Tagasiside EL turismistatistika avaliku konsultatsiooni kohta

Tere!

Edastan teile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) tagasiside Euroopa turismistatistika avaliku konsultatsiooni kohta. Toome tagasiside välja vastavalt avaliku konsultatsiooni küsimustikule.

Küsimus B.2 – Milliseid probleeme olete kohanud Euroopa turismistatistika kasutamisel või milliseid puudujääke ja andmelünki näete? 

(1)  Turismisektor vajab andmeid turismi otsese ja kaudse majandusliku panuse kohta. Laiemalt tuleks määruse muutmisel paremini arvesse võtta digiplatvorme, uusi broneerimiskanaleid ja alternatiivseid andmeallikaid, vältides samal ajal täiendavat aruandluskoormust ettevõtjatele, eriti VKEdele ja mikroettevõtjatele. 

(2) Peame oluliseks, et majutusplatvormide andmestik võimaldaks parema ülevaate saamist majutuse koguturust. Selleks peaks platvormide andmekoosseis olema vähemalt olulises osas võrreldav ametliku majutusstatistikaga (EL turismistatistikaga) ning andmete kättesaadavuse sagedus piisavalt kõrge (praegune majutusplatvormide kuiste andmete kvartaalne avaldamine sobib), et võimaldada õigeaegset ja usaldusväärset turu analüüsi. Samuti tuleb tagada, et erinevatest allikatest kogutud andmete puhul oleks võimalik välistada kattuvused. Majutusplatvormidel on potentsiaal täita senisest olulisemat rolli eeskätt pakkumise poole kirjeldamisel. 

(3) Statistikaasutustele peaks olema tagatud lihtsam ja vahetum ligipääs platvormimajutust puudutavatele üksikasjalikumatele andmetele, sealhulgas piirkondlikku jaotust, pakkumise mahtu ning kasutust kirjeldavatele andmetele, et koostada riigi- ja piirkonnapõhist statistikat ning võrrelda platvormimajutuse arengut ametliku majutusstatistikaga. Praegu on ligipääs sellistele andmetele suuresti koondunud Eurostati tasemele, mis ei võimalda liikmesriikidel piisava detailsusega oma turgu analüüsida ja juhtida. EL tasandi õigusloomes tuleks juhinduda põhimõttest, et ei seataks põhjendamatuid piiranguid statistikaasutuste ligipääsuks olemasolevatele andmetele (sealhulgas näiteks DAC7 raamistikus kogutud andmed), vaid vastupidi – andmete kasutusvõimalusi tuleks laiendada, järgides samal ajal andmekaitsenõudeid. Nende andmete kasutamine statistikaks aitaks parandada turu katvust ja kvaliteeti, eelkõige platvormimajanduse osas, ning vähendada ettevõtjate aruandluskoormust, vältides dubleerivaid andmekogumisi. 

(4) Lisaks, arvestades, et turule on lisandunud uusi ja kvaliteetseid andmeallikaid (nt platvormiandmed ja muud andmed), tuleks paralleelselt hinnata võimalusi olemasoleva andmekogumise koormuse vähendamiseks. See hõlmab eelkõige kehtivate lävendite, kogutavate andmemahtude ning andmete esitamise sageduse ülevaatamist. Eesmärk peaks olema liikuda tõhusama, paremini integreeritud andmekorralduse suunas, kus dubleerimine on viidud miinimumini ning ettevõtjate, eriti VKEde ja mikroettevõtjate halduskoormus ei suurene, vaid võimalusel väheneb. 

Küsimused C.2–C.4 – Siseturismi statistika ajaline ja geograafiline detailsus. MKMi hinnangul on kuupõhine andmestik jätkuvalt vajalik. Samas eeldame, et pikemas vaates liiguvad väljaspool ametlikku statistikat kasutatavad andmeallikad suunas, kus sagedasem ajaline jaotus muutub reaalseks ja paremini kasutatavaks. Reisisihtkohtade puhul oleks vaja suuremat geograafilist detailsust, sest NUTS-piirkonnad ei anna Eesti-siseselt piisavalt kasutatavat infot ega ole piisavalt kasulikud ka teistele riikidele, kes soovivad andmeid Eesti kui sihtkoha kohta. Ametlik statistika võiks arvestada ka riiklike haldusjaotustega. Külastajate päritolu puhul on olemasolev jaotus üldjoontes piisav, kui väljaspool ELi ja EFTAt on suuremad ja olulisemad päritoluriigid eraldi välja toodud. 

Küsimus C.5 – Milliseid geograafilisi jaotusi kasutate või peaksite tulevikus asjakohaseks kasutada? MKM peab asjakohaseks kasutada andmeid riiklikul ja piirkondlikul tasandil, valitud linnade kohta, samuti jaotust sise- ja välisturistide ning külastajate elukohariigi või maailmapiirkonna järgi. Riiklikul tasandil ei kasuta MKM üldjuhul jaotust linnastumise astme ega ranniku-/mitterannikupiirkondade alusel, kuid selline jaotus võib olla vajalik teistele kasutajatele, sh kohalikele omavalitsustele või ettevõtjatele. Seetõttu tuleks võimalusel arvestada ka kohalikelt omavalitsustelt ja ettevõtjatelt laekunud tagasisidega. 

Küsimus C.6 – Siseturismi voogude peamiste näitajate prioriteetsus. MKMi hinnangul on kõrge prioriteediga majutuskohtade tubade ja voodikohtade arv ning ööbimiste arv. Keskmise prioriteediga on majutuskohtade arv, saabumiste (ehk majutatute) arv ja täitumuse määrad. 

Küsimused C.8–C.9 – Kuu- ja aastaandmete ajakohasus. Eurostat võiks kuu- ja aastaandmeid avaldada senisest kiiremini, et need vastaksid paremini kasutajate praktilistele infovajadustele. 

Küsimus C.10 – Täiendavad kommentaarid siseturismi statistika kohta. MKM toetab varasemate esialgsete ehk flash-näitajate arendamist, kui need on selgelt märgistatud ja hiljem täpsemate andmete alusel korrigeeritavad. Siseturismi statistika uuendamisel tuleks võimalikult palju kasutada automatiseeritud andmevooge, haldusandmeid, platvormiandmeid ja muid alternatiivseid allikaid, sidudes need võimalusel tulevase ELi turismiandmeruumi ja turvaliste andmejagamise e-lahendustega. 

Küsimus C.11 – Riigisisese ja väljamineva turismi tunnuste prioriteetsus. MKMi hinnangul on kõrge prioriteediga turismis osalemise määr, reisi eesmärk ja reisi kulutused. Keskmise prioriteediga on turismis mitteosalemise põhjused, sihtkoha tüüp, peamine majutusviis ning külastaja sotsiaal-majanduslik profiil. Madalama prioriteediga on peamine transpordivahend ja broneerimiskorraldus. 

Küsimus C.13 – Turismi aktsepteerimine kohalike elanike poolt. MKMi hinnangul on võrreldavad andmed elanike turismi aktsepteerimise kohta kõrge prioriteediga. Eestis hakatakse selleteemalist infot koguma alates 2026. aastast Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi elanike rahulolu uuringu kaudu ning tulemused avaldatakse 2027. aastal. Andmeid kogutakse iga kahe aasta tagant. ELi tasandil oleks kasulik tagada näitajate parem võrreldavus liikmesriikide vahel. 

Küsimus C.14 – Milliseid aspekte peate turismi kestlikkuse näitajate puhul oluliseks? MKMi hinnangul on olulised näitajad hooajalisus, turismi piirkondlik kontsentratsioon, elanike rahulolu ja turismi aktsepteerimine, transpordiviiside keskkonnamõju, energia- ja ressursikasutus, tööhõive ja oskused turismisektoris, ligipääsetavus ning turismi majanduslik panus kohalikku ja piirkondlikku majandusse. Näitajad peaksid olema liikmesriikide vahel võrreldavad, kuid uute andmete kogumine peab olema proportsionaalne ega tohi tekitada ebavajalikku lisakoormust. Kui mõne kestlikkuse näitaja jaoks puuduvad olemasolevad usaldusväärsed andmeallikad, peaks liikmesriigil olema võimalus jätta näitaja täitmata, selle asemel et luua uusi kohustuslikke andmekogumise kohustusi. 

Küsimused C.15–C.17 – Turismi majanduslik tähtsus ja turismi satelliitkontod. MKMi hinnangul on võrreldavad andmed turismi majandusliku tähtsuse kohta kõrge prioriteediga. Määruses tuleks käsitleda nii turismi otsest kui ka kaudset majanduslikku mõju. Võrreldavad turismi satelliitkontod aitaksid paremini hinnata turismisektori panust lisandväärtusse, tööhõivesse ja piirkondlikku arengusse. Eurostat peaks koostöös riiklike statistikaasutustega toetama turismi satelliitkontode tulemuste võimalikult ajakohast avaldamist; eesmärk peaks olema avaldada nii otsese kui ka kaudse mõju andmed esimesel võimalusel ja võimaluse korral maksimaalselt kaheaastase viitajaga, kasvõi esialgse hinnanguna. 

Küsimused D.1–D.4 – Uuenduslikud andmeallikad turismistatistikas. MKMi hinnangul peaks määrus sätestama põhimõtte, et turismistatistikas kasutatakse võimalikult palju uusi andmeallikaid, et vähendada koormust ning parandada andmete ajakohasust ja kvaliteeti. Kõige paljulubavamad erasektori andmeallikad on mobiilsideoperaatorite andmed turismivoogude mõõtmiseks, maksekaardiandmed külastajate kulutuste ja turismi satelliitkontode sisendina ning platvormiandmed, eelkõige vahendusplatvormide majutusandmed. Koormuse vähendamiseks tuleks eelistada olemasolevate andmete taaskasutust, automatiseeritud andmevahetust, ühtseid vorminguid ja dubleeriva aruandluse vältimist.

Loodame, et saate meie ettepanekud arvesse võtta. Samuti soovime tutvuda ka Koordinatsioonikogule esitatavate materjalidega järgmises faasis.

Heade soovidega

Evelin