Arupärimise tagastamine

Andres Metsoja

Riigikogu liige

.06.2026

Arupärimise tagastamine

Austatud hr Metsoja

Olete esitanud arupärimise energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile (arupärimine nr

1045).

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele (RKKTS) on Riigikogu liikme käsutuses

erinevaid parlamentaarse kontrolli vahendeid. Valitsuse liikmele on võimalik esitada RKKTS

alusel:

1) arupärimise (§ 139) raames küsimus, mis puudutab tema võimkonda reguleerivate

õigusaktide täitmist;

2) kirjalik küsimus (§ 147) tema võimkonda kuuluva üksikküsimuse kohta teabe saamiseks;

3) suuline küsimus infotundi (§ 144), mille puhul ei ole teemadering piiratud valitsusliikme

valitsemisalaga ehk küsimus võib puudutada mis tahes avaliku elu valdkonda.

Arupärimise esitamine eeldab seega, et Riigikogu liikme arvates esineb õigusaktide täitmisega

seoses probleem, mida tuleks Riigikogu istungil avalikult käsitleda, näiteks kui midagi on jäetud

tegemata või ei ole tehtud nõuetekohaselt. Kui pöördumisega soovitakse saada teavet adressaadi

võimkonda kuuluva üksikküsimuse kohta, nt asjade seisu kohta mingis küsimuses, arvandmeid,

taustainfot, tegeliku olukorra kirjeldust vms, tuleb RKKTS mõtte kohaselt esitada kirjalik küsimus

(vt „Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaarid“, Tallinn 2023, § 147 kommentaar nr 3,

lk 509).

Olete praegusel juhul valinud arupärimise vormi, kuid selles esitatud küsimused vastavad kirjaliku

küsimuse tunnustele, kuivõrd selles küsitakse taustainfot Põhjamaade-Balti vesinikutoruga

seonduva kohta. Ka pöördumise kirjeldavast osast selgub, et selle ajendiks on kõnealusest teemast

selge ülevaate saamine.

Seetõttu tagastan Teile arupärimise RKKTS § 139 lõike 4 alusel ja teen ettepaneku esitada see

ministrile kirjaliku küsimusena.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Andres Metsoja

Riigikogu liige

.06.2026

Arupärimise tagastamine

Austatud hr Metsoja

Olete esitanud arupärimise energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile (arupärimine nr

1045).

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele (RKKTS) on Riigikogu liikme käsutuses

erinevaid parlamentaarse kontrolli vahendeid. Valitsuse liikmele on võimalik esitada RKKTS

alusel:

1) arupärimise (§ 139) raames küsimus, mis puudutab tema võimkonda reguleerivate

õigusaktide täitmist;

2) kirjalik küsimus (§ 147) tema võimkonda kuuluva üksikküsimuse kohta teabe saamiseks;

3) suuline küsimus infotundi (§ 144), mille puhul ei ole teemadering piiratud valitsusliikme

valitsemisalaga ehk küsimus võib puudutada mis tahes avaliku elu valdkonda.

Arupärimise esitamine eeldab seega, et Riigikogu liikme arvates esineb õigusaktide täitmisega

seoses probleem, mida tuleks Riigikogu istungil avalikult käsitleda, näiteks kui midagi on jäetud

tegemata või ei ole tehtud nõuetekohaselt. Kui pöördumisega soovitakse saada teavet adressaadi

võimkonda kuuluva üksikküsimuse kohta, nt asjade seisu kohta mingis küsimuses, arvandmeid,

taustainfot, tegeliku olukorra kirjeldust vms, tuleb RKKTS mõtte kohaselt esitada kirjalik küsimus

(vt „Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaarid“, Tallinn 2023, § 147 kommentaar nr 3,

lk 509).

Olete praegusel juhul valinud arupärimise vormi, kuid selles esitatud küsimused vastavad kirjaliku

küsimuse tunnustele, kuivõrd selles küsitakse taustainfot Põhjamaade-Balti vesinikutoruga

seonduva kohta. Ka pöördumise kirjeldavast osast selgub, et selle ajendiks on kõnealusest teemast

selge ülevaate saamine.

Seetõttu tagastan Teile arupärimise RKKTS § 139 lõike 4 alusel ja teen ettepaneku esitada see

ministrile kirjaliku küsimusena.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar