Kliimaministri määruse 06.03.2024 nr 13 muutmine

MÄÄRUS

EELNÕU

3.06.2026

Kliimaministri 06.03.2024. a määruse nr 13

„Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks

toetuse andmise tingimused ja kord

perioodil 2021−2027“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

§ 1. Kliimaministri 06.03.2024. a määruse nr 13 „Üleujutusohu ennetamiseks ja

leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027“ muutmine

Kliimaministri 06.03.2024. a määruse nr 13 „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027“ § 1 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi.“.

§ 2. Määruse rakendamine

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 6. märtsist 2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marten Kokk Kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium Riigikantselei

16.06.2026 nr 1-4/26/2382

Kliimaministri määruse 06.03.2024 nr 13 muutmine

(üleujutus)

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri 06.03.2024. a määruse nr 13 „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil

2021−2027“ muutmise eelnõu koos seletuskirjaga.

Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis taristuminister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon ning Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

Taristuministri määruse „Kliimaministri 06.03.2024. a määruse nr 13 „Üleujutusohu

ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1.

Eelnõukohase määrusega täpsustatakse toetuste andmise tingimust perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetme

number 21.2.3.5 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ sekkumise number 21.2.3.51 „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetatakse üleujutusega seotud riskide maandamiskavas määratud meetmeid“ alusel kehtestatud määruses. Eelnõukohase

määrusega täpsustatakse, et 06.03.2024. a määruse nr 13 „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027“ alusel antav toetus ei

ole riigiabi. Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Agne Aruväli

([email protected], tel 626 2968) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel ([email protected], tel 626 0709). Määruse eelnõu

õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected], tel 626 2948). Riigiabi analüüsi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus riskiosakonna jurist Silver Nittim ([email protected]).

Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

2. Määruse eesmärk

Määrusega täpsustatakse toetuse andmise tingimust „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise” elluviimiseks kehtestatud määruses. Ühtki 06.03.2024. a määruse nr 13 alusel toetatavat tegevust ei loeta riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli

107 mõistes.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse kliimaministri 06.03.2024. a määrust nr 13.

Paragrahvi 1 lõige 6 täpsustub, sest antav toetus ei ole riigiabi.Toetatavaid tegevusi viivad ellu avalikke ülesandeid täitvad asutused (v.a § 8 lg 1 p-s 4 toodud vee-

ettevõtjad). Toetust antakse avalikes huvides üleujutuste maandamiskavas määratud

riskipiirkondades ning sellega kooskõlas olevateks üleujutusriske maandavateks tegevusteks. Seega

nähtub selgelt, et toetatavad tegevused ei ole majandustegevus. Tegemist on kohaliku tasandi

keskkonnakaitseliste tegevustega avalikes huvides eesmärgiga maandada kliimamuutuste tagajärgi.

Seega on tegemist haldusülesannete täitmisega ning tegemist ei ole riigiabiga majandustegevuseks.

Kuna tegemist on maandamiskavas määratud tegevustega samas kavas määratud riskipiirkondades,

puudub toetuse andmisel valikulisus ning toetus ei anna majanduslikke eeliseid ühelegi ettevõttele

2

teiste ees. Seega võib asuda seisukohale, et kõnealuse toetusskeemi kaudu ei anta abi, mida saaks

lugeda riigiabiks Euroopa Liidu toiminise lepingu artikli 107 mõistes.

Ainus erand on praegu määruse nr 13 kehtivas redaktsioonis § 1 lõige 6: „Kui § 4 lõike 3 punkti 8

alusel rahastatakse ehituslikke tegevusi ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide või

elektrivõrkude kaitseks, on tegemist vähese tähtsusega abiga üldist majandushuvi pakkuvaid

teenuseid osutavatele ettevõtjatele Euroopa Komisjoni 13. detsembri 2023. a määruse nr 2023/2832

(ELT L, 2023/2382, 15.12.2023, lk 1–12) alusel. Määruse alusel antav muu toetus on avalikes

huvides ning ei ole riigiabi.“ Säte ei ole enam sellisel kujul asjakohane, sest 5. novembril 2025.

aastal esitas Keskkonnainvesteeringute Keskus seisukoha, et vee-ettevõtjatele

veemajandustegevuseks (sh ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamiseks) antavat toetust

ei saa lugeda riigiabiks, kuna toetataval tegevusel puudub piiriülest konkurentsi moonutav mõju

Euroopa Liidus. Põhjalikuma analüüsi leiab aadressilt

https://kik.ee/sites/default/files/veemajanduse_riigiabist_05.11.2025.pdf. Seega ei ole enam

põhjust käsitada sellise tegevuse toetamist vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid

teenuseid osutavatele ettevõtjatele Euroopa Komisjoni 13. detsembri 2023. a määruse nr 2023/2832

(ELT L, 2023/2382, 15.12.2023, lk 1–12) alusel.

Samuti ei pea otseseks või kaudseks riigiabiks lugema toetust elektrivõrkude kaitseks. Eestis on ca

95% turuosaga ehk teeninduspiirkonnaga jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ. Elektrilevi OÜ kui võrguettevõtja tegevust reguleerib elektrituruseadus, mis põhineb erinevatel Euroopa Liidu direktiividel, muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2019/9444, mis käsitleb

elektrienergia siseturu ühiseid norme. Direktiivist tulenevad valdkonnaspetsiifilised kohustused ning nõuded jaotusvõrguettevõtjatele, sh nõuded vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks olevate

jaotusvõrguettevõtjate eraldatuse kohta. Võrguettevõtjat ei ole võimalik klientidel valida, sest elektri jaotusvõrkude puhul on tegemist taristuga, mille dubleerimine ei ole majanduslikult otstarbekas või tehniliselt võimalik, ning võrguteenust osutatakse kindlaks määratud

tegevuspiirkonnas. Kõigil võrguettevõtjatel on elektrituruseadusest tulenev kohustus tagada tarbijale kvaliteetne elektriühendus ja rikete kiire kõrvaldamine, st võrguettevõtja kohustused on

üldistatult oma teeninduspiirkonnas võrguteenuste osutamine (järgides turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet), võrgu arendamine viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt võrguteenust osutada, ning võrku siseneva ja sealt väljuva elektrienergia koguse mõõtmine.

Jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad ei või kattuda. Seejuures on võrguettevõtjal kohustus arendada võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti

ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud turuosalistele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Võrku arendades järgib võrguettevõtja varustuskindluse tagamise,

tõhususe ning turgude integreerimise vajadust, arvestades neis valdkondades tehtavate uurimuste tulemusi. Võrguettevõtja peab igal aastal esitama Konkurentsiametile üksikasjaliku kava selle

kohta, kuidas ta tagab tarbimisvõimsuse eeldatava nõudluse rahuldamiseks. Kuna võrguettevõtjate tegevust jaotusvõrgu ehitamisel ja käitamisel reguleerib elektrituruseadus ning vaid võrguettevõtja ise võib oma teeninduspiirkonnas võrku ehitada ja teenust osutada, siis võib asuda seisukohale, et

võrguettevõtjate puhul on tegemist on loomuliku monopoliga, mis ei konkureeri muude sama laadi infrastruktuuridega, kuna nende dubleerimine oleks ebaökonoomne. Seetõttu mõju konkurentsile

puudub ning tegemist ei ole riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 mõistes. Kuivõrd jaotusvõrgu ettevõtjad osutavad teenuseid läbipaistvatel tingimustel ning teenus on kõigile avatud, siis ei ole ka potentsiaalne lõppkasutaja riigiabi saaja.

Ükski määruse alusel toetatav tegevus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107

mõistes.

3

Eelnõu § 2 järgi rakendub määruse muudatus tagasiulatuvalt alates 6. märtsist 2024, sest

Keskkonnainvesteeringute Keskus on asunud seisukohale, et vee-ettevõtjatele veemajandustegevuseks (sh ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamiseks) antav toetus

on kohalik tegevus, mis ei ole riigiabi, kuna sel puudub piiriülest konkurentsi moonutav mõju Euroopa Liidus. Muudatuse kehtima hakkamine tagasiulatuvalt on oluline, et toetada kõiki tegevusi samadel alustel.

3. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu alus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). Samuti lähtutakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 (ELT L 187, 26.06.2014, lk

1–78) ELi aluslepingu artikli 107 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, ning Euroopa Komisjoni määrusest (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,

2023/2831, 15.12.2023).

4. Määruse mõjud

Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad vähendada üleujutusega seotud olulistes

riskipiirkondades üleujutuste kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuriväärtustele ja majandustegevusele. Samuti aitavad suurendada kliimateadlikkust ning

parandada kliimaga seotud tegevustest arusaamist ning kavandada ettevaatusabinõusid ekstreemsete ilmastikutingimuste põhjustatud ohuolukordadeks ja elutähtsate teenuste katkemise puhuks. Määruse koostamisel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et meetme eelarve

vahenditega saavutatakse mõõdikutele seatud sihttasemed. Määruse kaudu toetatakse tegevusi, mis on planeeritud üleujutustega seotud riskide maandamiskavas 2022–2027.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega -tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub tagasiulatuvalt alates 6. märtsist 2024. Selgitused on esitatud seletuskirjas § 2 juures.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei,

Euroopa Komisjoni, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika te rakendamise seirekomisjoni liikmete ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Vee-ettevõtete Liidu ja Riigi Tugiteenuste Keskusega.