Rae 2 turbatootmisala keskkonnaloa nr HARM-063 muutmise korralduse ja loa eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU 16.06.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber HARM-063

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Aktsiaselts AHTOL

Registrikood / Isikukood 10235448

Tegevuskoha andmed

Nimetus Rae 2 turbatootmisala

Aadress Soometsa, Rae küla, Rae vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 65301:002:0502

Territoriaalkood EHAK 6713

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Soometsa (65301:002:0502).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa2/9

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Ahtol-Rae 2

Väljalaskme kood HA625

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Rae kraav

Suubla kood VEE1092100

Veekogumi nimetus Pirita Vaskjalalt suudmeni

Veekogumi kood 1089200_4

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6583791, Y: 551700

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2026 2060 576 000 144 000 144 000 144 000 144 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2026 2060 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2026 2060 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2026 2060 Heljum HEL 40

2026 2060 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2026 2060 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 5

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine

3/9

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud.

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Ahtol-Rae 2 HA625 X: 6583791, Y: 551700 Pirita Vaskjalalt suudmeni 1089200_4 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Proovid tuleb võtta II ja III kvartalis. Naftasaaduste seire üks kord aastas, III kvartalis.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid 4/9

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Sademevee käitluse nõuded

Kuivendusvesi puhastada settebasseinis. Pidev

2. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded

Sete käidelda vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Pidev

3. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida Päästeametit, kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaametit.

Kohe vastava olukorra tekkimisel

4. Muud asjakohased meetmed

1. Settebasseine puhastada regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem, kui üks kord aastas vooluvee miinimumtaseme juures. 2. Reostusnäitajate mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemaid nõudeid ja/või täiendavaid tingimusi (sh suubla seire kehtestamine). Kui tegevusega kaasneb pinnaveekogumi (Pirita_4) seisundi halvenemine, on Keskkonnaametil samuti õigus kehtestada rangemaid nõudeid. 3. Kaebuse korral tuleb lähima majapidamise juures (Raba tee 8) läbi viia nii müra kui tolmu mõõtmine. 4. Kuivenduskraavide rajamine kvaternaari setetesse on keelatud. Vajadusel tuleb kasutada polderkuivendust ehk vee ärajuhtimist pumpamise abil.

1. Vastavalt nõutule; 2-3. Vastava olukorra tekkimisel; 4. Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Heitvee arvestus Suublasse juhitava kuivendusvee koguse ja seire nõuded vastavalt käesolevas loas toodule. Vastavalt nõutule 2. Väljalaskme omaseire

tulemused Väljalasu omaseire analüüsiakt(id) esitada Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Toimub õigusaktidega

sätestatud korras 3. Saastetasu ja vee

erikasutusõiguse tasu teave

Keskkonnatasu tuleb deklareerida vastavalt kehtestatud õigusaktidele. Toimub õigusaktidega sätestatud korras

4. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad (näiteks reostuskoormus)

Settebasseine iseloomustavad näitajad esitada veekasutuse aastaaruandes. Toimub õigusaktidega sätestatud korras

5. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Toimub õigusaktidega sätestatud korras

6. Muu vajalik informatsioon 1. Tegevuseks, mis ei hõlma käesolevat vee erikasutusluba, tuleb Keskkonnaametile esitada motiveeritud taotlus olemasoleva loa muutmiseks või ajutise loa väljastamiseks. 2. Vee erikasutusega seotud igasuguste andmete/tingimuste või seadusandlike normatiivide muutumisel tuleb esitada Keskkonnaametile taotlus vee erikasutusloa kooskõlla viimiseks uute tingimustega. 3. Vee erikasutuse käigus tekkivatest tehnoloogilistest muudatustest, samuti vee erikasutaja kohta käivate kontaktandmete muudatustest teavitada koheselt käesoleva loa väljaandjat kirjalikult. Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmiseks esitavad loa omaja ja loa taotleja keskkonnaloa andjale ühise taotluse. Taotluses tuleb märkida tähtpäev, millal loa omaja andmeid muudetakse. Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmise taotlus tuleb esitada hiljemalt kümme päeva enne nimetatud tähtpäeva saabumist. 4. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 5. Vee erikasutusloa kehtivuse lõppemisel esitada nõuetekohane taotlus uue vee erikasutusloa saamiseks vähemalt 3 kuud enne kehtiva loa lõppemist.

1-3. Kohe vastava olukorra tekkimisel; 4. Pidevalt; 5. Olukorra tekkimisel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused 5/9

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 08921 - Turba tootmine

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0013040 R1 Tootmisväljak 1 X: 6584572, Y: 549319

X: 6584781, Y: 549881 HEIT0013041 R2 Tootmisväljak 2 X: 6584926, Y: 549623

X: 6585175, Y: 550110 HEIT0013042 R3 Tootmisväljak 3 X: 6585022, Y: 548568

X: 6585239, Y: 549106 HEIT0013043 R4 Tootmisväljak 4 X: 6585402, Y: 548886

X: 6585560, Y: 549390

6/9

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik PM-sum Osakesed 2026 2.146 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2026 1.274 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2026 0.834 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik Tootmisväljak 4 (R4) HEIT0013043 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.499 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.499 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.499 g/s

Tootmisväljak 3 (R3) HEIT0013042 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.499 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.499 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.499 g/s

Tootmisväljak 2 (R2) HEIT0013041 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.499 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.499 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.499 g/s

Tootmisväljak 1 (R1) HEIT0013040 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.499 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.499 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.499 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu

M1. Maavara kaevandamine 7/9

M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik kehtivusaja pikendamine

Registrikaardi nr 280

Maardla nimetus Rae

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara turvas

Mäeeraldise nimetus Rae 2 turbatootmisala

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 149.57

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 185.51

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Aiandus ja põllumajandus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 20

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

3 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 244.614 tuh t 30.06.2025

4 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 578 tuh t 30.06.2025

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, vähelagunenud 2005 2060 20 tuh t 244.614 tuh t Turvas, hästilagunenud 2005 2060 20 tuh t 513 tuh t

Mäeeraldise KOV jaotus

8/9

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rae turbamaardla Rae 2 turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 18.06.2024)

Geoloogiafondi number 9905

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/1801

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 12.09.2024

1. Turba tootmisel tuleb täita kõiki keskkonnakaitselisi ning tule- ja tööohutusalaseid nõudeid. 2. Aunade temperatuuri tuleb mõõta perioodiliselt, et vältida nende isesüttimist. 3. Tuleohutuse tagamiseks peab turbatootmisalal olema tagatud piisav veehulga kättesaadavus. 4. Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil, tuleb remondi- ja hooldustöid teha selleks ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub

turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti likvideerida, toimetada kas hooldusplatsile või jäätmehoidlasse. 5. Peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). 6. Transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning regulaarselt niisutada karjääri juurdepääsuteid. 7. Vältimaks ülenormatiivsete müra tasemete tekkimist tuleb tagada, et masinad oleks tehniliselt korras ning nende töömüra jääks tootja kinnitatud tasemele. 8. Reostusnäitajate mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemaid nõudeid ja/või täiendavaid tingimusi, sealhulgas suubla seire kehtestamist. Eesvoolu suunatava vee

kvaliteeti jälgitakse keskkonnaloas määratud asukohtades ja sagedusel. Kui tegevusega kaasneb pinnaveekogumi (Pirita_4) seisundi halvenemine, on Keskkonnaametil samuti õigus kehtestada rangemaid nõudeid. 9. Oluline on etapiviisiline turbatootmisala korrastamine väljakute ammendamise järgselt.

Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon

Turvas, vähelagunenud 2005 2060 0653 Rae vald Turvas, hästilagunenud 2005 2060 0653 Rae vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Taastuv soo

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf Jah

LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Gr_1._Kaitise_asukoha_kaart_Rae_2.pdf Lisa 2: Gr_1._Kaitise_asukoha_kaart_Rae_2.pdf Jah

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Gr_2._Kaitise_asendiplaan_Rae_2.pdf Lisa 3: Gr_2._Kaitise_asendiplaan_Rae_2.pdf Jah

LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Rae_2_turbatootmisala_toostumura_hajumine_PAEV.pdf Lisa 4: Rae_2_turbatootmisala_toostumura_hajumine_PAEV.pdf Jah

LHK lisa - Manused - Rae_2_Airviro_hajumispildid_06.2025.rar Lisa 5: Rae_2_Airviro_hajumispildid_06.2025.rar Jah

9/9

16.06.2026 nr DM-130549-23

Rae 2 turbatootmisala keskkonnaloa nr HARM-063 muutmise korralduse ja loa eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Edastame Teile kui menetlusosalisele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks aktsiaseltsile Tootsi Turvas (registrikood 10021374, aadress Suur-Jõe tn 63, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, Eesti) kuuluva Paekna tootmisala keskkonnaloa nr HARM-049 muutmise korralduse ja loa eelnõud.

Aktsiaselts AHTOL kaevandab Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisel turvast keskkonnakaitselubade nr HARM-063 (maapõu) ja L.VV/324779 (vee erikasutus) alusel. Mõlemad keskkonnaload kehtivad kuni 28.02.2030. Käesoleva keskkonnakaitseloa muutmise ja pikendamise taotlusega soovib arendaja liita keskkonnaload nr HARM-063 ja L.VV/324779 ning säilitada oma tegevust Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisel ehk pikendada loa kehtivusaega 30 aasta võrra. Samuti soovitakse korrigeerida korrastamise suunda tänastest teadmistest lähtuvalt.

Rae 2 turbatootmisala asub Harju maakonnas Rae vallas Rae külas riigiomandis oleval Soometsa katastriüksusel (tunnus: 65301:002:0502). Soometsa katastriüksuse riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.

Eelnõude ja muude menetlusega seotud dokumentidega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-130549 all.

Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada hiljemalt 02.07.2026 e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Roheline 64, 80010 Pärnu. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad.

Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata.

Lisateave: Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1, § 49 lg 1 ja 2 Asja arutamine ilma avaliku istungita: haldusmenetluse seaduse § 50 lg 2 ja 3.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisad:

Teadmiseks: Aktsiaselts Tallinna Lennujaam, AS Airport City, AS Gaasivõrk, Maa- ja Ruumiamet, Rae Vallavalitsus, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Transpordiamet

Jürgen Ojangu 5863 5940 (maapõu) [email protected]

Marko Ansip 5560 9992 (välisõhk) [email protected]

Valerija Svätskaja 5193 3976 (vesi) [email protected]

1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr HARM-063 eelnõu

2(2)

EELNÕU (16.06.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

maapõueseaduse (MaaPS) § 48, § 66 lg 2 p 2, § 67 lg 1 , veeseaduse (VeeS) § 187 p 6, § 191 lg 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 89 keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 4, § 59 lg 2 p 4 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 2 p 2, § 61 lg 1 otsustan: 1.1. Muuta Aktsiaselts AHTOL-le (registrikood 10235448) Rae 2 turbatootmisala keskkonnaluba nr HARM-063 vastavalt taotlusele järgnevalt: 1.1.1. Liita keskkonnaloaga nr HARM-063 vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/324779. 1.1.2. Pikendada keskkonnaluba nr HARM-063 maavara kaevandamiseks ja vee erikasutuseks 30 aasta võrra seega kuni 28.02.2060. 1.1.3. Lubada keskkonnaloas nr HARM-063 vee erikasutust Harju maakonnas Rae vallas Rae külas Soometsa kinnistult (katastritunnus 65301:002:0502) turbakaevandusest sademevee juhtimiseks Ahtol-Rae 2 väljalasuga (HA625) Rae kraavi (Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kood VEE1092100), vee erikasutusloas L.VV/333858 seatud tingimuste alusel, mis on välja toodud käesolevas korralduses. 1.1.4. Määrata keskkonnaloas nr HARM-063 Rae 2 turbatootmisalalt suublasse juhitavale sademeveele lubatud saasteained ja saasteainete kogused (tabel V4); väljalaskme seirenõuded (tabel V7); meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju nende täitmise tähtajad (tabel V16) ning nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel V17). 1.1.5.Määrata keskkonnaloa nr HARM-063 nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks loa vormidel A1 ja A3-A5. 1.1.6. Seada keskkonnaloale kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse alapeatükis 3.3. „Kõrvaltingimuste seadmine“ toodust. 1.2. Tunnistada kehtetuks vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/324779 alates käesoleva korralduse jõustumisest. 1.3. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest Aktsiaseltsile AHTOL.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine Aktsiaselts AHTOL (registrikood 10235448, aadress Raba tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond, edaspidi ettevõte) esitas Keskkonnaametile Rae 2 turbatootmisala keskkonnaloa nr HARM-063 muutmise taotluse (edaspidi taotlus). Esmataotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi ka KOTKAS) 19.12.2024 menetluse nr M-130549 juurde, nõuetekohaselt korrigeeritud taotlus on registreeritud 15.07.2025. Rae 2 turbatootmisala asub Harju maakonnas Rae vallas Rae külas riigiomandis oleval Soometsa katastriüksusel (tunnus: 65301:002:0502). Soometsa katastriüksuse riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Aktsiaselts AHTOL omab Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisel vähe ja hästilagunenud turba kaevandamiseks ning vee erikasutuseks keskkonnakaitselubasid nr HARM-063 (maapõu) ja L.VV/324779 (vee erikasutus). Mõlemad keskkonnaload kehtivad kuni 28.02.2030. Käesoleva keskkonnakaitseloa muutmise ja pikendamise taotlusega soovib arendaja liita keskkonnaload nr HARM-063 ja L.VV/324779 ning säilitada oma tegevust Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisel ehk pikendada loa kehtivusaega 30 aasta võrra. Samuti soovitakse korrigeerida korrastamise suunda tänastest teadmistest lähtuvalt. Rae 2 turbatootmisalalt sademeevee suublasse juhtimiseks on ettevõttele antud 17.08.2015 korraldusega nr HJR 1-15/15/433 vee-erikasutusluba nr L.VV/324779. Keskkonnaluba on kohustuslik kui juhitakse sademevett suublasse turbatööstusmaalt (veeseadus § 187 p 6). Vee erikasutusloaga juhitakse vesi läbi settebasseini väljalaskme Ahtol-Rae 2 (HA625; X:6583791 ja Y:551700) kaudu Rae kraavi (EELIS kood VEE1092100), mis on ühtlasi ka Rae 1-2 maaparandussüsteemi eesvool valglaga kuni 10 km² (maaparandussüsteemi kood 4108920010290). Suublasse juhitava vee koguseks on 576 000 m³ aastas ehk 144 000 m³ kvartalis. Suublasse juhitavad vooluhulgad ei muutu võrreldes vee erikasutusloaga nr L.VV/324779 lubatud vooluhulkadega. Taotletav mäeeraldis hõlmab Rae turbamaardla (registrikaart nr 280) Rae 2 turbatootmisala aktiivse tarbevaru plokki 3 ja 4. Tegemist on olemasoleva keskkonnaloa nr HARM-063 muutmisega. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 185,51 ha, sealhulgas mäeeraldise pindala on 149,57 ha. Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisel on 2024. a läbi viidud jääkvaru uuring „Rae 2 turbamaardla Rae 2 turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 18.06.2024)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 24/4808), mille tulemusena on täpsustatud mäeeraldise jääkvaru. Uuringu tulemusena on korrigeeritud ja Maa-ameti peadirektori 12.09.2024 korraldusega nr 1- 17/24/1801 kinnitatud jääkvaru plokkides 3 ja 4 aT. Maavara kasutusaladeks on põllumajandus ja aiandus. Rae 2 turbatootmisala korrastamise suunaks on taassoostamine. Rae 2 turbatootmisalast ~80 m kaugusel kagus asub taotlejale kuuluv Rae turbatootmisala

mäeeraldis (keskkonnakaitseluba nr HARM-025, kehtiv kuni 06.10.2050). Tallinn – Lagedi tee (kõrvalmaantee nr 11290) möödub mäeeraldisest 0,8 km põhja poolt ning Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) 1,6 km ida poolt. Viimaselt tuleb läbi kõrval oleva Rae turbatootmisala turba väljaveo tee Rae 2 turbatootmisalale. Mäeeraldisest 50 m edela ja lääne pool paikneb Rae TTP-504 (MPS kood 4109300010010) ning sama kaugel lõunas Rae T-1967 (MPS kood 4108920010290) maaparandussüsteem. Kuivendusveed suunatakse Rae kraavi (EELIS kood VEE1092100), mis on ühtlasi ka Rae 1-2 maaparandussüsteemi eesvool valglaga kuni 10 km² (maaparandussüsteemi kood 4108920010290). Rae 2 turbatootmisala mäeeraldise kaht lahustükki eraldaval tervikul paikneb AS-i Gaasivõrk maaalune gaasitorustik (VID A000669765), mille kaitsevööndi laius on 2 m toru keskjoonest. Mäeeraldisest 0,3 km edela poolt möödub Vaskjala-Ülemiste kanal (EELIS kood VEE1093000), mille kalda veekaitsevööndi laius on 10 m veepiirist. Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisest 50 m põhja pool on Tallinna lennuvälja kaitsevööndi (VID EETN) piir, aktiivse ja taotletava mäeeraldise teenindusmaa põhjanurk kattub kaitsevööndiga 0,05 ha ulatuses. Lähim majapidamine asub mäeeraldisest ~273 m kaugusel edelas Loopere (tunnus 65301:002:0137) kinnistul. Suurem elamuala jääb käitisest umbes 500 m kaugusele edelasse. Turbatootmisala teenindusmaa lähimad puurkaevud on ~73 m kaugusel kirdes Lennuradari tee 34 (tunnus 65301:001:6155) kinnistul asuv puurkaev PRK0005986; samal kinnistul asub ca 10 m vahedega kokku 18 puurkaevu. ~0,2 km kaugusel kirdes asub Posti (tunnus 65301:002:1673) kinnistu olmevee puurkaev PRK0005986. Tootmisala on kogu ulatuses kuivendatud lahtise kraavitusega ning tootmises olevalt alalt on taimestik eemaldatud. Kaitsealuste taime- või loomaliikide leiukohti seal Eesti looduse infosüsteemi andmetel ei ole. Samuti puuduvad mäeeraldise piires kaitstavad looduse üksikobjektid. Mäeeraldise 500 m laiusel puhvril on inventeeritud Natura elupaigatüübid 7160 (allikad ja allikasood), 7120 (rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad), 7140 (siirde- ja õõtsiksood) ja 91D0* (siirdesoo- ja rabametsad), 6280 (lood ja alvarid). Lähim kaitstav looduse üksikobjekt on Nokakivi rändrahnude rühm (EELIS kood KLO4000120) 280 m kaugusel põhja pool. Kaitstavad alad, Natura 2000 alad ja metsa vääriselupaigad jäävad enam kui 1 km kaugusele. Mäeeraldisest 900 m kaugusel asub kanakulli elupaik (EELIS kood KLO9118081). Mäeeraldise teenindusmaa piirides kultuurimälestisi ei ole, kuid juhuslike leidude korral tuleb teavitada kohe Muinsuskaitseametit. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjale vastavust maapõueseaduses (edaspidi MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (edaspidi KeÜS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 ,,Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekooseis’’ sätestatud nõutele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks.

Riigilõiv 2388 eurot on tasutud 19.12.2024 riigilõivuseaduse § 136² lõike 2 kohaselt (redaktsioon jõustus 01.07.2024). MaaPS § 49 lõike 2 alusel andis keskkonnaloa taotlusele arvamuse riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus (Eesti Geoloogiateenistuse 03.07.2025 nr 13-1/25-1084; KOTKAS 11.09.2025 nr DM-130549-18. 2.2. Kehtivad keskkonnakaitseload Ettevõttele on antud kaevandamisluba nr HARM-063 ning veeluba nr L.VV/324779. Keskkonnaamet annab ühe keskkonnaloa, kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lõige 1 ja 4). Vee erikasutusloa nr L.VV/324779 tingimusi muuta ei soovita. Vee erikasutusloa nr L.VV/324779 kaevandamisloaga nr HARM-063 liitmisel kaotab vee erikasutusluba nr L.VV/324779 kehtivuse. 2.3. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine KeÜS § 44 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa taotlus läbi avatud menetluses, välja arvatud seadusega sätestatud juhul. KeÜS § 59 lg 4 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa muutmise taotluse läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras va loa omaja andmete muutmisel või § 59 lg 5 sätestatud juhtudel kui muutmine ei mõjuta keskkonnariski suurust, keskkonnaloa muutmisel ei toimu keskkonnamõju hindamist ning puudub muu oluline avalik huvi avatud menetluse läbiviimiseks või keskkonnaohu vältimiseks. Tegemist on keskkonnaloa muutmisega, mis võib mõjutada keskkonnariski suurust. Lähtudes eeltoodust kohaldatakse keskkonnaloa muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid. Loa andja teavitas menetluse algatamisest 11.08.2025 kirjaga nr DM-130549-16 ning küsis kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6). Rae Vallavalitsuse 09.09.2025 korraldusega nr 1331 (KOTKAS 11.09.2025 nr DM-130549-18) nõustus kohaliku omavalitsuse üksus Rae 2 turbatootmisala keskkonnaloa muutumise taotlusega. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 11.08.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded ning piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest 11.08.2025 kirjaga nr DM-130549-17 (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Täiendavalt kaasati asjaomaseid asutusi 26.02.2026 kirjaga nr DM-130549-20. Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus ettepanekuid laekus/ ei laekunud.

Loa andja teavitas XX.XX.2026 loa muutmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuste/vastuväidete esitamiseks (XX.XX.2026 kiri nr DM-130549-X; HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 47 lg 2, § 48 lg 1, 3 ja 4), määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Eelnõu avalikustamise käigus ettepanekuid/vastuväiteid laekus/ei laekunud. Vastavalt HMS § 40 lg 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Aktsiaseltsilt AHTOL XX kirjaga nr XX arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa muutmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest, hiljemalt kuupäevaks XX. Aktsiaseltsilt AHTOL vastas XXX. 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (KMH)

vajalikkust (KeHJS § 6 lg 21), kuna tegemist on suuremal kui 150 ha suurusel alal turba kaevandamise loa taotlusega (KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 3 p 11)). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (registreeritud KOTKAS 08.05.2026 nr DM-130549- 22), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik. Loa andmisel tuleb siiski arvestada eelhinnangus välja toodud keskkonnameetmetega (vt 3.3.2.). Eelhindamise tulemusena järeldas Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 1. On välistatud, et tegevus avaldab ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikku aladele. Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kui arvestatakse käesolevas eelhinnangus toodud põhimõtteid. 2. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei

ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas. Olulist mõju vibratsiooni osas ei kaasne. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. 3. Rae 2 turbatootmisala on samal eesmärgil kasutuses olnud. Kogu mäeeraldis on kaetud toimiva kuivendusvõrgustikuga. Eesvoolude veekvaliteeti ei mõjutata oluliselt. 4. Keskkonnaloa pikendamisega täiendavat mõju ei kaasne. 5. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. 6. Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine vähetõenäoline. 7. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivse ja piiriülene mõju.

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaloa nr HARM-063 muutmise aluseks on taotleja 15.07.2025 esitatud taotlus nr T-KL/1027030-3. Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1). Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2). Turba kaevandamise lubade kehtivust võib pikendada kuni 30 aasta kaupa, kuni kaevandatava maavara ammendamiseni (MaaPS § 67 lg 1). Ettevõttel on luba vajalik ka vee erikasutuseks. KeÜS § 41 lg 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba. KeÜS § 62 10 lg 2 sätestab, et enne 2020. aasta 1. jaanuari välja antud jäätmeloa, vee erikasutusloa, veeloa, õhusaasteloa ja kaevandamisloa vormistab loa andja mõistliku aja jooksul KeÜS § 53 lg 3 alusel kehtestatud andmekoosseisuga keskkonnaloaks. Kuna turbatootmisalalt liigvee suublasse juhtimine kaasneb maavara kaevandamisega, vormistab Keskkonnaamet Aktsiaselts AHTOL-e vee erikasutuseks ning maavara kaevandamiseks ühtse keskkonnaloa nr HARM-063. Vastavalt vee erikasutusloale kuivendusvesi suunatakse eesvoolu Rae 2 turbatootmisala ja sellega piirneva Rae turbatootmisala kogujakraavide süsteemi kaudu väljalaskme Ahtol-Rae 2 (HA625) abil. Tootmisala eesvooluks on Rae kraav (EELIS kood VEE1092100). Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetav keskkonnaluba HARM-063 kehtivusajaga kuni 28.02.2060 annab ettevõttele Rae maardlas Rae 2 turbatootmisalal õiguse alljärgnevaks:

Maavara kaevandamine Vee erikasutamine Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku

Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse rendileping keskkonnaloa alusel. 3.1.1. Maavara kaevandamine Aktsiaselts AHTOL on turba tootmisega tegelev ettevõte, kes tegeleb Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisel, keskkonnakaitselubade nr HARM-063 (maapõu) ja L.VV/324779 (vee erikasutus) alusel, vähe ja hästilagunenud turba kaevandamise ning vee erikasutusega. Mõlemad keskkonnaload kehtivad kuni 28.02.2030. Käesolevaga muudetakse Aktsiaselts AHTOL-le antud Rae 2 turbatootmisala keskkonnaluba nr HARM-063. Rae 2 turbatootmisala keskkonnaluba pikendatakse 30 aasta võrra, liidetakse keskkonnaload nr HARM-063 ning korrigeeritakse korrastamise suunda tänastest teadmistest lähtuvalt varasem metsastamime, jõhvikakultuuri ja osaliselt puhketsooni rajamine asendatakse taastuva soo tingimuste loomisega. Keskkonnaloale lisatakse ka välisõhu osa. Rae 2 turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 185,51 ha, sh mäeeraldis pindalaga 149,57 ha. Tootmisala mäeeraldis koosneb kahest lahustükis, mille vahel kasvab segamets. Mäeeraldis hõlmab täielikult vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokki 3 aT ja hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokki 4 aT. Vähelagunenud turba (plokk 3 aT) varu puudub Rae 2 turbatootmisala mäeeraldise kagupoolse lahustüki kagupoolsemal alal. Kogu turbatootmisala mäeeraldise piiresse jääv hästilagunenud turbakiht pole kaevandatav, kuna mäeeraldise põhja tuleb paremate korrastamistingimuste loomiseks jätta ~0,2 m paksune turba jääkkiht. Maavaravaru kadu lamamisse jäetavas jääkkihis on arvutuslikult leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala (149,57 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient (0,216) = varu jääkkihis (65 tuh t). Kaevandatav varu on toodud järgmises tabelis: Plokk Maavara Pindala (ha) Aktiivne tarbevaru, tuh t Kadu, tuh t Kaevandatav varu, tuh t 3 aT Vähelagunenud turvas 129,19 244,614 0 244,614 4 aT Hästilagunenud turvas 149,57 578 65 513

Arvestades kaevandatava jääkvaru koguse ja Rae 2 turbatootmisala maksimaalse lubatud aastase tootmismahuga 20 tuh t soovitakse tootmisala keskkonnaluba pikendada 30 aasta võrra. Maksimaalne aastane tootmismaht jääb võrreldes kehtiva loaga samaks – 20 tuh t/a. Taotletava maavara kasutusotstarbeks on aiandus ja põllumajandus. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on taastuv soo. Maakatastriseaduse § 182 lg 4 sätestab, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve.

MaaPS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lg 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lg 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 66 lg 2 p 4 ja 5 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb maksimaalse aastamäära muutmist või on esitanud selleks muu põhjendatud taotluse. Käesoleva taotlusega soovib Aktsiaselts AHTOL muuta Rae 2 turbatootmisala keskkonnaluba nr HARM-063. Taotleja soovib liita keskkonnaload nr HARM-063 ja L.VV/324779 (vee erikasutustegevus on antud alal nii ruumiliselt kui tehnoloogiliselt maavara kaevandamisega seotud) ning säilitada oma tegevust Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisel ehk pikendada loa kehtivusaega 30 aasta võrra (kuni 28.02.2060). Samuti soovitakse korrigeerida korrastamise suunda tänastest teadmistest lähtuvalt. Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba anda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alale või maardlale. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantakse turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Rae maardla Rae 2 turbatootmisala on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ §-s 2 nimetatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Kaevandamiseks lubatud turbaalasid on piiratud koguses ja seetõttu on maavara kaevandamisel oluline väljata võimalikult suur protsent kinnitatud aktiivsest tarbevarust eelkõige kaevandamiseks juba avatud aladelt. Turba kaevandamine lähtub säästva arengu seadusest, mis ei luba turba kaevandamist üle aastase juurdekasvu. Sellest nõudest tingituna on määratud ka turbakaevandamise kvoodid, millede järgimine tagab turbavaru jätkuvuse järgnevatele põlvkondadele. Rae 2 turbatootmisala olemasoleva loa maksimaalne lubatud kaevandamismaht on 20 tuh t. KeÜS § 41 lg 4 alusel antakse üks keskkonnaluba, kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud. Aktsiaselts AHTOL soovib vee erikasutuse keskkonnaloa liita maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloaga. MaaPS § 49 lg 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Keskkonnaamet edastas Rae 2 turbatootmisala keskkonnaloa nr HARM-063 muutmise taotluse 11.08.2025 kirjaga nr DM-130549-16 Rae Vallavalitsusele. Rae Vallavalitsuse 09.09.2025 korraldusega nr 1331 (KOTKAS 11.09.2025 nr DM-130549-18) nõustus kohaliku omavalitsuse üksus Rae 2

turbatootmisala keskkonnaloa muutumise taotlusega tingimusi esitamata. MaaPS § 50 lg 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lg 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Rae 2 turbatootmisala keskkonnaloa nr HARM-063 muutmise taotluse seletuskirja kohaselt turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada või taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. KeÜS § 42 lg 1 p 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Aktsiaselts AHTOL on turba tootmisega tegelev ettevõte, kes tegeleb Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisel, keskkonnakaitselubade nr HARM-063 (maapõu) ja L.VV/324779 (vee erikasutus) alusel, vähe ja hästilagunenud turba kaevandamise ning vee erikasutusega. Mõlemad keskkonnaload kehtivad kuni 28.02.2030. Käesoleva keskkonnakaitseloa muutmise ja pikendamise taotlusega soovib arendaja liita keskkonnaload nr HARM-063 ja L.VV/324779 ning säilitada oma tegevust Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisel ehk pikendada loa kehtivusaega 30 aasta võrra. Samuti soovitakse korrigeerida korrastamise suunda tänastest teadmistest lähtuvalt. 3.1.2. Vee erikasutus 3.1.2.1. Lubatav tegevus Aktsiaselt AHTOL omab keskkonnaluba nr L.VV/324779, mille liitmist taotletakse kaevandamisloaga nr HARM-063. Ettevõtte vee erikasutus seisneb kuivendus- ja sademevee juhtimises väljalaskme Ahtol-Rae 2 (HA625) kaudu suublasse, milleks on Rae kraav (EELIS kood VEE1092100). Lubatud suublasse juhitav vooluhulk on kuni 144 000 m³ kvartalis ning kuni 576 000 m³ aastas. Vee erikasutuse osas loa muutmise käigus muutusi ei tehta, kõik tingimused jäävad samaks, mis on kehtestatud vee erikasutuse keskkonnaloas nr L.VV/324779. Korralduse otsustava osa punkt 1.1.3 annab õiguse turbatööstusmaalt sademevee suublasse juhtimiseks (VeeS § 187 p 6). 3.1.2.2. Nõuded sademevee juhtimiseks suublasse VeeS § 2 lg 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1 on vee erikasutuse aluseks keskkonnaluba. Veeluba on kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6). Ettevõte juhib turbatööstusmaalt sademevett

suublasse Harju maakonnas Rae vallas Rae külas Soometsa kinnistult (registriosa nr 9517002, katastritunnus 65301:002:0502). Tootmisalalt kuivendusvee suublasse juhtimine tehakse vastavalt Rae 2 turbatootmisalale väljastatud vee erikasutusloale nr L.VV/324779, mis soovitakse käesoleva taotlusega liita koos maapõue osaga ühe keskkonnakaitseloa alla. Kuivendusvesi suunatakse eesvoolu Rae 2 turbatootmisala ja sellega piirneva Rae turbatootmisala kogujakraavide süsteemi kaudu väljalaskme Ahtol-Rae 2 (HA625) abil. Tootmisala eesvooluks on Rae kraav (EELIS kood VEE1092100), mis suubub tootmisalast ligikaudu 1,7 km kaugusel Pirita jõkke (EELIS kood

VEE1089200). Tootmisalalt suublasse juhitava vee aastane vooluhulk on ~576 tuh m3 aastas

(~144 tuh m3 kvartalis). Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on tootmisala kuivendusvõrk eesvooluga ühendatud settebasseinide kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka. Settebasseinid on projekteeritud selliselt, et keskmine voolukiirus settebasseinides on alla 1 cm/s, mis tagab heljumi settimise settebasseinide põhja. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas. Puhastamisel tuleb jälgida esialgseid settebasseinide mõõtmeid. Kuna kuivendusvesi juhitakse eesvoolu ka läbi kõrvalasuva Rae turbatootmisala kogujakraavide süsteemi, tuleb arvestada, et juhul, kui kõrvalasuva Rae turbatootmisala korrastamine otsustatakse ellu viia varasemalt, tuleb Rae 2 turbatootmisala kuivendusvõrguga seotud kogujakraavid ja settebasseinid jätta toimima. VeeS § 18 lg 2 kohaselt ei peeta heitveeks sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett. Vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/324779 anti 17.08.2015 (korraldusega nr HJR 1- 15/15/433) ja selle väljaandmise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“, mis on tänaseks kehtetuks tunnistatud. Vee erikasutusloaga L.VV/324779 Ahtol-Rae 2 väljalaskmele on seatud kohustus seirata järgmisi näitajaid koos vastavate piirväärtustega: biokeemiline hapnikutarve (BHT₇) 15 mg/l, heljum 40 mg/l, üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l, üldfosfor (Püld) 1 mg/l ning vesinikioonide kontsentratsioon (pH) püsima vahemikus 6–9. Seiresageduseks on määratud kord poolaastas. Täiendava nõudena on avariiolukorras naftasaaduste (süsivesinikud C10–C40) sisalduse määramine. VeeS § 130 lg 2 (jõustus 01.10.2019) alusel kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 7 lg 7 kohaselt on sademeveele kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe

piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele on kohustuslik loaga määrata lisaks § 7 lõikes 7 nimetatule ka üldlämmastiku ja üldfosfori sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama määruse nr 61 lisas 1 toodud piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4). Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 inimekvivalenti (edaspidi ie), välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l (määrus nr 61 § 7 lg 1). Kõik seiratavad näitajad ning neile loas kehtestatud piirväärtused vastavad kehtivatele nõuetele, välja arvatud naftasaadused. Seetõttu kehtestab Keskkonnaamet suublasse juhitavale veele saastenäitaja „naftasaadused (süsivesinikud C10–C40)” piirväärtuseks 5 mg/l. Eeltoodut arvestades on Ahtol-Rae 2 (HA625) väljalaskmele kehtestatavad saastenäitajate piirväärtused järgmised: BHT₇ 15 mg/l, heljum 40 mg/l, naftasaadused (süsivesinikud C10–C40) 5 mg/l, üldfosfor 1 mg/l ning üldlämmastik 45 mg/l. Väljalaskme Ahtol-Rae 2 (HA625) kaudu Rae kraavi juhitud sademevesi on omaseire tulemuste põhjal alati vastanud veeloaga kehtestatud nõuetele. Vee erikasutaja peab tagama vee juhtimisel suublasse loaga seatud piirmääradele vastavuse. Veeproovide mittevastavuse korral tuleb loa omajal kasutusele võtta asjakohased meetmed, tagamaks sademevee vastavuse loas kehtestatud piirmääradeni. Reostusnäitajate seire tulemuste mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. 3.1.2.3. Proovivõtu- ja analüüsinõuded Kui hinnatakse sademevee saasteainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee proovivõtu sagedus loaga (määrus nr 61 § 16 lg 1).

Proovivõtu sagedus ja koht sademevee korral saastenäitajate määramiseks täpsustatakse loas. Sademevee proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa omaja võib vajaduse korral võtta proove sagedamini, kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist tulemust (määrus nr 61 § 16 lg 5). Kuivendusvee väljalaskme proovi võtmise sageduseks määratakse üks kord poolaastas, kui on turbatootmise aktiivne periood.

Kõikide reostusnäitajate (BHT7, heljum, üldfosfor, üldlämmastik) seiret tuleb teostada üks kord poolaastas II ja III kvartalis.

Soosetete vesi on looduslikult madala pH väärtusega, mistõttu sellele piirväärtuste kehtestamine ei ole asjakohane. Siiski, kuna turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademeveest, siis selle pH on üldjuhul >6. Madalamad pH väärtused võivad esineda madala veeseisu ajal (vihmavee osakaal väiksem tavapärasest) või vahetult pärast kraavide kaevamist/puhastamist. Keskkonnaamet määrab pH seire tabelisse V7, kuna turbatootmisaladelt suublasse juhitavas vees võib pH olla tavapärasest happelisem.

Turba tootmisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ega mürgiseid aineid. Turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademetest ja lumesulamisveest. Keskkonnaametile ei ole seni teada juhtumeid turbakaevandamisel toimunud naftareostuste kohta ja suublasse juhtavasse sademevette naftasaaduste sattumise tõenäosus on väga väike. Arvestades eelnevat ja määruse nr 61 § 16 lõiget 5, määrab Keskkonnaamet loas naftasaaduste (süsivesinikud C10–C40) seire kohustuse üks kord aastas, III kvartalis.

Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta suublasse juhitavast sademeveest (määrus nr 61 § 14 lg 2).

Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS § 236 lg 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele (määrus nr 61 § 14 lg 6). Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele.

Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina (määrus nr 61 § 14 lg 8). Loa omaja võetav sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust (määruse nr 61 § 14 lg 9).

Keskkonnaloaga nõutav omaseire kuulub veeuuringu alla. Veeuuring VeeS tähenduses on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2).

Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi, atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ (VeeS § 243 lg 5). Sademevee valdkond ei ole nimetatud määruses välja toodud. Valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud (VeeS § 243 lg 2).

Sademevee seirearuanded tuleb esitada KOTKAS-s. Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid. Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid. 3.1.2.4. Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks Rae 2 turbatootmisala kuivendusvesi suunatakse eesvoolu Rae 2 turbatootmisala ja sellega piirneva Rae turbatootmisala kogujakraavide süsteemi kaudu väljalaskme Ahtol-Rae 2 (HA625) abil. Tootmisala eesvooluks on Rae kraav (EELIS kood VEE1092100), mis suubub tootmisalast ligikaudu 1,7 km kaugusel Pirita jõkke (EELIS kood VEE1089200). Tootmisalalt suublasse

juhitava vee aastane vooluhulk on ~576 tuh m3 aastas (~144 tuh m3 kvartalis).

Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ (2022-2027) on kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK).

Pirita jõel on moodustatud keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 "Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused" (edaspidi määrus nr 19) lisas 1 neli vooluveekogumid.

Turbatootmisala kuivendusveed suunatakse Rae kraavi kaudu Pirita pinnaveekogumisse Pirita Vaskjalalt suudmeni (1089200_4, lühinimetus Pirita_4). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas on 2019. aasta andmetel pinnaveekogumi Pirita_4 koondseisund halb. Eesti pinnaveekogumite 2024.a seisundi vaheinfo andmetel on pinnaveekogumi Pirita_4 koondseisund samuti halb. Halb seisund on põhjustatud varasemalt tuvastatud elustikus elavhõbeda (Hg) sisaldusest (2022) ning benso(a)püreeeni ja perfluorooktaansulfonaadi esinemisest vees (2022). Veemajanduskava meetmeprogrammi kohaselt on veekogumi olulisteks koormusteguriteks põllu- ja metsamaa kuivendus, alla 2000 inimekvivalendi reoveepuhastid ja muud heitveelasked, kaevanduse või karjääriga seotud heitveelasked ning paisrajatised.

Rae ja Rae 2 turbatootmisala kuivendusvee keskmine vooluhulk on 0,026 m3 /s. Arvestades, et kuivendusvee vooluhulk moodustab väga väikese osa Pirita jõe vooluhulgast ning seiratavad näitajad vastavad kehtestatud piirnormidele, on kuivendusvee mõju Pirita jõele minimaalne.

Pirita jõgi on Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ alusel määratletud lõheliste kudemis- ja elupaigana. Lõheliste elupaikadena määratletud jõgede hea seisundi säilitamisel on lisaks füüsikalis- keemilistele näitajatele oluline jälgida ka hüdromorfoloogilisi tingimusi, sealhulgas

hüdroloogilist režiimi, kuna veekogu füüsiline kvaliteet kajastub otseselt elustiku ja taimestiku mitmekesisuses ning bioloogilises kvaliteedis. Lõheliste elupaikade puhul on olulised füüsikalis-keemilised üldtingimused pH, lahustunud hapniku sisaldus, biokeemiline hapnikutarve (BHT₇), ammooniumioonide (NH₄⁺), üldlämmastiku (Nüld) ja üldfosfori (Püld) sisaldus (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 13/1094).

Pirita veekogumi (1089200_4; Pirita jõgi Vaskjalalt suudmeni) viimane seire viidi läbi 2023. aastal vastavalt Eesti Keskkonnauuringute Keskuse aruandele „Jõgede seire 2023 a.“. Seire tulemuste kohaselt oli füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ökoloogiliste seisundiklasside koondmäärang (FÜKE) 2023. aastal väga hea. FÜKE koondmäärangud on olnud kogu vaatlusperioodi (2012-2023) vältel stabiilselt väga heas või heas ökoloogilises seisundiklassis. Samas on üldlämmastiku aasta keskmised kontsentratsioonid hinnatud heasse või kesisesse ökoloogilisse seisundiklassi. Aastal 2023 oli lämmastiku sisaldus 3,7 mg/l kohta (ehk kesine). Rae 2 turbatootmisala kuivendusvee liikumisteekonna pikkus mööda Rae–Lagedi peakraavi kuni Pirita jõeni on hinnanguliselt ligikaudu 1,7 km. Selle vahemaa jooksul toimub heljumi ning üldfosfori ja üldlämmastiku kontsentratsioonide osaline vähenemine, mistõttu Pirita jõkke suubuv vesi ei ole jõe elustikule negatiivse mõjuga.

Pirita jõe vooluhulk varieerub sademete poolest keskmisel aastal 1,0- 20,0 m3 /s vahel. Rae ja Rae 2 turbatootmisala kuivendusvee keskmine vooluhulk on 0,026 m3 /s. Arvestades, et antud vooluhulk moodustab väga väikese osa Pirita jõe vooluhulgast, turba kaevandamise käigus ei vähendata Pirita jõe vooluhulka ning seiratavad näitajad on vastanud lubatud piirnormidele (ka omaseire tulemustel), on mõju Pirita jõele, elustikule ja ka Pirita jõe hüdromorfoloogiale väike.

VeeS § 31 punkti 2 kohaselt tuleb vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit.

VeeS § 32 lõike 1 kohaselt on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. VeeS § 129 lõike 5 ja määruse nr 61 § 10 lõike 1 kohaselt määratakse suubla seire keskkonnaloas.

Arvestades, et maavarade kaevandamine ei ole Pirita_4 vooluveekogumi puhul surveteguriks ning turbatootmisalalt ärajuhitava vee reostusnäitajad on alati vastanud vee erikasutusloaga kehtestatud nõuetele, on Keskkonnaamet seisukohal, et väljalaskme Ahtol-Rae 2 (HA625) kaudu ärajuhitav vesi ei mõjuta eeldatavalt Pirita_4 vooluveekogumi seisundit ning puudub oht veekogu seisundiklassi halvenemiseks. Keskkonnaamet ei määra vee erikasutajale turbatootmisalalt ärajuhitava vee juhtimisel suublasse rangemaid nõudeid ega kehtesta suubla seiret, kuid vee erikasutaja peab tagama kuivendusvee juhtimisel suublasse vee erikasutusloaga seatud piirmääradele vastavuse.

VeeS § 33 lõike 5 kohaselt tuleb pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes vältida prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist. Reostusnäitajate mittevastavusel loas

kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa omajale rangemaid nõudeid ja/või täiendavaid tingimusi (sh suubla seire kehtestamine). Eesvoolu suunatava vee kvaliteeti jälgitakse keskkonnaloas toodud asukohtades ja sagedusel.

Juhul, kui seire tulemuste põhjal selgub, et sademevee juhtimisega turbatööstusmaalt halveneb Pirita jõe seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist, rangemate nõuete määramist (sh suubla seire kehtestamine). 3.1.2.5. Keskkonnatasu rakendamine Keskkonnatasude seaduse (KeTS) § 31 lg 1 alusel on keskkonnatasu arvutamise kohustus loodusvara kasutajal, saasteainete veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal. Saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse rakendatakse KeTS § 17. Arvutustes tuleb lähtuda KeTS § 32 lg 6, mille kohaselt saastetasu arvutatakse mõõdetud või arvutatud saasteainete koguste järgi. Saastetasu arvutamisel võetakse aluseks suublasse juhitud saasteainete kogus, mis saadakse läbi kvartaalse tegeliku sademevee voolhulga ja suublasse juhitud saasteainete kontsentratsiooni korrutise. Isik esitab andmed suublasse juhitava vee kohta deklaratiivselt (KeTS § 333 lg 1). Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud. Saastetasu ei nõuta, kui KeTS § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab veeseaduse alusel KeTS § 17 lõike 1 punktides 1–7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas kehtestatud keskmistele piirväärtustele. KeTS § 32 lg 62 kohaselt juhul, kui keskkonnaloas on sätestatud kohustus korraldada suublasse juhitavas vees sisalduvate saasteainete seiret harvemini kui üks kord kvartalis, arvutatakse saastetasu selle aruandekvartali kohta, mil seiret ei teostata, viimaste saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemuste alusel. 3.1.3. Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku viimine 3.1.3.1. Lubatav tegevus Taotleja tegeleb turbatootmisega, rakendades freesmeetodit. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Seejärel toimub turba laadimine veoautodele ja selle transport. Aktsiaseltsil AHTOL on vajalik omada õhusaasteluba vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” (edaspidi määrus nr 67), § 2 järgi, kuna heiteallikatest eralduvate osakeste heitkogus on 2,146 t/a mis ületab määruse nr 67 lisas välja toodud künniskogust 1 t/a.

Õhukvaliteedi piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid “ (edaspidi määrus nr 75). Kõrgeim koosmõju saavutatakse peenete osakeste osas, kus 14,30 µg/m³ moodustab 28,6% saasteainele kehtestatud 24 h piirväärtusest. Määruse nr 56 § 20 lg 10 kohaselt esitatakse LHK projektis andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise. Käitise tegevusega ei kaasne lõhnaemissiooni. Määruse nr 56 § 20 lg 11 kohaselt tuleb LHK projektis anda müra võimalikkuse esinemise hinnang, milles esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist. Turba kaevandamisel kasutatav tehnika põhjustab müra, mis on sarnane põlluharimisel tekkiva müraga. Taotlusele on koostatud müra hajumise mudel, mille kohaselt jääb käitise müra päevane tase lähima elamu juures tasemele ~30 dB ehk müra mudeldamise tulemusena ei ületata Loopere kinnistu majapidamise õuealal II kategooria päevast piirväärtust. Täiendavate müra vähendamise või tõkestamise meetmeid ei ole vaja rakendada, kuivõrd turbatootmisega kaasnev müratase ei levi olulisel määral väljapoole tootmisterritoorumi piiri ning kehtestatud piirväärtusi ei ületata. 3.2. Loa muutmisest keeldumise aluste väljaselgitamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb loa muutmisest keeldumise aluseid. Loa andjale teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55).

tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1); tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). Keskkonnaamet järeldas, et tegevusel puudub oluline keskkonnamõju 08.05.2026 dokumendiga nr DM-130549-22; tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1); kohaliku omavalitsuse üksus nõustus keskkonnaloa muutmisega tingimusi esitamata (MaaPS 55 lg 2 p 11). Loa muutmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamisel on kohaliku omavalitsuse üksusel soovi korral võimalik täiendavalt ettepanekuid ja vastuväiteid esitada; tehtavad tööd ei mõjuta kaitstavat loodusobjekti oluliselt ebasoodsalt (MaaPS § 55 lg 2 p 12). Keskkonnaameti 08.05.2026 dokumendiga nr DM-130549-22 kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju; taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga xx.xx.2026, MaaPS § 55 lg 3 p 1); maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses.

MaaPS 55 lg 2 p-s 1-9 ja lg 3 p-s 2-3 toodud asjaolusid Rae 2 turbatootmisala mäeeraldise, selle teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda.

3.2.1. Eraldi on pikemalt käsitletud MaaPS § 55 lg 2 p-s 10 ja KeÜS § 52 lg 1 p-s 7 sätestatud keeldumise aluseid. Turba kaevandamisega kaasnevad märkimisväärsed keskkonnahäiringud, mille vältimist tuleb MaaPS § 55 lg 2 p 10 rakendamisel käsitleda riigi huvina. Selliseid häiringuid võib lubada üksnes tingimusel, et need on proportsionaalsed võrreldes kasuga, mida kaevandamisest saadakse. KeÜS § 52 lg 1 p 7 tuleneva keeldumise aluse puhul ei tule hinnata ainult seda, kas kaevandataval turbal on kasutusostarve, vaid ka seda, kas loodusvara kasutus pole ilmselt raiskav. Turba kaevandamisel ei kasutata turvast üksnes loodusvarana, vaid mõjutatakse ökosüsteemi tervikuna. Looduslikus seisundis raba pakub peale turbaga varustamise muid olulisi looduse hüvesid (n-ö ökosüsteemide teenuseid), nt puhta vee säilitamine ja süsiniku sidumine. Keskkonnakaitseloa andmisel või muutmisel (sh pikendamisel) turba kaevandamiseks kaalutakse, mis võiks olla hinnanguliselt taotletava tegevusega kaasneda võiv kahju ökosüsteemide teenustele ning kas kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus kaevandatud turba kohta kaalub üles potentsiaalse kaevandamisega ökosüsteemidele tekitatava kahju. Ökosüsteemide teenuste hindamiseks kasutati mudelit, mis on välja töötatud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli 2023. aastal valminud Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemide teenuste) sotsiaalmajandusliku väärtuste üleriigilisel hindamisel ja kaardistamisel tehnilises lõpparuandes toodud materjale kasutades mõningate kohandustega mõju hindamiseks turba kaevandamisele. Keskkonnaametile esitatud taotluse kohaselt kaevandatavat turvast ei plaanita kasutada ainult energeetikasektoris energia saamise eesmärgil. Seega liigitub antud juhul tegevus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorisse (tuntud ka kui LULUCF sektorisse). Loa andja hindas taotletava tegevuse tõttu ökosüsteemide teenustele kaasneda võivat kulu ning seda, mis on taotluse kohaselt maavara kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus parimate teadmiste järgi seisuga 03.06.2026. Keskkonnaameti ökosüsteemide hindamise juhendis on detailsemalt kirjeldatud ka seost ökosüsteemiteenuste väärtuste arvestamise metoodikaga. Lühidalt välja tuues: ELME2 (ELME on lühend Keskkonnaagentuuri projektile „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid”) raames hinnati ja kaardistati 22 erineva ökosüsteemiteenuse ehk looduse hüve paiknemine, kogused ja võimalusel majanduslik (rahaline) väärtus. Turbakaevandamislubade andmise konteksti tarbeks valiti välja need ELME2 raames hinnatud-kaardistatud ja asjakohased teenused, millele turba kaevandamine eeldatavalt kahju teeb. Kasutati kõigi kolme peamise ökosüsteemiteenuse klassi – reguleerivad ja säilitavad, varustavad ning kultuuriteenused – hüvesid. Valiti seitse teenust: globaalne kliimaregulatsioon, veevoogude reguleerimine, elupaikade pakkumine, lokaalne kliimaregulatsioon, loodusannid- jõhvikad, loodusturism ja virgestusväärtus. Turbaaladel valitud seitsmest olulisest ökosüsteemiteenusest omavad majandusliku väärtuse hindamise indikaatorit viis. Seetõttu loodi tööriista sisendiks kaks erinevat kuumkohtade kaarti:

rahalist väljavõtet võimaldava viie teenuse majandusliku väärtuse kiht ning detailsem, skaalale 0-5 standardiseeritud seitsme teenuse biofüüsikaliste väärtuste kiht. Viie teenuse rahalise väärtuse kihi loomiseks liideti kokku globaalse kliimaregulatsiooni, veevoogude reguleerimise, jõhvikate, loodusturismi ja virgestusväärtuse majanduslikku väärtust kirjeldavad kihid. Seitsme teenuse biofüüsikaliste väärtuste kiht koosneb juba nimetatud viiest hüvest ning lisaks on arvestatud ka elupaiga- ja lokaalse kliimaregulatsiooni hüvedega. Seitsme teenuse biofüüsikaliste väärtuste kihi loomisel tuli arvestada, et kõik ökosüsteemiteenused on hinnatud ja kaardistatud vastavalt konkreetsele hüvele asjakohasele metoodikale, mistõttu on kõikide hüvede kihid erinevas skaalas ja eri ühikutega. Võimaldamaks hüvede väärtuste liitmist üheks nn kuumkohtade ehk ökoloogiliselt väärtuslikumate ja vähemväärtuslike kohtade kihiks, standardiseeriti kasutatud kihid ühtsele skaalale 0-5. Eelnevalt logaritmiti mulla orgaanilise süsiniku kaardi väärtused normaaljaotusele vastavaks. Seejärel liideti kihid kokku ning standardiseeriti veelkord skaalale 0-5. Huvipakkuva ala keskmine teenuste väärtus ümardatud lähima täisarvuni määrab seisundiklassi. Analüüsi tulemusena selgus, et mudelarvutuses seitsme standardiseeritud teenuse keskväärtuses jäi taotletav turbatootmisala seisundiklassi nr 2 (täpne nr 1,92), mille alusel liigitakse see ökosüsteemiteenuste seisundiklassi „vilets“. Sellisel juhul peab rahaline kasu olema võrdväärne ökoloogilise kahjuga või seda ületama. Ökosüsteemide teenuste rahaliseks väärtuseks taotletaval alal saadi 31 973 831,81 eurot. Taotluse kohaselt on kaevandatava hästilagunenud turba kogus 513 tuhat tonni, vähelagunenud turba kogus 244,614 tuhat tonni (seisuga 30.09.2024). Suur osa Eestis kaevandatud turbast eksporditakse põllumajandussaaduste kasvatamiseks teistes riikides ning seega üldist panust toidu julgeolekusse globaalselt on raske rahas väärtustada. Võttes aluseks Kliimaministeeriumis valminud turba tootmise majandusanalüüsi andmed seisuga 04.09.2024, siis lisandväärtus Eestis tonni kaevandatud turba kohta võiks olla 46,4 eurot. Arvestades taotluses toodud kaevandatava turba kogust, siis saadi tänaste hindade juures potentsiaalseks lisandväärtuseks kaevandamisel 35 153 290 eurot. Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui loa alusel kavandatava tegevuse käigus kasutatakse loodusvarasid ebaotstarbekalt või põhjustatakse loodusvarade seisundi olulist halvenemist, arvestades taastuva ja taastumatu loodusvara säästva kasutamise põhimõtet (MaaPS § 55 lg 1 koosmõjus KeÜS § 52 lg 1 p 7). Ökosüsteemide hindamise juhendi kohaselt eeldatav lisandväärtus on suurem kui ökoloogiline kahju. Arvestades, et ala on juba kaevandamiseks avatud ning taotletavalt mäeeraldiselt on varasemalt juba kaevandatud, siis kaalutluse tulemusel leiti, et loodusvara kasutus on otstarbekas ja säästlik ning sellest kaalutlusest lähtuvalt loa muutmiseks keeldumise alust ei esine. Lisaks kaalub maavara lõpuni ammendamine ja ala korrastamine üles ökosüsteemide kahju. Vastavalt ka strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta.

Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. 3.2.2. Mõju kliimale Järgnevalt on selgitatud kavandatud tegevusega kaasnevat mõju kliimale, kasutades analoogiana Soosaare III turbatootmisala KMH aruannet ("Soosaare III turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne", töö nr 23/4607, OÜ Inseneribüroo STEIGER), leitav KMH registrist numbriga KMH00323. Turbatootmisaladega seotud heited raporteeritakse rahvusvahelises kliimaaruandluses LULUCF sektori märgalade kategoorias. Tulenevalt LULUCFi määrusest (EL) 2018/841 on Euroopa Liit seadnud üldeesmärgi saavutada LULUCFi sektoris 2030. aastaks netosidumine 310 miljonit tonni CO2 ekv ning Eesti riiklik eesmärk on LULUCF sektoris 2030. aastaks suurendada sidumist või vähendada heidet 434 kt CO2 ekv võrra baasperioodi (2016–2018) keskmisega võrreldes. Käesoleval juhul on tegu olemasoleva tegevuse jätkumisega, mille emissioonid (nii on- kui off site emissioonid) sisalduvad juba olemasolevas kliimaaruandluses ja aastaste emissioonide suurenemist ei planeerita. Siiski moodustavad kavandatava tegevusega kaasnevad arvutuslikud kasvuhoonegaaside heited olulise osa nii turbasektori aastastest heidetest kui ka aastaks 2035 planeeritud Eesti kasvuhoonegaaside netoheite sihttasemest. Peamiseks leevendusmeetmeks turbatootmisala puhul on oluline etapiviisiline turbatootmisala korrastamine väljakute ammendamise järgselt, mis vähendab ala on-site heidet. Arvutuslikku off-site heidet on võimalik vähendada vaid toodetavate turbakoguste vähendamisega. Kasvuhoonegaaside vähenemise prognooside tegemisel tuleb arvestada erinevate riskidega (sh majanduslikud, poliitilised), mis võivad kaasneda kliimaneutraalsuse poole liikumisega. Rae 2 turbatootmisala töötamisele nagu ka kõikidele majandussektoritele tervikuna, võib edaspidi olla vajalik seada täiendavaid keskkonnatingimusi, mis tehnoloogianeutraalselt arvestavad kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke sh ajalist mõõdet (nt kehtestades keskkonnalubadega summaarse lubatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vastavalt riiklikele vahe-eesmärkidele). Eeltoodust lähtuvalt lisab Keskkonnaamet loale järgneva kõrvaltingimuse: - Oluline on etapiviisiline turbatootmisala korrastamine väljakute ammendamise järgselt. Kasvuhoonegaaside heite piiramise kohustuse olulised küsimused peab parima kättesaadava teadusinfo ja Eesti rahvusvaheliste kohustuste põhjal otsustama seadusandja. Selleks on aegsasti vaja kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitekoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Käesoleva korralduse koostamise ajaks ei ole turbatootmise sektorile kehtestatud sektoripõhist etapiviisilist heitkoguste vähendamise kava. Heitekoguste kontrollimise üldised kliimaeesmärgid ei sea arendustele piiranguid jäiga arvulise normina, sest niisuguste eesmärkide saavutamine ei sõltu vaid kavandatavast käitisest, vaid väga paljude tegevuste koosmõjust. Sektori- või käitisepõhiste konkreetsete arvuliste normide

määramine on poliitiliste valikute küsimus. Eesti on ühinenud rahvusvaheliste lepetega, et vähendada KHG emissiooni ja muuta tootmine keskkonnasõbralikumaks. Eestis tegutsevate turbatootjate andmetel võib soodsatel ilmastikuoludel planeerida turba toodanguks ligikaudu 150 - 200 t hektari kohta aastas (ligikaudu 1000 m3 kaaluga 150 - 200 kg m3). Rae 2 turbatootmisala kehtivas keskkonnaloas on maksimaalne aastane tootmismaht 20 tuh t, muutmistaotluses on märgitud 20 tuh t, mida piirab Harju maakonna turba kaevandamise aastamäär (vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2016 määrusele nr 150 „Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“). Kui ilmastikuolud seda võimaldavad, on maksimaalse mahu määras turvast tootes võimalik kiiremalt maavaravaru ammendada ja ala varem korrastada. Keskkonnaameti seisukoht on järgnev: 21.07.2024 muudeti määrust nr 87 ja selle lisas 1 ja 2 olevatest nimekirjadest jäeti välja terve hulk turbaaladest. Määruse nr 87 muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt piiratakse muudatuste tulemusena uute turba kaevandamislubade andmist ning on märgitud, et määruse muutmine aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja Eesti keskkonnaeesmärkide täitmisele. Ökosüsteemide hindamise juhendis on LULUCF eesmärke arvesse võetud kliimaregulatsiooni ökosüsteemiteenuse ehk mulla orgaanilise süsiniku varu väärtustamise kaudu. Kaalutluse põhimõte on, et mida kõrgema väärtusega on antud kohas kliimaregulatsiooni ökosüsteemiteenus st mida rohkem on turbasse orgaanilist süsinikku talletunud, seda suurem on ökosüsteemiteenustele kaevandamisega tekkiv kahju ning seda olulisem on antud kohas vältida loodusliku turbaala maakatte muutumist tugevalt inimmõjuliseks kaevandamisalaks. Kuna Rae maardla on inimtegevuse poolt juba tugevasti mõjutatud, on Rae 2 turbatootmisala turba tootmisega jätkamine põhjendatud nii kohaliku piirkonna sotsiaalmajandusliku arengu kui ka maavara säästliku kasutamise seisukohast. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muu hulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel. HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõige 2 punkt 5 alusel märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Kõrvaltingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue

kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Kaevandamisloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Rae Vallavalitsuse 09.09.2025 korraldusega nr 1331 (KOTKAS 11.09.2025 nr DM-130549-18) nõustus kohaliku omavalitsuse üksus Rae 2 turbatootmisala keskkonnaloa muutumise taotlusega ilma tingimusi esitamata. 3.3.2. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud 08.05.2026 kirjaga nr DM-130549-22 Rae 2 turbatootmisala keskkonnaloa muutmise taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa andmisel arvestada: Keskkonnaamet seab Rae 2 turbatootmisala keskkonnaloa nr HARM-063 kõrvaltingimusteks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses toodud leevendavad keskkonnameetmed:

1. Turba tootmisel tuleb täita kõiki keskkonnakaitselisi ning tule- ja tööohutusalaseid nõudeid. 2. Aunade temperatuuri tuleb mõõta perioodiliselt, et vältida nende isesüttimist. 3. Tuleohutuse tagamiseks peab turbatootmisalal olema tagatud piisav veehulga

kättesaadavus. 4. Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil, tuleb remondi- ja hooldustöid teha selleks

ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti likvideerida, toimetada kas hooldusplatsile või jäätmehoidlasse.

5. Peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). 6. Transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning regulaarselt niisutada

karjääri juurdepääsuteid. 7. Vältimaks ülenormatiivsete müra tasemete tekkimist tuleb tagada, et masinad oleks

tehniliselt korras ning nende töömüra jääks tootja kinnitatud tasemele. 8. Reostusnäitajate mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada

loa saajale rangemaid nõudeid ja/või täiendavaid tingimusi, sealhulgas suubla seire kehtestamist. Eesvoolu suunatava vee kvaliteeti jälgitakse keskkonnaloas määratud asukohtades ja sagedusel. Kui tegevusega kaasneb pinnaveekogumi (Pirita_4) seisundi halvenemine, on Keskkonnaametil samuti õigus kehtestada rangemaid nõudeid.

Täiendavalt lisatakse keskkonnaloale kõrvaltingimus: 9. Oluline on etapiviisiline turbatootmisala korrastamine väljakute ammendamise järgselt.

3.4. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Keskkonnaloa nr HARM-063 muutmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid laekus/ei laekunud. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: Loa omaja meelespea | Keskkonnaamet.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

EELNÕU 16.06.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber HARM-063

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Aktsiaselts AHTOL

Registrikood / Isikukood 10235448

Tegevuskoha andmed

Nimetus Rae 2 turbatootmisala

Aadress Soometsa, Rae küla, Rae vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 65301:002:0502

Territoriaalkood EHAK 6713

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Soometsa (65301:002:0502).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa2/9

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Ahtol-Rae 2

Väljalaskme kood HA625

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Rae kraav

Suubla kood VEE1092100

Veekogumi nimetus Pirita Vaskjalalt suudmeni

Veekogumi kood 1089200_4

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6583791, Y: 551700

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2026 2060 576 000 144 000 144 000 144 000 144 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2026 2060 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2026 2060 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2026 2060 Heljum HEL 40

2026 2060 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2026 2060 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 5

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine

3/9

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud.

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Ahtol-Rae 2 HA625 X: 6583791, Y: 551700 Pirita Vaskjalalt suudmeni 1089200_4 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Proovid tuleb võtta II ja III kvartalis. Naftasaaduste seire üks kord aastas, III kvartalis.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid 4/9

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Sademevee käitluse nõuded

Kuivendusvesi puhastada settebasseinis. Pidev

2. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded

Sete käidelda vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Pidev

3. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida Päästeametit, kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaametit.

Kohe vastava olukorra tekkimisel

4. Muud asjakohased meetmed

1. Settebasseine puhastada regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem, kui üks kord aastas vooluvee miinimumtaseme juures. 2. Reostusnäitajate mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemaid nõudeid ja/või täiendavaid tingimusi (sh suubla seire kehtestamine). Kui tegevusega kaasneb pinnaveekogumi (Pirita_4) seisundi halvenemine, on Keskkonnaametil samuti õigus kehtestada rangemaid nõudeid. 3. Kaebuse korral tuleb lähima majapidamise juures (Raba tee 8) läbi viia nii müra kui tolmu mõõtmine. 4. Kuivenduskraavide rajamine kvaternaari setetesse on keelatud. Vajadusel tuleb kasutada polderkuivendust ehk vee ärajuhtimist pumpamise abil.

1. Vastavalt nõutule; 2-3. Vastava olukorra tekkimisel; 4. Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Heitvee arvestus Suublasse juhitava kuivendusvee koguse ja seire nõuded vastavalt käesolevas loas toodule. Vastavalt nõutule 2. Väljalaskme omaseire

tulemused Väljalasu omaseire analüüsiakt(id) esitada Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Toimub õigusaktidega

sätestatud korras 3. Saastetasu ja vee

erikasutusõiguse tasu teave

Keskkonnatasu tuleb deklareerida vastavalt kehtestatud õigusaktidele. Toimub õigusaktidega sätestatud korras

4. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad (näiteks reostuskoormus)

Settebasseine iseloomustavad näitajad esitada veekasutuse aastaaruandes. Toimub õigusaktidega sätestatud korras

5. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Toimub õigusaktidega sätestatud korras

6. Muu vajalik informatsioon 1. Tegevuseks, mis ei hõlma käesolevat vee erikasutusluba, tuleb Keskkonnaametile esitada motiveeritud taotlus olemasoleva loa muutmiseks või ajutise loa väljastamiseks. 2. Vee erikasutusega seotud igasuguste andmete/tingimuste või seadusandlike normatiivide muutumisel tuleb esitada Keskkonnaametile taotlus vee erikasutusloa kooskõlla viimiseks uute tingimustega. 3. Vee erikasutuse käigus tekkivatest tehnoloogilistest muudatustest, samuti vee erikasutaja kohta käivate kontaktandmete muudatustest teavitada koheselt käesoleva loa väljaandjat kirjalikult. Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmiseks esitavad loa omaja ja loa taotleja keskkonnaloa andjale ühise taotluse. Taotluses tuleb märkida tähtpäev, millal loa omaja andmeid muudetakse. Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmise taotlus tuleb esitada hiljemalt kümme päeva enne nimetatud tähtpäeva saabumist. 4. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 5. Vee erikasutusloa kehtivuse lõppemisel esitada nõuetekohane taotlus uue vee erikasutusloa saamiseks vähemalt 3 kuud enne kehtiva loa lõppemist.

1-3. Kohe vastava olukorra tekkimisel; 4. Pidevalt; 5. Olukorra tekkimisel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused 5/9

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 08921 - Turba tootmine

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0013040 R1 Tootmisväljak 1 X: 6584572, Y: 549319

X: 6584781, Y: 549881 HEIT0013041 R2 Tootmisväljak 2 X: 6584926, Y: 549623

X: 6585175, Y: 550110 HEIT0013042 R3 Tootmisväljak 3 X: 6585022, Y: 548568

X: 6585239, Y: 549106 HEIT0013043 R4 Tootmisväljak 4 X: 6585402, Y: 548886

X: 6585560, Y: 549390

6/9

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik PM-sum Osakesed 2026 2.146 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2026 1.274 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2026 0.834 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik Tootmisväljak 4 (R4) HEIT0013043 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.499 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.499 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.499 g/s

Tootmisväljak 3 (R3) HEIT0013042 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.499 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.499 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.499 g/s

Tootmisväljak 2 (R2) HEIT0013041 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.499 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.499 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.499 g/s

Tootmisväljak 1 (R1) HEIT0013040 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.499 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.499 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.499 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu

M1. Maavara kaevandamine 7/9

M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik kehtivusaja pikendamine

Registrikaardi nr 280

Maardla nimetus Rae

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara turvas

Mäeeraldise nimetus Rae 2 turbatootmisala

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 149.57

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 185.51

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Aiandus ja põllumajandus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 20

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

3 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 244.614 tuh t 30.06.2025

4 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 578 tuh t 30.06.2025

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, vähelagunenud 2005 2060 20 tuh t 244.614 tuh t Turvas, hästilagunenud 2005 2060 20 tuh t 513 tuh t

Mäeeraldise KOV jaotus

8/9

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rae turbamaardla Rae 2 turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 18.06.2024)

Geoloogiafondi number 9905

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/1801

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 12.09.2024

1. Turba tootmisel tuleb täita kõiki keskkonnakaitselisi ning tule- ja tööohutusalaseid nõudeid. 2. Aunade temperatuuri tuleb mõõta perioodiliselt, et vältida nende isesüttimist. 3. Tuleohutuse tagamiseks peab turbatootmisalal olema tagatud piisav veehulga kättesaadavus. 4. Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil, tuleb remondi- ja hooldustöid teha selleks ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub

turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti likvideerida, toimetada kas hooldusplatsile või jäätmehoidlasse. 5. Peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). 6. Transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning regulaarselt niisutada karjääri juurdepääsuteid. 7. Vältimaks ülenormatiivsete müra tasemete tekkimist tuleb tagada, et masinad oleks tehniliselt korras ning nende töömüra jääks tootja kinnitatud tasemele. 8. Reostusnäitajate mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemaid nõudeid ja/või täiendavaid tingimusi, sealhulgas suubla seire kehtestamist. Eesvoolu suunatava vee

kvaliteeti jälgitakse keskkonnaloas määratud asukohtades ja sagedusel. Kui tegevusega kaasneb pinnaveekogumi (Pirita_4) seisundi halvenemine, on Keskkonnaametil samuti õigus kehtestada rangemaid nõudeid. 9. Oluline on etapiviisiline turbatootmisala korrastamine väljakute ammendamise järgselt.

Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon

Turvas, vähelagunenud 2005 2060 0653 Rae vald Turvas, hästilagunenud 2005 2060 0653 Rae vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Taastuv soo

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf Jah

LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Gr_1._Kaitise_asukoha_kaart_Rae_2.pdf Lisa 2: Gr_1._Kaitise_asukoha_kaart_Rae_2.pdf Jah

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Gr_2._Kaitise_asendiplaan_Rae_2.pdf Lisa 3: Gr_2._Kaitise_asendiplaan_Rae_2.pdf Jah

LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Rae_2_turbatootmisala_toostumura_hajumine_PAEV.pdf Lisa 4: Rae_2_turbatootmisala_toostumura_hajumine_PAEV.pdf Jah

LHK lisa - Manused - Rae_2_Airviro_hajumispildid_06.2025.rar Lisa 5: Rae_2_Airviro_hajumispildid_06.2025.rar Jah

9/9

EELNÕU (16.06.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

maapõueseaduse (MaaPS) § 48, § 66 lg 2 p 2, § 67 lg 1 , veeseaduse (VeeS) § 187 p 6, § 191 lg 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 89 keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 4, § 59 lg 2 p 4 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 2 p 2, § 61 lg 1 otsustan: 1.1. Muuta Aktsiaselts AHTOL-le (registrikood 10235448) Rae 2 turbatootmisala keskkonnaluba nr HARM-063 vastavalt taotlusele järgnevalt: 1.1.1. Liita keskkonnaloaga nr HARM-063 vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/324779. 1.1.2. Pikendada keskkonnaluba nr HARM-063 maavara kaevandamiseks ja vee erikasutuseks 30 aasta võrra seega kuni 28.02.2060. 1.1.3. Lubada keskkonnaloas nr HARM-063 vee erikasutust Harju maakonnas Rae vallas Rae külas Soometsa kinnistult (katastritunnus 65301:002:0502) turbakaevandusest sademevee juhtimiseks Ahtol-Rae 2 väljalasuga (HA625) Rae kraavi (Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kood VEE1092100), vee erikasutusloas L.VV/333858 seatud tingimuste alusel, mis on välja toodud käesolevas korralduses. 1.1.4. Määrata keskkonnaloas nr HARM-063 Rae 2 turbatootmisalalt suublasse juhitavale sademeveele lubatud saasteained ja saasteainete kogused (tabel V4); väljalaskme seirenõuded (tabel V7); meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju nende täitmise tähtajad (tabel V16) ning nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel V17). 1.1.5.Määrata keskkonnaloa nr HARM-063 nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks loa vormidel A1 ja A3-A5. 1.1.6. Seada keskkonnaloale kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse alapeatükis 3.3. „Kõrvaltingimuste seadmine“ toodust. 1.2. Tunnistada kehtetuks vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/324779 alates käesoleva korralduse jõustumisest. 1.3. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest Aktsiaseltsile AHTOL.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine Aktsiaselts AHTOL (registrikood 10235448, aadress Raba tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond, edaspidi ettevõte) esitas Keskkonnaametile Rae 2 turbatootmisala keskkonnaloa nr HARM-063 muutmise taotluse (edaspidi taotlus). Esmataotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi ka KOTKAS) 19.12.2024 menetluse nr M-130549 juurde, nõuetekohaselt korrigeeritud taotlus on registreeritud 15.07.2025. Rae 2 turbatootmisala asub Harju maakonnas Rae vallas Rae külas riigiomandis oleval Soometsa katastriüksusel (tunnus: 65301:002:0502). Soometsa katastriüksuse riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Aktsiaselts AHTOL omab Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisel vähe ja hästilagunenud turba kaevandamiseks ning vee erikasutuseks keskkonnakaitselubasid nr HARM-063 (maapõu) ja L.VV/324779 (vee erikasutus). Mõlemad keskkonnaload kehtivad kuni 28.02.2030. Käesoleva keskkonnakaitseloa muutmise ja pikendamise taotlusega soovib arendaja liita keskkonnaload nr HARM-063 ja L.VV/324779 ning säilitada oma tegevust Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisel ehk pikendada loa kehtivusaega 30 aasta võrra. Samuti soovitakse korrigeerida korrastamise suunda tänastest teadmistest lähtuvalt. Rae 2 turbatootmisalalt sademeevee suublasse juhtimiseks on ettevõttele antud 17.08.2015 korraldusega nr HJR 1-15/15/433 vee-erikasutusluba nr L.VV/324779. Keskkonnaluba on kohustuslik kui juhitakse sademevett suublasse turbatööstusmaalt (veeseadus § 187 p 6). Vee erikasutusloaga juhitakse vesi läbi settebasseini väljalaskme Ahtol-Rae 2 (HA625; X:6583791 ja Y:551700) kaudu Rae kraavi (EELIS kood VEE1092100), mis on ühtlasi ka Rae 1-2 maaparandussüsteemi eesvool valglaga kuni 10 km² (maaparandussüsteemi kood 4108920010290). Suublasse juhitava vee koguseks on 576 000 m³ aastas ehk 144 000 m³ kvartalis. Suublasse juhitavad vooluhulgad ei muutu võrreldes vee erikasutusloaga nr L.VV/324779 lubatud vooluhulkadega. Taotletav mäeeraldis hõlmab Rae turbamaardla (registrikaart nr 280) Rae 2 turbatootmisala aktiivse tarbevaru plokki 3 ja 4. Tegemist on olemasoleva keskkonnaloa nr HARM-063 muutmisega. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 185,51 ha, sealhulgas mäeeraldise pindala on 149,57 ha. Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisel on 2024. a läbi viidud jääkvaru uuring „Rae 2 turbamaardla Rae 2 turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 18.06.2024)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 24/4808), mille tulemusena on täpsustatud mäeeraldise jääkvaru. Uuringu tulemusena on korrigeeritud ja Maa-ameti peadirektori 12.09.2024 korraldusega nr 1- 17/24/1801 kinnitatud jääkvaru plokkides 3 ja 4 aT. Maavara kasutusaladeks on põllumajandus ja aiandus. Rae 2 turbatootmisala korrastamise suunaks on taassoostamine. Rae 2 turbatootmisalast ~80 m kaugusel kagus asub taotlejale kuuluv Rae turbatootmisala

mäeeraldis (keskkonnakaitseluba nr HARM-025, kehtiv kuni 06.10.2050). Tallinn – Lagedi tee (kõrvalmaantee nr 11290) möödub mäeeraldisest 0,8 km põhja poolt ning Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) 1,6 km ida poolt. Viimaselt tuleb läbi kõrval oleva Rae turbatootmisala turba väljaveo tee Rae 2 turbatootmisalale. Mäeeraldisest 50 m edela ja lääne pool paikneb Rae TTP-504 (MPS kood 4109300010010) ning sama kaugel lõunas Rae T-1967 (MPS kood 4108920010290) maaparandussüsteem. Kuivendusveed suunatakse Rae kraavi (EELIS kood VEE1092100), mis on ühtlasi ka Rae 1-2 maaparandussüsteemi eesvool valglaga kuni 10 km² (maaparandussüsteemi kood 4108920010290). Rae 2 turbatootmisala mäeeraldise kaht lahustükki eraldaval tervikul paikneb AS-i Gaasivõrk maaalune gaasitorustik (VID A000669765), mille kaitsevööndi laius on 2 m toru keskjoonest. Mäeeraldisest 0,3 km edela poolt möödub Vaskjala-Ülemiste kanal (EELIS kood VEE1093000), mille kalda veekaitsevööndi laius on 10 m veepiirist. Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisest 50 m põhja pool on Tallinna lennuvälja kaitsevööndi (VID EETN) piir, aktiivse ja taotletava mäeeraldise teenindusmaa põhjanurk kattub kaitsevööndiga 0,05 ha ulatuses. Lähim majapidamine asub mäeeraldisest ~273 m kaugusel edelas Loopere (tunnus 65301:002:0137) kinnistul. Suurem elamuala jääb käitisest umbes 500 m kaugusele edelasse. Turbatootmisala teenindusmaa lähimad puurkaevud on ~73 m kaugusel kirdes Lennuradari tee 34 (tunnus 65301:001:6155) kinnistul asuv puurkaev PRK0005986; samal kinnistul asub ca 10 m vahedega kokku 18 puurkaevu. ~0,2 km kaugusel kirdes asub Posti (tunnus 65301:002:1673) kinnistu olmevee puurkaev PRK0005986. Tootmisala on kogu ulatuses kuivendatud lahtise kraavitusega ning tootmises olevalt alalt on taimestik eemaldatud. Kaitsealuste taime- või loomaliikide leiukohti seal Eesti looduse infosüsteemi andmetel ei ole. Samuti puuduvad mäeeraldise piires kaitstavad looduse üksikobjektid. Mäeeraldise 500 m laiusel puhvril on inventeeritud Natura elupaigatüübid 7160 (allikad ja allikasood), 7120 (rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad), 7140 (siirde- ja õõtsiksood) ja 91D0* (siirdesoo- ja rabametsad), 6280 (lood ja alvarid). Lähim kaitstav looduse üksikobjekt on Nokakivi rändrahnude rühm (EELIS kood KLO4000120) 280 m kaugusel põhja pool. Kaitstavad alad, Natura 2000 alad ja metsa vääriselupaigad jäävad enam kui 1 km kaugusele. Mäeeraldisest 900 m kaugusel asub kanakulli elupaik (EELIS kood KLO9118081). Mäeeraldise teenindusmaa piirides kultuurimälestisi ei ole, kuid juhuslike leidude korral tuleb teavitada kohe Muinsuskaitseametit. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjale vastavust maapõueseaduses (edaspidi MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (edaspidi KeÜS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 ,,Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekooseis’’ sätestatud nõutele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks.

Riigilõiv 2388 eurot on tasutud 19.12.2024 riigilõivuseaduse § 136² lõike 2 kohaselt (redaktsioon jõustus 01.07.2024). MaaPS § 49 lõike 2 alusel andis keskkonnaloa taotlusele arvamuse riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus (Eesti Geoloogiateenistuse 03.07.2025 nr 13-1/25-1084; KOTKAS 11.09.2025 nr DM-130549-18. 2.2. Kehtivad keskkonnakaitseload Ettevõttele on antud kaevandamisluba nr HARM-063 ning veeluba nr L.VV/324779. Keskkonnaamet annab ühe keskkonnaloa, kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lõige 1 ja 4). Vee erikasutusloa nr L.VV/324779 tingimusi muuta ei soovita. Vee erikasutusloa nr L.VV/324779 kaevandamisloaga nr HARM-063 liitmisel kaotab vee erikasutusluba nr L.VV/324779 kehtivuse. 2.3. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine KeÜS § 44 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa taotlus läbi avatud menetluses, välja arvatud seadusega sätestatud juhul. KeÜS § 59 lg 4 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa muutmise taotluse läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras va loa omaja andmete muutmisel või § 59 lg 5 sätestatud juhtudel kui muutmine ei mõjuta keskkonnariski suurust, keskkonnaloa muutmisel ei toimu keskkonnamõju hindamist ning puudub muu oluline avalik huvi avatud menetluse läbiviimiseks või keskkonnaohu vältimiseks. Tegemist on keskkonnaloa muutmisega, mis võib mõjutada keskkonnariski suurust. Lähtudes eeltoodust kohaldatakse keskkonnaloa muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid. Loa andja teavitas menetluse algatamisest 11.08.2025 kirjaga nr DM-130549-16 ning küsis kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6). Rae Vallavalitsuse 09.09.2025 korraldusega nr 1331 (KOTKAS 11.09.2025 nr DM-130549-18) nõustus kohaliku omavalitsuse üksus Rae 2 turbatootmisala keskkonnaloa muutumise taotlusega. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 11.08.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded ning piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest 11.08.2025 kirjaga nr DM-130549-17 (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Täiendavalt kaasati asjaomaseid asutusi 26.02.2026 kirjaga nr DM-130549-20. Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus ettepanekuid laekus/ ei laekunud.

Loa andja teavitas XX.XX.2026 loa muutmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuste/vastuväidete esitamiseks (XX.XX.2026 kiri nr DM-130549-X; HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 47 lg 2, § 48 lg 1, 3 ja 4), määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Eelnõu avalikustamise käigus ettepanekuid/vastuväiteid laekus/ei laekunud. Vastavalt HMS § 40 lg 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Aktsiaseltsilt AHTOL XX kirjaga nr XX arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa muutmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest, hiljemalt kuupäevaks XX. Aktsiaseltsilt AHTOL vastas XXX. 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (KMH)

vajalikkust (KeHJS § 6 lg 21), kuna tegemist on suuremal kui 150 ha suurusel alal turba kaevandamise loa taotlusega (KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 3 p 11)). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (registreeritud KOTKAS 08.05.2026 nr DM-130549- 22), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik. Loa andmisel tuleb siiski arvestada eelhinnangus välja toodud keskkonnameetmetega (vt 3.3.2.). Eelhindamise tulemusena järeldas Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 1. On välistatud, et tegevus avaldab ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikku aladele. Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kui arvestatakse käesolevas eelhinnangus toodud põhimõtteid. 2. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei

ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas. Olulist mõju vibratsiooni osas ei kaasne. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. 3. Rae 2 turbatootmisala on samal eesmärgil kasutuses olnud. Kogu mäeeraldis on kaetud toimiva kuivendusvõrgustikuga. Eesvoolude veekvaliteeti ei mõjutata oluliselt. 4. Keskkonnaloa pikendamisega täiendavat mõju ei kaasne. 5. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. 6. Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine vähetõenäoline. 7. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivse ja piiriülene mõju.

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaloa nr HARM-063 muutmise aluseks on taotleja 15.07.2025 esitatud taotlus nr T-KL/1027030-3. Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1). Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2). Turba kaevandamise lubade kehtivust võib pikendada kuni 30 aasta kaupa, kuni kaevandatava maavara ammendamiseni (MaaPS § 67 lg 1). Ettevõttel on luba vajalik ka vee erikasutuseks. KeÜS § 41 lg 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba. KeÜS § 62 10 lg 2 sätestab, et enne 2020. aasta 1. jaanuari välja antud jäätmeloa, vee erikasutusloa, veeloa, õhusaasteloa ja kaevandamisloa vormistab loa andja mõistliku aja jooksul KeÜS § 53 lg 3 alusel kehtestatud andmekoosseisuga keskkonnaloaks. Kuna turbatootmisalalt liigvee suublasse juhtimine kaasneb maavara kaevandamisega, vormistab Keskkonnaamet Aktsiaselts AHTOL-e vee erikasutuseks ning maavara kaevandamiseks ühtse keskkonnaloa nr HARM-063. Vastavalt vee erikasutusloale kuivendusvesi suunatakse eesvoolu Rae 2 turbatootmisala ja sellega piirneva Rae turbatootmisala kogujakraavide süsteemi kaudu väljalaskme Ahtol-Rae 2 (HA625) abil. Tootmisala eesvooluks on Rae kraav (EELIS kood VEE1092100). Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetav keskkonnaluba HARM-063 kehtivusajaga kuni 28.02.2060 annab ettevõttele Rae maardlas Rae 2 turbatootmisalal õiguse alljärgnevaks:

Maavara kaevandamine Vee erikasutamine Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku

Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse rendileping keskkonnaloa alusel. 3.1.1. Maavara kaevandamine Aktsiaselts AHTOL on turba tootmisega tegelev ettevõte, kes tegeleb Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisel, keskkonnakaitselubade nr HARM-063 (maapõu) ja L.VV/324779 (vee erikasutus) alusel, vähe ja hästilagunenud turba kaevandamise ning vee erikasutusega. Mõlemad keskkonnaload kehtivad kuni 28.02.2030. Käesolevaga muudetakse Aktsiaselts AHTOL-le antud Rae 2 turbatootmisala keskkonnaluba nr HARM-063. Rae 2 turbatootmisala keskkonnaluba pikendatakse 30 aasta võrra, liidetakse keskkonnaload nr HARM-063 ning korrigeeritakse korrastamise suunda tänastest teadmistest lähtuvalt varasem metsastamime, jõhvikakultuuri ja osaliselt puhketsooni rajamine asendatakse taastuva soo tingimuste loomisega. Keskkonnaloale lisatakse ka välisõhu osa. Rae 2 turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 185,51 ha, sh mäeeraldis pindalaga 149,57 ha. Tootmisala mäeeraldis koosneb kahest lahustükis, mille vahel kasvab segamets. Mäeeraldis hõlmab täielikult vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokki 3 aT ja hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokki 4 aT. Vähelagunenud turba (plokk 3 aT) varu puudub Rae 2 turbatootmisala mäeeraldise kagupoolse lahustüki kagupoolsemal alal. Kogu turbatootmisala mäeeraldise piiresse jääv hästilagunenud turbakiht pole kaevandatav, kuna mäeeraldise põhja tuleb paremate korrastamistingimuste loomiseks jätta ~0,2 m paksune turba jääkkiht. Maavaravaru kadu lamamisse jäetavas jääkkihis on arvutuslikult leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala (149,57 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient (0,216) = varu jääkkihis (65 tuh t). Kaevandatav varu on toodud järgmises tabelis: Plokk Maavara Pindala (ha) Aktiivne tarbevaru, tuh t Kadu, tuh t Kaevandatav varu, tuh t 3 aT Vähelagunenud turvas 129,19 244,614 0 244,614 4 aT Hästilagunenud turvas 149,57 578 65 513

Arvestades kaevandatava jääkvaru koguse ja Rae 2 turbatootmisala maksimaalse lubatud aastase tootmismahuga 20 tuh t soovitakse tootmisala keskkonnaluba pikendada 30 aasta võrra. Maksimaalne aastane tootmismaht jääb võrreldes kehtiva loaga samaks – 20 tuh t/a. Taotletava maavara kasutusotstarbeks on aiandus ja põllumajandus. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on taastuv soo. Maakatastriseaduse § 182 lg 4 sätestab, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve.

MaaPS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lg 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lg 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 66 lg 2 p 4 ja 5 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb maksimaalse aastamäära muutmist või on esitanud selleks muu põhjendatud taotluse. Käesoleva taotlusega soovib Aktsiaselts AHTOL muuta Rae 2 turbatootmisala keskkonnaluba nr HARM-063. Taotleja soovib liita keskkonnaload nr HARM-063 ja L.VV/324779 (vee erikasutustegevus on antud alal nii ruumiliselt kui tehnoloogiliselt maavara kaevandamisega seotud) ning säilitada oma tegevust Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisel ehk pikendada loa kehtivusaega 30 aasta võrra (kuni 28.02.2060). Samuti soovitakse korrigeerida korrastamise suunda tänastest teadmistest lähtuvalt. Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba anda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alale või maardlale. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantakse turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Rae maardla Rae 2 turbatootmisala on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ §-s 2 nimetatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Kaevandamiseks lubatud turbaalasid on piiratud koguses ja seetõttu on maavara kaevandamisel oluline väljata võimalikult suur protsent kinnitatud aktiivsest tarbevarust eelkõige kaevandamiseks juba avatud aladelt. Turba kaevandamine lähtub säästva arengu seadusest, mis ei luba turba kaevandamist üle aastase juurdekasvu. Sellest nõudest tingituna on määratud ka turbakaevandamise kvoodid, millede järgimine tagab turbavaru jätkuvuse järgnevatele põlvkondadele. Rae 2 turbatootmisala olemasoleva loa maksimaalne lubatud kaevandamismaht on 20 tuh t. KeÜS § 41 lg 4 alusel antakse üks keskkonnaluba, kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud. Aktsiaselts AHTOL soovib vee erikasutuse keskkonnaloa liita maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloaga. MaaPS § 49 lg 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Keskkonnaamet edastas Rae 2 turbatootmisala keskkonnaloa nr HARM-063 muutmise taotluse 11.08.2025 kirjaga nr DM-130549-16 Rae Vallavalitsusele. Rae Vallavalitsuse 09.09.2025 korraldusega nr 1331 (KOTKAS 11.09.2025 nr DM-130549-18) nõustus kohaliku omavalitsuse üksus Rae 2

turbatootmisala keskkonnaloa muutumise taotlusega tingimusi esitamata. MaaPS § 50 lg 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lg 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Rae 2 turbatootmisala keskkonnaloa nr HARM-063 muutmise taotluse seletuskirja kohaselt turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada või taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. KeÜS § 42 lg 1 p 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Aktsiaselts AHTOL on turba tootmisega tegelev ettevõte, kes tegeleb Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisel, keskkonnakaitselubade nr HARM-063 (maapõu) ja L.VV/324779 (vee erikasutus) alusel, vähe ja hästilagunenud turba kaevandamise ning vee erikasutusega. Mõlemad keskkonnaload kehtivad kuni 28.02.2030. Käesoleva keskkonnakaitseloa muutmise ja pikendamise taotlusega soovib arendaja liita keskkonnaload nr HARM-063 ja L.VV/324779 ning säilitada oma tegevust Rae 2 turbatootmisala mäeeraldisel ehk pikendada loa kehtivusaega 30 aasta võrra. Samuti soovitakse korrigeerida korrastamise suunda tänastest teadmistest lähtuvalt. 3.1.2. Vee erikasutus 3.1.2.1. Lubatav tegevus Aktsiaselt AHTOL omab keskkonnaluba nr L.VV/324779, mille liitmist taotletakse kaevandamisloaga nr HARM-063. Ettevõtte vee erikasutus seisneb kuivendus- ja sademevee juhtimises väljalaskme Ahtol-Rae 2 (HA625) kaudu suublasse, milleks on Rae kraav (EELIS kood VEE1092100). Lubatud suublasse juhitav vooluhulk on kuni 144 000 m³ kvartalis ning kuni 576 000 m³ aastas. Vee erikasutuse osas loa muutmise käigus muutusi ei tehta, kõik tingimused jäävad samaks, mis on kehtestatud vee erikasutuse keskkonnaloas nr L.VV/324779. Korralduse otsustava osa punkt 1.1.3 annab õiguse turbatööstusmaalt sademevee suublasse juhtimiseks (VeeS § 187 p 6). 3.1.2.2. Nõuded sademevee juhtimiseks suublasse VeeS § 2 lg 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1 on vee erikasutuse aluseks keskkonnaluba. Veeluba on kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6). Ettevõte juhib turbatööstusmaalt sademevett

suublasse Harju maakonnas Rae vallas Rae külas Soometsa kinnistult (registriosa nr 9517002, katastritunnus 65301:002:0502). Tootmisalalt kuivendusvee suublasse juhtimine tehakse vastavalt Rae 2 turbatootmisalale väljastatud vee erikasutusloale nr L.VV/324779, mis soovitakse käesoleva taotlusega liita koos maapõue osaga ühe keskkonnakaitseloa alla. Kuivendusvesi suunatakse eesvoolu Rae 2 turbatootmisala ja sellega piirneva Rae turbatootmisala kogujakraavide süsteemi kaudu väljalaskme Ahtol-Rae 2 (HA625) abil. Tootmisala eesvooluks on Rae kraav (EELIS kood VEE1092100), mis suubub tootmisalast ligikaudu 1,7 km kaugusel Pirita jõkke (EELIS kood

VEE1089200). Tootmisalalt suublasse juhitava vee aastane vooluhulk on ~576 tuh m3 aastas

(~144 tuh m3 kvartalis). Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on tootmisala kuivendusvõrk eesvooluga ühendatud settebasseinide kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka. Settebasseinid on projekteeritud selliselt, et keskmine voolukiirus settebasseinides on alla 1 cm/s, mis tagab heljumi settimise settebasseinide põhja. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas. Puhastamisel tuleb jälgida esialgseid settebasseinide mõõtmeid. Kuna kuivendusvesi juhitakse eesvoolu ka läbi kõrvalasuva Rae turbatootmisala kogujakraavide süsteemi, tuleb arvestada, et juhul, kui kõrvalasuva Rae turbatootmisala korrastamine otsustatakse ellu viia varasemalt, tuleb Rae 2 turbatootmisala kuivendusvõrguga seotud kogujakraavid ja settebasseinid jätta toimima. VeeS § 18 lg 2 kohaselt ei peeta heitveeks sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett. Vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/324779 anti 17.08.2015 (korraldusega nr HJR 1- 15/15/433) ja selle väljaandmise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“, mis on tänaseks kehtetuks tunnistatud. Vee erikasutusloaga L.VV/324779 Ahtol-Rae 2 väljalaskmele on seatud kohustus seirata järgmisi näitajaid koos vastavate piirväärtustega: biokeemiline hapnikutarve (BHT₇) 15 mg/l, heljum 40 mg/l, üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l, üldfosfor (Püld) 1 mg/l ning vesinikioonide kontsentratsioon (pH) püsima vahemikus 6–9. Seiresageduseks on määratud kord poolaastas. Täiendava nõudena on avariiolukorras naftasaaduste (süsivesinikud C10–C40) sisalduse määramine. VeeS § 130 lg 2 (jõustus 01.10.2019) alusel kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 7 lg 7 kohaselt on sademeveele kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe

piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele on kohustuslik loaga määrata lisaks § 7 lõikes 7 nimetatule ka üldlämmastiku ja üldfosfori sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama määruse nr 61 lisas 1 toodud piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4). Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 inimekvivalenti (edaspidi ie), välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l (määrus nr 61 § 7 lg 1). Kõik seiratavad näitajad ning neile loas kehtestatud piirväärtused vastavad kehtivatele nõuetele, välja arvatud naftasaadused. Seetõttu kehtestab Keskkonnaamet suublasse juhitavale veele saastenäitaja „naftasaadused (süsivesinikud C10–C40)” piirväärtuseks 5 mg/l. Eeltoodut arvestades on Ahtol-Rae 2 (HA625) väljalaskmele kehtestatavad saastenäitajate piirväärtused järgmised: BHT₇ 15 mg/l, heljum 40 mg/l, naftasaadused (süsivesinikud C10–C40) 5 mg/l, üldfosfor 1 mg/l ning üldlämmastik 45 mg/l. Väljalaskme Ahtol-Rae 2 (HA625) kaudu Rae kraavi juhitud sademevesi on omaseire tulemuste põhjal alati vastanud veeloaga kehtestatud nõuetele. Vee erikasutaja peab tagama vee juhtimisel suublasse loaga seatud piirmääradele vastavuse. Veeproovide mittevastavuse korral tuleb loa omajal kasutusele võtta asjakohased meetmed, tagamaks sademevee vastavuse loas kehtestatud piirmääradeni. Reostusnäitajate seire tulemuste mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. 3.1.2.3. Proovivõtu- ja analüüsinõuded Kui hinnatakse sademevee saasteainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee proovivõtu sagedus loaga (määrus nr 61 § 16 lg 1).

Proovivõtu sagedus ja koht sademevee korral saastenäitajate määramiseks täpsustatakse loas. Sademevee proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa omaja võib vajaduse korral võtta proove sagedamini, kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist tulemust (määrus nr 61 § 16 lg 5). Kuivendusvee väljalaskme proovi võtmise sageduseks määratakse üks kord poolaastas, kui on turbatootmise aktiivne periood.

Kõikide reostusnäitajate (BHT7, heljum, üldfosfor, üldlämmastik) seiret tuleb teostada üks kord poolaastas II ja III kvartalis.

Soosetete vesi on looduslikult madala pH väärtusega, mistõttu sellele piirväärtuste kehtestamine ei ole asjakohane. Siiski, kuna turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademeveest, siis selle pH on üldjuhul >6. Madalamad pH väärtused võivad esineda madala veeseisu ajal (vihmavee osakaal väiksem tavapärasest) või vahetult pärast kraavide kaevamist/puhastamist. Keskkonnaamet määrab pH seire tabelisse V7, kuna turbatootmisaladelt suublasse juhitavas vees võib pH olla tavapärasest happelisem.

Turba tootmisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ega mürgiseid aineid. Turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademetest ja lumesulamisveest. Keskkonnaametile ei ole seni teada juhtumeid turbakaevandamisel toimunud naftareostuste kohta ja suublasse juhtavasse sademevette naftasaaduste sattumise tõenäosus on väga väike. Arvestades eelnevat ja määruse nr 61 § 16 lõiget 5, määrab Keskkonnaamet loas naftasaaduste (süsivesinikud C10–C40) seire kohustuse üks kord aastas, III kvartalis.

Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta suublasse juhitavast sademeveest (määrus nr 61 § 14 lg 2).

Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS § 236 lg 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele (määrus nr 61 § 14 lg 6). Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele.

Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina (määrus nr 61 § 14 lg 8). Loa omaja võetav sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust (määruse nr 61 § 14 lg 9).

Keskkonnaloaga nõutav omaseire kuulub veeuuringu alla. Veeuuring VeeS tähenduses on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2).

Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi, atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ (VeeS § 243 lg 5). Sademevee valdkond ei ole nimetatud määruses välja toodud. Valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud (VeeS § 243 lg 2).

Sademevee seirearuanded tuleb esitada KOTKAS-s. Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid. Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid. 3.1.2.4. Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks Rae 2 turbatootmisala kuivendusvesi suunatakse eesvoolu Rae 2 turbatootmisala ja sellega piirneva Rae turbatootmisala kogujakraavide süsteemi kaudu väljalaskme Ahtol-Rae 2 (HA625) abil. Tootmisala eesvooluks on Rae kraav (EELIS kood VEE1092100), mis suubub tootmisalast ligikaudu 1,7 km kaugusel Pirita jõkke (EELIS kood VEE1089200). Tootmisalalt suublasse

juhitava vee aastane vooluhulk on ~576 tuh m3 aastas (~144 tuh m3 kvartalis).

Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ (2022-2027) on kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK).

Pirita jõel on moodustatud keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 "Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused" (edaspidi määrus nr 19) lisas 1 neli vooluveekogumid.

Turbatootmisala kuivendusveed suunatakse Rae kraavi kaudu Pirita pinnaveekogumisse Pirita Vaskjalalt suudmeni (1089200_4, lühinimetus Pirita_4). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas on 2019. aasta andmetel pinnaveekogumi Pirita_4 koondseisund halb. Eesti pinnaveekogumite 2024.a seisundi vaheinfo andmetel on pinnaveekogumi Pirita_4 koondseisund samuti halb. Halb seisund on põhjustatud varasemalt tuvastatud elustikus elavhõbeda (Hg) sisaldusest (2022) ning benso(a)püreeeni ja perfluorooktaansulfonaadi esinemisest vees (2022). Veemajanduskava meetmeprogrammi kohaselt on veekogumi olulisteks koormusteguriteks põllu- ja metsamaa kuivendus, alla 2000 inimekvivalendi reoveepuhastid ja muud heitveelasked, kaevanduse või karjääriga seotud heitveelasked ning paisrajatised.

Rae ja Rae 2 turbatootmisala kuivendusvee keskmine vooluhulk on 0,026 m3 /s. Arvestades, et kuivendusvee vooluhulk moodustab väga väikese osa Pirita jõe vooluhulgast ning seiratavad näitajad vastavad kehtestatud piirnormidele, on kuivendusvee mõju Pirita jõele minimaalne.

Pirita jõgi on Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ alusel määratletud lõheliste kudemis- ja elupaigana. Lõheliste elupaikadena määratletud jõgede hea seisundi säilitamisel on lisaks füüsikalis- keemilistele näitajatele oluline jälgida ka hüdromorfoloogilisi tingimusi, sealhulgas

hüdroloogilist režiimi, kuna veekogu füüsiline kvaliteet kajastub otseselt elustiku ja taimestiku mitmekesisuses ning bioloogilises kvaliteedis. Lõheliste elupaikade puhul on olulised füüsikalis-keemilised üldtingimused pH, lahustunud hapniku sisaldus, biokeemiline hapnikutarve (BHT₇), ammooniumioonide (NH₄⁺), üldlämmastiku (Nüld) ja üldfosfori (Püld) sisaldus (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 13/1094).

Pirita veekogumi (1089200_4; Pirita jõgi Vaskjalalt suudmeni) viimane seire viidi läbi 2023. aastal vastavalt Eesti Keskkonnauuringute Keskuse aruandele „Jõgede seire 2023 a.“. Seire tulemuste kohaselt oli füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ökoloogiliste seisundiklasside koondmäärang (FÜKE) 2023. aastal väga hea. FÜKE koondmäärangud on olnud kogu vaatlusperioodi (2012-2023) vältel stabiilselt väga heas või heas ökoloogilises seisundiklassis. Samas on üldlämmastiku aasta keskmised kontsentratsioonid hinnatud heasse või kesisesse ökoloogilisse seisundiklassi. Aastal 2023 oli lämmastiku sisaldus 3,7 mg/l kohta (ehk kesine). Rae 2 turbatootmisala kuivendusvee liikumisteekonna pikkus mööda Rae–Lagedi peakraavi kuni Pirita jõeni on hinnanguliselt ligikaudu 1,7 km. Selle vahemaa jooksul toimub heljumi ning üldfosfori ja üldlämmastiku kontsentratsioonide osaline vähenemine, mistõttu Pirita jõkke suubuv vesi ei ole jõe elustikule negatiivse mõjuga.

Pirita jõe vooluhulk varieerub sademete poolest keskmisel aastal 1,0- 20,0 m3 /s vahel. Rae ja Rae 2 turbatootmisala kuivendusvee keskmine vooluhulk on 0,026 m3 /s. Arvestades, et antud vooluhulk moodustab väga väikese osa Pirita jõe vooluhulgast, turba kaevandamise käigus ei vähendata Pirita jõe vooluhulka ning seiratavad näitajad on vastanud lubatud piirnormidele (ka omaseire tulemustel), on mõju Pirita jõele, elustikule ja ka Pirita jõe hüdromorfoloogiale väike.

VeeS § 31 punkti 2 kohaselt tuleb vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit.

VeeS § 32 lõike 1 kohaselt on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. VeeS § 129 lõike 5 ja määruse nr 61 § 10 lõike 1 kohaselt määratakse suubla seire keskkonnaloas.

Arvestades, et maavarade kaevandamine ei ole Pirita_4 vooluveekogumi puhul surveteguriks ning turbatootmisalalt ärajuhitava vee reostusnäitajad on alati vastanud vee erikasutusloaga kehtestatud nõuetele, on Keskkonnaamet seisukohal, et väljalaskme Ahtol-Rae 2 (HA625) kaudu ärajuhitav vesi ei mõjuta eeldatavalt Pirita_4 vooluveekogumi seisundit ning puudub oht veekogu seisundiklassi halvenemiseks. Keskkonnaamet ei määra vee erikasutajale turbatootmisalalt ärajuhitava vee juhtimisel suublasse rangemaid nõudeid ega kehtesta suubla seiret, kuid vee erikasutaja peab tagama kuivendusvee juhtimisel suublasse vee erikasutusloaga seatud piirmääradele vastavuse.

VeeS § 33 lõike 5 kohaselt tuleb pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes vältida prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist. Reostusnäitajate mittevastavusel loas

kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa omajale rangemaid nõudeid ja/või täiendavaid tingimusi (sh suubla seire kehtestamine). Eesvoolu suunatava vee kvaliteeti jälgitakse keskkonnaloas toodud asukohtades ja sagedusel.

Juhul, kui seire tulemuste põhjal selgub, et sademevee juhtimisega turbatööstusmaalt halveneb Pirita jõe seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist, rangemate nõuete määramist (sh suubla seire kehtestamine). 3.1.2.5. Keskkonnatasu rakendamine Keskkonnatasude seaduse (KeTS) § 31 lg 1 alusel on keskkonnatasu arvutamise kohustus loodusvara kasutajal, saasteainete veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal. Saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse rakendatakse KeTS § 17. Arvutustes tuleb lähtuda KeTS § 32 lg 6, mille kohaselt saastetasu arvutatakse mõõdetud või arvutatud saasteainete koguste järgi. Saastetasu arvutamisel võetakse aluseks suublasse juhitud saasteainete kogus, mis saadakse läbi kvartaalse tegeliku sademevee voolhulga ja suublasse juhitud saasteainete kontsentratsiooni korrutise. Isik esitab andmed suublasse juhitava vee kohta deklaratiivselt (KeTS § 333 lg 1). Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud. Saastetasu ei nõuta, kui KeTS § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab veeseaduse alusel KeTS § 17 lõike 1 punktides 1–7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas kehtestatud keskmistele piirväärtustele. KeTS § 32 lg 62 kohaselt juhul, kui keskkonnaloas on sätestatud kohustus korraldada suublasse juhitavas vees sisalduvate saasteainete seiret harvemini kui üks kord kvartalis, arvutatakse saastetasu selle aruandekvartali kohta, mil seiret ei teostata, viimaste saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemuste alusel. 3.1.3. Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku viimine 3.1.3.1. Lubatav tegevus Taotleja tegeleb turbatootmisega, rakendades freesmeetodit. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Seejärel toimub turba laadimine veoautodele ja selle transport. Aktsiaseltsil AHTOL on vajalik omada õhusaasteluba vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” (edaspidi määrus nr 67), § 2 järgi, kuna heiteallikatest eralduvate osakeste heitkogus on 2,146 t/a mis ületab määruse nr 67 lisas välja toodud künniskogust 1 t/a.

Õhukvaliteedi piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid “ (edaspidi määrus nr 75). Kõrgeim koosmõju saavutatakse peenete osakeste osas, kus 14,30 µg/m³ moodustab 28,6% saasteainele kehtestatud 24 h piirväärtusest. Määruse nr 56 § 20 lg 10 kohaselt esitatakse LHK projektis andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise. Käitise tegevusega ei kaasne lõhnaemissiooni. Määruse nr 56 § 20 lg 11 kohaselt tuleb LHK projektis anda müra võimalikkuse esinemise hinnang, milles esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist. Turba kaevandamisel kasutatav tehnika põhjustab müra, mis on sarnane põlluharimisel tekkiva müraga. Taotlusele on koostatud müra hajumise mudel, mille kohaselt jääb käitise müra päevane tase lähima elamu juures tasemele ~30 dB ehk müra mudeldamise tulemusena ei ületata Loopere kinnistu majapidamise õuealal II kategooria päevast piirväärtust. Täiendavate müra vähendamise või tõkestamise meetmeid ei ole vaja rakendada, kuivõrd turbatootmisega kaasnev müratase ei levi olulisel määral väljapoole tootmisterritoorumi piiri ning kehtestatud piirväärtusi ei ületata. 3.2. Loa muutmisest keeldumise aluste väljaselgitamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb loa muutmisest keeldumise aluseid. Loa andjale teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55).

tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1); tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). Keskkonnaamet järeldas, et tegevusel puudub oluline keskkonnamõju 08.05.2026 dokumendiga nr DM-130549-22; tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1); kohaliku omavalitsuse üksus nõustus keskkonnaloa muutmisega tingimusi esitamata (MaaPS 55 lg 2 p 11). Loa muutmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamisel on kohaliku omavalitsuse üksusel soovi korral võimalik täiendavalt ettepanekuid ja vastuväiteid esitada; tehtavad tööd ei mõjuta kaitstavat loodusobjekti oluliselt ebasoodsalt (MaaPS § 55 lg 2 p 12). Keskkonnaameti 08.05.2026 dokumendiga nr DM-130549-22 kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju; taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga xx.xx.2026, MaaPS § 55 lg 3 p 1); maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses.

MaaPS 55 lg 2 p-s 1-9 ja lg 3 p-s 2-3 toodud asjaolusid Rae 2 turbatootmisala mäeeraldise, selle teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda.

3.2.1. Eraldi on pikemalt käsitletud MaaPS § 55 lg 2 p-s 10 ja KeÜS § 52 lg 1 p-s 7 sätestatud keeldumise aluseid. Turba kaevandamisega kaasnevad märkimisväärsed keskkonnahäiringud, mille vältimist tuleb MaaPS § 55 lg 2 p 10 rakendamisel käsitleda riigi huvina. Selliseid häiringuid võib lubada üksnes tingimusel, et need on proportsionaalsed võrreldes kasuga, mida kaevandamisest saadakse. KeÜS § 52 lg 1 p 7 tuleneva keeldumise aluse puhul ei tule hinnata ainult seda, kas kaevandataval turbal on kasutusostarve, vaid ka seda, kas loodusvara kasutus pole ilmselt raiskav. Turba kaevandamisel ei kasutata turvast üksnes loodusvarana, vaid mõjutatakse ökosüsteemi tervikuna. Looduslikus seisundis raba pakub peale turbaga varustamise muid olulisi looduse hüvesid (n-ö ökosüsteemide teenuseid), nt puhta vee säilitamine ja süsiniku sidumine. Keskkonnakaitseloa andmisel või muutmisel (sh pikendamisel) turba kaevandamiseks kaalutakse, mis võiks olla hinnanguliselt taotletava tegevusega kaasneda võiv kahju ökosüsteemide teenustele ning kas kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus kaevandatud turba kohta kaalub üles potentsiaalse kaevandamisega ökosüsteemidele tekitatava kahju. Ökosüsteemide teenuste hindamiseks kasutati mudelit, mis on välja töötatud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli 2023. aastal valminud Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemide teenuste) sotsiaalmajandusliku väärtuste üleriigilisel hindamisel ja kaardistamisel tehnilises lõpparuandes toodud materjale kasutades mõningate kohandustega mõju hindamiseks turba kaevandamisele. Keskkonnaametile esitatud taotluse kohaselt kaevandatavat turvast ei plaanita kasutada ainult energeetikasektoris energia saamise eesmärgil. Seega liigitub antud juhul tegevus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorisse (tuntud ka kui LULUCF sektorisse). Loa andja hindas taotletava tegevuse tõttu ökosüsteemide teenustele kaasneda võivat kulu ning seda, mis on taotluse kohaselt maavara kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus parimate teadmiste järgi seisuga 03.06.2026. Keskkonnaameti ökosüsteemide hindamise juhendis on detailsemalt kirjeldatud ka seost ökosüsteemiteenuste väärtuste arvestamise metoodikaga. Lühidalt välja tuues: ELME2 (ELME on lühend Keskkonnaagentuuri projektile „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid”) raames hinnati ja kaardistati 22 erineva ökosüsteemiteenuse ehk looduse hüve paiknemine, kogused ja võimalusel majanduslik (rahaline) väärtus. Turbakaevandamislubade andmise konteksti tarbeks valiti välja need ELME2 raames hinnatud-kaardistatud ja asjakohased teenused, millele turba kaevandamine eeldatavalt kahju teeb. Kasutati kõigi kolme peamise ökosüsteemiteenuse klassi – reguleerivad ja säilitavad, varustavad ning kultuuriteenused – hüvesid. Valiti seitse teenust: globaalne kliimaregulatsioon, veevoogude reguleerimine, elupaikade pakkumine, lokaalne kliimaregulatsioon, loodusannid- jõhvikad, loodusturism ja virgestusväärtus. Turbaaladel valitud seitsmest olulisest ökosüsteemiteenusest omavad majandusliku väärtuse hindamise indikaatorit viis. Seetõttu loodi tööriista sisendiks kaks erinevat kuumkohtade kaarti:

rahalist väljavõtet võimaldava viie teenuse majandusliku väärtuse kiht ning detailsem, skaalale 0-5 standardiseeritud seitsme teenuse biofüüsikaliste väärtuste kiht. Viie teenuse rahalise väärtuse kihi loomiseks liideti kokku globaalse kliimaregulatsiooni, veevoogude reguleerimise, jõhvikate, loodusturismi ja virgestusväärtuse majanduslikku väärtust kirjeldavad kihid. Seitsme teenuse biofüüsikaliste väärtuste kiht koosneb juba nimetatud viiest hüvest ning lisaks on arvestatud ka elupaiga- ja lokaalse kliimaregulatsiooni hüvedega. Seitsme teenuse biofüüsikaliste väärtuste kihi loomisel tuli arvestada, et kõik ökosüsteemiteenused on hinnatud ja kaardistatud vastavalt konkreetsele hüvele asjakohasele metoodikale, mistõttu on kõikide hüvede kihid erinevas skaalas ja eri ühikutega. Võimaldamaks hüvede väärtuste liitmist üheks nn kuumkohtade ehk ökoloogiliselt väärtuslikumate ja vähemväärtuslike kohtade kihiks, standardiseeriti kasutatud kihid ühtsele skaalale 0-5. Eelnevalt logaritmiti mulla orgaanilise süsiniku kaardi väärtused normaaljaotusele vastavaks. Seejärel liideti kihid kokku ning standardiseeriti veelkord skaalale 0-5. Huvipakkuva ala keskmine teenuste väärtus ümardatud lähima täisarvuni määrab seisundiklassi. Analüüsi tulemusena selgus, et mudelarvutuses seitsme standardiseeritud teenuse keskväärtuses jäi taotletav turbatootmisala seisundiklassi nr 2 (täpne nr 1,92), mille alusel liigitakse see ökosüsteemiteenuste seisundiklassi „vilets“. Sellisel juhul peab rahaline kasu olema võrdväärne ökoloogilise kahjuga või seda ületama. Ökosüsteemide teenuste rahaliseks väärtuseks taotletaval alal saadi 31 973 831,81 eurot. Taotluse kohaselt on kaevandatava hästilagunenud turba kogus 513 tuhat tonni, vähelagunenud turba kogus 244,614 tuhat tonni (seisuga 30.09.2024). Suur osa Eestis kaevandatud turbast eksporditakse põllumajandussaaduste kasvatamiseks teistes riikides ning seega üldist panust toidu julgeolekusse globaalselt on raske rahas väärtustada. Võttes aluseks Kliimaministeeriumis valminud turba tootmise majandusanalüüsi andmed seisuga 04.09.2024, siis lisandväärtus Eestis tonni kaevandatud turba kohta võiks olla 46,4 eurot. Arvestades taotluses toodud kaevandatava turba kogust, siis saadi tänaste hindade juures potentsiaalseks lisandväärtuseks kaevandamisel 35 153 290 eurot. Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui loa alusel kavandatava tegevuse käigus kasutatakse loodusvarasid ebaotstarbekalt või põhjustatakse loodusvarade seisundi olulist halvenemist, arvestades taastuva ja taastumatu loodusvara säästva kasutamise põhimõtet (MaaPS § 55 lg 1 koosmõjus KeÜS § 52 lg 1 p 7). Ökosüsteemide hindamise juhendi kohaselt eeldatav lisandväärtus on suurem kui ökoloogiline kahju. Arvestades, et ala on juba kaevandamiseks avatud ning taotletavalt mäeeraldiselt on varasemalt juba kaevandatud, siis kaalutluse tulemusel leiti, et loodusvara kasutus on otstarbekas ja säästlik ning sellest kaalutlusest lähtuvalt loa muutmiseks keeldumise alust ei esine. Lisaks kaalub maavara lõpuni ammendamine ja ala korrastamine üles ökosüsteemide kahju. Vastavalt ka strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta.

Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. 3.2.2. Mõju kliimale Järgnevalt on selgitatud kavandatud tegevusega kaasnevat mõju kliimale, kasutades analoogiana Soosaare III turbatootmisala KMH aruannet ("Soosaare III turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne", töö nr 23/4607, OÜ Inseneribüroo STEIGER), leitav KMH registrist numbriga KMH00323. Turbatootmisaladega seotud heited raporteeritakse rahvusvahelises kliimaaruandluses LULUCF sektori märgalade kategoorias. Tulenevalt LULUCFi määrusest (EL) 2018/841 on Euroopa Liit seadnud üldeesmärgi saavutada LULUCFi sektoris 2030. aastaks netosidumine 310 miljonit tonni CO2 ekv ning Eesti riiklik eesmärk on LULUCF sektoris 2030. aastaks suurendada sidumist või vähendada heidet 434 kt CO2 ekv võrra baasperioodi (2016–2018) keskmisega võrreldes. Käesoleval juhul on tegu olemasoleva tegevuse jätkumisega, mille emissioonid (nii on- kui off site emissioonid) sisalduvad juba olemasolevas kliimaaruandluses ja aastaste emissioonide suurenemist ei planeerita. Siiski moodustavad kavandatava tegevusega kaasnevad arvutuslikud kasvuhoonegaaside heited olulise osa nii turbasektori aastastest heidetest kui ka aastaks 2035 planeeritud Eesti kasvuhoonegaaside netoheite sihttasemest. Peamiseks leevendusmeetmeks turbatootmisala puhul on oluline etapiviisiline turbatootmisala korrastamine väljakute ammendamise järgselt, mis vähendab ala on-site heidet. Arvutuslikku off-site heidet on võimalik vähendada vaid toodetavate turbakoguste vähendamisega. Kasvuhoonegaaside vähenemise prognooside tegemisel tuleb arvestada erinevate riskidega (sh majanduslikud, poliitilised), mis võivad kaasneda kliimaneutraalsuse poole liikumisega. Rae 2 turbatootmisala töötamisele nagu ka kõikidele majandussektoritele tervikuna, võib edaspidi olla vajalik seada täiendavaid keskkonnatingimusi, mis tehnoloogianeutraalselt arvestavad kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke sh ajalist mõõdet (nt kehtestades keskkonnalubadega summaarse lubatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vastavalt riiklikele vahe-eesmärkidele). Eeltoodust lähtuvalt lisab Keskkonnaamet loale järgneva kõrvaltingimuse: - Oluline on etapiviisiline turbatootmisala korrastamine väljakute ammendamise järgselt. Kasvuhoonegaaside heite piiramise kohustuse olulised küsimused peab parima kättesaadava teadusinfo ja Eesti rahvusvaheliste kohustuste põhjal otsustama seadusandja. Selleks on aegsasti vaja kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitekoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Käesoleva korralduse koostamise ajaks ei ole turbatootmise sektorile kehtestatud sektoripõhist etapiviisilist heitkoguste vähendamise kava. Heitekoguste kontrollimise üldised kliimaeesmärgid ei sea arendustele piiranguid jäiga arvulise normina, sest niisuguste eesmärkide saavutamine ei sõltu vaid kavandatavast käitisest, vaid väga paljude tegevuste koosmõjust. Sektori- või käitisepõhiste konkreetsete arvuliste normide

määramine on poliitiliste valikute küsimus. Eesti on ühinenud rahvusvaheliste lepetega, et vähendada KHG emissiooni ja muuta tootmine keskkonnasõbralikumaks. Eestis tegutsevate turbatootjate andmetel võib soodsatel ilmastikuoludel planeerida turba toodanguks ligikaudu 150 - 200 t hektari kohta aastas (ligikaudu 1000 m3 kaaluga 150 - 200 kg m3). Rae 2 turbatootmisala kehtivas keskkonnaloas on maksimaalne aastane tootmismaht 20 tuh t, muutmistaotluses on märgitud 20 tuh t, mida piirab Harju maakonna turba kaevandamise aastamäär (vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2016 määrusele nr 150 „Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“). Kui ilmastikuolud seda võimaldavad, on maksimaalse mahu määras turvast tootes võimalik kiiremalt maavaravaru ammendada ja ala varem korrastada. Keskkonnaameti seisukoht on järgnev: 21.07.2024 muudeti määrust nr 87 ja selle lisas 1 ja 2 olevatest nimekirjadest jäeti välja terve hulk turbaaladest. Määruse nr 87 muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt piiratakse muudatuste tulemusena uute turba kaevandamislubade andmist ning on märgitud, et määruse muutmine aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja Eesti keskkonnaeesmärkide täitmisele. Ökosüsteemide hindamise juhendis on LULUCF eesmärke arvesse võetud kliimaregulatsiooni ökosüsteemiteenuse ehk mulla orgaanilise süsiniku varu väärtustamise kaudu. Kaalutluse põhimõte on, et mida kõrgema väärtusega on antud kohas kliimaregulatsiooni ökosüsteemiteenus st mida rohkem on turbasse orgaanilist süsinikku talletunud, seda suurem on ökosüsteemiteenustele kaevandamisega tekkiv kahju ning seda olulisem on antud kohas vältida loodusliku turbaala maakatte muutumist tugevalt inimmõjuliseks kaevandamisalaks. Kuna Rae maardla on inimtegevuse poolt juba tugevasti mõjutatud, on Rae 2 turbatootmisala turba tootmisega jätkamine põhjendatud nii kohaliku piirkonna sotsiaalmajandusliku arengu kui ka maavara säästliku kasutamise seisukohast. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muu hulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel. HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõige 2 punkt 5 alusel märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Kõrvaltingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue

kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Kaevandamisloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Rae Vallavalitsuse 09.09.2025 korraldusega nr 1331 (KOTKAS 11.09.2025 nr DM-130549-18) nõustus kohaliku omavalitsuse üksus Rae 2 turbatootmisala keskkonnaloa muutumise taotlusega ilma tingimusi esitamata. 3.3.2. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud 08.05.2026 kirjaga nr DM-130549-22 Rae 2 turbatootmisala keskkonnaloa muutmise taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa andmisel arvestada: Keskkonnaamet seab Rae 2 turbatootmisala keskkonnaloa nr HARM-063 kõrvaltingimusteks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses toodud leevendavad keskkonnameetmed:

1. Turba tootmisel tuleb täita kõiki keskkonnakaitselisi ning tule- ja tööohutusalaseid nõudeid. 2. Aunade temperatuuri tuleb mõõta perioodiliselt, et vältida nende isesüttimist. 3. Tuleohutuse tagamiseks peab turbatootmisalal olema tagatud piisav veehulga

kättesaadavus. 4. Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil, tuleb remondi- ja hooldustöid teha selleks

ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti likvideerida, toimetada kas hooldusplatsile või jäätmehoidlasse.

5. Peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). 6. Transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning regulaarselt niisutada

karjääri juurdepääsuteid. 7. Vältimaks ülenormatiivsete müra tasemete tekkimist tuleb tagada, et masinad oleks

tehniliselt korras ning nende töömüra jääks tootja kinnitatud tasemele. 8. Reostusnäitajate mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada

loa saajale rangemaid nõudeid ja/või täiendavaid tingimusi, sealhulgas suubla seire kehtestamist. Eesvoolu suunatava vee kvaliteeti jälgitakse keskkonnaloas määratud asukohtades ja sagedusel. Kui tegevusega kaasneb pinnaveekogumi (Pirita_4) seisundi halvenemine, on Keskkonnaametil samuti õigus kehtestada rangemaid nõudeid.

Täiendavalt lisatakse keskkonnaloale kõrvaltingimus: 9. Oluline on etapiviisiline turbatootmisala korrastamine väljakute ammendamise järgselt.

3.4. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Keskkonnaloa nr HARM-063 muutmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid laekus/ei laekunud. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: Loa omaja meelespea | Keskkonnaamet.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo