Jaekaubandusketid_Selvekassade kasutamisest

Jaekaubandusketid

Teie nr

Meie 04.04.2024 nr 16-6/240484/2401993

Selvekassade kasutamine

Austatud kaupluste juhid

Õiguskantsleri poole pöördus inimene murega, et selvekassade osakaalu suurendamisega

toidukauplustes seatakse kehvemasse olukorda need eakad ja puuetega inimesed, kellel on

keeruline või kes ei oska selvekassasid kasutada.

Õiguskantsleri seaduse kohaselt täidab õiguskantsler alates 1. jaanuarist 2019 puuetega inimeste

õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. Õiguskantsler seisab

selle eest, et kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel

alustel. Lisaks peab õiguskantsler teavitama avalikkust võrdse kohtlemise põhimõtete

rakendamisest.

Niisiis on õiguskantsleri kohustus hoolitseda muu hulgas selle eest, et puuetega inimesed ei

tunneks ennast argitoiminguid tehes teisejärgulisena. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni

kohaselt peab iga konventsiooniga ühinenud riik võtma kasutusele kõik meetmed, et vältida

diskrimineerimist puude alusel (artikkel 4e). Konventsiooni artikli 9 kohaselt peavad riigid

tagama, et avalikke teenuseid pakkuvad eraõiguslikud isikud arvestaksid juurdepääsetavuse kõigi

aspektidega. Seega tuleb esmatarbekaupu müüvatel kauplustel tagada, et ka erivajadusega

inimestel oleks võimalik teha oma ostud ilma tavapärasest suurema pingutuseta.

Kuigi osas kauplustes on tavakassasid rohkem kui selvekassasid ning nende tööaeg on pikem, ei

saa eeldada, et kõigil inimestel on võimalik sellistes kauplustes käia. Osas kauplustes on avatud

vaid selvekassad. Paljudel puuetega inimestel on võimalik oste teha ainult kodulähedases poes,

nad ei saa minna kauplusse, mille tavakassad töötavad terve päeva, kui kauplus on avatud.

Selvekassad ei ole paljudele erivajadustega inimestele ligipääsetavad. Pimedad inimesed ei saa

kasutada näiteks puutetundliku ekraaniga selvekassat, mis ei anna ega võta vastu häälkäsklusi.

Kassat, mille ekraan asub püsti seisva inimese silmade kõrgusel, ei saa kasutada ratastooliga

inimesed. Inimesel, kes liigub mõne muu abivahendiga (näiteks käimisraami või karkudega), on

keeruline ühe käega kauba vöötkoode registreerida, see võib kaasa tuua kukkumise ja vigastused.

Intellektipuudega inimese võib ekraanil kirjutatu segadusse viia, ta ei leia õiget nuppu või ei

mõista, kuidas näiteks kaupu kaaluda.

2

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt peavad kohalikud omavalitsused osutama igakülgset abi

kõigile inimestele, kellel on tuvastatud puue ja kes vajavad abi. Näiteks saab isiklik abistaja aidata

inimesel oste teha, teatavasti on aga sotsiaalteenuste osutamine kulukas. Puuetega inimeste õiguste

konventsioonis rõhutatakse universaalidisaini tähtsust. Universaaldisain on konventsiooni

kohaselt toodete, keskkonna, programmide ja teenuste kujundamine sellisel viisil, mis muudab

need suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kättesaadavaks, ilma et peaks tegema

kohandusi või kasutama eridisaini. Seega kui kauplused on kõigile ligipääsetavad, saavad

puuetega inimesed paremini ja iseseisvalt ka poes käia. Omal jõul hakkama saamine, sealhulgas

poeskäimine, on osa inimväärikusest.

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus lubab iseteeninduskassasid, mis on kasutusel enne

2025. aasta 28. juunit, kasutada veel kuni 20 aastat (§ 22 lg 3).

Palun teil vaadata üle oma kaupluste töökorraldus, et välistada olukorrad, kus klient ei saa osta

toitu või muid hädavajalikke kaupu selle tõttu, et kaupluses on kasutusel ainult ligipääsetavuse

nõuetele mittevastavad selvekassad ja kaupluse töötajad pole valmis inimesi aitama või ei ole nad

müügisaalis. Selvekassad teevad kindlasti paljudele inimestele ostlemise mugavamaks ja aitavad

kauplustel kulusid kokku hoida, kuid unustada ei tohi puuetega inimeste õigust nende väärikust ja

iseseisvat hakkamasaamist austavale tegutsemiskeskkonnale.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Liisi Uder 6938437

[email protected]