeÜS § 10 (e,evaatusprintsiip) ja § 14 (hoolsuskohustus) tuleb keskkonnaohtu väl.da ning

võ,a kasutusele kõik mõistlikud meetmed keskkonnahäiringu ärahoidmiseks. Arendaja tegevus näitab

selget hoolsuskohustuse rikkumist. Keskkonnaohu esinemisel (milleks massiivne muda kandumine

kudemisjõkke vaieldamatult on) lasub pädevatel asutustel kohustus viivitamatult sekkuda.

Eeltoodust tulenevalt palume Keskkonnaame)l ja järelevalveasutustelt viivitamatut sekkumist:

1. Teostada erakorraline inspekteerimine viidatud asukohas esimesel võimalusel, et fikseerida

rikkumine ja peatada edasine keskkonnakahju.

2. Võ,a veeproovid nii ehitusalalt väljuvast kraaviveest kui ka Männiku jõest reostusallikast

allavoolu, et dokumenteerida saasteainete ja heljumi kontsentratsioon.

3. Teha ehitajale/arendajale e,ekirjutus ehitustegevuse ja liigvee ärajuh.mise peatamiseks

antud lõigus, kuni on rajatud nõuetekohased se,ebasseinid, paigaldatud filtertammid või

leitud muu tehnoloogiline lahendus hajuheite väl.miseks (nagu eeldab KMH eelhinnangu

meede nr 2, mis nõuab õigeid tehnoloogiaid keskkonna saastamise väl.miseks).

4. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ame.l (TTJA) kaaluda haldusmenetluse seaduse (HMS) §

68 alusel antud ehitusloa peatamist, kuni Keskkonnaamet on tuvastanud leevendusmeetmete

(KMH eelhinnang p 4.6 meetmed 3 ja 8 ) uues. täitmisele asumise.

Palun hoida Päraküla selt MTÜ-d käesoleva kaebuse menetlemise ja rakendatud meetmetega kursis.

Lugupidamisega,

Külly Selberg

Päraküla selts MTÜ

Teadmiseks

Ees)maa Looduse Fond (ELF)

Lisa

Pilt 1 Kaitseväe varustuslao alalt tulev kraav (koha koordinaadid: 58.355448, 24.099867)

Pilt 2 Kraavi ja jõe ristumiskoht (koha koordinaadid: 58.339951; 24.101065) Vasakul pool siseneb

reostunud kraavivesi jõkke.

Pilt 3 Männiku jõe keskosa Pärakülas (koha koordinaadid: 58.331027, 24.117270 )

Pilt 4 Männiku jõe alamjooks Selistes (koha koordinaadid: 58.275444; 24.090330)

Pilt 5 Männiku jõe alamjooks, mis suubub merre (koha koordinaadid 58.264249, 24.066393)

Pildistatud asukohad (1-5)kaardil, tähistatud punaste ringidega.