Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 rakendamine)“ eelnõu

Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a määrus nr 13

„Probleemtooteregistri põhimäärus“

Lisa

(Vabariigi Valitsuse xx.xx.2026 määruse x sõnastuses)

Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kategooriad probleemtooteregistris

1. Probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmed jagatakse järgmistesse kategooriatesse:

1.1. Elektri- ja elektroonikaseadmed jagatakse kategooriatesse Vabariigi Valitsuse 20. aprilli 2009. a

määruse nr 65 „Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise

ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise

tähtajad“ lisa 2 kohaselt.

1.2. Mootorsõidukid ja nende osad:

– M1 kategooria mootorsõidukid;

– N1 kategooria mootorsõidukid;

– L2e kategooria mootorsõidukid;

– M1, N1 ja L2e kategooria mootorsõidukite varuosad.

1.3. Rehvid:

– M1 ja N1 kategooria mootorsõidukite rehvid;

– M2, M3, N2 ja N3 kategooria mootorsõidukite rehvid;

– eriotstarbeliste mootorsõidukite rehvid, kui need ei ole sarnased M1, N1, M2, M3, N2 või N3

kategooriate rehvidega, põllumajandusmasinate (traktorite, liikurmasinate jms) rehvid;

– muud rehvid, mida ei ole liigitatud eespool nimetatud kategooriatesse.

1.4. Patareid ja akud:

– kantavad patareid ja akud;

– kergtranspordivahendite akud;

– elektrisõidukite akud

– käivitus-, valgustus- ja süüteakud;

– tööstuslikud patareid ja akud;

1.5. Põllumajandusplast.

1.6. Plasti sisaldavad kalapüügivahendid ja nende osad.

1.7. Filtriga tubakatooted ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatavad filtrid.

1.8. Niisutatud pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või

kodumajapidamises kasutamiseks.

1.9. Õhupallid, v.a tööstuslikud või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid,

mida tarbijatele ei jagata.

2. Elektri- ja elektroonikaseadmed jagatakse lisaks punktis 1.1. nimetud kategooriatele:

– kodumajapidamisseadmeteks;

– muudeks kui kodumajapidamisseadmeteks.

3. Mootorsõidukid jagatakse lisaks punktis 1.2 nimetatud kategooriatele sõiduki margi järgi.

Lisa

Märkustega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 rakendamine“ eelnõu“ juurde

Esitaja § või koht eelnõus Ettepanek/arvamus Kliimaministeeriumi selgitus

Justiits- ja digiministeerium

§ 1 Kehtiva põhimääruse § 19 lõike 1 kohaselt on registrisse kantud andmed avalikud, kui neile ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja

selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,

04.05.2016, lk 1–88), seadusega või selle alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut.

Juhime tähelepanu, et juurdepääsupiiranguid saab kehtestada üksnes juhul, kui seaduses on ette nähtud juurdepääsupiirangu alus. Otse

isikuandmete kaitse üldmäärusest ei tulene juurdepääsupiirangu alust, vaid isikuandmete

kaitseks tuleneb võimalik alus AvTS § 35 lõike 1 punktist 12, seega tuleb viide IKÜM-ile välja jätta.

Märkusega arvestatud. Eelnõu täiendatud punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) paragrahvi 19 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registrisse kantud andmed on avalikud, kui neile ei ole seadusest tulenevalt kehtestatud

juurdepääsupiirangut.“.

Lisaks eelnevale ei ole selge, mida on mõeldud

kehtiva põhimääruse § 19 lõikega 5, mille kohaselt ei märgita registri avalikus vaates

teavet, mis võimaldaks füüsilist isikut tuvastada. Juhime tähelepanu sellele, et isikuandmete avaldamiseks peab olema

seaduses ette nähtud eraldi õiguslik alus, vastasel juhul peaks üldjuhul isikuandmed

tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Palume selgitada, mida tähendab avalikus vaates ja kes saavad

isikuandmetega tutvuda mitte avalikus vaates.

Märkusega arvestatud.

Eelnõu täiendatakse punktiga 12, millega tunnistatakse kehtetuks § 19

lõige 5.

Lisa

Märkustega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 rakendamine“ eelnõu“ juurde

Juhul kui sätte mõte on see, et isikuandmed on

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, siis see tuleneb juba AvTS-st ja põhimääruse §

19 lõikest 1 ning sellisel juhul seda põhimääruses enam ei korrata. Kui aga isikuandmetega saab tutvuda igaüks ennast

tuvastades, siis tuleb seaduse tasandil näha ette, mis eesmärgil ja milliseid andmeid

avaldatakse.

Keskkonnaagentuur § 7 lg 1 pt 1 Paragrahvi 7 lõike 1 punkti 1 täienduse osas (lisatakse „ja kaubamärk“)- kaubamärgi

andmeid nõuab ka sama sätte lõike 1 punkt 6. Kas punktides 1 ja 6 nõutav kaubamärgi info võib olla erinev või piisab ühe punktiga

kaubamärgi info nõudmisest?

Kehtiva määruse sõnastuses on ebaselge, kas andmed kaubamärgi kohta

peavad esitama kõik probleemtoodete tootjad või ainult elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad.

Selguse huvides muutsime eelnõud § 7 lg 1 punkti 6 sõnastuse muutmiseks.

Punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) probleemtoote kategooria , kaubamärk, mida tootja

probleemtoodete turule laskmisel kasutab, turule laskmise alguse aeg, elektri- ja elektroonikaseadme puhul

liigitus, kas need on mõeldud kasutamiseks kodumajapidamistes või

mujal kui kodumajapidamistes, patarei või aku keemiline koostis;“

OÜ Eesti

Elektroonikaromu

Määruse (EL)

2023/1542 artikkel 58 lg 7

Tagatise puhul on meie huvi selles, kui suur

peab olema TVO-l tagatis, millise koguse peale ja kui kauaks? Näiteks 2025 aastal on märkimisväärses

koguses hakatud Eestisse tooma ning ka Eestis

Tagatise kestus ei ole määratud kindla

tähtajaga, vaid tuleneb määruse (EL) 2023/1542 artikli 58 lõike 7 eesmärgist tagada tootjavastutuse kohustuste

täitmine ka juhul, kui tootja või

Lisa

Märkustega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 rakendamine“ eelnõu“ juurde

müüma akusalvestuse jaamasid, mille eluiga

on ca 20 aastat. Kui võtta aluseks selline toode, siis kuidas TVO peaks antud juhul tagatist

arvutama? Lisaks on oluline märkida, et tasu küsitakse nende toodete eest näiteks kahes osas.

Seoses Eesti oleva konkurentsi olukorraga ei saa ka hetkel nende salvestusjaamade

taaskasutustariifi hetke turuolukorrale vastavaks viia, kuid ei saa välistada ka seda, et 20 aasta pärast on nende akude

taaskasutuslahendused ka soodsamad hetkel pakutavatest lahendustest.

Samuti on küsimus kantavate patareide kohta, mille eluiga on lühem. Kas nende tagatis peaks olema siis näiteks kvartaalne või kord

poolaastas? Soovime selle tagatise osas täpsemat infot,

kuidas seda plaanitakse rakendama hakata?

tootjavastutusorganisatsioon lõpetab

tegevuse või muutub maksejõuetuks. Seetõttu peab tagatis katma kogu

ajavahemiku, mil turule lastud toodetest võivad tekkida jäätmed ning nende käitlemise kohustus.

Tootja rahalise tagatise põhimõte ei ole uus, eelnõuga vaid täpsustatakse selle

sisu.

Artikkel 70 lg 1 Art 70 lg 2

Art 71

Artiklis 70 on välja öeldud, et patarei ja akujäätmeid ei tohi põletada. Samas on üle EL

probleem lithium primarcy patareidega, mille puudub taaskasutamiseks vajalik lahendus

ning see ei oma ka materjalina ringlussevõtu väärtust. Nende patareide materjalina ümbertöötlemine on majanduslikult

ebamõistlik. Suur osa selliseid patareisid sisaldavad mh ka ka e-sigaretid.

Antud juhul oleks lithium primarcy patareide taaskasutamisena kõige mõistlikum rakendada

Käesoleva eelnõuga ei reguleerita patarei- ja akujäätmete käitlusviiside

lubatavust ega kehtestata erandeid jäätmete põletamise nõuetele. Eelnõu

eesmärk on viia probleemtooteregistri põhimäärus kooskõlla määruse (EL) 2023/1542 nõuetega ning täpsustada

registriandmete koosseisu ja menetlusreegleid.

Määruse (EL) 2023/1542 artiklis 70 on sätestatud patarei- ja akujäätmete

Lisa

Märkustega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 rakendamine“ eelnõu“ juurde

just energiatootmist, sest see on majanduslikult

ning keskkonna seisukohast antud toote puhul kõige mõistlikum lahendus.

Kuidas oleks võimalik lithium primarcy patareidele rakendada siiski taaskasutuslahendust põletamise kaudu ohtlike

jäätmete põletuse tehastes?

põletamise keeld ning liikmesriigil

puudub võimalus kehtestada riigisisese õigusaktiga sellest üldist erandit.

Seetõttu ei ole võimalik käsitleda kommentaaris tõstatatud küsimust käesoleva eelnõu raames.

MTÜ EES-Ringlus Patareide ja akude

laiendatud tootjavastutuse

kohustuse täitmise loakohustuse regulatsioon on

puudulik

Eestis ei ole sätestatud eraldi määruse

2023/1542 artikli 58 kohast loamenetlust ning meile pole teada ka ühtegi algatust selle

tegemiseks. Selle põhjal võib oletada, et lähtudes määruse 2023/1542 artiklist 55(8) on otsustatud kujundada artikli 55 kohane

registreerimismenetlus ja artikli 58 kohane loamenetlus ühtse menetlusena. Paraku on

ebaselge, milline on selle ühtse menetluse tegelik õiguslik iseloom. Tänasel hetkel kujutab probleemtooteregister (edaspidi

PROTO) endast andmekogu, millesse andmete kandmise eesmärk ja iseloom on loakohustusest mitte lihtsalt erinev, vaid

sellele vastanduv. Probleemtoodete ja/või neist tekkinud jäätmetega toimingute tegemine toob

seaduses sätestatud juhul kaasa kohustuse esitada nende toimingute kohta andmeid PROTO-le. Vastavate andmete PROTOs

kajastumine näitab vaid isiku poolt tal lasuvate kohutuste täitmist ega loo talle ühtegi uut

õigust. Seevastu tegevusloal on täiesti teistsugune iseloom. Kui PROTO registreering

Kehtiv probleemtooteregistri menetlus

ei kujuta endast pelgalt tehnilist andmete kandmist registrisse.

Registreerimistaotluse läbivaatamisel kontrollib pädev asutus muu hulgas, kas tootja või tootjavastutusorganisatsioon

on kirjeldanud viisi, kuidas ta kavatseb tootjavastutuse kohustusi täita, ning kas

tal on selleks vajalik korralduslik ja sisuline võimekus. Seega sisaldab ka kehtiv registreerimismenetlus sisulise

eelkontrolli elemente, mis täidavad määruse (EL) 2023/1542 artiklis 58 sätestatud eesmärki.

Lisa

Märkustega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 rakendamine“ eelnõu“ juurde

on tegevusluba, siis kujutavad registreerimise

eelduseks olevad tingimused endast tegevusloa kontrollieset ning PROTOs registreerimisega

tekib õigus laiendatud tootjavastutuse kohustuse täitmise teenuse pakkumiseks.

PROTO põhimääruse

muudatus nr 1 (paragrahvi 7 lõike 1 punkti 1 täiendamine

ehk kaubamärkide kohta teabe esitamine)

(muudetud eelnõus

punkt 1)

Nõude sisu on ebatäpne ja ebaselge. Määruse

2023/1542 artikli 55(3)(a) järgi tuleb registreerimistaotluses esitatada «kaubamärgid (kui need on olemas), mida

tootja liikmesriigis tegutsedes kasutab“. Kui selle asemel nõuda üksnes, et tuleb esitada

„kaubamärk“, muutub niigi ebaselge nõude sisu veelgi ebaselgemaks. Pigem tuleks määruse 2023/1542 asjaomane tekst tervikuna

PROTO põhimääruse § 7 lõike 1 punkti 1 lisada, võimalusel seda vähemalt seletuskirjas

täpsustades. Eesti kontekstis on tootjateks valdavalt maaletoojad, kelle poolt oma äritegevuses kasutatav kaubamärk ei pruugi

olla ühegi tema poolt turule lastava patarei või aku kaubamärk. Eelnõu seletuskirjas tuleks täpsustada, kas silmas on peetud üksnes tema

poolt turule lastavate patareide või akude kaubamärke, ning milline tegevus

kvalifitseerub nende kaubamärkide kasutamisena antud sätte tähenduses.

Märkusega osaliselt arvestatud.

Eelnõu sõnastust muudetud. § 7 lg 1 pt 6 sõnastatud järgmiselt: „6) probleemtoote kategooria,

kaubamärk, mida tootja probleemtoodete turule laskmisel

kasutab, turule laskmise alguse aeg, elektri- ja elektroonikaseadme puhul liigitus, kas need on ette nähtud

kasutamiseks kodumajapidamistes või mujal kui kodumajapidamistes ning

patareide või akude keemiline koostis;“

PROTO põhimääruse muudatus nr 4 (paragrahvi 7 lõike 1

täiendamine punktiga

Muudatus tuleneb määruse 2023/1542 artiklist 58(7), ent samas on tegemist kujuka näitega selle kohta, miks on vajalik registreerimis- ja

loamenetluse eristamine ja loamenetluse

Eelnõu eesmärk on täpsustada probleemtooteregistrile esitatavate andmete koosseisu kooskõlas määruse

(EL) 2023/1542 artikli 58 lõikest 7

Lisa

Märkustega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 rakendamine“ eelnõu“ juurde

81 ehk

rahastamisvastutuse kohta andmete

esitamine) (muudetud eelnõus

punkt 3)

nõuete selgus. Tulenevalt antud nõude

asukohast määruse 2023/1542 artiklis 58 võib arvata, et antud kohustus on seotud artikli 58

kohase loaga, ent seejuures on EL seadusandja unustanud täpsustada, kas tegemist on antud artikli kohase loa saamise eeldusega (võrdle

artiklitega 58(2) ja 58(3), kus see on selgelt järeldatav), s.t. kontrollieseme nõudega. Ka

kõnealuse PROTO põhimääruse muudatusega lisatakse vastav info lihtsalt esitatava teabe hulka. Seega tekib muudatuse jõustumisel

olukord, kus seda tõenäoliselt käsitletakse 2023/1542 artikli 58 kohase tegevusloa

saamise eeldusega, ehkki sellele pole ei määruses 2023/1542 ega PROTO põhimääruses selgesõnaliselt sellist tähendust

omistatud. Selline olukord ei ole kooskõlas õigusselguse põhimõttega ning võib tekitada

vaidlusi selle üle, kas antud nõue kuulub või ei kuulu kõnealuse tegevusloa saamise eelduste (kontrollieseme) nõuete hulka. Tegevusloa

kontrolliese tuleks asjaomases õigusaktis selgelt sätestada.

tulenevate nõuetega. Eelnõuga ei looda

eraldiseisvat klassikalist tegevusloamenetlust ega sätestata uut

tegevusloa kontrollieset MsÜS tähenduses. Eesti rakendusmudelis käsitletakse määruse artiklite 55 ja 58

kohaseid nõudeid ühtse menetlusena vastavalt määruse artikli 55 lõikele 8, et

vältida dubleerivaid menetlusi ja ebavajalikku halduskoormust. Rahastamisvastutuse kohta andmete

esitamise eesmärk on võimaldada pädeval asutusel hinnata tootjavastutuse

kohustuste täitmise tagatust ning teostada vajalikku kontrolli. Asjaolu, et registrisse esitatakse täiendavaid

andmeid, ei tähenda automaatselt eraldiseisva tegevusloa kontrollieseme

loomist ega vajadust sätestada detailset tegevusloaregulatsiooni probleemtooteregistri põhimääruses.

Kui tagatis on vajalik art 58 kohaste kohustuste täitmise tagamiseks, on

tegemist sisuliselt loa eeldusega sõltumata sellest, kas see on normitehniliselt eraldi loetletud

kontrolliesemena.

PROTO põhimääruse muudatus nr 5

(paragrahvi 7 täiendamine lõikega 32

Meie hinnangul tuleks selgelt sätestada, mis on tagatise osas laiendatud tootjavastutuse

kohustuse täitmise tegevusloa kontrollieseme nõude sisu, kas nõuetekohane kinnitus, või

Eelnõuga ei kehtestata uut nõuet tagatise suurusele ega uut tagatise arvutamise

metoodikat. Tootja rahastamisvastutus ning kohustus tagada tootjavastutuse

Lisa

Märkustega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 rakendamine“ eelnõu“ juurde

ehk tagatise kohta

esitatavad andmed)

(muudetud eelnõus

punkt 4)

nõuetekohase suurusega tagatis. Kui esimene,

tuleks muuhulgas muuta ka seletusekirja ning rõhutada, et tegevusloa andmisel

kontrollitakse tagatise kohta esitatud kinnituse vastavust, mitte tagatise suurust. Kui teine, siis tuleks riigil välja töötada ning tootjatele

teatavaks teha ka metoodika, mille järgi nad erinevate tagatise sisulist nõuetekohasust

kavatsevad kontrollida. Kuna täna sellist metoodika pole, siis ei tohiks vastava kontrolli läbimine olla tegevusloa saamise tingimuseks

ning kõnealuse tegevusloa kontrollieseme nõudeks peaks jääma kinnituse vastavus, mitte

tagatise vastavus. See ei välista tagatise vastavuse kontrolli järelevalve käigus pärast seda, kui vastav metoodika on olemas ja

piisava ajavaruga tootjate ühendustele teatavaks tehtud.

kohustuste täitmine tuleneb juba

kehtivast õigusest. Samuti ei tähenda registrisse täiendavate andmete

esitamise kohustus, et registrimenetluses kontrollitaks üksnes kinnituse formaalset olemasolu. Ka

kehtiva praktika kohaselt hindab pädev asutus registreerimistaotluse

läbivaatamisel muu hulgas seda, kuidas tootja või tootjavastutusorganisatsioon kavatseb tootjavastutuse kohustusi täita

ning kas selleks on olemas vajalik korralduslik ja rahaline võimekus.

Eelnõuga ei muudeta selle kontrolli olemust, vaid täpsustatakse registrisse esitatavaid andmeid ulatuses, mis on

vajalik määrusest (EL) 2023/1542 tulenevate nõuete rakendamiseks ja

järelevalve teostamiseks. Täiendava detailse metoodika kehtestamine ei ole käesoleva eelnõu

eesmärk ega eeltingimus määruse rakendamiseks.

Riik ei määra jäika summat ega universaalset valemit, sest tagatise piisavus sõltub konkreetse

tootjavastutussüsteemi ülesehitusest, turule lastavate toodete mahust,

jäätmekäitluse korraldusest ning muudest asjaoludest.

Lisa

Märkustega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 rakendamine“ eelnõu“ juurde

Pädev asutus hindab registrimenetluses

ja järelevalves tervikuna, kas tootjavastutuse kohustuste täitmine on

usutavalt tagatud.

PROTO põhimääruse muudatus nr 7

(paragrahvis 14 lõike 3 muutmine ehk PROTO registreeringu

taotluse lahendamise tähtaja pikendamine

30 päevalt 12 nädalani) (muudetud eelnõus

punkt 6)

Leiame, et PROTO põhimääruse § 14 lõikes 3 sätestatud tähtaja pikendamine 12 nädalani ei

ole põhjendatud. Kui tähtaegade osas muudatusi teha, siis pigem tuleks viia omavahel kooskõlla PROTO põhimääruse §-s

13 ning § 14 lõikes 3 sätestatud tähtajad. Mõlemad sätestavad tähtaja registreerimise

taotluse lahendamisele, nähes ette, et taotluse positiivne lahend (registreering) tuleks teha 30 päeva jooksul, negatiivne lahend

(registreeringu tegemisest keeldumine) aga 45 päeva jooksul. Ilmselt on siin lähtutud

loogikast, et negatiivse otsuse tegemine vajab põhjendamist ja võtab seega enam aega, ent selline lahendus on tavapäratu ja tekitab

praktikas kummalise „hõljumisaja“, kus 30 päeva möödumisest saab vaikimisi järeldada negatiivset otsust, mis veel kuni 15 päeva

kusagil valmimist ootab.

Menetlustähtaja muutmise eesmärk on tagada piisav aeg määrusest (EL)

2023/1542 tulenevate täiendavate andmete ja asjaolude kontrollimiseks ning menetluspraktika ühtlustamiseks.

Tegemist on maksimaalse menetlustähtajaga ning see ei tähenda, et

kõiki taotlusi menetletakse praktikas 12 nädala jooksul. Muudatus aitab tagada, et tootjate registreerimisel kohaldatakse

Euroopa Liidu liikmesriikides võimalikult ühtseid menetluslikke

lähenemisi ja ajaraame.

PROTO põhimääruse

muudatus nr 8 (paragrahvi 16

täiendamine punktiga 3 muutmine ehk PROTO registreeringu

Esiteks, nagu esimeses alajaotuse selgitatud,

võib selline registreeringu kustutamise alus olla loogiline (ehkki ebavajalikult MsÜS

regulatsiooni dubleeriv) tegevusloa osas, mitte aga muu registreeringu osas. Arvestades muuhulgas asjaoluga, et muude

probleemtoodete kui patareide ja akude osas

Kehtivas põhimääruses on

registreeringu kustutamise aluseks üksnes tootja tegevuse lõpetamine või

tootja enda taotlus. Muudatus on vajalik, et luua täiendav alus registreeringu kustutamiseks olukorras, kus tootja või

tootjate ühendus ei kõrvalda

Lisa

Märkustega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 rakendamine“ eelnõu“ juurde

kustutamise aluste

täiendamine) (muudetud eelnõus

punkt 7)

puudub PROTO registreeringul tegevusloa

tähendus ning patareide ja akude osas on sel parimal juhul vaid osaliselt tegevusloa

tähendus, on sellise üldise registreeringu kustutamise aluse sätestamine ilmselgelt põhjendamatu.

Leiame käesoleva seisukoha esimesele

alajaotusele viidates, et kogu määruse 2023/1542 artikli 58 kohase järgi laiendatud tootjavastutuse kohustuse täitmise tegevusloa

regulatsioon tuleks terviklikult läbi mõelda ning sätestada osaliselt JäätS-s ja vajadusel

osaliselt PROTO põhimääruses.

registreeringu peatamise aluseks olnud

puudusi määratud tähtaja jooksul. Probleemtooteregister ei ole pelgalt

statistiline andmekogu, vaid registri kaudu kontrollitakse tootjate ja tootjavastutusorganisatsioonide

osalemist tootjavastutussüsteemis ning laiendatud tootjavastutuse kohustuste

täitmist. Registrikande kustutamise võimalus on vajalik olukordades, kus registrikanne ei vasta enam tegelikule

olukorrale või kus registrisse kantud isik ei täida registri pidaja poolt tuvastatud

nõudeid ka pärast täiendava tähtaja andmist. Muudatus ei kujunda

probleemtooteregistrit ümber tegevusloaks ega loo uut loamenetlust,

vaid täpsustab olemasoleva registrimenetluse toimimist ja tagab registriandmete usaldusväärsuse ning

järelevalve tõhususe. Samuti võimaldab see rakendada määruse (EL) 2023/1542

nõudeid olemasoleva registrisüsteemi kaudu ilma eraldi paralleelset loamenetlust loomata.

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks

tunnistamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 rakendamine)“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse määruseid muudetakse ja tunnistatakse kehtetuks seoses Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 17. augusti 2023 määruse (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL)

2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (edaspidi määrus (EL) 2023/1542) rakendamisega.

Määrusega (EL) 2023/1542 kehtestatakse kogu Euroopa Liidus ühtsed nõuded patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumisele, taaskasutamisele ja kõrvaldamisele ning seatakse nende

kogumisele ja taaskasutamisele ühtsed sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad. Samuti seab määrus (EL) 2023/1542/EL nõuded patareide ja akude tootjate registri loomisele ja registris andmete kogumisele. Seetõttu muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a

määrust nr 13 „Probleemtooteregistri põhimäärus“, viies selle vastavusse määrusega (EL) 2023/1542.

Eelnõuga kehtestatakse üksnes määruse rakendamiseks vältimatult vajalikud sätted ega lisata täiendavaid sisulisi kohustusi. Muudatustega viiakse probleemtooteregistri põhimäärus

vastavusse määrusega (EL) 2023/1542 ning täpsustatakse registri andmekoosseisu, menetlust ja viiteid kehtivale õigusele.

Peamised muudatused: 1. Andmete täpsustamine ja laiendamine – selgitatakse, milliseid andmeid tuleb registrile

esitada (nt kaubamärk, turule laskmise aeg kõigi toodete kohta; patareide ja akude keemiline koostis).

2. Kohustuste laiendamine patarei- ja akutootjatele – neile laienevad samalaadsed andmeesituse nõuded nagu elektroonikaseadmete tootjatele, sealhulgas teave piiriülese kaugmüügi ja volitatud esindaja kohta.

3. Rahastamisvastutuse läbipaistvus – patarei- ja akutootjad peavad esitama info finantstagatise olemasolu kohta, et tagada jäätmekäitluse kulude katmine ka tootja maksejõuetuse või tegevuse

lõppemise korral. 4. Menetluse korrastamine – sätestatakse puudustega taotluse menetlemise kord, ühtlustatakse riigisisene menetlustähtaeg Euroopa Liidu õigusega ja pikendatakse registreerimise tähtaega

ning luuakse alus registreeringu kustutamiseks nõuete täitmata jätmisel. 5. EL õigusega kooskõlla viimine – ajakohastatakse viited, uuendatakse akude kategooriad ning

eemaldatakse aegunud või dubleerivad sätted (nt isikuandmete regulatsiooni kordamine). 6. Registri läbipaistvuse täpsustamine – korrigeeritakse avalike andmete loetelu (lisatakse volitatud esindaja andmed).

7. Lisa ajakohastamine – akud ja patareid liigitatakse uute EL kategooriate alusel.

Eelnõu ei suurenda halduskoormust suuremas ulatuses, kui see tuleneb määruse (EL) 2023/1542 rakendamisest. Riigisiseselt välditakse täiendavate ja dubleerivate nõuete kehtestamist. Seetõttu on halduskoormuse tasakaalustamise nõue täidetud.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 lõike 2 kohaselt on määrus ELi õigusakt, mida

kohaldatakse üldiselt ning mis on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Seetõttu tuleb kehtetuks tunnistada Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2008. a

määrus nr 124 „Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“, kuna alates määruse (EL) 2023/1542/EL VIII peatüki rakendumisest reguleeritakse

valdkonda ELis ühtse määrusega.

Määrused on kehtestatud jäätmeseaduse § 26 lõigete 3 ja 8 ning § 261 lõike 2 alusel. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna

nõunik Kelli Seppel ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Käthlin Oeselg ([email protected]) ja isikuandmete kaitse osas sama osakonna nõunik

Annemari Vene ([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a määrust nr 13 „Probleemtooteregistri põhimäärus“.

Muudatuse eesmärk on viia probleemtooteregistri põhimäärus kooskõlla määruse (EL)

2023/1542 artiklis 55 sätestatud nõuetega tootjate registrile. Eestis on toimiv probleemtooteregister, kus registreeritakse probleemtooteid turule laskvad ettevõtted ning andmed jäätmetena kogutud probleemtoodete kohta. Probleemtooteregistrisse

koondatavaid andmeid ja nende kasutamist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus nr 13. Kooskõla tagamiseks määruse 2023/1542 artikliga 55 tehakse määruses 13 järgmised

muudatused: Punktiga 1 muudetakse § 7 lõike 1 punkti 6 sõnastust eesmärgiga täpsustada

probleemtooteregistrisse esitatavate andmete ulatust. Muudatusega korrastatakse lauseehitust selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et kaubamärgi ja turule laskmise alguse aja andmed tuleb

esitada kõigi probleemtoodete kohta, mitte üksnes elektri- ja elektroonikaseadmete puhul. Sellega täpsustatakse olemasoleva regulatsiooni sõnastust ning välditakse võimalikku mitmeti tõlgendamist. Lisaks lisatakse patareide ja akude puhul nõue esitada andmed nende keemilise

koostise kohta. Määruse (EL) 2023/1542 artikli 55 lõike 3 punkti c kohaselt peab tootjate registreerimistaotlus sisaldama muuhulgas teavet selle kohta, millise kategooria patareisid või

akusid tootja turule laseb ning info patarei- või akukeemia kohta. Punktiga 2 täiendatakse § 7 lõike 1 punkte 7–7², laiendades sätete kohaldamisala lisaks elektri-

ja elektroonikaseadmete tootjatele ka patarei- ja akutootjatele ning lisaks elektri- ja elektroonikaseadmetele ka patareidele ja akudele. Muudatuse tulemusel tekib patarei- ja

akutootjatel kohustus esitada teave sidevahendi abil muus Euroopa Liidu liikmesriigis turule lastavate patareide ja akude kohta ning määratud volitatud esindaja kohta. Muudatus on vajalik, et tagada piiriülese kaugmüügi puhul tootja vastutuse selge tuvastatavus

ja järelevalve teostatavus. Praktikas tähendab see, et kui tootja müüb patareisid või akusid otse teise liikmesriigi lõppkasutajatele (nt e-poe kaudu), on võimalik tuvastada, millises

liikmesriigis tal tekivad laiendatud tootjavastutuse kohustused ning kas ja kes on määratud

volitatud esindajaks. See vähendab olukordi, kus tootjad jäävad registreerimata või väldivad kohustusi, ning aitab tagada jäätmekäitlusega seotud kulude katmise. Muudatus tuleneb määruse (EL) 2023/1542 nõuetest, millega laiendati vastavad kohustused

patarei- ja akutootjatele.

Punktiga 3 täiendatakse § 7 lõiget 1 punktiga 81, millega seatakse tootjale või tootjate ühendusele kohustus esitada andmed enda rahastamisvastutuse kohta. Muudatuse eesmärk on tagada läbipaistvus ja kontrollitavus seoses tootja laiendatud tootjavastutuse raames nõutava

rahalise tagatise olemasoluga.

Määruse (EL) 2023/1542 artikkel 58 lõige 7 on vahetult kohaldatav ning sellega on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud tootjatele ja tootjate ühendustele kohustus esitada tagatis, mis on ette nähtud tootjavastutusega seotud jäätmekäitlustoimingute kulude katmiseks juhul, kui

laiendatud tootjavastutuse kohustusi ei täideta. Sellised olukorrad hõlmavad eelkõige tootja tegevuse alalist lõpetamist või maksejõuetust. Nimetatud nõude eesmärk on tagada, et patareide

ja akude jäätmete kogumine, töötlemine ja muu käitlus oleks rahaliselt kaetud ka siis, kui tootja ei ole enam suuteline oma kohustusi täitma.

Muudatusega ei kehtestata tootjatele ega tootjate ühendustele uusi ega EL määrusest tulenevatest kohustustest ulatuslikumaid nõudeid. Muudatuse sisuks on riigisisese rakendamise

täpsustamine, täiendades probleemtooteregistrisse kantavate andmete loetelu patarei- ja akutootja või teda esindava tootjate ühenduse rahastamisvastutust käsitlevate andmetega. Tegemist ei ole täiendava sisulise kohustusega, vaid halduse vahendiga, mis võimaldab

kontrollida Euroopa Liidu õigusest vahetult tuleneva nõude täitmist. Probleemtooteregister on sobiv ja proportsionaalne vahend määruse (EL) 2023/1542 artikli 58 lõikes 7 sätestatud tagatise

olemasolu kontrollimiseks, kuna register koondab tervikliku teabe tootjate ja tootjate ühenduse tegevuse, aruandluse ning tootjavastutuse kohustuste täitmise kohta. Registrisse kantav kinnitus rahastamisvastutuse tagatise olemasolu kohta ei loo tootjale iseseisvat uut kohustust, vaid

võimaldab pädeval asutusel hinnata, kas tootja täidab EL õigusest tulenevat rahastamiskohustust tegelikus majandustegevuses.

Tootja või teda esindav tootjate ühendus peab esitama teabe rahalise tagatise kohta, mis on ette nähtud jäätmekäitlustoimingutega seotud kulude katmiseks juhul, kui laiendatud

tootjavastutuse kohustusi ei täideta, sealhulgas tootja tegevuse alalise lõpetamise või maksejõuetuse korral. Sellise teabe esitamine võimaldab ennetada olukordi, kus turule lastud

patareidest ja akudest tekkivate jäätmete käitlemise kulud jäävad katmata. Muudatuse laiem eesmärk on suurendada tootjavastutuse süsteemi finantsilist jätkusuutlikkust

ja usaldusväärsust ning vähendada riski, et jäätmekäitluse kulud kanduksid tootja kohustuste täitmata jätmise korral avalikule sektorile või teistele turuosalistele. See toetab nii „saastaja

maksab“ põhimõtte järjepidevat rakendamist kui ka patarei- ja akujäätmete keskkonnahoidlikku ning järjepidevat käitlemist.

Punktiga 4 täiendatakse § 7 lõikega 32, millega täpsustatakse rahastamisvastutuse kohta

esitatavate andmete koosseisu. Määruse (EL) 2023/1542 artikli 58 lõike 7 kohaselt on tootjatel või tootjate ühendustel kohustus

esitada tagatis, mille eesmärk on katta laiendatud tootjavastutuse raames tekkivad jäätmekäitlustoimingutega seotud kulud juhul, kui tootja või tootjavastutusorganisatsioon ei

täida oma kohustusi. Tagatis peab tagama kulude katmise eelkõige olukordades, kus tootja

tegevus lõppeb püsivalt või tootja muutub maksejõuetuks, ning seeläbi vältima jäätmekäitlussüsteemi rahastamisriske ja koormuse ülekandumist avalikule sektorile.

Muudatus ei seo tootjat ega tootjate ühendust konkreetse tagatise liigi või vormiga. Selline lähenemine on kooskõlas määruse (EL) 2023/1542 artikli 58 lõikega 7, mis ei kehtesta tagatise

vormile piiranguid. Tootjal või tootjate ühendusel säilib õigus valida selline tagatis, mis vastab nende majanduslikule olukorrale ja riskiprofiilile ning on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Võimalike tagatisvormidena on hõlmatud muu hulgas rahaline tagatis, sh kinnine pangakonto,

pangagarantii, kindlustusleping, fond või muu samaväärne finantsgarantii. Selline avatud loetelu võimaldab tootjatel kasutada erinevaid turul kättesaadavaid ja tõhusaid

finantsinstrumente. Muudatus piirdub tagatise olemasolu kinnitamise nõudega, mis võimaldab saavutada eesmärgi

– tagada tootjavastutuse kohustuste täitmine ka erandlikes olukordades – ilma liigse halduskoormuse ja ülereguleerimiseta. Paindlik rakendamine toetab nii väiksemate kui

suuremate tootjate võrdset kohtlemist ning soodustab laiendatud tootjavastutuse süsteemi toimimist tegelike turutingimuste raames.

Muudatusega ei kehtestata tagatise suurusele täiendavaid nõudeid ega nähta ette uut metoodikat tagatise piisavuse arvutamiseks. Tagatise olemasolu kinnitamine ja sellega seotud andmed

probleemtooteregistris peavad siiski olema sisuliselt seostatavad tootja jäätmeseaduse § 251 lõigetest 1 ja 2 tuleneva rahastamiskohustusega ning § 231 kohase enesekontrollisüsteemiga. Märgitud seos võimaldab pädeval asutusel hinnata, kas esitatud kinnitused tagatise olemasolu

kohta vastavad tootjavastutuse süsteemi tegelikule toimimisele ning kas tootja on suuteline katma oma kohustustega seotud jäätmekäitluskulud ka riskistsenaariumide korral.

JäätS § 25¹ lõigete 1 ja 2 kohaselt on tootja kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud. Tootja või

tootjate ühenduse käsutuses peavad olema rahalised või rahalised ja korralduslikud vahendid, mis katavad tootja turule lastud probleemtoodetest tekkivate jäätmete liigiti kogumise, veo ja

töötlemise kulud, sealhulgas töötlemise, mis on vajalik seaduses sätestatud sihtarvude saavutamiseks, lähtudes toodete liigist ja kogusest. Tagatise suurus peab seega vastama tootja prognoositavale ja tegelikule vastutusele. Tagatise

arvutamine ja selle piisavuse põhjendamine toimub tootja või tootjate ühenduse tasandil. JäätS § 23¹ kohaselt peavad tootjad ja tootjate ühendused rakendama enesekontrollisüsteemi,

mis tagab muu hulgas: • rahastamiskohustuse õigsuse vastavalt § 25¹ lõikele 1; • jäätmekäitluse teenustasude arvutamise nõuete täitmise;

• probleemtooteregistrisse esitatud andmete õigsuse. Enesekontrollisüsteemi andmed tuleb dokumenteerida ja vajaduse korral ajakohastada

vähemalt kord 12 kuu jooksul. Punktiga 5 täiendatakse § 12 lõikega 21, millega sätestatakse puudustega taotluse menetlemise

kord. Muudatuse kohaselt annab Keskkonnaagentuur taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab teda, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib

registreerimisest keelduda. Muudatuse eesmärk on tagada menetluse selgus ja õiguskindlus, andes taotlejale võimaluse puudused kõrvaldada enne negatiivse otsuse tegemist, samas võimaldades järelevalveasutusel

vältida põhjendamatult venivaid või sisuliselt puudulikke menetlusi. See aitab tagada, et probleemtooteregistrisse kantakse üksnes nõuetele vastavad ja kontrollitavad andmed.

Punktiga 6 muudetakse § 14 lõikes 3 sätestatud taotluse menetlemise tähtaega, asendades senise 30 päeva pikkuse tähtaja 12 nädalaga. Muudatus tuleneb määruse (EL) 2023/1542 artikli 55 lõike 9 punktist b, millega nähakse ette maksimaalne tähtaeg, mille jooksul pädev asutus

peab tootja registreerima ja väljastama registreerimisnumbri. Tähtaega pikendatakse, et viia riigisisene regulatsioon kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning

tagada menetluse realistlik läbiviimine olukorras, kus registreerimistaotluste sisu ja kontrollivajadus võib muutuda mahukamaks. Pikem tähtaeg võimaldab pädeval asutusel kontrollida esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas rahastamisvastutuse ja muude

nõuete täitmist, vältides samas olukordi, kus otsus tehakse ebapiisava info alusel.

Punktiga 7 täiendatakse § 16 punktiga 3, millega sätestatakse alus tootja registreeringu kustutamiseks juhul, kui tootja või tootjate ühendus ei ole registreeringu peatamise otsuses märgitud puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.

Muudatuse eesmärk on tagada, et registreeringu peatamine ei jääks määramata ajaks kestvaks olekuks ning et probleemtooteregistris oleksid üksnes nõuetele vastavad tootjad ja tootjate

ühendused. Säte võimaldab Keskkonnaagentuuril lõpetada registreering nende tootjate või tootjate ühenduste puhul, kes ei täida neile antud kohustusi ka pärast täiendava tähtaja andmist, ning aitab seeläbi tagada süsteemi usaldusväärsuse ja järelevalve tõhususe. See omakorda

tagab, et probleemtooteregistris kuvatakse vaid tootjad, kes täidavad kõiki laiendatud tootjavastutusega seotud nõudeid.

Punktiga 8 sõnastatakse § 17 lõige 2 uuesti ja asendatakse viide komisjoni määrusele (EL) nr 493/2012 viitega komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2025/606. Muudatuse eesmärk on viia

viide kooskõlla kehtiva Euroopa Liidu õigusega, kuivõrd senine määrus (EL) nr 493/2012 on vastu võetud direktiivi 2006/66/EÜ alusel, mis tunnistatakse kehtetuks.

Uue viitena kasutatav komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2025/606 täiendab määrust (EL) 2023/1542 ning sätestab patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu määrade ja taaskasutusse võtmise määrade arvutamise ja kontrollimise metoodika ning vastava dokumentatsiooni nõuded.

Muudatus jõustub 1. juulil 2027, mil tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ning selle alusel kehtestatud rakendusaktid, sealhulgas määrus (EL) nr 493/2012. Alates sellest ajast

kohaldatakse ringlussevõtumäärade arvutamisel uut, detailsemat ja otsekohalduvat delegeeritud määrust.

Punktiga 9 täpsustatakse § 19 lõiget 1 eemaldades viite Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus). Juurdepääsupiirangud avalikule

teabele tulenevad seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Muudatusega viiakse sätte sõnastus kooskõlla avaliku teabe seaduse regulatsiooniga. Muudatus ei mõjuta registriandmete senist avalikkust ega juurdepääsupiirangute kohaldamise korda.

Punktiga 10 täiendatakse § 19 lõike 4 punkti 1 lisades probleemtooteregistris avaldatavate

andmete loetellu ka muus liikmesriigis asutatud tootja volitatud esindaja nimi. Muudatus on normitehniline ning selle eesmärk on viia sätte sõnastus kooskõlla registri tegeliku andmekoosseisu ja senise praktikaga. Ka kehtiva regulatsiooni kohaselt on volitatud esindaja

andmed probleemtooteregistri avalikus vaates kuvatud. Muudatusega täpsustatakse vastav andmekoosseis põhimääruse tekstis, et vältida võimalikke tõlgendamiserinevusi registris

avalikustatavate andmete ulatuse osas. Selgitame, et tootja ega tema volitatud esindajana ei ole registris praegu füüsilisi isikuid

registreeritud, nende rollide sisu ja iseloomu arvestades ei ole tõenäoline, et füüsilisi isikuid registrisse kantakse.

Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 19 lõige 5, mille kohaselt ei märgita registri avalikus vaates teavet, mis võimaldaks füüsilist isikut tuvastada. Muudatus on vajalik, kuna registriandmete avalikkus, juurdepääsupiirangud ning isikuandmete töötlemise tingimused

tulenevad avaliku teabe seadusest, isikuandmete kaitse üldmäärusest ning muudest isikuandmete kaitset reguleerivatest õigusaktidest. Vastava põhimõtte kordamine

probleemtooteregistri põhimääruses ei ole vajalik. Kehtivas sättes kasutatud mõiste „avalik vaade“ ei ole õigusaktides määratletud ning võib tekitada ebaselgust registriandmete avalikkuse ulatuse tõlgendamisel. Samas on registri

avalikus vaates kuvatavad andmed ammendavalt sätestatud § 19 lõikes 4 ning nende hulka ei kuulu füüsilise isiku isikuandmed, milleks registris on eelkõige kontaktisikute andmed (vaata

selgitus eelmise punkti juures). Registrisse kantud füüsiliste isikute andmetele on juurdepääs üksnes ulatuses ja tingimustel, mis tulenevad seadusest. Muudatus ei muuda registris avalikustatavate andmete koosseisu ega vähenda isikuandmete

kaitse taset, vaid kõrvaldab dubleeriva ja võimalikku tõlgendamisruumi tekitava regulatsiooni.

Punktiga 12 muudetakse määruse normitehnilist märkust, jättes sellest välja viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/66/EÜ ning komisjoni määrusele (EL) nr 493/2012. Muudatus on vajalik, kuna direktiiv 2006/66/EÜ tunnistatakse kehtetuks ning selle alusel

kehtestatud rakendusaktid, sealhulgas määrus (EL) nr 493/2012, kaotavad samuti kehtivuse. Muudatus tagab, et normitehniline märkus kajastab kehtivat Euroopa Liidu õigust ega sisalda

viiteid õigusaktidele, mis enam ei kehti. Edaspidi reguleerib patareisid ja akusid ning nendest tekkivaid jäätmeid määrus (EL) 2023/1542 ning selle alusel kehtestatud rakendus- ja delegeeritud õigusaktid.

Muudatus jõustub 1. juulil 2027, mil direktiiv 2006/66/EÜ ja selle alusel kehtestatud õigusaktid tunnistatakse kehtetuks.

Punktiga 13 asendatakse määruse lisa uue lisaga. Lisa täiendatakse uuendatud akukategooriatega. Määruse (EL) 2023/1542 kohaselt jaotatakse patareid ja akud senise kolme

kategooria asemel viide kategooriasse: kantavad patareid ja akud, kergtranspordivahendite patareid ja akud, käivitus-, valgustus- ja süüteakud, tööstuslikud patareid ja akud ning

elektrisõidukite akud. Muudatuse eesmärk on viia probleemtooteregistri andmekoosseis kooskõlla Euroopa Liidu otsekohalduva regulatsiooniga ning võimaldada täpsemat aruandlust ja järelevalvet erinevate patarei- ja akuliikide üle.

Paragrahviga 2 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2008. a määrus nr 124

„Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“.

Määrus tunnistatakse kehtetuks, kuna nimetatud valdkonda reguleerib otsekohalduv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1542.

Kehtetuks tunnistatava määruse eesmärk oli reguleerida patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Tootjate kohustused ei muutu, kuid need tulenevad edaspidi otse määrusest (EL) 2023/1542.

Paragrahviga 3 sätestatakse § 1 punktide 8 ja 12 jõustumise kuupäevaks 1. juuli 2027.

Nimetatud kuupäevast tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/66/EÜ ning selle alusel kehtestatud rakendusaktid, sealhulgas komisjoni määrus (EL) nr 493/2012. Seetõttu ajastatakse viidete ajakohastamine ja normitehnilise märkuse muutmine

samale kuupäevale, et tagada kooskõla kehtiva Euroopa Liidu õigusega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Valdkonda reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ja patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse

kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ. Määrus on otsekohalduv ning selle nõudeid laiendatud tootjavastutuse kohta kohaldatakse alates 2025. aasta 18. augustist kõikjal Euroopa Liidus.

4. Määruse mõju

Määruse rakendamisega ei kaasne mõju ettevõtetele ega riigiasutustele. Määrusest (EL) 2023/1542 tulevaid mõjusid on kirjeldatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu SE676

seletuskirjas. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse rakendamine ei nõua lisakulutusi riigieelarve vahenditest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Määruse eelnõu esitati 29.04.2026 kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Justiits- ja Digiministeeriumile ning teadmiseks Keskkonnaametile, Keskkonnaagentuurile, OÜ-le Eesti Elektroonikaromu, MTÜ-le Eesti

Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti E- Kaubanduse Liidule, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale ja Päästeametile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Eelnõule laekus tagasiside Justiits- ja digiministeeriumilt, Keskkonnaagentuurilt, OÜ-lt Eesti

Elektroonikaromu ning MTÜ-lt EES-Ringlus. Ettepanekud ja kommentaarid on esitatud märkustega arvestamise tabelis (lisatud). Esitatud märkusi võeti eelnõu täiendamisel osaliselt arvesse.

EELNÕU

10.06.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tallinn ……………………….. 2026 a. nr

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja

kehtetuks tunnistamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 rakendamine)

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 26 lõigete 3 ja 8 ning § 261 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a määruses nr 13 „Probleemtooteregistri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) probleemtoote kategooria, kaubamärk, mida tootja probleemtoodete turule laskmisel

kasutab, turule laskmise alguse aeg, elektri- ja elektroonikaseadme puhul liigitus, kas need on ette nähtud kasutamiseks kodumajapidamistes või mujal kui kodumajapidamistes ning

patareide või akude puhul keemiline koostis;“ 2) paragrahvi 7 lõike 1 punkte 7–72 täiendatakse läbivalt pärast tekstiosa „elektri- ja

elektroonikaseadme tootja“ tekstiosaga „või patarei- või akutootja“ ning pärast tekstiosa „elektri- ja elektroonikaseadmeid“ tekstiosaga „või patareisid või akusid“;

3) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) andmed rahastamisvastutuse kohta – teave patarei või aku tootja või teda esindava tootjate

ühenduse poolt jäätmekäitlustoimingutega seotud kulude katteks antud tagatise kohta, mis on ette nähtud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmata jätmise korral, sealhulgas tegevuse

alalise lõpetamise või maksejõuetuse korral, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2006/66/EÜ (ELT L 191, 28.07.2023, lk 1–117), artikli 58 lõikele 7;“;

4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Lõike 1 punktis 81 nimetatud teabena esitab tootja või tootjate ühendus kinnituse, et tal on olemas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 artikli 58 lõike 7 kohane

tagatis ning selle suurus vastab jäätmeseaduse § 251 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tootja rahastamiskohustusele ning see on kontrollitav tootja või tootjate ühenduse

enesekontrollisüsteemi kaudu vastavalt jäätmeseaduse §-le 231.“;

5) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui taotluses on puudusi, määrab Keskkonnaagentuur taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata

jätmisel võib Keskkonnaagentuur registreerimisest keelduda.“;

6) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „30 päeva“ tekstiosaga „12 nädala“; 7) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) tootja või tootjate ühendus ei ole registreeringu peatamise otsuses märgitud puuduseid kõrvaldanud määratud tähtaja jooksul.“;

8) paragrahvi 17 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Paragrahvi 11 punktis 5 nimetatud andmeandja on kohustatud esitama aruande eelmise

kalendriaasta ringlussevõtu sihtarvu saavutamise kohta komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2025/606, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/1542,

kehtestades patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu määra ning nendest saadud materjalide taaskasutusse võtmise määra arvutamise ja kontrollimise metoodika ning dokumentatsiooni vormi (ELT L, 2025/606, 4.7.2025), sätestatud andmetega ja selles määruses ette nähtud

vormidel hiljemalt 30. aprillil.“;

9) paragrahvi 19 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Registrisse kantud andmed on avalikud, kui neile ei ole seadusest tulenevalt kehtestatud juurdepääsupiirangut.“;

10) paragrahvi 19 lõike 4 punktis 1 asendatakse tekstiosa „tootja ja“ tekstiosaga „,tootja, muus

liikmesriigis asutatud tootja puhul ka tema volitatud esindaja ning“; 11) paragrahvi 19 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

12) määruse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.09.2006, lk 1–14);“ ja tekstiosa „Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 493/2012, millega sätestatakse vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/66/EÜ patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu protsessi ringlussevõtu määrade arvutamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 151, 12.06.2012,

lk 9–21);“; 13) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2008. a määruse nr 124 „Patareidest ja akudest

tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise

nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad1“ kehtetuks

tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2008. a määrus nr 124 „Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete

kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad1“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Määruse jõustumine

Käesoleva määruse § 1 punktid 8 ja 12 jõustuvad 1. juulil 2027. aastal.

Kristen Michal Peaminister

Kuldar Leis Taristuminister

Keit Kasemets Riigisekretär

Lisa Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kategooriad probleemtooteregistris