Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Kalda tn 3 korteriühistu

[email protected]

Teie 01.06.2026 Meie 17.06.2026 nr 2.1-1/26/1139-2276-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Kalda tn 3 korteriühistu pöördumise seoses ühe

korteriomaniku poolt paigaldatud valvekaameraga. Olete soovinud, et AKI kontrolliks vastava

videovalve seaduslikkust, hindaks isikuandmete töötlemise vastavust isikuandmete kaitse

üldmäärusele ja Eesti õigusele. Teeks vajadusel ettekirjutuse õigusvastase videovalve

lõpetamiseks. Kohustaks eemaldama või ümber suunama kaamera selliselt, et see ei salvestaks

ühiskasutatavaid alasid ega avalikku ruumi ning rakendaks vajadusel muid seadusest tulenevaid

meetmeid.

Kirjeldate, et üks korteriomanik on paigaldanud videokaamera, mis filmib püsivalt korterelamu

peasissepääsu, ühiskasutatavat ala, osaliselt avalikku ruumi ja möödujaid. Korteriühistu on

korduvalt palunud kaamera eemaldamist, kuid isik on sellest keeldunud.

Isikuandmete kaitse peamised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest

(EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM), isikuandmete kaitse seadusest ning

vastavatest eriseadustest.

Esmalt selgitame, et IKÜM käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ning selle

eesmärk on tagada põhiõiguste ja -vabaduste kaitse, eelkõige õigus isikuandmete kaitsele.1

IKÜM põhjenduspunktis 14 on rõhutatud, et määrust ei kohaldata juriidiliste isikute andmete

töötlemisele. Seega kehtivad isikuandmete kaitse reeglid ainult füüsiliste isikute andmete puhul

ning kaebuse saab esitada eelkõige isik, kelle õigusi on rikutud.2 Seetõttu kui juriidiline isik

pöördub füüsiliste isikute nimel, käsitleb AKI pöördumist märgukirjana, välja arvatud juhul, kui

on esitatud kirjalik volikiri andmesubjektide esindamiseks.

Seoses videovalvega korterelamus anname teada, et inspektsioon ei saa sekkuda korteriühistu

(KÜ) sisesuhetesse, aga selgitame kaamerate kasutamise nõudeid ja võimalusi.

Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes KÜ-ga järgima hea usu

põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KÜ territoorium, sh korterelamu välisfassaad,

trepikoda, trepikoja välisuks, parkla, prügimaja, kõnnitee jmt ning nende osad, on korteriomanike

kaasomandis ning selle piires toimuv on omanike (ühistu liikmete) vahelise kaasomandi

valdamise küsimus, mis tuleb kokku leppida ühistusiseselt. Korteriühistu enda pädevuses on

kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid.

Korteriühistu saab kehtestada reeglid kaasomandiosade kasutamisele. Kaamerate paigaldamise üle

saavad korteriomanikud otsustada ühiselt kahel erineval viisil. Esiteks on võimalik kaamerate

paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui üksmeelele ei jõuta, siis saab seda teha

1 IKÜM art 1 lõiked 1 ja 2. 2 IKÜM art 77 lõige 1.

2 (3)

ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega. Vastavalt Riigikohtu praktikale3 on valvekaamerate

paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud

otsustavad häälteenamuse alusel4, kuid kaamerate paigaldamine võib endast kujutada ka

kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on vaja korteriomanike

kokkulepet5.

Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud

videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele.

Sel juhul peab seaduslikuks valvekaameraga isikuandmete töötlemiseks küsima kõikide

korteriomanike nõusolekut, mis saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases korteriomanike

kokkuleppes.

Kui korteriomanikud ei ole valvekaamerate paigaldamiseks kokkulepet sõlminud, saavad

korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega

paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes õigustatud huvile. Sellise otsuse eelduseks on see, et

teostatud on õigustatud huvi analüüs. Korteriomanikud saavad üldkoosolekul häälteenamusega

valvekaamerate paigaldamise vastu võtta, kui lisaks eelnevalt teostatud õigustatud huvi analüüsile

otsustatakse häälteenamusega ka valvekaamerate kasutamise tingimused. Seega üldkoosoleku

otsusest häälteenamusega piisab, kui üldkoosoleku otsustatakse kaamerate paigaldamine ning mh

kaameratega jälgimine ja salvestiste väljaandmine on reguleeritud. Näiteks selliselt, et

jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel (süütegude või muude

rikkumiste toimepanija tuvastamiseks) ning valvekaamerate valitseja ei saa valvekaamerate

jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega avalikustada.

Üldkoosolekul on võimalus leppida kokku ka selles, et ühistusse omavoliliselt kaameraid

paigaldada ei ole lubatud ning juhul, kui mõni korteriomanikest ikkagi otsustab omale

omavoliliselt kaamera paigaldada, siis demonteerib ühistu juhatus omavoliliselt paigaldatud

kaamerad, kui isik ei ole ise seda pärast hoiatuse saamist teinud.6 Sel juhul peab juhatus korraldama

ka demonteeritud kaamerate hoiustamise. Oluline on see, et võõrast vara ei ole lubatud kahjustada

või lõhkuda.

Kokkuvõtlikult piisab KÜ üldkoosoleku otsusest siis, kui valvekaamerate paigaldamisega koos

võetakse vastu otsus ka kaamerate kasutamise tingimuste kohta.

Oluline on seejuures silmas pidada, et kõigile korteriomanikele tuleb enne kaamerate kasutamise

otsustamist anda võimalus tutvuda valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega.

Valvekaamerate kasutamise tingimustes peavad isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklist

13 tulenevalt olema muuhulgas välja toodud korteriühistu kontaktandmed, viide võimalusele

tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega, isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus

ning täpsustatud peab olema ka see, kellel on valvekaamera salvestistele juurdepääs, milline on

isikuandmete säilitamise aeg, mis eesmärgil salvestisi vaadatakse ja väljastatakse (ainult

süütegude või muude rikkumiste tuvastamiseks) jne. Vajalik on paigaldada ka sellekohane

teavitussilt.

Eelnevast tulenevalt tuleks olukord lahendada KÜ siseselt, kuivõrd inspektsioon ei saa KÜ

sisesuhetesse sekkuda. Seega peaksite kaamerate kasutamise või keelamise otsustamise panema

ühistu üldkoosoleku päevakorda. Samuti saavad korteriühistu liikmed ise teema tõstatada

3 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 11.3 ja järgnevad. 4 Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase

valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta

ette rangemaid nõudeid. 5 KrtS § 38 lg 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema

ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike

kokkulepet. 6 Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 tsiviilasjas nr 2-16-12460 on nõustutud maakohtu järeldusega, et selline

reegel ei kahjusta ühegi isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt kõigile korteriomanikele.

3 (3)

üldkoosolekul, algatades vajadusel ise eelnevalt ka üldkoosoleku kokkukutsumise. Kui omavahel

kokkulepet ei saavutata, tuleb probleemid lahendada tsiviilkohtus.

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta on võimalik lugeda Andmekaitse Inspektsiooni

koostatud juhendist, KKK-st ja videovalve korraldajale koostatud nõuannetest. Lisaks on

inspektsioon koondanud eraldi info korteriühistutele.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Hanna-Liina Jaani

jurist

peadirektori volitusel