| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 16.06.2026 |
| Sünkroonitud | 17.06.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung teisipäev, 9.06.2026 kell 14.00 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Riigikogu sotsiaalkomisjoni
istungi protokoll nr 182
Tallinn, Toompea Teisipäev, 09. juuni 2026
Algus 14.00, lõpp 14.45
Juhataja: Signe Riisalo (esimees)
Protokollija: Terle Kask (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel
Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind
Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),
Helgi Kundla (nõunik), Riin Lindpere (konsultant)
Puudusid: Kalle Grünthal ja Aleksandr Tšaplõgin
Kutsutud: Riigikogu liige Diana Ingerainen ja Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse
osakonna nõunik Timur Hurt (1. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Diana Ingeraineni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (903 SE) esimese
lugemise ettevalmistamine
2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 13. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine
Vabariigi Valitsusele laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamise meetmete
väljatöötamiseks“ eelnõu (914 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 14. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed erihoolekandeteenuste kättesaadavuse
tagamiseks“ eelnõu (916 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
4. Info ja muud küsimused
1. Diana Ingeraineni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (903
SE) esimese lugemise ettevalmistamine
Diana Ingerainen tutvustas ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (903 SE), mille eesmärk
on parandada tervishoiutöötajate, sealhulgas õdede võimalusi saada ajakohast ja teaduspõhist
teavet retseptiravimite kohta. Ta selgitas, et igapäevaselt retseptiravimeid vajavate patsientide
arv on oluliselt kasvanud. Inimesed elavad küll kauem, kuid üha enam elatakse krooniliste
haigustega, mis eeldab järjepidevat jälgimist, ravi ning raviskeemide regulaarset ülevaatamist
ja vajaduse korral nende kohandamist. Krooniliste haigustega patsientide jälgimine
toimub valdavalt perearstikeskustes, kuid raskemas seisundis patsientide jaoks on järk-järgult
loodud ka eraldi kabinetid, näiteks südamepuudulikkuse ja kopsupuudulikkuse
kabinetid. Patsientide arvu kasvu tõttu on märkimisväärne osa töökoormusest kandunud
õdedele, kes valmistavad sageli retsepte ette. Samas on ravimid läinud keerukamaks
ning seetõttu on vajalik põhjalik teadlikkus nende manustamise ja toimeainete
kohta. D. Ingerainen märkis, et õdede suurenenud töökoormust arvestades ei ole põhjendatud
2
seisukoht, et nad ei peaks osalema ravimifirmade koolitustel, kus käsitletakse konkreetseid
preparaate ja nende annustamist. Sellest tulenevalt on ta teinud ettepaneku, mis võimaldab
ravimiettevõtetel kaasata reklaami- ja teavitustegevustesse ka õdesid, kelle roll ravimite
kasutamise nõustamisel ning krooniliste haigustega patsientide raviskeemide jälgimisel on
viimastel aastatel märgatavalt kasvanud.
Signe Riisalo andis Vabariigi Valitsuse (VV) seisukoha tutvustamiseks sõna
Sotsiaalministeeriumi (SOM) esindajale.
Timur Hurt märkis, et VV ei toeta eelnõu. Ta selgitas, et eelnõus toodud põhjendusi ja
eesmärki peetakse põhjendatuks, kuid kuna eelnõu on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, siis
seda hetkel vastu võtta ei saa. Nimelt on kehtiva direktiivi kohaselt ravimireklaamile ja selle
sihtgruppidele sätestatud piirangud. Ravimireklaam on lubatud isikutele, kellel on õigus
ravimeid välja kirjutada või tarnida ning ravimite väljakirjutamise õiguseta õed selle hulka ei
kuulu. Seejuures on liikmesriikidel õigus määratleda, millised tervishoiutöötajad nende
riiklikus tervishoiusüsteemis ravimite väljakirjutamise kategooriatesse kuuluvad ehk kas ja
millises ulatuses on tervishoiutöötajatel ravimite väljakirjutamise õigus. Ta lisas, et Euroopa
Liidu ravimireform, mis on jõudmas lõppfaasi, puudutab muuhulgas ka ravimireklaami
reguleerivaid sätteid. Eesti on läbirääkimistel toetanud ettepanekut muuta retseptiravimite
reklaamipiiranguid viisil, mis võimaldaks suunata ravimialast reklaami ka ravimite
väljakirjutamise õiguseta õdedele ning kavandatavate muudatuste kohaselt võetakse
õigusaktis kasutusele ühine mõiste „tervishoiutöötaja”. See võimaldaks edaspidi kavandatud
muudatuse elluviimist ning seda on toetanud ka Ravimiamet.
Signe Riisalo andis sõna komisjoni liikmetele küsimuste esitamiseks.
Irja Lutsar juhtis tähelepanu vastuolule, et ravimireklaam on lubatud neile, kellel on retsepti
väljakirjutamise õigus, kuid mitte neile, kellel seda õigust ei ole. Tema hinnangul ei kujuta
ravimireklaam retsepti väljakirjutamise õiguseta spetsialistidele olulist ohtu, kuna neil puudub
võimalus ravimeid välja kirjutada. Ravimireklaamiga on võimalik mõjutada eelkõige neid,
kellel on väljakirjutamise õigus. Praegu piiratakse nende spetsialistide osalemist, kelle
eesmärk on saada ravimite kohta teadmisi.
Timur Hurt märkis, et mõistab eelkõneleja seisukohta. Ta selgitas, et üldsusele on reklaam
keelatud ja õed, kellel puudub väljakirjutamise õigus, kvalifitseeritakse paraku üldsuse alla.
Seetõttu on retseptiravimite reklaam neile keelatud.
Diana Ingerainen lausus, et konsulteeris eelnõu ettevalmistamisel ka Riigikogu õigus- ja
analüüsiosakonnaga. Ta rõhutas, et õdesid ei saa käsitleda üldsusena, kuna tegemist on
kõrgharidusega spetsialistidega. Ta lisas, et ravimireklaami puhul tuleb lähtuda vastutusest ja
tagada, et reklaam ei mõjutaks ametialaseid otsuseid. Eelnõus on tema sõnul riskide
maandamise meetmed ette nähtud.
Tanel Kiik märkis, et direktiivi eesmärk on tõenäoliselt olnud mitte lubada massreklaami
avalikkusele, millest tulenevad ka viited üldsusele ning muud piirangud. Ta küsis, kas eelnõu
väljatöötamise käigus on konsulteeritud Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu ja teiste
asjassepuutuvate organisatsioonidega ning milline on olnud nende seisukoht.
Diana Ingerainen vastas, et on suhelnud erialaliitudega ning nemad toetavad eelnõu. Samuti
ootavad kavandatavat muudatust väga nii Eesti Perearstide Selts kui Eesti Õdede Liit.
Eero Merilind juhtis tähelepanu vajadusele eristada ravimireklaami ning ravimialase
professionaalse teabe ja koolituse võimaldamist. Ta märkis, et juhul kui arutelu keskendub
üksnes ravimireklaami mõistele, tuleks eelnõus täpsustada, et ravimitega otseselt kokku
puutuvatele isikutele, sealhulgas õdedele ja farmatseutidele, kellel praegu vastavat õigust ei
ole, ei lubata ravimireklaami, vaid võimaldatakse ravimialast professionaalset teavet ja
koolitust.
Timur Hurt lausus, et teadusinfo saamine ei ole tervishoiutöötajatele praegu keelatud. Ta
lisas, et ravimireklaami puhul toimub vahetu suhtlus ravimiesindajaga ning see on kehtiva
korra kohaselt keelatud.
Diana Ingerainen rõhutas, et uute ravimite kasutuselevõtuga kaasneb vajadus neid
põhjalikult tundma õppida ning üksnes teadusinfost selleks ei piisa. Tema hinnangul ei ole
senine korraldus tänapäeva tingimustes enam otstarbekas ning Euroopa Liidu direktiiv vajab
ajakohastamist.
3
Helmen Kütt avaldas eelnõule toetust. Ta märkis, et peab positiivseks eelnõu võimalikku
mõju arstide töökoormuse vähendamisele, mis annaks arstidele rohkem aega nende põhitööks.
Ta palus SOMi esindajal selgitada, milles seisneb eelnõu vastuolu Euroopa Liidu õigusega
ning millist ohtu nähakse eelnõu vastuvõtmises. Ta lisas, et nii sotsiaalhoolekandes kui ka
tervishoius on liikmesriikidele jäetud pädevus siseriiklike otsuste tegemiseks.
Timur Hurt selgitas, et ravimireklaam on lubatud isikutele, kellel on õigus ravimeid välja
kirjutada või tarnida ning ravimite väljakirjutamise õiguseta õed selle hulka ei kuulu. Kuna
reklaam üldsusele on keelatud, tuleneb sellest ka vastav piirang.
Toomas Järveoja küsis, kas osadel pereõdedel on õigus ravimireklaami saada?
Diana Ingerainen vastas, et retseptiõigusega õdedel on võimalik koolitusel osaleda, kuid
retseptiõiguseta õdedel seda võimalust ei ole. Ta märkis, et retseptiõigusega õdede
koolitamine ei ole toimunud piisavas tempos ning koolitusel osalemise võimalused on
piiratud. Näitena tõi ta esile, et on õdesid, kes on oodanud koolitusele pääsemist lausa kümme
aastat.
Irja Lutsar märkis, et tuleks täpsustada, kas kõnealust tegevust saab üldse käsitleda
ravimireklaamina. Ta tõi esile, et paljudel üritustel, kus ta on osalenud nii kuulaja kui ka
esinejana, ei käsitleta konkreetse tootja ravimeid, vaid räägitakse haigusest
ja farmakogeneetikast. I. Lutsar leidis, et selline käsitlus erineb tavapärasest ravimireklaamist,
ning küsis, kas see kuulub ravimireklaami regulatsiooni alla.
Timur Hurt selgitas, et ravimiettevõtete korraldatavatele konverentsidele kutsutakse sageli
esinema eriala tippspetsialiste ning enamasti räägivad nad ravimitest toimeainepõhiselt.
Samas on konverentsidel väljas korraldava ettevõtte logodega stendid ning ravimiesindajad
kutsuvad üritustele tervishoiutöötajaid. T. Hurda sõnul ei pruugi selline tegevus olla otsene
reklaam, kuid selle kaudu võib ravimite edendamine avalduda kaudselt.
Diana Ingerainen juhtis tähelepanu, et tervishoiuteenuste korraldamise seadus kohustab juba
praegu õdesid nõustama patsiente ravimite manustamisel. Mida paremini õed ravimeid
tunnevad, seda tõhusamalt saavad nad patsiente nõustada. D. Ingerainen viitas Tervise Arengu
Instituudi konverentsil käsitletule, mille kohaselt sõltub ravimite korrektne kasutamine
olulisel määral nõustamise kvaliteedist.
Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.
Otsustati:
1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17.06.2026 (konsensus: Toomas
Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,
Signe Riisalo).
1.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).
1.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Eero Merilind (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).
Signe Riisalo andis teada, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on
muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10 tööpäeva.
2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 13. mail esitatud Riigikogu otsuse
„Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele laste ja noorte liikumisaktiivsuse
suurendamise meetmete väljatöötamiseks“ eelnõu (914 OE) esimese lugemise
ettevalmistamine
Kuna eelnõu algataja esindaja Madis Kallas istungil osaleda ei saanud, tutvustas eelnõu Tanel
Kiik. Taselgitas, et otsuse eelnõuga (914 OE) tehakse Vabariigi Valitsusele (VV) ettepanek
töötada välja meetmed laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Eelnõu esitamine on
ajendatud laste ja noorte murettekitavalt madalast liikumisaktiivsusest, noorte kehalise
võimekuse langusest ning vajadusest tugevdada ennetuspõhist tervise-, haridus- ja
spordipoliitikat. Eelnõuga tehakse ettepanek keskenduda kolmele peamisele tegevussuunale.
Esiteks tuleb laiendada programmi „Sport koolis“ nelja aasta jooksul kõigisse Eesti
4
koolidesse, et 1.–3. klassi õpilased saaksid koolipäeva sees vähemalt kaks korda nädalas
kvalifitseeritud treeneri juhendatud liikumistegevust. Teiseks tuleb laiendada programmi
„Liikuma kutsuv kool“ vähemalt 75 protsendini Eesti üldhariduskoolidest, et muuta liikumine
koolipäeva loomulikuks osaks aktiivsete vahetundide, liikumist toetavate ainetundide,
õuesõppe ning turvalise koolitee kaudu. Kolmandaks tuleb luua laste ja noorte kehalise
aktiivsuse ning võimekuse järjepideva hindamise süsteem. Andmete regulaarne kogumine ja
analüüs võimaldavad teha põhjendatud otsuseid, suunata tuge sihtrühmadele, kus vajadus on
kõige suurem, ning hinnata rakendatavate meetmete mõju. Mõõtmise eesmärk peab olema
laste toetamine ja ennetus, mitte sildistamine või karistamine. T. Kiik juhtis tähelepanu, et
praegu panustab riik nimetatud programmidesse kokku alla miljoni euro aastas, samas kui
nende laiem rakendamine eeldab oluliselt suuremat ja sihipärasemat rahastust.
Signe Riisalo märkis, et käsitletavad ja kavandatavad meetmed kuuluvad sisuliselt eelkõige
kultuurikomisjoni valdkonda. Need hõlmavad nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka
Kultuuriministeeriumi pädevusse kuuluvaid küsimusi. Sotsiaalkomisjon tõstatas teema laste
tervise ja sellega seotud probleemide tõttu, kuid sisuline pädevus ning edasine tegevus
kuuluvad nimetatud ministeeriumide vastutusalasse.
Mihkel Lees arvas, et eelnõus esitatud ettepanekud on asjakohased ja põhjendatud. Samas
juhtis ta tähelepanu asjaolule, et alates 2022. aastast on viis ministeeriumi koostanud Eestis
liikumisaktiivsuse tegevuskava, mille üheks osaks on laste ja noortega seotud tegevused.
Nimetatud tegevuskava sisaldab muu hulgas eesmärki laiendada liikuma kutsuva kooli
põhimõtete rakendamist ning vajadust jälgida järjepidevalt kehalist aktiivsust. Seega on laste
ja noorte liikumisaktiivsust käsitlev tegevuskava juba olemas. Ta lisas, et tegevuskava
uuendatakse ja seiratakse igal aastal ning hinnatakse selle senist rakendamist. Seetõttu tekitab
uue, sisult dubleeriva tegevuskava koostamise ülesanne olukorras, kus vastav tegevuskava on
juba olemas, küsimusi. Selgem oleks ettepanek täiendada olemasolevat tegevuskava.
Tanel Kiik märkis, et VV pädevuses on otsustada, kuidas nimetatud ülesannet täita. Kui
leitakse, et lahendus seisneb olemasoleva tegevuskava täpsustamises, on see üks võimalik
lähenemisviis.
Irja Lutsar tunnustas algatust ning tegi ettepaneku kaaluda kampaania „Jalgsi kooli“
korraldamist. Ta märkis, et sageli viiakse lapsed autoga kooli, et nad saaksid seal liikuda ja
sportida, samas kui jalgsi kooli minevate laste osakaal on väga väike.
Mihkel Lees küsis, kui palju koole on praegu hõlmatud programmiga „Liikuma kutsuv kool“
ning kui suur oleks kulu programmi laiendamisel 75 protsendini. Samuti küsis ta, milline
oleks programmi „Sport koolis“ rakendamise kogukulu.
Tanel Kiik vastas, et nimetatud tegevuste kogukulu jääb praegu alla miljoni euro.
Programmiga „Liikuma kutsuv kool“ on hõlmatud ligikaudu 48 protsenti koolidest ehk umbes
pooled koolid. Ta viitas, et programmi eestvedaja hinnangul oli lisaraha vajadus 75% koolide
katmiseks ligikaudu 150 000 eurot.
Mihkel Lees lisas, et „Sport koolis“ rakendamise kogukulu (programmi laiendamisel kõigisse
koolidesse) oleks ligikaudu 12 miljonit eurot.
Signe Riisalo märkis, et eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Seejärel pani ta hääletusele menetluslikud otsused.
Otsustati:
2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16.06.2026 (konsensus: Toomas
Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,
Signe Riisalo).
2.2. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).
2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mihkel Lees (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 14. mail esitatud Riigikogu otsuse
„Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed
erihoolekandeteenuste kättesaadavuse tagamiseks“ eelnõu (916 OE) esimese lugemise
5
ettevalmistamine
Helmen Kütt tutvustas otsuse eelnõu (916 OE), millega tehakse Vabariigi Valitsusele
(VV) ettepanek esitada Riigikogule konkreetne tegevuskava erihoolekandeteenuste
kättesaadavuse parandamiseks, järjekordade vähendamiseks ning vajaliku rahastuse
tagamiseks. Ta selgitas, et eelnõu esitamise põhjuseks on asjaolu, et Riigikohtu otsuse ja
Riigikontrolli auditi järel nähti vajadust kavandada teatud tegevusi ka Riigikogu tasandil.
Erihoolekande valdkonna probleemid ei kao iseenesest ning kiireid lahendusi ei ole, kuid
järkjärguline liikumine lahenduste suunas annaks olulise signaali nii süsteemis töötavatele
inimestele kui ka omaste hooldajatele.
Signe Riisalo nõustus, et tegemist on väga olulise murekohaga. Ta märkis,
et Sotsiaalministeerium kavandab konkreetse tegevuskava valmimist käesoleva aasta
neljandas kvartalis ning töö selle nimel käib aktiivselt. Ta avaldas lootust, et VV leiab
vähemalt leevendavaid ressursse, kuna teenuse järjekorrad on ebamõistlikult pikad. Eriti
keeruline on olukord juhtudel, kus taustal on kohtumäärused, kuid sobivaid kohti ei leita või
paigutamine ei toimu piisava kiirusega, mis võib seada ohtu nii pereliikmete kui ka
kogukonna turvalisuse.
S. Riisalo juhtis tähelepanu, et eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu
häälteenamus. Seejärel pani ta hääletusele menetluslikud otsused.
Otsustati:
3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16.06.2026 (konsensus: Toomas
Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,
Signe Riisalo).
3.2. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).
3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Riisalo (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).
4. Info ja muud küsimused
4.1 Arutati istungite pidamist suvisel perioodil istungjärkude vahelisel ajal. Komisjoni
esimees märkis, et nimetatud perioodil ei ole istungeid plaanis pidada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Terle Kask
protokollija
Riigikogu sotsiaalkomisjoni
istungi protokoll nr 182
Tallinn, Toompea Teisipäev, 09. juuni 2026
Algus 14.00, lõpp 14.45
Juhataja: Signe Riisalo (esimees)
Protokollija: Terle Kask (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel
Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind
Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),
Helgi Kundla (nõunik), Riin Lindpere (konsultant)
Puudusid: Kalle Grünthal ja Aleksandr Tšaplõgin
Kutsutud: Riigikogu liige Diana Ingerainen ja Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse
osakonna nõunik Timur Hurt (1. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Diana Ingeraineni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (903 SE) esimese
lugemise ettevalmistamine
2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 13. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine
Vabariigi Valitsusele laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamise meetmete
väljatöötamiseks“ eelnõu (914 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 14. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed erihoolekandeteenuste kättesaadavuse
tagamiseks“ eelnõu (916 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
4. Info ja muud küsimused
1. Diana Ingeraineni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (903
SE) esimese lugemise ettevalmistamine
Diana Ingerainen tutvustas ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (903 SE), mille eesmärk
on parandada tervishoiutöötajate, sealhulgas õdede võimalusi saada ajakohast ja teaduspõhist
teavet retseptiravimite kohta. Ta selgitas, et igapäevaselt retseptiravimeid vajavate patsientide
arv on oluliselt kasvanud. Inimesed elavad küll kauem, kuid üha enam elatakse krooniliste
haigustega, mis eeldab järjepidevat jälgimist, ravi ning raviskeemide regulaarset ülevaatamist
ja vajaduse korral nende kohandamist. Krooniliste haigustega patsientide jälgimine
toimub valdavalt perearstikeskustes, kuid raskemas seisundis patsientide jaoks on järk-järgult
loodud ka eraldi kabinetid, näiteks südamepuudulikkuse ja kopsupuudulikkuse
kabinetid. Patsientide arvu kasvu tõttu on märkimisväärne osa töökoormusest kandunud
õdedele, kes valmistavad sageli retsepte ette. Samas on ravimid läinud keerukamaks
ning seetõttu on vajalik põhjalik teadlikkus nende manustamise ja toimeainete
kohta. D. Ingerainen märkis, et õdede suurenenud töökoormust arvestades ei ole põhjendatud
2
seisukoht, et nad ei peaks osalema ravimifirmade koolitustel, kus käsitletakse konkreetseid
preparaate ja nende annustamist. Sellest tulenevalt on ta teinud ettepaneku, mis võimaldab
ravimiettevõtetel kaasata reklaami- ja teavitustegevustesse ka õdesid, kelle roll ravimite
kasutamise nõustamisel ning krooniliste haigustega patsientide raviskeemide jälgimisel on
viimastel aastatel märgatavalt kasvanud.
Signe Riisalo andis Vabariigi Valitsuse (VV) seisukoha tutvustamiseks sõna
Sotsiaalministeeriumi (SOM) esindajale.
Timur Hurt märkis, et VV ei toeta eelnõu. Ta selgitas, et eelnõus toodud põhjendusi ja
eesmärki peetakse põhjendatuks, kuid kuna eelnõu on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, siis
seda hetkel vastu võtta ei saa. Nimelt on kehtiva direktiivi kohaselt ravimireklaamile ja selle
sihtgruppidele sätestatud piirangud. Ravimireklaam on lubatud isikutele, kellel on õigus
ravimeid välja kirjutada või tarnida ning ravimite väljakirjutamise õiguseta õed selle hulka ei
kuulu. Seejuures on liikmesriikidel õigus määratleda, millised tervishoiutöötajad nende
riiklikus tervishoiusüsteemis ravimite väljakirjutamise kategooriatesse kuuluvad ehk kas ja
millises ulatuses on tervishoiutöötajatel ravimite väljakirjutamise õigus. Ta lisas, et Euroopa
Liidu ravimireform, mis on jõudmas lõppfaasi, puudutab muuhulgas ka ravimireklaami
reguleerivaid sätteid. Eesti on läbirääkimistel toetanud ettepanekut muuta retseptiravimite
reklaamipiiranguid viisil, mis võimaldaks suunata ravimialast reklaami ka ravimite
väljakirjutamise õiguseta õdedele ning kavandatavate muudatuste kohaselt võetakse
õigusaktis kasutusele ühine mõiste „tervishoiutöötaja”. See võimaldaks edaspidi kavandatud
muudatuse elluviimist ning seda on toetanud ka Ravimiamet.
Signe Riisalo andis sõna komisjoni liikmetele küsimuste esitamiseks.
Irja Lutsar juhtis tähelepanu vastuolule, et ravimireklaam on lubatud neile, kellel on retsepti
väljakirjutamise õigus, kuid mitte neile, kellel seda õigust ei ole. Tema hinnangul ei kujuta
ravimireklaam retsepti väljakirjutamise õiguseta spetsialistidele olulist ohtu, kuna neil puudub
võimalus ravimeid välja kirjutada. Ravimireklaamiga on võimalik mõjutada eelkõige neid,
kellel on väljakirjutamise õigus. Praegu piiratakse nende spetsialistide osalemist, kelle
eesmärk on saada ravimite kohta teadmisi.
Timur Hurt märkis, et mõistab eelkõneleja seisukohta. Ta selgitas, et üldsusele on reklaam
keelatud ja õed, kellel puudub väljakirjutamise õigus, kvalifitseeritakse paraku üldsuse alla.
Seetõttu on retseptiravimite reklaam neile keelatud.
Diana Ingerainen lausus, et konsulteeris eelnõu ettevalmistamisel ka Riigikogu õigus- ja
analüüsiosakonnaga. Ta rõhutas, et õdesid ei saa käsitleda üldsusena, kuna tegemist on
kõrgharidusega spetsialistidega. Ta lisas, et ravimireklaami puhul tuleb lähtuda vastutusest ja
tagada, et reklaam ei mõjutaks ametialaseid otsuseid. Eelnõus on tema sõnul riskide
maandamise meetmed ette nähtud.
Tanel Kiik märkis, et direktiivi eesmärk on tõenäoliselt olnud mitte lubada massreklaami
avalikkusele, millest tulenevad ka viited üldsusele ning muud piirangud. Ta küsis, kas eelnõu
väljatöötamise käigus on konsulteeritud Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu ja teiste
asjassepuutuvate organisatsioonidega ning milline on olnud nende seisukoht.
Diana Ingerainen vastas, et on suhelnud erialaliitudega ning nemad toetavad eelnõu. Samuti
ootavad kavandatavat muudatust väga nii Eesti Perearstide Selts kui Eesti Õdede Liit.
Eero Merilind juhtis tähelepanu vajadusele eristada ravimireklaami ning ravimialase
professionaalse teabe ja koolituse võimaldamist. Ta märkis, et juhul kui arutelu keskendub
üksnes ravimireklaami mõistele, tuleks eelnõus täpsustada, et ravimitega otseselt kokku
puutuvatele isikutele, sealhulgas õdedele ja farmatseutidele, kellel praegu vastavat õigust ei
ole, ei lubata ravimireklaami, vaid võimaldatakse ravimialast professionaalset teavet ja
koolitust.
Timur Hurt lausus, et teadusinfo saamine ei ole tervishoiutöötajatele praegu keelatud. Ta
lisas, et ravimireklaami puhul toimub vahetu suhtlus ravimiesindajaga ning see on kehtiva
korra kohaselt keelatud.
Diana Ingerainen rõhutas, et uute ravimite kasutuselevõtuga kaasneb vajadus neid
põhjalikult tundma õppida ning üksnes teadusinfost selleks ei piisa. Tema hinnangul ei ole
senine korraldus tänapäeva tingimustes enam otstarbekas ning Euroopa Liidu direktiiv vajab
ajakohastamist.
3
Helmen Kütt avaldas eelnõule toetust. Ta märkis, et peab positiivseks eelnõu võimalikku
mõju arstide töökoormuse vähendamisele, mis annaks arstidele rohkem aega nende põhitööks.
Ta palus SOMi esindajal selgitada, milles seisneb eelnõu vastuolu Euroopa Liidu õigusega
ning millist ohtu nähakse eelnõu vastuvõtmises. Ta lisas, et nii sotsiaalhoolekandes kui ka
tervishoius on liikmesriikidele jäetud pädevus siseriiklike otsuste tegemiseks.
Timur Hurt selgitas, et ravimireklaam on lubatud isikutele, kellel on õigus ravimeid välja
kirjutada või tarnida ning ravimite väljakirjutamise õiguseta õed selle hulka ei kuulu. Kuna
reklaam üldsusele on keelatud, tuleneb sellest ka vastav piirang.
Toomas Järveoja küsis, kas osadel pereõdedel on õigus ravimireklaami saada?
Diana Ingerainen vastas, et retseptiõigusega õdedel on võimalik koolitusel osaleda, kuid
retseptiõiguseta õdedel seda võimalust ei ole. Ta märkis, et retseptiõigusega õdede
koolitamine ei ole toimunud piisavas tempos ning koolitusel osalemise võimalused on
piiratud. Näitena tõi ta esile, et on õdesid, kes on oodanud koolitusele pääsemist lausa kümme
aastat.
Irja Lutsar märkis, et tuleks täpsustada, kas kõnealust tegevust saab üldse käsitleda
ravimireklaamina. Ta tõi esile, et paljudel üritustel, kus ta on osalenud nii kuulaja kui ka
esinejana, ei käsitleta konkreetse tootja ravimeid, vaid räägitakse haigusest
ja farmakogeneetikast. I. Lutsar leidis, et selline käsitlus erineb tavapärasest ravimireklaamist,
ning küsis, kas see kuulub ravimireklaami regulatsiooni alla.
Timur Hurt selgitas, et ravimiettevõtete korraldatavatele konverentsidele kutsutakse sageli
esinema eriala tippspetsialiste ning enamasti räägivad nad ravimitest toimeainepõhiselt.
Samas on konverentsidel väljas korraldava ettevõtte logodega stendid ning ravimiesindajad
kutsuvad üritustele tervishoiutöötajaid. T. Hurda sõnul ei pruugi selline tegevus olla otsene
reklaam, kuid selle kaudu võib ravimite edendamine avalduda kaudselt.
Diana Ingerainen juhtis tähelepanu, et tervishoiuteenuste korraldamise seadus kohustab juba
praegu õdesid nõustama patsiente ravimite manustamisel. Mida paremini õed ravimeid
tunnevad, seda tõhusamalt saavad nad patsiente nõustada. D. Ingerainen viitas Tervise Arengu
Instituudi konverentsil käsitletule, mille kohaselt sõltub ravimite korrektne kasutamine
olulisel määral nõustamise kvaliteedist.
Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.
Otsustati:
1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17.06.2026 (konsensus: Toomas
Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,
Signe Riisalo).
1.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).
1.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Eero Merilind (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).
Signe Riisalo andis teada, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on
muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10 tööpäeva.
2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 13. mail esitatud Riigikogu otsuse
„Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele laste ja noorte liikumisaktiivsuse
suurendamise meetmete väljatöötamiseks“ eelnõu (914 OE) esimese lugemise
ettevalmistamine
Kuna eelnõu algataja esindaja Madis Kallas istungil osaleda ei saanud, tutvustas eelnõu Tanel
Kiik. Taselgitas, et otsuse eelnõuga (914 OE) tehakse Vabariigi Valitsusele (VV) ettepanek
töötada välja meetmed laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Eelnõu esitamine on
ajendatud laste ja noorte murettekitavalt madalast liikumisaktiivsusest, noorte kehalise
võimekuse langusest ning vajadusest tugevdada ennetuspõhist tervise-, haridus- ja
spordipoliitikat. Eelnõuga tehakse ettepanek keskenduda kolmele peamisele tegevussuunale.
Esiteks tuleb laiendada programmi „Sport koolis“ nelja aasta jooksul kõigisse Eesti
4
koolidesse, et 1.–3. klassi õpilased saaksid koolipäeva sees vähemalt kaks korda nädalas
kvalifitseeritud treeneri juhendatud liikumistegevust. Teiseks tuleb laiendada programmi
„Liikuma kutsuv kool“ vähemalt 75 protsendini Eesti üldhariduskoolidest, et muuta liikumine
koolipäeva loomulikuks osaks aktiivsete vahetundide, liikumist toetavate ainetundide,
õuesõppe ning turvalise koolitee kaudu. Kolmandaks tuleb luua laste ja noorte kehalise
aktiivsuse ning võimekuse järjepideva hindamise süsteem. Andmete regulaarne kogumine ja
analüüs võimaldavad teha põhjendatud otsuseid, suunata tuge sihtrühmadele, kus vajadus on
kõige suurem, ning hinnata rakendatavate meetmete mõju. Mõõtmise eesmärk peab olema
laste toetamine ja ennetus, mitte sildistamine või karistamine. T. Kiik juhtis tähelepanu, et
praegu panustab riik nimetatud programmidesse kokku alla miljoni euro aastas, samas kui
nende laiem rakendamine eeldab oluliselt suuremat ja sihipärasemat rahastust.
Signe Riisalo märkis, et käsitletavad ja kavandatavad meetmed kuuluvad sisuliselt eelkõige
kultuurikomisjoni valdkonda. Need hõlmavad nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka
Kultuuriministeeriumi pädevusse kuuluvaid küsimusi. Sotsiaalkomisjon tõstatas teema laste
tervise ja sellega seotud probleemide tõttu, kuid sisuline pädevus ning edasine tegevus
kuuluvad nimetatud ministeeriumide vastutusalasse.
Mihkel Lees arvas, et eelnõus esitatud ettepanekud on asjakohased ja põhjendatud. Samas
juhtis ta tähelepanu asjaolule, et alates 2022. aastast on viis ministeeriumi koostanud Eestis
liikumisaktiivsuse tegevuskava, mille üheks osaks on laste ja noortega seotud tegevused.
Nimetatud tegevuskava sisaldab muu hulgas eesmärki laiendada liikuma kutsuva kooli
põhimõtete rakendamist ning vajadust jälgida järjepidevalt kehalist aktiivsust. Seega on laste
ja noorte liikumisaktiivsust käsitlev tegevuskava juba olemas. Ta lisas, et tegevuskava
uuendatakse ja seiratakse igal aastal ning hinnatakse selle senist rakendamist. Seetõttu tekitab
uue, sisult dubleeriva tegevuskava koostamise ülesanne olukorras, kus vastav tegevuskava on
juba olemas, küsimusi. Selgem oleks ettepanek täiendada olemasolevat tegevuskava.
Tanel Kiik märkis, et VV pädevuses on otsustada, kuidas nimetatud ülesannet täita. Kui
leitakse, et lahendus seisneb olemasoleva tegevuskava täpsustamises, on see üks võimalik
lähenemisviis.
Irja Lutsar tunnustas algatust ning tegi ettepaneku kaaluda kampaania „Jalgsi kooli“
korraldamist. Ta märkis, et sageli viiakse lapsed autoga kooli, et nad saaksid seal liikuda ja
sportida, samas kui jalgsi kooli minevate laste osakaal on väga väike.
Mihkel Lees küsis, kui palju koole on praegu hõlmatud programmiga „Liikuma kutsuv kool“
ning kui suur oleks kulu programmi laiendamisel 75 protsendini. Samuti küsis ta, milline
oleks programmi „Sport koolis“ rakendamise kogukulu.
Tanel Kiik vastas, et nimetatud tegevuste kogukulu jääb praegu alla miljoni euro.
Programmiga „Liikuma kutsuv kool“ on hõlmatud ligikaudu 48 protsenti koolidest ehk umbes
pooled koolid. Ta viitas, et programmi eestvedaja hinnangul oli lisaraha vajadus 75% koolide
katmiseks ligikaudu 150 000 eurot.
Mihkel Lees lisas, et „Sport koolis“ rakendamise kogukulu (programmi laiendamisel kõigisse
koolidesse) oleks ligikaudu 12 miljonit eurot.
Signe Riisalo märkis, et eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Seejärel pani ta hääletusele menetluslikud otsused.
Otsustati:
2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16.06.2026 (konsensus: Toomas
Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,
Signe Riisalo).
2.2. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).
2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mihkel Lees (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 14. mail esitatud Riigikogu otsuse
„Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed
erihoolekandeteenuste kättesaadavuse tagamiseks“ eelnõu (916 OE) esimese lugemise
5
ettevalmistamine
Helmen Kütt tutvustas otsuse eelnõu (916 OE), millega tehakse Vabariigi Valitsusele
(VV) ettepanek esitada Riigikogule konkreetne tegevuskava erihoolekandeteenuste
kättesaadavuse parandamiseks, järjekordade vähendamiseks ning vajaliku rahastuse
tagamiseks. Ta selgitas, et eelnõu esitamise põhjuseks on asjaolu, et Riigikohtu otsuse ja
Riigikontrolli auditi järel nähti vajadust kavandada teatud tegevusi ka Riigikogu tasandil.
Erihoolekande valdkonna probleemid ei kao iseenesest ning kiireid lahendusi ei ole, kuid
järkjärguline liikumine lahenduste suunas annaks olulise signaali nii süsteemis töötavatele
inimestele kui ka omaste hooldajatele.
Signe Riisalo nõustus, et tegemist on väga olulise murekohaga. Ta märkis,
et Sotsiaalministeerium kavandab konkreetse tegevuskava valmimist käesoleva aasta
neljandas kvartalis ning töö selle nimel käib aktiivselt. Ta avaldas lootust, et VV leiab
vähemalt leevendavaid ressursse, kuna teenuse järjekorrad on ebamõistlikult pikad. Eriti
keeruline on olukord juhtudel, kus taustal on kohtumäärused, kuid sobivaid kohti ei leita või
paigutamine ei toimu piisava kiirusega, mis võib seada ohtu nii pereliikmete kui ka
kogukonna turvalisuse.
S. Riisalo juhtis tähelepanu, et eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu
häälteenamus. Seejärel pani ta hääletusele menetluslikud otsused.
Otsustati:
3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16.06.2026 (konsensus: Toomas
Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,
Signe Riisalo).
3.2. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).
3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Riisalo (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).
4. Info ja muud küsimused
4.1 Arutati istungite pidamist suvisel perioodil istungjärkude vahelisel ajal. Komisjoni
esimees märkis, et nimetatud perioodil ei ole istungeid plaanis pidada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Terle Kask
protokollija